1
KINNITATUD juhataja käskkiri nr.......
“...” ..............2009
TARTU LASTEAED POKU
ÕPPEKAVA
TARTU 2009
2
SISUKORD
1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................3 2. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA .........................................................................3 3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED, SISU JA
LAPSE EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI ........................................................................................................................................4
3.1.1. VALDKOND MINA JA KESKKOND ..................................................................4 3.1.2. VALDKOND TERVISEÕPETUS...........................................................................9 3.1.3 VALDKOND KEEL JA KÕNE ............................................................................13 3.1.4. VALDKOND MATEMAATIKA ..........................................................................22 3.1.5. VALDKOND KUNST ...........................................................................................26 3.1.6. VALDKOND MUUSIKA .....................................................................................31 3.1.7. VALDKOND LIIKUMINE ...................................................................................34 4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS (PÄEVAKAVA
KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED, ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE PERIOOD, LIITRÜHMA TÖÖ), SEALHULGAS SUVEPERIOODIL ........................................................................................................38
5. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS KORRALDUS ....................................................................................40
5.8.1. MÄNGUOSKUSED ...............................................................................................40 5.8.2. TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ...........................................................................42 5.8.3. SOTSIAALSED OSKUSED ...................................................................................45 5.8.4. ENESEKOHASED OSKUSED ..............................................................................48 6. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED ,
SEALHULGAS KORRALDUS ....................................................................................50
7. LAPSEVANEMAGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS KORRALDUS ........................................................................................................................................53
8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .......................................53
3
TARTU LASTEAED POKU ÕPPEKAVA
1. Üldsätted
1.1. Tartu Lasteaed Poku õppekava on õppe‐ ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on
koostatud riikliku õppekava alusel.
1.2 Tartu Lasteaed Poku õppekava koostamisest ja arendamisest võtsid osa lasteasutuse
pedagoogid, kaasates vanemaid.
1.3 Tartu Lasteaed Poku õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi.
1.4 Tartu Lasteaed Poku õppekavas esitatakse:
1.4.1 lasteasutuse liik ja eripära;
1.4.2 õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu
eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti;
1.4.3 õppe‐ ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe‐
ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil;
1.4.4 lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus;
1.4.5 erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus;
1.4.6 lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus;
1.4.7 õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
2. Lasteasutuse liik ja eripära
2.1 Tartu Lasteaed Poku (edaspidi lasteasutus), on munitsipaalõppeasutus, mis juhindub oma tegevuses haridusseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ja õigusaktidest ning oma põhimäärusest. Lasteasutuse aadress on: 50704 Tartu, Anne 69. Lasteasutuse teeninduspiirkond on Tartu linn. Tartu Lasteaed Poku on lasteaed kuni seitsmeaastastele lastele.
2.2 Tartu Lasteaias Poku on juhataja moodustanud sõime‐ ja lasteaiarühmad. Sõimerühmas
on kuni kolmeaastased lapsed, nooremas rühmas on kolme‐ kuni viieaastased, keskmises
rühmas on viie‐ kuni kuueaastased, vanemas rühmas on kuue‐ kuni seitsmeaastased lapsed.
2.3 Linnavalitsus on juhataja ettepanekul moodustanud kaks tasandusrühma, kuhu
kuuluvad kõnepuuete‐ ja spetsiifiliste arenguhäiretega arenguliste erivajadustega lapsed.
2.4 Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine:
1) sõimerühmas 14‐ 16 last;
2) lasteaiarühmas 20‐ 24 last;
3) liitrühmas kuni 18 last.
4) tasandusrühmas kuni 12 last
Tasandusrühmas on laste arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades (KLS §7 lg2)).
2.5 Tartu Lasteaias Poku toimub õppe‐ ja kasvatustegevus eesti keeles. Rühmas, kus õppe‐ ja
kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe käesoleva õppekava alusel.
