Euroopa Liit – 446 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki
Konrad Adenauer
Robert Schuman
Winston Churchill
Alcide De Gasperi
Jean Monnet
Nende panus püsiva rahu ja heaolu saavutamisse...
Teerajajad – mõned Euroopa projekti kavandajad
Euroopa Liidu sümbolid
Euroopa lipp
Euroopa hümn
Euro 9. mai – Euroopa päev
Juhtlause –ühinenud mitmekesisuses
24 ametlikku keelt
Български
Čeština
dansk
Deutsch
eesti keel
Ελληνικά
English
español
français
Gaeilge
hrvatski
Italiano
latviešu valoda
lietuvių kalba
magyar
Malti
Nederlands
polski
português
Română
slovenčina
slovenščina
suomi
svenska
Suur laienemine – ida ja lääne ühendamine
Berliini müüri langemine – kommunismi lõppELi majandusabi andmine – Phare programmRiikidele ELiga ühinemiseks seatud kriteeriumid:• demokraatia ja õigusriigi põhimõte• turumajanduse toimimine• suutlikkus ELi õigusakte rakendadaAlgavad laienemist käsitlevad ametlikud läbirääkimisedKopenhaageni tippkohtumisel nõustuti suure 10 uut riiki hõlmava laienemisvoorugaKümme uut ELi liikmesriiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari
1989
1992
1998
2002
2004
2007 ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia
2013 Horvaatia liitub 1. juulil
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid
Riik Rahvaarv2018 (miljonites)
Bosnia ja Hertsegoviina 3,5
Montenegro 0,6
Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 alusel 1,8
Põhja-Makedoonia 2,1
Albaania 2,9
Serbia 7,0
Türgi 79,8
Lepingud – seadusel põhineva demokraatliku koostöö alus
Euroopa Söe- ja Teraseühendus
Rooma lepingud:• Euroopa Majandusühendus• Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM)
Ühtne Euroopa akt: ühtne turg
Euroopa Liidu (Maastrichti) leping
Amsterdami leping
1952
1958
1987
1993
1999
2003 Nice'i leping
2009 Lissaboni leping
Euroopa Liidu põhiõiguste harta
Siduv kogu ELi tegevuse suhtes54 artiklit 6 jaotises:
Vabadused Võrdsus
Solidaarsus Kodanike õigused Õigusmõistmine
Väärikus
ELi rahvaarv võrrelduna ülejäänud maailmaga
Rahvaarv (miljonites)
446
14331366
127 146
329
EU (2019) China(2019)
India (2019) Japan(2019)
Russia(2019)
UnitedStates(2019)
(2020)
Kui palju inimesi Euroopa Liidus elab?
Rahvaarv miljonites (2019)
kokku 446 miljonit
82
.9
67
.2
60
.4
46
.7
38
19
.5
17
.2
11
.4
10
.7
10
.6
10
.3
10
.1
9.8
8.8
7.1
5.8
5.5
5.4
4.8
4.1
2.8
2 1.9
1.3
0.9
0.6
0.5
Sak
sam
aa
Pran
tsus
maa
Itaa
lia
His
paan
ia
Pool
a
Rum
eeni
a
Mad
alm
aad
Bel
gia
Kre
eka
Tšeh
hi
Port
ugal
Roo
tsi
Ung
ari
Aus
tria
Bul
gaar
ia
Taan
i
Soo
me
Slo
vakk
ia
Iirim
aa
Hor
vaat
ia
Leed
u
Slo
veen
ia
Läti
Eest
i
Küp
ros
Luks
embu
rg
Mal
ta
Euroopa majandus: üheskoos tugevamad
2008: Ameerika Ühendriikidest saab alguse ülemaailmne finantskriis Euroopa juhtide kooskõlastatud vastus:
• Pühendumine eurole ja finantsstabiilsusele
• Uued kriisihaldamise tööriistad ja eeskirjade reformimine:
Euroopa stabiilsusmehhanism: fond riikide abistamiseks erakorraliste majandusraskuste korral
Uued seadused pankade stabiilsuse tagamiseks
Pangandusliit: ELi-ülene pankade järelevalve ja mehhanism, mis sulgeb pankrotistuvad pangad
• Majanduse parem juhtimine:
Euroopa poolaasta: iga-aastane toiming, mille käigus koordineeritakse avalikud eelarved
Laiendatud euroala pakt, fiskaalkokkuleppe: vastastikune pühendumine kindlale riigi rahandusele
Euroopa investeerimiskava
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond
2014. aasta novembris vastu võetud Euroopa investeerimiskavas kasutatakse erasektori investeeringute elavdamiseks avaliku sektori tagatisi.
