1
Lisa
KINNITATUD
Eesti Töötukassa juhatuse
27. veebruari 2020
otsusega nr 31
JUHEND
töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks
2
SISUKORD
1. MÕISTED ………………………………………………………………………………….…….. 4
2. TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA KIRJELDUS ……………………………………6
2.1 Metoodika lühitutvustus ………………………………………………………………………...6
2.2 Töövõime hindamise üldised alused …………………………………………………………….8
2.3 Töövõime hindamine ………………………………………………………………………… 10
2.3.1 Töövõime hindamise viisid .................................................................................................. 10
2.3.2 Töövõime hindamise alusandmed ........................................................................................ 11
2.3.3 Töövõime hindamise sisu ja toimingud .............................................................................. 13
2.4 Töövõime hindamise metoodika. Valdkonnad ja võtmetegevused ………………………….15
2.5 Tegutsemisvõimet toetavad abivahendid ja kõrvalabi ……………………………………….18
2.6 Ajutise terviseseisundi käsitlus töövõime hindamisel ………………………………………...19
2.7 Töövõimet välistavad seisundid ja erijuhtum ………………………………………………..20
2.8 Töövõime piirangu raskusastme ja töövõime ulatuse määramine ning arvestamine ………21
2.8.1 Raskusastmete määramine ja skoorimine ............................................................................ 21
2.8.2 Töövõime ulatuse määramine .............................................................................................. 22
3. VALDKONDADE JA VÕTMETEGEVUSTE HINDAMINE ……………………………...25
3.1 Kehalise võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused …………………………………………25
3.1.1 Valdkond „Liikumine“ ......................................................................................................... 25
3.1.2 Valdkond „Käeline tegevus“ ................................................................................................ 31
3.1.3 Valdkond „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“ ............................................................. 34
3.1.4 Valdkond „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“ .............................................................. 38
3.2 Vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused …………………………………………..42
3.2.1 Valdkond „Õppimine ja tegevuste sooritamine“. .............................................................. 44
3.2.2 Valdkond „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ ...................................................... 47
3.2.3 Valdkond „Suhtlemine“ ...................................................................................................... 51
3.3 Sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed ………………………………...53
3.4 Muud tervisehäired …………………………………………………………………………….54
4. TÖÖTINGIMUSTE SOOVITUSED JA TÖÖVÕIME TOETAMISE VAJADUS ……….55
Lisa 1 - TÖÖVÕIMET VÄLISTAVAD SEISUNDID ……………………………………………58
Lisa 2 - ABIVAHENDITE ISO KLASSIFIKAATORI JA TÖÖVÕIME HINDAMISE SEOSED
………………………………………………………………………………………………………..60
Lisa 3 „KUULMIS- JA NÄGEMISFUNKTSIOONI HÄIRETE (B) NING TEGUTSEMIS- JA
OSALUSPIIRANGUTE (D) TÕLGENDAMINE JA HINDAMINE TAOTLUSES JA
TERVISEANDMETES LEIDUVA INFORMATSIOONI ALUSEL“ ………………………….61
3
EESSÕNA
Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise (edaspidi ekspertiisi) juhendi eesmärk on selgitada
töövõime hindamise põhimõisteid ja üldiseid aluseid ning abistada ekspertarsti töövõime hindamise
läbiviimisel vastavalt töövõime hindamise metoodikale.
Töövõime hindamise ekspertiisi läbiviimise juhendi koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts 2015.
aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Juhendit on parandatud ja täiendatud, võttes arvesse 2015.
aastal toimunud metoodika testimise tulemusi. Lisaks on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa)
juhendit täiendanud tuginedes töövõime hindamise praktikale ja ekspertarstide tagasisidele.
Juhend on jaotatud järgmisteks osadeks:
Mõisted
Töövõime hindamise metoodika kirjeldus
Üldised juhised ekspertiisi tegemiseks ning ekspertiisivormi täitmiseks
o Valdkondade ja võtmetegevuste hindamine
4
1. MÕISTED
Töövõime hindamine – pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatuse tuvastamine, mille
käigus võetakse arvesse isiku terviseseisundit, tema hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest
tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust ja tehakse
otsus töövõime ulatuse kohta ning vajaduse korral antakse soovitusi töötingimuste, abivahendite
kasutamise ja töövõime toetamise kohta.
Pikaajaline tervisekahjustus – püsiv seisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel
oluliselt ei muutu.
Töövõime ei ole vähenenud (isik on töövõimeline) - isiku töötamine ei ole takistatud, võttes
arvesse tema terviseseisundit ning neist tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende
prognoosi ja eeldatavat kestust.
Osaline töövõime – isiku töötamine on osaliselt takistatud, võttes arvesse tema terviseseisundit ja
ning neist tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.
Puuduv töövõime – isik ei ole võimeline töötama, võttes arvesse tema terviseseisundit ning neist
tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.
Ekspertarst – töövõime hindamise pädevusega arst, kes lähtub eksperdiarvamuse andmisel
kehtivast töövõime hindamise metoodikast ja peab olema läbinud selle kasutamise koolituse.
Ekspertiisimeeskond – töövõime hindamise pädevusega arstidest (sh vajadusel psühhiaater,
taastusarst, töötervishoiuarst) ja/või spetsialistidest (nt füsioterapeut, tegevusterapeut, eripedagoog,
logopeed, psühholoog) koosnev meeskond, keda eksperdiarvamuse andja kaasab vajaduse korral
eksperdiarvamuse (edaspidi ekspertiis) andmiseks.
Eksperdiarvamus – töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud
töötukassa töötaja antud arvamus isiku kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades piirangute
esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi muutumise prognoosi ja töövõimet
välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi,
abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate soovitustega.
Valdkond – vastastikuses seoses olevate füsioloogiliste funktsioonide, anatoomiliste struktuuride,
tegevuste, ülesannete või elualade praktiline ja tähenduslik kogum. Igas valdkonnas hinnatakse
isiku tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa.
Võtmetegevus – töösoorituseks oluline ja vajalik tegevus.
Taotlus – taotlus on isiku või tema esindajaga koostöös täidetud standardne küsimustik, kus isik
annab hinnangu oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes.
Arsti vastuvõtt – kui isik ei ole kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist
perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) vastuvõtul käinud,
teavitab töötukassa isikut töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 5 alusel arsti vastuvõtul käimise
vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse esitamist
mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei
saadeta.
5
Täiendavad terviseandmed – töötukassa poolt töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 6 alusel arstilt
taotletud isiku terviseandmed, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid
tervise infosüsteemi sisestanud või tervise infosüsteemi sisestatud andmed on töövõime
hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad terviseandmed vajavad täpsustamist
või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka
töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialistilt.
Dokumendipõhine ekspertiis – töövõime hindamine isiku taotlusel esitatud ja tema kohta tervise
infosüsteemis olemasolevate terviseandmete alusel, isikuga kohtumata.
Visiidipõhine ekspertiis – töövõime hindamine, kus lisaks isiku taotlusel esitatud ja tema kohta
tervise infosüsteemis olemasolevatele terviseandmetele võetakse arvesse ekspertarsti visiidil isikuga
silmast silma kohtumisel saadud andmed (isiku selgitused, vaatluse ja vajadusel tegutsemis- ja
osalemisvõime testide tulemused).
Tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtt – töötukassa võib suunata isiku töövõimetoetuse seaduse § 7
lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele, et hinnata isiku
tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil. Visiidipõhine hindamine
tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad
üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult
vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole seoses töövõime hindamise taotlusel
välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kirjeldavad
terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud puuduvad, samuti uute diagnooside
püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute
tuvastamiseks.
Töövõimet välistavad seisundid – eriti rasked ja muutumatud terviseseisundid, mille mõju isiku
töövõimele on üheselt mõistetav ning üldjuhul sellise tervisekahjustuse olemasolul töövõime
puudub (vt. Lisa 1).
Lihtsustatud korras ekspertiis töövõimet välistava seisundi korral – töövõime hindamine
töövõimet välistava seisundi esinemise korral, isikul ei ole sel juhul kohustust kehalise ja vaimse
võimekuse valdkonna küsimustele vastata.
Erijuhtum – erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates
on isiku tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ega vasta osalise või puuduva
töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult
takistatud.
6
2. TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA KIRJELDUS
2.1 Metoodika lühitutvustus
Töövõime hindamise metoodika koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts 2013. aastal
Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Metoodikat on järgnevatel aastatel täiendatud ja parandatud
arvestades testimise tulemusi, puuetega inimeste ja eri haigusi põdevate inimeste ühenduste
ettepanekuid ja töövõime hindamise metoodika rakendamisel selgunud kitsaskohti. Töövõime
hindamise metoodika järgib Euroopa Meditsiini- ja Sotsiaalkindlustuse Ühenduse (EUMASS1)
soovitusi ja on kooskõlas mitmete teiste Euroopa riikide töövõime hindamise põhimõtetega.
Töövõime hindamise metoodika põhineb rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja
tervise klassifikatsioonil2 (RFK). Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise
klassifikatsioon on Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) välja töötatud ja 2001. aastal vastu
võetud klassifikatsioon, mille eesmärk on anda ühtne standardkeel ja -raamistik tervise ja tervisega
seotud seisundi kirjeldamiseks, mis sisaldab struktureeritud kujul kirjeldusi inimese
funktsioneerimisvõimest. Seda klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos rahvusvahelise haiguste
klassifikatsiooniga (RHK-10), mille järgi saab kodeerida haigust või tervisehäiret, lisades RFK järgi
kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja osaluse
ning kõike eelnevat mõjutavate keskkonnategurite kohta. RHK-10 annab haiguste, tervisehäirete või
muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi
funktsioneerimisvõime kohta. Teave diagnoosi kohta (dokumenteeritud RHK 10 alusel) ning teave
funktsioneerimisvõime kohta (dokumenteeritud RFK alusel) annavad koos laiema ja
tähenduslikuma pildi inimeste tegutsemispiirangutest ning seda infot kasutatakse töövõime
hindamisel.
RFK koosneb erinevatest valdkondadest (nt liikuvus, suhtlemine, enesehooldus, õppimine ja
teadmiste rakendamine) ja valdkonna alakategooriatest. Töövõime hindamisel kasutatava EUMASS
soovitusliku Core Set’i 20 kategooria põhjal on loodud 18 võtmetegevust, mis hõlmavad 27 RFK
kategooriat.
Järgnevalt on välja toodud töövõime hindamise metoodika seisukohast olulised RFK definitsioonid
ja töövõime hindamise metoodilised mõisted, millel on seos RFK vastavate peatükkide ja jaotistega.
Tegutsemine – ülesande täitmine või tegevuse sooritamine. Tegutsemispiirangud on raskused, mida
inimene võib tegevuste ajal kogeda.
Osalus – inimese kaasatus elulisse situatsiooni. Osaluspiirangud on probleemid, mis võivad
inimesel tegeliku elu olukordades tekkida.
Suutlikkus – tegutsemise ja osaluse määraja isiku tegutsemisvõime väljendamiseks
standardiseeritud ehk tüüpilises keskkonnas.
1 European Union of Medicine in Assurance and Social Security 2 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/E-tervis_ja_e-
tervisetoend/rfk_icf_sissejuhatus.pdf
7
Sooritus – tegutsemise ja osaluse määraja isiku tegutsemisvõime väljendamiseks tema tegelikus
elulises situatsioonis, soorituse määraja võtab isiku tegutsemisvõime väljendamisel arvesse temal
olemasolevaid (piiranguid mõjutavaid) abivahendeid, kompenseerivaid meetodeid ja ravimeid.
Organismi funktsioonid – elundsüsteemide füsioloogilised talitlused, kaasa arvatud psüühilised
funktsioonid. Kõrvalekallet organismi funktsioonides nimetatakse funktsioonihäireks.
Organismi struktuurid – keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed või nende osad.
Kõrvalekallet organismi struktuurides nimetatakse struktuurikahjustuseks.
Tegutsemisvõime (või sooritusvõime või võimekus) – inimese võime täita ülesannet või sooritada
tegevust.
Piirang – fikseerib erinevuse (ilma tervisolukorrata isikute puhul esineva) eeldatava ja tegeliku
soorituse vahel.
Tegutsemise ja osalemise piirangud (tegutsemispiirangud) – takistused, mida inimene kogeb
tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades. Tegutsemise ja osalemise piirangud toob
ekspertarst välja ekspertiisivormil vastavates valdkondades ja võtmetegevustes ning kodeerib
metoodika aluseks oleva RFK vastava alajaotuse „tegutsemine ja osalus“ alusel. Tegutsemis- ja
osaluspiirangud tuuakse ekspertiisis välja koos vastavate raskusastmetega. Tegutsemis- ja
osaluspiiranguid hinnatakse üldjuhul koos, ekspertiisis võetakse aluseks tegutsemis- ja
osaluspiirangud koos abivahenditega/kompenseerivate meetoditega/ravimitega ehk hinnatakse
taotleja sooritusvõimet.
RFK kasutab tähtede ja numbrite süsteemi, milles tähti b, s, d kasutatakse organismi:
funktsioonide (b),
struktuuride (s),
tegutsemise ja osaluse (d)
ja tähte e keskkonnategurite (e) kirjeldamiseks.
Neile tähtedele järgneb 3–5-numbriline kood, mis täpsustab käsitletava valdkonna funktsiooni.
Näide: b230 kuulmisfunktsioonid; b210 nägemisfunktsioonid; b160 mõtlemisfunktsioonid; s750
alajäseme struktuur; s760 kehatüve struktuur; s710 pea ja kaela piirkonna struktuur; d450 käimine;
d415 kehaasendi säilitamine; d330 rääkimine; d350 vestlus.
Töövõime hindamisel kasutatakse ainult funktsioonide ja struktuuride ning tegutsemise ja osaluse
koode, keskkonnategurite koode ei kasutata.
Näide: kui taotlejal on nägemishäire tõttu raskusi käimisel ebatasasel pinnal, siis kodeeritakse
piirang: d450 käimine, d460 mitmesugustes kohtades liikumine, b2102 nägemise kvaliteet, b2100
nägemisteravuse funktsioonid, s220 silmamuna struktuur.
RFK põhjal on inimese tõhusaks toimimiseks olulised funktsioonid ja tegevused töövõime
hindamise (edaspidi TVH) taotlusel ja eksperdiarvamuses jaotatud seitsmesse valdkonda:
1) liikumine;
2) käeline tegevus;
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine;
7) suhtlemine.
8
Töövõime hindamise metoodika alusel hinnatakse pikaajalise tervisekahjustusega inimese
tegutsemisvõimet igas nimetatud valdkonnas.
Iga valdkond hõlmab võtmetegevusi ehk tegevusi, mis annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust ja
olulisest funktsioonist (nt teatud kaaluga eseme tõstmine, erinevatel tasapindadel liikumine, teise
inimesega kontakti loomine).
Vaatamata sellele, et taotluse küsimused ei ole otseselt seotud inimese tööalaste või tema
igapäevaste olukordade ja tegevustega, on vastused neile ülekantavad inimese üldisele
funktsionaalsele tegutsemisvõimele nii kehalises kui vaimses valdkonnas. Töövõime hindamisel on
põhirõhk inimese tegelikul tegutsemisvõimel, mida hindamise käigus seostatakse
terviseandmetega.
Hindamise aluseks on:
isiku enda kirjeldatud tegutsemisvõime,
tema terviseandmed ja
andmed tegutsemisvõime kohta, mis on saadud teda ravinud arstidelt ja spetsialistidelt ning
tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud
ekspertiisimeeskonnalt.
Isiku töövõimet hindab vastava koolituse saanud ekspertarst. Ekspertarst koostab ekspertiisi üksi
või vajadusel koos teiste arstide või spetsialistidega (näiteks füsioterapeut või tegevusterapeut,
psühholoog, eripedagoog või logopeed) (ekspertiisimeeskond). Kvaliteetse ekspertiisi koostamise
eest vastutab ekspertarst.
2.2 Töövõime hindamise üldised alused
Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse tuvastamine,
mille käigus võetakse arvesse isiku terviseseisundit, tema enda hinnangut oma tegutsemisvõimele
ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.
Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele
ametikohale sobivusega. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et
sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.
Töövõime hindamise õiguslikuks aluseks on Töövõimetoetuse seadus ning tervise- ja tööministri
07.09.2015 määrus nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime
hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu.
Seaduse ja määruse töövõime hindamise sätted tuginevad töövõime hindamise metoodika
kirjeldusele (https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/metoodika_28_04_2016.pdf),
mille osaks on töövõime hindamise taotlus ja töövõime hindamise ekspertiisi vorm.
Ekspertarst on ekspertiisi teostamisel kohustatud aluseks võtma isiku (edaspidi taotleja)
tegutsemispiiranguid kinnitavad terviseandmed.
Töövõime hindamiseks on õigus saada päringule eelneva viie (5) aasta kohta tervise infosüsteemist järgmisi isikuandmeid:
patsient – nimi, isikukood;
diagnoosid – päringule eelneva viie aasta jooksul diagnoositud haigused ja nende koodid.
Nimetatud diagnoosidest valitakse ekspertiisiks need, millest tingitud tervisehäired
eeldatavalt põhjustavad töövõime vähenemist.
9
Kui isiku arstide, diagnooside, uuringute ja operatsioonide kohta andmed päringule eelneva viie
aasta kohta puuduvad või on ebapiisavad, on kohustus nimetatud andmeid pärida pikema perioodi
kohta.
Valitud diagnoosidega seotud epikriiside alusel päritakse järgmisi andmeid:
analüüsid – päringule eelneva ühe aasta jooksul tehtud analüüside tulemused;
uuringud – päringule eelneva viie aasta jooksul tehtud uuringute tulemused;
operatsioonid – päringule eelneva viie aasta jooksul tehtud operatsioonid;
ravimid ja meditsiiniseadmed – päringule eelneva kahe aasta jooksul välja kirjutatud ravimid
ja meditsiiniseadmed;
töövõimetuslehed – päringule eelneva kahe aasta jooksul koostatud töövõimetuslehtede
algus- ja lõppkuupäevad koos töövõimetust põhjustavate diagnoosidega;
raviarstid – päringule eelneva viie aasta jooksul tervise infosüsteemi andmeid edastanud
arstide nimed, koodid, erialad, tervishoiuteenuse osutajate (TTO) nimetused, TTO kontaktid
(telefon, e-post);
töökorralduse või töökeskkonna muutmise vajadus ja põhjus – päringule eelneva viie aasta
viimane epikriis, kus on kirjeldatud töökorralduse või -keskkonna muutmise vajadust.3
Töövõime hindamise käigus selgitatakse välja isiku terviseseisund ja sellest tulenevad piirangud,
mida teades ja arvestades saab inimest aidata tööelus osalemisel, sh töö leidmisel ja töö hoidmisel.
Töövõime hindamise tulemusena määratakse üks järgnevatest töövõime ulatustest:
töövõime ei ole vähenenud;
osaline töövõime;
puuduv töövõime.
Terviseseisundi hindamisel töövõime aspektist on põhirõhk inimese kehalisel ja vaimsel
tegutsemisvõimel, mis võib ühe ja sama diagnoosi puhul olla erinevatel inimestel väga erinev.
Näide: kahel erineval taotlejal, kellel mõlemal on jalg amputeeritud põlvest allpool, võivad
tegutsemispiirangud olla väga erinevad, kuigi nende diagnoos on sama. Üks taotlejatest on
proteesiga hästi kohanenud, liigub oma töö iseloomu tõttu palju ja osaleb isegi rahvaspordi
üritustel. Teine taotleja on pärast jala kaotust kaalus oluliselt juurde võtnud, samuti on taastusravi
käigus osutunud probleemiks madal lihasjõudlus. Seetõttu pole ta proteesiga kohanenud, liigub
valdavalt ratastooli kasutades ja lisaks esinevad taotlejal fantoomvalud.
Seisundi kompenseerimine
Tegutsemisvõimet hinnatakse koos adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja tervisehäire
kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodeid (ravimid,
protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutatule. Tervisehäire hinnatakse raviga
kompenseerituks, kui raviskeemi järgimisel ja ravimite manustamisel ei ilmne isikul piiranguid, mis
tavapäraselt tulenevad antud haigusest.
Näide: kui taotlejale on tema raviarst määranud astmaravimid, mis hoiavad ära hingelduse ja
õhupuuduse käimisel, hinnatakse tema tegutsemisvõimet koos ravimitega, mitte ravimeid
kasutamata.
3 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrus nr 15 Töövõime hindamiseks, puude raskusastme
tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute
perioodid, https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018011
10
Kui taotleja nimetab ravimid, mis raviarst on talle välja kirjutanud, kuid mida ta ei ole erinevatel
põhjustel (nt tõsiselt väljendunud ravimi kõrvaltoime, koostoime olulise ravimiga tema raviskeemis
vms) saanud tarvitada, siis hindab ekspertarst taotleja tegutsemisvõimet konkreetse ravimita. Kui
taotleja ei ole osanud seda välja tuua/kirjeldada, siis on ekspertarstil ikkagi kohustus (kui tervise
infosüsteemi (edaspidi TIS) andmed seda kinnitavad) arvestada piirangute raskusastme hindamisel
asjaoluga, et taotlejal on raviskeemi mittejärgimiseks olemas objektiivsed põhjused.
Kui taotleja terviseandmetest ei selgu objektiivset põhjendust raviskeemi mittejärgimiseks (või
abivahendi mittekasutamiseks), siis kasutab ekspertarst piirangute hindamisel kaalutlusõigust.
Tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahenditega, kompenseerivate meetoditega/
kommunikatsioonivahenditega, mida isik oma terviseseisundist põhjustatud tegutsemispiirangute
tõttu kasutab. Kui taotleja ei kasuta abivahendeid objektiivsetel põhjustel, siis peab ekspertarst
piirangute hindamisel sellega arvestama.
2.3 Töövõime hindamine
Töötukassa hindab inimese töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse
osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse saab anda vastava koolituse
läbinud ekspertarst. Isik märgib oma töövõime hindamise taotlusel arstid, kes teda põhiliselt
ravivad; samuti võib ta taotlusel märkida spetsialistid (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog), kes saavad
anda lisainfot tema töövõime hindamiseks.
Et ekspertarstile oleksid kättesaadavad võimalikult objektiivsed terviseandmed, peab isik kuue (6)
kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist olema käinud perearsti, teda põhiliselt
raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kui isik arstil käinud ei ole, teavitab töötukassa
taotlejat arsti vastuvõtul käimise vajadusest ning määrab selleks tähtaja. Kui isik on kuue kuu
jooksul enne töövõime taotluse esitamist mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete
täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei saadeta.
2.3.1 Töövõime hindamise viisid
1) Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi dokumentide põhjal. Ekspertarst hindab taotleja
töövõimet tema taotluses täidetud standardse küsimustiku alusel ja tervise infosüsteemis olevate
andmete alusel, küsides vajadusel täiendavaid andmeid ja selgitusi taotleja raviarstilt või taotlusel
nimetatud teistelt spetsialistidelt. Ekspertiisi põhjal koostatakse kokkuvõttev arvamus.
2) Visiidipõhine ekspertiis viiakse tervishoiu teenuse osutaja vastuvõtul läbi dokumentide ning
taotlejaga kohtumise põhjal, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja
terviseandmed erinevad olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud
terviseandmed on sisult vastuolulised st taotleja kirjelduse ja terviseandmete põhjal kogutud info
vajab objektiviseerivaid teste hinnangu andmiseks. Lisaks taotleja poolt esitatud ja tema kohta
olemasolevatele terviseandmetele on sel juhul hindamise aluseks taotlejaga silmast-silma
kohtumisel saadud andmed (isiku täiendavad selgitused, vaatluse ja vajadusel funktsionaalsete
tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused).
11
Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole taotlusel välja toodud piirangutega seoses arsti
vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kinnitavad terviseandmed on olemas ja
terviseandmetes puuduvad vastuolud. Samuti ei korraldata visiidipõhist hindamist uute diagnooside
püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute
tuvastamiseks.
3) Lihtsustatud korras koostatud ekspertiis töövõimet välistava seisundi puhul
Lihtsustatud korras ekspertiis viiakse läbi juhul, kui terviseandmed kinnitavad töövõimet välistavat
seisundit. Välistava seisundi puhul esinevad taotlejal eriti raske(d) ja muutumatu(d)
terviseseisund(id), mille mõju tema töövõimele on üheselt mõistetav ning üldjuhul sellise
tervisehäire olemasolul töövõime puudub. Ekspertiisis töövõimet välistava seisundi kinnitumisel
koostatakse kokkuvõttev arvamus, milles loetletakse kinnituse aluseks olevad diagnoosid ja
seisundid ning antakse hinnang isiku töövõime ulatusele (koos diagnoosiga); seisundi muutumise
prognoos; puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega.
Välistava seisundiga taotlejal ei ole kohustust kehalise ja vaimse võimekuse valdkonna küsimustele
vastata. Taotleja terviseandmetele tuginedes ekspertarst kas kinnitab või lükkab ümber töövõimet
välistava seisundi. Kui töövõimet välistav seisund ei leia kinnitust, tuleb taotlejal töövõime
hindamiseks täita kogu taotluse küsimustik, mille alusel teostatakse dokumendi- või visiidipõhine
ekspertiis.
Kui taotleja on täitnud töövõime hindamise taotluse täismahus, kuid terviseandmete kohaselt on
taotlejal diagnoos või terviseseisund, mis kuulub töövõimet välistava seisundi loetellu, siis annab
ekspertarst eksperdiarvamuse lihtsustatud korras, st ilma tegutsemispiiranguid hindamata.
2.3.2 Töövõime hindamise alusandmed
Töövõime hindamisel kasutatakse:
taotleja hinnangut oma terviseseisundile (töövõime hindamise taotlus);
taotleja terviseandmeid;
vajadusel täiendavaid terviseandmeid taotleja raviarstidelt ja/või lisaandmeid taotlusel
nimetatud teistelt spetsialistidelt;
vajadusel visiidipõhise hindamise käigus saadud andmeid.
Taotluse andmed
Taotlus koosneb viiest osast:
üldosa (taotleja andmed; taotleja esindaja andmed; otsuste ja toetuste kättesaamise viisid;
arstid ja teised spetsialistid); töövõimet välistavad seisundid ja taotleja nõusolek, et
hindamisel kasutatakse tema tervise infosüsteemi andmeid;
töötamine;
kõrvalabi, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenused;
kehaline ja vaimne võimekus (valdkondade kaupa).
