FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE
2/2015
Eesti Pank
Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade (FSÜ) ilmub kaks korda aastas. Iga FSÜ numbri puhul on viidatud analüüsi valmimise ajale, mitte perioodile, mida selles on käsitletud. Kasutatud on kõige uuemaid andmeid, mis on ülevaate koostamise ajal olnud kättesaadavad.
FSÜ numbreid saab lugeda Eesti suuremates avalikes raamatukogudes ja Eesti Panga veebilehel http://www.eestipank.ee.
Tellimisinfo telefonil 668 0998, tellimused faksil 668 0954 või e-posti aadressil [email protected].
ISSN 1736-1184Toimetajad Elina Allikalt, Ülle AllsaluKujundus ja küljendus Urmas RaidmaTrükikoda Folger Art
SISUKORD
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE .................................................................................................... 4
1. FINANTSTURUD .............................................................................................................................. 8
1.1. RAHVUSVAHELINE FINANTSKESKKOND ................................................................................. 8
1.2. EESTI FINANTSTURUD ............................................................................................................ 9
Väärtpaberiturud ......................................................................................................................... 9
Investeerimis- ja pensionifondid ................................................................................................. 10
1.3. PANGAGRUPPIDE TURUPÕHINE RAHASTAMINE .................................................................. 10
Emapangagruppide finantstugevus ............................................................................................ 10
Emapangagruppide rahastamine ja likviidsus ............................................................................. 13
2. REAALMAJANDUS ........................................................................................................................ 15
2.1. ETTEVÕTETE LAENUMAKSEVÕIME ....................................................................................... 15
2.2. MAJAPIDAMISTE LAENUMAKSEVÕIME ................................................................................. 16
Taustinfo 1. Eluasemelaenude piirmäärade mõju laenutingimustele ............................................. 18
2.3. KINNISVARATURG ................................................................................................................. 19
3. FINANTSINSTITUTSIOONID ........................................................................................................... 21
3.1. PANGAD ................................................................................................................................ 21
Laenuportfell ja varade kvaliteet ................................................................................................. 21
Rahastamine ja likviidsus ........................................................................................................... 24
Kasumlikkus .............................................................................................................................. 26
Kapitaliseeritus .......................................................................................................................... 26
Taustinfo 2. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs ................................... 27
Taustinfo 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest tulenevad muudatused .............. 29
3.2. KINDLUSTUSETTEVÕTTED .................................................................................................... 31
4. SÜSTEEMSELT OLULISED ARVELDUSSÜSTEEMID....................................................................... 33
4.1. RISKID JA JÄRELEVAATAJA HINNANG .................................................................................. 33
LISA 1. MADALATE INTRESSIMÄÄRADE MÕJU FINANTSSEKTORILE ............................................... 35
LISA 2. KODU- JA VÄLISMAISE SKP ŠOKI NING RAHAPOLIITIKA ŠOKI MÕJU
EESTI PANGANDUSSEKTORI LAENUKVALITEEDILE ......................................................................... 42
LISA 3. FINANTSSEKTORI STRUKTUUR ............................................................................................ 46
4
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE
Rahvusvahelisi finantsturge on tänavu mõjutanud
ühelt poolt leebe rahapoliitika jätkumine paljudes
maailma piirkondades, aga teiselt poolt riskide
suurenemine arenevatel turgudel ja Ameerika
Ühendriikide rahapoliitiliste intressimäärade
tõstmise ootus. Aasta alguses võlakirjaturgude
tootlus jätkuvalt vähenes ja aktsiaturud tõusid.
Kevadel hakkas aga euroala aktsiaturgusid
mõjutama ebaselgus Kreeka tuleviku suhtes,
sest võlaprogrammi läbirääkimised venisid, ning
Ameerika Ühendriikide rahapoliitika otsuste
ootus. Sellele lisandus suve lõpus Hiina aktsiatu-
rult alguse saanud languse mõju, mille tulemusel
halvenes arenevate riikide majanduskasvu välja-
vaade. Hindade langus levis seetõttu ka teistele
suurematele turgudele ning volatiilsus suurenes.
Rahvusvaheliste aktsiaturgude langus mõjutas
ka Tallinna börsil noteeritud aktsiate hindu, kuid
vähemal määral.
Leebe rahapoliitika jätkumine saatis sel aastal
ka Eestis tegutsevate Põhjamaade pangagrup-
pide tegevust. Rootsis ja Norras jätkus suhteli-
selt tempoka majanduskasvu juures laenumahu
suurenemine ja kinnisvara hindade kiire tõus.
Riikide makrofinantsjärelevalve asutused võtsid
lisameetmeid riskide kuhjumise vähendamiseks
ja pankade riskitaluvuse suurendamiseks. Need
ei ole aga riskide kuhjumise pidurdamiseks olnud
piisavad. Põhjamaade pangagruppide tulusid
mõjutasid nii madalad intressimäärad kui ka
väärtpaberiturgude volatiilsus. Pankade kasum-
likkus püsis siiski tänu väikestele laenukahjumi-
tele hea. Kapitali suhtarvud on rahvusvahelises
võrdluses kõrged, kuid kapitali osakaal kogu-
varades ei ole eriti suurenenud. Finantsturud
hindavad pangagruppidega seotud riske jätkuvalt
väikeseks ja pankade rahastamise tingimused
püsisid soodsad.
Eesti ettevõtete majandustulemused selle
aasta esimesel poolel halvenesid. Müügikäive
vähenes, sest välisnõudlus oli jätkuvalt kesine
ja mõnda tegevusala mõjutasid neile eriomased
probleemid. Palgakulude kasv püsis samal ajal
suhteliselt kiire. Kasum kahanes enamikul tege-
vusaladel. Maksekäitumine on endiselt suhteli-
selt hea, kuid osa tegevusalade ettevõtete seas
see siiski halvenes. Ettevõtete võlakoormus
oli 2015. aasta esimesel poolel sama suur kui
eelmise aasta lõpus. Finantsvõimendus siiski
pisut suurenes, sest kasum vähenes ja maksti
dividende, ja likviidsus veidi vähenes. Ettevõtete
laenumaksevõime seega pisut halvenes, kuid on
tänu kogutud puhvritele endiselt suhteliselt hea.
Laenumaksevõimet toetavad ka madalad baas-
intressimäärad, mille mõjul on laenuteenindus-
kulud väikesed.
Majapidamiste finantsolukorda toetasid soodsad
tööturuolud ja jätkuvalt hoogne palgatõus. Tänu
heale finantsseisule hakkas selle aasta teises
kvartalis võlakohustuste kasv kiirenema. Selle
tulemusel peatus enam kui neli aastat kestnud
majapidamiste võlakoormuse vähenemine,
73% juures majapidamiste kasutatavast tulust.
Majapidamiste võla kaetus säästudega suurenes
veelgi. Hoogsa palgatõusuga on kaasnenud
majapidamiste hoiuste kiire kasv, mis on küün-
dinud viimastel aastatel keskmiselt 8%ni aastas.
Majapidamiste ebakindlus nii majanduse kui ka
tööturu väljavaate suhtes on samal ajal suure-
nenud. Kuna sissetulekud kasvasid ja baasint-
ressimäärad on kiiresti langenud, kahanes veidi
intressikoormus. Majapidamiste laenumakse-
võime on seega pidevalt paranenud. Sissetulekute
kerkimine ja madalal püsivad baasintressimäärad
jäävad laenukasvu toetama ka edaspidi.
Majapidamiste tugev finantsolukord toetas nõud-
lust eluasemete järele. Korterituru aktiivsus
eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes
suurenes ja korterite mediaanhinnad Eesti suurtes
linnades tõusid. Korteritehingute mediaanhind
kerkis maa-ameti andmetel 2015. aasta
kolmandas kvartalis aasta võrdluses Tallinnas
7,6% ja mujal Eestis 5,6%. Keskmist hinda on
mõjutanud muu hulgas tehingute struktuuri
muutus uute, kallimate korterite suunas. Kuna
palgatõus püsis kiire, kerkis kinnisvara hindade
suhe keskmisse palka üksnes veidi. Kinnisvara
kallinemisega pole seni kaasnenud varasemast
rohkemat laenamist kinnisvara finantseerimiseks.
Pangandussektori laenu- ja liisinguportfelli kasv
jäi mõõdukaks, augustis aasta võrdluses 3,8%.
Suurim osa laenudest väljastati kaubandus- ning
kinnisvara- ja ehitusettevõtetele. Laenuportfelli
kvaliteet on alates selle aasta märtsist veidi halve-
nenud, kuid põhiliselt vaid tööstus- ja põllumajan-
dusettevõtete hulgas. Valdava osa laenuportfelli
kvaliteet on endiselt hea. Ettevõtete ja majapida-
5
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
miste hoiuste kasv on olnud jõuline, mille tulemusel
on pankade rahastamise struktuur muutunud
mullusega võrreldes veelgi enam hoiusepõhiseks.
Teiste pankade, peamiselt Põhjamaade suurte
pangagruppide roll rahastamises veidi vähenes,
keskmiselt 16%ni kohustustest. Hoiuste kasvu
tõttu muutus kohustuste keskmine tähtaeg lühe-
maks. Pankade likviidsete varade maht on aga
küllaltki suur ja pisut kasvanud. Kui viimastel
aastatel kerkis emapankade osakaal likviidsetes
varades üsna suureks, siis alates selle aasta algu-
sest on see osatähtsus vähenenud.
Pangandussektori kasumlikkust mõjutab nii
mõõdukas majanduskasv kui ka madalate intressi-
määrade keskkond. Baasintressimäärade langus
on kaasa toonud pankade teenitava intressitulu
vähenemise. Kuna intressikulu on aga samal ajal
suhteliselt väike ja suurema marginaaliga laenude
osatähtsus on suurenenud, ei tohiks puhasintres-
situlu märgatavalt kahaneda. Pankade kasum-
likkus varade suhtes püsis tugev: aasta baasil
arvestatuna 1,4%. Dividendide väljamaksete
ja laenuportfelli kasvu tõttu kapitali suhtarvud
langesid, kuid jäid rahvusvahelises võrdluses
endiselt kõrgeks. Esimese taseme põhiomava-
hendite keskmine suhtarv oli 2015. aasta teise
kvartali lõpus 34,2%. Pangandussektori viivis-
laenude prognoos ja tugevusanalüüs näitavad, et
pangad suudavad tänu teenitavale kasumile tulla
viivislaenude suurenemisega toime isegi suhteli-
selt negatiivsete majandussuundumuste korral.
Kindlustussektori jaoks on üks olulisemaid riske
madalate intressimäärade püsimine, sest siis
oleks keeruline säilitada investeeringutelt teeni-
tavat tulu. Kuigi kindlustusseltside kogutud
preemiate maht aasta esimesel poolel mullu-
sega võrreldes kasvas, siis sektori kogukasum
ei suurenenud. Eriti haavatavad on elukindlus-
tusseltsid, kes on võtnud garanteeritud intressi-
määraga lepingute kaudu pikaajalisi kohustusi.
Kindlustussektori mõju finantssüsteemi stabiilsu-
sele ei ole aga suur, kuna selle varad moodus-
tavad üksnes 5% kogu finantssektori varadest.
Eesti Panga järelevaatamise alla kuuluvatest
makse- ja arveldussüsteemidest toimisid selle
aasta esimesel poolel tõrgeteta TARGET2-Eesti
ja väärtpaberite arveldussüsteem. Pankadel oli
arvelduste sujuvaks toimimiseks piisavalt likviid-
seid varasid ning pankade Eesti Pangas hoitavad
likviidsed varad olid märkimisväärselt suuremad
kui kohustusliku reservi nõue. Balti keskde-
positooriumite ühised arendusprojektid – Balti
riikide keskdepositooriumite ühendamine ja uue
arveldusplatvormi kasutuselevõtmine, samuti
liitumine üleeuroopalise väärtpaberite arveldus-
platvormiga TARGET2 Securities – suurendavad
väärtpaberisüsteemi toimimise riske. Eesti Pank
tegi 2014. aastal pärast süsteemi riskihindamist
soovitused riskide vähendamiseks, kuid Eesti
Väärtpaberikeskus on neid viinud ellu plaanitust
aeglasemalt.
Selle aasta alguses hakkas Eesti Pank järele-
vaatama ka kaardimaksete süsteemi. Kuna seal
süsteemis töödeldavad kaardimaksed moodus-
tavad suure osa kõigist maksetest, avaldab see
mõju raharingluse toimimisele. Kaardimaksete
süsteemis realiseerusid 2015. aasta esimesel
poolel operatsiooniriskid, mille tõttu olid kaardi-
maksed ja seega kogu raharinglus mitmel korral
häiritud. Eesti Pank teeb praegu kaardimaksete
süsteemi riskihindamist.
Finantsstabiilsuse riskid
Riskid Eesti finantsstabiilsusele on 2015. aasta
sügisel väikesed. Riske vähendavad pangandus-
sektori tugev kapitaliseeritus ja majapidamiste
suhteliselt hea finantsolukord.
Eesti Panga hinnangul ohustavad 2015. aasta
sügisel finantssektori toimimist kolm peamist riski.
1. Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ette-võtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Eesti eksport selle aasta esimesel kaheksal kuul
mullusega võrreldes vähenes ning peamiste
ekspordipartnerite majanduskasvu väljavaade on
endiselt ebakindel. Euroala majanduskasv selle
aasta teises kvartalis pisut kiirenes, kuid edasist
kasvu võivad negatiivselt mõjutada arenevate
turgudega seotud riskid. Eesti lähipiirkonna
kasvuvõimet ja Eesti eksporti piiravad endiselt
Venemaa majanduslangus ja rubla odavne-
mine. Soome majanduskasv jääb struktuursete
6
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
probleemide tõttu nulli lähedale tõenäoliselt ka
lähitulevikus. Kuigi Rootsi majanduskasv püsis
suhteliselt hoogne, võib intressimäärade tõus või
kinnisvara hindade langus avaldada sealse kõrge
võlakoormuse tõttu suurt mõju riigi sisenõudlu-
sele. See avaldaks omakorda mõju Eesti ekspor-
tivate ettevõtete tuludele ja laenumaksevõimele.
Eesti ettevõtete tööjõukulude kasv on samal
ajal püsinud suhteliselt kiire ja jätkub ilmselt ka
lähitulevikus. See avaldab üha suuremat mõju
ettevõtete kasumlikkusele. Kesise välisnõudluse
püsimise ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu on
seega suurenenud risk, et vähenenud kasumite
tulemusel hakkab varasemast enam halvenema
ettevõtete laenumaksevõime.
2. Põhjamaade majanduse ja pangagrup-pide riskide ümberhindamine finants-turgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusriski.
Laenumahu kasvu ja kinnisvara hindade kiire
tõusu jätkumine Rootsis ja Norras on suuren-
danud riske finantsstabiilsusele ja kogu majan-
dusele. Pangagruppide finantstugevus on aga
suhteliselt hea ning riikide makrofinantsjärele-
valve asutused on võtnud lisameetmeid pankade
vastupanuvõime suurendamiseks.
Põhjamaade majapidamiste suure võlakoormuse
tõttu on oht, et majapidamised vähendavad tarbi-
mist juhul, kui intressimäärad peaks tõusma ja
laenuteenindamise kulud suurenema või kinnis-
vara hinnad langema. Tarbimise vähenemine
avaldaks mõju ettevõtete tuludele ja laenumak-
sevõimele, mis halvendaks pankade laenukva-
liteeti. Ettevõtete tulude vähenemine mõjutaks
omakorda majapidamiste tulusid, mis võib jällegi
avaldada negatiivset mõju laenukvaliteedile.
Rootsi pangagrupid on lisaks haavatavad finants-
turgude muutuste suhtes, sest pankade rahasta-
mine on suuresti turupõhine. Kui Rootsi majan-
duskasv osutub oodatust väiksemaks ja kinnis-
vara hinnad langevad või kartus nende arengute
tekkimise pärast suureneb, siis võivad turuosa-
lised pankadega seotud riskid ümber hinnata.
Selle tulemusel võivad tõusta pankade võla-
kirjade intressimäärad või muutuda võlakirjade
emiteerimine keerulisemaks.
Kuna üle 90% Eestis tegutsevatest pankadest
kuulub Põhjamaade suurtesse pangagruppi-
desse, mõjutavad emapangagruppide rahas-
tamis- ja likviidsusprobleemid ka siinseid
pankasid. Emapangagruppide roll Eesti pangan-
dussektori finantseerimises on viimastel aastatel
küll vähenenud, kuid mõne panga puhul on see
endiselt suur. Lisaks juhitakse siinsete pankade
likviidsust suurel määral pangagrupi tasandil.
Põhjamaade majanduse ja finantssektori nega-
tiivsed muutused võivad seega tuntavalt mõju-
tada Eestis tegutsevate pankade likviidsust ja
rahastamist ning selle kaudu kogu Eesti majan-
duse rahastamist.
3. Sissetulekute kasvu ja madalate intres-simäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning laenamine koondub kinnisvarasektorisse. See suurendab riske finantssektoris.
Sissetulekud on kasvanud, tööturuolud on
soodsad ning laenuteenindamise kulud baasint-
ressimäärade languse toel väikesed. Selle tule-
musel suurenes selle aasta esimeses kolmes
kvartalis nõudlus eluasemete järele. Statistika
kohaselt tõusis korterite keskmine hind suhteli-
selt kiiresti, kuid osaliselt ka seetõttu, et tehin-
gute struktuur on muutunud. Ohte finantsstabiil-
susele vähendab asjaolu, et eluasemete rahasta-
mine laenude ja liisingute kaudu ei ole viimastel
aastatel suurenenud. Nii eluasemelaenude kui ka
kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude kasv
on siiski kiirenenud.
Nõudluse suurenemine ja kinnisvara hindade
tõus on muutnud kinnisvaraarenduse tulusa-
maks: aastataguse ajaga võrreldes on märgatavalt
suurenenud nii eluasemete kui ka äripindade raja-
miseks välja antud ehituslubade arv. Ettevaates
toetavad kinnisvara hindade tõusu ja laenumahu
kasvu sissetulekute suhteliselt kiire suurenemine ja
madalad baasintressimäärad. Hinnatõusu peaks
samal ajal pidurdama pakkumise suurenemine.
Finantsstabiilsuse seisukohalt peaks nii laenu-
andjad kui ka -võtjad silmas pidama, et laenuot-
suse juures arvesse võetava sissetuleku prae-
gune kasv ei ole kooskõlas majanduse pikaajalise
kasvuga. Laenuvõtjad peaks lisaks arvestama
sellega, et ülimadalad baasintressimäärad võivad
tõusta ja laenuteenindamise kulud suureneda.
7
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Finantsstabiilsuse riske vähendavad
meetmed
Makrofinantsjärelevalve tegijana jälgib ja analüüsib
Eesti Pank finantssüsteemi toimimist mõjutavaid
riske ning võtab vajadusel meetmeid nende kuhju-
mise vähendamiseks ja pankade riskitaluvuse
suurendamiseks.
Eesti Pank kehtestas selle aasta 1. märtsil makro-
finantsjärelevalve instrumendina nõuded kredii-
diasutuste väljastatavatele eluasemelaenudele.
Nendeks nõueteks on piirmäär laenusumma ja
laenu tagatisvara suhtele, laenu- ja intressimak-
sete ning laenuvõtja sissetuleku suhtele ning laenu
tähtajale. Nõuete piirmäärad kehtestati sarnasel
tasemel nagu on praegu pankade eluasemelaenu-
tingimused. Piirmäärad ei ole ootuspäraselt laenu-
tingimusi mõjutanud. Kui aga eluasemelaenudega
seotud riskid peaks kasvama, siis saab Eesti Pank
nõuete karmistamise kaudu riske vähendada.
Laenukasvuga seotud riske saab Eesti Pank
vähendada ka pankadele vastutsüklilise kapi-
talipuhvrinõude kehtestamisega. Selle nõude
eesmärk on suurendada pangandussektori vastu-
panuvõimet võimalike kahjude suhtes, mis võivad
tekkida laenutsüklist tuleneva riski kuhjumise tõttu.
Laenutsükli seisukohalt on praegune ja lähiaasta-
teks prognoositav laenukasv kooskõlas majan-
duse üldise arenguga ega viita liigsele krediidiriski
kuhjumisele. Lähema poole aasta jooksul pole
seega tõenäoliselt vaja kehtestada vastutsüklilise
kapitalipuhvri nõuet määraga üle 0%.
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteetiPõhjamaade majanduse ja pangagruppide riskide ümberhindamine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusriskiSissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning laenamine koondub kinnisvarasektorisse. See suurendab riske finantssektorisSkaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2015 hinnanguga.
≥1 ≥2 ≥3 ≥4 ≥5 ≥6
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Instrument Määr Kehtivuse algus
Süsteemse riski puhver 2% 1. august 2014
Vastutsükliline kapitalipuhver –* jaanuar 2016
Eluasemelaenunõuded** laenu tagatuse piirmäär laenumaksete piirmäär maksimaalne laenutähtaeg
85%***50%30 aastat
1. märts 2015
* Eesti Pank rakendab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hindamise raamistiku ja teeb otsuse nõude määra kohta 2015. aasta neljandas kvartalis.** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.*** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%
8
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
1. FINANTSTURUD
1.1. RAHVUSVAHELINE FINANTSKESKKOND
Rahvusvaheliste finantsturgude arengut on sel
aastal kujundanud paljude maailma piirkondade
jätkuvalt leebe rahapoliitika. Finantsturgusid on
samal ajal ärevil hoidnud Hiina majanduskasvu
aeglustumine ja Ameerika Ühendriikide rahapo-
liitiliste intressimäärade võimalik tõstmine. Nende
sündmuste tõttu on suurenenud väärtpaberitur-
gude volatiilsus.
Euroala võlakirjaturgudel on intressimäärad
alates aprilli keskpaigast tõusnud, eriti pikaajalise
tähtajaga võlakirjade oma (vt joonis 1.1.1). Selle
tõusu taga olid osaliselt euroala oodatust posi-
tiivsemad majandusnäitajad ja inflatsiooniootuste
kasv, kuid suurel määral ka turutehnilised tegurid1.
Oma osa võis olla Kreeka võlaprogrammi läbi-
rääkimiste venimisel ja ebaselgusel riigi tuleviku
suhtes. Selle tulemusel suurenesid pisut euroala
ääreriikide võlakirjade intressivahed Saksamaa
võlakirjadega ning euroala aktsiaturud langesid.
Juba varem esile kerkinud kartus Hiina majan-
duskasvu aeglustumise pärast tõi suvekuudel
kaasa närvilisuse arenevate riikide aktsia- ja valuutaturgudel. Augusti teisel poolel kandus
see arenenud riikide aktsiaturgudele, kus hinnad
järsult langesid ja volatiilsus hüppeliselt suurenes
(vt joonis 1.1.2 ja 1.1.3). Valuutaturgude muut-
likkus samuti kasvas. Hiina keskpanga jõulised
tugimeetmed aitasid turgusid mingil määral
rahustada, kuid arenevate riikidega seotud riskid
on viimastel kuudel märgatavalt suurenenud.
Hiina majanduse negatiivsed suundumused
võivad nii otseselt kui ka kaudselt mõjutada kogu
maailma majandust.
Hiina majanduse väljavaate halvenemise tõttu
on toorainete hinnad viimastel kuudel kiiresti
langenud. See raskendab keskpankadel inflat-
sioonieesmärgi saavutamist. Maailmamajanduse
kasvu suhtes valitseva ebakindluse ja madalatest
toormehindadest tingitud aeglase inflatsiooni
tõttu on maailma peamiste keskpankade raha-poliitika jätkuvalt leebe. Paljudelt keskpankadelt
oodatakse järgmise poole aasta jooksul raha-
poliitika edasist leevendamist.
1 Mahukate pikkade positsioonide likvideerimine vähese likviid-suse tõttu ja võlakirjade pakkumise suurenemine
Joonis 1.1.1. Euroala riikide kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
20%
2014 2015
Saksamaa Kreeka Portugal Itaalia Hispaania
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015
Joonis 1.1.2. Peamised aktsiaindeksid (1. jaanuar 2014 = 100)
80
100
120
140
160
180
200
220
240
260
2014 2015
S&P 500 Euro Stoxx 50 Nikkei Shanghai Composite
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015
Joonis 1.1.3. Aktsiaturgude volatiilsust kajastavad indeksid
0
10
20
30
40
50
60
2010 2011 2012 2013 2014 2015
VIX (S&P 500) VSTOXX (EURO STOXX 50)
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015
9
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Rahapoliitiliste intressimäärade tõstmine on
tähelepanu keskmes nii Ameerika Ühendriikides
kui ka Ühendkuningriigis, kuigi inflatsioon on
mõlemas riigis püsivalt aeglane. Septembri
alguses otsustas föderaalreserv baasintressi-
määrade tõstmise edasi lükata, viidates arene-
vate turgude probleemidele. Oktoobri alguses
avaldatud tööturustatistika oli aga oodatust
märgatavalt kehvem ja tekitas turgudel küsi-
musi ka Ameerika Ühendriikide enda majandus-
arengu kestlikkuse kohta. Baasintressimäärade
tõusu ootus lükati seega jälle mõnevõrra edasi.
Baasintressimäärade tõstmine Ameerika
Ühendriikides võib lisaks riigi enda finantstur-
gude stabiilsuse ja majanduskasvu väljavaate
ohustamisele avaldada negatiivset mõju teis-
tele, eelkõige arenevatele riikidele. Ameerika
Ühendriikide ja euroala erinev rahapoliitika võib
aga tekitada maailma finantsturgudel suuremat
volatiilsust.
Kreeka ja euroala riikide vahel augustis saavu-
tatud võlaprogrammi kokkulepe on Kreekast
lähtuvaid riske mõnevõrra vähendanud. Riigi
võimekust abiprogrammi tingimusi täita hindavad
turuosalised aga kesiseks, mistõttu võivad
Kreekaga seotud probleemid taas kiiresti päeva-
korda tõusta. Peale riigi suure võlakoormuse on
Kreekas probleemiks valitsuse ja pankade suur
omavaheline sõltuvus. Sarnane olukord valitseb
ka mõnes teises euroala riigis, kus võlakoormus
on viimasel ajal pigem kasvanud. Turutingimuste
halvenemine võib riikidele kaasa tuua võla teenin-
damise raskusi, mis võivad omakorda seada ohtu
euroala pangandussektori stabiilsuse.