4
2.6. Tartu Lasteaias Poku toimub õppe‐ ja ja kasvatustegevus looduslähedase
pokukalendri ja eesti rahvakalendri alusel. Kuulume Tervist Edendavate
lasteaedade hulka.
3. Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad
tulemused õppekava läbimisel vanuseti
3.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad
tulemused õppekava läbimisel vanuseti esitatakse kuues valdkonnas (edaspidi valdkond):
1) mina ja keskkond;
2) terviseõpetus
3) keel ja kõne;
4) matemaatika;
5) kunst;
6) muusika;
7) liikumine.
3.1.1 Valdkond Mina ja keskkond
3.1.1.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.
3.1.1.2 Valdkonna Mina ja keskkond sisu:
1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid,
kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal
maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid;
2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese
mõju loodusele;
3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija,
virtuaalkeskkond.
3.1.1.3 Õppe‐ ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast
keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus‐ ja tehiskeskkonda,
sealhulgas tervise‐ ja liikluskasvatust;
2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja
igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte
ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;
5
3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist,
vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;
4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis
jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid
leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;
5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja
heaperemehelikult käituma.
6
3.1.1.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
Üldteema Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastase 3‐4 aastase lapse 4‐5 aastase lapse 5‐6 aastase lapse 6‐7 aastase lapse
Terviklik
mina
1)Ütleb vastuseks nime küsimisele oma eesnime.
Väljendab küsimisel enda äratundmist peeglis või fotol.
1) Ütleb vastuseks nime küsimisele oma ees- ja perekonnanime.
Ütleb vastuseks vanuse küsimisele oma ea aastate arvuna või näitab seda sõrmedel.
2) Loetleb oma õdede-vendade nimed.
Vastab õigesti küsimusele, kas ta on poiss või tüdruk.
1) Ütleb küsimisel oma vanemate eesnimed
1) Ütleb küsimisel oma kodukoha nime.
Nimetab oma lasteaia nime.
1) tutvustab ja kirjeldab
iseennast, enda omadusi,
huvisid jms;
2) kirjeldab oma kodu,
perekonda ja
peretraditsioone;
Sotsiaalsed
rollid
3) Osutab oma lasteaiale, mängu-kaaslastele, õpetajatele;
Matkib täiskasvanu eeskujul enimtuntud elukutsete tegevust (nt kokk teeb süüa, arst ravib).
3) Nimetab küsimisel oma lasteaiakaaslaste ja õpetajate ning õpetaja abi nimesid.
Nimetab küsimisel oma pereliikmete koduseid toimetusi.
3) Nimetab küsimisel erinevaid elukutseid nende tegevuse alusel (nt pagar küpsetab saia, arst ravib haiget)
3) Nimetab lasteaia töötajaid ja nende ülesandeid (nt kokk teeb süüa)
Loetleb enimtuntud elukutsete juurde kuuluvaid töövahendeid.
3) nimetab ja kirjeldab
erinevaid ameteid;
Rahvus‐
kultuur
4) Leiab täiskasvanu juhendamisel teiste esemete seast Eesti lipu.
Täidab täiskasvanu eeskujul lihtsamaid rahvakombeid vastlaliu laskmine).
4) Leiab Eesti lippu nähes erinevate värvuste seast Eesti lipu värvused.
Kirjeldab, kuidas tema käis vastlaliugu laskmas, jõulude ajal loomadele metsa toitu viimas vmt
4) Nimetab riigi nime, kus ta elab.
Nimetab Eesti rahvakalendri tähtpäevi, millel ta on osalenud: nt mardi-, kadripäev ja vastlapäev.
4) Selgitab, millal lipud heisatakse ja hümni lauldakse.
Põhjendab, miks riietutakse mardi- ja kadrisandiks.
4) nimetab Eesti riiklikke
sümboleid ja
rahvatraditsioone;
7
Salliv
suhtumine
erinevustesse
5)Lohutab täiskasvanu eeskujul haiget saanud mängukaaslast.