Taotluse V osa sisaldab küsimusi kehalise ja vaimse tegutsemisvõime kohta. Selles osas
selgitatakse välja, kuidas taotleja hindab oma võimekust erinevaid tegevusi sooritada, arvestades
tema kehalist ja vaimset seisundit. Kõik enda kohta kirjutatu on taotleja töövõime hindamisel
niisama oluline kui terviseandmetes sisalduv.
12
Kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade küsimustele eelneb iseseisev küsimus („Kas Teil on
tahet igapäevaelus osaleda?“), millele vastates taotleja hindab enda tahet (motivatsioon, valmisolek
jne) vaimseteks ja kehalisteks tegevusteks. Küsimused kehalise ja vaimse võimekuse kohta on
jagatud valdkondadeks, mille all on sarnaseid tegevusi koondavad võtmetegevused. Iga
võtmetegevuse juures on taotlejal võimalus esinevat piirangut täpsustavalt kirjelda ja nimetada
kasutatavaid abivahendeid või tehtud keskkonnakohandusi.
Taotleja terviseandmed
Ekspertiisi kohustuslikuks sisendiks on tegutsemispiiranguid ja terviseseisundit kinnitav
terviseinfo, sh
taotleja diagnoosid;
välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed;
teostatud analüüsid, uuringud ja operatsioonid;
haiglas viibimised;
visiidid;
töövõimetuslehed (kestused kuupäevaliselt) ning väljastamise aluseks olevad diagnoosid;
andmed tervise infosüsteemi andmeid edastanud arstide kohta;
andmed töökorralduse või keskkonna muutmise vajaduse ja põhjuste kohta.
Juhul, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid tervise infosüsteemi
sisestanud või andmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad
terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised, on vaja pärida täiendavaid
terviseandmeid. Töötukassa võib taotleja piirangute täpsustamiseks andmeid küsida nii arstidelt kui
ka töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialisti(de)lt.
Juhul, kui taotluses kirjeldatud tegutsemispiiranguid ja terviseseisundit kinnitavad andmed tervise
infosüsteemis puuduvad või on töövõime hindamiseks ebapiisavad:
a) pöördub ekspertarst töötukassa menetleja poole ning annab võimalikult konkreetselt teada,
millise arsti või spetsialisti käest ja millise ajaperioodi kohta on vaja andmeid juurde küsida
ning kirjeldab soovitud andmete sisu (kas vajatakse konkreetset epikriisi, uuringute tulemusi
jne).
Näide ekspertarsti päringust perearstile: E-tervise andmetel on F.T. käinud Teie vastuvõttudel
diabeediga seotud probleemidega. Kuna TIS-is olemasolevatel andmetel ei ole F.T. välja kirjutatud
ühtegi ravimit ning ülevaade analüüsidest puudub, siis palume Teil võimalusel täpsustada, kas F.T.
analüüsid kinnitavad veresuhkru ainevahetuse häiret? Kas F.T. kasutab igapäevaselt
tablettravi/insuliini diabeedi raviks? Milline on diabeedi kompensatsioon? Kas esineb diabeedi
kaugtüsistusi?
Näide: Teie 25.11.2016 epikriisi andmetest nähtub, et T.T. on tehtud lülisamba röntgenuuring, kuid
samas ei ole selle uuringu tulemuste kirjeldust. Palume lisada lülisamba röntgeni kirjeldus
25.11.2016 epikriisi juurde.
b) töötukassa menetleja esitab kirjaliku päringu ekspertarsti nimetatud arstile. Kui vaatamata
päringu(te)le terviseandmeid ei lisandu, siis palub töötukassa ekspertarstil anda hinnang
olemasolevate andmete põhjal või kinnitada, et andmete puudumise tõttu pole võimalik
hinnangut anda või kutsuda taotleja visiidipõhisele hindamisele.
13
Ekspertarst võib vajadusel ise täpsustada inimese terviseandmeid, pöördudes taotlusel märgitud
arsti või muu spetsialisti poole telefoni või e-posti teel:
a) telefoni teel saadud andmed tuleb ekspertarstil sisestada töötukassa töövõime hindamise
infosüsteemi;
b) e-postiga või paberkandjal saadud info tuleb ekspertarstil laadida töötukassa töövõime
hindamise infosüsteemi või saata krüpteeritult töötukassa töötajale, kes selle ise
infosüsteemi lisab.
Selliste pöördumiste puhul tuleb arvestada andmekaitse nõuetega eriliigiliste andmete (so
terviseandmete) töötlemisel.
2.3.3 Töövõime hindamise sisu ja toimingud
Töövõime hindamise sisuks on:
tegutsemisvõime vähenemise seostamine piirangu objektiivse põhjusega, so
terviseseisundiga;
tegutsemispiirangu raskusastme hindamine võttes arvesse haiguse kulgu, taotleja kohanemist
piirangutega ning piirangute kompenseeritust ravi, abivahenditega ja/või kõrvalabiga.
Ekspertiisi käigus ei ole võimalik suunata taotlejaid uutele uuringutele, eriarstide vastuvõttudele,
püstitada diagnoose ega korrigeerida ravi.
Taotleja hindamisel lähtub ekspertarst objektiivsetest asjaoludest, andmata subjektiivset hinnangut
nt taotleja sõltuvushäirete, üleliigse kehakaalu või halva ravisoostumuse kohta. Samuti ei anna
ekspertarst hinnangut taotleja raviarstide töö kvaliteedile või pädevusele.
Ekspertarstil ei ole õigust anda hinnangut ainult taotleja ütluste alusel, ütlusi peavad toetama
terviseandmed. Samuti ei saa anda hinnangut ainult terviseseisundi alusel (va töövõimet välistava
seisundi korral), vaid arvesse tuleb võtta ka taotleja enese antud hinnangut.
Dokumendipõhise ekspertiisi raames ekspertarst:
analüüsib isiku täidetud taotlust;
teeb elektroonseid päringuid tervise infosüsteemi taotleja ambulatoorsete visiitide ja haiglas
viibimiste kohta ning diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja
töövõimetuslehtede kohta;
vajadusel küsib täiendavat terviseinfot taotluses nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt (info
sisestatakse tervise infosüsteemi või edastatakse töötukassale kümne tööpäeva jooksul
töötukassalt asjakohase päringu saamisest);
hindab arstlikku kompetentsi kasutades taotleja töövõimet puudutavaid asjaolusid kõigi
saadaolevate andmete põhjal;
täidab töötukassa infosüsteemis isiku töövõime hindamise ekspertiisi vormi (metoodika
LISA 4).
Visiidipõhise ekspertiisi raames ekspertarst, lisaks dokumendipõhisele hindamisele:
lepib taotlejaga kokku visiidi aja ja toimumise koha;
hindab taotleja töövõimet mõjutavaid asjaolusid vaatluse ning taotleja täiendavate selgituste
põhjal;
14
kaasab vajadusel ekspertiisimeeskonna liikmeid, viib ise läbi teste või kasutab spetsialisti
läbi viidud funktsionaalsete tegutsemisvõime testide tulemusi ja hindab nende alusel
tegutsemispiiranguid;
täpsustab taotlejaga tema tegutsemisvõimest lähtuvalt sobivad ja mittesobivad
töötingimused. Vajadusel annab soovitused abivahendi/tegutsemisvõimet kompenseeriva
vahendi või meetodi kasutamiseks;
täidab töötukassa infosüsteemis isiku töövõime hindamise ekspertiisi vormi (metoodika
LISA 4), lisades taotleja ütlused ja enda selgitused (mida visiidil täpsustas või millised testid
tegi ja millised tulemused sai, lisades ekspertiisile visiidipõhise hindamise protokolli).
Eksperdiarvamuses tuuakse võtmetegevuste kaupa välja:
piirangu raskusaste vastavalt taotleja enesehinnangule;
ekspertarsti hinnang, kas taotleja terviseandmete alusel tema tegutsemisvõime vastab või ei
vasta taotleja enda hinnatud piirangu raskusastmele;
piirangu raskusaste koos ekspertarsti põhjendusega juhul, kui ekspertarst on muutnud
taotleja antud piirangu raskusastet; kirjutatakse põhjendus ja selgitus eriarvamuse kohta
terviseandmete alusel (haigusjuhtude sissekanded ja/või viide asjakohaste diagnooside
puudumisele);
diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb.
Lisaks sisaldab eksperdiarvamus valdkondade hindamise kokkuvõtteid ning taotleja
tegutsemisvõimet kokkuvõtvat arvamust (sh hinnangut taotleja töövõimele).
Valdkonna kokkuvõttes kirjeldatakse, millised on piirangud eksperdiarvamuse andja hinnangul,
ning see sisaldab järgmist teavet:
piirangu(te) raskusaste võtmetegevuste kaupa;
piirangu avaldumine (RFK-koodide valikuna);
piirangu avaldumine, mõju tegutsemisvõimele ja põhjus;
objektiivne staatus ja uuringutulemused;
piirangu põhjustanud haiguse kulg;
taotleja kohanemine piiranguga;
valdkonna piirangute põhjused RHK-10 alampeatükkide järgi.
Eksperdiarvamuse kokkuvõttesse koondatakse töövõime hindamisel kogutud ja analüüsitud
oluline teave:
peamine piiranguid põhjustav diagnoos ja ilmsed seisundid, mis tuvastati hindamise käigus;
valdkonnad, kus esines piiranguid (sh piirangu raskusaste; piirangu avaldumine, mõju
tegutsemisvõimele ja põhjus; objektiivne staatus ja uuringutulemused; piirangu põhjustanud
haiguse kulg; taotleja enesehinnang; taotleja kohanemine piiranguga; tegutsemisvõime
koondkokkuvõte;
välistatud/takistatud/piiratud tegevuste loetelu;
hinnang isiku töövõime ulatusele;
15
prognoos seisundile (osalise või puuduva töövõime korral);
hinnangu kehtivusaeg ja kehtivuse põhjendus (osalise või puuduva töövõime korral);
soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste ning hindamise käigus selgunud
abivahendi või töövõime toetamise vajaduse kohta;
hinnang töövõime lühiotsuse vajalikkusele (vt p 3.3) .
Hindamisel koostatud eksperdiarvamus on aluseks töötukassale kaalutletud otsuse tegemisel, kas
taotleja töövõime:
ei ole vähenenud;
on osaline või
puudub.
Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime kuni viieks aastaks, kuid mitte
kauemaks kui vanaduspensionieani. Töövõimet välistava seisundi korral võib puuduva töövõime
määrata kuni vanaduspensionieani, kui töövõimet välistav seisund, arvestades isiku
tervisekahjustuse iseloomu ja eeldatavat kestust, ei muutu või on halvenev. Ekspertarst peab
põhjendama osalise või puuduva töövõime kehtivusaega. Kirjutatakse põhjendus ja selgitus
terviseandmete alusel. Ei piisa, kui kehtivusaja põhjendamisel kasutatakse sõnastusi, nagu „ Seisund
on tõenäoliselt vähemuutuv“ jne. Põhjendus peab olema sõnastatud nii, et taotleja mõistab selle
tähendust.
Ekspertiisi kokkuvõtte osa, mis algab alapealkirjast "Hinnang töövõime ulatusele (taotlejale ja
töötukassale)", on nähtav töötukassa spetsialistidele (menetlejatele ja juhtumikorraldajatele) ega
tohiks seetõttu sisaldada terviseandmeid.
2.4 Töövõime hindamise metoodika. Valdkonnad ja võtmetegevused
Töövõime hindamisel kasutatavad valdkonnad põhinevad RFK valdkondadel, kuid neid on
arusaadavuse huvides kohandatud.
Taotleja annab taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute
esinemise või puudumise kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes.
Töövõime hindamise metoodika kohaselt on hinnatavad valdkonnad:
1) liikumine;
2) käeline tegevus;
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine;
7) suhtlemine.
Küsimused võtmetegevuste kohta ei kajasta taotleja konkreetse tööga seotud või kõiki igapäeva
olukordi, seega peab ekspertarst suutma nende sisu üle kanda teistele sarnastele tegevustele.
Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste lõikes:
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega
seotud muud piirangud;
2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud
muud piirangud;
16
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega
seotud muud piirangud;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja
joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,
õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek
muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;
7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud
piirangud.
Isik annab taotlusel hinnangu valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta:
1) sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed;
2) muud tervisehäired.
Igas valdkonnas kasutatakse RFK alusel kindlaid d- valdkonna võtmekoode.
VALDKONDADE, VÕTMETEGEVUSTE JA RFK KOODIDE VASTAVUSTABEL
RFK valdkonnad Valdkonnad
metoodikas Valdkondadele võtmetegevused RFK valdkonna ning tegutsemise ja
osaluse koodid Kehalised sooritused d4 Liikuvus 1. Liikumine 1.1. Liikumine eri tasapindadel
d450 Käimine d465 Abivahenditega liikumine d455 Muul viisil liikumine:
1.2. Ohutu ringiliikumine b210 Nägemisfunktsioonid* b156 Tajufunktsioonid*
1.3. Seismine ja istumine d420 Enda ühest kohast teise nihutamine d415 Kehaasendi säilitamine
2. Käeline
tegevus
2.1. Käte sirutamine d445 Käte ja käsivarte kasutamine:
d4452 Küünitamine;
d4553 Käte või käsivartega pööramine
või keeramine 2.2. Asjade liigutamine d430 Esemete tõstmine ja kandmine
2.3. Käteosavus d440 Käte täppisliigutused
d3 Suhtlemine 3.Teabe
edasiandmine
ja vastuvõtmine
3.1. Teabe edasiandmine d349 Teisiti täpsustatud (TT) ja
täpsustamata (Tta) suhtlemine –
sõnumite edastamine d398 TT suhtlemine
d330 Rääkimine
d350 Vestlus
b156 Tajufunktsioonid*
b167 Keele vaimsed funktsioonid* b210 Nägemisfunktsioonid*
3.2. Teabe vastuvtõmine d310 Suuliste sõnumite vastuvõtmine
d329 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite
vastuvõtmine d325 Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine
suhtlemisel
b210 Nägemisfunktsioonid* b156 Tajufunktsioonid* b230 Kuulmisfunktsioonid
17
d5 Enesehooldus 4. Teadvusel
püsimine ja
enesehooldus
4.1. Teadvusel püsimine d570 Oma tervise eest hoolitsemine
b110 Teadvuse funktsioonid*
4.2. Tualettruumi toimingud
d530 Tualettruumitoimingud b620 Urineerimisfunktsioonid*
4.3. Söömine ja joomine d550 Söömine d560 Joomine
b510 Toidu manustamise funktsioonid*
Vaimsed sooritused d1 Õppimine ja
teadmiste
rakendamine
d2 Üldised
ülesanded ja nõuded
5. Õppimine ja
tegevuste
sooritamine
5.1. Tegevuste õppimine
d155 Oskuste omandamine d1550 Põhioskuste omandamine d1551 Keeruliste oskuste omandamine
5.2. Tegevuste alustamine ja
lõpetamine d175 Probleemide lahendamine d1750 Lihtsate probleemide lahendamine
d230 Igapäevatoimingute tegemine
6. Muutustega
kohanemine ja
ohu tajumine
6.1. Väljaskäimine
d240 Stressi ja muude psüühiliste
koormustega toimetulek
b164 Kõrgemad kognitiivsed
funktsioonid* 6.2. Riski või ohu tajumine d210 Ühe ülesande täitmine
d2100 Lihtsa ülesande täitmine 6.3. Toimetulek muutustega
d240 Stressi ja muude psüühiliste
koormustega toimetulek d2303 Oma
aktiivsuse reguleerimine d7 Inimestevaheline
lävimine ja suhted 7. Suhtlemine 7.1. Suhtlemisega
hakkamasaamine d730 Võõrastega kontakteerumine d750 Mitteametlikud sotsiaalsed suhted
7.2. Kohane käitumine d710 Elementaarne inimestevaheline
lävimine
Kõik valdkonnad
b130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid**
* RFK klassifikatsiooni alusel organismi funktsioon, mida tuleb vaadata seotuna tegutsemise ja osalusega
** RFK klassifikatsiooni alusel tuumkood, kasutatakse üle kõikide valdkondade võtmetegevuste
Ekspertarst võib täiendada tegutsemispiirangute loetelu antud peatüki teiste d-koodidega.
Töövõime hindamiseks kasutatavate tegutsemispiirangute raskusastmete 0, 1, 2, 3 ja 4 (metoodika
LISA 5) aluseks on RFK määratlus:
0 EI OLE piirangut (puudub, tühine, ...) 0 – 4%
1 KERGE piirang (väike, nõrk, ...) 5 – 24%
2 MÕÕDUKAS piirang (keskmine, tuntav, ...) 25 – 49%
3 RASKE piirang (suur, tõsine, ...) 50 – 95%
4 TÄIELIK piirang (vaieldamatu, sügav, ...) 96 –100%
Võttes arvesse taotleja hinnangut oma seisundile ja objektiivseid terviseandmeid, hinnatakse
tegutsemisvõime piirangu raskusaste numbriliselt. Kui taotleja hinnangu alusel pole piirangu
raskusastet määratletud, sest taotleja on märkinud, et tema seisund on muutlik, peab ekspertarst
määrama tegutsemisvõime piirangu raskusastme taotleja kirjelduse ning tervise infosüsteemi
andmete alusel.
18
Näide: kui valdkonnas „Liikumine“ vastab taotleja erineval tasapinnal liikumise võtmeküsimuses,
et ta suudab läbida rohkem kui 200 meetrit ilma probleemideta, ei ole tema liikumisvõimes
piirangut (raskusaste 0). Kui taotleja vastab, et tema liikumisvõime on muutlik (9) ja kirjeldab, et
tal esineb tugev õhupuudus ja väsimus, mis takistab tema liikumist, ning terviseandmete alusel on
taotlejal diagnoositud krooniline südamepuudulikkus ja kopsuhaigus, hindab ekspertarst
tegutsemispiirangu mõõdukaks (2) või raskeks (3).
Abiks võib olla järgnev raskusastmete kirjeldus:
Kerge piirang – ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30
päeva jooksul või esineb alla 25% ajast.
Mõõdukas piirang – häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–49% ajast, tegevus on
ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel.
Raske piirang – takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt,
tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Reeglina
on vaja kasutada mõnes tegevuses abivahendit või kõrvalabi.
Täielik piirang – takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse
võimalik teostada, isegi abivahendit kasutades.
Töövõime hindamise valdkonnad ja võtmetegevused ning nende vastavus RFK koodidele on toodud
metoodika dokumendis (LISA 5).
2.5 Tegutsemisvõimet toetavad abivahendid ja kõrvalabi
Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendiga, mida taotleja oma terviseseisundist
põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab. Abivahendite loetelu on taotlejale töövõime
hindamise taotluse iga valdkonna juures ära toodud. Loetelu on ISO klassifikaatori põhine ja
sisaldab enimkasutatavaid abivahendeid või nende gruppe. Abivahendite kasutamise kohta on
ekspertarstil võimalik anda eksperdiarvamuse lõpuosas soovitusi, kui on selgunud, et konkreetne
abivahend võib taotleja tegutsemispiiranguid vähendada.
Taotleja kirjeldab taotluse vastava võtmetegevuse juures kõiki abivahendeid, mida ta igapäevaselt
kasutab. Taotleja võib loetleda ka need abivahendid, mis on talle määratud või ta on endale
soetanud, aga mida ta erinevatel põhjustel ei kasuta. Sel juhul hindab ekspertarst tegutsemisvõimet
abivahendita. Objektiivsed põhjused, mis isik abivahendit ei kasuta, on sageli seotud muutunud
terviseseisundiga, nt taotleja ei saa kanda enam aasta tagasi soetatud seljaortoosi, kuna skolioos on
süvenenud ja ortoosi kandmisel tekib valu.
Näide: taotleja on liiklusavariis saadud lülisamba ja alajäsemete hulgivigastuste tõttu liikunud 10
aastat ühe küünarkarguga. Eelmisel aastal on taotlejal diagnoositud reumatoidartriit, mis ei allu
hästi ravile ning põhjustab ägenemisperioodidel sõrmedes ja labakätes turseid ja valulikkust. Seega
periooditi ei saa taotleja kasutada küünarkarku ja tema liikumise valdkonna piirang on raske (3),
samal ajal kui küünarkargu kasutamisel oleks olnud piirang mõõdukas (2).
Kõrvalabi
Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos vajamineva kõrvalabiga. Kui taotleja vajab oma
tegevuste sooritamiseks kõrvalabi, märgib ta selle vastavate võtmetegevuste juures, kirjeldades
võimalikult detailselt, millise tegevuse või tegevuse osa teostamiseks ja mis ulatuses ta teise
inimese abi vajab (vajab osalist kõrvalabi, sõltub täielikult kõrvalabist).
19
Tugiisikut (vaimse ja psüühilise häire korral) või isiklikku abistajat (kehaliste piirangute korral)
võib taotleja vajada näiteks kaupluses käimisel, küttepuude ja vee tuppa kandmisel, eluruumide
kütmisel, pesupesemisel, toidu valmistamisel, ravimite toomisel apteegist, arsti juures käimisel jms.
2.6 Ajutise terviseseisundi käsitlus töövõime hindamisel
Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile.
Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist/akuutset terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti
vähemalt kuue (6) kuu jooksul.
Ekspertiisi läbiviimisel hinnatakse võtmetegevusi, kus piiranguid põhjustab ainult ajutine
haigestumine, raskusastmega „0“. Antud juhul ei tähenda raskusaste „0“ seda, et isikul piiranguid
ei ole, vaid taotleja piirang ei ole hinnatav püsiva töövõime kontekstis. Siinjuures on väga oluline
arsti põhjendus. Põhjendus sisaldab viidet piirangu(te) ajutisele iseloomule terviseseisundi
dünaamikat ja eeldatavat paranemist arvestades. Ekspertarst kirjutab põhjenduse ajutise iseloomuga
terviseolukorra kohta vastava võtmetegevuse põhjenduse väljale ning sõnastab põhjenduse
üldistatult (terviseandmeteta) ka valdkonna kokkuvõtte osasse.
Näide: taotlejal oli trauma 3 kuud enne töövõime hindamise taotlemist, diagnoositud sääre
külgmise pekse murd ja pindluu murd. Kaasuvaid haigusi ei ole. Tegemist on 30-aastase mehega,
kelle puhul pole põhjust eeldada, et paranemine luumurdudest oleks mingil põhjusel aeglustunud.
Ortopeed hindab 2 kuud pärast traumat: kaebusi ei esita, liikuvus rahuldav, konsolidatsiooni
tunnused olemas. Soovitatud RKK lokaalne ravi (salvid, geelid), NSAID vajadusel. Raske füüsiline
töö pole soovitav veel ~ 4 nädalat.
Selgitus: terviseandmeid arvesse võttes hindab ekspertarst, et tegemist on ajutiste piirangutega.
Taotleja liikumise valdkonnas välja toodud piirangutega võtmetegevused hinnatakse skooriga „0“.
Põhjendus: Taotlejal esinevad hetkel piirangud, kuid need on seotud akuutse haigestumisega.
Trauma leidis aset kaks kuud tagasi, traumajärgne periood on kulgenud tüsistusteta. Ortopeedi
soovitusel tuleb vältida rasket füüsilist tööd veel umbes 4 nädalat. Piirangud antud valdkonnas on
ajutised ega põhjusta püsivat töövõime langust.
Seisundit, mis on oma loomu poolest püsiv, kuid ei pruugi põhjustada pikaajalist tegutsemisvõime
langust, hinnatakse vastavalt töövõime prognoosile ja seisundi eeldatavale kestusele.
Näide: põlveliigese III astme kulumine osteoartroosi tõttu on krooniline haigus. Kui aga taotleja
on operatsiooni järjekorras, siis eelduslikult on tema seisund operatiivse raviga korrigeeritav ja
tegutsemisvõime paraneb seejärel oluliselt. Töövõime on sellisel juhul vähenenud, kuid eeldatavalt
on töövõime vähenenud lühiajaliselt, arvestades operatsiooniks ja taastumiseks vajaminevat aega.
Näide: taotlejal diagnoositi depressioon esimest korda kümmekond aastat tagasi. Esimese
pooleaastase ravikuuri järel püsis haigus remissioonis 4 aastat. Seejärel toimus taotleja
perekonnas mitmeid psüühiliselt traumeerivaid sündmusi lühikese ajaperioodi jooksul, depressioon
ägenes uuesti. Viimastel aastatel on perioodid, kus taotleja saab raviga päris hästi hakkama,
jäänud lühemaks. Depressiooni episoodide ägenemist ei saa antud juhul hinnata ajutise
terviseseisundina, sest taotlejal on nüüdseks diagnoositud mõõdukat korduvat depressiooni
somaatiliste sümptomitega. Piiranguid vaimse võimekuse valdkonnas tuleb hinnata püsivaks.
20
2.7 Töövõimet välistavad seisundid ja erijuhtum
Töövõimet välistavad seisundid on eriti rasked ja muutumatud terviseseisundid, mille mõju isiku
töövõimele on üheselt mõistetav ning selline tervisehäire põhjustab taotlejal töövõime puudumise.
Töövõimet välistava seisundi puhul määratakse puuduv töövõime ainult diagnoosi või
haigusseisundi alusel. Tegutsemispiiranguid täiendavalt ei hinnata.
Kui töövõimet välistav seisund ei leia ekspertiisi käigus kinnitust, palutakse taotlejal täita töövõime
hindamise taotlus täismahus, kui seda ei ole varem tehtud.
Kui töövõimet välistav seisund on leidnud kinnitust, koostatakse ilma valdkonnapõhiseid piiranguid
hindamata kokkuvõttev arvamus, milles loetletakse kinnituse aluseks olevad diagnoosid ja
seisundid ning antakse hinnang, milles sisaldub:
isiku töövõime ulatus koos põhjendusega (diagnoos);
seisundi prognoos;
puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega.
Töövõimet välistavate seisundite loetelu on koostatud arstide erialaseltside ja ekspertgruppide
ettepanekuid ja soovitusi arvestades. Töövõimet välistavad seisundid on (vt käesoleva juhendi Lisa
1):
1) pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei
ole võimalik rakendada;
2) dialüüsravi;
3) juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu;
4) dementsus;
5) mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng;
6) püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus).
