Algajale sõnaraamatu kasutajale
SÕNARAAMATUD: kust mida leiame,kuidas kasutame?
Signe Talisoo
Eesti keele sõnaraamat ehk ÕS kuidas sõna kirjutada kuidas sõna hääldada kuidas sõnu käänata
või pöörata üldtuntud võõrsõnade
tähendus ja õigekiri valik maailma
kohanimesid
Võõrsõnade leksikon
mida võõrsõna tähendab
millisest keelest on sõna pärit
kuidas keerulist sõna õigesti hääldada
mida tähendavad üldtuntud võõrkeelsed väljendid
Eesti kirjakeele seletussõnaraamat
mitu tähendust on sõnal
milliseid liitsõnu saab sõnast moodustada
mida haruldased sõnad tähendavad
kas sõna kirja- või kõnekeelne
Eesti keele sõnaraamat
• Kuna mainitud sõnaraamatutest on teile kõige tuttavam „Eesti keele sõnaraamat“ ehk ÕS, siis vaatame, kuidas me teda kasutada saame.
Sõnastikuvorm
• Käändsõnadel ainsuse nimetav
• Pöördsõnadel ma-tegevusnimi
• kramp
• .kramplik
• .krampima
• .kramplema
Vältepunkt
• Kui sõna ees või sees on punkt, tuleb sellele järgnevat silpi pingsalt hääldada
• .lõõtsuma
• ba.naan
Tüüpsõnad
• Kohe märksõna järel on nurksulgudes number, mis viitab tüüpsõnale, mille eeskujul on võimalik sõna muuta
• .kratsima <55: .kratsida, kratsin>
• kratt <20: krati, kratti>
• tonger MURDES
piirivalvur
• õps SL õpetaja
• kranio.meetria ANTR
• koljumõõtmine
Eriala- või stiilimärgend
• Mõnikord on sõna järel märgend, mis viitab kitsamale erialale või stiilile
Soovitav vältida
• Looksulgudes on sõnad, mida on soovitav vältida
• {sõidu˘talong}
sõidupilet
• {taha˘plaanile}
tagaplaanile
Liitsõnakaar
• Liitsõna osi eraldab üksteisest kaar
• õnne˘aeg,
˘hetk,
Lõpetuseks
• Loomulikult ei ole eelnev loetelu ja näited täielikud.
• Ole uudishimulik ja uuri kindlasti ise juurde, mida ÕS-ist veel teada saad.
• Internetist on võimalik leida ka sõnaraamatu elektrooniline variant
– http://public.keelevara.ee/login/