Download - ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Transcript
Page 1: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

ESF-i õppekavade ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti projekti mõju Eesti

kutsehariduselekutseharidusele

Andres PungAndres Pung

Tartu, 15.05.2008Tartu, 15.05.2008

Page 2: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Õppekavaarendus kutseõppes• Õppekava peab olema selgelt väljundipõhine

ja valmistama õppijat ette kindlale kutsealale

• Sisend peab tulema töömaailmast

• Praegu on sisendi rollis kutsestandardid

• Õppekava väljatöötamisel peavad osalema ka partnerite esindajad

• Kutsestandardit peavad eelkõige välja töötama töömaailma esindajad, õppekava aga haridusmaailma esindajad

Page 3: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Õppekavaarenduse kulg taasiseseisvunud Eestis

• Pärast eraldumist NL-st jätkus veel inertsina vanade õppekavade kasutamine

• Vahepeal vaba õppekavaarendus koolides

• KÕS-i kirjutati üleminek riiklikele õppekavadele (RÕK-dele) sisse 1998. a.

• Pikka aega neid aga ei tekkinud – ideoloogiline segadus, kokkulepete puudumine RÕK-i formaadi osas, kutsestandardite puudumine jne

Page 4: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Tulemuslik ajajärk

• 2004.-05. aastal kindel kokkulepe RÕK-i formaadi osas

• Pigem tagasihoidlikum, aga jõukohasem ülesandepüstitus

• ESF-i projekti koostamine ja taotlemine õppesisude väljatöötamiseks

• Praeguseks moodulid valminud, nende alusel kinnitatud 15 RÕK-i, teised valmimisefaasis

Page 5: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Projekti tulemid 1

• Olemas õppekavade nõukogud – toimekad laiapõhjalised meeskonnad, kes on omas kutseala valdkonnas selgeks initsiatiivgrupiks

• Läbi vaidluste ja tõhusa töö on jõutud konsensuseni ja resultaadini

• Tunduvalt paremaks on muutunud teineteisemõistmine töö- ja haridusmaailma inimest vahel

Page 6: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Projekti tulemid 2• Läbi on viidud RÕK-de rakendamise

koolitused kutseõpetajatele

• Taastunud on kutseõpetajate-vaheline kollegiaalne suhtlemine

• Tekkinud või tekkimas on kutseõpetajate erialavõrgustikud

• See kõik loob väga hea aluse edaspidiseks kutseõpetajate täienduskoolituseks

Page 7: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

RÕK-de mõju kutseõppe kvaliteedile 1

• Tagavad mingisugusegi kutseõppe ühtsuse kõigis Eesti kutseõppeasutustes, mis loob eelduse taseme ühtlustumiseks ja üldiseks tõusuks

• Igas KÕA-s ei olnud õppekava koostamise kompetentsi olemas

• Sageli koostati õppekava mitte niivõrd kutsestandardile tuginedes, vaid olemasolevatele õpetajatele ja nende kompetentsidele tuginedes

Page 8: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

RÕK-de mõju kutseõppe kvaliteedile 2

• Väga suur motivaator kutseõpetajate täienduskoolituseks

• Sunnib koolide juhtkondi tõsiselt analüüsima oma õpetajate teadmisi-oskusi

• Sunnib vajadusel koolide juhtkondi otsima ja palkama uusi õpetajaid

• Annab võimaluse RÕK-de alusel tuletada uusi õppekavu (näiteks osaoskuste või spetsialiseerumiste kaupa jne)

Page 9: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Probleemid, millele tuleks tähelepanu pöörata enne uut ringi• RÕK-i mudel ja formaat vajaks

ülevaatamist

• Suhteliselt kirev kutsestandardite maailm, mis on ju RÕK-de alusmaterjal

• Erineva haarde ja laiusega RÕK-id

• RÕK peaks tuginema kutsestandardi ühele tasemele (kutse esmane tase)

Page 10: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Edasine RÕK-de arendus 1

• Uus terviklik sisuprogramm

• Erinevad kutseõppe sisu arendamise komponendid omavahel tihedalt seotud

• Vajalik äärmiselt tihe side kutsete süsteemi edasise arendamisega

• Vajalik erialakogukondade edasine aktiveerimine ja võrgustumine

Page 11: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Edasine RÕK-de arendus 2• Vajalik edaspidine palju parem RÕK-de

struktureerimine ja segmenteerimine, mis võimaldaks grupeerida mooduleid näiteks erinevate osaoskuste kaupa või mõnel muul põhimõttel

• See võimaldaks õppijatel paindlikumaid valikuid ja võimalust kombineerida endale kokku just neile vajalik kompetentside pakett

• See lähenemine võimaldaks kasutada RÕK-e ka täienduskoolituseks

Page 12: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Edasine RÕK-de arendus 3

• Samas üksikmoodulite tasemele seda kombineerimist vähemalt esmases õppes jätta ei saa, välja arvatud valikmoodulite osas

• Vajalik edaspidi jätta suurem maht vabadeks valikuteks

• Väga kriitiliselt tuleb suhtuda õppekavade mahtudesse neid mitte venitades

• Rohkem paindlikkust

Page 13: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

Lõpetuseks• Projekt on andnud Eesti kutseõppe arenguks

olulise panuse, mis täielikult avaldub alles aastate jooksul

• Euroopa raha on kasutatud otstarbekalt oluliste põhiasjade tegemiseks

• Projekt on olnud tulemuslik – eriline tänu eestvedajatele!

• Nõu ja jõuga on kaasa on löönud sajad inimesed

Page 14: ESF-i õppekavade projekti mõju Eesti kutseharidusele Andres Pung Tartu, 15.05.2008

PALJU TÄNU KÕIGILE

TEGIJATELE!