Töövõimet välistava seisundi kinnitumisel ei ole alati tegemist tähtajatu seisundiga,
eksperdiarvamuse andja määrab puuduva töövõime tähtaja olenevalt terviseseisundi prognoosist.
Samuti võib ka töövõimet välistava seisundiga taotleja väikese (osalise) koormusega töötada või
periooditi töötada, kui tema terviseseisund seda võimaldab.
Kui taotleja on täitnud töövõime hindamise taotluse täismahus, kuid terviseandmete kohaselt on
taotlejal diagnoos või terviseseisund, mis kuulub töövõimet välistava seisundi loetellu, siis koostab
ekspertarst kokkuvõtva arvamuse lihtsustatud korras, st ilma tegutsemispiiranguid hindamata.
Erijuhtum on erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates
on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva
töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult
takistatud või on olemas reaalne risk taotleja tervise halvenemisele juhul, kui inimene jätkab
töötamist tavapärases mahus.
Erijuhtumina käsitlemist võivad vajada korduvate ägenemistega kulgevad haigused, kiire
progresseerumise riskiga haigused, sagedast päevaravi vajavad haigused jne.
21
Näide: taotlejal on mitmes valdkonnas tegutsemisvõime kergelt piiratud ja võtmetegevuste
koguskoor on alla 4 (st skoori alusel „töövõime ei ole vähenenud“). Taotlejal on mõõduka
depressiooni tõttu periooditi tahte alanemine, I tüüpi diabeet on reeglina kompenseeritud ja
tegutsemisvõimet ei piira, kuid depressiooni ägenedes halveneb diabeedi kontroll ja taotleja on
vajanud korduvalt hospitaliseerimist hüpoglükeemiate tõttu. Mitme teguri koostoimel on inimese
töövõime osaliselt vähenenud.
Näide: taotlejal on ainult ühes võtmetegevuses (liikumine eri tasapindadel) raske piirang,
koguskoor jääb alla 4 (st skoori alusel „töövõime ei ole vähenenud“). Kopsutuberkuloosist
tulenevalt on taotleja liikumise valdkonnas raske piirang hingamisfunktsiooni languse tõttu. Tal on
piiratud lühikeste vahemaade läbimine, kodust ja hoonetest väljaspool käimine üldise
vastupidavuse languse ja hingamisraskuste tõttu. Multiresistentse tekitajaga tuberkuloosi tõttu
vajab statsionaarset ravi üle 6 kuu, tegemist on puuduva töövõimega.
Näide:taotlejal on siirdatud neer ja aastaid tagasi tehtud ka südameklapil operatsioon
(mitraalkomissurotoomia). Ravi foonil on tegutsemispiirangud kerged, kuid immunosupressiivse
ravi tõttu on taotleja vastuvõtlikum erinevatele infektsioonidele, peab vältima suuri füüsilisi
pingutusi, rahvarohkeid kohti, kontakti ägedasse respiratoorsesse infektsiooni haigestunutega.
Samuti esinevad ravimite kõrvaltoimed. Tegemist on vähenenud töövõimega.
Erijuhtumi kohta koostatakse kokkuvõte dokumendipõhise eksperdiarvamuse põhimõtete järgi.
Lisaks peab ekspertarst põhjendama, miks ta valis erijuhtumina hindamise.
2.8 Töövõime piirangu raskusastme ja töövõime ulatuse määramine ning
arvestamine
2.8.1 Raskusastmete määramine ja skoorimine
Võtmetegevuste piirangute raskusastmed määratakse sarnaselt RFK tegutsemis- ja osaluspiirangu
raskusastmetele:
0 – puudub (0 – 4%)
1 – kerge (5 – 24%)
2 – mõõdukas (25 – 49%)
3 – raske (50 – 95%)
4 – täielik (96 – 100%)
Taotluse küsimustes esinev sõnaline piirangu kirjeldus ja raskusaste ei ole vastavuses RFK
tegutsemis- ja osaluspiirangu raskusastmega, st võtmetegevustes ja neid kirjeldavates küsimustes on
piirangu raskusastme punktiväärtused erinevad (metoodika LISA 5).
Näide: võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on küsimuse „Kas suudate ohutult tänaval liikuda,
sh kohtades, kus pole varem käinud?“ vastus „Mõõdukate raskustega“ hinnatud punktiga 2 ehk
mõõdukas piirang, aga küsimuse „Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole
varem käinud?“ vastus „Mõõdukate raskustega“ on hinnatud punktiga 1 ehk kerge piirang.
Valdkonnapõhise tegutsemispiirangu raskusaste (töövõime hindamise eksperdiarvamuse
kokkuvõttes) määratakse sama valdkonna suurima punktiväärtusega võtmetegevuse alusel.
Võtmetegevuste punktide väärtus ja töövõime ulatuse hindamisel aluseks võetav punktide summa
on erineva tähendusega.
22
Võtmetegevuste punktide väärtus määrab piirangu raskusastme (kerge, mõõdukas, raske,
täielik), aga punktide summa ehk skoor määrab töövõime ulatuse (töövõime ei ole vähenenud,
osaline töövõime, puuduv töövõime).
Näide: kui võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piiranguga (3) ja võtmetegevus
„Seismine ja istumine“ on mõõduka piiranguga (2), siis on liikumise valdkonna piirang raske ehk
3. Võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ skoori arvestamisel võetakse aluseks suurema
punktiväärtusega küsimuse vastus.
Skoorimine on kõikide võtmetegevuste punktide, so raskusastmete summeerimine.
Ühe võtmetegevuse kahe küsimuse raskusastmeid ei summeerita, raskusastmena arvestatakse
suurimat punktiväärtust. o
Raskusastmeid 0 ja 1 skoorimisel ei liideta ehk summeeritakse ainult raskusastmed 2, 3 ja 4.
Juhul, kui arsti hinnang piirangule erineb taotleja hinnangust, peab ekspertarst põhjendama
taotleja punktiväärtusega mittenõustumist. Kirjutatakse põhjendus ja selgitus eriarvamuse kohta
terviseandmete alusel (kasutades haigusjuhtude sissekandeid). Mõnikord on vajalik viidata taotleja
asjakohaste diagnooside puudumisele tervise infosüsteemis. Ei piisa, kui piirangu raskusastme
põhjendusena kasutatakse sõnastusi, nagu „Taotlejal on liikumine piiratud“, „Terviseandmete alusel
on tegemist kerge piiranguga“ jne. Kui hinnangud piirangutele on taotlejal ja ekspertarstil erinevad,
siis peab põhjendus olema sõnastatud nii, et ka taotleja mõistab, miks antud võtmetegevuses on
piirangut niimoodi hinnatud.
Näide hästi sõnastatud põhjendusest piirangule „Liikumise valdkonnas“ (võtmetegevuses
„Liikumine eri tasapindadel“): Mõõdukas piirang esineb taotlejal selja- ja liigesvalust ning
peapööritustundest lühikeste ja pikkade vahemaade läbimisel. Piirang on põhjustatud kulumuslikest
muutustest liigestes ja lülisambas. Paremas põlveliigeses – II staadiumi artroos. CT uuringul on
näha spondüloosi tunnused kogu lumbaalpiirkonnas. Kõige rohkem ahenenud L1-2 ja L4-L5 lülide
vahemikud ja fassettliigestes on artroosi tunnused. Piirangud väljendunumad valuepisoodide
ägenemiste ajal.
2.8.2 Töövõime ulatuse määramine
Töövõime ulatust hinnatakse vastavalt otsustustingimustele (metoodika LISA 6).
Töövõime ulatuse määramise aluseks olev skoor on kõigi võtmetegevuste skooride ehk
punktiväärtuste summa (va 0 ja 1).
Näide: kui võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piiranguga (3) ja võtmetegevus
„Seismine ja istumine“ on mõõduka piiranguga (2), siis on skoor 5. Tabeli „Otsustustingimused“
(metoodika LISA 6) alusel on sellise koguskooriga inimese töövõime kas osaline või puuduv. Kumb
see on, selle määrab arsti kaalutlusotsus.
Näide: kui võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piiranguga (3) ja võtmetegevus
„Seismine ja istumine“ on kerge piiranguga (1), siis on koguskoor 3, kuna punktiväärtust 1
skoorimisel ei arvestata. Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika LISA 6) alusel ei ole sellise
skooriga inimese töövõime vähenenud. Olukord, kus hinnanguks jääb „töövõime ei ole vähenenud“,
ei tähenda, et taotlejal ei ole üheski võtmetegevuses piiranguid. Esinevad piirangud tuleb ka sellisel
juhul kirjeldada eksperdiarvamuse kokkuvõttes.
23
Kasutades kaalutlusõigust arvestab ekspertarst taotleja tegutsemisvõimet mõjutavaid asjaolusid.
Kaalutlusotsuse tegemisel lähtub ekspertarst metoodikas välja toodud kaalutlusotsuse
kriteeriumitest. Nii osalise kui puuduva töövõime korral põhineb eksperdi otsus töövõime ulatuse
kohta järgmistel kaalutluskriteeriumitel:
erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju;
tervisekahjustuse/haiguse kulg;
tervisekahjustuse/haiguse raskusaste;
haiguse ägenemiste sagedus;
tervisekahjustuse/haiguse ulatus;
taotleja haiguskriitika ja -teadlikkus;
ravisoostumus;
tegutsemispiirangute mõju taotleja igapäevategevustele.
1) Ekspertarst hindab taotleja töövõime puuduvaks, kui on tuvastatud töövõimet välistav
seisund või vähemalt üks võtmetegevustest on hinnatud punktiga 4.
Näide: taotlejal esineb täielik (4) piirang liikumise valdkonnas ja raske (3) käelise tegevuse ja
enesehoolduse valdkonnas. Piirangud on põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest tulenevast
tetrapleegiast, funktsioonivõime jätkuvat vähenemist põhjustavad liikumatusest tingitud tüsistused
(lihasatroofiad, osteoporoos, lamatised). Taotleja kätel on vähenenud sirutus- ja haardejõud,
seega kõik käelised tegevused on piirangutega. Taotleja seisund on tõenäoliselt halvenev.
Taotlejal on puuduv töövõime.
2) Ekspertarst hindab taotleja töövõime osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui:
kõigi võtmetegevuste piirangute raskusastmete punktiväärtuste summa on neli või suurem;
erijuhtumi esinemisel (mille punktiväärtus on alati 4);
teabe edasiandmise või vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on
hinnatud punktiväärtusega neli (4).
Näide: kui võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piirang (3) ja võtmetegevus
„Tegevuste õppimine“ on raske piirang (3), samuti on võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“
raske piirang (3), siis on piirangute koguskoor 9. Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika LISA 6)
alusel on sellise skooriga inimese töövõime kas osaline või puuduv. Kumb see on, selle määrab
ekspertarsti kaalutlusotsus ja põhjendus, mis peab tuginema objektiivsetele terviseandmetele.
Arvestades valdkondade talitlusliku võimekuse koosmõju - raskused tegutsemisvõimes nii vaimsetes
valdkondades kui liikumise valdkonnas - on taotlejal puuduv töövõime.
Näide: kui võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piirang (3) ja võtmetegevuses
„Ohutu ringiliikumine“ on mõõdukas piirang (2) ning „Teabe vastuvõtmise“ võtmetegevuses on
mõõdukas piirang (2), siis on koguskoor 7. Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika LISA 6) alusel
on sellise skooriga inimese töövõime kas osaline või puuduv. Kumb see on, selle määrab
ekspertarsti kaalutlusotsus ja põhjendus, mis peab tuginema objektiivsetele terviseandmetele.
Arvestades valdkondade talitlusliku võimekuse koosmõju - raskused liikumises, sh ohutus
liikumises tulenevalt kuulmislangusest ning piirangud ka teabe vastuvõtmisel, on taotleja osalise
töövõimega, vajab tõenäoliselt kohandatud töötingimusi.
3) Ekspertarst hindab taotleja töövõimet erijuhtumina. Erijuhtumi punktiväärtus on alati 4, kuid
erijuhtumi puhul ei tähenda see skoorile 4 vastavat raskusastet (täielik piirang), vaid ekspertarst
kasutab kaalutlusõigust ning langetab otsuse töövõime ulatuse (osaline või puuduv töövõime)
kohta, toetudes terviseandmete analüüsile.
24
4) Taotleja piirangute koguskoor on 3, kuid taotleja toob taotluses välja ja terviseandmed
kinnitavad, et ta ei suuda skooriga 3 hinnatud võtmetegevust sooritada iseseisvalt, kõrvalise
abita. Sel juhul ekspertarst kasutab kaalutlusõigust ja hindab taotleja töövõime osaliseks.
Näide: taotlejal on raske piirang (3) võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“. Taotleja põeb
polüskleroosi (S.M.). Esimese haigusataki järgselt saab taotleja põit tühjendada vaid kateetri abil.
Mõnikord vajab selle protseduuri juures ka kõrvalabi. Kuigi ravi foonil praegu teistes
valdkondades taotlejal piiranguid ei ole, võib ekspertarst kaalutlusõigust kasutades hinnata taotleja
töövõime osaliseks. Juhinduma peab sellest, kas võtmetegevus on iseseisvalt sooritatav.
5) Ekspertarst hindab taotleja töövõimeliseks, kui mistahes võtmetegevuste raskusastmete
punktiväärtuste summa eri valdkondades kokku on kolm või väiksem.
Näide: kui võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on mõõdukas piirang (2) ja
võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kerge piirang (1), võtmetegevuses „Käteosavus“ on
kerge piirang (1) ning võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“ on kerge piirang (1), siis on
piirangute koguskoor 2 (punktiväärtusi 1 ei summeerita). Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika
LISA 6) alusel ei ole sellise skooriga inimese töövõime vähenenud.
25
3. VALDKONDADE JA VÕTMETEGEVUSTE HINDAMINE
Taotleja tegutsemisvõime hindamisel eri valdkondades tuleb arvestada abivahendite kasutamist
ning taotluse sissejuhatavas osas küsitud taotleja tahet erinevaid tegevusi sooritada. Tegevused
peavad olema sooritatud korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult, muuhulgas
ilma tegevust häiriva valuta. Ekspertarst peab iga võtmetegevuse hindamisel eeltoodud infot arvesse
võtma ning väljendama seda tegutsemispiirangu põhjendamisel.
Ekspertarstil ei ole õigust anda hinnangut ainult taotleja ütluste alusel, ütlusi peavad toetama
terviseandmed. Samuti ei saa anda hinnangut ainult terviseseisundi alusel (va töövõimet
välistava seisundi korral), vaid arvesse tuleb võtta ka taotleja enese antud hinnangut.
3.1 Kehalise võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused
Kehalise võimekuse all mõistetakse lihas-skeletisüsteemi abil tehtavaid tegevusi, arvestades tahet,
üldist jõudu ja vastupidavust. Samuti hinnatakse nägemis- ja kuulmisfunktsiooni langusega ja
kõnehäiretega seotud piiranguid ning käsitletakse teadvushäiretega ja enesehooldustegevustega
seotut. Kehalist võimekust võivad mõjutada keha ehituslikud iseärasused, mis on tekkinud
arenguhäire, vigastuse või haiguse tõttu, näiteks jäseme puudumine, liigeste moondumine, lihaste
kõhetumine. Siia kuuluvad ka organsüsteemide funktsioonihäiretest tingitud seisundid, mille puhul
tegutsemisvõime on häiritud motoorika juhtimise häire või üldise jõudluse languse tõttu. Samuti
võivad kehalised haigused põhjustada ülemäärast väsimust, mis piirab paljusid tegevusi.
RFK koodide valimisel tuleb pöörata tähelepanu d-koodide sisu seletustele. Klassifikatsiooni
struktuuris järgneb koodide nimetustele detailne sisu selgitus ning tegevuste täpsustused kahes
kategoorias “kaasa arvatud“ ja „välja arvatud“. Veendumaks, milliseid tegevusosasid peetakse
silmas antud d-koodi raames ja millistel tegevustel on olemas eraldi koodid, on vajalik alati koodi
sisu seletus läbi lugeda. Vajadusel on võimalik kasutada 4. taseme koode kui 3. tasandi kood jääb
liiga üldsõnaliseks.
Kehalised haigused võivad põhjustada piiranguid ka vaimse võimekuse valdkondades. Sellistel
juhtudel tuleb neid hinnata vaimse võimekuse valdkondades skooriga 1 ehk kergeteks piiranguteks,
kui psüühika-ja käitumishäirete diagnoose TIS-is ei leidu.
3.1.1 Valdkond „Liikumine“
Liikumise valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis esinevad liikumisel eri tasapindadel, keha asendi
säilitamisel, keha asendi muutmisel ja ohutul ringiliikumisel. Normaalse liikumise eelduseks on
motoorsed komponendid: asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide esinemine,
normvariatsioonidega lihastoonus ning motoorse kontrolli mehhanismide töötamine. Niisama
tähtsad on sensoorsed komponendid: auditoorne, visuaalne, taktiilne, propriotseptiivne ja
vestibulaarne tundlikkus.
Kehalise sooritusvõime hindamisel annavad inimese liikumisvõime kohta informatsiooni vaatlus,
palpeerimine, kõnnitestid (koormustaluvus), lihasjõu testid (üksikute lihaste ja lihasgruppide
26
funktsioonid ja jõud), valu skaala, tasakaalu testid, skriiningtestid (keha pehmete kudede
funktsioneerimine ja liikuvus).
1.1 Liikumine eri tasapindadel
Eri tasapindadel liikumise all mõistetakse mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste
ületamist ja liikumist astmetel. Liikumine on piiranguteta, kui ei esine valu, nõrkust, väsimust,
õhupuudust, tasakaalukaotust vms. Tegevus peab olema sooritatud korduvalt, mõistliku aja ja
jõupingutusega.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:
d450 käimine
d465 abivahenditega liikumine
d455 muul viisil liikumine
Muul viisil liikumise all mõeldakse teisi liikumisviise peale käimise, nagu jooksmine, takistuste
ületamine jne.
Liikumisvõimet võib piirata valu, lihasnõrkus, lihastoonuse muutused, jõudluse alanemine,
koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired või kaitsereaktsioonide puudulikkus. Siin hinnatakse kehatüve,
alajäsemete, lülisamba ja ülajäsemete seisundit, kardiopulmonaalset seisundit, üldist jõudlust.
Lisaks taotluses küsitud vahemaa läbimisele ja astmetest üles-alla liikumisele tuleb hindamisel
arvestada eri tasapindadel, erineval maastikul liikumist, samal tasapinnal liikumise võimekust
laiemalt ning takistuste ületamist (nt tänava äärekivid). Hinnang antakse sellele, kui vabalt saab
taotleja eri tasapindadel ja erinevates ilmastiku- ja maastikutingimustes liikumisega hakkama.
Ülajäsemete seisund (nt haardejõud, piiratud liigesliikuvus) võib oluliselt mõjutada abivahendi
(ratastool, kargud) kasutamist. Vahemaa läbimisel arvestatakse tulemusena distantsi, mille taotleja
suudab läbida liikumist oluliselt takistava valuaistingu, hingelduse ja jõuetuse tekkimiseta. Kui
vahemaa läbimiseks on vaja peatuda ja puhata, ei ole võtmetegevuse sooritamine piiranguteta.
Liikumisel hinnatakse võimekust liikuda ilma teise inimese abita – näiteks, kui taotleja vajab
pidevalt teise inimese abi ratastooli siirdumisel ja selle kasutamisel, on tal liikumises täielik
tegutsemispiirang. Kui taotleja kasutab ratastooli kõrvalise abita, tuleb arvestada, milline on tema
võimekus läbida ratastoolis vahemaid puhkamata ja väsimust/valu tundmata. Astmetel liikumise
puhul tuleb arvestada, et see peab toimuma ilma teise inimese abita, kasutades vajadusel
trepikäsipuud. Kui kulutatud jõuvaru ei luba seda tegevust korrata, on sooritus piirangutega. Oluline
on ka tempo, millega taotleja liigub - kas see on võrreldav tavalise, terve isiku tempoga või on tal
vaja vahemaa läbimiseks ja takistuste ületamiseks tunduvalt rohkem aega. Liikumise vahemaa
hindamisel võib abistada kõnni keskmise kiiruse teadmine: tavapärane keskmise kiirusega
kõndimine on 61–90 m/min, jalutamine 40–60 m/min ning väga aeglane kõndimine vähem kui 40
m/min.
27
Kõndi mõjutavad muutused sammupikkuses või toepinna laiuses. Tavaline täiskasvanud inimese
sammupikkus on naistel 66 cm ja meestel 76 cm, arvestada tuleb ka asjaolu, et kõnd on
piiranguteta, kui mõlema jala sammud on ühepikkused. Kui esineb erinevus sammupikkuses,
nimetavad inimesed seda tavaliselt „lonkamiseks“. Ebavõrdseid sammupikkusi tingivad paljud
ortopeedilised ja neuroloogilised haigused. Toepinna laiuse muutused viitavad ortopeedilist või
neuroloogilist laadi kahjustustele, mis võivad esineda ka pärast liigeste endoproteesimist.
Raskusastmete määramisel peab arvestama piiranguid põhjustavate terviseprobleemide esinemise
sagedust ja ulatust, nt kas piirangud esinevad igapäevaselt, kord-kaks nädalas/kuus või
ööpäevaringselt. Siinkohal võib abi olla RFK piirangute raskusastmete selgitustest, kus mõõduka
piirangu puhul esinevad probleemid 1-2 korda nädalas ja raske piirangu korral praktiliselt
igapäevaselt.
Kui taotleja suudab kõrvalabita või abivahendita liikuda kodu ja aia piires/maja ümbruses, on tema
liikumisvõime tõenäoliselt üle 200meetri. Kui taotleja liigub ainult oma kodu piires, siis on
võimalik piiranguteta läbitav vahemaa tõenäoliselt alla 200 meetri.
Näide: taotleja kirjeldab: „Suudan läbida 100 meetrit, rohkem ei jõua, süda hakkab kloppima ja
pean leidma koha, kus istuda“.
Selgitus: kirjeldatud probleem võib viidata mitmele haigusseisundile, mis põhjustavad jõudluse
alanemist ja tekitavad füüsilisel koormusel hingeldust ja südamekloppimist, nt südame-
veresoonkonna haigused või kopsuhaigused. Arvestades taotleja terviseandmeid hinnatakse
objektiivse seisundi kirjelduse ja/või uuringutulemuste olemasolul (EKG, koormustestid vms)
piirang mõõdukaks (2) või raskeks (3).
Näide: taotleja kirjeldab: „Suudan kaks trepiastet ilma abita läbida mõõdukate raskustega,
astun paremaga sammu ja siis toon vasaku jala juurde.“
Selgitus: kirjeldatud viisil liikumine viitab sellele, et eri tasapindadel liikumine ja takistuste
ületamine, mis nõuab vahelduvat keharaskusega jalgadele toetumist, ei ole tavapärast
liikumismustrit kasutades võimalik valu vms piirangu tõttu. Taotlejal on olnud hüppeliigese
sidemete vigastus sporditrauma järgselt ning dislotseerunud malleolaarmurd. Selle tagajärjel
on välja kujunenud hüppeliigese artroos. Hüppeliigese liikuvus oluliselt vähenenud, piirangu
saab terviseandmeid arvestades hinnata kergeks (1) või mõõdukaks (2).
NB! Siin ja edaspidi tuleb silmas pidada, et taotlusel olev sõnastus „mõõdukate raskustega“
ei pruugi otseselt kokku langeda RFK mõistes „mõõduka“ raskusastmega. Antud näite puhul
on taotluse valikvastuses olev taotleja enesehinnang „mõõdukate raskustega“
tegutsemispiirangu mõistes „kerge piirang“ ehk 1 (metoodika Lisa 5).
Näide: taotleja valib vastuse „muutlik“(9) ja kirjeldab: „Kui tunnen ükskõiksust ja tekib
minnalaskmise meeleolu, ei jõua isegi tööle minna, kuhu on 1 kilomeeter ja nii võib kuu aega
järjest olla.“
Selgitus: tegemist ei ole kehalise tegutsemisvõime piiranguga, kuna terviseandmete alusel
puudub taotlejal kehaline haigus, mis võiks üldist väsimust või lihasjõudluse langust
põhjustada. Seega, arvestades terviseandmeid ja muud taustainfot, tuleb seda piirangut
käsitleda vaimse võimekuse valdkondade juures (nt „Õppimine ja tegevuste alustamine ja
lõpetamine“). Kui arst on kirjeldanud sarnaseid kaebusi epikriisis, saab hinnata
28
tegutsemispiirangu kergeks (1)..
Liikumise valdkonna hindamisel on ekspertarstil soovitav kaaluda taotleja visiidipõhisele
hindamisele kutsumist juhul, kui taotleja terviseandmed on vähesed või nendes esineb vastuolusid.
Liikumise valdkonnas on füsioterepeudil ja/või tegevusterapeudil võimalik taotlejaga läbi viia
mitmeid erinevaid funktsionaalseid teste, mis võivad olla abiks liikumise piirangute raskusastemete
määramisel.
1.2 Ohutu ringiliikumine
Ohutu ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta,
kukkumiseta) ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud
nägemis- ja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist. Hirmust
või ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi siin ei käsitleta.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:
d450 käimine
d460 mitmesugustel pindadel liikumine
d465 abivahenditega liikumine
d470 liiklusvahendi kasutamine
Mitmesugustel pindadel liikumise all mõeldakse kaldpinnal, ebatasasel või liikuval pinnal käimist,
nagu rohul, kruusal, jääl ja lumel, või eskalaatoril, bussis, rongis ja teistes sõidukites ringi liikumist.
Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada nägemisfunktsiooni langust ja ulatust, vaateväljade
kadu, mida ei ole võimalik abivahenditega kompenseerida, samuti kohanemist nägemishäiretega.
Progresseeruvate silmahaiguste korral ei pruugi isik kohaneda. Nägemisfunktsiooni kõrval tuleb
võtta arvesse ka teisi aspekte, nt kognitiivset võimekust, mis võib mõjutada tugevalt kohanemist
piiranguga. Nägemisfunktsioonide langusega inimese liikumisvõimet tuleb hinnata koos tema
tavapärase abivahendi (prillid, kontaktläätsed, valge kepp, juhtkoer vm) kasutamisega.