5) Küsimisel selgitab, kes on sõbrad (nt need, kes mängivad koos).
Põhjendab, miks peab sõpra hoidma (miks ei tohi haiget teha).
5) Selgitab kuuldud muinasjutu tegelaste käitumise põhjal „hea” ja „halva” tähendust.
Kirjeldab küsimisel, mille poolest inimesed on erinevad (nt kasv, juuksed).
5)Selgitab eluliste olukordade põhjal, mis on õige või vale.
Nimetab küsimisel, mis keelt (keeli) räägivad muukeelsed lapsed rühmas.
Näitab oma käitumisega, et hoolimata erinevustest (sh puudega inimesed) tuleb kõikidesse inimestesse sõbralikult suhtuda (nt kaasab teisi oma mängu, jagab mänguasju, pakub maiustust).
5) mõistab, et inimesed on
erinevad ning neil on
erinevad vajadused;
Loodushoid 6) Viskab täiskasvanu eeskujul prahi prügikasti.
6) Põhjendab, miks visatakse praht prügikasti
6) Leiab loodusesse mittekuuluvat prahti (ja toob selle kokkulepitud kogumiskohta).
6) Kirjeldab, kuidas jõuab prügi prügimäele
6) suhtub ümbritsevasse
keskkonda hoolivalt ning
käitub seda säästvalt;
Kodukoha
loodus
7) Leiab loodusest ja pildilt puu, lille ja seene.
Nimetab tuntumaid koduloomi (nt kass, koer).
7) Nimetab tuttavaid puu- ja köögivilju (nt õun, pirn, kartul, porgand,kurk, tomat).
Nimetab tuntumaid metsloomi (karu, siil, orav, hunt) ja nende iseloomuilikke tunnuseid
7) Eristab okaspuid lehtpuudest.
Kirjeldab erinevate loomade erinevaid elupaiku ja elamisviise (rebane elab urus)
Kirjeldab kaladele iseloomulikke tunnuseid (soomused, saba)
7) Nimetab erinevaid vaadeldavaid köögivilju (nt punapeet, kaalikas, kõrvits, sibul) ja teab, kuidas neid kasutatakse.
Nimetab 1-2 lehtpuud (nt kask, vaher) ja 1-2 okaspuud (kuusk, mänd).
Nimetab mõne söögi- ja mürgiseene (nt kukeseen, pilvik, kärbseseen).
Nimetab lilleosi (leht,vars, õis).
Nimetab tuntumaid linde
7) kirjeldab kodukoha
loodust, tuntumaid taimi,
seeni ja loomi;
nimetab põhja‐ ja
lõunamaa loomi
8
(nt varblane, tihane, tuvi).
Nimetab 3-4 putukat (nt liblikas, kärbes,mesilane, kiil).
Muutumine
Looduses
8) Osutab küsimisel Päikesele.
Matkib täiskasvanu eeskujul liigutuste ja häälega erinevaid ilmastikunähtusi (nt vihmasadu, tuule puhumist
8) Kirjeldab erinevaid ilmastikunähtusi (nt vihma sajab, päike paistab, taevas on pilved
8) Selgitab ilmastiku Muutuste seostest taimede,loomade ja inimestega (nt lehed langevad, ). loomad jäävad talveunne, inimesed riietuvad soojemalt).
Selgitab öö ja päeva erinevust.
8) Nimetab 2-3 looma, kes jäävad talveunne.
Iseloomustab ilmastikunähtusi (nt lumi ja jää on külmad, päike paistab soojalt).
Iseloomustab erinevaid aastaaegu 1-2 tunnusega
8) kirjeldab loodust ja
inimeste tegevusi
erinevates ajatsüklites:
ööpäev, nädal, aastaring;
Kirjeldab aastaaegade olulisi tunnuseid
Elukeskkond 9) Osutab küsimisel veele, lumele.
Osutab küsimise liivale, kividele, mullale.
9) Nimetab vett, lund, jääd.
Osutab küsimisel soojale ja külmale (nt vesi, radiaator).