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu on kava raames (2019. aasta novembriks) juba kaasatud 439 miljardi euro väärtuses investeeringuid, mis on ületanud ootusi.
Kava kohaste investeeringutega on toetatud 1,1 töökoha loomist ja see näitaja peaks suurenema 2022. aastaks 1,7 miljonini.
Paremast juurdepääsust rahastamisele peaksid kasu saama ligikaudu miljon väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning kava on aidanud suurendada ELi sisemajanduse koguprodukti 0,9%.
Pangandusliit: turvalised ja usaldusväärsed pangad
ELi vastus finantskriisile:
• Reeglid
Uued seadused, mis tagavad, et pankadel on piisavalt kapitali ja parem riskijuhtimine.
• Järelevalve
Euroopa Keskpank teeb järelevalvet +/- 130 kõige olulisema panga üle.
Riiklikud pankade järelevalvajad teevad omavahel tihedat koostööd.
• Otsus
Üle-euroopaline ühtne kriisilahendusnõukogu võib otsustada pankrotistunud panga tegevuse lõpetada.
Seda toetab fond, kuhu pangad ise maksavad, et maksumaksjad ei oleks need, kellel tuleb kulud kanda.
Kuidas EL oma raha kasutab?
2019. aastal oli ELi aastaeelarve ligikaudu 165,8 miljardit eurot, misabsoluutväärtuses on suur summa, kuid mis moodustab vaid 1%liikmesriikide majanduses igal aastal loodavast jõukusest.
Kliimamuutused – ELi ambitsioonikad eesmärgid
Millisel maailmajaol õnnestub saada2050. aastaks esimesenakliimaneutraalseks – sellesküsimuses peitub nii tänapäevasuurim mure kui ka võimalus. Sellesaavutamiseks tutvustas EuroopaKomisjon 2019. aasta detsembrisEuroopa rohelist kokkulepet.
Roheline kokkulepe kuulublahutamatult praeguse komisjonistrateegiasse, mille eesmärk on viiaellu ÜRO 2030. aasta tegevuskavaja kestliku arengu eesmärgid.
Kõrgemate ELi kliimaeesmärkide seadmine 2030. ja 2050. aastaks
Komisjon esitab 2020. aasta märtsiks ettepaneku esimese Euroopa kliimaseaduse kohta. Sellega sätestatakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ELi õiguses.
EL on juba alustanud majanduse moderniseerimist ja ümberkujundamist, et saavutada kliimaneutraalsus. Ajavahemikus 1990–2018 vähenes kasvuhoonegaaside heide 23%, samal ajal kui majandus kasvas 61%.
2020. aasta suveks esitab komisjon mõjuhindamise läbinud kava, millega seada vastutustundlikul viisil kõrgem eesmärk vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega ja liikuda 55% suunas.
Euro – eurooplaste ühisraha
Miks euro?• Valuutarisk ja valuutavahetuskulud
puuduvad
• Tarbijatel on rohkem valikuid ja hinnad on stabiilsemad
• Tihedam ELi riikide majandusalane koostöö
Eurot saab kasutada kogu euroala piires• Mündid: üks pool riikide sümbolitega,
teine pool ühesugune
• Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata
ELi riigid, kus on käibel euroELi riigid, kus euro ei ole käibel
Ühtne turg – valikuvabadus
Ühisturg on kaasa toonud:
• paljude toodete ja teenuste (sh lennukipiletite ja telefonikõnede) hinna märkimisväärne langus
• tarbijate valikuvõimaluste suurenemine
• miljonid uued töökohad
• rohkem võimalusi ettevõtetele
Neli liikumisvabadust:
• kaubad
• teenused
• inimesed
• kapital
Euroopa ühendamine: digitaalne ühtne turg
Euroopa Komisjon on alates maist 2015 esitanud enamiku digitaalse ühtse turu strateegia ettepanekutest. Need on järgmised.