Abivahendite kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid (parandada tasakaalu ja
koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski).
Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada kuulmislangusest tingitud orienteerumise häirega.
Kuulmislangusega inimesel võib esineda tinnitust ja/või pearinglust, mida võib tekitada peaasendi
muutus ning visuaalse infoga üleküllastunud keskkondades viibimine. Kuulmislangusega inimeste
liikumisvõimet hinnates tuleb arvestada, et teatud situatsioonides (nt sagedaste kõrvapõletike tõttu)
ei saa kuulmislangusega inimesed alati kasutada kuuldeaparaati. Kuuldeaparaadita ringi liikumisel
ei orienteeru aga inimene liiklusmüras. Neurosensoorse kuulmislanguse korral ei ole kuulmislangus
kuuldeaparaadiga täielikult kompenseeritav.
29
Ohutu ringiliikumise piirangut võivad põhjustada ka rasked luu-lihaskonna häired, näiteks
lülisamba kaelaosa liikuvuspiiratus, mille tõttu inimene pole võimeline pead pöörama ja tema
vaateväli on piiratud. Vaateväljad on järgmised: horisontaalne vaateväli 150 ° (60°sisse ja 90°
välja) ja vertikaalne vaateväli 130 ° (70° alla ja 60° üles).
Kui tegemist on kognitiivsete võimete häirest tingitud ohutu liikumise piiranguga, hinnatakse seda
vaimse võimekuse valdkondades (nt valdkonna „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“
võtmetegevuses “Väljaskäimine“ ).
Näide: taotleja kirjeldab: „Valgustuse puudumine piirab liikumist, kui valgus puudub, on ka 100
m raske liikuda. Liikuvad objektid, näiteks autod tänaval, panevad pea ringi käima“.
Selgitus: taotlejal esineb astigmatism, mille põhjuseks on silma sarvkesta ja/või -läätse kuju
deformatsioon, kujutised on ähmased ja moonutatud ning nägemisteravus on vähenenud nii
kaugele kui lähedale. Taotleja ei ole suuteline liikuma pimedas, võõras kohas, ebatasasel pinnal,
liikuvad objektid vaateväljas halvendavad nägemisfunktsiooni, põhjustades piirangu ohutus
liikumises. Arvestades taotleja terviseandmeid võib tegemist olla kas mõõduka (2) või raske (3)
piiranguga.
Näide. Taotleja kirjeldab:“Raske on tänaval liikudes inimesi ja autosid üksteisest eristada, mul on
vaadates häguseid kohti, mistõttu ma pean pidevalt silmi pilgutama ning keerama pead nii, et
silmadega nähtav muutuks selgemaks“.
Selgitus: taotlejal esineb traumaatilise ajukahjustuse järgselt posttraumaatiline nägemissündroom
(PTNS), mis avaldub diploopias (kaheli nägemine), okulaar-motoorses düsfunktsioonis (silmade
liigutamise raskused) ja konvergentsi puudulikkuses (võime suunata mõlemad silmad ühel hetkel
samale objektile). Arvestades taotleja terviseandmeid ja ütlusi võib tegemist olla kas mõõduka (2)
või raske (3) piiranguga.Näide. Taotleja kirjeldab: „Tänaval liikudes ma ei erista liiklusmüras
üksikuid autosid ega taju, kui kaugel need on, ma kuulen ainult üldist mürinat“ ja „üks raskemaid
asju on liiklemine hämaras ja tundmatus kohas, kus ei oska ohtusid oodata ning ei kuule, kustpoolt
miski müra läheneb“.
Selgitus: taotlejal esineb bilateraalne neurosensoorne kuulmislangus, taotleja sisekõrva
struktuurid on saanud pideva müra tõttu kahjustada (taotleja on aastaid töötanud kaevurina).
Paar kuud tagasi ordineeritud kuuldeaparaat. Arvestades, asjaolu, et taotleja on hiliskurdistunud,
vajab ta kuuldeaparaadiga kohanemiseks pikemat aega ning arvestama peab, et ka edaspidi ei
kompenseeri kuuldeaparaat piirangut täielikult. Taotleja terviseandmeid ja ütlusi arvesse võttes,
saab piirangu hinnata mõõdukaks (2).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Kodunt väljumine ja iseseisvalt nt poodi minemine on minu jaoks
välistatud, kuna tänavatel või kaubanduskeskuses liiklust või inimesi jälgida on võimatu, pead
pöörata on väga valus, saan ainult natuke ja see on väga valus. Lisaks hakkab mul pea ringi
käima, tekib tunne, et kohe kukun.“.
Selgitus: taotlejal esineb diskogeenne radikulopaatia, mis on põhjustatud C6 tasandil
lülivaheketta väljasopistusest koos närvijuure kompressiooniga L4 tasandil foraameni
kitsenemisest. Esineb valu ja tuimustunne lokalisatsiooniga C6-C7 ja L4-L5 innervatsiooni
piirkonnas. Taotleja hindab subjektiivselt valu VAS skaalal päeviti 8 pallile ja öösiti 6-8 pallile.
Kirjeldatud on taotleja sundasendit – pea on pööratud vasakule ehk valu piirkonnast
vastaspoolele, palpatoorset valulikkust esineb enamikus kaela- ja õlavöötme lihastes. KT-
uuringul on sedastatud kaelaosa C6 diski protrusioon ja MRT uuringul lülisamba spinaalstenoos
L4-L5 vahemikus. Arvestades taotleja terviseandmeid ja ütlusi, on taotleja võimekus ohutult ringi
30
liikuda mõõdukalt (2) piiratud.
1.3 Seismine ja istumine
Seismise all mõistetakse ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või
millelegile toetudes (nt laud, tool). Teise inimese abi siinkohal ei arvestata.
Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Piirangu hindamisel selles
võtmetegevuses tuleb arvestada asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk
seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi.
Kehaasendi säilitamine ja vahetamine on piiranguteta, kui ei esine ebamugavustunnet, valu,
nõrkust, väsimust, peapööritust, tasakaalukaotust vms.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:
d410 keha põhiasendi muutmine
d4101 kükitamine
d4105 kummardumine
d415 kehaasendi säilitamine
d420 Enda ühest kohast teise nihutamine
Keha põhiasendi muutmise all mõeldakse ühest kehaasendist teise üleminekut ja liikumist ühest
kohast teise, nagu toolilt tõusmine, voodisse pikali heitmine, põlvili või kükki laskumine, püsti
tõusmine, kummardumine või muul viisil keha raskuskeskme nihutamine.
Kehaasendi säilitamise all mõeldakse olukorrale vastavalt iste- või püstiasendis püsimist.
Istumise, püsti tõusmise, seismise, kummardamise, kükitamise piirangu puhul on enamasti
põhjuseks lülisamba, puusa- või jalaliigeste, lihaste või teiste pehmete kudede kahjustused.
Seismise ja istumise puhul hinnatakse tegevust ilma teise inimese abita, üht kätt vabana hoides, st
ühe käega võib toetuda/kinni hoida.
Näide. Taotleja kirjeldab: „Suudan istuda umbes 25 minutit, siis aegajalt isiklik abistaja aitab
asendit muuta. Istumine sõltub abivahendist, mulle kohandatud ratastoolis suudan veidi kauem
püsida, tavalises lihtsas ratastoolis mitte.“
Selgitus: taotlejal esineb seljaaju kahjustusest tulenev parapleegia ehk alakeha ja -jäsemete
kahjustus. Kuna hindamisel tuleb arvestada, et tegevused peavad olema sooritatud ilma teise
inimese abita, on taotlejal võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ vähemalt raske (3) või täielik
piirang (4).
Näide. Ttaotleja kirjeldab.: „Nii tõusta kui ka põrandale kukkunud eseme järele kummarduda on
väga raske, pean kusagilt kätega kinni saama, et end toetada ja tihti lööb ka puusa ja jalga nii
suur valu, kui üritan püsti tõusta, nii et parem ei üritagi“
Selgitus: taotlejal esineb lülisambakanali nimmeosa ahenemise tõttu spinaalstenoos ning
närvikahjustusest tulenev valu ja jala tundlikkuse häire. Kuna asendimuutused istuvast asendist
31
püsti ja tagasi ning vajadus kummarduda on igapäevategevuste juures väga sagedased, on
taotlejal ilmselt antud võtmetegevuses mõõdukas (2) kuni raske (3) piirang.
3.1.2 Valdkond „Käeline tegevus“
Käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis on seotud käte peen- ja jämemotoorikaga,
käte ja ülakehaga teostavate tegevustega. Hinnatakse, kas taotlejal on võimalik igapäevategevuste
teostamiseks käsi välja sirutada, suuremaid, aga kergeid esemeid haarata ja liigutada ning
sõrmedega täpseid liigutusi teha. Käeliste tegevuste piiranguteta sooritamise eelduseks on
kahjustuseta sensoorsete ja motoorsete komponentide olemasolu. Motoorsed komponendid on
asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide esinemine, normilähedane lihastoonus ning motoorse
kontrolli mehhanismide töötamine. Sensoorsed komponendid on näiteks taktiilne ja
süvatundlikkus.
2.1 Käte sirutamine
Käte sirutamise all mõistetakse mõlema käe endast eemale sirutamist eri kõrgustele, käte
painutamist õla- ja küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist või eseme
viskamist.
Käte sirutamine on piiranguteta, kui ei esine käte õlast liigutamisel valu, nõrkust, käte
värisemist, liikumispiiratust vms.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 valdkonna kategooriatest:
d445 käte ja käsivarte kasutamine
d4452 küünitamine
d4453 käte või käsivartega pööramine või keeramine
d4454 viskamine
Antud võtmetegevuse juures hinnatakse võimet käsi tõsta õlaliigestest erinevatele kõrgusele, käte
painutamist küünarliigesest ning sisse-välja pööramist õla- ja küünarliigesest. Siin arvestatakse käte
liikuvust, jõudlust ja võimalikku valuaistingu teket. Enamiku käte sirutamisega seotud tegevuste
teostamine eeldab õlaliigeses fleksiooni, adduktsiooni, abduktsiooni, õlavarre siserotatsiooni
liigutusi ja küünarliigeses fleksioonliigutusi. Samuti võib esineda käte tundlikkusehäiretest
tulenevaid piiranguid, mis põhjustavad keha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkuse, aga ka
süvatundlikkuse (asendi- ja vibratsioonitundlikkuse) vähenemist või vääraistinguid.
Käte sirutamise juures hinnatakse õlavöötme (sh õlaliigese) ning küünarliigese seisundist tulenevaid
tegutsemispiiranguid. Mõjutada võivad seda lihasdüstroofiad, spastilisus, osalised või täielikud
ülajäseme amputatsioonid, traumad või tugiliikumiselundkonna ülekoormussündroomid ja
haigusseisundid jms.
Hindamisel tuleb lähtuda asjaolust, et kui ühe käe tegevust on vaja teise käega toetada, on tegemist
piiranguga. Ekspertarstil on objektiivsetele näitajatele tuginedes kaalutlusõigus, kas tegemist on
mõõduka või raske piiranguga.
32
Silmas tuleb pidada, et kui tegevust piirab sõrmede haardefunktsioon, kuid õlaliigese/küünarliigese
funktsioonihäire puudub, ei esine piirangut „Käte sirutamise“ võtmetegevuses ja seda piirangut
hinnatakse p.2.2 „Asjade liigutamine“ ja/või p.2.3 „Käteosavus“ all.
Näide.Taotleja kirjeldab: „ Ma saan oma paremat kätt õlast tõsta ainult natuke, õla kõrgusele mul
käsi lihtsalt ei tõuse, jääb kinni“.
Selgitus: taotlejal esineb „külmunud õla“ sündroom, tuntud ka adhesiivse kapsuliidina. Taotleja
haigusseisund on läbinud valufaasi ja hetkel avaldub liigese jäikusena. Kontraktuurid antud
piirkondades põhjustavad liigutuste ulatuse vähenemise. Arvestades asjaolu, et taotlejal ei esine
valu, vaid ainult liikumispiiratus, hindab ekspertarst piirangu mõõdukaks (2).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Ma ei saa kõrgemalt ühtegi asja kätte, saan küll kätt liigutada mööda
lauda, aga tõsta ei saa, kuna ma ei tunne oma käsi hästi.“
Selgitus: taotlejal esineb seljaaju trauma järgselt osaline läbilõike sündroom ja selle tulemusel
spastiline tetraparees ehk nelja jäseme halvatus, taotleja ei ole võimeline sooritama kätega
sihipäraseid liigutusi ning tal esineb raske (3) või täielik piirang (4) antud võtmetegvuses.
2.2 Asjade liigutamine
Asjade liigutamise all mõistetakse esemetest kätega kinni haaramist ja soovitud kohta tõstmist
vöö kõrgusel (keha ühelt poolelt teisele) või nihutamist keha lähedal.
Asjade liigutamine on piiranguteta, kui ei esine eseme haaramisel ja selle liigutamisel õla-,
küünar- või randmeliigestes valu, nõrkust, liikumispiiratust, käte värisemist vms.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:
d430 esemete tõstmine ja kandmine
d4300 tõstmine
d4301 kätega kandmine
d4302 käsivartel kandmine
d4305 esemete maha panemine
Antud võtmetegevuses hinnatakse ülajäsemete jõudu, õla-, küünar- ja randmeliigeste liikuvust ning
käte koordinatsiooni ehk kahe käe koostööd. Samuti võib esineda käte tundlikkusehäiretest
tulenevaid piiranguid, mis põhjustavad keha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkuse, aga ka
süvatundlikkuse (asendi- ja vibratsioonitundlikkuse) vähenemist või vääraistinguid. Seda tegevust
võivad mõjutada lülisamba kaelaosa haigusseisundid (nt diski prolaps, väljendunud spondüloos
jms), neuroloogilised haigused, muuhulgas tugevalt väljendunud treemor.
Eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist
enam-vähem vöö kõrgusel, mitte asjade ülestõstmist põranda tasapinnalt. Näiteks: toiduainete ja
toiduriistade tõstmine ja asetamine tööpinnale, kaupade asetamine ja teisaldamine laoriiulitel,
koristustööd majutusasutustes või isiklikus majapidamises, välised koristus- ja aiatööd jms. Siin ei
33
hinnata võimekust kükitada või kummarduda eseme tõstmiseks maapinnalt üles, neid tegevusi
hinnatakse vastavalt „Liikumise“ valdkonna 1.3. võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ all.
Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul on vasak käsi õlast allapoole täitsa tundetu ja jõuetu, kui keegi
tõstab mu kätt, lööb õlga jube valu, sõrmed kisuvad ka krampi ja ei lähe lahti!“
Selgitus. Taotlejal esinevad isheemilise insuldi järgne vasaku kehapoole, sh ülajäseme parees ja
sellega seotud funktsionaalsed häired. Taotlejal esineb madal lihastoonus ülajäseme
proksimaalsetes osades (õla- ja küünarvarre lihastes), millest on põhjustatud eesmine alumine
õlaliigese subluksatsioon, liikuvuspiiratus ja valu käe tõstmisel. Distaalsetes osades ehk sõrmedes ja
labakäes esineb spastiline lihastoonus ja patoloogiliselt avalduv haarderefleks, mille tõttu ei ole
tahteliselt võimalik sõrmi avada asjade haaramiseks, hoidmiseks ja teisaldamiseks. Arvestades
asjaolu, et taotlejal on piiratud nii esemete teisaldamine, nende haaramine kui vabastamine, leiab
kinnitust raske piirang (3).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Ma ei saa hästi asju tõsta, kuna tihti on kätes suremistunne ja käed on
tuimad, ma pean käsi raputama, et valu ja suremistunne kaoks.“
Selgitus. Taotlejal esineb lateraalne epikondüliit ja karpaalkanali sündroom, mis on kestnud üle 2
aasta ja mille kirurgiline sekkumine on planeeritud 2 kuu pärast. Terviseandmetes on viited
motoorsetele häiretele, samuti käte nõrkusele. Tegevuspiirangu saab hinnata kergeks (1) või
mõõdukaks (2).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Vahel ei saa esemeid kätte, asjade haaramisel tekib ebakõla käe ja
nägemise vahel, käsi haarab esemest mööda, eriti väikeste esemete puhul.“
Selgitus. Taotlejal esineb intratserebraalse hemorraagia järgne nägemisvälja defekt ja diploopia,
nägemishäire häirib silma-käe koostööd jämemotoorsetes tegevustes. Igapäevastes tegevustes on
taotleja siiski iseseisev, terviseandmetes on tegevusterapeudi sissekande kohaselt kätega
manipuleerimise oskus paranenud ning rehabilitatsiooni tulemusena on oodatav positiivne
dünaamika. Arvestades iseseisvalt igapäevaste tegevustega hakkamasaamist ja terviseandmeid
leiab kinnitust kerge piirang (1).
2.3 Käteosavus
Käteosavuse all mõistetakse labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. Käteosavus on
piiranguteta, kui sõrmedega tehtavate liigutuste juures ei esine randmes ega sõrmedes valu,
nõrkust, värisemist, liikumispiiratust, kohmakust vms.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4valdkonna kategooriatest:
d440 käte täppisliigutused
d4400 ülesvõtmine
d4401 haaramine
d4402 käsitsemine
d4403 lahtilaskmine
34
Käte täppisliigutuste all mõeldakse koordineeritud tegevuse sooritamist esemete puudutamisel, kätte
võtmisel, käsitsemisel ja lahti laskmisel, kasutades labakäsi, sõrmi ja pöialt ning väikeste asjade
liigutamist, hoidmist ja nende sõrmitsemist.
Antud võtmetegevuses hinnatakse randmete, labakäte ja sõrmede funktsioone (liikuvus, jõudlus).
Ühe käe probleem selle tegevuse juures üldjuhul olulist piirangut ei põhjusta, eeldatavalt põhjustab
piirangu bilateraalne funktsioonihäire. Arvestada tuleb võimalikku tugevalt väljendunud treemorit
ning käte koordinatsiooni häireid. Sõrmedega ja labakäega tehtavate tegevuste sooritamise
eelduseks on normaalne pigistusjõud (meestel ja naistel erinevates vanustes erinevad näitajad),
randmeliigese ja sõrmelülide vaheliste liigeste vabad liikumisamplituudid ning küünarliigese ja
labakäte lihaste normilähedane jõudlus. Näiteks: pliiatsiga kirjutamine, arvuti klaviatuuriga
töötamine, telefoni kasutamine, sularaha või maksekaartide kasutamine.
Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul asjad ei püsi käes, kuna mu parema käe pöial ei liigu, on pidevalt
paistes ja valutab.“
Selgitus. Taotlejal esineb kroonilisest esimese dorsaalse kõõluseümbrise tendiniidist (tuntud kui de
Quervaini tendiniit) põhjustatud valu ja tundlikkuse häire haaramisliigutuse teostamisel pöidlas ja
sõrmedes. Põletik põhjustab kõõluseümbrise (katte või tupe) paistetust ja suurenemist, muutes pöidla
ja randme liigutamise valulikuks. Käe rusikasse tõmbamine, esemete haaramine ja hoidmine
muutuvad de Quervaini tendiniidi korral sageli valusaks. Terviseandmete alusel intensiivistuvad
taotlejal nimetatud sümptomid 2-3 korda nädalas, eriti pärast füüsilist tööd kätega. Kinnitub
mõõdukas (2) tegutsemispiirang.
Näide. Taotleja kirjeldab käte ja sõrmede kasutamisel: „Mul on raske võtit keerata lukuaugus, kuna
näpud on kohmakad ja ei suuda väikest asja hoida, lisaks on raske randmest kätt pöörata.“
Selgitus. Taotlejal esineb krooniline haigus reumatoidartriit, mille tõttu on kahjustatud
interfalangeaalliigeste struktuur ja liigeselähedased pehmed koed ehk kõõlustuped ja lihased.
Haigus kulgeb ägenemiste ja vaibumistega, kuid vaatamata ravile on põletikuliste liigeste
moondumine juba aset leidnud mõlema labakäe luulistes ja pehmetes kudedes. Arvestades
terviseandmeid, saab piirangu siin hinnata kergeks (1) või mõõdukaks (2).
Näide. Taotleja hindab enda võimekust käsi ja sõrmi kasutada muutlikuks (9), kirjeldab: „Mul kogu
aeg käed värisevad, asjad ei püsi käes.“
Selgitus. Taotlejal esineb vaimse tervise häire, millega kaasnevad ärevus ja emotsionaalne
labiilsus. Terviseandmetest lähtuvalt on taotlejal pikaajaline sõltuvushaigus. Ilmselt on tegemist
psühho-emotsionaalsel foonil tekkiva (kerge) käte treemoriga, kuna alkohoolset polüneuropaatiat ei
ole diagnoositud. Arvestades asjaolu, et taotlejat see siiski segab, võib hinnata piirangu
raskusastme kergeks (1).
3.1.3 Valdkond „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“
Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja
kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja
osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega.
Struktuurihäiretena käsitletakse selles valdkonnas silma-, kõrva-, peaaju- jt haigusi.
Terviseolukorrad, mis tekitavad piiranguid, võivad olla nt erineva etioloogiaga nägemis-, kuulmis-
või kõnelemishäireid põhjustavad haigusseisundid, sh ka peaajukahjustused või neuroloogilised
haigused (nt parkinsonistlikud sündroomid, motoneuroni haigused jt). Eeltoodud tervisehäirete
35
tagajärjel võib nt taotleja kõne olla segane/takistatud/arusaamatu ja/või esinevad piirangud
kirjutamisel või teisel moel teabe edastamisel ja/või vastuvõtmisel.
Selles valdkonnas ei arvestata psüühikahäirest või intellektipuudest tulenevat teabe vahetamise
raskust või keeleoskuse puudumise tõttu tekkivat suhtlustakistust ega vaimse tervise probleemidest
tingitud kõnelemise takistust. Näiteks kontaktiloomise kartust antud valdkonnas ei hinnata.
Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise hindamisel võetakse arvesse suhtlus- ja teabevahetuse
abivahendite ja/või kommunikatsioonivahendite ja kõrvalabi kasutamist, kuid oluline on arvestada,
et neist mõnede (nt viipekeel) kasutamine ühiskonnas laiemalt on vähene, seega ei muuda see
oluliselt piirangu raskusastet.
Nägemis- ja kuulmisfunktsioonide ning kõnelemisega seotud funktsioonide häired võivad taotlejale
põhjustada täiendavaid tegutsemispiiranguid ka teistes valdkondades (vt. Lisa 3). Vastavalt
metoodika üldistele põhimõtetele, tuleb taotleja puhul, kellel on selles valdkonnas piirangud,
hinnata teistes valdkondades esinevad piirangud kerge(te) (1) piirangu(te)na.
3.1. Teabe edasiandmine
Teabe edasiandmise all mõeldakse kõnelemise ja kirjutamise teel sõnumite edastamise
võimekust ehk enese iseseisvalt teistele inimestele arusaadavaks tegemist, kasutades
selleks nägemise- ning kõnega seotud funktsioone.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Suhtlemine“ d3 kategooriatest.
d330 rääkimine
d335 mitteverbaalsete sõnumite edastamine
d345 kirjalikud sõnumid
d350 vestlus
d349 teisiti täpsustatud (TT) ja täpsustamata (Tta) suhtlemine-sõnumite edastamine
d398 TT suhtlemine
Teabe edastamise võtmetegevuse juures hinnatakse eneseväljendamise võimekust teiste
inimestega suhtlemisel ehk enda arusaadavaks tegemist erinevate sõnumite edastamisel. Siin
hinnatakse kõnelemist ja võimet end kirjutades või märkide-sümbolite keeles ja
abivahendite/kompenseerivate meetodite/ kommunikatsioonivahendite abil selgeks teha.
Teabe edastamisega seotud piirangud võivad esineda seoses takistusega rääkimisel või kõne
selgusega, ka sõnade/häälikute segistamisega vms.
Näiteid valdkonna tegevustest: sõprade, töökaaslaste või lähedastega vahetu suhtlemine;
suhtlemine telefoni teel või sotsiaalvõrgustikke kasutades; avalikes kohtades teenuste kasutamine,
kus on vajalik eneseväljendamine; kõneldes või kirjutades abi küsimine võõrastelt jne.
Kirjalikus kõnes väljendumise hulka kuuluvad nt ankeetide, maksekorralduste täitmine, avalduste
esitamine, kaebuste või kuulutuste, õnnitluste ja tänukirjade ning erakirjade kirjutamine.
Kuna kõne on väga kompleksne funktsioon, haarates nii intellektuaalset, neuroloogilist kui luu- ja
lihaskonna komponenti, võib seda tegevust piiravaid haiguslikke põhjusi olla suhteliselt palju.
36
Kui on olemas vähemalt üks sõnumi edastamist toetav funktsioon (kas kõnelemine või
kirjutamine), siis ei saa lugeda 3.1. võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks.
Näide. Taotleja abikaasa hindab tema tegutsemispiirangu võtmetegevuses „Teabe edasiandmine
“ raskeks (3) ja kirjeldab: „Suhtleb aktiivselt, aga veidi raskesti arusaadavalt, täpset sõnalist
infot edasi anda ei saa ja kirjutamine ei õnnestu pärast haigust.“
Selgitus. Taotlejal esineb ajuhemorraagia järgne afaasia ja düsartria, mille tõttu on kõnes
väljendumine raske, korrata on võimalik vaid mõnesilbilisi sõnu. Taotleja suudab kirjutada oma
nime ja lühikesi sõnu, pikkade sõnade lõppu välja ei kirjuta, kirjutades küsib üle: „Mis siia kirja
sai?“. Siin saab teabe edastamise hinnata raske piiranguga (3).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Kirjutada näen ma väga halvasti, kodus kasutan arvutit ja erilist
klaviatuuri, aga lihtsalt pastaka ja paberiga küll ilma abita hakkama ei saa.“
Selgitus. Taotlejal esineb enneaegsusest tingitud retinopaatia ja vaegnägevus lapseeast.
Taotlejal on raske nägemisteravuse langus ja mõlema põhivaatevälja osaline kahjustus. Taotleja
kuulmisfunktsioonides probleeme ei esine. Antud võtmetegevuses on raske (3) piirang,
arvestades, et nägemisteravus on abivahenditega (prillid, luup, nägemisteler, arvuti) osaliselt
kompenseeritud, kuid vaateväljade kahjustust ei ole võimalik kompenseerida.