Leiab lähiümbrusest kive, liiva, mulda
9) Küsimisel kirjeldab, et suvel on soe ja talvel külm.
Selgitab küsimisel, et lumi ja jää muutuvad sulades veeks.
Kirjeldab vaatlemisel (uurimisel) savi.
9) Kirjeldab soojuse ja valguse vajalikkust inimeste, taimede ja loomade kasvamiseks.
Kirjeldab puhast vett. Nimetab esemeid, mille kasutamiseks on vajalik õhk (jalgratta- ja autokumm,ujumisrõngas).
Kirjeldab lähiümbruse maavarade erinevusi (nt savi, liiv, muld).
9) selgitab, miks on valgus,
temperatuur, vesi, muld
ning õhk taimedele,
loomadele ja inimestele
tähtsad;
10) selgitab
ilmastikunähtuste
sõltuvust aastaaegadest, öö
ja päeva vaheldumisest;
Inimese
Tegevus
looduses
11) Teeb täiskasvanu eeskujul lihtsaid töid looduses (lindude toitmine, puuokste korjamine).
11) Selgitab, kelle jaoks on akna taga pesakast
11) Selgitab, mida talvel lindudele toiduks panna võib.
11) Põhjendab, miks loomade ja lindude elutingimused talvel raskemad on.
11) mõistab ja märkab
enda ja teiste tegevuse
mõju ja tagajärgi
keskkonnale;
9
Turvalisus‐
nõuded
12)Osutab küsimisel teravale esemele, mis võib haiget teha.
12) Nimetab esemeid,
mis võivad olla ohtlikud.
12) Nimetab kohti ja
esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nt trepid, rõdu, aknad, kuum toit, lahtine tuli, ravimid, käärid)
12) Kirjeldab, kuidas ennast kaitsta negatiivsetes olukordades, mis võivad kahjustada tervist või olla eluohtlikud (tubaka, alkoholi, narkootikumide pakkumine, vägivald,väärkohtlemine). Selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole.
Selgitab, miks võõrastega ei tohi kaasa minna.
12) kirjeldab võimalikke
ohte kodus, veekogul,
liikluses jm;
Kasutab terariistu ohutult.
Nimetab Hädaabi numbri 112 ja simuleerib selle kasutamist.
Selgitab, kuidas tegutseda kui on eksinud linnas/maal või metsas.
Kirjeldab lihtsamaid esmaabi võtteid.
10
3.1.2 Valdkond Terviseõpetus
3.1.2.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja sotsiaalsetest rollidest elukeskkonnas;
3)väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
4) mõistab tervisliku toitumise vajalikkust.
3.1.2.2.Valdkonna Terviseõpetus sisu:
1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha;
2) turvalisus: ohuallikad ning ohutu käitumine; turvaline käitumine liikluses
3.1.2.3.Lapse arengu eeldatavad tulemused terviseedenduse õppekava läbimisel
Üldteema Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastase 3‐4 aastase lapse 4‐5 aastase lapse 5‐6 aastase lapse 6‐7 aastase lapse
Tervise
teadvustamine
Ja
väärtustamine
1) Nimetab tegevusi, mis on tervisele kasulikud (nt tervislik toitumine, piisav kehaline aktiivsus, piisav uni ja puhkus, mäng, hea tuju, sõbralikud suhted
1) Teab, kuidas hoida enda ja teiste tervist.
2) Teab, et suitsetamine sh passiivne suitsetamine (viibimine tubakasuitsuses keskkonnas) ja alkoholi tarvitamine kahjustavad tervist.
1) oskab eristada
igapäevaelus tervisele
kasulikku ja kahjulikku;
2) julgeb keelduda
(ühis)tegevus(t)est, kui
osalemine on ennast ja teisi
kahjustav või ohtlik ning
mõjutab tervist;;
3) kirjeldab, kuidas ümbritsev
keskkond ja inimeste
käitumine võib mõjutada
tervist
Hügieen 4) Peseb ja kuivatab täiskasvanu abiga käsi ja nägu.