• Rändlustasud kaotati juunis 2017, et inimesed saaksid kasutada ELis reisides oma mobiilseadmeid, makstes sama hinda kui kodus.
• 25. mail 2018 jõustusid põhjalikud uued isikuandmete kaitset käsitlevad ELi eeskirjad.
• WiFi4EU algatusega toetatakse ELi kohalikesse kogukondadesse tasuta avalike WiFi levialade loomist.
• Loodud on uusi vahendeid, mille abil kaitsta inimesi ja ettevõtteid küberrünnakute eest.
• Alates 2018. aastast võimaldavad uued eeskirjad inimestel kasutada ELis reisides oma internetiteenuste paketti (filmid, televisioon, e-raamatud, videomängud või muusika).
• 2018. aastal koostati kava investeerida üks miljard eurot Euroopa tipptasemel superarvutite taristu rajamisse.
Sotsiaalne Euroopa
• Euroopa sotsiaalhartaga on ette nähtud sotsiaalsed ja majanduslikud põhiõigused. Sellega on tagatud mitmesugused igapäevased inimõigused, näiteks õigus tööle, eluasemele, tervishoiule, haridusele, sotsiaalkaitsele ja heaolule.
• Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa peamine tööhõive toetamise vahend, mille abil aidatakse inimestel leida paremaid töökohti ja tagatakse kõigile ELi kodanikele õiglasemad töövõimalused. 10 miljardi eru suurune iga-aastane investeering parandab miljonite eurooplaste võimalusi leida tööd, eelkõige aga neil, kellel on sellega raskusi.
• Euroopa tööhõivestrateegia põhieesmärk on luua kõikjal ELis rohkem ja paremaid töökohti.
• Noortegarantii on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik alla 25-aastased noored saavad kvaliteetse
• töö-,• jätkuõppe-,• õpipoisiõppe-,• praktikakoht
nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist.
Euroopa sotsiaalkaitse on maailmas kõrgeimal tasemel ning kõrged on ka elukvaliteedi- ja heaolunäitajad.
See tagatakse muu hulgas järgmiste algatustega.
Liikumisvabadus
Schengen
• Puudub politsei- ja tollikontroll enamike ELi riikide ning Norra, Liechtensteini, Šveitsi ja Islandi vahelistel piiridel
• Tugevam kontroll ELi välispiiridel
• Tihedam koostöö ELi riikide politsei- ja sisserändeasutuste vahel
• Võimalus ELi riikides reisides osta ja tuua koduriiki isiklikuks tarbeks mõeldud kaupu
Õppimine või vabatahtlik tegevus välismaal
Programm „Erasmus+“
Igal aastal õpib või arendab ennast
teistes Euroopa riikides rohkem kui 400
000 noort. Neid toetab „Erasmus+“,
mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte-
ja spordiprogramm.
Erasmus+ toetab ka Euroopa
solidaarsuskorpust ja Euroopa
vabatahtlikku teenistust.
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta
• Ühine võitlus terrorismi vastu
• Koostöö ELi riikide politsei- ja õiguskaitseasutuste vahel
• Varjupaiga- ja sisserändepoliitika koordineerimine
• Tsiviilõigusalane koostöö
Euroopa Liit: rahu ja jõukuse eksportija
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika.
EL järgib ulatuslikku kaubandusläbirääkimiste tegevuskava ning tasakaalustatud ja edumeelset kaubanduspoliitikat, et ohjata üleilmastumist.
Uued kaubanduslepingud on sõlmitud:
• Kanadaga (2017)
• Jaapaniga (2018)
• ja paljude teistega!
Arengu- ja humanitaarabi.
•Kodanikukaitse mehhanism: valitsustelt saadav abi, mida pakutakse vahetult pärast katastroofi.
•rescEU – uus süsteem, mille eesmärk on suurendada katastroofidele reageerimise suutlikkust.
Euroopa Liit: julgeoleku- ja kaitsekoostöö tugevdamine
ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhieesmärgid on:
• rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamine; • arengukoostöö; • inimõigused ja õigusriigi põhimõte;• humanitaarkriisidele ja pakilistele kliimaprobleemidele reageerimine.