3.2. Teabe vastuvõtmine
Teabe vastuvõtmise all mõeldakse erinevate sõnumite vastuvõtmist. Arvestatakse taotleja
võimet teiste isikute edastatavaid sõnumeid vastu võtta kuulmise teel ja kirjapandut
lugedes. Teabe vastuvõtmise piiranguid põhjustavad selles võtmetegevuses kuulmis- ja
nägemisfunktsioonide häired.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Suhtlemine“ d3 kategooriatest
d310 suuliste sõnumite vastuvõtmine
d325 kirjutatud sõnumite vastuvõtmine
d329 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine
d350 vestlus
Teabe vastuvõtmise võtmetegevuse all hinnatakse teiste inimeste kirjaliku ja/või suulise kõne
kaudu edastatud teate/sõnumi vastuvõtmist, suure teksti nägemist, huultelt lugemise võimet,
kommunikatsioonivahendite kasutamist. Kirjaliku sõnumi all mõistetakse ka sümboleid, jooniseid,
piltjuhendeid. Antud võtmetegevuse tegutsemispiirangud on põhjustatud kuulmis- ja/või
nägemisfunktsiooni häiretest.
Näiteid valdkonna tegevustest: suhtlemine töökaaslaste, lähedaste ja sõpradega; tööülesannetest
või muudest korraldustest arusaamine; erinevate meediakanalite kasutamine uudistega kursis
olemiseks.
37
Kui on olemas vähemalt üks sõnumi vastuvõtmist toetav funktsioon, siis ei saa hinnata 3.2.
võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks.
Normaalse kuulmisfunktsiooniga taotlejal, kelle nägemisteravus on langenud, tuleb võtmetegevuse
hindamisel arvestada taotleja nägemisvõimet nii päevavalges kui hämaras ja pimedamates oludes,
ruumilist nägemist, võimet eristada esemete vormi ja kuju jms.
Kui normaalse nägemisteravusega taotlejal esineb vaateväljade kahjustus, tuleb tema töövõime
hindamisel arvestada, kas tal esineb vaateväljade kitsenemist, ebaühtlast vaatevälja, vaatevälja
osade kadu, silmade kohanemishäiret erinevate valgustingimustega ning milline on tema võime
hinnata tasapinnalisi muutusi või objektide kaugusi. Kui isikul on nägemisfunktsiooni häire
põhjuseks vaatevälja kahjustused, siis ei ole abivahenditega võimalik tema võimet teavet vastu
võtta ja edastada oluliselt parandada.
Normaalse nägemisfunktsiooniga taotlejal, kellel on märkimisväärne kuulmisfunktsiooni häire, kuid olemas
oskus suult lugeda, võib antud võtmetegevuses olla mõõdukas piirang. Tõsise kuulmisfunktsiooni häirega
taotlejal, kellel puudub huultelt lugemise oskus võib aga piirang olla ka raske. Hindamisel tuleb arvestada
inimese tegutsemisvõimega nii kodus kui avalikus ruumis, võttes arvesse võimalikke segavaid taustafaktoreid
nagu nt mürarikas keskkond, vestlus kahe või enama inimesega ja distants.
Nägemisfunktsiooni tugeva languse korral nõuab suhtlemine inimeselt palju puudespetsiifilisi
oskusi ja abivahendite kasutamist, kompenseerivate oskuste omandamisel on olulised nii
nägemisrehabilitatsiooni metoodikate õige valik kui õppija isiksuslikud eripärad. Suhtlemises
esinevateks raskusteks võivad olla vestluspartneriga kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine.
Kuulmise hindamisel arvestatakse kuulmisabivahendi kasutamist või mittekasutamist ja samuti
abivahendiga kohanemist. Oluline on arvestada, et kuulmisabivahendi kasutajal esineb tihti
probleeme heliallika lokaliseerimisel, distantsilt ja taustamüras kuulmisega jne.
Suult lugemise võimaluse puhul arvestatakse kindlasti nägemisfunktsiooni - väljendunud
nägemisfunktsiooni langusel ei saa seda kasutada.
Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni langus või kadumine võib põhjustada inimesele erinevaid
piiranguid ka vaimse võimekuse valdkondades, mida saab neis hinnata kerge piiranguna (1).
Näide. Taotleja kasutab kuuldeaparaati ja märgib, et tal ei ole piiranguid teabe
vastuvõtmisega. Valdkonna lisaväljal 3.3 („Kui Teil on nägemise, kuulmise või kõnelemise tõttu
suhtlemisega raskusi, mida eespool esitatud küsimused ei võimaldanud kirjeldada, siis
kirjeldage neid raskusi siin“) kirjeldab: „Kõnest arusaamine on mõnedes kohtades
raskendatud ka kuuldeaparaadiga, näiteks kajavad ruumid, ja mõne inimese jutust ei saa
midagi aru.“
Selgitus. Hindamisel tuleb arvestada, et erinevates ümbritsevates keskkondades (taustamüra,
kajav ruum, suur suhtlemiskoormus või suured distantsid omavahelises suhtlemises,
telefonivestlused jms) ei ole piirangud alati kompenseeritavad kuulmisabivahendi(te)ga.
Seetõttu tuleb hinnata 3.2 võtmetegevuses sõltuvalt taotleja täpsustustustest ja ekspertarsti
kaalutlusest suhtlemispiirang mõõdukaks (2) või raskeks (3).
Väljendunud kuulmislangusega inimestel, kelle emakeel on eesti viipekeel ning kellele on eesti
kirjakeel võõrkeeleks (viipekeelsed kurdid), võib esineda olulisi piiranguid teabe kirjalikul
edastamisel. Põhjuseks on asjaolu, et kuna eesti keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad
oluliselt, võib viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla grammatikavigadega.
38
Näide viipekeelse kurdi kirjast: „Tere, mul on Teile taotlus palve! Sotsiaalabi raha kannab nüüd
mulle kätte ja seejärel annab mu eksnaise Teelele raha anda. Seetõttu soovin mu eksnaise mitte
sotsiaalabi raha anda ja nõudakse likvideerida! Sotsiaalabi raha vastustus kannab vaid minule,
mitte Teelele! Seetõttu Teelel on jätkuvalt oma riigis (Lätis) sotsiaalabi saada. Kas on võimalik
Teelele meie sotsiaalabi raha likvideerida ja jääb minu vastustusele?“
Selgitus. Antud võtmetegevuses hindame kuulmislangust, eesti keele ja viipekeele grammatika
erinevusi tuleb arvestada vaimse võimekuse valdkondades, nt „Õppimine ja tegevuste
sooritamine.“
3.1.4 Valdkond „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“
Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas käsitletakse elementaarsete põhitegevuste
(virgeseisund, toitumine ja enesehooldus) piiranguid. Igapäeva põhitegevused (ingl. k. Basic
Activity of Daily Living e. BADL), eesti keeles nimetatud ka enesehooldustegevused“ on igale
inimesele kõige isiklikumad ja olulisimad tegevused, mille sooritamine annab esmase sõltumatuse,
võimaluse iseseisvalt toime tulla ja oma elu üle otsustada. Siia kuuluvad tegevused, mille
sooritamine on vajalik elus püsimiseks ja mida ravi- ja rehabilitatsioonitöös piirangutega
inimestega alati esimesena peab hindama, käsitlema ja toetama.
Hoolimata sellest, et need on kõige elementaarsemad enese eest hoolitsemise tegevused, esineb ka
siin erinevusi ja variatsioone viisis, kuidas neid tegevusi sooritatakse. Erinev võib olla tegevuste
sooritamise sagedus, laad, järjekord või kasutatavad võtted.
4.1 Teadvusel püsimine
Teadvusel püsimise all mõistetakse tavapärast virgeseisundit ja kontaktivõimet ärkvelolekus.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuste alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest.
d570 oma tervise eest hoolitsemine
Antud võtmetegevuse all hinnatakse situatsioone, kus igapäevaste tegevuste ohutu teostamine on
ärkveloleku ajal takistatud teadvusehäirete või teadvuse kaotuse tõttu. Oluline on teadvusehäirete
esinemise sagedus: raske piirangu põhjustavad vähemalt üks kord kuus esinevad
haigusepisoodid. Teadvusehäireid ja/või teadvuse kaotuse episoode peavad kinnitama
terviseandmed. Oluline on siin arvesse võtta ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid taotluse 8.
küsimuse „Sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed“ vastustest.Teadvusel
püsimise häireks loetakse teadvuse, käitumise, motoorsete funktsioonide, tundlikkuse ja/või
tunnetuse häiret. Piiranguid põhjustavad terviseolukorrad võivad antud võtmetegevuses olla
generaliseerunud krambid, aju verevarustuse häirest või südame rütmihäiretest tingitud teadvuse
häired või sünkoobid, epilepsia erinevad vormid, hüpo- ja hüperglükeemiast põhjustatud teadvuse
häired.
Pearinglus või uimasus ei klassifitseeru teadvusehäire alla ning neid selles võtetegevuses
tegutsemispiirangu põhjusena ei arvestata. Kui nimetatud seisundid põhjustavad piiranguid,
näiteks liikumisel, tuleb neid käsitleda „Liikumise“ valdkonna võtmetegevustes.
39
Näiteid tegevustest, mida teadvusehäire ja -kaotus mõjutavad: potentsiaalselt ohtlikud kodused
tööd, näiteks kuuma vee/vedelikega või lahtise tulega tegevused köögis; ujumine,
kontaktspordialadega tegelemine; auto ja teiste sõidukite juhtimine; jalakäijana liiklemine.
Näide. Taotleja kirjeldab: „Need hood tulevad ilma ette hoiatamata ning mina ise ei tunne
neid, võin poole lause pealt maha kukkuda ja värisema hakata. Pärast seda ei ole ma
teadvusel kuni 30 minutit ja seejärel on mul ligi 12 tundi väga raske süvenenult mingit tööd
teha.“
Selgitus. Terviseandmete alusel esineb taotlejal ravi foonil generaliseerunud epilepsiahooge
üks kuni kaks korda kuus. Teadvusehäire esinemise sageduse tõttu on tegemist raske (3)
piiranguga.
Näide. Taotleja on märkinud lisaväljal 4.4 (Kui Teil on muid enesehooldusega seotud raskusi,
mida eespool esitatud küsimused ei võimaldanud kirjeldada, siis kirjeldage neid raskusi siin.):
„Ma olen väga hajameelne, ma kasutan letsitiini, siis on mu tähelepanu parem.“
Selgitus. Hajameelsus, uimasus, pearinglus jms kaebused ei ole käsitletavad teadvusel
püsimise häirena, kuid võivad mõjutada tegutsemisvõimet mõnes teises valdkonnas, kus neid
tuleks vajadusel hinnata, nt pearinglust „Liikumise“ valdkonnas, hajameelsust ja uimasust
„Õppimise ja tegevuste alustamise ja lõpetamise“ valdkonnas jne.
4.2 Tualettruumi toimingud
Antud valdkonnas käsitletakse tahtele alluvat soole ja põie sisu kinnipidamist ja väljutamist.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest:
d530 tualettruumi toimingud
Antud võtmetegevuse all hinnatakse põie ja soole kontrollimise võimet ja abivahenditega
seonduvaid probleeme nagu näiteks riiete sagedane määrdumine või vahetamise vajadus..Lisaks
kehalisele funktsioonile on siin oluline arvesse võtta ka sotsiaalseid aspekte ning inimese
väärikustunnet, samuti probleemi esinemissagedust. Väikeste (pesukaitsetega kontrollitavate)
lekete korral, mis ei nõua riiete vahetamist, on selles võtmetegevuses kerge piirang või piirangut ei
ole. Hindamisel tuleb arvestada ka soole- või põiesisu peetusest tingitud piiranguid.
Soole või põie kontrolli ja talitluse piiranguid võivad põhjustada neuroloogilised haigused, seljaaju
traumad, urogenitaal- ja seedetrakti pahaloomulised kasvajad jne.
Võtmetegevuse hindamisel tuleb arvestada, et põie ja soole kontrollimisega seotud raskused
peavad esinema teadvusel/ärkvel olles. Taotlejal, kellel esineb pidamatust alkoholi või
narkootiliste ainete toimega seonduvalt, ei hinnata probleemi antud võtmetegevuses piiranguna.
Arvestama peab ka ravimitega, mis mõjutavad soole ja põie kontrollimist. Näiteks opioidide
tarvitamisest tingitud kõhukinnisus võib põhjustada märkimisväärset valu ja raskusi soolesisu
väljutamisel.
40
Kui õigeaegselt tualetti jõudmist takistab liikumisfunktsiooni piirang, peab seda käsitlema
„Liikumise“ valdkonnas.
Näiteid tegevustest, mida mõjutavad probleemid tualettruumitoimingute sooritamisel: avalikes
kohtades liikumine; sotsiaalne suhtlemine; erinevatel üritustel (seminarid, konverentsid jne)
osalemine; töötamine ametikohtadel, mis nõuavad palju ringiliikumist jne
Näide. Taotleja kirjeldab: „Muidu saan hästi hakkama, kuid vahel võib olla mitu päeva kestvat
kõhulahtisust, siis vajan ka mähkmeid.“
Selgitus. Taotlejal esineb Crohni tõbi, haigus on enamjaolt rahuldavalt kontrollitud medikamentoosse
raviga, ägenemised tekivad keskmiselt kord kuue kuu jooksul. Ägenemiste ajal on nädala-kahe jooksul
diarröa lima ja vereeritusega, esineb roojapidamatust. Sellise haiguse kulu korral on tegevuspiirang
mõõdukas (2).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Iga kord, kui aevastan või köhatan, tuleb tilk püksi, seetõttu kasutan kogu aeg
pesukaitset.“
Selgitus. Antud juhul ei ole tegemist tegutsemispiiranguga, kuna abivahenditega on uriini leke kontrollitav,
ilma et peaks riideid vahetama või ennast pesema.
4.3 Söömine ja joomine
Söömise ja joomise all mõistetakse etteantud toidu iseseisvat söömist ja joomist, kasutades
vajadusel selleks söömise ja joomise (abi)vahendeid.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemisese ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest:
d550 söömine
d560 joomine
Antud võtmetegevuse all hinnatakse võimekust suuga toitu haarata, mäluda ja neelata.
Söömise ja joomise piirangu põhjuseks võivad olla pea- ja kaelapiirkonna probleemid
(suuremahulised näo või kaela anatoomiat muutvad operatsioonid), rasked gastrointestinaalsed
häired, motoneuroni haigused, seljaaju traumad, progresseeruvad lihashaigused.
Kui taotlejal on raske käte tegevuse häire, mille tõttu on takistatud toidu ja joogi suhu viimine,
siis tuleb ka seda antud võtmetegevuses arvestada. Eri haigustega kaasnevat isu langust ja
eridieetide vajadust ei tuleks käsitleda selle võtmetegevuse all.
Terviseandmetes peab olema kajastatud häire sisu ja põhjus: näiteks söögitoru striktuuri tõttu
nasogastraalse sondi abil toitmise vajadus vms.
Näide. Taotleja kirjeldab: “Kui üksi olen, söön keele abil – koera ja kassi moodi, joon
joogikõrrega, nii et see pole vist raskus, nälga ei jää igatahes.“
41
Selgitus. Taotlejal on oluliselt raskendatud toidu ja joogi suhu viimine traumajärgse
tetrapareesi tõttu, kuid piirang selles võtmetegevuses ei ole täielik, taotleja saab koduses
keskkonnas hakkama. Arvestades vajadust hakkama saada erinevates (töö)keskkondades,
tuleks hinnata piirang mõõdukaks (2) või raskeks (3).
Näide. Taotleja sõnul ei saa ta abistajata igapäevaseid tegevusi teha, muuhulgas „isiklik
abistaja valmistab toidu ette (püreestab) ja aitab toidu suhu panna, neelamistakistuse tõttu
läheb toit sageli kurku.“
Selgitus. Taotlejal esineb peaaju kasvaja postoperatiivne komplikatsioon, taotleja ei suuda
kõrvalabita toitu haarata ega suhu viia, samuti esineb neelamistakistus, seega on taotlejal
täielik tegutsemispiirang (4) selles võtmetegevuses..
4.4. Teadvusel püsimisega ja enesehooldusega seotud muud piirangud.
Siin hinnatakse riietumise, enda pesemise ja kehaosade muu hooldusega hakkamasaamist.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest:
d510 enda pesemine
d520 kehaosade hooldus
d540 riietumine
Erinevalt teistest „muude piirangute“ küsimustest valdkondade juures, tuleks siin hinnata
riietumisega, enda pesemisega ja kehaosade muu hooldusega seotud piiranguid, kui taotleja
neid kirjeldab.
Kui taotlejal on käelises tegevuses ja liikumises kerged (1) kuni mõõdukad (2) piirangud, mis
võivad osaliselt mõjutada ka riietumist, pesemist ja muid enesehooldustegevusi, siis
enesehooldustegevustes piiranguid ei hinnata või hinnatakse kergeteks (1).
Mõõdukaid või raskeid piiranguid võivad põhjustada enesehoolduse toimingutes rasked (3)
või täielikud (4) käelise tegevuse ja/või liikumise valdkonna funktsiooni häired.
Oluline on punktis 4.4 enesehooldusega seotud probleemid välja tuua, et vastavad
tegevuspiirangud (d-koodid) jõuaksid ekspertiisi kokkuvõttesse ja annaksid seega taotleja
tegutsemisvõimest tervikliku pildi.
Enesehoolduse piirangute hindamisel võetakse samuti arvesse abivahendite/kompenseerivate
vahendite ja/või kõrvalabi kasutamist.
Näide. Taotleja kirjeldab, et paremast õlast on käe liigutused piiratud ja väga valulikud, selle
tõttu on tal raskusi pea pesemise ja juuste kammimisega. Terviseandmete alusel on tegemist
traumajärgse õlaliigese kontraktuuriga, parema õlavarre lihased kõhetunud, liigutuste
amplituud liigesest piiratud. Punktis 4.4 hinnatakse piirang kergeks, valitakse piiranguga
seotud enesehoolduse koodid (nt d510 enda pesemine) ja piirangu raskusastme põhjendusse
42
lisatakse selgitusena, et piirangu põhjuseks on käte sirutamisega seotud valu ja liigutuste
piiratus, mida on hinnatud käelise tegevuse valdkonna esimeses võtmetegevuses „käte
sirutamine“ (p.2.1) mõõduka piiranguna.
Näide. Taotleja kirjeldab, et kasutab kodus duši all käies spetsiaalset tooli (seista kardab
tasakaaluhäirete tõttu) ja nii saab ise enda pesemisega hakkama. Piirang antud
võtmetegevuses on abivahendiga kompenseeritud (piirang hinnatav puuduvaks (0) või kergeks
(1)).
Näide. Taotlejal on 10 aastat tagasi juhtunud tööõnnetuse tagajärjel amputeeritud vasak käsi
küünarliigese kõrguselt. Aasta tagasi läbi põetud insuldi tagajärjel on tal parempoolne
hemiparees. Parema käe sirutusfunktsioon, jõudlus ja sõrmede tundlikkus tugevalt langenud
(käelise tegevuse valdkonnas rasked piirangud kõikides võtmetegevustes), taotleja sõnul vajab
ta kõrvalabi pea pesemisel, riietumisel (eriti kui riideesemeid on vaja üle pea selga panna),
nööpide kinni panemisel jne. Samas kirjutab, et kannab laiade varrukatega ja peamiselt
lukkudega riideid, kasutab sokkide ja jalanõude jalgapanekuks temale kohandatud
abivahendeid. Taotleja piirangud enesehooldustegevustes (pesemine, riietumine, kehaosade
hooldus) on eeltoodut arvestades rasked (3).
Näide. Taotleja tugiisik kirjeldab, et taotleja saab küll riided kõrvalabita selga, kui need talle
riietumisel õiges järjekorras kätte anda, aga riiete valikuga vastavalt ilmaoludele või
olukorrale ta hakkama ei saa. Siin hinnatakse piirang kergeks (1), d-koodina valitakse d5404
„Sobiva riietuse valimine“ ja lisatakse selgitus põhjendusse, et terviseandmete alusel on
piirangu põhjuseks ajuinsult, mille tagajärjel on taotlejal mäluprobleeme ja raskusi ka
tuttavate tegevuste sooritamisel, ning seda on hinnatud ka vaimse võimekuse 5.valdkonnas
„Õppimine ja tegevuste sooritamine“.
3.2 Vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused
Vaimse tervise häired võivad põhjustada paljude funktsioonide langust. Need võivad olla selgelt
väljendunud, aga ka väga raskelt tuvastatavad. Viiteid vaimse tervise probleemidele võib saada
lisaks terviseandmetele näiteks välja kirjutatud ja/või kasutatavatest ravimite infost, kuid võivad
esineda ka juhtumid, mille puhul ekspertarsti käsutuses olev informatsioon on väga piiratud ning
otsust töövõime ulatuse kohta on raske teha.
Vaimse tervise häiretega taotlejate tegutsemisvõime kohta tuleb vajadusel küsida lisainfot
taotlejaga tegelevatelt teiste valdkondade spetsialistidelt (näiteks tegevusterapeudilt, logopeedilt,
eripedagoogilt, sotsiaaltöötajatelt jne).
NB! Vaimse tervise häiretega taotlejate puhul tuleb arvestada, et taotluses esitatud hinnang
(sh isegi enesehinnanguliselt piirangute puudumine) võib olulisel määral erineda tegelikust
tegutsemisvõimest. Seetõttu tuleb hoolikalt vältida piirangute üle- või alahindamist.
Terviseandmed ning lisainfo on määrava tähtsusega talitlusliku võimekuse hindamisel.
Vaimse võimekuse valdkondade võimalikele piirangutele tuleb alati mõelda, kui tegemist on:
- isikuga, kes tarvitab kognitiivseid võimeid mõjutavaid ravimeid;
- alkoholi/narkootiliste ainete sõltuvusele viitava infoga;
43
- kroonilise väsimuse ja kroonilise valuga;
- õppimisraskustele viitava infoga, sh õppimine erikoolis;
- taotlejaga, kellel varasemates ekspertiisides on hinnatud piiranguid vaimse võimekuse
valdkondades.
Lisaks vaimse tervise häiretele võivad kaasuvalt vaimsete funktsioonide häiret põhjustada mitmed
neuroloogilised ja rasked kehalised haigused.
On terve rida haigusi, mille puhul on lubatud hinnata vaimse võimekuse valdkondades piirangute
raskusastmeid suurema skooriga kui kergeteks vaatamata sellele, et terviseandmetes ei ole F-
koodiga (psüühika-ja käitumishäired) diagnoose välja toodud. Piiranguid peavad olemasolevad
terviseandmed siiski kinnitama. Nende haiguste puhul on isikutel sageli mäluhäireid, kognitiivsete
funktsioonide häireid, käitumishäireid jne. Sageli kirjeldavad neid probleeme epikriisides erinevad
eriarstid, perearstid ja spetsialistid, mitte psühhiaatrid. Näiteks ajuinfarktide ja -hemorraagiate
puhul neuroloogid, logopeedid, tegevusterapeudid; peaaju pahaloomuliste kasvajate aktiivravi
perioodis neurokirurgid jne.
Nende hulka kuuluvad:
1. ajukelmete, peaaju, seljaaju, kraniaalnärvide ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomulised
kasvajad (C 70, C 71, C 72);
2. Alzheimeri tõbi (G 30);
3. närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon (G 31.2);
4. toksiline entsefalopaatia (G 92);
5. Downi sündroom (Q 90);
6. koljusisene vigastus (S 06);
7. koljusisese vigastuse jääknähud (T 90.5);
8. peaajuveresoonte haigused, sh ajuhemorraagia, ajuinsult jne. (I 61, I 63, I64, I 69).
Psüühikahäired võivad põhjustada piiranguid ka kehalise võimekuse valdkondades. Kui TIS-is
puuduvad vastavate kehaliste haiguste diagnoosid, siis saab neid piiranguid hinnata üksnes
skooriga 1 ehk kergeteks.
Näide. Taotleja põeb reumatoidartriiti, mille tõttu on välja kujunenud püsivad liigesmuutused,
krooniline valu. Valuvaigistite suuremate dooside kasutamisel tekivad kõrvaltoimed (näiteks on
tekkinud NSAID-ide kasutamisel erosiivne gastriit, tramadooli kasutamisel püsiv iiveldus), mille
tõttu on taotlejal kroonilise valu foonil tekkinud ärrituvus, mure tervise halvenemise ja edaspidise
hakkamasaamise ees, samas ka tahte langus. Meeleoluhäireid ei ole pere- ega eriarstidele
kurtnud, samas taotluses toob need välja. Vaimse võimekuse valdkondades saab vajadusel
kehalisest haigusest (reumatoidartriit) põhjustatud piiranguid hinnata kergeteks (skoor 1).
Ekspertiisi tulemuste avaldamine psüühikahäirega taotlejale
Vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse § 4 lg 2 on isikul õigus saada teavet oma psüühikahäire ja
kasutatavate ravi- ning diagnostikameetodite kohta ning tutvuda temasse puutuvate
ravidokumentidega, välja arvatud juhul, kui see võib osutada kahjulikuks tema vaimsele tervisele
44
või teiste isikute julgeolekule. Otsuse isikule teabe edastamise kohta teeb ja annab õiguse tutvuda
ravidokumentidega tema raviarst, kes teeb sellekohase kande ravidokumenti.
Töövõime hindamisel otsustab ekspertarst isiku taotluse ja tema terviseandmete põhjal, kas
ekspertiisi tulemuste avaldamine võiks kahjustada inimese vaimset tervist või teiste isikute
julgeolekut ning teeb vastavasisulise märke töövõime hindamise infosüsteemi. Ekspertarsti märge
tähendab, et töövõime hindamise otsuses kasutatakse lühipõhjendust (nt taotlejal esinevad
mõõdukad piirangud õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mis on põhjustatud
üldhaigestumisest).
Aluse selle märke tegemiseks annab psüühika- ja/või käitumishäire diagnoos ja isiku raviarsti
otsus, kuid siiski tuleks igal juhtumil kaaluda, kas ekspertiisi tulemuste avaldamine täismahus
kahjustaks inimest või mitte.