Euroopa Liidu suurte pangagruppide kasum-
likkus nii möödunud aastal kui ka selle aasta
esimesel poolel paranes, kuid jäi siiski väikeseks.
Kasumlikkust mõjutab jätkuvalt laenuportfelli halb
kvaliteet ja laenuallahindluste tegemise vajadus.
Euroopa Pangandusjärelevalve andmetel2
moodustas Euroopa Liidu suurte pangagruppide
restruktureeritud ja üle 90 päeva maksetähtaega
ületavate laenude maht tänavu esimeses kvar-
talis keskmiselt 6,8% pankade laenuportfellist.
Lisaks pärsib võimet tulu teenida väikese majan-
duskasvu ja madalate intressimäärade keskkond.
Osa pankadele avaldab mõju ka Hiina ja teiste
arenevate turgude negatiivne väljavaade.
2 European Banking Authority, Risk Dashboard Q2 2015, lk 9
Rahvusvaheliste finantsturgude areng mõjutab
Eesti finantsvahendajaid nende väärtpa-
beriinvesteeringute väärtuse muutuse kaudu.
Väärtpaberite hindade suur langus kahandab nii
pankade kui ka kindlustusseltside ja pensionifon-
dide investeeringute väärtust. Lisaks mõjutavad
rahvusvahelistel finantsturgudel kehtivad tingi-
mused siinsete pankade rahastamist emapan-
gagruppide kaudu, kes rahastavad end suures
ulatuses turupõhiselt. Investorite riskihuvi vähe-
nemise ja riskipreemiate suurenemise korral võib
rahastamine muutuda keerukamaks ja kallimaks.
See võib omakorda raskendada siinsete pankade
likviidsusjuhtimist ja rahastamist ning vähendada
laenupakkumist.
1.2. EESTI FINANTSTURUD
Väärtpaberiturud
Eesti väärtpaberituru maht ja aktiivsus on väike
(vt ka finantssektori struktuuri ülevaadet lisas 3).
Eesti väärtpaberiturult ei lähtu seega olulisi riske
siinse finantssüsteemi toimimisele.
Võlakirjade esmasturg ei olnud selle aasta
esimesel kaheksal kuul jätkuvalt kuigi aktiivne.
Uusi võlakirju emiteerisid vaid üksikud ettevõtted,
kokku 29 miljoni euro eest. Emiteeritud võlakir-
jade kogumaht kasvas augusti lõpus aasta võrd-
luses 7%, 579 miljoni euroni ehk 2,9%ni SKPst.
Ebakindluse tõttu Hiina ja teiste arenevate turgude
majanduse ja väljavaate suhtes hakkasid maailma
aktsiaturud augusti lõpus järsult langema. See
Joonis 1.2.1. Tallinna börsi indeksi ja muude atsiaindeksite muutus 2014. aasta algusest
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2014 2015
Eesti (OMXT) euroala (Stoxx 50) USA (S&P 500)
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused
10
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
mõjutas ka Tallinna börsil kaubeldavate ettevõtete
aktsiate hindu. Teiste, suuremate aktsiaturgudega
võrreldes oli Tallinna börsi langus siiski väiksem
(vt joonis 1.2.1). Hoolimata hindade mõningasest
alanemisest oli indeks OMXT augusti lõpus ligi-
kaudu 16% kõrgem kui aasta alguses.
Nii tehingute arv kui ka maht olid aasta esimesel
kaheksal kuul peaaegu viiendiku võrra suuremad
kui aasta tagasi. Tehinguid on tänavu tehtud
keskmiselt 12,7 miljoni euro eest kuus. Investorite
hulgas on endiselt enim residendist investoreid:
augusti lõpus 62% kogu turu kapitalisatsioonist,
2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem.
Investeerimis- ja pensionifondid
Pensionifondide varade maht kasvas tänavu
augusti lõpus aastaga 17%, millest peaaegu
üheksa kümnendikku moodustasid uued sisse-
maksed. Investeerimisfondide varade maht
seevastu kahanes, aasta võrdluses 11%, aga
erinevalt pensionifondidest raha väljavoolu tõttu.
Ebakindluse järsk suurenemine turgudel augusti
lõpus mõjutas investeerimis- ja pensionifon-
dide tootlusi (vt joonis 1.2.2). Teiste fondi-
dega võrreldes kannatasid enim aktsiafondid,
mille osakute hinnad alanesid augustis juuliga
võrreldes peaaegu 6%. Aasta algusega võrreldes
jäi siiski nii aktsia- kui ka pensionifondide osakute
hinna tõus positiivseks, vastavalt 0,8% ja 1,6%.
Intressifondide osakute keskmine hind oli aga
augusti lõpus 1,9% madalam kui aasta alguses.
1.3. PANGAGRUPPIDE TURUPÕHINE RAHASTAMINE
Emapangagruppide finantstugevus
Põhjamaade pankade tegevuskeskkonda on selle
aasta esimesel poolel mõjutanud kõige enam nii
keskpankade meetmed majanduse elavdamiseks
kui ka väärtpaberiturgude heitlikkus. Taani kesk-
panga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär
on püsinud negatiivne juba alates 2013. aastast.
Rootsi keskpank kehtestas negatiivse repomäära3
selle aasta alguses ning langetas seda märtsis
15 ja juulis veel 10 baaspunkti (vt joonis 1.3.1).
Lisaks on jätkatud riigivõlakirjade ostukavaga.
3 Keskpangas hoiustamise intressimäär on olnud negatiivne juba alates 2014. aastast.
Joonis 1.3.2. Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid (jaanuar 2005 = 100)
0
50
2005 2007 2009 2011 2013 2015
100
150
200
250
300
StockholmOslo
Allikad: Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused
Joonis 1.2.2. Fondiosakute puhasväärtuse ja EPI indeksi muutus 2010. aasta algusest
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
aktsiafondid intressifondid EPI
Allikad: Pensionikeskus, Eesti Pank
Joonis 1.3.1. Rahapoliitilised intressimäärad
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
EKP põhiliste refinantseerimisoperatsioonide alammäärRootsi keskpanga repomäärTaani keskpanga diskontomäär
Allikas: Reuters Ecowin
11
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Tänu ekspansiivsele rahapoliitikale on laenude
teenindamise kulu väike. Kuigi leebe rahapoliitika
peaeesmärk on soodustada investeeringuid, võib
see samal ajal suurendada majanduse tasakaalus-
tamatust. Üks oluline ohuallikas on Põhjamaades
see, et odav laenuraha suundub kinnisvarasekto-
risse. Pikad tagasimaksetähtajad4 ning praegused
väikesed laenuteenindamiskulud on suurenda-
nud kinnisvara tagatisel laenamise atraktiivsust.
Piiratud pakkumise juures on kinnisvara hinnad
jätkuvalt tõusnud (vt joonis 1.3.2).
Finantsstabiilsust ohustavad nii majapidamiste
suure võlakoormuse kui ka tagatisvarade võima-
liku ülehinnatusega seotud riskid. Põhjamaad on
suure tähelepanu all, kuna Taani, Norra ja Rootsi
majapidamiste võlakoormus on Euroopa suuri-
mate seas. Siin on esmane oht see, et juhul kui
laenuteenindamise kulude kasvu tõttu jääb tarbi-
miseks vähem vahendeid, siis majapidamiste
tarbimiskäitumine tõenäoliselt muutub. See viiks
omakorda sisenõudluse kahanemiseni. Kaasnev
kinnisvara hindade langus tähendaks muu hulgas
ka seda, et pankade tagatisvarade väärtus
väheneb. Kesisem sisenõudlus ja võimalik laenu-
teenindamiskulude kasv suurendaks probleem-
sete laenude osakaalu. Pankade haavatavust
suurendaks ka ressursi hinna tõus.
4 Näiteks Rootsis on levinud võimalus tasuda pikema aja vältel ka ainult intressikulusid.
Pankade toimekindlus sõltub suurel määral
nende kahjumite kandmise võimest. Senine
kasumlikkus ja järelevalveasutuste karmistatud
nõuded on suurendanud Eestis tegutsevate
pangagruppide kapitaliseeritust (vt joonis 1.3.3).
Euroopa Liidu uuendatud arvestusmeetodite
kohaselt on Eestis tegutsevate pangagruppide
kapitaliseerituse tase rahvusvahelises võrdluses
küllaltki kõrge: Swedbanki esimese taseme põhi-
omavahendid on riskiga kaalutud varade suhtes
suuremad kui 22%, SEB omad suuremad kui 17%
ning Nordea ja Danske omad 14–16% juures.
Tagasivaatavad riskihinnangud ei pruugi siiski
anda piisavalt täpset hinnangut tulevase arengu
kohta. Pangagruppide finantsvõimenduse määr
ehk omavahendite suhe koguvaradesse püsib
seega vaid 4–5% juures.
Põhjamaade pangagrupid on praeguses majan-
duskeskkonnas seni hästi toime tulnud (vt
joonis 1.3.4). Tänu väikestele laenuteenindamise
kuludele on probleemsete laenude hulk ja laenu-
kahjumid kahanenud. Pankadel tuleb nii kesk-
pankadele kui ka teistele turuosalistele maksta
vabade vahendite hoiustamise eest tasu. Samal
ajal küsivad nad ka ise tasu suurtelt institutsio-
naalsetelt klientidelt. Pankade intressi- ja teenus-
tasutulud ei ole kokkuvõttes oluliselt vähenenud.
Suurt tähelepanu on pööratud kulude kokkuhoiule
ning see on tulukust toetanud. Kui 2014. aastal
suurenesid kasumid ka tänu bilansimahtude
Joonis 1.3.3. Rootsi suurte pangagruppide esimese taseme põhiomavahendid (CET1) nõutava tasemega võrreldes ja finantsvõimenduse määr II kvartalis 2015
0%
5%
10%
15%
20%
25%
CET1 nõutavtase
nõutavtase
nõutavtase
nõutavtase
CET1 CET1 CET1
Handelsbanken Nordea SEB Swedbank
Allikas: Rootsi finantsinspektsioon
vastutsüklilise kapitalipuhvri määr25% riskikaalu miinimumnõue kinnisvaralaenudele Rootsis ja NorrasII samba järelevalveline lisanõue (1,5%)süsteemse riski puhver (5%)
kapitali säilitamise puhver (2,5%)CET1 miinimumnõue (4,5%)finantsvõimenduse määr
12
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
kasvule, siis 2015. aasta esimesel poolel,
iseäranis teises kvartalis, mõjutas nii bilansi-
mahte kui ka kasumlikkust negatiivselt väärtpa-
beriturgude suurem volatiilsus.
Praeguses majandus- ja õigusnõuete kesk-
konnas on pangagrupid jätkanud ka edasise
tegevusstrateegia ülevaatamist. Nordea grupp on teatanud kavast lihtsustada veelgi
grupi struktuuri ning võimaluse korral – selleks
on vaja ka asjaomaste asutuste nõusolekut –
liita senised tütarpangad Rootsis registreeritud
emapangaga. Samme selles suunas on juba ka
astutud. Möödunud aastal viidi grupi olulisemad
filiaalid tütarpankade alluvusest otse Rootsis
asuva emapanga alla.
Danske Banki grupp on jätkanud väljumist
Iirimaalt ja Baltimaade eraisikulaenude jaeturult.
Eestis on seni vähendatud eraklientide rahas-
tamist ja sulgetud teenindussaale. Teatatud
on kavast müüa Läti ja Leedu jaeportfellid
Swedbankile, tehingu lõpuleviimiseks on vaja
asjaomaste asutuste luba.
Makrofinantsjärelevalve meetmed
Madalate intressimäärade keskkonnas püütakse
pangandussektorile suunatud nõuete ja piiran-
gutega vähendada riskide edasist kuhjumist ning suurendada pankade kapitaliseeritust.
Rootsis on ilma üleminekuajata võetud kasu-
tusele 2,5% kapitali säilitamise puhvri nõue ja
süsteemselt olulistele pangagruppidele kehtib
5% süsteemse riski puhvri nõue. Pankadel tuleb
alates 2016. aasta juunist hoida nii Rootsis kui ka
Norras väljastatud laenude katteks vastutsüklilise
puhvri nõude täitmiseks 1,5% ulatuses esimese
taseme omavahendeid.
Kinnisvaralaenudest tulenevate ohtude vähen-
damiseks on Rootsis seatud pankadele
25%-suurune minimaalne lubatav kinnisvaralae-
nude riskikaal. Lisaks on tähelepanu all ka ette-
võttelaenude riskikaalud. Tagasivaataval arves-
tusel põhinevad riskihinnangud ei pruugi aga olla
piisavalt konservatiivsed tulevaste riskide hinda-
miseks. Rootsi järelevalveasutus on teatanud, et
alates 2015. aasta kolmandast kvartalist haka-
takse suurte pangagruppide kohta avalikustama
kapitali järelevalvelise lisanõude komponente.
Nii majapidamiste võlakoormuse suurenemist
kui ka kinnisvara hindade tõusu on soodustanud
muu hulgas laenutähtaegade pikenemine. See
tähendab, et väljastatakse laene, kus klient peab
pangale püsivalt tagasi maksma vaid intressi-
kulusid. Rootsi järelevalveasutus on seetõttu
teatanud kavast jõustada nõuded, mille koha-
selt laenuvõtjad, kelle laenu põhiosa on suurem
kui 70% tagatise väärtusest, peavad igal aastal
maksma lisaks intressidele tagasi ka vähemalt
Allikas: pangagruppide avalikud aruanded
Joonis 1.3.4. Põhjamaade pangagruppide tegevuskasumi ja laenude allahindluste suhe varadesse
- 0,6%
- 0,3%
0,0%
0,3%
0,6%
0,9%
1,2%20
12
2013
2014
2015
2012
2013
2014
2015
2012
2013
2014
2015
2012
2013
2014
2015
Danske Nordea SEB Swedbank
laenude allahindlused tegevuskasum
13
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
2% laenu põhiosast. Kliendid, kelle laenujääk
moodustab tagatise väärtusest 50–70%, peaks
selle kava kohaselt igal aastal vähendama laenu
põhiosa vähemalt 1% jagu. Tagamaks nende
soovituste õiguskindlust, on tehtud ettepanekud
järelevalveasutuse mandaadi laiendamiseks.
Norras peab pankade esimese taseme põhi-
omavahendite suhtarv olema 2016. aasta kesk-
paigaks vähemalt 11,5%: 4,5% põhinõue, 2,5%
kapitali säilitamise puhvri nõue, 3% süsteemse
riski puhvri nõue ning praegune 1% vastutsükli-
lise puhvri nõue, mis tõuseb 2016. aasta juunis
1,5%ni. Alates 1. juulist 2015 kehtib süsteemselt
olulistele pankadele ka 1% lisanõue, mis kerkib
2016. aasta juulis 2%ni. Lisaks tuleb pankadel
kodumaiste kinnisvaralaenude puhul kapitali-
nõuete arvestamisel kasutada vähemalt 20%
laenu makseviivitusest tingitud kahjumäära (ingl
loss given default, LGD).
Taanis suurendatakse süsteemselt oluliste
pankade kapitali lisapuhvri nõudeid järk-järgult
2019. aastaks 1–3%ni vastavalt iga panga kate-
gooriale. Taanis rakendatakse ka kapitali säilita-
mise ja vastutsüklilise puhvri nõuet ning mõlemad
on kavas tõsta 2019. aastaks 2,5%ni. Alates
2015. aasta novembrist kehtib kinnisvaralaenude
väljastamisel 5% omafinantseeringu määra nõue.
Taani finantsstabiilsuse nõukogu tõi oma sügi-
seses hinnangus olulise riskina välja kohaliku
kinnisvaraturu hinnatõusu jätkumise. Nõukogu
juhtis ka tähelepanu riskide suurenemisele, mis
võib kaasneda suurema tulu otsingutega, juhul
kui madalad intressimäärad jäävad püsima.
Silmas on peetud peamiselt väärtpaberiposit-
sioonidega seotud riske. Nõukogu soovitas aga
makrofinantsjärelevalve eest vastutaval ministee-
riumil jätta vastutsüklilise puhvri määr 0%le.
Emapangagruppide rahastamine ja
likviidsus
Kuna suur osa Rootsi pankadest rahastab
end jätkuvalt valdavalt finantsturu kaudu, on
nad haavatavad finantsturu šokkide suhtes.
Finantsturgudelt kaasatud rahastamisest moo-
dustavad peaaegu 60% välisvaluutas emiteeritud
väärtpaberid, kusjuures lühiajaliste väärtpaberite
seas on välisvaluuta omade osakaal üle 90%.
Niisugune rahastamise struktuur on seetõttu
haavatav eeskätt välisinvestorite riskihinnangute
muutuste suhtes, eriti just lühiajalise rahastamise
puhul. Lisaks on pangagrupid omavahel tihedalt
seotud, kuna nad on omandanud üksteise väärt-
pabereid. Ühe panga raskused võivad seega
ohustada kogu pangandust.
Pangandussektori haavatavust on aidanud
vähendada Rootsis 2013. aastal kehtima hakanud
lühiajalise likviidsuskattekordaja alammäär5,
mida kõik emapangagrupid ka täidavad. Pangad
on oma aruannetes märkinud, et kui ligipääs
tururahastamisele peaks täielikult katkema,
siis jätkub neil likviidseid vahendeid rohkem kui
12 kuuks. Lisaks on viimasel viiel aastal hoiuste
osakaal laenude rahastamises mõnevõrra suure-
nenud, sest hoiuste maht on kasvanud kiiremini
kui laenuportfelli oma (vt joonis 1.3.5). Tänu sellele
on finantsturupõhise rahastamise roll reaalsektori
laenude finantseerimises mõneti vähenenud.
Rootsi keskpank juhib siiski oma viimases finants-
stabiilsuse ülevaates6 taas tähelepanu Rootsi krooni
likviidsusriskile. Kuna mõne pangagrupi likviidsus-
kattekordaja on Rootsi krooni arvestuses olnud
kohati madal, on keskpank soovitanud finantsjä-
relevalveasutusel seada Rootsi krooni lühiajalise
likviidsuskattekordaja alammääraks 60%.
5 Selle järgi peab Rootsi kaheksal suurel pangagrupil olema piisavalt likviidseid vahendeid, et katta stressiolukorras esimese 30 päeva rahastamisvajadus nii üldises kui ka eraldi euro ja USA dollari arvestuses.
6 Rootsi keskpanga Financial Stability Report 1/2015
Joonis 1.3.5. Residentide laenude-hoiuste suhtarv Rootsis
100%
150%
200%
250%
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
201
0
201
1
201
2
201
3
201
4
201
5*
mld
Ro
otsi
kro
oni
laenud (vasak telg)
hoiused (vasak telg)
laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)
Allikad: Rootsi statistikaamet, Eesti Panga arvutused*juuli 2015 seisuga
14
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Rootsi emapankade finantsturupõhist rahas-
tamist on seni toetanud nende tugev kapitali-
seeritus ja küllaltki hea kasumlikkus, lisaks suhte-
liselt tempokas majanduskasv. Finantsturupõhise
rahastamise hinda mõjutavad aga ka üldised
finantsturu suundumused väljaspool panku.
Kui suve hakul ebakindlus turgudel Kreeka
sündmuste tõttu suurenes, siis pikaajaliste,
sh emapankade emiteeritud võlakirjade turu-
intressimäärad tõusid (vt joonis 1.3.6). Pärast
Kreeka probleemide mõningast taandumist
intressimäärad küll alanesid, kuid augusti lõpus
kasvas turgude ebakindlus taas, sest Hiina ja
teiste arenevate turgude majanduse väljavaade
oli halvenenud. Emapankade lühiajaliste võlakir-
jade intressimäärad on seevastu püsinud tänu
leebele rahapoliitikale väga madalal, aasta teisel
poolel isegi negatiivsed.
Turuosaliste riskihinnangud emapankade makse-
võimele on 2015. aasta teisel poolel turgude
suurema ebakindluse tõttu mõnevõrra halve-
nenud. Emapankade krediidiriski vastu kindlus-
tamise lepingute preemiad jäid siiski viimaste
aastatega võrreldes suhteliselt väikeseks
(vt joonis 1.3.7)7.
Emapankade rahastamist ja likviidsust võib ohus-
tada Rootsi kinnisvara hindade järsk langus. Kui
samal ajal halveneb ka kinnisvaratagatisega
laenude portfelli kvaliteet, võib tekkinud olukord
mõjutada negatiivselt investorite riskihinnan-
guid kaetud võlakirjade suhtes. Emapankadel
võib seetõttu olla kallim ja keerulisem võlakirju
emiteerida.
7 Rootsi emapankade krediidiriski vastu kindlustamise lepingu tehingute maht on viimasel kahel aastal olnud tagasihoidlik. Nende instrumentide likviidsus on seetõttu väike.
Joonis 1.3.6. Rootsi emapangagruppide kaetud võlakirjade tulumäär
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
2012 2013 2014 2015
5aastased1aastased
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutusedMärkus. Swedbanki, SEB ja Nordea võlakirjade aritmeetiline keskmine
Joonis 1.3.7. Rootsi emapangagruppide krediidiriski vahetustehingute preemia
0
50
100
150
200
250
2011 2012 2013 2014 2015
baas
pun
kti
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutusedMärkus. Swedbanki, SEB ja Nordea preemiate aritmeetiline keskmine
15
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
2. REAALMAJANDUS
2.1. ETTEVÕTETE LAENUMAKSEVÕIME
Üldine majanduskeskkond ja ettevõtete
majandustulemused
Väliskeskkonna areng on endiselt ebakindel.
Euroala aastane majanduskasv 2015. aasta
esimesel poolel veidi kiirenes, teises kvartalis
1,9%ni. Arenevate turgude kasvu väljavaade
on aga halvenenud, mistõttu võib euroala välis-
nõudlus ja majanduskasv samuti pidurduda.
Venemaa majanduslangus ja rubla odavnemine
piirab Eesti lähipiirkonna kasvuvõimet ja siin-
sete ettevõtete eksporti ka lähitulevikus. Soome
majanduskasv on püsinud juba paar aastat
nulli lähedal ning struktuursete majandusprob-
leemide tõttu sealne kasv lähiaastatel ilmselt
märgatavalt ei kiirene. Läti ja Rootsi majandus
on viimastel aastatel kosunud suhteliselt jõuliselt
ning nende majanduskasv teises kvartalis isegi
veidi hoogustus, aasta võrdluses vastavalt 2,7%
ja 3,3%ni. Rootsis on aga kasvanud risk, et maja-
pidamiste suure võlakoormuse tõttu võib kinnis-
vara hindade võimalik langus avaldada märkimis-
väärset mõju kogu majandusele. See omakorda
mõjutaks esmalt Eesti eksportiva sektori tulusid
ja laenumaksevõimet ning seejärel kogu siinset
majandust. Lisaks võib kinnisvara hindade ja
majanduse langus kaasa tuua raskusi Eestis
tegutsevatele Põhjamaade pangagruppidele.
Selle mõjul võib halveneda siinsete ettevõtete ligi-
pääs rahastamisele.
Eesti majanduskasv 2015. aasta esimesel
poolel mõnevõrra aeglustus, teises kvartalis aasta
võrdluses 2%ni. Kasv toetus suuresti eratarbimi-
sele, mida on soodustanud majapidamiste sisse-
tulekute hoogne suurenemine. Investeeringud ja
eksport seevastu vähenesid.
Eesti ettevõtete majandustulemused 2015. aasta esimesel poolel halvenesid. Ettevõtete
müügikäive vähenes ja kuna samal ajal kasvasid
palgakulud endiselt suhteliselt kiiresti, süvenes
ettevõtete kasumi kahanemine veelgi. Kasum
vähenes seejuures enamikul tegevusaladel.
Üksikutes valdkondades siiski kasum mõnevõrra
suurenes, näiteks kinnisvaraalases tegevuses ja
jaekaubanduses (vt joonis 2.1.1).
Ettevõtete maksekäitumine
Ettevõtete maksekäitumine oli 2015. aasta
esimesel poolel enamasti jätkuvalt hea.
Maksehäirete ja maksevõlgadega ettevõtete
osakaal ning viivislaenude osatähtsus ettevõ-
tete laenuportfellis oli endiselt suhteliselt väike
(vt joonis 2.1.2). Mõne tegevusala maksevõime
ja maksekäitumine siiski mõnel määral halvenes.
Ehituses ja kinnisvaras, põllumajanduses, töös-
tuses ning veonduses ja laonduses viitas sellele
maksuvõlgade väike kasv ning põllumajanduses,
ehituses ja tööstuses restruktureeritud laenude ja
viivislaenude mõningane suurenemine. Ettevõtete
pankrotte on jätkuvalt väga vähe, ligikaudu sama
palju kui majandusbuumi ajal.
Joonis 2.1.1. Kasumi (tegevuse ülejääk ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2010 2011 2012 2013 2014
muuveondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku
Allikas: statistikaamet
Joonis 2.1.2. Ettevõtete maksekäitumine
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
I II I II I II I II I II I II I II I II I II
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank
16
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Ettevõtete maksevõime ja finantsseis
Ettevõtete võlakoormus oli 2015. aasta esimesel
poolel ligikaudu sama suur kui eelmise aasta
lõpus (vt joonis 2.1.3). Ettevõtete finantsvõi-mendus aga veidi suurenes, sest omakapital on
kasumi kahanemise ja dividendimaksete kasvu
tõttu mõnevõrra vähenenud (vt joonis 2.1.4).
Ettevõtete finantspuhvrid on jätkuvalt suure-
nenud, millele viitab eeskätt hoogne hoiuste
kasv. Kuna ettevõtete lühiajalised võlakohus-
tused on suurenenud mõnevõrra kiiremini, on
nende kaetus likviidsete finantsvaradega vähe-
nenud. Ettevõtete laenumaksevõimele on endi-
selt suureks abiks erakordselt madal baasintres-
simäär, mis hoiab intressikulud väikesed.
