Francisco de Goya

Francisco Jos de Goya y Lucientes

Sndis 30.Mrts 1746

Suri 16.aprill 1828

Oli veendunud, et kunstniku ngemus on thtsam kui traditsioon.

Looming

Loomingus oli romantilisi jooni.

Omaprane ja iseseisev.

Teda ei saa lplikult seostada ei hegi stiiliga.

Alustas rokokoolike portreedega.

Hilisemates tdes judis armutu tetruuduse ja vimsate fantaasiapiltide loomiseni.

Ta oli nii kuulus, et vis lubada endale maalides varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust.

Goya- Alasti Maja

Selle Alasti Maja tttu kaotas ta 1815 aastal ukonnamaalija koha inkvisitsiooni nudel.

Maalitud ajavahemikus 1797-1800.

Ainus teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata hbemekarvu.

Francisco Jos de Goya y Lucientes

Aastal 1792 haigestus raskelt.

Ta kll paranes, kuid ji kurdiks.

Tnapeval kahtlustatakse, et see oli mrgitus, mille phjustas vrvipigmentides kasutatav plii.

Isoleeritud teistest oma kurtuse tttu.

Oli hivatud fantaasiatega ja kriitilise ning satiirilise thelepanekutega inimkonnast.

Ta arenes julgelt, uues vabas stiilis, lhedal karikatuurile.

1799 a. Avaldas ta Kapriisid, seeria ofordid inimese rumalusest ja nrkusest.

Sngeid muljeid sjast Prantsuse vgedega kujutas ta graafikasarjas Sjakoledused.

Francisco Jos de Goya y Lucientes

1816 avaldas ta oma ofordid hrjavitlusest, mida hti nimega Tauromaquia.

1819-1824 elas Goya ksikus majas vljaspool Madridi.

Vaba kohtupiirangutest, omandas ta omaprase stiili.

Goya andis vljendust oma tumedatele vaadetele.

Sarnane painjalik kvaliteet kummitab satiirilises Disparates', seeria ofortidest, mida nim ka Proverbioseks.

Francisco Jos de Goya y Lucientes

1824 a. prast ebannestunud katset taastada liberaalide valitsus, lks Goya vabatahtlikult Prantsusmaale.

Ta ji paikseks Bordeaux'i, jtkates oma td kuni surmani, 16. aprill 1828.

Tnaseni paljud tema parimad maalid ripuvad Madridi Prado kunstimuuseumis.