EL kasutab oma diplomaatilisi, poliitilisi, majanduslikke, julgeoleku ja humanitaarabivahendeid rahvusvaheliselt, et näiteks Liibüas, Süürias ja Ukrainas konflikte rahumeelselt lahendada.
2017. aasta detsembris otsustasid 25 liikmesriiki luua alalise struktureeritud koostöö õiguslikult siduva raamistiku, et teha julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tihedamat koostööd.
2017. aastal alustas tegevust Euroopa Kaitsefond, et edendada koostööd kaitseotstarbeliste tööstustoodete ja kaitsetehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Fondi raames investeeritakse 2020. aastaks teadusuuringutesse 90 miljonit ning arendustegevusse 500 miljonit eurot.
Euroopa Parlament kinnitas 2019. aasta aprillis kava, mille kohaselt saab fond ELi järgmise pikaajalise eelarve raames aastatel 2021–2027 hinnanguliselt 13 miljardit eurot ning rahastab koostööprojekte peamiselt toetuste vahendusel.
EL on suurim arenguabi andja maailmas
Euroopa Liit toetab arenguriike abi andmise ja koostööga ning sealsemajandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse edendamisega.
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid olid2018. aastal jätkuvalt maailma juhtivadametliku arenguabi andjad ningsuurendasid jõupingutusi arenguriikideabistamisel.
Koguabi Euroopa Liidult ja selleliikmesriikidelt oli 2018. aastal 74,4miljardit eurot.
2018. aastal käivitati uus Aafrika–Euroopa kestliku investeerimise jatöökohtade loomise allianss. Selle ükseesmärkidest viia ELi ja Aafrikapartnerlus järgmisele tasandile, aidatesAafrikas töökohti luua, toetades hariduseja oskuste omandamist, soodustadeskaubandust ning suunatesinvesteeringuid strateegiliselttähtsatesse majandussektoritesse.
Sooline võrdõiguslikkus
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi.
EL aitab naistel soovitud tööd leida ning meestega võrdset palka saada ningsaavutada parem tasakaal töö ja muude eluvaldkondade vahel.
• Tööhõive: 2017. aastal jõudis töötavate naiste osakaal ELis 66,6%-ni(meeste puhul on see 80%).
• Võrdne töötasu: Naised teenivad ELis keskmiselt 16% vähem kui mehed.2017. aasta novembris esitas EL meeste ja naiste palgalõhe kaotamisekstegevuskava „Uus algus“.
• Rahastus Investeerimine konkreetsetesse naiste tööhõive suurendamisemeetmetesse, mille hulka kuuluvad ümberõpe ja oskuste parandamine.Naistel aidatakse ka pärast karjäärikatkestust tööle naasta, pakkudeskvaliteetset lastehoidu ja individuaalset juhendamist ning suurendadestööandjate teadlikkust naiste kogetavatest raskustest.
• Majandus Meeste ja naiste tööhõivelõhe läheb ELi majandusele maksma370 miljardit eurot aastas. Soolise võrdõiguslikkuse parandamine looks2050. aastaks juurde 10,5 miljonit töökohta ja süstiks ELi majandusse 1,95–3,15 triljonit eurot.
Ühtlasi tehakse tööd ka naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla peatamiseks,mis on samuti üks prioriteetidest. ELi rahastatav kampaania „NON.NO.NEIN“julgustab mehi ja naisi seisma vastu naistevastasele vägivallale.