Eesti ettevõtete finantsseis ja laenumaksevõime
seega 2015. aasta esimesel poolel veidi halve-
nesid. Tänu varasemale bilansside kiirele para-
nemisele ja puhvrite suurenemisele on olukord
siiski suhteliselt hea. Samas on aga suurenenud
risk, et ettevõtete laenumaksevõime võib veelgi
halveneda, kui kasumi kahanemine jätkub, kas
tööjõukulude ülemäärase kasvu või kiratseva
välisnõudluse tõttu.
2.2. MAJAPIDAMISTE LAENUMAKSEVÕIME
Tööturg ja sissetulek
Majapidamiste laenumaksevõimet toetab tööta-
jate jaoks soodne tööturu olukord ja hoogne
palgatõus. Hõive määr 2015. aasta teises kvar-
talis veidi tõusis, 65%ni. Töötuse määr langes
samal ajal viimaste aastate madalaimale tase-
mele, 6,5%ni (vt joonis 2.2.1). Brutokuupalk tõusis
2015. aasta esimesel poolel 5,8%: palgatõus on
seega jätkuvalt kiirem kui SKP kasv. Sellest hooli-
mata on tarbijate kindlustunne eelmise aastaga
võrreldes veidi halvenenud. Kindlustunnet on
mõjutanud eeskätt mure üldise majandus- ja
finantsolukorra pärast järgmise 12 kuu jooksul.
Ootused tööturu suhtes on samuti halvenenud.
Kindlustunde näitaja püsib siiski paari punkti
võrra kõrgemal kui Eesti pikaajaline keskmine
ning on viimasel ajal liikunud euroala kindlustun-
dega samas suunas.
Joonis 2.1.4. Ettevõtete võlg ja omakapital
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
5
10
15
20
25
30
35
2005 2007 2009 2011 2013
mld
eur
ot
omakapital (vasak telg)välismaised võlakohustused (vasak telg)kodumaised võlakohustused (vasak telg)võla suhe omakapitali (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
Joonis 2.2.1. Töötuse määr, palgatõus ja hoiuste kasv
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
majapidamiste hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Joonis 2.1.3. Ettevõtete laenumaksevõime
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
110%
2006 2008 2010 2012 2014
võlakohustuste suhe omakapitali (vasak telg) võlakohustuste suhe SKPsse (vasak telg) intressikulude suhe kasumisse (parem telg)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
17
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Tänu tempokale palgatõusule, aeglasele alus-
inflatsioonile ja langenud energiahindadele on
majapidamiste säästud suurenenud. Nii nagu
möödunud aastal, kasvasid majapidamiste
hoiused ka 2015. aasta esimesel poolel aasta
võrdluses veidi enam kui 8%. Peamiselt hoius-
tatakse raha nõudmiseni hoiustel, mis moodus-
tavad 64% hoiuste kogumahust.
Majapidamiste võlakohustused
Majapidamiste võlakohustuste kasv on alates
möödunud aasta teisest poolest veidi kiire-
nenud, 2015. aasta teises kvartalis 4,7%ni.
Majapidamiste võlakoormuse veidi rohkem kui
neli aastat kestnud vähenemine on peatunud:
2015. aasta teises kvartalis püsis see 73% juures
majapidamiste tulust ja moodustas 40% SKP
suhtes (vt joonis 2.2.2). Tänu kasutatava tulu
kasvule ja langenud laenu- ja liisinguintressimää-
radele vähenes aasta esimesel poolel majapida-
miste intressikoormus, teises kvartalis veidi
vähem kui 1,9%ni kasutatavast tulust. Kuna võla-
kohustuste kasv on aeglasem kui majapidamiste
säästude oma, tõusis hoiuste ja sularaha suhe
võlga esimeses kvartalis üle 80% (vt joonis 2.2.3).
Majapidamiste eluasemelaenude mahu kasv on
möödunud aasta algusest saati järjest hoogus-
tunud, 2015. aasta teises kvartalis 3,8%ni (vt
joonis 2.2.4). Autoliisingu turg on samuti jätku-
valt aktiivne: autoliisingute maht suurenes teises
kvartalis 11%.
Kuna majapidamiste finantspositsioon on pide-
valt paranenud ning tööturu hea seis ja hoogne
palgatõus toetavad mõõdukat laenukasvu,
püsivad majapidamiste olukorrast lähtuvad riskid
finantsstabiilsusele väikesed.
Joonis 2.2.2. Majapidamiste võla- ja intressikoormus
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2007 2009 2011 2013 2015
võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg)võlg suhtena SKPsse (vasak telg)intressikoormus (parem telg)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Joonis 2.2.3. Majapidamiste finantspositsioon
40%
50%
60%
70%
80%
90%
0
5
10
15
20
25
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
mld
eur
ot
võlakohustused (vasak telg) finantsvarad (vasak telg) hoiused ja sularaha suhtena võlga (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
Joonis 2.2.4. Majapidamiste laenude aastakasv
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
2007 2009 2011 2013
autoliising eluasemelaenud arveldus- ja krediitkaardilaenud muud tarbimislaenud majapidamiste laenud kokku
Allikas: Eesti Pank
18
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Taustinfo 1. Eluasemelaenude
piirmäärade mõju laenutingimustele
Alates 1. märtsist 2015 peavad kõik Eestis
tegutsevad pangad täitma eluasemelae-
nude väljastamisel kolm nõuet: eluaseme-
laenu tagatuse piirmäär on 85%, laenumak-
sete piirmäär 50% ja eluasemelaenu maksi-
maalne tähtaeg 30 aastat. Nõuete eesmärk
on vältida laenutingimuste leevenemist ning
seeläbi laenubuumi riski tulevikus.
Eluasemelaenude väljastamise piirmäärad
kehtestati pankade laenustandardite lähe-
dasel tasemel ning seega ei avaldanud
need olulist mõju eluasemelaenude tingi-
mustele ega mahule. Kui võrrelda piir-
määrade aluseks olevate näitajate jaotusi
enne ja pärast nõuete kehtestamist, siis
on näha, et need ei ole väga muutunud (vt
joonis T1.1, T1.2 ja T1.3). Nende laenude
osakaal, mille tagatise väärtus oli suurem
kui 85% laenusummast, on jaanuariga
võrreldes mõnevõrra vähenenud. Lisaks on
väljastatud vähem kõrge laenumaksete ja
sissetuleku suhtarvuga laene. Väljastatud
laenude tagatuse, laenuteenindamise võime
ega ka pikkuse jaotused pole aga jaanua-
riga võrreldes statistiliselt olulises ulatuses
muutunud8. Nõuete kehtestamine pole
seega toonud kaasa väljastatavate eluase-
melaenude tingimuste ei karmistumist ega
leevenemist.
8 Kolmogorovi-Smirnovi testi alusel
Joonis T1.2. 2015. aastal väljastatud eluase-melaenude jaotus maksete ja sissetuleku suhtarvude kaupa
0%
5%
10%
15%
20%
25%
kun
i 20% 25
%
30%
35%
40%
45%
50%
üle
50%
jaanuaraprilljuuli
Allikas: Eesti Pank
Joonis T1.3. 2015. aastal väljastatud eluase-melaenude jaotus tähtaegade kaupa aastates
jaanuaraprilljuuli
0%
10%
20%
30%
40%
50%
kun
i 10 15 20 25 30 35
üle
35
Allikas: Eesti Pank
Joonis T1.1. 2015. aastal väljastatud eluaseme-laenude jaotus tagatuse suhtarvude kaupa
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
kun
i 60% 65
%
70%
75%
80%
85%
90%
95%
100%
üle
100
%
jaanuaraprilljuuli
Allikas: Eesti Pank
19
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
2.3. KINNISVARATURG
Eluasemeturg
Eesti kinnisvaraturul kallinesid 2015. aasta
esimesel poolel kõige enam korteritehingud, mis
moodustavad ligikaudu poole kinnisvaratehin-
gute kogumahust (vt joonis 2.3.1). Hoonestatud
elamumaa ja hoonestamata maa tehingute hinnad
2014. aasta lõpuga võrreldes eriti ei muutunud.
Töötajate jaoks soodne tööturu seis ja kiire palga-
tõus toetasid nõudlust eluasemete järele: korteri-turu aktiivsus 2015. aasta alguses suurenes. Aasta
esimeses kolmes kvartalis elavnes korteriturg kõige
enam Tallinnas, kus tehti möödunud aasta sama
ajaga võrreldes 16% rohkem tehinguid. Mujal Eestis
suurenes tehingute arv vähem, 4% (vt joonis 2.3.2).
Tallinna korterite tehingu mediaanhind tõusis maa-
ameti andemetel 2015. aasta kolmandas kvartalis
aasta võrdluses 7,6%, mujal Eestis 5,6%. Korterite
hinnad tõusid ka teistes suurtes linnades, näiteks
Tartus ja Pärnus.
Lisaks nõudluse suurenemisele mõjutas keskmisi
tehinguhindu ka see, et uute korterite osatähtsus
tehingute koguarvus kasvas. Seda kajastab ka
asjaolu, et juriidilised isikud on müünud rohkem
kortereid eraisikutele (vt joonis 2.3.3). Need
tehingud hõlmavad siiski lisaks uusehitistele ka
muid kortereid. Juriidilised isikud müüsid selle
aasta esimesel poolel Harjumaal eraisikutele 35%
rohkem kortereid kui aasta varem.
Koos kinnisvara hindade tõusuga on aktiivse-
maks muutunud ka eluasemete arendus. Uute
eluruumide rajamiseks anti Tallinnas 2014. aasta
teisel poolel ja 2015. aasta alguses välja varase-
mast rohkem ehituslubasid (vt joonis 2.3.4). Lisaks
alustati väljastatud ehituslubade arvuga võrreldes
enamate uute eluruumide ehitust. Seni kasutamata
ehitusload on seega võetud tänu kinnisvara hinna
tõusule nüüd kasutusse. Eluruumide rekonstruee-
rimine on samuti suurenenud.
Kuigi majapidamiste sissetulekud kasvasid hoog-
salt, halvenes 2015. aasta esimesel poolel veidi
korteritehingute mediaanhinna ja keskmise brutokuupalga suhtarv, kuna kinnisvara hin-
dade tõus oli palga omast kiirem (vt joonis 2.3.5).
Ehkki kinnisvaraturg on elavnenud, ei ole laenuga
finantseeritud kinnisvaratehingute osakaal tehingute
koguarvus eriti muutunud (vt joonis 2.3.6). Kinnisvara
Joonis 2.3.1. Kinnisvara hinnaindeksid (II kv 2003 = 1)
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
2007 2009 2011 2013
kinnisvara kokku hoonestatud elamumaa korterid hoonestamata maa
Allikad: maa-amet, statistikaamet
Joonis 2.3.2. Korteritehingute arv ja mediaanhind
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
0
500
1000
1500
2000
2500
2007 2009 2011 2013 2015
euro
t m
²ko
hta
tehingute arv Tallinnas (vasak telg)tehingute arv väljaspool Tallinna (vasak telg)mediaanhind Tallinnas (parem telg)mediaanhind väljaspool Tallinna (parem telg)
Allikas: maa-amet
Joonis 2.3.3. Harjumaa korteritehingud müüja ja ostja järgi
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2011 2012 2013 2014
tehingute arv: eraisikute vaheltehingute arv: juriidilise ja eraisiku vahelkeskmine m² hind eurodes: eraisikute vahelkeskmine m² hind eurodes: juriidilise ja eraisiku vahel
Allikas: maa-amet
20
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
hindade tõusu toetavad ettevaates suhteliselt
tempokas palgatõus ja madalad intressimäärad,
kuid pakkumise suurenemine peaks eluasemete
hinna tõusu mõningal määral pidurdama.
Äripindade turg
Äripindade turul on 2015. aasta jooksul valminud või
valmimisjärgus palju uusi nii büroo- kui ka kauban-
duspindade arendusi (vt joonis 2.3.7). Tallinna büroo-hoonete turul moodustavad kvaliteetseimad ehk
A-klassi hooned 12% turust ja kvaliteedi poolest järg-
mise ehk B1-klassi hooned 54% turust9. Need kaks
kvaliteediklassi on ka kõige nõutavamad: A-klassi
vabade pindade hinnanguline osakaal kahanes
2014. aastal 3–4%ni ja B-klassi oma 5–6%ni. Parima
kvaliteediga pindade rendihinnad on veidi tõusnud.
B1-klassi pindade üürnikud on aga muutunud hinna-
tundlikumaks ja saavad tänu suurenenud pakkumisele
järjest enam rendihinna üle kaubelda.
Tallinna kaubanduspindade turul vakantsus
möödunud aastal eriti ei suurenenud ning hinnan-
gute kohaselt ollakse küllastumise äärel. Maa-ameti
andmetel on uued suured kaubanduspindade
arendused käsil enamasti väljaspool Tallinna.
Eesti ärikinnisvaraturg on üldiselt väga väike, aga see-
eest fondide ja investeerimisettevõtete kaudu rahvus-
vaheliselt rahastatud. Colliersi aruande järgi jagu-
nesid 2014. aastal kommertskinnisvara investee-
ringud võrdselt kolmeks Venemaa, Skandinaavia
maade ja kodumaise kapitali vahel. Välisfinant-
seerimise suur osakaal tähendab, et ärikinnisvaraga
seotud riskid Eesti finantsstabiilsusele on piiratud.
9 Real Estate Market Overview, Annual Report, Colliers International, 2015
Joonis 2.3.4. Uute eluruumide arv Tallinnas
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2011 2012 2013 2014
ehitusloa saanud ehitamist alustatud
Allikas: maa-amet
Joonis 2.3.6. Eluaseme kinnisvaratehingute maht ja eluasemelaenude käive
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
0
100
200
300
400
500
600
700
800
90020
05
mln
eur
ot
2007
2009
2011
2013
2015
eluasemetehingute maht (vasak telg)eluasemelaenude käive (vasak telg)laenukäibe suhe tehingute väärtusse (parem telg)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Joonis 2.3.7. Uute äripindade kasuliku pinna suurus ehituslubade põhjal
0
50
100
150
200
250
2011 2012 2013 2014
tuh
at m
²
kaubanduspinnad büroopinnad
Allikas: statistikaamet
Joonis 2.3.5. Korteritehingute mediaanhin-na ja keskmise brutokuupalga suhtarv
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
2007 2009 2011 2013
Eestis Tallinnas
Allikad: maa-amet, statistikaamet
21
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
3. FINANTSINSTITUTSIOONID
3.1. PANGAD
Laenuportfell10 ja varade kvaliteet
Pankadest reaalsektorile väljastatud laenude ja liisingute maht suurenes 2015. aasta augusti
lõpus aastaga 3,8%, 16 miljardi euroni (vt
joonis 3.1.1). Majapidamiste ja ettevõtete laenud
kasvasid seejuures umbes sama palju.
Ettevõtete laenude maht suurenes aastaga
3,6%, augusti lõpus 8,4 miljardi euroni. Laenu-
portfell kasvas enamikus sektorites ning kahanes
vaid üksikutes (vt joonis 3.1.2). Kõige kiiremini
kasvas kaubandusettevõtete laenujääk, aastaga
17%. Kinnisvara- ja ehitussektori laenukasv,
mis oli 2015. aasta esimesel poolel veel küllaltki
hoogne, vaibus augustiks 4%ni. Viimastel kuudel
on märgatavalt suurenenud tööstus- ja taristuet-
tevõtete11 laenuportfellid. Veonduse ja laonduse
laenujääk aasta võrdluses vähenes, ligikaudu
veerandi võrra. Valdava osa sellest kahanemisest
põhjustas aga see, et eelmise aasta detsembris ja
selle aasta jaanuaris muudeti ettevõtete liigitust12.
Veebruariga võrreldes vähenes logistikaettevõ-
tete laenumaht 4,5%. Eelmistel aastatel kiiresti
kasvanud primaarsektori laenuportfell kahanes,
aastaga 3%. Logistikaettevõtete nõudlus laenude
järele oli väike eelkõige viletsa väliskeskkonna
tõttu. Primaarsektoris olid lisaks sellele ka muud
vaid seda tegevusala mõjutavad raskused.
Majapidamiste laenuportfell jätkas mõõdukat
kasvu ja suurenes augusti lõpus aastataguse
ajaga võrreldes 4%, ligikaudu 7,7 miljardi euroni.
Eluasemelaenude nõudlus püsib endiselt küllaltki
tugev, kuid nende kasv on mõnevõrra rahunenud.
Eluasemelaenude maht kerkis aasta võrdluses
3,9%, kuid uute laenude arv pole viimase kuue
kuu jooksul suurenenud. Majapidamiste muude
laenude jääk kasvas aastaga 4,3%, taas peami-
selt autoliisingute portfelli kasvu tõttu, mis ulatus
10 Laenuportfell sisaldab reaalsektori laene, liisingut ja faktooringut.
11 Taristusektori alla kuuluvad elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veevarustuse, kanalisat-siooni ja jäätme- ja saastekäitluse, info ja side, hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtted.
12 Ettevõtete põhitegevusalasid täpsustati eelmise aasta detsembris ja selle aasta jaanuaris. Selle tulemusel muutus nii laenuportfelli kliendi- kui ka majandussektorite jaotus. Osa reaalsektori ettevõtteid liigitati ümber finantssektorisse ning reaalsektori ettevõtete laenujääk seetõttu vähenes.
Joonis 3.1.1. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015
ettevõtete laenud eluasemelaenud muud majapidamiste laenud reaalsektori laenud
Allikas: Eesti Pank
Joonis 3.1.2. Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 2015. aasta augusti lõpus
4%
17%
4%
8% 7% 11%4%
-3%
-22%-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
250
300
elu
ase
me
lae
nu
d
ka
ub
an
du
s
kin
nis
vara
ja
eh
itu
s
mu
ud
se
kto
rid
töö
stu
s
tari
stu
mu
ud
ma
ja-
pid
am
iste
lae
nu
d
pri
ma
ars
ek
tor
veo
nd
us
ja la
on
du
s
mln
eur
ot
Allikas: Eesti Pank
Joonis 3.1.3. Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
viivislaenud allah indlused
Allikas: Eesti Pank
22
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
ligikaudu 13%ni. Tarbimislaenude maht hakkas
viimase poole aasta jooksul samuti kasvama
ja suurenes aastaga 1,5%. Arveldus- ja krediit-
kaardilaenude jääk jätkas seevastu vähehaaval
kahanemist.
Laenuportfelli kvaliteet viimase poole aasta
jooksul mõnevõrra halvenes. Üle 60 päeva viivises
olevaid laene oli 2015. aasta augusti lõpus 244
miljonit eurot, mis moodustas 1,7% laenuportfellist
(vt joonis 3.1.3). Kuigi aastataguse ajaga võrreldes
on viivislaenude osakaal veidi vähenenud, on
nende maht alates selle aasta märtsist kasvanud,
44 miljoni euro võrra, ning osakaal laenuportfellis
suurenenud, 0,3 protsendipunkti. Viivislaenude
kasvust moodustasid ligikaudu 65% tööstus- ja
25% primaarsektori ettevõtted (vt joonis 3.1.4).
Lisaks tehti selle aasta esimesel poolel tavapära-
sest mõnevõrra vähem mahakandmisi.
Osa primaarsektori ettevõtteid, kes on viimastel
aastatel investeeringuteks aktiivselt laenu võtnud,
on praegu laenude teenindamisega raskustes.
Seda on põhjustanud aga suuresti vaid primaar-
sektorit mõjutavad probleemid, mille tõttu on ette-
võtete rahavood vähenenud. Tööstusettevõtete
laenumaksevõime halvenes osaliselt vähese välis-
nõudluse tõttu, kuid primaarsektoriga võrreldes
on tööstussektori probleemid eripalgelisemad ja
mõjutavad väikest osa ettevõtetest. Sellele viitab
ka viimaste kuude võrdlemisi kiire laenukasv: ajal,
mil osa tööstusettevõtteid on sattunud raskus-
tesse, võtavad teised investeeringuteks ja tege-
vuse laiendamiseks laenu.
Tööstus- ja primaarsektori laenuportfelli kvali-
teedi mõningane halvenemine ei too ilmselt
kaasa finantsstabiilsust ohustavaid probleeme,
kuna nende tegevusalade osakaal pankade
laenuportfellis on võrdlemisi väike: tööstus-
sektori osatähtsus oli augusti lõpus ligikaudu
7% ja primaarsektori oma 3% (vt joonis 3.1.5).
Ülejäänud valdkondades pole viivislaenude maht
märtsiga võrreldes eriti muutunud. Pankade kogu
laenuportfelli kvaliteet on püsinud hea: üle poole
laenujäägist moodustasid augusti lõpus sektorid,
kus viivislaenude osakaal oli väiksem kui 1%.
Pangad olid teinud laenukahjumite katteks
2015. aasta augusti lõpu seisuga provisjone
159 miljoni euro ulatuses: ligikaudu 1,1%
laenuportfellist ja 65% viivislaenude mahust.
Joonis 3.1.4. Viivislaenude mahu muutus ja mahakandmised 2015. aastal
266%
279% 165%8% 26%
-4% -46% -14%
-27%-30
-20
-10
0
10
20
30
40
töö
stu
s
pri
maa
rse
kto
r
mu
ud
se
kto
rid
kau
ban
du
s
tari
stu
elu
ase
me
lae
nud
veo
nd
us
ja
lao
nd
us
mu
ud
maj
a-
pid
am
iste
lae
nu
d
eh
itu
ski
nn
isva
ra ja
mln
eur
ot
viivislaenude mahu muutusmahakandmised
Allikas: Eesti Pank
Märkus. Viivislaenude näitaja augusti lõpu ja mahakandmised juuni lõpu seisuga
Joonis 3.1.5. Viivislaenude struktuur 2015. aasta augusti lõpus
töö
stus
, 17
%
kaub
and
us,
12%
primaar-sektor, 5%
muu
d m
ajap
idam
iste
laen
ud,
14%
kinn
isva
ra ja
eh
itus,
22%
muu
d s
ekto
rid
, 5%
eluaseme-laenud,
23%
veo
ndus
ja la
ond
us,
1%ta
rist
u, 1
%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
viiv
isla
enud
e o
saka
al s
ekto
ri la
enuj
ääg
is
sektori osatähtsus kogu laenujäägis
Allikas: Eesti PankMärkus. Pindala näitab sektori osatähtsust viivislaenudes
Joonis 3.1.6. Pankade väärtpaberiportfellid emitentide kaupa
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
31.1
2.2
012
31.1
2.2
013
31.1
2.2
014
31.0
8.2
015
mln
eur
ot
keskvalitsused ja kohalikud omavalitsusedkindlustusandjad ja pensionifondidkrediidi- ja finantseerimisasutusedäriühingud
Allikas: Eesti Pank
23
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Provisjonid vähenesid aasta algusega võrreldes
12 miljoni euro võrra ja viivislaenud 19 miljoni euro
võrra. Viivislaenude kaetus provisjonidega mõne-
võrra kahanes, kuid eelkõige kõrge provisjonide
tasemega pankades.
Eestis tegutsevate pankade väärtpaberiport-fellid kahanesid 2015. aasta esimese kaheksa
kuuga ligikaudu 49%, 754 miljoni euroni (vt
joonis 3.1.6). Madalate intressimäärade keskkonnas
pole turvalised väärtpaberid olnud pankade jaoks
eriti atraktiivsed. Paigutused keskvalitsuste võla-
kirjadesse on seetõttu aasta algusega võrreldes
vähenenud 51%, kindlustusandjatesse ja pensio-
nifondidesse 31% ning krediidi- ja finantseerimis-
asutustesse 60%. Äriühingute väärtpaberite maht
samal ajal kasvas, ligikaudu 40%. Riikide arves-
tuses suurenesid eelmise aasta lõpuga võrreldes
paigutused Eestisse, peamiselt kohalike omavalit-
suste ning riigi- või kohaliku omavalitsuse äriühin-
gute võlakirjadesse. Enim vähenes Taani krediidi-
asutuste võlakirjade maht, mis moodustas rohkem
kui poole väärtpaberiportfelli kahanemisest.
Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtes-tamise vajadusele
Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude eesmärk on
kaitsta pangandussüsteemi võimaliku kahju eest,
mis võib tekkida tsüklilise süsteemse krediidi-
riski kuhjumise tõttu majanduses. Finantstsükli
tõusu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad
pangad katta tsükli languse ajal tekkida võivaid
kahjumeid ning jätkata laenude andmist ettevõte-
tele ja majapidamistele.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr kehtesta-
takse Eesti Panga hinnangu põhjal Eesti tsükli-
lise süsteemse krediidiriski kohta. Hinnangus
on kombineeritud kvantitatiivne indikaatoritel
põhinev lähenemine ja eksperthinnang13. Puhvri
määra hinnangu andmisel on suurem kaal neil
näitajatel, mis iseloomustavad laenutsükli hetke-
olukorda kõige paremini.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja (ingl
buffer guide) leitakse Baseli metoodika järgi
laenude ja SKP suhtarvu lõhe põhjal. Standardne
13 Hindamise metoodikat kirjeldab lähemalt Eesti Panga doku-ment „Vastutsükliline kapitalipuhver. Puhvri määra kehtestamise põhimõtted ja indikaatorid”, oktoober 2015.
võla ja SKP suhtarvu lõhe14 oli 2015. aasta teises
kvartalis –15,8 protsendipunkti (vt joonis 3.1.7).
Võla ja SKP suhtarvu lõhe on olnud negatiivne
alates 2009. aastast ning 2013. aastast kuni
möödunud aasta viimase kvartalini lõhe nega-
tiivsus vähenes. Negatiivse lõhe sulgumine on
aeglustunud eelkõige seetõttu, et ettevõtete võla
maht on vähenenud. Täiendav laenude ja SKP
suhtarvu lõhe, mis on arvutatud kitsama krediidi-
agregaadi15 põhjal, on samuti jätkuvalt negatiivne.
Kuna pangandussektori laenumaht on kasvanud, on
täiendava lõhe negatiivsus vähenenud: 2015. aasta
esimeses kvartalis –30,2 protsendipunktini ja teises
kvartalis –28,9 protsendipunktini. Negatiivse lõhe
korral on kapitalipuhvri alusnäitaja 0%.