3.2.1 Valdkond „Õppimine ja tegevuste sooritamine“.
Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas hinnatakse lihtsate ja keerulisemate tegevuste
omandamist ja selgeksõpitu korduvat kasutamist, tegevuste alustamise ja lõpetamise all
mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid rutiinseid
tegevusi arvestades ka motivatsiooni ja tahet. Siin ei arvestata inimeste haridustaseme ega vaimse
võimekuse erinevusi, nagu näiteks võõrkeele omandamise lihtsust ja kiirust.
Antud valdkonnas ei hinnata liikumise, nägemise, kuulmise või käelise tegevuse piirangutest
lähtuvaid tegutsemisraskusi.
5.1. Tegevuste õppimine
Tegevuste õppimise all mõistetakse tavaelus ettetulevate lihtsate ja keeruliste tegevuste
selgeks õppimist. Lihtsaks tegevuseks võib lugeda ühest-kahest etapist koosnevat tegevust,
näiteks põranda pühkimine, toidunõude lauale asetamine. Keeruline tegevus on mitmest
järjestikusest osast koosnev tegevus, näiteks poest toidu ostmine ja toidu valmistamine,
pesuvahendite ostmine ja pesumasina kasutamine, pangaautomaadi kasutamine.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja „Üldised
ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:
d115 kuulamine
d120 muu sihipärane tajumine
d130 jäljendamine
d135 kordamine
d140 lugema õppimine
45
d145 kirjutama õppimine
d150 arvutama õppimine
d155 oskuste omandamine
d1550 põhioskuste omandamine
d1551 keeruliste oskuste omandamine
Antud võtmetegevuse all hinnatakse taotleja võimet selgeks õppida ning teostada lihtsaid ja
keerulisi tegevusi. Ei ole oluline, kuidas õppimine toimub, kas lugemise, ettenäitamise või
selgitamisena, oluline on võime õpitut korrata ja õpitut rakendada. Seega on tähtis hindamisel
arvestada ka mäluprobleeme. Kui taotleja edaspidi ei suuda iseseisvalt tegevust korrata, on
taotlejal tegutsemispiirang.
Piirangu raskuse määratlemisel tuleb arvestada õppimisele kuluvat aega - kui taotlejal kulub
näiteks laua katmise või pangaautomaadi kasutamise õppimiseks mitu nädalat või kuud, on
tegemist täieliku piiranguga.
Seda võtmetegevust võivad mõjutada erinevad vaimse tervise seisundid ning orgaanilised
ajukahjustused.
Näited lihtsate igapäevaste tegevuste (üks kuni kaks etappi) õppimise võimest: hammaste
pesemine (panna pastat harjale ning hambaid puhastada); pea pesemine (šampooni kasutamine,
pesemine, juuste loputamine); televiisori sisse lülitamine ja telekanalite vahetamine, kasutades
pulti; telefonikõnedele vastamine.
Näiteid keerulisemate tegevuste (kolm kuni neli etappi) õppimise võimest: vajalike toiduainete
poest valimine, ostmine ja koju toomine; toidu valmistamine; arvuti sisselülitamine ja meili
saatmine, lihtsamate arvutiprogrammide kasutamine; sobivate riiete valimine lapsele ja lapse
lasteaeda saatmine.
Näide. Võtmetegevuses „Tegevuste õppimine“ vastab vaegnägemisega taotleja, et ta suudab
keerulisema tegevuse selgeks õppida suurte raskustega (skoor 2, mõõdukas piirang). Täpsustab, et
kohandatud asjad teeksid elu lihtsamaks, kuid kuna neid ei ole, tekivad raskused.
Selgitus. Hindamisel peab arvesse võtma, et terviseandmete alusel vaimsete võimete piirangut ei
esine. Isikul on nägemisfunktsiooni langus, mille tõttu on teabe edastamine ja vastuvõtmine
piiratud. Abivahendite kasutamisel ja kohandatud keskkonnas ei oleks taotlejal olulisi probleeme
õppimisel. Tegutsemispiirangu saab hinnata raskusastmega 1 (kerge piirang). Kerge piirang
esineb, kuna tegevuste omandamine võib võtta tavalisest kauem aega, taotlejal puuduvad
abivahendid ja ta vajab õpitu rakendamiseks õpikeskkonnaga sarnaseid tingimusi.
Näide. Taotleja kirjeldusel on nii lihtsate kui keerulisemate tegevuste õppimisel mõõdukas piirang
(2): „Õpin kergemini, kui juhendid on kirjalikud, suulise juhendamise ja üldse suulise kõne
mõistmine on raske.“
Selgitus. Terviseandmete alusel on taotleja autistlike joontega ja õpib lihtsustatud õppekava järgi
46
eraõpetajaga. Tal on kõikuv vaimse võimekuse profiil, „headel“ päevadel omandab teadmisi
lihtsamalt. Taotlejal esineb mõõdukas piirang (2) tegevuste õppimise võtmetegevuses.
5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine
Tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras
teostada ning lõpetada igapäevaseid tegevusi, näiteks hommikune voodist tõusmine,
pesemine ja riietumine, toiduvalmistamine või poes käimine. Vastamisel on taotlejal palutud
kirjeldada ka raskusi mälu ja keskendumisvõimega, tahet, energiat ja motivatsiooni tegevuste
alustamiseks ja sooritamiseks.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja „Üldised
ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:
d160 tähelepanu koondamine
d163 mõtlemine
d175 probleemide lahendamine
d1750 lihtsate probleemide lahendamine
d177 otsuste tegemine
d230 igapäevatoimingute tegemine
Antud võtmetegevuses hinnatakse taotleja võimet tegevusi juhendamiseta/kontrollimiseta alustada
ja tulemuslikult lõpule viia. Piiranguid antud valdkonnas võivad põhjustada näiteks psühhoosid,
obsessiiv-kompulsiivsed häired, autismi erinevad vormid, raske depressiooniga kaasnev sügav
apaatia ja energia vähenemine. Bipolaarse häire korral võib taotleja küll tõusta, riietuda ja välja
minna konkreetse eesmärgiga toitu osta, kuid siis kulutada kogu raha muudele ostudele, pööramata
tähelepanu toiduvajadusele vms. Piirangu raskuse määratlemisel tuleb hinnata, kas inimene on
võimeline tegevust sooritama korduvalt ja tulemuslikult.
Näiteid planeerimist ja loogilises järjekorras teostamist vajavatest tegevustest: hommikune
tõusmine, pesemine ja riietumine kodust lahkumiseks; tööle minek ja töölt koju tulemine; söögiaja
planeerimine, toiduainete ostmine ja toidu valmistamine; kodutööde vajaduse märkamine ning
tegemine (tubade koristamine, pesu pesemine jms); arvete õigeaegne tasumine; raviskeemi
järgimine.
Näide. Taotleja kirjeldab võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ mõõdukat piirangut.
Taotleja täpsustab, et vajab tegevusjuhendaja abi poes käimisel, söögi tegemisel. Taotlusele lisatud
tegevusjuhendaja hinnagus on kirjeldatud järgmist:taotleja ei suuda oma tegevusi ette mõelda, tegevuste
käigus tähelepanu hajub, mõnikord jääb alustatu lõpetamata. Üldandmetes on välja toodud, et taotleja
töötab, tal on enda hinnangul tahet oma tegevuste sooritamiseks: „Kui varasem töö ära lõppes, ei olnud
palju tahtmist üles ärgata. Nüüd, kui on töö, tõusen parema meelega. Ainult ravimid teevad uniseks.“ On
näha, et erinevatel töökohtadel on taotleja siiski olnud vaid lühikest aega.
Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist püsikululise skisofreeniaga, millega kaasneb ka
47
tahteaktiivsuse alanemine, periooditi apaatia, tegevusetus. Arvestades haiguse iseloomu ja taustainfot võib
eeldada, et tegemist on mõõduka (2) piiranguga tegevuste alustamisel ja lõpetamisel).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik“ (9). Täpsustusena
lisab, et kui ta võtab ravimeid korralikult, saab ta mõnel päeval kodust väljas käia, ent kui ta ravimeid ei
tarvita, on ta päevade ja nädalate kaupa ainult voodis.
Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist raske korduva depressiooniga (psühhootiliste sümptomiteta)
ja muu spetsiifilise isiksusehäirega. Ravisoostumus on olnud halb. Arvestades haiguse iseloomu ja kulgu
ning ravisoostumust on piirang raske (3). Ei sobi planeerimist ja otsustamist nõudvad, stressirohked ega
vastutusrikkad tööd.
Näide. Taotleja kirjeldab, et „minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik“ (9), täpsustades,
et peamiselt tekivad raskused tegevuste sooritamisel sügisel ja talvel, kui on libe ja kuna ta kasutab
liikumisel keppi, siis on tal hirm kukkumise ees, tahtepuudus tavaliselt probleemiks ei ole.
Selgitus. Taotlejal on III staadiumi koksartroos. Siin ei ole tegemist vaimse võimekuse piiranguga, vaid
taotlejal on kehaline haigus, mis põhjustab piiranguid liikumise valdkonnas.
NB! Tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuses piirangute hindamisel on väga oluline veelkord
vaadata, kuidas vastas taotleja küsimusele „Kas Teil on tahet igapäevaelus osaleda?“.
3.2.2 Valdkond „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“
Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas käsitletakse eelkõige tunnetuse ja
emotsioonidega seotud takistusi ringiliikumisel väljaspool kodu; reageerimist tavapärastele
muutustele keskkonnas; arusaamist, millised on ohuolukorrad ja kuidas neis käituda. Antud
valdkonnas ei käsitleta nägemis- ja kuulmispiirangutest tulenevaid raskusi ohu tajumisel, neid
käsitletakse p.1.2. „Ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses.
6.1. Väljaskäimine
Väljaskäimise all mõistetakse emotsionaalse ja vaimse pingeta, ärevuseta ja hirmu tundmata
väljaspool kodu liikumist ja seejuures tekkida võivate pingeliste olukordadega
hakkamasaamist.
Näiteks, kui inimene on eksinud ja otsib teed või peab leidma sihtkoha aadressi järgi.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ning
„Üldised ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:
d175 probleemide lahendamine
d177 otsuste tegemine
d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek
48
Siin käsitletakse võimekust väljas käia, minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse
arvestades vaimset ja emotsionaalset seisundit, mitte kehalisi piiranguid. Vaimseteks
probleemideks võivad olla näiteks orienteerumisfunktsioonide häired ajas, kohas ja endas või
teistes isikutes. Emotsionaalseks takistuseks võib olla hirm.
See võtmetegevus peegeldab võimekust planeerida tegevusi ja lahkuda kodust saatjata. Võimekust
mõjutavad õppimis- ja keskendumiraskused, agora- ja sotsiaalfoobia, erinevad autismi vormid jms.
Nii foobseid ärevushäireid (ehk foobiaid) kui muid ärevushäireid (sh paanikahäire), mis takistavad
väljaskäimist, peavad kinnitama terviseandmed.
Näiteid igapäevategevustest, mis on seotud väljaskäimisega: poes käimine; ametiasutusse (kool,
pank, postkontor vms) minek; perearsti, eriarsti või hambaarsti vastuvõtul käimine; sõprade või
tuttavate külastamine; koosolekutel, seminaridel või konverentsidel osalemine.
Näide. Taotleja kirjeldab: „Minu võimekus minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik“ (9),
sest liikumine sõltub valgustusest. Tundmatusse kohta saab minna ainult väga hea valgustuse
korral, kui seda ei ole, siis ei suuda ega taha minna kuskile.
Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal nägemislangus mõlemas silmas. Kui piirangu
põhjuseks on üksnes nägemislangus, peab seda hindama võtmetegevuses „Ohutu
ringiliikumine“(p.1.2). Kui väljas liikumisega kaasneb taotleja kirjelduse alusel märgatav hirm
või ärevus, saab võtmetegevuses „väljaskäimine“ hinnata piirangu kergeks (1). Kui
terviseandmetes on ka ärevushäire diagnoos, mis kinnitab taotleja kaebusi, saab piirangu
hinnata vastavalt terviseandmetele mõõdukaks (2) või raskeks (3).
Näide. Taotleja kirjeldab, et tal on väljas käimisel raske piirang (3). Taotleja abistaja on
kirjeldanud, et taotleja ei oska hinnata ajakulu, kaugusi ega liikumisvõimalusi
ühistranspordiga, sageli eksleb sihitult ringi, kui on kodust välja läinud.
Selgitus. TIS andmete alusel on taotlejal diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, millega
kaasnevad tahteaktiivsuse vähenemine, planeerimis- ja analüüsioskuste puudulikkus;
maniakaalses faasis tahab pidevalt kuskile minna, eksib sageli teelt ega jõua sihtmärgini.
Seega antud võtmetegevuses esineb mõõdukas (2) või raske (3) tegutsemispiirang.
6.2. Riski või ohu tajumine
Ohu tajumise all mõistetakse arusaamist sellest, millised igapäevategevused võivad taotleja
enda või teiste tervisele ohtlikud olla ja kuidas oma käitumisega ohtlikke olukordi ära hoida.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja
„Üldised ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest.
d120 muu sihipärane tajumine
d210 ühe ülesande täitmine
49
d2100 lihtsa ülesande lahendamine
d220 paljude ülesannete täitmine
Selles võtmetegevuses hinnatakse taotleja võimet aru saada igapäevategevuste ohtudest. Näiteks
ohtudest, mis võivad esineda elektriliste kodumasinate kasutamisel majapidamises, vee keetmisel,
teravate tööriistade kasutamisel aia- või remonditöödel jne. Võimekust ohust aru saada võivad
mõjutada erinevad vaimse arengu häired, neuroloogilised haigused, ajukahjustused, teatud
kõrvaltoimetega ravimite kasutamine vms. Tähelepanu- ning keskendumisvõimet võivad oluliselt
halvendada ka näiteks raske depressioon ning psühhoosiga kulgevad haigused, samuti mäluhäired.
Siin ei käsitleta hajameelsusest tingitud väikeste õnnetustega seotud ohte, näiteks tähelepanu
hajumisel sõrme lõikamist juurvilju tükeldades – inimesel peab puuduma/olema häiritud arusaam
ohust.
Kui taotleja vajab igapäevaste tegevuste sooritamiseks teise inimese pidevat järelevalvet, on
tegemist täieliku tegutsemispiiranguga selles võtmetegevuses.
Näiteid tegevustest, mille sooritamisel on oluline ohu tajumine: liiklemine linnas, asulates;
liikumine looduses (metsas, rabas jm); veesõidukite kasutamine; koduste majapidamismasinate
/tööriistade kasutamine.
Näide. Taotleja vastab küsimusele „Kas vajate ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale?“ :
“Vajan järelevaatajat üksikute tegevuste juures, mitte iga päev (2, mõõdukas piirang).
Täpsustusena lisab: „Tihti lõikan endale sõrme.“
Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist hulgiskleroosi põdeva taotlejaga, kelle puhul ei
ole tegemist ohust arusaamise raskusega, vaid käelise tegevusega seotud piiranguga. Piirangut
hinnatakse „Käelise tegevuse“ valdkonnas.
Näide. Taotleja kirjeldab: “Kui pean poodi minema ja maja ees valgusfoor ei tööta, võin nii
närvi minna, et lähen koju tagasi.“
Selgitus. Taotlejal esinevad terviseandmete põhjal paanikahood ja ärevushäired, millega
kaasneb võimetus ohuolukordades adekvaatseid otsuseid langetada ja lahendusi leida.
Taotlejal on vastavalt esinemissagedusele ja raskusele kas mõõdukas (2) või raske (3)
tegutsemispiirang riski või ohu tajumise võtmetegevuses.
Näide. Taotleja kirjeldab, et tal piirangud puuduvad (0). Täpsustusena lisab, et rohtu võtab,
kui masendus väga peale tuleb.
Selgitus. Taotlejal on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire. Taotleja terviseandmetest
nähtub, et meeleolu ning energia ja aktiivsuse alanemise episoode esineb, kuid rohkem on
probleemiks maniakaalsed episoodid. Depressiooni episoodidel on taotleja ravisoostumus
parem. Maniakaalsed episoodid algavad järsku, kestavad 3-4 nädalat. Nendel perioodidel
keeldub taotleja kõikidest ravimitest, käitub ettearvamatult, sageli ennast ohtu seades, nt võtab
loata vanemate auto ja sõidab öösiti ringi või piirab suurel määral unetunde, sööb
minimaalselt ja tarbib suures koguses energiajooke. Haigusepisoodidele toetudes saab
50
piirangu hinnata mõõdukaks (2) kuni raskeks (3).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Suure liiklusega tänaval ei pruugi ma isegi kuuldeparaadiga
eristada autosignaali, mis on tänava ületamisel just mulle mõeldud.“
Selgitus. Taotlejal on terviseandmete põhjal mõõdukas kuulmislangus mõlemast kõrvast
(kuulmisteravus vastavalt 45 ja 50 detsibelli HL), mille tõttu esineb taotlejal raskusi
taustamürast mingi kindla heli või signaali eraldamisega. Riski või ohu tajumisega taotlejal
probleeme ei ole, tegutsemispiirangut hinnatakse võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“
(p.1.2.). Kui kuuldeaparaat piiranguid hästi ei kompenseeri, võib soovitada, et spetsialist
vaataks abivahendi üle.
6.3. Toimetulek muutustega
Muutustega toimetuleku all mõeldakse kohanemist igapäevaharjumusi segavate muudatuste
ja ootamatute olukordadega
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuste alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja
„“Üldised ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:
d175 probleemide lahendamine
d177 otsuste tegemine
d230 igapäevatoimingute tegemine
d2303 oma aktiivsuse reguleerimine
d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek
Antud võtmetegevuses hinnatakse toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega.
Võtmetegevuses võib piiranguid olla inimestel, kellel on ajukahjustus, mõõdukas kuni raske
õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid
jne. Seisundi raskus ning teatud juhtudel (nt ärevushäired, meeleoluhäired) ka esinemissagedus on
olulised faktorid, mida arvestada piirangu raskusastme määratlemisel.
Täieliku piirangu puhul on tegemist seisundiga, mille puhul muudatus igapäevaharjumustes
kutsub inimesel esile nii tugeva vastureaktsiooni, et tema edasine toimetulek igapäevaeluga
katkeb.
Näide. Isik on täitnud taotluse koos tegevusjuhendajaga. Taotleja vastab küsimusele „Kas tulete
toime muutustega oma igapäevaelus?“- „Ei, kui muutus on ootamatu.“ (2, mõõdukas piirang).
Tegevusjuhendaja täpsustab, et taotleja vajab ootamatutes olukordades tugiisiku abi, ei saa
enda emotsioonidega hakkama, tekib ärevus. Esinevad kohanemisraskused. Kui asus elama
uude hooldekodusse, oli algus raske.
Selgitus. Terviseandmed kinnitavad taotleja vaimse tervise häiret (traumajärgset ajukahjustuse
sündroomi), millega kaasnevad emotsioonide kontrollimise häired, tahteelu häiritus, ärevus.
Samas saab tugiisiku abita hakkama lihtsamate rutiinsete (töö)ülesannetega, suudab
51
pikemaajalisel juhendamisel ka igapäevarutiini muudatustega suuresti kohaneda. Esineb
mõõdukas piirang (2).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Minu võimekus muutustega toime tulla on muutlik. Soovin
muudatusi ette teada ja nendega seotult kõik üksikasjad läbi mõelda. See oleks mulle kõige
parem.“
Selgitus. Terviseandmete alusel ei esine taotlejal vaimse tervise häireid, mis võiksid
ebaadekvaatset reaktsiooni muutustele põhjustada. Taotlejal esineb peaaju kasvaja
eemaldamise järgselt ajuti teadvuse hämardumise episoode, mistõttu taotleja tunneb end
kindlamalt, kui teab täpselt, kuhu läheb, kellega kohtub jne. Antud juhul hinnatakse taotleja
tegutsemispiirangut võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“(p.1.2) ning võtmetegevuses
„Teadvusel püsimine“ (p.4.1).
Näide. Taotleja kirjeldab: „Olen harjunud poes leidma oma hommikusöögihelbed kindlalt
riiulilt ja kui ma ühel päeval neid sealt ei leia, tuleb tahtmine poest ostuta lahkuda.“
Selgitus. Taotleja terviseandmetes puudub info vaimse tervise probleemide kohta. Kuna
kirjeldatud käitumisel puudub haiguslik alus, siis piirangut ei hinnata .
3.2.3 Valdkond „Suhtlemine“
Suhtlemise valdkonnas hinnatakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, inimestevaheliste
kontaktide loomise suutlikkust, arusaamist teiste inimeste tunnetest, suutlikkust oma tundeid ja
reaktsioone kontrollida. Suhtlemine hõlmab kontakte tuttavate ja võõraste inimestega ning
hakkamasaamist tavapärast suhtlust nõudvates ja ka konfliktsetes olukordades.
7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine
Suhtlemisega hakkamasaamise all mõistetakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, nii
tuttavate kui võõrastega suhtlemiseks.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Inimestevaheline lävimine ja suhted“ d7
kategooriatest:
d730 võõrastega kontakteerumine
d740 ametlikud suhted
d750 mitteametlikud sotsiaalsed suhted
Siin hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega näost näkku, ent raskusi võib esineda ka
suhtlemisel telefonitsi, skaibi vms teel. Sageli esineb suhtlemise võime langust raskete
ärevushäirete, autismi, psühhoosidega kulgevate häirete ning ka ajukahjustuste korral. Piirangut
põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam (kuni surmahirmuni), kutsudes
esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Tegutsemisvõime täielikku piirangut iseloomustab
elamine sotsiaalses isolatsioonis.
52
Näiteid tegevustest, mis nõuavad suhtlemisega hakkamasaamist: ühistranspordi kasutamine;
pangas, postkontoris või teistes ametiasutustes asjaajamine; kollektiivis töötamine; poes käimine;
naabritega suhtlemine; perekonnaliikmetega suhete hoidmine ja lävimine.
Näide. Taotleja vastab küsimusele „Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset
ärevust või hirmu?“- „Suurte raskustega, peaaegu võimatu.“ (2, mõõdukas piirang). Täiendab
oma hinnangut: „Hirm tekib alati, kui pean kohtuma uue arstiga ja ka tööharjutustel käies, aga
hiljem kui kohanen, saan inimestega tuttavaks, mul enam ei ole probleemi.“
Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal depressiooni sümptomitega ärevushäire (segatüüpi)
(dokumenteeritud perearsti epikriisis, retseptikeskuse andmetel on ordineeritud vastavad
ravimid ja need on ka välja ostetud). Arvestades, et taotlejal on ka kroonilised haigused
(generaliseerunud HIV, C-hepatiit), on ärevushäire ja depressiooni sümptomite esinemine ning
võõraste inimestega suhtlemise takistus tõenäoline.Raskusaste võib olla mõõdukas (2) –
tuttavate inimestega suhtlemisel takistust ei ole, võõrastega suhtlemisel tekib hirm ja ärevus,
kuid tegevusi ei väldi.
Näide. Taotleja vastab küsimusele „Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset
ärevust või hirmu?“ - „Minu võimekus kohtuda võõraste inimestega ärevust või hirmu tundmata
on muutlik.“ (9) Taotleja täpsustab: „Tänaval võõrad inimesed naeravad minu üle ja peatavad
mind, kuna ma ei näe. Ma ei saa ennast kaitsta, kuna mina ei näe ja nemad näevad.“
Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist nägemisteravuse olulise langusega ning ühe silma
vaatevälja kontsentrilise vähenemisega glaukoomi tõttu. Nägemishäire põhjustab ebakindlust ja
ärevust, mis piirab sotsiaalset suhtlemist. Viimased 9 aastat on töötanud kojamehena,
suhtlemisvajadus on olnud vähene, kuid taotlejal on olnud häirivaid kokkupuuteid
möödakäijatega, kes on teinud ebameeldivaid ja ka agressiivseid märkusi taotleja
nägemisvaeguse kohta. Samas ei ole taotlejal diagnoositud haigust, mis viitaks vaimse tervise
probleemidele. Arvestades tervise- ja taustaandmeid võib hinnata tegutsemispiirangu siin
kergeks (1). Nägemishäirest tingitud probleeme hinnatakse võtmetegevustes „Ohutu
ringiliikumine“ (p.1.2) ja kolmanda valdkonna „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“
võtmetegevustes.
7.2. Kohane käitumine
Kohase käitumise all mõeldakse emotsioonide kontrollimist ja olukorrale vastavat sobivat
käitumist. Siin hinnatakse seda, kuidas inimene oma tundeid väljendab ja kas inimese
käitumine (tahtlik või tahtmatu) häirib teisi inimesi.
Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK
tegutsemise ja osaluse peatüki „Inimestevaheline lävimine ja suhted“ d7
kategooriatest:
d710 elementaarne inimestevaheline lävimine
d720 komplitseeritud inimestevaheline lävimine
53
Antud võtmetegevuses hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist
igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta
üldtunnustatud normidele. Ebakohase käitumise episoodide iseloom ning sagedus peavad olema
terviseandmetes täpsustatud, et hinnata piirangu raskusastet.
Näide. Küsimusele „Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle?“ on
vastatud: vahetevahel mõõdukas piirang (2). Taotleja tugiisik kirjeldab: „Kiiresti muutuvad
emotsioonid väljenduvad ka käitumises. Ei hinda teiste käitumist ratsionaalselt ja võib üle
reageerida, nt tähtsusetu märkuse peale vastab ründavalt või süüdistavalt.“
Selgitus. Terviseandmetel on tegemist orgaanilise asteeniaga (välja kujunenud läbipõetud
insuldi järgselt), esineb emotsionaalne labiilsus ja pidurdamatus, kohati ekstsentriline
käitumine, harvem agressiivsust. Pidurdusmehhanismid on puudulikud. Kuna taotleja tugiisiku
hinnangul on ebakohase käitumise episoodide sagedus „vahetevahel“ (mitte „sageli“), saab siin
võtmetegevuses hinnata mõõduka piirangu (2).
Näide. Taotleja vastab väitele „Suudan kontrollida enda emotsioone ja käitumist“ - JAH (0).
Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal tegemist luululise (paranoidse) häirega. Taotleja on
viibinud 3 aastat tagasi psühhiaatrilisel sundravil seoses teiste inimeste ründamisega. Juba
aastaid varem on pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kahtlustatud luululisi häireid, kuid
taotleja on jätnud uuringud ja ravi pooleli. Viimasel kahel aastal püsiravil, ravisoostumus on
paranenud. Arvestades haiguse ägenemise episoodide sagedust (üks kord viimase aasta jooksul)
on piirang siin mõõdukas (2).