Tervise ja keskkonnatingimuste parandamine
ELi tegevuse tulemused:
• puhtam suplusvesi• tunduvalt vähem happevihma • pliivaba kütus • vanade elektriseadmete lihtsam ja
ohutum kõrvaldamine• rangemad toiduohutusnormid talust
toidulauani • mahe- ja kvaliteetse põllumajanduse
suurem osakaal • mõjusamad terviseohu hoiatused
sigaretipakkidel• kõikide kemikaalide registreerimine ja
kontrollimine (REACH)
Saaste ei tunnista riigipiire – vaja on ühismeetmeid
Tarbijaõiguste kaitse
• Selge märgistamine
• Tervishoiu- ja ohutusstandardid
• Ebaõiglased lepingutingimused on keelatud
• Sõitjate õigused, näiteks hüvitis pika hilinemise korral
• Abi probleemide lahendamisel
Tarbijana on teie põhiõigused kõikjal ELis seadustega kaitstud, isegi reisides või internetis ostes
Kolm peamist institutsiooni
Euroopa Parlament
- inimeste hääl
David Sassoli, Euroopa Parlamendi president
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
- liikmesriikide hääl
Charles Michel, Euroopa Ülemkogu eesistuja
Euroopa Komisjon
- ühiste huvide edendaja
Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president
ELi institutsioonid
Euroopa Parlament
Euroopa Kohus
Kontrolli-koda
Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee
ELi nõukogu(nõukogu) Euroopa Komisjon
Euroopa Investeerimispank Euroopa KeskpankAmetid
Euroopa Ülemkogu (tippkohtumine)
Kuidas valmivad ELi õigusaktid?
Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad
Komisjon teeb ametliku ettepaneku
Euroopa Parlament ja ELi nõukogu teevad koos otsused
Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused rakendavad
Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus teevad rakendamise üle järelevalvet
ELi nõukogu – liikmesriikide hääl
• Üks minister igast ELi liikmesriigist
• Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant
• Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös
Euroopa Parlamendiga
• Haldab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat
ELi nõukogu – Kuidas toimub hääletamine?
Enamik nõukogu otsuseid võetakse vastu topeltenamusepõhimõttel.
Otsust peab toetama vähemalt
• 55% liikmesriikidest• liikmesriigid, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast
Euroopa Ülemkogu tippkohtumine
• Toimub vähemalt neli korda aastas
• Pannakse paika ELi poliitikastrateegiate üldsuund
• President: Charles Michel
Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
• Kaksikroll:
– välisasjade nõukogu istungite juhataja
– Euroopa Komisjoni asepresident
• Haldab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat
• Euroopa välisteenistuse juht
Josep Borrell
Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja
27 volinikku – üks igast ELi riigist
• Teeb õigusaktide ettepanekuid
• Täitevorgan
• Aluslepingute täitmise järelevalvaja
• Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil
Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja
27 sõltumatut kohtunikku – üks igast ELi riigist
• Teeb otsuseid ELi õigusaktide tõlgendamise kohta• Tagab, et ELi õigusakte rakendatakse ühesuguselt kõigis
ELi riikides
Euroopa Ombudsman
Emily O’ReillyEuroopa Ombudsman
• Uurib kaebusi ELi institutsioonide kehva haldustöö kohta
• Näiteks: ebaõiglane käitumine, diskrimineerimine, võimu
kuritarvitamine, õigustamatu venitamine, menetluse korrast
kõrvalekaldumine
• Kaebuse võib esitada ELis igaüks
Euroopa Kontrollikoda – rahal on väärtus
27 sõltumatut liiget
• Kontrollib ELi vahendite sihtotstarbelist kasutamist
• Võib auditeerida ELi vahenditega tegelevat mis tahes isikut
või organisatsiooni
• Tagab hinnastabiilsuse
• Kontrollib raha pakkumist ja teeb otsuseid intressimäärade kohta
• Teeb pankade üle järelevalvet, et tagada turvaline pangandussüsteem
• Töötab valitsustest sõltumatult
Euroopa Keskpank – euro haldaja
Christine LagardeKeskpanga president
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee –kodanikuühiskonna hääl
• Esindab ametiühinguid, tööandjaid,
põllumajandusettevõtjaid, tarbijaid jne
• Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta
• Edendab kodanikuühiskonna kaasamist ELi
küsimustesse
Regioonide Komitee – kohalike omavalitsuste hääl
• Esindab linnu ja piirkondi
• Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta
• Edendab kohalike omavalitsuste kaasamist ELi
küsimustesse
Võta ühendust ELi teemadega tegeleva talitusega
Sul on küsimusi ELi kohta? Europe Direct saab aidata
• Telefoni, e-posti või veebivestluse vahendusel
• Piirkondlikud teabekeskused kõikjal ELis
europa.eu/europedirect
Top Related