Negatiivne laenude ja SKP suhtarvu lõhe ei
välista, et laenu- ja laenukoormuse kasv võivad
lähiaastatel põhjustada süsteemsete riskide
kuhjumist. Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude
hindamisel on seetõttu olulisem kasutada muid
laenutsüklit iseloomustavaid näitajaid, eelkõige
laenukasvu eeldatavat arengut ja selle erinevust
majanduskasvust (vt joonis 3.1.8). Eesti Panga
2015. aasta juuni prognoosi kohaselt kasvab
laenu- ja liisinguportfell järgmisel kahel aastal
5–6% aastas, ligikaudu samas tempos kui prog-
noositud nominaalne SKP.
14 Standardse võla ja SKP suhtarvu puhul kasutab Eesti Pank võlataseme leidmisel rahvamajanduse arvepidamise süsteemi finantskontode kvartalistatistikat. Võla näitaja sisaldab nii Eestist kui ka välismaalt kaasatud Eesti erasektori laenuvahendeid ja emiteeritud võlakirju.
15 Täiendava laenude ja SKP suhtarvu arvutamiseks kasutatav kitsas krediidiagregaat sisaldab Eestis tegutsevate pankade kodumaiseid laene ja liisinguid.
Joonis 3.1.7. Standardne võla ja SKP suhtarvu lõhe
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
-35
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
2005 2007 2009 2011 2013 2015
pro
tsen
dipu
nkti
võla ja SKP suhtarvu lõhe (vasak telg)võla ja SKP suhtarv (parem telg)suhtarvu pikaajaline trend (parem telg)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
24
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Laenutsükli hindamise mõttes on praegune ja
lähiaastateks prognoositav laenukasv kooskõlas
üldise majandusarenguga ega peegelda kredii-
diriski liigset kuhjumist. Eesti laenukeskkonna
arengu praeguse hinnangu põhjal ei ole lähema
poole aasta jooksul tõenäoliselt vaja kehtestada
0% kõrgemat vastutsüklilise kapitalipuhvri määra.
Eesti Pank teeb määra kohta otsuse selle aasta
lõpus ning rakendab vastutsüklilise kapitalipuhvri
nõude instrumendi 2016. aasta alguses.
Rahastamine ja likviidsus
Eesti pangandussektori kõige olulisem rahas-
tamisallikas on hoiused, mille aastakasv on
püsinud tugev ja stabiilne, augusti lõpus ligi-
kaudu 11%. Hoiused moodustasid augusti lõpus
peaaegu 84% kohustusest, 3 protsendipunkti
rohkem kui aasta tagasi. Teistelt pankadelt
laenatud vahendite, millest lõviosa moodustavad
emapankadelt kaasatud ressursid, osatähtsus on
seevastu pisut vähenenud, 16%ni kohustustest.
Jõudsat hoiuste kasvu on vedanud nõudmiseni
hoiuste suurenemine. Pankade kohustuste kesk-
mine tähtaeg on seetõttu lühenenud (vt joonis
3.1.9). Mitteresidentide hoiused kasvasid
eelmise aasta detsembris hüppeliselt, ent alates
selle aasta algusest ei ole nende maht enam väga
muutunud. Mitteresidentide hoiuste aastakasv oli
augustis küll 14%, ent suuresti euro nõrgenemise
tõttu USA dollari suhtes (vt joonis 3.1.10): umbes
pool nende hoiuste mahust on dollarites. Kuna
dollari kurss on euro suhtes eelmise aasta lõpust
aasta võrdluses tugevnenud, on dollarihoiuste
väärtus eurodes suurenenud. Kui korrigee-
rida mitteresidentide hoiuste maht euro-dollari
kursiga, siis kasvas see augustis 5%.
Mitteresidentide hoiuste osakaal pankade
bilansis on erinev. Suure mitteresidentide hoiuste
osatähtsusega pangad hoiavad üldjuhul keskmi-
sest rohkem likviidseid varasid. See leevendab
mõnevõrra väljavooluriski, mis on mitteresiden-
tide hoiuste puhul suurem. Mitteresidentide
hoiuste hulgas on ülekaalus maksuvabad või
madala maksumääraga piirkonnad, mis moodus-
tasid augusti lõpus 47% kõigist mitteresidentide
hoiustest (vt joonis 3.1.11).
Joonis 3.1.10. Mitteresidentide hoiuste aastakasv
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
-400
-200
0
200
400
600
800
2012 2013 2014 2015
hoiused kokku (vasak telg)dollarihoiused (vasak telg)hoiused kokku (parem telg)euro kursiga dollari suhtes korrigeeritud hoiused (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
mln
eur
ot
Joonis 3.1.9. Rahastamise struktuur tähtaaegade kaupa
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
0
5
10
15
20
25
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
mld
eur
ot
üle 5aastane (vasak telg)1–5aastane (vasak telg)kuni 1aastane (vasak telg)nõudmiseni (vasak telg)üle 1aastase rahastamise osakaal koguressursis (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
Joonis 3.1.8. Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2005 2007 2009 2011 2013
pangalaenud ja liising nominaalne SKP
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Üks olulisim ohuallikas Eestis tegutsevate
suurte pankade rahastamisele ja likviidsusele
on Põhjamaade kinnisvara hindade kiire tõus
ja sealne suur võlakoormus. Nendest tulene-
vate riskide tõttu võib väheneda rahvusvaheliste
turgude usaldus emapankade või nende kodutur-
gude vastu. Emapankade roll Eestis tegutsevate
pankade rahastamises on aja jooksul kahanenud.
Laenude-hoiuste suhtarv on langenud 100%
juurde, mis tähendab, et laene rahastatakse kogu
pangandussektoris täielikult kaasatud hoiustega
(vt joonis 3.1.12). Emapankadega seotud nõuetel
on aga nelja suure panga likviidsetes varades
oluline roll. Nõuded emapankadele on tänavu
moodustanud keskmiselt 57% likviidsetest vara-
dest. Valdav osa nendest nõuetest, keskmiselt
82%, olid nõudmiseni.
Eesti pangandussektori likviidsed varad moodustasid augusti lõpus 5,8 miljardit eurot, 26%
koguvaradest (vt joonis 3.1.13). Möödunud aasta
teise poole ja selle aasta algusega võrreldes on
likviidsete varade struktuur muutunud: väärtpa-
berite osatähtsus oli augusti lõpus 12 protsendi-
punkti väiksem ja pankade vastu olevate nõuete
oma 18 protsendipunkti väiksem kui aasta varem.
Kahanemise taga on eelkõige Rootsi keskpanga
tänavused otsused langetada keskpangas hoius-
tamise püsivõimaluse intressimäärasid veelgi nega-
tiivsemaks. Selle mõjul hoiustasid suured pangad
osa varem emapankade juures hoitud likviidsetest
vahenditest Eesti Panka. Kui eelmise aasta juunist
kuni selle aasta märtsini püsis keskpangas hoius-
tatud varade osatähtsus likviidsetes varades 5–10%
juures, siis augusti lõpus kerkis see 36%ni.
Likviidsete varade osatähtsus on pankade kogu-
varades väga erinev: suurima osatähtsusega
pangas oli see augusti lõpus peaaegu 20 korda
suurem kui vähima osatähtsusega pangas. Eestis
tegutsevad pangad täitsid likviidsuskattekordaja
nõuet ehk nende likviidsed varad olid suuremad
kui prognoosi kohaselt 30 päeva võimalik raha
netoväljavool. Sellest järeldub, et pankade lühi-
ajaline likviidsuspositsioon püsib soodne ning
nende vastupanuvõime lühiajalistele likviid-
susšokkidele on hea. Likviidsuskattekordaja
puhul ei ole likviidsete varadena arvesse võetud
nõudeid emapankadele. Põhjamaadega seotud
riskide valguses on seega selle näitaja abil lühi-
ajalist likviidsuspositsiooni hea hinnata.
Joonis 3.1.11. Mitteresidentide hoiused
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
mld
eur
ot
Saksamaa (vasak telg)Ühendkuningriik (vasak telg)Venemaa (vasak telg)maksuvabad ja madala maksumääraga piirkonnad (vasak telg)muud riigid (vasak telg)mitteresidentide hoiuste osakaal kõigis pangahoiustes (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
Joonis 3.1.12. Laenude-hoiuste suhtarv
0%
50%
100%
150%
200%
250%
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
laenude-hoiuste suhtarv-
residentide laenude-hoiuste suhtarv
Allikas: Eesti Pank
Joonis 3.1.13. Pankade likviidsed varad ja nende osakaal koguvarades
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
0
1
2
3
4
5
6
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
mld
eur
ot
väärtpaberid (vasak telg)nõuded pankadele (vasak telg)nõuded keskpangale (vasak telg)likviidsete varade osakaal koguvarades (parem telg)vähim osakaal (parem telg)suurim osakaal (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
26
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Kasumlikkus
Hoolimata madalatest ja kohati negatiivse-
test intressimääradest on pankade kasum-
likkus püsinud tugev. Kasumlikkust on toetanud
ressursi hinna langus, laenumarginaalide püsi-
mine ja stabiilne laenukvaliteet (vt joonis 3.1.14).
Pangad teenisid 2015. aasta esimesel poolel Eesti
tegevustelt dividenditulu arvestamata 156 miljonit
eurot maksude-eelset kasumit16. Dividenditulu
tulenes peamiselt ühe pangagrupi tütarettevõte-
test. Pangandussektori keskmine varade tootlus
oli seega rahvusvahelises võrdluses jätkuvalt
tugev, 1,4% juures.
Pankade puhas intressitulu oli esimesel pool-
aastal 3,6% väiksem kui 2014. aasta teisel poolel.
Pankade tegevuskulud kahanesid aga veelgi
rohkem, eeskätt üldiste halduskulude, mitte
personalikulude arvelt (vt joonis 3.1.15). Pankade
teenustasutulud esimesel poolaastal eriti ei
muutunud (–2%). Kogukasumlikkust on enim
mõjutanud muud tulud, põhiliselt kauplemiste-
gevusest ja valuutakursside erinevuselt teenitud
tulud. Varade kvaliteet on püsinud hea. Madalad
baasintressimäärad on soodustanud klientide
võimet laene teenindada.
Ettevaates mõjutab pankade kasumlikkust nii
üldine majandusolukord kui ka nende edasine
äristrateegia.
Madalate baasintressimäärade mõjul vähenevad
pankade intressitulud peamiselt seetõttu, et
hoiuste ja turult kaasatava ressursi hinna erinevus
kahaneb17. Tulude kogunemist toetab aga nii
fikseeritud intressimarginaalidelt teenitav tulu kui
ka klientide parem võime laene teenindada, sest
nende laenuteenindamiskulud on väiksemad18.
Pangad saavad toetada kasumlikkust nii üldku-
lude vähendamise kui ka teenustasutulude
16 Koos dividendituluga oli poolaasta maksude-eelne kasum 499 miljonit eurot.
17 Negatiivseid intressimäärasid on Eestis seni seatud peamiselt keskpankades hoitavatele likviidsetele varadele, aga üksikul juhul ka grupisiseste positsioonide suhtes. Grupisiseste positsioonide puhul on hoiustamise eest nii tasutud kui ka tasu saadud. Negatiivse intressimääraga vahendid moodustasid juuni lõpus ligikaudu 7% suhtena pankade koguvaradesse.
18 Aastatel 2008–2010 vähenesid pankade intressitulud ka nende laenude tõttu, mille tagasimaksmisega oli klientidel prob-leeme ja mille intressiarvestus seega peatati.
suurendamise kaudu. Nende muudatuste pika-
ajaline tulemuslikkus oleneb siiski ka konkurentsi-
olukorrast. Pangad võivad soovida tulude suuren-
damiseks pakkuda laene senisest kõrgema riski-
tasemega klientidele või kasvatada suurema riski
ja tulususega väärtpaberite osakaalu kauplemi-
sportfellis. Finantsstabiilsuse jaoks on seejuures
oluline, et suurem risk oleks õigesti hinnastatud.
Lisaks ei tohiks riskantsemate varade osakaal
portfellis kujuneks selliseks, mis võiks ohustada
pankade tegevuse kestlikkust juhul, kui majan-
dusolukord peaks muutuma.
Kapitaliseeritus19
Euroopa Liidu pankadele kehtivad alates
2014. aastast kapitalinõuded, mille järgi peab
19 Selles alapeatükis käsitletakse pankasid konsolideeritud arvestuses, kuhu kuuluvad Swedbank, SEB, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, LHV, Tallinna Äripank ja Versobank.
Joonis 3.1.14. Pankade puhaskasum ja laenukahjumid
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
-400
-300
-200
-100
0
100
200
300
400
500
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mln
eur
ot
puhaskasum enne tulumaksu (vasak telg)netolaenukahjumid (vasak telg)puhaskasum ilma erakorralise finantstuluta (vasak telg)varade tulukus (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
Joonis 3.1.15. Pankade intressikulud ja -tulud varade suhtes
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%2
00
0
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
201
0
201
1
201
2
201
3
201
4
201
5
intressitulud intressikuludvahe
Allikas: Eesti Pank
27
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
nende hoitav kapital moodustama vähemalt 8%
ja kõrgema kvaliteediga kapital (esimese taseme
põhiomavahendid) vähemalt 4,5% riskiga kaalutud
varade suhtes. Peale selle kehtivad Eestis veel
täiendavad puhvrinõuded: 2,5% kapitali säilita-
mise puhvri nõue (alates 19. maist 2014) ja 2%
süsteemse riski puhvri nõue (alates 1. augustist
2014). Kõikidel Eestis litsentseeritud pankadel
peab seega olema praegu koguomavahendeid
12,5% ja esimese taseme põhiomavahendeid 9%
ulatuses riskiga kaalutud varade suhtes.
Pangandussektori koguomavahendite suhtarv
langes 2015. aasta teise kvartali lõpus 34,2%ni
(vt joonis 3.1.16). Kogukapitalist moodustasid
ligikaudu 99% esimese taseme põhioma-vahendid, mille suhe riskivaradesse langes
33,8%ni. 2014. aasta lõpus saavutatud kõrg-
tasemega võrreldes alanes koguomavahendite
suhtarv ligikaudu 8 protsendipunkti. See suhtarv
langes ühelt poolt krediidiriskinõuete suurene-
mise tõttu, sest laenumaht kasvab, ning teisalt
omavahendite vähenemise tõttu, sest maksti
välja dividende.
Pangagruppide finantsvõimenduse määr langes 2015. aasta esimesel poolel ligikaudu
2 protsendipunkti, 15%ni (vt joonis 3.1.17).
Finantsvõimenduse määr langes samadel
põhjustel kui kapitaliseerituse suhtarvudki. Nii
finantsvõimenduse suhtarvu kui ka kapitalinäi-
tajate põhjal on Eesti pangandussektor väga
hästi kapitaliseeritud. Kuigi suured pangagrupid
on hakanud maksma Eestis teenitavast tulust
emapankadele dividende, jääb kapitaliseeritus ka
edaspidi kõrgeks, sest siinsete pankade kasum-
likkus on hea ja laenuportfell kasvab mõõdukalt.
Joonis 3.1.16. Kapitali adekvaatsuse määra kvartalimuutus komponentide kaupa
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
-15
-10
-5
0
5
10
15
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015p
rots
end
ipun
kti
muud nõuded (vasak telg)omavahendid (vasak telg)krediidiriski nõuded (vasak telg)koguomavahendite suhtarv (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
Joonis 3.1.17. Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Allikas: Eesti Pank
Taustinfo 2. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs
Makromajandusest lähtuvad eeldused
Viivislaenude20 prognoos ja tugevusanalüüs tugineb Eesti Panga 2015. aasta juuni prognoo-
sile, mille kohaselt kasvab Eesti majandus 2015. aastal 2,2%. Detsembriprognoosiga võrreldes
pole majanduskasvu väljavaade eriti muutunud: kasv jääb järgmisel kahel aastal Eesti pika-
ajalise kasvuvõimekuse, 3–4% juurde. Majanduskasvu panustavad nii hoogne sisetarbimine
kui ka taastuv välisnõudlus. Põhistsenaariumi kohaselt kasvab laenuportfell 2015. aastal 2,3%.
2016. ja 2017. aastal suureneb laenujääk nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenamise toel
5–6%, sama palju kui nominaalne SKP.
Lisaks põhistsenaariumile on modelleeritud viis negatiivset riskistsenaariumit. Nende puhul on
eeldatud, et majanduskasv aeglustub põhistsenaariumiga võrreldes järsult, ühe kvartali jooksul
20 Üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud
28
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
20, 15, 10 või 5 protsendipunkti. Täiendavas
makromudelis on arvesse võetud majan-
dusnäitajate omavaheline mõju ning loodud
neli terviklikku, erineva tõsidusega riskistse-
naariumit (vt joonis T2.1). Seejärel on kredii-
diriskimudeli abil hinnatud põhistsenaa-
riumi ja riskistsenaariumite võimalikku mõju
Eesti pangandussektorile. Tänu madalatele
baasintressimääradele on laenuteeninda-
mise kulud püsinud viimastel aastatel suhte-
liselt väikesed. See on parandanud ettevõ-
tete ja majapidamiste laenumaksevõimet.
Intressimäärad ei pruugi aga püsivalt nii
madalale jääda, mistõttu on kahe kõige
karmima riskistsenaariumi puhul eeldatud,
et baasintressimäär tõuseb, 4%ni.
Viivislaenude prognoos
Põhistsenaariumi kohaselt jätkub viivis-
laenude osakaalu aeglane vähenemine
laenuportfellis: 2015. aasta lõpuks vähem
kui 1,6%ni ning 2016.–2017. aastal veel
0,3 protsendipunkti, 1,3%ni (vt joonis T2.2).
Laenuportfelli kvaliteet paraneb eelkõige
tänu viivises olevate ettevõtete ja majapi-
damiste tarbimislaenude vähenemisele.
Maksetähtaega ületavate eluasemelaenude
osakaal jääb aga ligikaudu sama suureks
kui praegu. Laenumaksevõimet toetavad
madalad intressimäärad ja majandus-
kasvu kiirenemine, majapidamiste puhul
ka väike tööpuudus ja mõõdukas palga-
tõus. Viivislaenude osakaal laenuportfellis
on lähedal nii-öelda loomulikule tasemele,
mida võib pidada tavapärase laenutege-
vuse puhul paratamatuks. Tegelik viivislae-
nude osakaal võib prognoositust erineda,
kuna lootusetute nõuete mahakandmine
võib kujuneda eeldatust teistsuguseks või
majandusareng võtta teise suuna. Et arves-
tada majandusolukorra võimalikku halvene-
mist, on lisaks põhistsenaariumile analüü-
situd ka riskistsenaariumite mõju Eesti
pangandussektorile.
Reaalmajanduse väga ebasoodsaid
muutusi kajastavate riskistsenaariumite
korral halveneb märgatavalt laenuklientide
majanduslik olukord ja maksevõime. See
mõjutab omakorda negatiivselt pangan-
Joonis T2.1. Reaalse SKP eeldused põhi- ja riskistsenaariumite korral
12
13
14
15
16
17
18
19
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
mld
eur
ot
5 pp 10 pp 15 pp 20 pp
tegelik põhistsenaarium
Allikas: Eesti Pank
Joonis T2.2. Viivislaenude osakaal põhi- ja riskistsenaariumite korral
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
20
07
20
08
20
09
201
0
201
1
201
2
201
3
201
4
201
5
201
6
201
7
5 pp 10 pp 15 pp 15 pp + intressitõus20 pp + intressitõus
tegelik põhistsenaarium
Allikas: Eesti Pank
Joonis T2.3. Viivislaenude osakaalu suurim erinevus põhistsenaariumiga võrreldes
0
2
4
6
8
10
12
5 p
p
10 p
p
15 p
p
15 p
p
+ in
tre
ssi-
tõu
s
+ in
tre
ssi-
tõu
s
20
pp
pro
tsen
dipu
nkti
ettevõtete laenudmajapidamiste muud laenudeluasemelaenud
Allikas: Eesti Pank
29
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
dussektorit. Reaalsektori viivislaenude
osakaal kasvab eri riskistsenaariumite
korral 2–8%ni. Ettevõtete ja majapidamiste
muude laenude portfelli kvaliteet halveneb
kõige rohkem. Negatiivseima stsenaariumi
puhul on ettevõtete viivislaenude osakaal
10 protsendipunkti suurem kui põhistse-
naariumis ja majapidamiste muude laenude
oma 7 protsendipunkti suurem (vt joonis
T2.3). Riskistsenaariumite suhtes on kõige
vastupidavam eluasemelaenude port-
fell, mille viivislaenude osakaal on kõige
rängema stsenaariumi korral 2 protsen-
dipunkti suurem kui põhistsenaariumis.
Suured pangad on riskistsenaariumite
suhtes vähem haavatavad: viivislaenude
osakaal kasvab olenevalt šoki tugevusest
1,7–5,7%ni. Väikesed pangad on seevastu märgatavalt tundlikumad: maksetähtaega ületa-
vate laenude osakaal kasvab 5–29%ni. Väikesed pangad on osaliselt tundlikumad seetõttu, et
ettevõtete ja majapidamiste muude laenude osakaal on nende laenuportfellis suurem. Eelmise
Finantsstabiilsuse Ülevaatega võrreldes on viivislaenude tundlikkus sarnaste riskistsenaariu-
mite puhul mõnevõrra kasvanud. Šokkide suhtes on enim muutunud tundlikumaks viivislaenude
paranemise määr. Seekordsete riskistsenaariumite puhul on seega vähenenud tõenäosus, et
kord viivisesse sattunud laenud muutuvad taas toimivaks. Sellest hoolimata kasvab viivislae-
nude osakaal 2008. aasta majandussurutisega sarnase riskistsenaariumi korral vähem, kui see
tegelikult tol ajal suurenes.
Eestis tegutsevate pankade kasumi teenimise võime on hea. Riskistsenaariumite korral on
pankade laenukahjumieelne kasum vaid veidi väiksem kui põhistsenaariumis. Baasintressimäära
tõusu eeldavate stsenaariumite korral pankade kasum aga kasvab, sest intressimäära tõus kandub
küllaltki kiiresti üle laenuvõtjale ning pankade intressitulu suureneb. Intressimäära tõus mõjub küll
negatiivselt ettevõtete ja majapidamiste võimele laene teenindada, kuid selle tõttu lisandub viivis-
laene vähe. Pankade laenuallahindluste-eelne kasum on kõigi riskistsenaariumite korral suurem
kui viivislaenude mahu kasv (vt joonis T2.4). Sel ajal teenitud kasumist seega piisab laenukahjumite
katmiseks isegi siis, kui uued viivislaenud tuleks täielikult maha kanda.
Joonis T2.4. Kasumid ja viivislaenude muutus (III kv 2015 – IV kv 2017)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
põ
hi-
stse
na
ari
um
5 p
p
10 p
p
15 p
p
mln
eur
ot
allahindluste-eelne kasumviivislaenude muutus ilma mahakandmisteta
Allikas: Eesti Pank
15 p
p
+ in
tre
ssi-
tõu
s
+ in
tre
ssi-
tõu
s
20
pp
Taustinfo 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest tulenevad
muudatused
Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv21 oli üks 2014. aasta olulisemaid
Euroopa Liidu finantssektorit puudutavaid õigusakte. Direktiiv on aluseks alates 2015. aasta
märtsi lõpust Eestis kehtivale finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusele.22 See kehtestab
ühtse raamistiku makseraskustes pankade probleemide lahendamiseks, et säilitada finantssta-
biilsus ja vältida või vähendada võimalikult palju vajadust kasutada kriisilahendamisel riigieel-
arve vahendeid. Lisaks on seaduse eesmärk tagada hoiustajate, investorite ja muude klientide
vahendite piisav kaitse ning krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvus.
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014
22 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015003
30
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Seadusest tulenevad peamised muudatusedSeadus sätestab krediidiasutustele kriisilahendusmeetmed, reguleerib nende koostööd teiste ametiasutuste ja Euroopa Liidu institutsioonidega ning kohustab panku tegema regulaarseid sissemakseid kriisilahendusfondi. Seadus kohaldub Eestis asutatud krediidiasutustele ja inves-teerimisühingutele, nende Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtetele ja kolmandas riigis asutatud filiaalidele. Seadus jõustub ka valdusettevõtjatele, kes kuuluvad kas krediidiasu-tuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi. Kriisilahendusmeetmed saab jagada kolmeks:• kriisi ennetamise ja ärahoidmise meetmed,• varajase sekkumise meetmed,• kriisilahendusmeetmed ja -õigused.
Kriisilahendusasutus ehk vajalike meetmete võtja on Eestis seaduse kohaselt finantsinspekt-
sioon. Oluliste otsuste langetamisel, näiteks konkreetse kriisilahendusmeetme valikul, peab
finantsinspektsioon ära kuulama Eesti Panga arvamuse. Alates 2016. aastast võtab kriisilahen-
dusotsuseid23 vastu ühtne kriisilahendusnõukogu24, kuhu hakkavad kuuluma ühtse järelevalve-
mehhanismi liikmesriikide kriisilahendusasutused. Ühtne kriisilahendusnõukogu muu hulgas
kasutab ja haldab ka ühtset kriisilahendusfondi.
Kriisi ennetamise ja ärahoidmise meetmed
Pangad hakkavad koostama regulaarseid finantsseisundi taastamise kavasid, mida hindab
finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon koostab samal ajal kriisilahenduskava iga panga või
pangagrupi kohta. Selles kavas sätestatakse kriisilahendusmeetmete või -õiguste valikud, mida
saab rakendada siis, kui krediidiasutus täidab seaduses sätestatud kriisilahendusmenetluse
algatamise tingimused (vt kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi). Seaduses on täpsemalt regulee-
ritud see, kuidas pangagrupi üksused, näiteks ema- ja tütarettevõtted, võivad teineteist grupi
sees rahaliselt toetada.
Varajase sekkumise meetmed
Nende meetmete abil saab ennetada kriisiolukorda ja neid võetakse juhul, kui krediidiasutus ei ole
veel maksejõuetuks muutunud, kuid tema finantsolukord on halvenenud. Finantsinspektsioonil
on näiteks õigus nõuda, et pank võtab finantsseisundi taastamise kavas esitatud meetmeid või
vahetab välja pangajuhi, või keelustada kasumi väljamaksmise. Kui meedet soovitakse kohal-
dada ühtse järelevalvemehhanismi alla kuuluva panga suhtes, siis kaasatakse otsustusprotsessi
ka Euroopa Keskpank.