3.3 Sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed
Siin analüüsitakse sõltuvust tekitavate ainete (nt alkohol ja teised uimastavad ained) ja ravimite
kasutamisest tingitud dokumenteeritud kõrvaltoimete põhjustatud tegutsemispiiranguid.
Tegutsemispiiranguid tuleb hinnata selles valdkonnas, kus sõltuvus ja/või ravimite kõrvaltoimed
tegutsemispiiranguid põhjustavad.
Näide. Taotleja märgib, et tal ei ole probleeme sõltuvust tekitavate ainete või ravimite tarvitamise tõttu,
täpsustab, et „alkohol midagi ei sega“.
Selgitus: Terviseandmetes on info diagnoositud sõltuvushäire kohta, epikriisides tsiteeritud
sotsiaaltöötaja selgitused taotleja kohta („kodutu“) viitavad korduvatele alkoholi tarvitamisest tingitud
probleemidele. Uuringutulemustes on MRT-l üldine aju atroofia. Tegutsemispiiranguid tuleks käsitleda
eeldatavalt „Õppimise ja tegevuste sooritamise“ , „Muutustega kohanemise ja ohu tajumise“,
„Suhtlemise“ valdkonna juures.
Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul on päris tihti pearinglust ja iiveldust.“
Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal diagnoositud epileptiline sündroom, mille kontrollimiseks
kasutab tugevatoimelisi krambivastaseid ravimeid. Taotleja puhul leiab kinnitust kerge (1) või mõõdukas
(2) piirang, sõltuvalt pearinglus- ja iiveldushoogude sagedusest, kestvusest ning ulatusest „Liikumise“
valdkonnas.
54
3.4 Muud tervisehäired
Antud jaotises kirjeldatud tegutsemisvõime piirang tuleb hinnata selle valdkonna all, milles piirang
avaldub.
Käesolev jaotis võimaldab taotlejal kirjeldada tegutsemispiiranguid, mis ei pruugi avalduda
eelpool nimetatud valdkondades või on taotlejal tunne, et ta pole saanud oma tegutsemispiiranguid
piisavalt täpselt väljendada. Põhirõhk on endiselt tegutsemispiirangutel.
Näide. Taotleja kirjeldab, et tal on raskekujuline atoopiline dermatiit, mis ägenedes haarab suures
ulatuses nahapinna, on väga valulik ega lase riideid selga panna.
Selgitus. Antud juhul hinnatakse taotleja töövõimet erijuhtuminal, kuna erinevate valdkondade all
ei ole võimalik välja tuua taotleja tegutsemispiirangu põhjuseid ja raskust, kuna tegemist on ajuti
esineva ja esinemise korral laiaulatuslikke tegutsemispiiranguid põhjustava haigusega, mis
remissiooniperioodis ei põhjusta taotlejale mingeid tegutsemispiiranguid.
Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul hakkab süda puperdama ja mu vererõhk läheb kõrgeks, kui pean
kiiresti kusagile minema.“
Selgitus. Terviseandmete alusel esineb taotlejal kõrgvererõhutõbi ja südame arütmia, samuti on
terviseandmetega tõendatud ülekaalulisus. Kuna tegemist on mitme haiguse koosmõjust tuleneva
kehalise soorituse piiranguga, siis hindame seda
„Liikumise“ valdkonnas vastavalt terviseandmetele kerge (1) kuni mõõduka (2) piiranguna.
55
4. TÖÖTINGIMUSTE SOOVITUSED JA TÖÖVÕIME TOETAMISE
VAJADUS
Antud osas saab ekspertarst soovitada taotlejale võimalikke sobivaid töötingimusi või -keskkonda ja
vajadusel töövõimet toetavaid tegevusi. Töötingimuste soovitused võivad sisaldada juhiseid töö
laadi, tööülesannete, tegutsemispiiranguid vähendavate sekkumiste või töökeskkonna kohanduste/
muutmise vajaduse kohta. Töövõimet toetavate tegevuste soovituste andmisel tuleb lisada
põhjendus, millise funktsiooni parandamiseks või säilitamiseks sekkumist soovitatakse.
Töötukassa nõustajad tegelevad vähenenud töövõimega ja/või terviseprobleemidega inimestele
tööpakkumiste vahendamise ning tööle saamist ja töötamist toetavate teenuste korraldamisega.
Nõustajad vajavad ekspertarstilt eelkõige juhiseid, mis aitavad hinnata töökohtade sobivust ja
teenuste asjakohasust, arvestades tervisekahjustuse iseloomu ja/või tegutsemispiiranguid.
Osalise töövõimega inimeste puhul on vajalik välja tuua töökeskkond ja -tingimused, mis kindlasti
ei sobi antud tervisekahjustusega inimesele.
Puuduva töövõimega inimeste puhul on soovitav välja tuua töökeskkond- ja tingimused, mis
võiksid sobida antud tervisekahjustusega taotlejale.
Ekspertarst annab võimalusel soovitusi ka töövõimelistele taotlejatele, kes võivad vajada juhiseid,
kuidas vältida terviseseisundi halvenemist.
Soovituste andmiseks valida ekspertiisi võtmetegevustes põhjalikult kaalutletud d- ning b-koodid.
D- ja b-koodide sisu seletus võimaldab näha seoseid tegutsemispiirangute/ funktsioonihäiretega ja
terviseriskidega seotud töötingimuste, -laadi või -keskkonna vahel. Näiteks on RFK täisversioonis
koodi d 410 „kehaasendi muutmine“ kirjeldus järgmine: ühest kehaasendist teise üleminek ja
liikumine ühest kohast teise, nagu toolilt tõusmine, et voodisse pikali heita, põlvili või kükki
laskumine ning püstitõusmine. Olulised on ka tegevuste täpsustused kahes kategoorias „kaasa
arvatud“ ja „välja arvatud“, mis aitavad mõista antud koodi all hinnatavaid tegevusi.
Näide.Koodi d410 selgitusest saab järeldada, et taotlejale ei sobi tööülesanded, mille puhul on
vaja kasutada vaheldumisi püstist ja istuvat asendit, samuti tööülesanded, mis on seotud
vajadusega põrandalt või maapinnalt esemeid tõsta või neid ümber paigutada.
Eeltoodu kehtib ka b-koodide sisuseletuste kohta.
RFK koodi b310 „hääle funktsioonid“ kirjeldus on: mitmesuguste helide tekitamise funktsioonid
õhu kõrist läbimineku ajal. Funktsiooni täpsustusena on toodud: k.a. hääle tekitamise ja selle
kvaliteedi funktsioonid; hääle moodustamise, hääle kõrguse, tugevuse ja muude omaduste
funktsioonid; sellised puuded nagu häälekadu e afoonia, häälehäire e düsfoonia, kähehäälsus, liig-
või vaegnasaalsus.
Näide:
Kood b310 selgitusest saab anda töö osas järgmisi soovitusi: taotlejale ei sobi tööülesanded, mille
puhul on vaja pidevalt rääkida, häält pingutada, teha telefonitsi müügipakkumisi või esineda
erinevate kuulajate ees.
56
Kui d- ja b-koodide alusel koostatav töötingimuste soovitus ei anna taotlejast ülevaatlikku pilti, on
võimalik lisada vaba sõnastusega soovitusi.
Vältida tuleks üldsõnalisi soovitusi (sobib kerge füüsiline töö, ei sobi vaimne töö) ja soovituste
seostamist konkreetse ametiga (sobib laohoidja töö, ei sobi juhi töö).
Järgnevate sihtgruppide puhul vajavad töötukassa nõustajad eriti sisukaid töötingimuste ja
töövõime toetamise vajadust puudutavate soovitusi: epilepsiaga, psüühikahäiretega ja
nägemisfunktsiooni langusega taotlejad ning noored täiskasvanud, kes õpivad või on lõpetamas
õpinguid.
Näide:
Taotleja on 33-aastane mees, tal on hinnatud mõõdukad (2) piirangud „Õppimise ja
tegevuste sooritamise“, „Muutustega kohanemise ja ohu tajumise“ ning kerge (1) piirang
„Suhtlemise“ valdkonnas. Taotlejal on osaline töövõime.
Taotleja kirjeldab taotluse III osas „Töötamine“: „Ma proovisin üle pika aja minna tööle,
kuid see tõestas, et ma siiski ei suuda tööd teha. Mul puudus tööks vajalik kiirus, olin tööl
ebamugavustundega, olin pidevas paanikas ja ärevuses, mida püüdsin pidevalt varjata, kuid
see omakorda suurendas ärevustunnet minu sees, tundsin et ma ei saa millegagi hakkama ja
12.päeval ma enam tööle minna ei suutnud Ideaalis töötaksin kodus, kus tunneksin kodus,
kus tunneksin ennast turvaliselt ja tegeleksin arvutitega, nt kaugtöö vormis“.
Taotleja kirjeldab valdkonnas „Suhtlemine“: Ma ei suuda olla inimestega pikalt koos, ma
vajan ise võimalust valida, kellega koos olen. Pean saama vahepeal inimestest puhkamist.
Vajan aega, et olla iseendaga. Ma ei saa olla sundolukorras, teha midagi aja peale, olla
sõltuv kellestki või et keegi on minust sõltuv, ei suuda teha tööd, kui keegi pealt vaatab“.
Selgitus:
Ekspertarst lähtub ekspertiisis välja toodud d- ja b-koodidest:
d160 tähelepanu koondamine, d175 probleemide lahendamine, d177 otsuste tegemine, d 210
ühe ülesande täitmine, d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, d720
komplitseeritud inimestevaheline suhtlemine, b130 vaimse energia ja tungifunktsioonid, b1349
Tta unefunktsioonid, b1409 Tta tähelepanufunktsioonid, b1479 Tta psühhomotoorsed
funktsioonid.
Ekspertarst annab töötingimuste osas järgmised soovitused: taotlejale ei sobi töised tegevused,
kus esineb vajadus hoida pikemat aega tähelepanu ühel tegevusel või langetada iseseisvalt
otsuseid töö protsessi, tingimuste või tulemuste osas; vastutada teiste töötajate või üksuste töö
eest; suhelda klientidega otse või telefoni teel; alluvaid juhendada; konfliktsituatsioone
lahendada. Ekspertarst annab töövõime toetamise osas järgmise soovituse: taotleja sotsiaalse
suhtlemise oskusi aitaks läbi tähelepanu ja psühhomotoorsete funktsioonide mõjutamise
parandada psühhoteraapia.
Näide:
Taotleja on 45-aastane naine. Taotlejal on raske (3) piirang „Liikumise“ ning „Teadvusel
püsimise ja enesehoolduse“ valdkonnas, mõõdukas (2) piirang „Muutustega kohanemise ja
ohu tajumise“ ning „Suhtlemise“ valdkonnas. Taotlejal on puuduv töövõime.
57
Taotleja kirjeldab taotluse „Liikumise“ valdkonnas:„Ma ei saa seista ega pikemat maad
käia kui 50 m, üldse käin ma kõndimisraamiga. Mu jalad on tundetud ja kogu aeg paistes,
vahel külmad ja sinised“.
Taotleja kirjeldab taotluse valdkonnas „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“: „Kui mul
see
suhkruhaiguse hoog peale tuleb, siis ma tegelikult aru ei saa, kus ma olen või kaua ma „ära“
olen olnud“.
Taotleja kirjeldab taotluse valdkonnas „Suhtlemine“: „Mind ajab väga närvi kui teised
midagi mu tervise kohta ütlevad, vahel tuleb nutt peale ka ilma põhjuseta. “
Selgitus:
Ekspertarst lähtub ekspertiisis välja toodud d-ja b-koodidest:d410 keha põhiasendi muutmine,
d4154 püstiasendi säilitamine, d450 käimine, d460mitmesugustes kohtades liikumine, d570 oma
tervise eest hoolitsemine, d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, d720
komplitseeritud inimestevaheline suhtlemine,
b110 teadvuse funktsioonid, b147 psühhomotoorsed funktsioonid, b280 valuaisting, b410 südame
funktsioonid, b455 koormustaluvuse funktsioonid, b710 liigesliikuvuse funktsioon, b830 naha muud
funktsioonid.
Ekspertarst annab töötingimuste osas järgmised soovitused: taotleja vajab ümberõpet, sest diabeet
on viimastel aastatel halvasti kontrollitud (sagedased hüpoglükeemia episoodid). Taotlejale ei sobi
liiklusvahendi juhtimisega seotud töö; pidevat tähelepanu ja keskendumist vajavad tööd;
kehaasendi vahetusega ning pikemate ja lühemate vahemaade läbimisega seotud tööd. Taotlejale
võivad sobida ilma ajalise surveta või väiksemas kollektiivis konkreetse ülesandega seotud tööd.
Taotlejal peab olema võimalus päeva jooksul veresuhkru väärtuste kontrollimiseks ja söögipauside
tegemiseks.
Ekspertarst annab töövõime toetamise osas järgmised soovitused: taotleja terviseseisundit võib
parandada pöördumine jalakabinetti (nahahoolduse nõuannete saamiseks) ja toitumisnõustaja
vastuvõtule (diabeediga seotud teadvuse funktsioonihäirete vähendamiseks/ärahoidmiseks) .
58
Lisa 1
Lisa 1 - TÖÖVÕIMET VÄLISTAVAD SEISUNDID
1. Pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei
ole võimalik rakendada
Eesti Onkoloogide Seltsi hinnangul ei ole kindlasti suutelised töötama need inimesed, kellele ei ole
võimalik kas haiguse leviku või kaasuvate haiguste tõttu rakendada spetsiifilist onkoloogilist ravi.
Töövõimet välistava seisundi alusel lihtsustatud viisil puuduvat töövõimet hinnatakse juhtudel, kus
raviarsti ja patsiendi vahelise kokkuleppe tulemusel või konsiiliumi otsuse alusel pahaloomulise
kasvaja diagnoosiga isikule onkospetsiifilist ravi haiguse leviku või üldseisundi tõttu ei rakendata ja
rakendatakse ainult sümptomeid (valu, väsimus, oksendamine jne) leevendavat ehk parimat toetavat
ravi. Teistel vähi diagnoosiga inimestel hinnatakse töövõime ulatus (töövõimeline, osaline
töövõime, puuduv töövõime) lähtuvalt tegutsemispiirangute ulatusest ja raskusastmest.
2. Dialüüsravi
Dialüüsravi (ka kunstneeruravi) ehk neeruasendusravi rakendatakse isikutele, kellel krooniline
neeruhaigus on põhjustanud IV või V staadiumi neerupuudulikkuse. Dialüüs on meetod, mille abil
eemaldatakse neerupuudulikkusega haige vereringest mürgiseid jääkaineid ja üleliigset vedelikku.
Dialüüsravi kasutatakse kroonilise neerupuudulikkuse korral, kui neerude funktsioonist on säilinud
alla 20% ja verre on kogunenud ohtlikul hulgal mürgiseid jääkaineid ning sageli ka liigset
vedelikku. Üldjuhul ei ole tegemist neerusiirdamise ootelehel oleva patsiendiga, neerusiirdamise
ootelehel on ca 20% dialüüsravi saavatest haigetest
Dialüüsi on võimalik teostada kahel meetodil: hemodialüüsina ja peritoneaaldialüüsina. Dialüüsi
planeerimisel valitakse üks meetoditest vastavalt individuaalsele sobivusele, kaasuvatele haigustele
ja patsiendi enda soovile.
3. Juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu
Juhitav hingamine ehk kopsude mehhaaniline ventilatsioon ehk kopsude kunstlik ventilatsioon on
vajalik, kui patsiendil puudub iseseisev hingamistegevus ning kogu töö teeb kunstliku hingamise
aparaat. Juhitaval hingamisel inimene viibib enamasti pikemaaegselt ravil haiglas.
Pidev hapnikravi määratakse hingamispuudulikkuse raviks (pO2 alla 60 mmHg). Pidev hapnikravi
tähendab isikule hapnikukontsentraatori omamist ja selle kasutamist ööpäevas 16 tundi või enam.
Osadel inimestel on lisaks olemas väikesed kaasaskantavad balloonid (täidetakse kontsentraatori
pealt), mis võimaldavad paariks tunniks kodust lahkuda. Lisaballooni kasutamine ei viita haiguse
kergemale kulule vaid on elukvaliteedi parandamise vahendiks.
Pidev hapnikravi ei tähenda alati lisahapniku vajadust nö elu lõpuni, koduse hapnikravi tinginud
põhihaigus võib pika raviperioodi vältel nii palju stabiliseeruda, et hapnikravi on võimalik lõpetada,
kuid sellised juhud on kindlasti vähemuses (nt onkoloogilistele haigetele palliatiivsel eesmärgil).
Sagedamini on hingamispuudulikkust põhjustavad haigused progresseeruva iseloomuga ja
hapnikravi vajadus jääb.
59
4. Dementsus
Dementsus on kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on peaaju haigus.
See sündroom esineb Alzheimeri tõve, tserebrovaskulaarsete haiguste ja teiste kahjustuste puhul,
mis primaarselt või sekundaarselt kahjustavad peaaju. Dementsuse puhul on häiritud mitu kõrgemat
kortikaalset funktsiooni, sealhulgas mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus,
arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime. Kognitiivsete funktsioonide
häiretega kaasneb harilikult emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni
halvenemine. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt
on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti
kasutamine jne.
Siia alla kuuluvad diagnooside grupid: F00 – F03; samuti järgmiselt kodeeritud
dementsusündroomid: F05.1 Dementsusega deliirium; F10.73 Alkoholi tarvitamisest tingitud
psüühika- ja käitumishäired, dementsus; F11.73 Opioidide tarvitamisest tingitud psüühika- ja
käitumishäired, dementsus; F12.73 Kannabinoidide tarvitamisest tingitud psüühika- ja
käitumishäired, dementsus; F13.73 Rahustite või uinutite tarvitamisest tingitud psüühika- ja
käitumishäired, dementsus jne.
5. Mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng
Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste
kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne,
motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase.
Siia kuuluvad diagnooside grupid: F 71 Mõõdukas vaimne alaareng, F 72 Raske vaimne alaareng
ja F 73 Sügav vaimne alaareng.
Mõõduka vaimse alaarenguga (F71) isikute mõistuse areng ja kõne kasutamine formeeruvad
aeglaselt ning nende saavutused nimetatud valdkondades on piiratud. Ka enese-teenindusoskused ja
motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad hooldajat kogu elu vältel.
Verbaalse arengu tase varieerub: mõned neist võivad osa võtta lihtsast vestlusest, teised on
võimelised teatavaks tegema vaid oma põhilisi vajadusi. Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on
harva saavutatav.
Raske vaimse alaarenguga (F72) isikud on oma kliinilise pildi avalduste, orgaanilise etioloogia
olemasolu ja lisanduvate häirete poolest üldjoontes sarnased mõõduka vaimse alaarenguga
isikutega. Enamusel neist on olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid, mis viitavad
kesknärvisüsteemi kliiniliselt olulisele kahjustusele või arengu häirele.
Sügava vaimse alaarenguga (F73) isikutel on oluliselt piiratud võime aru saada või täita nõudmisi ja
korraldusi. Enamus neist isikuist ei suuda liikuda või on tugevasti piiratud liikumisega, võimetud
kontrollima oma põie ja pärasoole tegevust ning võimelised ainult väga algelistes vormides
mitteverbaalselt suhtlema. Nad on vähesel määral või ei ole üldse võimelised hoolitsema oma
põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust.
6. Püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus)
Püsivalt voodihaigete inimeste puhul on enamasti tegemist terminaalfaasis olevate haigetega, kellel
puudub prognoos paranemisele, kes vajavad ööpäevaringselt kõrvalabi (sh ka
enesehooldustegevustes). Nende puhul on töövõime puudumine üheselt mõistetav. Selline raske
seisund võib välja kujuneda paljude erinevate haiguste lõppstaadiumis (nt ulatuslikud ajuinfarktid
või -hemorraagiad, seljaaju kahjustusega traumad, kasvajad, neurodegeneratiivsed haigused jne).
60
Lisa 2
Lisa 2 - ABIVAHENDITE ISO KLASSIFIKAATORI JA
TÖÖVÕIME HINDAMISE SEOSED
Allpool on nelja töövõime hindamise kehalise valdkonna all välja toodud peamised abivahendite
kategooriad ISO 9999 klassifikaatori alusel.
Valdkond Koodi nr Kategooria
Liikumine 04 abivahendid kehafunktsioonide mõõtmiseks, toetamiseks,
treenimiseks või asendamiseks
05 abivahendid oskuste treenimiseks
06 ortoosid ja proteesid
12 personaalse liikumise ja transpordiga seotud abivahendid
18 sisustus jt abivahendid toetamaks tegevusi sise- ja väliskeskkondades
28 töö ja kutsekoolituse abivahendid
Käeline tegevus 04 abivahendid kehafunktsioonide mõõtmiseks, toetamiseks,
treenimiseks või asendamiseks
05 abivahendid oskuste treenimiseks
06 ortoosid ja proteesid
12 personaalse liikumise ja transpordiga seotud abivahendid
15 abivahendid kodusteks tegevusteks ja osaluseks selles
24 seadmete juhtimise, kandmise, liigutamise ning käsitsemise
abivahendid
30 abivahendid harrastustegevusteks
Teabe
edastamine ja
vastuvõtmine
05 abivahendid oskuste treenimiseks
09 abivahendid enesehoolduseks ja osaluseks enesehoolduses
12 personaalse liikumise ja transpordiga seotud abivahendid
15 abivahendid kodusteks tegevusteks ja osaluseks selles
18 sisustus jt abivahendid toetamaks tegevusi sise- ja väliskeskkondades
28 töö ja kutsekoolituse abivahendid
30 abivahendid harrastustegevusteks
Teadvusel
püsimine ja
enesehooldus
04 abivahendid kehafunktsioonide mõõtmiseks, toetamiseks,
treenimiseks või asendamiseks
06 ortoosid ja proteesid
09 abivahendi enesehoolduseks ja osaluseks enesehoolduseks
15 abivahendid kodusteks tegevusteks ja osaluseks selles
61
Lisa 3
Lisa 3 „KUULMIS- JA NÄGEMISFUNKTSIOONI HÄIRETE (B) NING TEGUTSEMIS- JA
OSALUSPIIRANGUTE (D) TÕLGENDAMINE JA HINDAMINE TAOTLUSES JA
TERVISEANDMETES LEIDUVA INFORMATSIOONI ALUSEL“
Tegutsemispiirangute koostoime hindamine kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häiretega
taotlejate korral.
Vajalik on arvesse võtta ja kaasuvalt hinnata kõigi olemasolevate haigusseisundite ja häirete tõttu
esinevate tegutsemispiirangute koostoimet.
Näitena võib välja tuua tasakaaluhäired/pearinglused, mida esineb kuulmislangusega inimestel
suhteliselt sageli. Mitme erineva haiguse koostoime tõttu esineva piirangu näitena võib tuua
kuulmisfunktsiooni häirumisega inimestel kaasuvana esinevad kroonilise kuluga väliskuulmekäigu,
väliskõrva ja/või keskkõrva põletikulised haigused, mille korral kuulmisabivahendite kasutamine ei
ole võimalik.
Väga oluline on siinkohal eraldi välja tuua kuulmislanguse ja nägemishäire koosesinemise juhud
(ingl.k. dual sensory impairment), mis on suhteliselt sagedased nt vanemaealiste inimeste ja diabeeti
põdevate inimeste hulgas. Oluline on arvestada võtmetegevuse raames koostoimena kujunevat
tegusemispiirangute raskusastet.
NB! Tabelites 2 - 5 toodud kuulmis- ja nägemishäirete (b) raskusastmed EI VÕRDU
automaatselt vastava võtmetegevuse või valdkonna tegutsemispiirangute raskusastmetega,
vaid näitavad terviseuuringute tulemuste alusel esinevate nägemis- ja kuulmisfunktsiooni
häirete ulatust RFK kategooriate keelde tõlgituna.
Tegutsemispiirangu skoori määramiseks kasutab ekspertarst kompetentsipõhist kaalutlusõigust,
võttes aluseks struktuurikahjustuste (s), funktsioonihäirete (b) raskusastmed ning arvestades
tegutsemispiirangute kaalutluskriteeriumeid.
Kaalutluskriteeriumid tegutsemispiirangute hindamisel on alljärgnevad:
erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju
tervisekahjustuse/ haiguse kulg
tervisekahjustuse/ haiguse raskusaste
haiguse esinemise sagedus
tervisekahjustuse / haiguse ulatus
taotleja haiguskriitika- ja teadlikkus, ravisoostumus
tegutsemis- ja osalemispiirangute mõju taotleja igapäevategevustele
Näide: kui taotleja nägemisteravus (b) on OS 0,03 ja OD 0,08, mille alusel (vt. abimaterjalist tabel 4) on
1.2. võtmetegevuses nägemisteravuse funktsiooni (b) häire täielik (4), siis taotleja tegutsemispiirang (d) 1.2.
võtmetegevuses võib olla raske (skoor 3), kuna taotleja kasutab nägemise abivahendeid ja on osaliselt
kohanenud piiranguga.
Tabel 1. Kuulmis- ja nägemishäirete (b) ja tegutsemispiirangute (d) avaldumine TVH võtmetegevustes ja RFK valdkondades, funktsiooni (b) ning tegutsemise-
ja osaluse (d) koodid
TVH valdkonnad ja
võtmetegevused
RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu
kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel
Kuulmisfunktsiooni häired (b)
tegutsemispiirangud (d)
Nägemisfunktsiooni häired(b)
tegutsemispiirangud (d)
3. Teabe edastamine
ja vastuvõtmine 3.1. Teabe
edastamine
3.2. Teabe
vastuvõtmine
d3 Suhtlemine
Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas hinnatakse nägemis-
ja kuulmisfunktsiooni häirete olemasolu ja suurust ning
suhtlemispiirangu kujunemist nägemis- ja kuulmishäirete
koostoimel. Hindamisel võetakse arvesse kõik taotlejal
olemasolevad nägemis- ja kuulmisrehabilitatsiooni abivahendid ja
nende kompensatsioonivõime. Piirangu raskusaste oleneb taotleja
suhtlemisvõimest koos abivahenditega.