Kriisilahendusmeetmed ja -õigused
Kriisilahendusmeetmeid saab võtta ainult siis, kui pank on makseraskustes või satub nendesse
tõenäoliselt, kui see on vajalik avaliku huvi tõttu ning kui ei ole teist lahendust, mis taastaks
panga maksevõime piisava aja jooksul. Meetmete võtmine peab arvestama ka finantsstabiil-
suse tagamise vajadust. Kinni tuleb pidada põhimõttest, mille kohaselt katavad kahjumi esmalt
aktsionärid ja seejärel võlausaldajad vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule. Ühe ja sama
rahuldamisjärgu võlausaldajaid tuleb alati kohelda võrdselt. Nii kriiside ennetamisel kui ka lahen-
damisel tuleb lähtuda põhimõttest, et ühelgi võlausaldajal ei tule katta krediidiasutuse kahjumit
suuremas ulatuses kui krediidiasutuse pankrotimenetluse korral.
23 Konkreetset liikmesriiki puudutava otsuse korral osaleb otsustusprotsessis ka asjasse puutuva liikmesriigi kriisilahendus-asutus. Otsused võetakse vastu konsensuslikult ning kui kokku lepitud tähtajaks kokkulepet saavutatud ei ole, siis langetakse otsus lihthäälteenamusega.
24 Kriisilahendusnõukogu on loodud ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014.
31
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Seaduse järgi saab pankade kriisilahendamiseks kasutada nelja meedet:• panga aktsiate ja vara võõrandamine, mida saab võtta üksnes koos mõne teise meetmega;• sildasutuse asutamine;• varade eraldamine;• kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine (ingl bail-in).
Kuigi esimesena tuleb alati kaaluda maksejõuetu krediidiasutuse lõpetamist ja likvideerimist,
lähtudes tavalisest maksejõuetusmenetlusest, võib avaliku huvi tõttu osutuda kasulikumaks
võtta kriisilahendusmeetmeid, et taastada krediidiasutuse toimevõime või jätkata vähemalt selle
kriitiliste funktsioonide täitmist.
Kriisilahendusfond
Pankade kriisilahendamise finantseerimiseks luuakse kriisilahendusfond, mille tarbeks
moodustatakse tagatisfondi juurde eraldi kriisilahenduse osafond. Selle osafondi vahendeid
saab vajaduse korral kasutada kriisiolukorra rahastamiseks juhul, kui krediidiasutuse aktsio-
närid või omanikud on kandnud juba kahjusid vähemalt 8% ulatuses kõikidest kohustustest ja
omavahenditest.
3.2. KINDLUSTUSETTEVÕTTED
Eesti kindlusturg jätkas 2015. aasta esimesel
poolel kasvamist: makseid koguti 5% rohkem kui
samal ajal aasta tagasi. Eelmise aasta esimese
poolega võrreldes on aga kindlustussektoris
kogutud preemiate kasv veidi aeglustunud,
elukindlustuses 16%lt 2%ni ning kahjukindlus-
tuses 7%lt 5%ni (vt joonis 3.2.1). Kindlustussektori
kogukasum oli 2015. aasta esimesel poolel
umbes sama suur kui aasta varem, 30 miljonit
eurot. Senise kasumlikkuse säilitamist ja suuren-
damist survestavad aga edaspidi nii mada-
late intressimäärade keskkond kui ka üpris tihe
konkurents.
Kuna kindlustusnõuete väljamaksed suurenesid,
vähenes Eestis tegutsevate kahjukindlustus-seltside tehniline tulem esimesel poolaastal
aasta võrdluses 9%, ligikaudu 2 miljoni euro
võrra. Neto kombineeritud suhe25 pisut halvenes,
juuni lõpus 89%ni. Mitme Eestis tegutseva kahju-
kindlustusseltsi neto kombineeritud suhe oli
seejuures kõrgem kui 100%. See viitab üpris
tugevale konkurentsile, mistõttu on hindu keeru-
line tõsta. Investeeringutelt teenitud netotulu,
mis toetas möödunud aastal märkimisväärselt
tegevuskasumi kujunemist, vähenes selle aasta
esimesel poolel ligikaudu 60%, 4 miljoni euro
25 Neto kombineeritud suhe = (esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest + neto tegevuskulud) / teenitud preemiad netona edasikindlustusest
võrra. Kuna kevadel hakkasid erakordselt madalal
tasemel olnud pikaajalised intressimäärad veidi
tõusma, ei saanud seltsid enam suurendada
kasumit varade väärtuse ümberhindluse arvelt.
Kahjukindlustusseltside kasum kahanes seetõttu
aasta võrdluses umbes 20%, 19 miljoni euroni.
Elukindlustuse tulemused aga paranesid.
Elukindlustusseltsid teenisid 2015. aasta esimesel
poolel 11 miljonit eurot kasumit, ligikaudu 5 miljoni
euro võrra rohkem kui aasta varem. Kasum kasvas
aga suuresti ühe seltsi tõttu, kes vähendas tehni-
lisi reserve. Nagu ka kahjukindlustuses, vähenes
elukindlustuse investeeringute netotulem tunta-
valt, sest varade väärtuse ümberhindluse mõju
Joonis 3.2.1. Eestis kogutud kindlustus-maksed ja kindlustusseltside kasum
-40
-20
0
20
40
60
80
0
10
20
30
40
50
60
70
80
2008 2010 2012 2014
mln
eur
ot
mln
eur
ot
elukindlustusmaksed (vasak telg)kahjukindlustusmaksed (vasak telg)elukindlustuse nelja kvartali kasum (parem telg)kahjukindlustuse nelja kvartali kasum (parem telg)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
32
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
oli negatiivne. Investeeringute netotulem kahanes
aasta võrdluses 19 korda, 9,4 miljoni euro võrra.
Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsib
Solventsus I raamistikus tugev, ent selles
ei kajastu riskidest tulenev kapitalivajadus.
2016. aastal rakenduv Solventsus II võtab kind-
lustusettevõtteid ohustavaid riske paremini
arvesse, kuna varasid ja kohustusi hinnatakse
turuväärtuses ja riskitundlikul viisil. See annab
ühelt poolt parema ülevaate kindlustusettevõtete
kapitalivajadusest, ent teisalt kasvab selle tõttu
suure tõenäosusega seltside kapitalipositsioo-
nide volatiilsus.
33
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
4. SÜSTEEMSELT OLULISED ARVELDUSSÜSTEEMID
4.1. RISKID JA JÄRELEVAATAJA HINNANG
Eesti Panga järelevaatamise alla kuuluvad kaks
süsteemselt olulist süsteemi: Eesti Panga hallatav
reaalajaline brutoarveldussüsteem TARGET2-
Eesti ja Eesti Väärtpaberikeskuse hallatav väärt-
paberiarveldussüsteem. Selle aasta alguses
võttis Eesti Pank järelevaatamisele ka kaardimak-
sete süsteemi. Kuna seal süsteemis töödeldavad
kaardimaksed moodustavad suure osa kõikidest
maksetest, avaldab kaardimaksete süsteem mõju
raharingluse toimimisele.
TARGET2-Eesti toimis 2015. aasta esimesel
poolel oluliste tõrgeteta ning süsteemi käidel-
davus oli 100%. Süsteemi haldurina tegi Eesti
Pank kaks talitluspidevuse testi, et tagada võima-
liku sidekatkestuse ja TARGET2 maksemooduli
tõrke korral valmisolek kriitiliste maksete arvel-
damiseks. Lisaks testiti süsteemihalduri toime-
võimet asenduspinnal, juhul kui põhitöökohta ei
saa kasutada. Mõlemad testid läksid edukalt.
Pankade likviidsuspuhvrid olid arvelduste sujuvaks toimimiseks piisavad ning pankade
vajadus Eesti Pangalt päevasisest laenu võtta
oli minimaalne. Päevasisest laenuvõimalust ehk
koondtagatise vastu avatud krediidiliini kasutasid
kuuest selle võimaluse loonud pangast kolm ja
sedagi vaid üksikul korral. Üleöölaenu pangad
ei vajanud. Keskpangas hoitava kohustusliku
reservi nõude suurus oli 148 miljonit eurot. Mitu
kommertspanka hoiab keskpangas vahendeid
nõutust märksa rohkem. Keskpangas hoitav
kontojääk kasvas 2015. aasta aprillis kaheksa
korda, ligikaudu 2 miljardi euroni, peamiselt
seetõttu, et üks suur pangagrupp muutis likviid-
susjuhtimist (vt joonis 4.1.1).
Eurosüsteemi süsteemselt olulised makse-
süsteemid, mida kasutavad Eestis tegutsevad
pangad arveldusteks – EBA Clearingu hallatav
jaemaksete arveldussüsteem STEP2 ja tähtaja-
line suurmaksete netoarveldussüsteem EURO1
– toimisid samuti tõrgeteta.
Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) hallatavas väärtpaberite arveldussüsteemis ei olnud
2015. aasta esimesel poolel ühtegi intsidenti ning
süsteem toimis 100%. Igal kuul arveldati keskmi-
selt 4400 tehingut koguväärtusega 9,5 miljonit
eurot. Arvelduste ebaõnnestumise määr, mis
näitab nende tehingute osatähtsust, mis arveldati
plaanitud arvelduspäevast hiljem, oli 0,03%. See
tähendab, et igal kuul hilines kas raha või väärt-
paberite puudumise tõttu 13 väärtpaberite ostu-
müügiülekannet. EVK eesmärk on hoida käidel-
davuse tase vähemalt 99,5% aastas ning arvel-
duste ebaõnnestumise määr alla 1% tehingutest.
Süsteemi teenustase vastas eesmärgiks võetud
määrale (vt joonis 4.1.2).
Pärast väärtpaberiarveldussüsteemi hindamist
2014. aastal andis järelevaataja EVK-le soovi-
tused riskide minimeerimiseks. EVK on viinud
neid soovitusi ellu plaanitust aeglasemalt, prae-
guseks on neist täidetud kolmandik. Eesti Pank
on samal ajal nõustunud lükkama osa soovituste
Joonis 4.1.1. Pankadevaheliste maksete käive, kohustusliku reservi nõue ja keskpangas hoitav kontojääk
0
500
mln
eur
ot
1000
1500
2000
2500
2012 2013 2014 2015
koondtagatis kuu keskmine kontojääk ESTA ja TARGET2 -Eesti maksete käive kohustusliku reservi nõue
Allikas: Eesti Pank
Joonis 4.1.2. Pankadevaheliste arveldussüs-teemide käideldavus
99,4%
99,5%
99,6%
99,7%
99,8%
99,9%
100,0%
2009 2011 2013 2015
väärtpaberite süsteem
TARGET2 -Eesti TARGET2 -Eesti aktsepteeritav käideldavus
väärtpaberite süsteemi aktsepteeritav käideldavus
Allikas: Eesti Pank
34
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
täitmist edasi, kuniks on selgunud Balti keskde-
positooriumite ühendamise üksikasjad ja mõju
Eesti Väärtpaberikeskusele.
Nets Estonia hallatavas Eesti kaardimak-sete süsteemis oli 2015. aasta esimesel poolel kuus intsidenti, mis tõid kaasa teenustaseme languse. Ööpäev läbi ja seitse
päeva nädalas toimivas kaardimaksete süsteemis
oli poole aasta jooksul kaardimaksete autorisee-
rimine häiritud 13 tundi ja 8 minutit. Kahel korral
ei toiminud mobiilmaksete ja e-kaubanduse
teenus, ülejäänud neljal korral jäi tegemata osa
pangaautomaadis ja makseterminalis algatatud
kaarditehingutest.
Raharinglus oli esimesel poolaastal enim häiritud
19.–20. mail poolteist päeva väldanud kaardisüs-
teemi tõrke tõttu. Selle tulemusel langes süsteemi
käideldavus allapoole eesmärgiks võetud taset
ehk 99,6%: süsteemi päevase aja käideldavus
oli mais 97,83% (vt joonis 4.1.3). See tõrge oli
viimaste aastate suurim: teise panga automaa-
dist ei saanud võtta sularaha ning keskeltläbi
kaks kolmandikku kaarditehingutest jäi tege-
mata. Intsident tekkis andmebaasi tõrke tõttu,
mis halvas kaarditehingute töötlemise. Nets
Estonia analüüsis probleemi põhjuseid ja võima-
likke lahendusi ning muutis süsteemi tarkvara ja
parandas andmebaasi ülesehitust, et vähendada
andmebaasi koormust ja vältida sarnase olukorra
kordumist. Süsteemihalduri sisse seatud protse-
duur turuosaliste – pankade ja kaupmeeste ning
tõsisemate tõrgete puhul ka avalikkuse – teavita-
miseks toimis selle intsidendi ajal korrektselt.
Joonis 4.1.3. Kaardimaksete süsteemi käideldavus 2015. aastal
97,5%
98,0%
98,5%
99,0%
99,5%
100,0%
jaan. veeb. märts apr. mai juuni juuli
tipptund (12 –19) tipptunni eesmärk (99,75%) päev (8 –12, 19–22) päevane eesmärk (99,6%) öine (22 –8) öine eesmärk (99,3%)
Allikas: Eesti Pank
35
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
LISA 1. MADALATE INTRESSIMÄÄRADE MÕJU FINANTSSEKTORILE
Väikese majanduskasvu ja aeglase inflatsiooni tõttu on keskpangad üle kogu maailma viinud
viimastel aastatel ellu leebet rahapoliitikat, mis on kaasa toonud erakordselt madalad intres-
simäärad. Sellise rahapoliitika eesmärk on võidelda deflatsiooniga ja aidata kaasa majandus-
kasvule, kuid sellega võivad samal ajal kaasneda finantssektori toimimist ohustavad muutused.
Kuna madalate intressimäärade keskkond jääb tõenäoliselt püsima ka keskpikas väljavaates, on
oluline hinnata, milline võib olla selle mõju Eesti finantssektorile.
Madalate baasintressimäärade tõttu valitseb turgudel suur rahapakkumine ja keskpangad
ostavad riigivõlakirju, mis kahandab võlakirjade tootlust. Investorid otsivad seetõttu muid varasid,
kuhu raha paigutada, ning võtavad tootluse säilitamise nimel suuremaid riske. See toob kaasa
varade hindade tõusu. Juhul kui riskihinnangute aluseks olevad tingimused peaks muutuma, võib
suurele varahindade tõusule järgneda nende järsk ja tugev korrektsioon. Sõltuvalt finantsasu-
tuste varade ja kohustuste struktuurist mõjutab intressimäärade tase nende tuluteenimisvõimet
ja pikas vaates ka maksevõimet. Lisaks võib suure rahapakkumise ja madalate intressimäärade
keskkond koos pangandust puudutavate
õigusnormide karmistumisega soodustada
pangandusvälise laenuvahenduse levikut.
Mõju varahindadele
Kuna Eesti väärtpaberiturgude maht on
väike ning kohaliku finantsturu osalistel ei
ole seal suuri positsioone, ei mõjuta siin-
sete väärtpaberiturgude sündmused märki-
misväärselt Eesti finantssektori stabiilsust.
Varahindade kallinemisega üleilmsetel
väärtpaberiturgudel on siiski kaasnenud
aktsiahindade tõus ka Tallinna börsil. Tallinna börsi arengut on mõjutanud nii
Eesti majanduse suhteliselt kiire kasv kui
ka riigi asukoha ja peamiste kaubandus-
partneritega seotud riskid. Kokkuvõttes on
siinse börsi aktsiaindeks alates 2012. aasta
algusest tõusnud üsna sarnases tempos
euroala ja Põhjamaade noteeritud aktsiate
hindadega (vt joonis L1.1).
Lisaks finantsvarade hindadele võivad
madalate intressimäärade mõjul tõusta
ka kinnisvara hinnad. Kuna finantsva-
rade tootlus on väike, muutub kinnisva-
rasse investeerimine atraktiivsemaks. See
mõjutab aga kinnisvaraturu aktiivsust ja
hinnataset. Lisaks on tänu madalatele intres-
simääradele rahastamiskulud väiksemad,
mistõttu saab teha laenude abil suuremaid
investeeringuid. Kinnisvara hinnad on Eestis
Joonis L1.1. Aktsiaindeksite muutus 2012. aasta algusest
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
2012 2013 2014 2015
OMX Tallinn S&P 500 OMX Stockholm 30 Euro Stoxx 50
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015
Joonis L1.2. Kinnisvara hinnaindeksid (III kvartal 2003 = 1)
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
2004 2006 2008 2010 2012 2014
korterid hoonestatud elamumaa hoonestamata maa kinnisvara kokku
Allikas: maa-amet
36
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
viimastel aastatel tõusnud küllaltki tempo-
kalt, kiiremini kui on kasvanud majandus (vt
joonis L1.2). Kinnisvara hinnad on kerkinud
siiski madalalt tasemelt, sest nende korrekt-
sioon pärast kriisi oli üsna ulatuslik.
Kinnisvara hindade kõrvalekallet majanduse
põhinäitajate pikaajalisest suundumusest
saab hinnata kinnisvara hinna ja sissetu-
leku suhtarvu erinevusega selle pikaajali-
sest keskmisest. Tallinna ja Eesti korterite
mediaanhinna ja brutokuupalga suhtarvud
kerkisid 2015. aasta teises kvartalis pikaaja-
lise keskmise lähedale, kuid jäid siiski mada-
lamaks (vt joonis L1.3). Sissetulekute kiire
kasv ei pruugi siiski olla kooskõlas majan-
duse pikaajalise kasvusuundumusega.
Mõju pankadele
Sõltuvalt pankade varade ja kohustuste struktuurist mõjutab intressimäärade langus ja madal
tase intressitulude ja -kulude kaudu pankade võimet teenida tulu. Kasumlikkuse säilitamiseks
võivad pangad keskenduda tulusamatele teenustele, suurendada efektiivsust, võtta suuremaid
riske või muuta ärimudelit.
Eestis tegutsevad pangad on valdavalt n-ö universaalpangad: nende kasumlikkuses on oluline
roll kliendihoiuste kaasamisel ja reaalsektorile laenude andmisel. Varahaldus ja makseteenused
toetavad kasumlikkust, kuid kasumlikuna püsimiseks nendest ei piisa. Kui mitte arvestada tütar-
ettevõtetest teenitud dividenditulu, millel on ühekordne suur mõju, pärineb valdav osa Eestis
tegutsevate pankade ja välispankade filiaalide tuludest intressitulust (vt joonis L1.4).
Joonis L1.3. Korteritehingute mediaanhinna ja brutokuupalga suhtarv
Allikad: maa-amet, statistikaamet, Eesti Panga arvutused
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Tallinn Eesti Tallinna pikaajaline keskmine Eesti pikaajaline keskmine
Joonis L1.4. Euroopa Liidu pankade tegevustulud liikide kaupa
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
Ru
me
en
ia
Un
ga
ri
Bu
lga
ari
a
Ho
rva
ati
a
Po
ola
Tše
hh
i
Kü
pro
s
Slo
vak
kia
Slo
vee
nia
Lä
ti
Ee
sti
Kre
ek
a
Ita
alia
His
pa
an
ia
Le
ed
u
Au
stri
a
Po
rtu
ga
l
eu
roa
la
Be
lgia
Eu
roo
pa
Liit
Ro
ots
i
Iiri
ma
a
Pra
nts
usm
aa
Üh
en
dk
un
ing
riik
Sa
ksa
ma
a
Ma
lta
Ho
llan
d
Taa
ni
Lu
kse
mb
urg
So
om
e
suht
ena
vara
des
se
muud tegevustulud netona tulud kauplemistegevuselt
puhasteenustasutulu puhasintressitulu
Allikad: Euroopa Keskpank, riikide keskpangad
37
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Eestis tegutsevad pangad rahastavad end
peamiselt kliendihoiuste ja emapankade
vahenditega. Siinsete pankade kohustus-telt makstav intressikulu on seetõttu
olnud üldiselt madalam kui rahaturu intres-
simäärad, välja arvatud siis, kui intres-
simäärad on kiiresti alanenud. Viimastel
aastatel on pankade intressikulusid aidanud
väiksena hoida hoiuste kiire kasv ja mada-
latest intressimääradest tingitud vähene
huvi tähtajalise hoiustamise vastu (vt joonis
L1.5). Viimase nelja kvartali jooksul maksid
pangad intressikulusid 16% ulatuses samal
ajal teenitud intressituludest.
Pankade laenuportfellid koosnevad val-
davalt ujuva intressimääraga väljastatud
laenudest. Intressimäär moodustub baas-
intressimäärast, milleks on kõige sageda-
mini 6 kuu EURIBOR, ning sellele lisatavast
riskimarginaalist, mis laenulepingu kehtivuse
ajal ei muutu. Baasintressimäära muude-
takse enamasti kaks korda aastas, iga kuue
kuu möödumisel. Pankadevahelise rahaturu
intressimäärade muutused kanduvad seega
küllaltki kiiresti edasi pankade teenitavasse
intressitulusse (vt joonis L1.6). Kui pank
suudab kaasata ressurssi vähemalt laenude
baasintressimäära hinnaga, siis teenib ta
selle muutumisest hoolimata vähemalt
laenulepingus fikseeritud riskimarginaali
osa.
Laene antakse tavaliselt pikema tähtajaga
kui ressursse kaasatakse. Pankade tule-
vane intressitulu oleneb seega rohkem
olemasolevate laenude intressimarginaalist
ja aegumistähtajast kui ressursi hinnast.
Keerulise majanduskeskkonna tõttu pärast
kriisi asusid pangad intressimarginaale taas
suurendama (vt joonis L1.7). Uute laenude
suurem marginaal on toetanud pankade
intressitulukust.
Baasintressimäärade alanemisega kaasneb
kohati üldise tulukuse vähenemine. Siin
on ühelt poolt ohuks krediidiasutuste
võimalik soov kasvatada riskantse-mate ja suurema marginaaliga laenude
Joonis L1.5. Nõuete ja kohustuste keskmised intressimäärad
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
2006 2008 2010 2012 2014
nõuete keskmine intressimäärkohustuste keskmine intressimäärnõuete ja kohustuste intressimäärade vahe6 kuu EURIBOR
Allikas: Eesti Pank
Joonis L1.6. Pankade nõuded intressimäära-vahemike kaupa
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
-0,3
–0%
0–
1%
1–
2%
2–
3%
3–
4%
4–
5%
5–
6%
6–
7%
7–
8%
8–
9%
30.06.201030.06.2015
Allikas: Eesti Pank
Märkus. Arvesse ei ole võetud nõudeid kesk- ja kommertspankade vastu.
Joonis L1.7. Uute laenude keskmised intressimarginaalid 6 kuu EURIBORi suhtes
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%
4,5%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
ettevõtete pikaajalised laenudeluasemelaenud
Allikas: Eesti Pank
38
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
osakaalu. Teiselt poolt võivad pangad laenukäibe suurendamiseks leevendada laenutingimusi
või vähendada marginaale. Uute väljastatud laenude intressimarginaalid ei ole viimasel ajal
väga muutunud ning pangad ei ole viidanud kavatsusele neid lähiajal märkimisväärselt vähen-
dada. Riskantsemad laenud peavad olema igal juhul õigesti hinnastatud ning nende osakaal
laenuportfellis ei tohi üldise majandusolukorra halvenemise korral ohustada panga tegevuse
jätkusuutlikkust.
Negatiivsed intressimäärad Eesti pankades
Ressursi ülepakkumise ajal küsitakse hoiustamiselt intressi maksmise asemel kohati selle eest
tasu. Siinsed pangad juba küsivad tasu ressursi vastuvõtmise eest ja ka maksavad tasu ressursi
hoidmise eest keskpangale ja emapankadele. Negatiivse intressimääraga hoiustatud vahendid
moodustasid augusti lõpus ligikaudu 7% pankade kohustustest. Jaeklientidele ei ole hoiusta-
mise eest negatiivseid intressimäärasid kehtestatud.
Laenude hinna kujundamisel kasutavad pangad tavaliselt ühekordset teenustasu ja laenupe-
rioodi vältel tasutavat intressimäära. Intressimäär koosneb baasintressimäärast ja konkreet-
sele kliendile määratud lisaintressimäärast. Baasintressimäärana kasutatakse enamasti 6 kuu
EURIBORi, mõnes pangas vahel ka mitmest komponendist koosnevaid indekseid. Lepingutes
ei ole tavaliselt eraldi välja toodud seda, mis juhtub siis, kui baasintressimäär ja ka kogu intres-
simäär muutuvad negatiivseks.
Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei tohiks eeldada, et juhul kui baasintressimäära nega-
tiivseks muutumist ei ole lepingus käsitletud, siis on baasintressimäär 0%26. Kui aga intressi-
määra kujunemises ei ole täpselt kokku lepitud, vaid on viidatud tüüptingimustele, siis võib kredii-
diasutus baasintressimäära negatiivseks muutumise korral tüüptingimusi muuta. Krediidiasutus
peab sellest aga klienti enne teavitama ja jätma talle võimaluse lepingust taganeda.
Mõju kindlustusseltsidele
Madalate intressimäärade keskkond on üks peamisi kindlustusseltse ohustavaid riske. See
mõjutab kõige enam elukindlustust, kuna sealsed kohustused on kindlustusvõtjate ees sageli
pikaajalised. Kui intressimäärad langevad, siis kohustuste nüüdisväärtus suureneb. Suure osa
elukindlustusseltside investeeringutest moodustavad aga võlakirjad, mille tähtaeg on tihti lühem
kui kohustuste oma. Intressimäärade languse korral suureneb seetõttu investeeringute väärtus
kohustuste omaga võrreldes vähem, mis toob kindlustusettevõtetele kahju. Lisaks muudavad
erinevad tähtajad kindlustusandjad avatuks refinantseerimise riskile: tähtaja saabudes tuleb
varad investeerida väiksema tulususega, mis teeb kasumlikkuse säilitamise keeruliseks. See
puudutab eriti neid ettevõtteid, kes on väljastanud kõrge tagatud intressimääraga lepinguid.
Madalad intressimäärad ohustavad seega elukindlustusandjate kasumlikkust ja keskpikas ette-
vaates ka nende maksevõimet.
Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionide järelevalve EIOPA 2014. aastal tehtud tugevus-analüüsi tulemuste kohaselt ei avaldu madalate intressimäärade keskkonnast tingitud prob-
leemid kindlustusseltside jaoks kohe. Kui intressimäärad püsivad aga madalal pikka aega, siis
26 Finantsinspektsiooni kiri nr 4.12-3/3149-1 pangaliidule, 09.12.2014.
39
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
on nende mõju suur27. Tugevusanalüüsis
osalenud Eestis tegutsevate kindlustusand-
jate tulemused näitasid, et madala intres-
simäära keskkonna püsimine on suur risk
pikaajaliste tagatud intressimääraga kohus-
tustega kindlustusandjatele. Praeguseks on
tugevusanalüüsi madalate intressimäärade
stsenaarium28 juba täitunud ja hetke tulu-
kõver on madalamal kui tugevusanalüüsis
kasutatu. Juhul kui seltsid ei võta asjako-
haseid meetmeid ega kohanda tegevust ja
strateegiat, siis võivad neil tekkida kohus-
tuste täitmise raskused kindlustusvõtjate
ees arvatust varem29.
Madalate intressimäärade tõttu ei ole seni
veel Eesti elukindlustuse kasumlikkus
märgatavalt vähenenud. Varade tootlus
on püsinud viimasel paaril aastal 1,3–2%
juures, ent seltside kasumlikkus on üpris
erinev. See, kuivõrd avatud on kindlustus-
andja madalatest intressimääradest tulene-
vatele riskidele, oleneb suuresti väljastatud
tagatud tulumääraga toodete mahust. Mida
rohkem on sõlmitud pikaajalisi garanteeritud
intressimääraga lepinguid, seda haavata-
vamad on seltsid madalate intressimäärade
keskkonna suhtes.
Tagatud intressimääraga kindlustusle-pingute portfell moodustas 2015. aasta
esimese poole lõpus 40% kogu sektori
kliendivarade mahust. 3,5% ja kõrgema
tagatud intressimääraga kindlustuslepin-
gute kohustused on aja jooksul pidevalt vähenenud. Sellest hoolimata on nende osakaal veel
endiselt suhteliselt suur: 2015. aasta esimesel poolel ligikaudu 60% (vt joonis L1.8). Lühiajaliselt
võivad elukindlustusseltsid intressimäärade languse korral oma investeerimistulemusi paran-
dada, kui lõikavad kasu vara väärtuse kasvust. Madalate intressimäärade püsima jäädes ei saa
sellisel viisil investeerimistulemusi kestlikult suurendada. Eestis tegutsevate elukindlustusselt-
side keskmine tagatud tulumäär oli 2015. aasta esimese poole lõpus 3%, üksnes pisut madalam
kui seltside investeerimisportfelli keskmine tootlikkus (vt joonis L.1.9).
27 Tugevusanalüüsis hinnati Euroopa kindlustussektori vastupidavust oletuslike tulevikustsenaariumite täitumise suhtes. Analüüs põhines 2016. aastal jõustuva Solventsus II raamistiku põhimõtetele. Solventsus II raames hinnatakse kindlustusselt-side varasid ja kohustusi turuväärtuses, mis võimaldab kohe määrata varade ja kohustuste väärtuse muutuse mõju omava-henditele ja seega ka solventsuskapitalinõude suhtarvule.
28 Kasutati 2011. aasta detsembri Jaapani tulukõverat.
29 Tugevusanalüüsi tulemused näitasid, et Euroopas tegutsevad kindlustusandjad võivad kogeda negatiivseid rahavooge keskmiselt 8–11 aasta pärast.
Joonis L1.8. Elukindlustusandja kindlustus-lepingute kohustuste jaotus garanteeritud intressimäära järgi
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
06.2
009
12.2
009
06.2
010
12.2
010
06.2
011
12.2
011
06.2
012
12.2
012
06.2
013
12.2
013
06.2
014
12.2
014
06.2
015
3,5 – 4,0% (vasak telg)3,0 – 3,5% (vasak telg)2,5 – 3,0% (vasak telg)alla 2,5% (vasak telg)turu keskmine garanteeritud intressimäär (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
Joonis L1.9. Investeeringute jooksva aasta tulumäära ja turu keskmise garanteeritud intressimäära erinevus
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
06.2
009
12.2
009
06.2
010
12.2
010
06.2
011
12.2
011
06.2
012
12.2
012
06.2
013
12.2
013
06.2
014
12.2
014
06.2
015
Allikas: Eesti Pank
40
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Kõrge kvaliteediga varade väike tootlus
ning vajadus teenida piisavalt kasumit, et
katta pikaajalisi garanteeritud tulumääraga
kohustusi, võivad viia seltsid tulususe otsin-
guil suuremate riskide võtmiseni. Seltsid ei
ole seni eriti palju lisariske võtnud. Eestis
tegutsevate elukindlustusandjate investeeri-
misstrateegia on endiselt suhteliselt konser-
vatiivne. Portfelli krediidi- ja likviidsusrisk
on siiski pisut suurenenud: tähtajalisi hoiu-
seid on vähendatud ja investeeringuid on
suunatud ettevõtete võlakirjadesse.
Võlakirjade osatähtsus investeerimisport-
fellis on suurenenud, 76%ni, ning tähtaja-
liste hoiuste ja aktsiainvesteeringute oma
samal ajal vähenenud (vt joonis L1.10).
Võlakirjaportfelli riskitase ei ole siiski reitingute põhjal viimaste aastate jooksul tõusnud. Kõrge
kvaliteediga ehk kuni AA-reitinguga võlakirjad moodustasid 2015. aasta esimese poole lõpus
34% võlakirjaportfellist ning investeerimisjärgu võlakirjade osakaal ulatus 92%ni. Ettevaates
vähendab seltside stiimulit investeerimisriske märkimisväärselt suurendada Solventsus II
rakendumine 2016. aastal. Erinevalt praegu kehtivast raamistikust, mis ei ole riskitundlik, tuleb
Solventsus II raames katta riskid piisavas ulatuses omavahenditega.
Mõju investeerimis- ja pensionifondidele
Baasintressimäärade langusega kaasnev võlakirjade tootluse kahanemine mõjutab võlakirja-
desse investeerivate fondide tootlusi. Muude finantsvarade hinnad samal ajal tõusevad, sest
nõudlus tulusamate varade järele on suurem. Fondid võivad seetõttu võtta parema tootluse
nimel suuremaid riske ja investeerida varasemast mahukama osa varadest näiteks aktsiatesse.
Investeerimisfondide puhul on madalate intressimäärade võimalik mõju kandunud fondivalit-
sejalt otse fondiinvestorile. Madalad intressimäärad finantsstabiilsust otse fondivalitsejate kaudu
seega ei mõjuta.
Madalate intressimäärade mõju pensionifondidele sõltub kogumispensionisüsteemist. Need
võib jagada suures plaanis kaheks: määratud väljamaksetega ja määratud sissemaksetega
süsteemid. Esimese puhul on kindlaks määratud tulevase pensioni suurus ning teise puhul regu-
laarselt pensioniks kogutava summa suurus, kuid mitte tulevikus saadav pension. Madalate
intressimäärade keskkond mõjutab just määratud väljamaksetega kogumispensionisüsteemi,
kuna pensionivara investeerivatel fondidel ei ole võimalik piisavalt teenida. Need fondid ei pruugi
seetõttu suuta tulevikus oma kohustusi täita. Nii Eestis kui ka kogu Euroopas on aga kogu-
mispensionide hulgas levinud määratud sissemaksetega süsteemid. Nii nagu investeerimisfon-
dide puhul, on ka siin madalatest intressimääradest tulenev võimalik negatiivne mõju kandunud
fondivalitsejalt investorile. Madalad intressimäärad finantssektori stabiilsust otse pensionifon-
dide valitsejate kaudu seega ei mõjuta.
Kuna Eesti pensionifondide investeeringud on seadusega piiratud, on nende investeeringute
struktuur teiste investeerimisfondide omaga võrreldes märksa konservatiivsem. See kajastub
Joonis L1.10. Investeerimisportfelli jaotus juuni kuu seisuga
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2011 2012 2013 2014 2015
tähtajalised hoiused võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid aktsiad ja muud osalused
Allikas: Eesti Pank
41
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
suhteliselt väiksemas aktsia- ja aktsiariskiga investeeringute osakaalus. Pensionifondide toot-
likkus on seetõttu madalate intressimäärade keskkonnas suhteliselt väiksem kui investeerimis-
fondide oma keskmiselt. Pensionifondide varade väärtuse kahanemise risk on seevastu intres-
simäärade võimaliku tõusu korral keskmiselt väiksem kui investeerimisfondidel.
Hoolimata madalatest intressimääradest ei ole viimasel kolmel aastal investeerimis- ja pensioni-
fondide varade struktuur märkimisväärselt muutunud. See annab alust arvata, et Eesti fonditurul
ei ole laiaulatuslikult lisariske võetud.
Kokkuvõte
Madalate intressimäärade keskkond mõjutab Eestis eelkõige pankade ja kindlustusseltside
teenitavat tulu. Kuna ujuva intressimääraga väljastatud laenude osakaal on suur, kandub mada-
late rahaturuintressimäärade mõju Eestis tegutsevate pankade netointressituludesse küllaltki
lühikese viitajaga. Puhasintressitulu ei tohiks siiski märgatavalt väheneda, sest pankade
intressikulud on väikesed. Lisaks on laenuportfellis kasvanud suurema marginaaliga laenude
osatähtsus ja see toetab intressitulu kogunemist. Madalate intressimäärade kestva mõju suhtes
on kõige haavatavamad kindlustusseltsid, kelle varadelt teenitav tulu jääb väikeseks. Iseäranis
tundlikud on seltsid, kelle kohustustest moodustavad suure osa pikaajalised tagatud intressi-
määraga kindlustuslepingud.
42
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
LISA 2. KODU- JA VÄLISMAISE SKP ŠOKI NING RAHAPOLIITIKA ŠOKI MÕJU EESTI PANGANDUSSEKTORI LAENUKVALITEEDILE
Sissejuhatus
Hindamaks kodu- ja välismaise SKP ning rahapoliitika šoki mõju Eesti pankade laenukvaliteedile
on siin lisateemas koostatud struktuurne vektorautoregressiivne mudel (ingl structural vector
autoregressive model, SVAR). SVAR-mudeli eelis tavalise VAR-mudeli ees on see, et puhtalt
andmepõhisele VAR-mudelile saab lisada teoreetilise struktuuri. SVAR-mudeliga tehtud analüüs
on täienduseks Eesti Panga struktuursele krediidiriski mudelile. Krediidiriski mudeli abil saab
analüüsida detailsemalt kliendigruppe ja turusegmente. SVAR-mudel võimaldab aga tuvastada
eri kanalite rolli laenukvaliteedi kujunemises ja testida, kas finantssektoril on reaalmajandusele
ka tagasimõju (ingl feedback effect).
Andmed ja metoodika
Hinnatakse seitsmemõõtmeline SVAR-mudel, mis koosneb kodumaisest ja välismaisest osast.
Kodumaine osa hõlmab nelja reaal- ja finantssektori tunnust: SKP reaalkasv elaniku kohta,
viivislaenude määr, SKP deflaatori põhine inflatsioon ja laenuintressimäär. Mudeli välismaine osa
koosneb kolmest euroala tunnusest: SKP reaalkasv elaniku kohta, SKP deflaatori põhine inflat-
sioon ja kolme kuu EURIBOR. Laenukvaliteedi lähendina on kasutatud viivislaenude määra, mis
on leitud üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaaluna laenuportfellis. Tabelis L2.1 on toodud
mudelis kasutatavate tunnuste kirjeldav statistika.
Mudelis on kasutatud kvartaliandmeid 1997. aasta teisest kvartalist kuni 2015. aasta teise kvar-
talini. Mudelisse on kaasatud kõik tunnused kuni kahe kvartali viitajaga: ühelt poolt on soov
kaasata parema dünaamika hõlmamiseks võimalikult palju viitaegu ning teiselt poolt on Eesti
aegread suhteliselt lühikesed. Et kõrvaldada Eesti SKP aegrealt üks ebaharilik vaatlus, on Eesti
SKP võrrandisse lisatud veel 2004. aasta teise kvartali fiktiivne muutuja. Rohkem fiktiivseid
muutujaid mudelisse lisatud ei ole. Errit ja Uusküla (2013)30 on näidanud, et 2009. aasta kriisi
fiktiivsete muutujate lisamine mudelisse vähendas Eesti reaal- ja finantssektori tunnuste tundlik-
kust rahapoliitika šokkidele suhtes.
Mudeli vealiikmetele on seatud majandusteooriast tulenevad lühiajalised piirangud: ette on
määratud, kas šokk mingile tunnusele saab samal perioodil mõjutada teisi tunnuseid või mitte.
Mudeli majandusteoreetilised eeldused on järgmised: 1) finantstunnused reageerivad šokkidele
30 Errit, G.; Uusküla, L. (2013) Euro area monetary policy transmission in Estonia. Baltic Journal of Economics, 14(1–2), 55–77
Tabel L2.1. Mudelis kasutatavate tunnuste kirjeldav statistika perioodil II kv 1997 – II kv 2015 (n=73)
Keskmine Standardhälve
Eesti SKP elaniku kohta kvartal-kvartalisse kasv (tähistus edaspidi GDP) 1,061 2,127
Eesti viivislaenude määr (NPLR) 2,340 1,882
Eesti SKP deflaatori põhine inflatsioon (INF) 1,275 1,233
Eesti laenuintressimäär (LIR) 6,892 3,305
Euroala SKP elaniku kohta kvartal-kvartalisse kasv (tähistus edaspidi GDPEA) 0,256 0,663
Euroala SKP deflaatori põhine inflatsioon (INFEA) 0,394 0,226
Kolme kuu EURIBOR (EUB) 2,479 1,584
Allikad: Eesti Pank, Eurostat, statistikaamet, Eesti Panga arvutused
43
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
kiiremini kui reaalmajanduse tunnused (sama moodi nagu Hoggarth et al. (2005)31 lähenemine),
nii et kodumaine SKP reageerib viitajaga finantstunnuste šokkidele ja finantstunnused reagee-
rivad samal perioodil SKP šokile; 2) rahapoliitika šokk on ortogonaalne euroala majanduskasvu
ja inflatsiooniga (Christiano et al. (1999))32. Mudeli struktuur eeldab, et kodumaine SKP mõjutab
kõiki kodumaiseid tunnuseid samaaegselt, kuid ülejäänud kodumaised tunnused ei mõjuta
kodumaist SKPd samaaegselt. Sama kehtib euroala tunnuste kohta: euroala SKP mõjutab kõiki
tunnuseid, sh Eesti omasid samaaegselt, kuid ülejäänud euroala tunnused ei mõjuta euroala
SKPd samaaegselt, välja arvatud EURIBOR, millel on samaaegne mõju Eesti intressimäärale.
Lisaks eeldatakse, et Eesti tunnused ei saa mõjutada euroala tunnuseid nii nagu Erriti ja Uusküla
(2013) lähenemise puhul. Hinnatava mudeli lihtsustatud kuju on toodud võrrandis (1) ja seatud
piirangud on kirjeldatud võrranditega (2) ja (3).
Punktiga tähistatud maatriksi element tähistab mudeliga hinnatavat koefitsienti ning AA2yt-2 on
modelleeritud sama moodi nagu AA1yt-1.
Tulemused
Tulemused ei ole tundlikud mudeli eri spetsifikatsioonide suhtes, kus eeldatakse erinevat šokki-
dele reageerimise kiirust või lisatakse mudelisse kriisi fiktiivne muutuja. Joonistel L2.1–L2.3 on
toodud viivislaenude määra (NPLR) reaktsioon kodumaise SKP, välismaise SKP ja rahapoliitika
šokile, lähtudes ülaltoodud põhispetsifikatsioonist. Joonis kajastab reaktsiooni kodumaise ja
euroala SKP negatiivsetele muutustele ning EURIBORi tõusule, šoki suuruseks on üks stan-
dardhälve. Teiste tunnuste reaktsioon nendele šokkidele ning kõigi tunnuste reaktsioon muudele
šokkidele ei ole siin välja toodud, kuid on soovi korral autoritelt kättesaadav.
Kodumaise SKP kahanemine ühe standardhälbe võrra, st 2,1 protsendipuntki, omab kõige
tugevamat mõju viivislaenude määrale poolteist aastat pärast šokki, kui viivislaenude määr on
31 Hoggarth, G.; Sorensen, S.; Zicchino, L. (2005) Stress tests of UK banks using a VAR approach. Bank of England Working Paper no. 282
32 Christiano, L. J., Eichenbaum, M., & Evans, C. L. (1999). Monetary policy shocks: What we have learned and to what end? Handbook of Macroeconomics, 1A, 65–148
kiiremini kui reaalmajanduse tunnused (sarnaselt Hoggarth et al.2 lähenemisele), nii et kodumaine SKP reageerib viitajaga finantstunnuste šokkidele ja finantstunnused reageerivad samal perioodil SKP šokile; teiseks, et rahapoliitika šokk on ortogonaalne euroala majanduskasvu ja inflatsiooniga3. Mudeli struktuur eeldab, et kodumaine SKP mõjutab kõiki kodumaiseid tunnuseid samaaegselt, samas kui ülejäänud kodumaised tunnused ei mõjuta kodumaist SKPd samaaegselt. Sama kehtib euroala tunnuste jaoks; euroala SKP mõjutab kõiki tunnuseid, sh Eesti omasid, samaaegselt; samas kui ülejäänud eruoala tunnused ei mõjuta euroala SKPd samaaegselt, välja arvatud euribor, millel on samaaegne mõju Eesti intressimäärale. Lisaks eeldatakse, et Eesti tunnused ei saa mõjutada euroala tunnuseid sarnaselt Errit ja Uusküla (2013) lähenemisele. Hinnatava mudeli lihtsustatud kuju on toodud võrrandis (1) ja seatud piirangud on kirjeldatud võrranditega (2) ja (3).
𝐴𝐴𝐴𝐴𝑡𝑡 = 𝐴𝐴𝐴𝐴1𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡1 + 𝐴𝐴𝐴𝐴2𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡2 + 𝐵𝐵𝐵𝐵𝑡𝑡 (1)
𝐴𝐴 =
⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡1 0 0 0 . 0 0. 1 0 0 . 0 0. . 1 0 . 0 0. . . 1 . . 00 0 0 0 1 0 00 0 0 0 . 1 00 0 0 0 . . 1⎦
⎥⎥⎥⎥⎥⎤
; 𝐴𝐴𝑡𝑡 =
⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝑡𝑡𝑁𝑁𝐺𝐺𝑁𝑁𝑁𝑁𝑡𝑡𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝑡𝑡𝑁𝑁𝐼𝐼𝑁𝑁𝑡𝑡
𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝐸𝐸𝐸𝐸𝐵𝐵𝑡𝑡 ⎦
⎥⎥⎥⎥⎥⎤
; 𝐵𝐵𝑡𝑡 =
⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎢⎡ 𝐵𝐵𝑡𝑡
𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺
𝐵𝐵𝑡𝑡2
𝐵𝐵𝑡𝑡3
𝐵𝐵𝑡𝑡4
𝐵𝐵𝑡𝑡𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐸𝐸𝐸𝐸
𝐵𝐵𝑡𝑡6
𝐵𝐵𝑡𝑡𝑀𝑀𝐺𝐺 ⎦⎥⎥⎥⎥⎥⎥⎤
(2)
𝐴𝐴𝐴𝐴1𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡1 =
⎣⎢⎢⎢⎢⎡
. . . . . . .
. . . . . . .
. . . . . . .
. . . . . . .0 0 0 0 . . .0 0 0 0 . . .0 0 0 0 . . .⎦
⎥⎥⎥⎥⎤
⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝑡𝑡𝑡1𝑁𝑁𝐺𝐺𝑁𝑁𝑁𝑁𝑡𝑡𝑡1𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝑡𝑡𝑡1𝑁𝑁𝐼𝐼𝑁𝑁𝑡𝑡𝑡1𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝑡𝑡𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝑡𝑡𝐸𝐸𝐸𝐸𝐵𝐵𝑡𝑡𝑡1 ⎦
⎥⎥⎥⎥⎥⎤
;𝐵𝐵 =
⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡
. 0 0 0 0 0 00 . 0 0 0 0 00 0 . 0 0 0 00 0 0 . 0 0 00 0 0 0 . 0 00 0 0 0 0 . 00 0 0 0 0 0 . ⎦
⎥⎥⎥⎥⎥⎤
(3)
Punktiga tähistatud maatriksi element tähistab mudeliga hinnatavat koefitsienti ning 𝐴𝐴𝐴𝐴2𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡2on modelleeritud sama moodi nagu 𝐴𝐴𝐴𝐴1𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡1.
TulemusedTulemused ei ole tundlikud erinevate mudeli spetsifikatsioonide suhtes, kus eeldatakse erinevat šokkidele reageerimise kiirust või lisatakse mudelisse kriisi fiktiivne muutuja. Joonisel 1 on toodud viivislaenude määra (NPLR) reaktsoon kodumaise SKP, välismaise SKP ja rahapoliitika šokile lähtudes ülaltoodud baasspetsifikatsioonist. Joonis kajastab reaktsiooni negatiivsetele arengutele kodumaises ja euroala SKPs ning euribori tõusule, šoki suuruseks on üks standardhälve. Teiste tunnuste reaktsioon nendele šokkidele ning kõigi tunnuste reaktsioon muudele šokkidele ei ole ruumi puudusel siin välja toodud, kuid on soovi korral autoritelt kättesaadav.
2 Hoggarth, G.; Sorensen, S.; Zicchino, L. (2005) Stress tests of UK banks using a VAR approach. Bank of England Working Paper no 282 3 Christiano, L. J., Eichenbaum, M., & Evans, C. L. (1999). Monetary policy shocks: What we have learned and to what end? Handbook of Macroeconomics, 1A, 65–148
44
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
0,28 protsendipunkti kõrgem. Reaktsioon
viivislaenude määras on pikaaegne ning
statistiliselt oluline kuni kümme kvartalit.
Sellist reaktsiooni põhjustab põhiliselt kodu-
maine SKP ise, samal ajal kui kodumaised
intressimäärad ei reageeri kodumaise SKP
šokile statistiliselt oluliselt.
Euroala SKP kahanemine ühe standard-
hälbe võrra, st 0,7 protsendipunkti, tõstab
Eesti viivislaenude määra pisut vähem kui
kodumaine šokk, viivislaenude määr tõuseb
kuni 0,24 protsendipunkti. Reaktsioon on
lühiajalisem, muutub statistiliselt mitte-
oluliseks viie kvartali pärast ning muutub
edaspidi negatiivseks ja statistiliselt mitte-
oluliseks. Selle reaktsiooni taga on taas
kord peamiselt kodumaine SKP, samal
ajal kui inflatsioonitase, EURIBOR ja kodu-
maine intressimäär alanevad. Negatiivset
reaktsiooni intressimäärades võib seletada
vastutsüklilise majanduspoliitikaga.
EURIBORi tõusul ühe standardhälbe võrra,
st 1,6 protsendipuntki, on tugevaim mõju
kaks aastat pärast šokki, kui viivislae-
nude määr tõuseb 0,30 protsendipunkti.
Eesti tunnused reageerivad rahapoliitika
šokile tundlikumalt kui euroala tunnused,
mis ühtib Erriti ja Uusküla (2013) tulemus-
tega. Kodumaised intressimäärad ja SKP
reageerivad sellele šokile tugevalt, mis viib
pikaajalise ja statistiliselt olulise mõjuni
viivislaenude määras. See tulemus on
sarnane varasemates uuringutes leituga,
et intressimäära šokil on laenukvaliteedile
püsivam mõju kui nõudluse šokil (Marcucci
ja Quagliariello (2008))33.
Üks võimalus testida tagasimõju, mis näitab
laenukvaliteedi mõju reaalmajandusele, on
analüüsida SKP reaktsiooni šokile viivislae-
nude määras. Käesolev mudel ei näita, et
laenukvaliteet mõjutaks omakorda SKPd,
tulemusi pole jällegi esitatud, kuid need
on soovi korral kättesaadavad autoritelt.
Viivislaenude määra šoki mõju SKP-le on
33 Marcucci, J.; Quagliariello, M. (2008) Is bank portfolio riskiness procyclical? Evidence from Italy using a vector autoreg-ression. Journal of International Financial Markets, Institutions and Money, 18, 46–63.
Joonis L2.1. Viivislaenude reaktsioon kodumaise SKP šokile
0 5 10 15 20
impulsireaktsioon95% usaldusvahemik
kvartal
-0,2
0,0
0,2
0,4
0,6
pro
tsen
dip
unkt
iJoonis L2.2. Viivislaenude reaktsioon euroala SKP šokile
kvartal0 5 10 15 20
-0,2
-0,4
-0,6
0,0
0,2
0,4
0,6
impulsireaktsioon95% usaldusvahemik
pro
tsen
dip
unkt
i
Joonis L2.3. Viivislaenude reaktsioon EURIBORi šokile
kvartal
-0,2
0,0
0,2
0,4
0,6
0 5 10 15 20
impulsireaktsioon95% usaldusvahemik
pro
tsen
dip
unkt
i
45
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
statistiliselt oluline ainult ühes kvartalis ning mõju suurus on suhteliselt väike. Ka rahvusvahe-
lised uuringud on leidnud, et tagasimõju on suhteliselt nõrk (Marcucci ja Quagliariello (2008)) või
statistiliselt ebaoluline (Hoggarth et al. (2005)).
Maksimaalne mõju 1% negatiivsele šokile kodumaise SKP kasvus on seotud 0,06% kõrgema
viivislaenude määraga, 1% negatiivne šokk euroala SKP kasvus on seotud 0,04% kõrgema
viivislaenude määraga ja 1% EURIBORi kasvu šokk 0,20% kõrgema viivislaenude määraga.
Viivislaenude reaktsioon šokkidele on reaktsiooni suuruse ja dünaamika poolest sarnane Eesti
Panga krediidiriski mudeli omaga. Eesti Panga krediidiriski mudel on samas mittelineaarne
ning suurematel šokkidel on selles mudelis suhteliselt tugevam mõju. Nii on reaktsiooni suurus
sarnane krediidiriski mudelis ja käesolevas SVAR-mudelis, kui šoki suuruseks on kodumaise
SKP kahanemine 10%. Väiksemate šokkide korral on krediidiriski mudeli reaktsioon väiksem
ja SVAR-mudeli reaktsioon suurem. Kodumaise SKP vähenemine 10% on mõlemas mudelis
seotud viivislaenude määra tõusuga 1,3–1,4 protsendipunkti.
46
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
LISA 3. FINANTSSEKTORI STRUKTUUR
Lühiülevaade
Eesti finantssektor on väga pangan-
duskeskne. Kuigi pärast 2008. aas-
ta majanduslangust on pankade
osatähtsus ja ka arv (vt tabel L3.1)
mõnevõrra vähenenud, moodustava
pangad endiselt ligikaudu 70% finants-
sektori varadest. Lisaks moodustavad
liisinguühingud, kes on valdavalt suurte
pangagruppide omanduses, umbes
6% sektorist. Pärast kohustusliku
kogumispensioni süsteemi sissesead-
mist on üheks oluliseks finantssek-
tori osaks kerkinud investeerimis- ja
pensionifondid, mis moodustavad
kogu sektorist ligikaudu kümnendiku.
Kapitaliturud on jäänud finantseerimis-
allikana tagaplaanile, nende osakaal finantssektoris on vaid 8%. Teiste Euroopa Liidu riikidega
võrreldes on Eesti kapitaliturud suhtena SKPsse ühed väiksemad. Lisaks on Euroopa vähimate
seas Eesti kindlustussektori osatähtsus, vaid 5% finantssektorist. Kuigi viimastel aastatel on
küllaltki kiiresti kasvanud hoiu-laenuühistud, era- ja riskikapitalifondid ning pangandussekto-
rivälised tarbijakrediidi ettevõtted (nn kiirlaenufirmad), on nende osakaal Eesti finantssektoris
endiselt võrdlemisi väike (vt joonis L3.1).
Lisaks sellele, et Eesti finantssektor on panganduskeskne, on selle olulisemad valdkonnad osali-
selt turu väiksuse tõttu kontsentreerunud. Viis suurimat krediidiasutust moodustavad pangandus-
sektori koguvaradest ligikaudu 90%: selle näitaja alusel on Eesti pangandus Euroopa Liidu riikide
Tabel L3.1. Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate finantsasutuste arv
31.12.2010 31.12.2014
Krediidiasutused 18 15
sh filiaalid 11 7
Elukindlustusseltsid 5 5
sh filiaalid 0 1
Kahjukindlustusseltsid 14 13
sh filiaalid 5 4
Fondivalitsejad 16 17
Investeerimisühingud 8 4
Makseasutused 0 10
Kindlustusvahendajad 35 46
sh filiaalid 2 6
Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja 1 1
Reguleeritud turu korraldaja 1 1
Allikas: finantsinspektsioon
Joonis L3.1. Eesti finantssektori varade maht ja selle suhe SKPsse 2015. aasta märtsi lõpus
109%
17%
5% 3% 0.4%10%
3%10%
0.2% 2% 1%
0
5
10
15
20
25
mld
eur
ot
Allikas: finantsinspektsioon*2014. aasta lõpus
kre
diid
iasu
tuse
d
inve
ste
eri
mis
- ja
p
en
sio
nif
on
did
elu
kin
dlu
stu
s
ka
hju
kin
dlu
stu
s
inve
ste
eri
mis
üh
ing
ud
ak
tsia
turg
võla
kir
jatu
rg
liisi
ng
uü
hin
gu
d
ho
iula
en
uü
his
tud
era
- ja
ris
kik
ap
ita
li-fo
nd
id*
kiir
lae
nu
d*
47
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
seas üks kontsentreerunumaid. Umbes
kolmveerandit investeerimis- ja pensio-
nifondide varadest haldab kolm suurimat
fondivalitsejat. Kindlustussektor on samuti
väga koondunud: 2014. aastal laekus 83%
elukindlustusmaksetest kolmele suuri-
male seltsile. Kahjukindlustuse turuosa on
jaotunud seltside vahel natuke ühtlasemalt.
Muud finantssektori valdkonnad on samuti
küllaltki kontsentreerunud.
Eesti finantssektor on omandisuhete kaudu
tihedalt seotud Põhjamaadega (vt joonis
L3.2). Valdav osa Eesti finantssektorist –
eelkõige krediidiasutused, kindlustusseltsid
ja fondivalitsejad – kuulub Põhjamaade
finantsgruppide omandusse. Eestis suuri
panku omavatele finantsgruppidele kuuluvad tihtipeale pankade kaudu ka suurimate turu-
osadega kindlustusseltsid, fondivalitsejad ja liisinguühinguid. Eesti residentide omanduses on
suhteliselt väike osa finantssektorist, kuid kõik makseasutused ning oluline osa fondivalitsejatest
ja investeerimisühingutest kuuluvad Eesti omanikele.
Pangandussektor
Suurima osa Eesti finantssektorist moodustavad pangad. Eestis tegutses 2015. aasta juuni lõpu
seisuga 16 krediidiasutust, nende hulgas seitse välismaiste krediidiasutuste filiaali. 2015. aasta
esimesel poolel lisandus üks uus, peamiselt kodumaisel kapitalil põhinev pank. Pankade varad
moodustasid 2015. aasta juuni lõpus 22,2 miljardit eurot ehk 112% SKPst, mis on Euroopa Liidu
riikide seas üks väikseimaid (vt joonis L3.3). Lisaks võivad Eestis pakkuda pangateenuseid piiri-
üleselt rohkem kui 300 Euroopa Liidu finantsasutust.
Joonis L3.2. Finantssektori omandus residentsuse järgi 2014. aasta lõpus
0%
20%
40%
60%
80%
100%
kre
diid
i-as
utu
sed
kah
ju-
kin
dlu
stu
s
elu
kin
dlu
stu
s
fon
div
alits
eja
d
inve
ste
eri
mis
-ü
hin
gu
d
mak
seas
utu
sed
teised Saksamaa Venemaa Taani Soome Rootsi Eesti
Allikas: finantsinspektsioon
Joonis L3.3. Euroopa Liidu riikide pangandussektori varade maht 2015. aasta juuni lõpus
1550
%
667%
0%
100%
200%
300%
400%
500%
600%
Lu
kse
mb
urg
Ma
lta
Üh
en
dk
un
ing
riik
Iiri
ma
a
Kü
pro
s
Ro
ots
i
Ho
llan
d
Taa
ni
Au
stri
a
His
pa
an
ia
Pra
nts
usm
aa
Po
rtu
ga
l
So
om
e
Be
lgia
Sa
ksa
ma
a
Kre
ek
a
Ita
alia
Ho
rva
ati
a
Lä
ti
Slo
vee
nia
Tše
hh
i
EE
ST
I
Bu
lga
ari
a
Un
ga
ri
Po
ola
Slo
vak
kia
Le
ed
u
Ru
me
en
ia
suht
ena
SK
Pss
e
kodumaised pangadvälismaiste pankade tütarettevõtted ja filiaalid
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat
48
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Eesti pangandussektori praegune struk-
tuur kujunes välja 1990. aastate lõpus ja
2000. aastate alguses: pärast Aasia-
Vene kriisi vähenes pankade arv märga-
tavalt ja Eesti pangandusturule sisenesid
Põhjamaade suured pangagrupid. Sellest
saadik on pangandussektor täies ulatuses
eraomanduses ja kuulub valdavalt välis-
maistele pangagruppidele, kes tegutsevad
siin nii tütarettevõtete kui ka filiaalide kaudu.
Pangandusturul on kõige enam Rootsi
pangagruppe, kelle varade maht moodustab
78% pangandussektori koguvaradest.
Rootsis asuva peakontoriga pangagruppide
osakaal kasvas 2014. aastal märgatavalt,
sest Nordea Panga filiaal tõsteti Soome
tütarfirma alt Rootsi emafirma alla. Teistest välisomanikest on turul ka Taani, Norra, Soome, Ukraina
ja Venemaa residente. Kodumaise enamusosalusega pankade turuosa oli 2015. aasta juuni lõpus
5%. Nende osatähtsus on tänu agressiivsemale müügi- ja turundusstrateegiale pärast üleilmset
finantskriisi kasvanud (vt joonis L3.4).
Pärast pangandusturu konsolideerumist 1990. aastate lõpus on Eesti pangandussektor suurel
määral kontsentreerunud. Koondumust on soodustanud ka asjaolu, et osa panku on pääsenud
välismaiste emapankade kaudu kapitalile paremini ligi. See on võimaldanud neil kasvatada
turuosa teistest kiiremini. Turul tegutseb neli suurt panka, kellest kaks suurimat on välismaiste
pankade tütarettevõtted ja ülejäänud kaks filiaalid. Nelja suure panga varad moodustasid
2015. aasta juuni lõpus 87% pangandussektori koguvaradest. Ülejäänud on väikepangad, põhi-
liselt välismaiste pankade filiaalid ja kohalikud pangad. Vahetult pärast kriisi kasvasid väikepan-
kade varad kiiremini kui suurte pankade oma ja pangandussektori kontsentratsioon vähenes.
Joonis L3.4. Pangandussektori varade jaotus enamusaktsionäride residentsuse järgi
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
Ro
ots
i
Taa
ni
Ee
sti
No
rra
Uk
rain
a
So
om
e
Ve
ne
ma
a
Lä
ti
31.12.200830.06.2015
Allikad: finantsinspektsioon, Eesti Pank
Joonis L3.5. Viie suurima panga koguvarade osatähtus Euroopa Liidu riikides 2015. aasta juuni lõpus
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kre
eka
Ee
sti
Le
ed
u
Ho
llan
d
Mal
ta
So
om
e
Ho
rvaa
tia
Slo
vakk
ia
Po
rtu
gal
Taan
i
Be
lgia
Lät
i
Kü
pro
s
Tše
hh
i
Ro
ots
i
His
paa
nia
Slo
vee
nia
Bu
lgaa
ria
Ru
me
en
ia
Un
gar
i
Po
ola
Iiri
maa
Pra
nts
usm
aa
Itaa
lia
Üh
en
dku
nin
gri
ik
Au
stri
a
Sak
sam
aa
Lu
kse
mb
urg
Allikas: Euroopa Keskpank
49
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Alates 2014. aasta teisest poolest on aga koondumus pisut suurenenud, sest suurpangad on
muutunud aktiivsemaks. Eesti pangandussektori kontsentratsioon on Euroopa Liidu riikide seas
üks suurimaid (vt joonis L3.5).
Varad ja kohustused
Eesti pangandussektori varade ja kohus-
tuste struktuuri on märgatavalt mõjutanud
välispankade suur osalus ja kohaliku kapi-
talituru vähene areng. Kuna välisoman-
duses olevate pankade likviidsust juhitakse
suuresti emapanga tasandil, moodustavad
suure osa Eesti pankade likviidsetest vara-
dest nõuded välismaistele pankadele.
Väärtpaberite osakaal pankade varades
on väike: 2015. aasta juuni lõpus 4% (vt
joonis L3.6). Väärtpaberiportfell koosneb
enim välismaiste pankade ja valitsuste
võlakirjadest, vastavalt 38% ja 26%, ning
viiendiku ulatuses tütar- ja sidusette-
võtete aktsiatest. Euroopa Keskpanga
2014. aasta pangandusstruktuuri aruande34
kohaselt on võlakirjade osakaal Eesti
pangandussektori koguvarades euroala
riikide hulgas väikseim.
Laenutegevus Eestis asuvate pankade
vahel, mida võib pärast eurole üleminekut
ja kroonirahaturu kadumist tinglikult nime-
tada kohalikuks rahaturuks, on suure välis-
osaluse tõttu väga vähene. Pankadevahelisi
laene oli 2015. aasta juuni lõpus 67 miljonit
eurot, üksnes 0,3% koguvaradest.
Eesti pankade laenuportfelli jaotust mõjutab
siinsete ettevõtete rahastamise struktuur
ja eluasemeturu ülesehitus. Laenuportfelli
moodustavad peamiselt ettevõtete ja maja-
pidamiste laenud, vastavalt 45% ja 46%.
Valitsemissektorile ja finantseerimisasu-
tustele antud laenude osakaal on väike, vastavalt 2% ja 7% portfelli mahust. Euroala kesk-
misega võrreldes on valitsemissektorile väljastatud laenude osatähtsus tunduvalt väiksem,
sest Eesti riigivõlg on väike. Ettevõtete ja eluasemelaenude osatähtsus on aga suurem, kuna
ettevõtted rahastavad end suuresti pankade kaudu ning eluasemeid eelistatakse omada, mitte
üürida (vt joonis L3.7). Valdav osa, pisut üle 90% Eesti pankade väljastatud laenudest on ujuva
intressimääraga.
Pangandussektori kohustustes on olulisim roll kliendihoiustel, mis moodustasid
2015. aasta juuni lõpus 84% kõigist kohustustest (vt joonis L3.8). See näitaja on tunduvalt suurem
34 https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/bankingstructuresreport201410.en.pdf
Joonis L3.6. Pangandussektori koondvarade struktuur
0
5
10
15
20
25
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
mld
eur
ot
muud varadväärtpaberidnõuded klientidelenõuded pankadeleraha ja nõuded keskpangale
Allikas: Eesti Pank
Joonis L3.7. Pangandussektori laenuportfelli struktuur 2015. aasta juuni lõpus
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Eesti euroala
eluasemelaenudettevõttedmajapidamiste muud laenudfinantseerimisasutusedvalitsemissektor
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
50
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
kui euroala keskmine, 59%. Teine oluline
rahastusallikas on teistelt pankadelt saadud
vahendid, mis moodustasid 2015. aasta
juuni lõpus ligikaudu 16% kohustustest.
Need on valdavalt laenud ja hoiused välis-
pankadelt, enamjaolt emapankadelt, samas
kui kodumaistelt pankadelt kaasatud rahas-
tamine katab vaid 2%. Pankade vaates on
aga välisrahastuse osatähtsus väga erinev.
Seitse aastat tagasi, enne üleilmset finants-
kriisi, oli hoiuseid kohustuste hulgas märki-
misväärselt vähem. Hoiuste osatähtsus on
aga pärast kriisi märgatavalt kasvanud, sest
emapankadelt saadud vahendid on vähe-
nenud ja hoiused jõudsalt suurenenud.
Võlakirjade roll rahastamises on väga taga-
sihoidlik, 0,3% kohustustest, kuna suured
pangad finantseerivad end lisaks hoiustele
emapankade kaudu ning väikepankade
jaoks on soodsaim rahastamisviis hoiused
ja laenud.
Hoiused koosnevad suuresti nõudmiseni
hoiustest, kuna madalad hoiuseintressi-
määrad ei ole viimastel aastatel motiveerinud
hoiustajaid paigutama raha tähtajaliselt.
Euroala keskmisega võrreldes on ettevõtete
ja valitsuse hoiuste osakaal Eestis tundu-
valt suurem (vt joonis L3.9). See on tingitud
sellest, et ettevõtte tulumaksu süsteem
soodustab vabade vahendite hoidmist ette-
võttes ja Eesti valitsemissektori reservid on
suhteliselt suured. Majapidamiste hoiuste
osakaal on euroala keskmisega võrreldes
väiksem, mida kajastab ka Eesti madalam tulu- ja säästutase. Mitteresidentide hoiused moodus-
tavad Eesti pankade kliendihoiustest viiendiku, mõnevõrra rohkem kui euroalal keskmiselt (vt
joonis L3.10).
Laenude-hoiuste suhtarv oli 2015. aasta juunis pisut madalam kui 100%: Eesti pangandus-
sektor tervikuna rahastas seega laenuportfelli täies ulatuses kliendihoiustega. See suhtarv on
Eestis madalam kui Euroopa Liidu mediaankeskmine, 2014. aasta juuni lõpus 114%. Residentide
laenude-hoiuste suhtarv on aga peaaegu viiendiku võrra kõrgem kui laenude-hoiuste suhtarv koos
mitteresidentide laenude ja hoiustega.
Eesti pangandussektori eripäraks on omakapitali suur osakaal bilansis. See oli 2015. aasta
juuni lõpus 15%, millest ligikaudu 60% moodustas jaotamata kasum.35 Suurt osa jaotamata
35 Siin on arvesse võetud vaid Eestis tegevusloa saanud krediidiasutused ehk välja on jäetud välismaiste krediidiasutuste filiaalid.
Joonis L3.8. Pangandussektori kohustuste struktuur
0
5
10
15
20
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
mld
eur
ot
emiteeritud väärtpaberidlaenud ja hoiused teistelt pankadeltklientide hoiused
Allikas: Eesti Pank
Joonis L3.9. Pangandussektori kliendi-hoiuste struktuur 2015. aasta juuni lõpus
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Eesti euroala
majapidamisedettevõttedfinantseerimisasutusedvalitsemissektor
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
51
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
kasumist hoitakse bilansis ettevõtete tulu-
maksu süsteemi eripära tõttu, mille kohaselt
tasutakse tulumaksu kasumi väljamaks-
mise korral, mitte kasumi tekkimisel. Eesti
pangagruppide kapitaliseerituse näitajad
on seetõttu Euroopa Liidu keskmisega
võrreldes palju kõrgemad (vt joonis L3.11).
Eesti pankade bilansivälised kohustused,
mis koosnevad peamiselt klientide kasu-
tamata laenulimiitidest, moodustasid
2015. aasta juuni lõpus 3,6 miljardit eurot
ehk 18% kõikidest kohustustest. Neist ligi-
kaudu 60% olid klientidele antud valmis-
olekulaenud ja krediitkaardilimiidid ning
viiendik garantiid jm kohustused.
Eesti pankade sõlmitud tuletistehingute maht moodustas 2015. aasta juuni lõpus 3,5 miljardit eurot
ehk 16% koguvaradest. Siinsed pangad kasutavad tuletistehinguid tavapärase äritegevuse raames
peamiselt intressi- ja valuutariski juhtimiseks, mis katavad vastavalt 52% ja 35% tehingute mahust.
Pensioni- ja investeerimisfondid
Pensionifondid
Pensioni- ja investeerimisfondide kogumaht oli 2015. aasta juuni lõpus 3,3 miljardit eurot, ligikaudu
17% SKPst (vt joonis L3.12). Sellest peamise osa – 81% varadest suurusega 2,6 miljardit eurot –
moodustavad pensionifondid. Teise samba fondide turul tegutseb viis fondivalitsejat, kes haldavad
20 fondi. Pensionifondide haldajate struktuur on viimase kolme aasta jooksul mõnevõrra
muutunud. 2012. aastal oli 72% kohustuslike pensionifondide turust jagatud kahe suure fondi-
valitseja vahel. Vahepeal on aga turgu hõivanud ka teised fondivalitsejad. Kaks suuremat fondi-
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Lät
i
Mal
ta
Lu
kse
mb
urg
Kü
pro
s
Ho
llan
d
So
om
e
Iiri
maa
Be
lgia
EE
STI
Kre
eka
Pra
nts
usm
aa
Au
stri
a
eu
roal
a
Ro
ots
i
Sak
sam
aa
Bu
lgaa
ria
Po
ola
Po
rtu
gal
Ru
me
en
ia
Tše
hh
i
His
paa
nia
Slo
vakk
ia
Itaa
lia
Un
gar
i
Slo
vee
nia
Le
ed
u
residendidmitteresidendid
Allikas: Euroopa Keskpank
Joonis L3.10. Euroopa Liidu riikide pangandussektori hoiuste struktuur residentsuse järgi 2015. aasta juuni lõpus
Joonis L3.11. Pangandussektori kapitaliseeri-tuse suhtarvud 2015. aasta juuni lõpus
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
omavahendite suhe koguvaradesse
esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
EestiEuroopa Liit (mediaan)
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
52
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
valitsejat haldasid 2015. aasta juuni lõpu
seisuga 62% ja kolm suuremat 82% kohus-
tuslike pensionifondide koguvaradest.
Pensionifondide turg on seega endiselt
üsna kontsentreerunud.
Pensionifondid on jaotatud 0%, 25%, 50% ja
75% aktsiate osakaaluga fondideks. Nende
seas on kõige populaarsemad kuni 50%
aktsiaosalusega fondid, mis moodustavad
teise samba fondide kogumahust ligikaudu
70%. Pensionikogujate eelistused pole aja
jooksul eriti muutunud (vt joonis L3.13).
Teise pensionisambaga on viimase viie
aasta jooksul liitunud keskmiselt 14 000 ini-
mest aastas ning 2015. aasta juuni lõpuks
oli liitunuid kokku 670 000. Õigus saada
teisest sambast väljamakseid oli 2014. aas-
ta lõpus 25 000 inimesel: nendest 65% sai
ühekordse väljamakse või fondipensioni ja
12% sõlmis kindlustusseltsiga annuiteetle-
pingu. 2014. aastal maksti teisest sambast
välja 4,6 miljonit eurot. Tänu nii pidevale
sissemaksete kogunemisele kui ka uutele
liitujatele on teise samba fondide kogumaht
investeerimis- ja pensionifondide varades
kasvanud 2012. aasta 67%lt praeguseks
77%ni. Kuigi vabatahtliku kolmanda samba
fondide maht on samal ajal suurenenud
poolteist korda, 129 miljoni euroni, on
nende osakaal fondide kogumahus kaha-
nenud 1 protsendipunkt, 41%ni. Suurimad
kolmanda samba fondide valitsejad on
Swedbank ja SEB, kes haldavad kokku 84% kolmanda samba varadest. Peale selle on osa
kolmanda samba lepingutest sõlmitud elukindlustusseltsidega, kes haldasid 2015. aasta juuni
lõpus kolmanda samba reserve 232 miljoni euro ulatuses. Sellest 65% haldasid Swedbanki ja
SEB kindlustusseltsid.
Investeerimisfondid
Investeerimisfondid moodustavad pensioni- ja investeerimisfondide kogumahust 19%. Nende
hulgas on jätkuvalt enim aktsiafonde, 54% investeerimisfondide varadest. Kinnisvara- ja riski-
fondide (ingl hedge funds) osatähtsus on viimastel aastatel kasvanud: 2012. aastal moodustasid
need 19%, 2005. aasta juuni lõpus aga 35% fondide kogumahust. Rahaturufondid on turult
täiesti kadunud.
Eestis tegutses 2015. aasta keskpaigas 61 investeerimis- ja pensionifondi. Nende hulgas on
kõige rohkem kohustuslikke pensionifonde ja aktsiafonde, mõlemaid 20. Vabatahtlikke pensio-
nifonde oli kümme. 2012. aastaga võrreldes on kahanenud enim aktsiafondide arv, 26-lt 20ni.
Joonis L3.12. Investeerimis- ja pensioni-fondide varade maht
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2012 2013 2014
mln
eur
ot
III samba pensionifondid II samba pensionifondid kinnisvara ja riskikapitali fondid aktsiafondid intressifondid
Allikas: Eesti Pank
Joonis L3.13. Pensionifondide osatähtsus fondi tüübi järgi
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
akts
iaid
po
le
25%
akt
siad
50%
akt
siad
75%
akt
siad
I kv 2012II kv 2015
Allikas: Eesti Pank
53
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Fondide investeeringute geograafiline
põhirõhk on viimase kolme aasta jooksul
nihkunud Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse,
samuti Lätti ja Leetu. Lääne-Euroopasse
tehti 2014. aastal 19% kõigist investeerin-
gutest. Ida-Euroopas on väljutud Venemaa
turgudelt: 2012. aastal oli Venemaa osakaal
koguinvesteeringutes 4%, kuid 2014. aasta
lõpus vähem kui 1%. Investeeringute tegelik
geograafiline jaotus võib siiski olla teistsu-
gune, kuna varad võivad olla paigutatud
fondidesse, mille residentsus ja sihtturg ei
ole sama (vt joonis L3.14).
Kindlustus
Kindlustuse osatähtsus on nii Eesti finants-
sektoris kui ka kogu majanduses suhte-
liselt väike. Kogutud kindlustuspreemiad
moodustavad peaaegu 2% SKPst, üle nelja
korra vähem kui Euroopas36. Kui Euroopas
ulatuvad kindlustussektori varad ligikaudu
kahe kolmandikuni SKPst, siis Eestis
küündis see 2014. aasta lõpus vaid veidi
vähem kui 8%ni.
Eesti kindlustusturg muutus kõige enam
1990. aastate lõpus ja 2000. aastate
alguses: turg konsolideerus ja sinna sise-
nesid aktiivselt rahvusvahelised kindlus-
tusseltsid, kes omandasid osalusi Eesti
kindlustusseltsides ja laienesid jõuliselt ka
teistesse Balti riikidesse. Sajandivahetusest
kuni 2007. aastani kasvas Eesti kind-
lustusturg umbes 20% aastas.
Majanduskriisi ajal aga nõudlus kindlustustoodete järele vähenes ja kindlustusseltside
müügitulu kahanes. 2012. aastal hakkas kindlustussektor taas kasvama, kuid tagasi-
hoidlikumalt kui enne kriisi. Eestis kogutud kindlustusmaksed suurenesid nii 2013. kui ka
2014. aastal 7–8% (vt joonis L3.15).
Samal ajal kui Euroopas on elukindlustusturg suurem kui kahjukindlustusturg, on Eesti kindlus-
tussektoris ülekaalus kahjukindlustus, mis moodustas 2014. aasta lõpus 77% kogu turust. Enim
makseid kogutakse kindlustuste eest, mida soetatakse tihti sellepärast, et seda nõuab seadus või vara
ostmist rahastanud krediidiandja. Maismaasõidukite, liiklus- ja varakindlustuse osakaal kogutud
kindlustusmaksetes oli 2014. aasta lõpus vastavalt 27%, 20% ja 20%, kokku 67% kogu turust (vt
joonis L3.16).