Hinnatakse taotleja eneseväljendamise ja arusaadavaks tegemise
võimekust. Tegevus hõlmab teiste inimeste poolt edastatud
teate/sõnumi raskusteta ja ilma kõrvalise abita vastuvõtmist
(kuulmise, nägemise teel või taktiilselt), kaasa arvatud
lugemisoskust, suult lugemise võimet või suure teksti nägemist.
Kurtide keelekasutust mõjutavad kuulmislanguse sügavus; kurtuse
tekkeaeg (kõne-eelne või kõnejärgne kurtus); arengukeskkond
(pärilik või omandatud kurtus) ja õpetuskeele valik hariduse
omandamisel (suuline või viipekeelne). Kurtidel on üldjuhul
kirjalikus keeles väljendamise ja kirjutatud sõnumite vastuvõtmise
võimekus nõrk ning oleneb sellest, kas ja kuidas on vastav õpe
läbitud. Valdavalt puudutab see viipekeelseid kurte, nende emakeel
on eesti viipekeel ning neile on eesti kirjakeel võõrkeel. Kuna eesti
keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad olulisel määral, siis
võib viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla
paljude grammatikavigadega. Samuti võib emakeelena eesti
viipekeelt kasutavatel kurtidel olla raskusi eesti kirjakeeles
kirjutatu täieliku mõistmisega, kuna see pole samuti nende
emakeel. Näiteks võib neil esineda kirjaliku teksti osas
vääritimõistmisi.
b167 keele vaimsed funktsioonid
(k.a suult lugemine, viipekeele
mõistmine)
b1670 keele mõistmine
b16700 suulise kõne mõistmine
b16701 kirjaliku kõne mõistmine
b16702 viipekeele mõistmine
b1671 keele väljendamine
b16710 suulises kõnes
väljendumine
b16711 kirjalikus keeles
väljendumine
b16712 viipekeeles väljendumine
b230 kuulmisfunktsioonid
b310 häälefunktsioonid
b3100 hääle tekitamine
b3101 hääle kvaliteet
b320 hääldamis- e
artikulatsioonifunktsioonid
b330 kõne ladususe ja rütmi
funktsioonid
b3300 kõne ladusus
b3301 kõne rütm
b3302 kõne kiirus
b3303 kõne meloodia
d310 suuliste sõnumite
vastuvõtmine
d350 vestlus
d355 arutelu
b210 nägemisfunktsioonid
b215 silmamanuste
funktsioonid
b2101 nägemisvälja
funktsioonid
b2102 nägemise kvaliteet
b21020 valgustundlikkus
b21021 värvuste nägemine
b21022 kontrastitundlikkus
d315 mitteverbaalsete sõnumite
vastu võtmine
d325 kirjutatud sõnumite
vastuvõtmine
d335 mitteverbaalsete sõnumite
edastamine
d345 kirjalikud sõnumid
d360 kommunikatsiooni-
vahendite ja -tehnikate
kasutamine
d3601 kirjutamismasinate
kasutamine
d3602 kommunikatsiooni-
vahendite kasutamine
TVH valdkonnad ja
võtmetegevused
RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu
kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel
Kuulmisfunktsiooni häired (b)
tegutsemispiirangud (d)
Nägemisfunktsiooni häired(b)
tegutsemispiirangud (d)
Kõige raskemas olukorras on kombineeritud nägemis- ja
kuulmispuudega inimesed (pimekurdid), sest neil ei ole võimalik
kasutada ainult nägemispuudega või kuulmispuudega inimestele
mõeldud teenuseid. Pimekurt vajab spetsiaalseid meetodeid
kommunikatsiooniks ja toimetulekuks.
Kuulmispiiranguga inimesel hinnatakse taotleja kõnet. Arvesse
võetakse taotleja alternatiivse kommunikatsioonivahendi
kasutamise vajadus ja sagedus.
Kõnelemise piirangud võivad kaasneda märkimisväärse
kuulmispiiranguga, sagedamini viipekeelsetel kurtidel ja noorest
east alates raske-sügava kuulmislangusega vaegkuuljate puhul,
juhul kui neil olemasolevad kuulmisabivahendid ei kompenseeri
kuulmisfunktsiooni häirest põhjustatud piirangut vajalikul määral.
Kuulmislangus võib mõjutada kõiki kõne ja keele valdkondi ning
hääle omadusi.
d360 kommunikatsiooni-
vahendite kasutamine
d315 mitteverbaalsete sõnumite
vastuvõtmine
d320 viipekeeles edastatud
sõnumite vastuvõtmine
d325 kirjutatud sõnumite
vastuvõtmine
d330 rääkimine
d340 sõnumite edastamine
viipekeeles
d910 ühendustes osalemine
TVH valdkonnad ja
võtmetegevused
RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu
kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel
Kuulmisfunktsiooni häired (b)
tegutsemispiirangud (d)
Nägemisfunktsiooni häired(b)
tegutsemispiirangud (d)
1. Liikumine.
1.1.Liikumine eri
tasapindadel.
1.2.Ohutu
ringiliikumine.
1.3.Seismine ja
istumine.
d4 Liikuvus
Hinnatakse visuaalse informatsiooni puudumise või puudulikkuse
tõttu liikumisega seotud raskendatud tegevusi. Abivahendite
kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid
(tasakaal, koordinatsioon, kukkumisrisk). Siia liigituvad: täpse
nägemise, värvide nägemise, päevavalguses nägemise häire,
hämaras nägemise ning liikumise ja kujutiste täheldamise häire,
vaatevälja häire – vaatevälja kitsenemine, ebaühtlane vaateväli,
kujude, vormide ja detailide mitteeristamine, mis põhineb
kontrastide tajumisel, silmade võimetus kohaneda valgustaseme
muutusega pupillide suuruses, puudulik võime hinnata kaugusi ja
objektivahelisi suhteid, tasandivahe muudatusi, ruumilise nägemise
häire.
Nägemishäiretega inimesed vajavad paljudes tegevustes avalikus
ruumis kõrvalist abi, individuaalset õpetamist, juhendamist. Kõik
nägemishäiretega inimesed ei omanda iseseisva avalikus ruumis
liikumise oskusi, mistõttu vajavad täielikult saatja abi või
lisateenuseid.
Kuulmislangusega inimesel võib olla takistatud kodunt väljumine
ja tööle minek mitte otseselt kuulmislanguse tõttu, vaid
kuulmislangusest tingitud ruumis orienteerumise häire ja/või
ärevuse ja meeleolu häirumise tõttu.
Kuulmislangusega inimesel võib esineda pearinglust, mille teke
võib olla seotud peaasendi muutustega ning visuaalse infoga
üleküllastunud keskkondades viibimisega.
b230 kuulmisfunktsioonid
b235 tasakaaluelundi
funktsioonid
b240 kuulmise ja tasakaaluelundi
funktsiooniga seonduvad
aistingud
b2400 tinnitus
b2401 peapööritustunne
b2402 kukkumistunne
b2403 peapöörituse või
tasakaaluhäirega seotud iiveldus
b2404 ärritus kõrvas
b2405 surve kõrvas
d415 kehaasendi säilitamine
d450 käimine
d455 muul viisil liikumine
d460 mitmesugustel pindadel
liikumine
d470 liiklusvahendi kasutamine
d410 keha põhiasendi muutmine
b210 nägemisfunktsioonid
b215 silmamanuste
funktsioonid
d410 keha põhiasendi
muutmine
d415 kehaasendi säilitamine
d450 käimine
d455 muul viisil liikumine
d460 mitmesugustel pindadel
liikumine
d465 abivahenditega liikumine
d470 liiklusvahendi kasutamine
d475 liiklusvahendi juhtimine
2. Käeline tegevus
2.1. Käte sirutamine
2.2. Asjade
liigutamine
2.3. Käteosavus
d4 Liikuvus
Nägemisteravuse langusega inimestel on käelise tegevuse
sooritamisel piirangud seotud raskustega määratleda esemete
asukohta, suurust, kaalu jne. Samuti on raskendatud või võimatu
sooritada täppisliigutustega seotud tegevusi.
b210 nägemisfunktsioonid
b215 silmamanuste funkts.-id
d430 esemete tõstmine ja
kandmine
d440 käte täppisliigutused
TVH valdkonnad ja
võtmetegevused
RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu
kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel
Kuulmisfunktsiooni häired (b)
tegutsemispiirangud (d)
Nägemisfunktsiooni häired(b)
tegutsemispiirangud (d)
4. Teadvusel
püsimine ja
enesehooldus.
4.1. Teadvusel
püsimine
4.2.Tualettruumi
toimingud.
4.3. Söömine ja
joomine.
d5 Enesehooldus
Hinnatakse enda keha pesemist, kehaosade hooldust, tualettruumi
toimingute teostamist, riietumist, söömist, joomist ja oma tervise
eest hoolitsemist. Enesehoolduse tegevuste sooritusvõime sõltub
palju nägemisteravusest ning häirete tekkimise ajast, vähem
vaatevälja häiretest. Hügieeni- ja tualetitegevused nõuavad tihti
abivahendite kasutamist või ruumide kohandamist ja eeldavad
antud oskuste spetsiifilist õpetust. Põhiliseks tegutsemispiiranguks
on vajaminevate hügieenitarvikute leidmine majapidamises ning
nende kasutamine ilma visuaalse kontrollita. Ka abivahendite
kasutamise korral säilivad mõningad piirangud, võib esineda
nägemishäirest tulenevaid hügieeniprobleeme (riiete määrdumine
jne).
d570 oma tervise eest
hoolitsemine
b210 nägemisfunktsioonid
b215 silmamanuste
funktsioonid
d510 enda pesemine
d520 kehaosade hooldus
d530 tualettruumi toimingud
d540 riietumine
d550 söömine
d560 joomine
d570 oma tervise eest
hoolitsemine
5. Õppimine ja
tegevuste
sooritamine. 5.1.Tegevuste
õppimine.
5.2. Tegevuste
alustamine ja
lõpetamine.
d1 Õppimine ja teadmiste rakendamine Nägemis- või kuulmislangusega inimese tegevuste õppimine põhineb väga suurel määral kas ainult auditiivsel meetodil või ainult visuaalsel matkimisel. Seetõttu esineb meelepuudega inimestel õppimise valdkonnas piiranguid ja nad vajavad väga palju tugimeetmeid (kohandusi, abivahendeid, tugiteenuseid). Hinnatakse nägemis- ja kuulmishäiretega inimese õppimisvõimet (teadmiste ja oskuste omandamist) ja tegevuste iseseisva sooritamise võimeid. Taotleja enesehinnang tegevuste sooritamiste osas võib olla nii üle- kui ka alahindav. Hindamisel peab arvestama, et nägemis- ja kuulmishäiretega inimeste sooritusele avaldavad mõju erinevad tegurid (võõras keskkond, emotsionaalne pinge), samuti võib pikaajalise nägemis- või kuulmislangusega inimene olla harjunud lähedaste kõrvalise abiga, mistõttu võib ta oma tegutsemisvõimet üle hinnata.
b1560 kuulmistaju
b1670 keele mõistmine
b16700 suulise kõne mõistmine
b16701 kirjaliku kõne mõistmine
b16702 viipekeele mõistmine
b1671 keele väljendamine
b16710 suulises kõnes
väljendumine
b16711 kirjalikus keeles
väljendumine b16712 viipekeeles
väljendumine
d115 kuulamine
d140 lugemaõppimine
d175 probleemide lahendamine
b210 nägemisfunktsioonid
d110 vaatamine
d130 jäljendamine
d135 kordamine
d140 lugemaõppimine
d145 kirjutamaõppimine
d150 arvutamaõppimine
d155 oskuste omandamine
d1550 põhioskuste
omandamine
d1551 keeruliste oskuste
omandamine
d160 tähelepanu koondamine
d166 lugemine
d170 kirjutamine
TVH valdkonnad ja
võtmetegevused
RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu
kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel
Kuulmisfunktsiooni häired (b)
tegutsemispiirangud (d)
Nägemisfunktsiooni häired(b)
tegutsemispiirangud (d)
6. Muutustega
kohanemine ja ohu
tajumine. 6.1.Väljaskäimine.
6.2.Riski või ohu
tajumine.
6.3. Toimetulek
muutustega.
d2 Üldised ülesanded ja nõuded
Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häiretega taotleja piiranguteks
antud valdkonnas võivad olla psühholoogilised probleemid,
emotsioonide ja omaaktiivsuse reguleerimine ning suhtlemishirm.
Hinnatakse piiranguid igapäevategevuste planeerimises,
korraldamises ja sooritamises, mis on põhjustatud tajude ja
emotsioonide funktsioonihäirest ning kõrvalise abi vajadust.
Hinnatakse ühe või mitme ülesande sooritamist, samuti lihtsate (1-
2 osast koosnevate) kui keeruliste (mitmest osast koosnevate ja
kognitiivset võimekust eeldavate) ülesannete täitmis ning
juhendamise vajadust ülesannete täitmisel. Antud valdkonnas
hinnatakse ka taotleja võimekust stressi ja meeleolumuutustega
toimetuleku osas, samuti võimekust tajuda, ära tunda ja ennetavalt
reageerida ohtlikele olukordadele. Tugiteenuste olemasolu korral
on vajalik hinnata tegutsemisvõimet tulenevalt piirangutest koos
taotlejal olemasolevate tugiteenustega (nt isikliku abistaja
olemasolul võetakse arvesse isikliku abistaja poolne piirangut
kompenseeriv toime).
b230 kuulmis- ja
tasakaalufunktsioonid
d210 ühe ülesande täitmine
d2103 ühe ülesande täitmine
rühmas
d2203 paljude ülesannete
täitmine rühmas
d240 stressi ja muude psüühiliste
koormustega toimetulek
d230 igapäevatoimingute
korraldamine.
b210 nägemisfunktsioonid
d210 ühe ülesande täitmine
d2100 lihtsa ülesande täitmine
d2101 keerulise ülesande
täitmine
d2102 ühe ülesande täitmine
üksinda
d230 igapäevatoimingute
tegemine
d240 stressi ja muude
psüühiliste koormustega
toimetulek
7.Suhtlemine. 7.1. Suhtlemisega
hakkamasaamine.
7.2. Kohane
käitumine
d7 Inimestevaheline lävimine ja suhted
Hinnatakse võimekust suhelda vahetult teiste inimestega või
kasutades tavapäraseid kommunikatsioonivahendeid. Suhtlemise
võimekust pärsib meelepuudega inimesel tihti ärevus ja hirm uute
olukordade ning inimeste ees. Piirangut põhjustav ärevus/hirm võib
väljenduda kergest ärevusest kuni märkimisväärselt väljendunud
hirmuni, võib kutsuda esile märgatava kehalise reaktsiooni.
Funktsiooni täielik piirang põhjustab sotsiaalset isolatsiooni.
Igapäevastest tegevustest võivad põhjustada raskusi nt
ühistranspordi kasutamine, poes käimine, võõraste ja lähedastega
suhtlemine, tihti on keerulised perekondlikud suhted.
b230 kuulmis- ja
tasakaalufunktsioonid
d720 Kompleksne
inimestevaheline lävimine
d730 võõrastega kontakteerumine
d740 ametlikud suhted
d750 mitteametlikud sotsiaalsed
suhted
d760 perekondlikud suhted
b210 nägemisfunktsioonid
d720 Kompleksne
inimestevaheline lävimine
d730 võõrastega
kontakteerumine
d740 ametlikud suhted
d750 mitteametlikud
sotsiaalsed suhted
d760 perekondlikud suhted
KUULMISFUNKTSIOONI (b) HÄIREGA (KFH) INIMESE TÖÖVÕIME HINDAMINE
Tabel 2. KFH (b) hindamine RFK alusel (kuulmisabivahendi olemasolu korral on vajalik kuulmisfunktsiooni häiret hinnata koos abivahendiga)
KFH (b) hindamine VAIKSES kuulmiskeskkonnas KFH (b) hindamine MÜRARIKKAS kuulmiskeskkonnas
<20, kuid
≥35 dB HL
halvemini
kuulvas
kõrvas
20-40 dB
HL
paremini
kuulvas
kõrvas
41-70 dB
HL paremini
kuulvas kõrvas
71-95 dB
HL paremini
kuulvas
kõrvas
≥95 dB
HL paremini
kuulvas
kõrvas
<20,kuid ≥ 35 dB
HL halvemini
kuulvas kõrvas
20-40 dB
HL
paremini
kuulvas
kõrvas
41-70 dB
HL
paremini
kuulvas
kõrvas
71-95 dB
HL paremini
kuulvas kõrvas
≥95 dB
HL paremini
kuulvas
kõrvas
KFH (b) RASKUSASTMED1
Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik
0 1 2 3 4 0 1 2 3 4
Üldjoontes
kuulmishäire
id ei ole,
kuid häired
võivad
esineda, kui
heliallikas on
halvemini
kuulva kõrva
läheduses.
Heliallika
lokaliseerimi
se võime
häiritud.
Üldjoon-
tes
kuulmis-
häireid ei
ole.
Võib esineda
probleeme
tavakõne
kuulmisega, aeg-
ajalt peab
vestluspartner
üks-ühele
vestlemisel
valjemalt rääkima,
et kõne oleks
selgesti kuuldav.
Võivad esineda
probleemid
telefoni teel
edastatud sõnumi
kuulmisel.
Kuuleb
valjemat
kõne, mis on
öeldud
inimese
vahetus
läheduses.
Esineb väga
suuri
probleeme
telefoni teel
edastatud
sõnumi
kuulmisel.
Märkimisväär-
sed probleemid
kõne kuulmisel
Võib esineda
probleeme vestluse
jälgimisel ja/või
selles osalemises;
kuulmisprobleemid
on väljendunumad
grupivestlustes.
Vajadus tugineda
visuaalsetele
vihjetele (suu
liikumise jälgimine)
suurem.
Heliallika
lokaliseerimise
võime häiritud.
Võib esineda
probleeme
vestluse
jälgimisel
ja/või selles
osalemises.
Probleemid on
väljendunu-
mad
grupivestlustes
Vajadus
tugineda
visuaalsetele
vihjetele (suu
liikumise
jälgimine)
suurem.
Võib
esineda
märkimis-
väärseid
probleeme
vestluse
jälgimisel
ja selles
osalemises.
Vajadus
tugineda
visuaalsete-
le vihjetele
(suu
liikumise
jälgimine)
suurem.
Esineb väga suuri
probleeme vestluse
jälgimisel ja selles
osalemises.
Vajab visuaalsetele
vihjetele (suu
liikumis jälgimine)
tuginemist.
Võib esineda
probleeme
olmehelide (sireenid,
telefonihelin, auto
signaal)
äratundmisel/kuulmi
sel.
Ei suuda
kõnet kuulda/
eristada
Kuulmislanguse määra arvutamisel kasutatakse paremini kuulva kõrva kuulmislävesid neljal helisagedusel (500Hz, 1kHz, 2kHz, 4kHz). Erandiks on KFH
vahemikus <20, kuid ≥35 dB HL, kus võetakse arvesse halvemini kuulva kõrva kuulmisläved. Kuulmisrehabilitatsiooni vahendite (kuulmisimplantaadid,
kuuldeaparaadid jt) kasutamise korral on kuulmispuudega isik endiselt vaegkuulja, kelle kuulmislanguse määr on võrreldav vähemalt kerge kuulmislangusega
inimese omaga. Auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse auditoorse info töötlemishäire puhul on patsiendi kuulmisprobleemid äärmiselt varieeruvad.
Eelnimetatud häirete puhul ei saa kuulmisprobleemide kirjeldamisel lähtuda puhastoonaudiomeetria tulemustel, sest antud häirete puhul halveneb
kuulmisfunktsioon drastiliselt mürarikkas keskkonnas ja grupivestluse jälgimisel. Lisaks kuulmisläved puhastoonaudiomeetria alusel fluktueerivad .
Puhastoonaudiomeetrial mõõdetavad kuulmisläved (hearing threshold) igal testitud helisagedusel väljendatakse dB HL-s (hearing level). Kuulmislävede
hindamine põhinevad referentsväärtustel. dB SPL (sound pressure level) on helirõhu tase. Helirõhu taset mõõdetakse logaritmilisel skaalal ning esitatakse
detsibellides dB.
Tabel 3. Täiendav abimaterjal KFH (b) hindamisel koos abivahendiga (allikas: Danish Hearing Disability Assessment System)
KFH (b) RASKUSASTMED1
Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik
0 1 2 3 4
Kuuleb kõnet selgesti
ilma kuulmisabivahendita
situatsioonides A, B, C *.
Kuuleb kõnet selgesti ilma
kuulmisabivahendita
situatsioonis A, aga mitte
situatsioonides B ja C.
Kuuleb kõnet selgesti koos
kuulmisabivahenditega
situatsioonides A, B, aga
mitte situatsioonis C.
Kuuleb kõnet selgesti koos
kuulmisabivahenditega
situatsioonis A, aga mitte
situatsioonides B ja C.
Ei kuule kõnet isegi koos
kuulmisabivahenditega
situatsioonides A, B või C. Puudub
igasugune kõne tajumine isegi koos
kuulmisabivahenditega.
*Situatsioonid:
A: optimaalsed kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, keskkonnas on vaid vähene taustamüra.
B: rahuldavad kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, taustamüra on kõnest vähemalt 10dB SPL (sound pressure level) vaiksem.
C: puudulikud kuulmistingimused. Kõne signaal on võrdne või vaiksem kui taustamüra.
1 RASKUSASTMETE MÄÄRAMINE RFK ALUSEL: sama skeemi alusel nii terviseuuringute tulemuste „linkimisel“ struktuurikahjustuste (s) ja
funktsioonihäirete (b) ulatuse arvestamisel kui tegutsemis- ja osalusvõime (d) piirangute raskusastmete määramisel tegutsemispiiranguga võtmetegevustes
NÄGEMISFUNKTSIOONI (b) HÄIREGA (NFH) INIMESE TÖÖVÕIME
HINDAMINE
Tabel 4. NFH (b) raskusaste1 nägemisteravuse languse (Visus) korral „Teabe
edasiandmine ja vastuvõtmine“ ja „Ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuse hindamisel.
Nägemisteravuse hindamise kriteeriumid on järgmised:
1) normaalse nägemisteravuse (1,0) ja proportsionaalselt olemasoleva nägemisteravuse
suhe;
2) täpne nägemine;
3) värvide nägemine;
4) päevavalguses nägemine;
5) hämaras nägemine;
6) liikumise ja kujutiste täheldamine;
7) binokulaarne ja stereonägemine.
Antud kriteeriumeid on soovitav kasutada nii nägemisteravuse funktsiooni määramiseks kui
funktsioonihäire raskusastme vahemiku (n 2-3) määramiseks. Kui silmaarsti epikriisis ei ole
antud kriteeriumeid mainitud, on soovitav tähelepanelikult üle lugeda taotleja vastused ja kui
objektiivne leid viitab antud funktsioonihäirete olemasolule, leida taotleja ütlustest vastavad
osad. Kui ei ole võimalik funktsioonihäiretele kinnitust saada taotleja ütlustest, on
ekspertarstil võimalik antud kriteeriumite alusel küsida ise või töötukassa menetleja kaudu
lisainformatsiooni taotleja eriarstilt (oftalmoloog).
3. VALDKOND: „ Teabe edasiandmine ja
vastuvõtmine“
Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus:
„Ohutu ringiliikumine“
OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0 OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0
0,3 2 2 2 2 2 2 0,3 3 3 3 3 3 3
0,2 2 2 2 2 2–3 2–3 0,2 3 3 3 3 3 3
0,1 2 2 2–3 3 3 3 0,1 3 3 3 3 3 3
0,08 2 2 3 3 4 4 0,08 3 3 3 4 4 4
0,03 2 2–
3 3 4 4 4 0,03 3 3 3 4 4 4
0 2 2–
3 3 4 4 4 0 3 3 3 4 4 4
Tabel 5. NFH (b) raskusaste1 vaatevälja muutuste korral „ Teabe edasiandmine ja
vastuvõtmine“ ja „Ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuse hindamisel.
Vaateväljade hindamise kriteeriumid on järgmised:
1) horisontaalse vaatevälja 150 ° (60°sisse ja 90°välja) ja vertikaalse vaatevälja 130 °
(70°alla ja 60°üles) normaalväärtustest protsentuaalne osa, mis taotlejal on säilinud;
2) tsentraalsete ja perifeersete skotoomide (tumendite) esinemine;
3) vaatevälja kontsentriline vähenemine;
4) funktsionaalselt ebaühtlaste vaateväljade esinemine.
Antud kriteeriumeid on soovitav kasutada nii vaateväljade funktsiooni määramiseks kui
funktsioonihäire raskusastme vahemiku (n 2-3) määramiseks. Kui silmaarsti epikriisis ei ole
antud kriteeriumeid mainitud, on soovitav tähelepanelikult üle lugeda taotleja vastused ja kui
objektiivne leid viitab antud funktsioonihäirete esinemisele, leida taotleja ütlustest vastavad
osad. Kui ei ole võimalik funktsioonihäiretele kinnitust saada taotleja ütlustest, on
ekspertarstil võimalik antud kriteeriumite alusel küsida ise või töötukassa menetleja kaudu
lisainformatsiooni taotleja eriarstilt (oftalmoloog).
3. VALDKOND“ Teabe edasiandmine ja
vastuvõtmine“
Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus
„Ohutu ringiliikumine“
OS/
OD
No
rm 50° 30° 10° 5° 0
OS/
OD
Nor
m 50° 30° 10° 5° 0
Norm 0 1 2 2 2 2 Norm 0 1 2 2 2 2
0 2 2–3 3–4 4 4 4 0 2 3 3 4 4 4
50 ° 1 2–3 2–3 3 3 2–3 50 ° 1 2–3 2–3 3 3 3
30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3–4 30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3
10 ° 2 3 3–4 4 4 4 10 ° 2 3 3–4 4 4 4
5° 2 3 3–4 4 4 4 5° 2 3 3–4 4 4 4
NB! Peamiselt hinnatakse nägemis- või kuulmisfunktsiooni (b) häiretega inimese
tegutsemisvõimet (d) „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“ valdkonnas ja „Liikumise“
valdkonnas ohutu ringiliikumise võimet. Töövõime hindamise metoodika kohaselt saab
taotlejal teistes valdkondades tegutsemispiirangute esinemise korral hinnata
tegutsemispiirangut "kerge" piiranguga (skoor 1).
Top Related