36 Insurance Europe. Statistics no 50 – European Insurance in Figures dataset (2013)
Joonis L3.14. Fondide investeeringute geograafiline jaotus
0%
10%
20%
30%
40%
50%
Ee
sti
Ida
-Eu
roo
pa
Lä
än
e-
Eu
roo
pa
Sk
an
din
aa
via
Lä
ti ja
Le
ed
u
Am
ee
rik
a Ü
he
nd
riig
id
mu
u
201220132014
Allikas: Eesti Pank
Joonis L3.15. Eesti kindlustussektoris kogutud kindlustusmaksed
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
mln
eur
ot
kahjukindlustuse preemiad (vasak telg)elukindlustuse preemiad (vasak telg)kindlustusturu aastakasv (parem telg)
Allikas: finantsinspektsioon
54
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Elukindlustuses on kõige suurem osatähtsus
investeerimisriskiga kindlustusel, mis moo-
dustas 2014. aasta lõpus 42% elukindlus-
tusturust (vt joonis L3.17). Selle kindlustus-
liigi osakaal hakkas suurenema 2004. aas-
tal, mil investeerimisriskiga toodete müük
muutus peamiseks elukindlustusturu kasvu-
allikaks. Need tooted olid populaarsed nii
kehtinud tulumaksusoodustuse37 kui ka
soodsa olukorra tõttu väärtpaberiturgudel.
Investeerimisriskiga elukindlustuse müük
kukkus aga kriisi ajal kõige enam: turgude
languse ja ebamäärasuse tõttu vähenes
kindlustunne ja seeläbi ka nende toodete
atraktiivsus, mille puhul kannab investee-
rimisriski klient. Lisaks mõjutas selle toote
müüki negatiivselt 2010. aastal jõustunud
uus tulumaksuseadus, milles kaotati inves-
teerimisriskiga kindlustuse tulumaksusoo-
dustus. Olgugi et viimasel paaril aastal on
investeerimisriskiga kindlustuslepingutelt
kogutud maksed taas kasvanud, ei ole selle
kindlustuse preemiamaht olnud nii suur kui
oli enne kriisi: 2014. aastal vaid veidi üle
40% 2007. aasta mahust.
Kindlustusmaksete mahu poolest oli
2000. aastate alguses populaarseim
elukindlustusliik kapitalikogumiskindlustus.
Alates 2008. aastast on aga selle osatähtsus
kahanenud, 2014. aastaks 37%lt 20%ni.
Surmajuhtumi-, lisa- ja pensionikindlustuse
populaarsus on seevastu kasvanud: 2014.
aastal sõlmiti nende elukindlustusliikide
lepinguid vastavalt 17%, 16% ja 4% rohkem kui 2013. aastal. Sellest hoolimata ei ole need
tooted elukindlustusturul kogutud preemiate mahu põhjal nii olulised kui investeerimisriskiga
tooted.
Eesti kindlustussektori struktuur ja iseärasused
Eestis oli 2015. aasta juuni lõpus viis elukindlustuse ja 12 kahjukindlustusega tegelevat ettevõtet.
Elukindlustusandjate hulgas oli seejuures üks ja kahjukindlustusandjate hulgas kolm välismaise
kindlustusettevõtte filiaali, kellele kuulus 10% elukindlustuse ja 22% kahjukindlustuse turust.
Kuna Eesti kindlustusturg on väike, ent üldjoontes samasugune nagu Läti ja Leedu oma, soovivad
Eesti kindlustusseltsid tegutseda kõigil Baltikumi turgudel. See võimaldab muuta ettevõtte tõhu-
samaks, saavutada piiriülest sünergiat ja mastaabiefekti. Kõigis kolmes Balti riigis tegutsevad
kolm neljast Eestis tegevusloa saanud elukindlustusseltsist ja neli kahjukindlustusseltsi.
37 Tollal kehtinud soodustuse kohaselt ei pidanud enam pikema kui 12aastase investeeringu pealt maksma tulumaksu.
Joonis L3.16. Kindlustusmaksed kahju-kindlustusliikide järgi
0
50
100
150
200
250
300
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
mln
eur
ot
varakindlustus õnnetuskindlustus muudmaismaasõidukite kindlustus (vabatahtlik) liikluskindlustus (kohustuslik)
Allikas: finantsinspektsioon
Joonis L3.17. Kindlustusmaksed elukindlus-tusliikide järgi
0
20
40
60
80
100
120
140
mln
eur
ot
l isakindlustussurmajuhtumikindlustus annuiteet sünni- ja abiellumiskindlustus kapitalikogumiskindlustus investeerimisriskiga elukindlustus
Allikas: finantsinspektsioon
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
55
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Eesti kindlustussektor on kontsentreerunud, sest majandus on väike. Kuna elukindlustusturul
tegutseb vähem ettevõtteid kui kahjukindlustuses, on elukindlustus ka kontsentreerunum. Kolm
suurimat turuosalist moodustasid 2015. aasta juuni lõpus 83% elukindlustuses ja 59% kahju-
kindlustuses kogutud preemiatest. Elukindlustusturu Herfindahli näitaja38 koos filiaalide turu-
osaga oli seejuures veidi üle 27% ja kahjukindlustusturu oma 16% juures.
Finantsturud
Võlakirjaturg
Eesti võlakirjaturg on juba taasiseseisvumise
ajast alates olnud väga väike ning viimasel
viiel aastal on turu passiivsus märgatavalt
süvenenud39 (vt joonis L3.18). Uusi võlakirju
on emiteerinud vaid üksikud ettevõtted ja
kohalikud omavalitsused. Emiteeritud võla-
kirjade kogumaht moodustas 2015. aas-
ta juuni lõpus 588 miljonit eurot ehk 3%
SKPst, Euroopa Liidu riikide seas kõige
vähem (vt joonis L3.19). Eesti võlakirjaturul
ei ole riigivõlakirju: Eesti keskvalitsus ei ole
viimase 15 aasta jooksul emiteerinud ühtegi
võlakirja.
Kui enne euro kasutuselevõttu oli kohaliku võlakirjaturu üks eesmärk pakkuda võimalust maan-
dada krooniriski, siis pärast eurole üleminekut on see vajadus kadunud. Uute võlakirjade emis-
sioonimahud on seetõttu märgatavalt kahanenud. Lisaks ei toeta kohalikku võlakirjaturgu ka
38 Herfindhali näitaja hindab turu kontsentreeritust. Kõrgem näitaja viitab suuremale kontsentreeritusele.
39 Emiteeritud uute võlakirjade maht kasvas hüppeliselt 2014. aasta kolmandas kvartalis. Seda põhjustas aga üksik mitte-residendist emitent, kes registreeris Eestis mitteresidentidele suunatud emissiooni võlakirjad. Võlakirjaturg seega tegelikult ei elavnenud.
Joonis L3.18. Uued emiteeritud võlakirjad
200
400
600
800
1000
1200
0
50
100
150
200
250
2007 2009 2011 2013
mln
eur
ot
mln
eur
ot
mitteresidendid valitsemissektor muud finantseerimisasutused reaalsektori ettevõtted krediidiasutused emiteeritud võlakirjade kogumaht (parem telg)
Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus
Joonis L3.19. Emiteeritud võlakirjade kogumaht detsembris 2014
1422%
0%
50%
100%
150%
200%
250%
300%
350%
400%
450%
500%
Lu
kse
mb
urg
*
Iiri
ma
a
Ho
llan
d
Taa
ni
Üh
en
dk
un
ing
riik
Ita
alia
Ro
ots
i
Pra
nts
usm
aa
His
pa
an
ia
Po
rtu
ga
l
Au
stri
a
Be
lgia
So
om
e
Sa
ksa
ma
a
Ma
lta
Kü
pro
s
Slo
vee
nia
Kre
ek
a
Un
ga
ri
Tše
hh
i
Ho
rva
ati
a
Slo
vak
kia
Po
ola
Le
ed
u
Lä
ti
Ru
me
en
ia
Bu
lga
ari
a
Ee
sti
suh
ten
a S
KP
sse
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat; Eesti Panga arvutused*detsember 2013
56
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
suuremate taristuettevõtete emissioonid, sest nende jaoks on kohalik turg väike ja nad eelis-
tavad emiteerida võlakirju välisturgudel.
Võlakirjade esmasturul on Eestis valdavalt suunatud emissioonid. Laiemal avalikkusel pole
seega võimalust kohalikesse võlakirjadesse investeerida.
Residendist investorite osakaal residentide emiteeritud võlakirjade mahus on peaaegu 68%.
Sellest omakorda ligi kaks kolmandikku moodustavad krediidi- ja teised finantseerimisasutused.
Reguleeritud järelturul ei ole 2010. aasta keskpaigast saati noteeritud ühtegi võlakirja. Võlakirjade
järelturg on seetõttu Eestis äärmiselt ebalikviidne. Kuna võlakirjatehinguid tehakse börsiväliselt,
on üldjuhul sobivat ostjat või müüjat küllaltki keerukas ja kulukas leida. Võlakirju hoitakse seega
tavaliselt nende lunastamistähtajani.
Kuna reguleeritud turul ei ole noteeritud ühtegi võlakirja, ei ole tegelikult järelturul võimalik stan-
dardselt ja kuluefektiivselt kaubelda. See aga pärsib uute avalikkusele suunatud võlakirjade
emiteerimist. Peale selle on hästi välja arenenud pangandussektor ettevõtete jaoks piisavalt
hea rahastamisallikas. Võlakirju emiteerida on seega suhteliselt kulukam ja ettevõtted eelistavad
pangapõhist rahastamist.
Aktsiaturg
Eesti aktsiaturu maht ja aktiivsus on teiste Euroopa Liidu riikide omaga võrreldes üks väikse-
maid (vt joonis L3.20). Börsi kapitalisatsioon moodustas 2015. aasta juuni lõpus 1,8 miljardit
eurot ehk 9% SKPst. Börsi põhi- ja lisanimekirjas olid noteeritud 15 ettevõtte aktsiad. Aktisaturu
tehinguaktiivsus on viimase viie aasta jooksul püsinud tagasihoidlik. Börsil oli 2015. aasta juuli
lõpus registreeritud 23 liiget, neist enamik pangad. Mitteresidentide omanduses oli 2015. aasta
juuli lõpus 38% turukapitalisatsioonist (vt joonis L3.21). Välisinvestoritest moodustasid enamiku
Luksemburgi ja Kaimanisaarte residendid, kes olid juuli lõpu seisuga omandanud vastavalt 9%
ja 7% Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsiatest.
Joonis L3.20. Börsi kapitalisatsioon detsembris 2014
0%
50%
100%
150%
200%
250%
300%
Lu
kse
mb
urg
*
Iiri
ma
a
Ro
ots
i
Üh
en
dk
un
ing
riik
Taa
ni
Ho
llan
d
So
om
e
Ma
lta
Pra
nts
usm
aa
Be
lgia
His
pa
an
ia
Sa
ksa
ma
a
Ho
rva
ati
a
Po
ola
Ita
alia
Kü
pro
s
Po
rtu
ga
l
Au
stri
a
Kre
ek
a
Slo
vee
nia
Tše
hh
i
Bu
lga
ari
a
Un
ga
ri
Ru
me
en
ia
Le
ed
u
Ee
sti
Slo
vak
kia
Lä
ti
suh
ten
a S
KP
sse
*detsember 2013Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat; Eesti Panga arvutused
57
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
Aktsiaturu osatähtsus finantssektoris on
küllaltki väike nii ajaloolistel põhjustel kui ka
praeguse keskkonna tõttu. Kui aktsiaturu
algusaastatel kasvas börsi kapitalisatsioon
peaaegu sama tempokalt kui pankade
varad, siis pärast Hansapanga (praegune
Swedbank) börsilt lahkumist 2005. aastal
hakkas aktsiaturu olulisus kahanema (vt
joonis L3.22). Sellele lisas hoogu ka 2007.–
2008. aasta kriis, mis vähendas investorite
usaldust börsi vastu veelgi.
Praegust börsi arengut pärsivad muu hulgas
turu väiksus, piisavalt suurte ja börsile
sobilike ettevõtete vähesus ning hästi
arenenud pangandussektor. Lisaks hoiab
börsi arengut tagasi turu võrdlemisi väike
likviidsus, mis kajastub nii loius tehinguak-
tiivsuses kui ka suhteliselt suurtes ostu-
müügihinna vahedes. Enamik Tallinna börsi
tehinguid tehakse kuue ettevõtte aktsiatega,
mille tehingute arv ja maht moodustasid
2014. aastal vastavalt 75% ja 85% kõigist
börsitehingutest. Enamikul neist ettevõ-
tetest on seejuures vähemalt üks turute-
gija programmis osalev börsiliige40: nende
aktsiatega on seega suhteliselt likviidsem
kaubelda. Ülejäänud noteeritud ettevõtete
aktsiatega kaubeldakse märksa vähem
ning enamikul neist ei ole ka börsi turutegija
programmis osalevat liiget. Kuna Tallinna
börsil kaubeldavate aktsiate, sealhulgas ka
kõige likviidsemate aktsiate ostu-müügi-
hinna vahe on väga likviidsete turgude
omaga võrreldes suhteliselt suur, ei ole Tallinna börs lühikese ajaplaaniga investorite ja kauple-
jate jaoks atraktiivne.
Tallinna börsil (praegune NASDAQ OMX Tallinn) alustati tegevust elektroonsel kauplemisplat-
vormil 1996. aasta juunis kokku 11 väärtpaberiga. Börsi populaarsus kasvas jõudsalt ning
1998. aastal oli börsil noteeritud üle 20 ettevõtte. Investorite optimism ja võimendusega tehingud
tõid kaasa aktsiahindade väga kiire tõusu. Pärast Aasia-Vene kriisi alanesid aga aktsiahinnad
märkimisväärselt, mille tulemusel sai investorite usaldus aktsiaturu vastu tõsiselt kannatada.
Suhteliselt madal aktsiate hinnatase pärast kriisi meelitas peamiselt Soome ja Rootsi välisinves-
toreid omandama ettevõtetes suurosalusi. Pärast omandamist hakkasid need ettevõtted järk-
järgult Tallinna börsilt lahkuma. Atraktiivsete ettevõtete (Hansapank ja Eesti Telekom) lahkumise
tõttu vähenes ka börsi populaarsus mitteresidendist investorite seas. Selle tulemusel kaup-
40 Turutegija programmis osalev börsiliige peab kindlustama, et tema valitud aktsial oleks avamis- ja sulgemisoksjonitel ning vähemalt 85% kauplemisajast olemas vähemalt 3000 euro ulatuses ostu- ja müügikorraldusi.
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
0
1
2
3
4
5
6
20
06
20
07
20
08
20
09
201
0
201
1
201
2
201
3
201
4
201
5
mld
eur
ot
muud noteeritud aktsiad Tallinna Kaubamaja aktsiad Tallinna Vee aktsiad Tallink Gruppi aktsiad Olympic Entertainmenti aktsiad Eesti Telekomi aktsiad mitteresidendist investorite osakaal (parem telg)
Allikad: Eesti Väärtpaberikeskus, NASDAQ OMX Tallinn
Joonis L3.21. Börsi kapitalisatsioon ja mitteresidendist investorite osakaal
Joonis L3.22. Aktsia- ja võlakirjaturu ning pankade varade maht
0
5
10
15
20
25
1998 2001 2004 2007 2010 2013
mld
eur
ot
pankade varad Tallinna börsi kapitalisatsioon emiteeritud võlakirjad
Allikad: Eesti Pank, Eesti Väärtpaberikeskus, NASDAQ OMX Tallinn
58
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
lemismaht kahanes. Alates 2010. aastast
on börsitehingute käive olnud märgata-
valt väiksem kui varasematel aastatel.
Näiteks 2005.–2009. aastal tehti tehinguid
keskmiselt 85 miljoni euro eest kuus, aga
2010.–2014. aastal vaid 15 miljoni euro eest
(vt joonis L3.23). Tehingute arv samal ajal
nii palju ei kahanenud: neid tehti viiendiku
võrra vähem.
Alternatiivturg First North
Lisaks reguleeritud väärtpaberiturule on
Eestis ettevõtetel võimalik oma väärtpa-
berid noteerida ka alternatiivturul First North. First North ei vasta Euroopa Liidu
õiguse raames reguleeritud turu mõistele.
Ettevõtted, kes emiteerivad sel turul notee-
ritud väärtpabereid, ei pea seega täitma mitte reguleeritud turu nõudeid, vaid First Northi regle-
mendi leebemaid nõudeid. Reguleeritud turuga võrreldes on ettevõtete kulud alternatiivturul
märksa väiksemad. Kuna aga nõuded ei ole nii ranged, on riskid investorite jaoks suuremad.
First North loodi Balti riikides 2007. aastal. Kui Põhjamaades on alternatiivturg ettevõtete seas
küllaltki populaarne, siis nii Eestis kui ka teistes Balti riikides on huvi olnud väga leige. First
Northi turul olid 2015. aasta juuni lõpus noteeritud vaid ühe Eesti ettevõtte aktsiad ja ühe Eesti
ettevõtte võlakirjad. Põhjamaades olid aga samal ajal noteeritud üle 180 ettevõtte aktsiad ja
19 emitendi võlakirjad. Eesti ettevõtete väärtpaberite kauplemisaktiivsus on olnud väga väike:
tehtud on vaid üksikud tehingud ning likviidsus on seetõttu äärmiselt väike.
Hoolimata sellest, et First North pakub ettevõtetele võimalust noteerida väärtpabereid ja seeläbi
kaasata kapitali soodsamalt ja leebemate nõuetega, on see väiksemate ettevõtete jaoks siiski
suhteliselt kallis. Peale selle ei ole väga väikese likviidsuse tõttu investoritel praegu võimalik oma
positsioone hõlpsalt suurendada ega vähendada. Eesti emitentide jaoks ei ole seetõttu First
Northil teiste rahastamisvõimaluste ees olulisi eeliseid.
Pangandusväline laenuvahendus
Liisinguühingud
Eesti liisinguturg on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt aktiivne. Maailma liisinguturu suun-
dumusi kajastava World Leasing Yearbooki 2015. aasta väljaande andmetel on liisingu
uusmüük suhtena SKPsse olnud Eestis juba viimased kümme aastat 54 vaadeldava riigi
hulgas suurim. Eestis tegutsevad liisinguettevõtted41 olid 2015. aasta juuni lõpu seisuga
väljastanud liisingut ja faktooringut kokku ligikaudu 2,1 miljardit euro ulatuses ehk 10%
SKPst (vt joonis L3.24). Sellest ligikaudu 1,5 miljardit eurot on väljastatud ettevõtetele ja
450 miljonit eurot majapidamistele.
Kolm Eesti suurimat liisinguettevõtet, kes moodustavad ligikaudu 92% kõigist liisinguettevõ-
tete varadest, on Eestis tegutsevate pangagruppide omanduses. Lisaks on mõni pank pärast
viimast majanduskriisi loobunud eraldi liisinguettevõtte pidamisest ja toonud liisingutooted
41 Siin alapeatükis peetakse silmas Eesti Liisingühingute Liitu kuuluvaid ühinguid. Arvesse ei ole võetud neid liidu pankadest liikmeid, kes ei paku liisingutooteid eraldi tütarettevõtte alt. Liidu liikmed katavad hinnanguliselt ligikaudu 95% liisinguturust.
Joonis L3.23. Tallinna börsi indeks OMXT ja keskmine päevakäive
0
200
400
600
800
1000
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
2006 2008 2010 2012 2014
mln
eur
ot
kuu keskmine päevakäive (vasak telg)indeks OMXT (parem telg)
Allikas: NASDAQ OMX Tallinn; Eesti Panga arvutused
59
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
panga bilanssi42. Üks pangagrupp pole
aga liisinguühingut pangaga liitnud, kuid on
hakanud varem tavaliselt liisinguga rahas-
tatud kaupu (nt kasutatud sõidukid) finant-
seerima väikelaenuga.
Hoiu-laenuühistud
Hoiu-laenuühistud on ühistulised finant-
seerimisasutused, kes pakuvad oma liik-
metele hoiustamise ja laenamise võima-
lust. Kuigi majanduskriisist alates on
hoiu-laenuühistute liikmeskond ja tegevus-
maht Eestis hoogsalt kasvanud, olid nad
2015. aasta juuni lõpuks kaasanud hoiuseid
ja väljastanud laene vaid veidi rohkem kui
0,1% ulatuses SKPst. See vastas 0,26%le
pankade hoiuste ja väljastatud laenude
mahust. Hoiu-laenuühistute hoiused
kasvasid 2015. aasta juuni lõpus aastaga
93%, 31 miljoni euroni, ja väljastatud laenud
77%, 34 miljoni euroni. Kolmandik laenu-
dest on seejuures antud majapidamistele ja
ülejäänud kaks kolmandikku äriühingutele
(vt joonis L3.25). Hoiu-laenuühistute kiiret
kasvu on viimastel aastatel soosinud eelkõige
väga madalad intressimäärad, mistõttu on
paljud hoiustajad otsinud kommertspan-
kade kõrval muud hoiustamisvõimalust.
Eestis tegutses 2015. aasta juuni lõpus
22 hoiu-laenuühistut, kellel oli 6245 liiget.
Kolme suurima ühistu kaasatud hoiused
moodustasid ligikaudu 73% kõigist hoiu-
laenuühistute hoiustest ning väljastatud
laenud 62% kõigist ühistute laenudest.
Era- ja riskikapitalifondid
Erakapitalifondid investeerivad omakapitali
vormis börsil noteerimata ettevõtetesse.
Ettevõtte arengustaadiumi ja investeeringu
eesmärgi põhjal jagunevad erakapitaliinves-
teeringud (ingl private equity) riskikapitali-,
kasvukapitali-, restruktureerimis- ja asen-
dusinvesteeringuteks ning väljaostudeks.
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni
(EstVCA) andmetel haldasid 2014. aastal
Eesti erakapitaliinvestorid varasid ligikaudu
42 Pankade esitatud andmetel oli laenuliigi „kapitalirent” kogujääk 2015. aasta juuni lõpus ligikaudu 370 miljonit eurot.
Joonis L3.24. Eesti liisinguettevõtete väljastatud liisingu ja faktooringu maht
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
mld
eur
ot
Allikas: Eesti Pank
Joonis L3.25. Hoiu-laenuühistute ja pankade väljastatud laenude jääk
0
5
10
15
20
25
30
35
0
5
10
15
20
25
30
35
201
0
201
1
201
2
201
3
201
4
201
5
mld
eur
ot
mln
eur
ot
hoiu- laenuühistute laenud äriühingutele (vasak telg)hoiu- laenuühistute laenud majapidamistele (vasak telg)pankade reaalsektori laenujääk (parem telg)
Allikad: Eesti Pank, Eurostat
Joonis L3.26. Erakapitalifondide investeeringud
0,0%
0,1%
0,2%
0,3%
0,4%
0,5%
0,6%
0,7%
0,8%
0,9%
1,0%
2007 2009 2011 2013
suh
ten
a S
KP
sse
Soome Eesti Balti riigid Rootsi Euroopa riigid
Allikas: European Venture Capital Association
60
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
015
367 miljoni euro väärtuses43. Sellest veidi
üle poole ehk 1% SKPst oli paigutatud 95
ettevõttesse ning ülejäänud osa ootas veel
investeerimist. Eesti erakapitali- ja riski-
fondid investeerisid eelmisel aastal 22,7
miljonit eurot, millest 11,2 miljonit ehk ligi-
kaudu 0,05% SKPst investeeriti Eestisse44
(vt joonis L3.26 ja L3.27).
Kuna era- ja riskikapitaliturg on noor ja
väike, on fonde suhteliselt vähe. Pikka
aega oli Eestis vaid kaks professionaalset
fondihaldurit. Eelmisel aastal lisandusid
veel kaks ning 2015. aasta lõpuks peaks
juurde tulema veel vähemalt üks fondi-
haldur. Uute fondihaldurite turule tulek on
tihedalt seotud kolme Balti riigi ja Euroopa
Investeerimisfondi ühise fondifondi – Balti Investeerimisfondi – loomisega, mis on Eesti eraka-
pitaliturgu märgatavalt elavdanud. See on julgustanud erakapitalifondidesse investeerima ka
pensionifonde ja teisi erainvestoreid. Lähiaastatel lisandub neile riikliku osalusega varase faasi
ettevõtetele suunatud fondifond EESI (Estonian Early-Stage and Seed Investments).
Pangandusvälised tarbijakrediidi pakkujad ja ühisrahastus
NN kiirlaenufirmad, kes pakuvad tarbimislaenu või järelmaksu vormis lühiajalist, kiiresti taot-
letavat ja suhteliselt kõrge krediidikulukuse määraga tarbijakrediiti, on viimase kolme aasta
jooksul suurendanud oma tegevust ja laenujääki ligikaudu kaks korda. Ettevõtete aastaaruan-
nete järgi kasvas pangandussektorivälise tarbijakrediidi pakkujate laenujääk 2014. aasta lõpuks
hinnanguliselt ligikaudu 190 miljoni euroni ehk 1%ni SKPst (vt joonis L3.28). Tarbijakrediiti pakub
enam kui sada ettevõtet, neist kuus suuremat katavad ligikaudu poole turust.
Ühisrahastus on investeerimisviis, mille
puhul kaasatakse üldjuhul väikeseid inves-
teeringuid paljudelt investoritelt. Tehingu
osapooled viiakse enamasti kokku interneti
vahendusel ühisrahastamiseks loodud plat-
vormide abil. Neid haldavate ettevõtete üles-
anne on leida projektid ja projektidele inves-
torid ning pakkuda selleks tehnilist lahendust.
Nagu mujal Euroopas ja maailmas, on ühisra-
hastus kasvanud ka Eestis. Ühisrahastuse maht
on siiski palju väiksem kui pankade väljastatud
laenude oma. Kuigi ühisrahastuse summade
kohta ei ole täpseid andmeid, on turuosalisi
veel suhteliselt vähe ja nende esitatud andmete
järgi vastab vahendatud laenude jääk hinnan-
guliselt ligikaudu 0,2%le SKPst.
43 2013. aastal oli hallatavate varade maht 186 miljonit eurot.
44 Samal ajal olid era- ja riskikapitali koguinvesteeringud Eesti ettevõtetesse hinnanguliselt ligikaudu 48 miljonit eurot. Välismaised fondid investeerisid seega Eestisse ligikaudu 37 miljonit eurot.
Joonis L3.27. Erakapitaliinvesteeringud Eestisse ja Eestist 2014. aastal
0
10
20
30
40
50
Eestisse välismaale
mln
eur
ot
välismaa investorid Eesti investorid
Allikas: Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon
Joonis L3.28. Kiirlaenuettevõtete bilansilised nõuded
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2010 2011 2012 2013 2014
mln
eur
ot
Allikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, äriregister
Top Related