Osutab küsimisel hammaste
4) Nimetab puhtuse jaoks vajalikke esemeid (seep,vesi, käterätik).
Harjab hambaid
4) Selgitab, miks peab juukseid kammima ja ennast pesema.
Peseb hambaid täiskasvanu (suulisel)
4)Teab, miks enne sööki ja pärast WC-s käimist peab pesema käsi.
Selgitab, miks igal lapsel on isiklikud
4) järgib isikliku hügieeni
nõudeid, sealhulgas
hammaste hoidmist ja
hooldamist;
11
hooldamiseks vajalikele vahenditele (hambahari ja hambapasta).
täiskasvanu abiga (loputab peale sööki ja magusa söömist hambaid).
juhendamisel.
hügieenitarbed (kamm, hambahari, käterätik).
Nimetab hammaste eest hoolitsemise vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine).
Tervislik
toitumine
5) Osutab küsimisel erinevatele toiduainetele.
5) Nimetab erinevaid toiduaineid
5) Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev.
Nimetab toiduainete rühmad (teraviljatooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, liha- kala-muna, toidurasvad).
5) Selgitab taldrikureegli põhimõtet (pool taldrikust on täidetud köögiviljaga, veerand teraviljaga – kartul võ riis või makaron ja veerand liha või kalaga).
Selgitab, kust pärinevad igapäevased toiduained (nt kohupiima valmistatakse piimast, leiba teraviljast).
Valmistab koos täiskasvanuga lihtsamaid toite.
5) Selgitab, milliseid toiduaineid vajab lapse organism rohkem ja milliseid vähem; tunneb lauakombeid
Inimkeha
tundmine
6) Osutab küsimisel peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale, kõrvadele.
6) Nimetab erinevaid kehaosi
6) Osutab küsimisel enda kehal südame, kopsude ja aju asukohale.
6) Selgitab, milleks on vajalikud silmad, kõrvad, nina.
Nimetab erinevaid meeleelundeid (kuulmis- ja tasakaaluelund, nägemis-, haistmis- ning maitsmiselund).
6) Selgitab, millised on südame, aju, kopsude ülesanded.
Sotsiaalsed
Toimetuleku‐
oskused
7)Oskab orienteeruda
ruumis
7) Oskab abi paluda 7) Tunneb pildilt ära
erinevad emotsioonid
7) Nimetab oma emotsioone (rõõm, kurbus).
7) Arvestab eakaaslaste ja täiskasvanute tunnetega.
Kirjeldab oma tundeid.
12
Kuulab lühiajaliselt kaaslast.
Järgib moraali reegleid
Tuleb toime tugevate emotsioonidega.
Kirjeldab enda positiivseid omadusi.
Põhjendab oma seisukohti.
Lahendab konflikte sõnaliselt.
Turvalisus 8) Osutab küsimisel maanteel sõitvatele autodele, bussidele.
8) Osutab küsimisel autoteele, kõnniteele- teele, kus inimesed käivad.
8) Põhjendab helkuri kandmise vajadust.
Selgitab, miks teedel on ülekäigurajad (sebrad) ja valgusfoorid.
8) Selgitab, kuidas ületa-da sõiduteed reguleeritud ja reguleerimata ülekäigurajal.
Ületab iseseisvalt ohutult sõidutee.
Põhjendab, miks rattaga, rulaga, rulluiskudega sõites peab kandma kiivrit.
Selgitab, et autos sõites (sh tagaistmel) tuleb kinnitada turvavöö.
8)teab, kuidas jalakäijana
ohutult liigelda ning
jalgrattaga lasteaia õuealal
sõita.
Kirjeldab, kuidas kasutada
Turvavarustust (kiiver, põlve-,randmekaitsmed jm.)jalg-, tõukerattaga ja rulluiskudega sõites ning teeb seda.
Viisakusreeglid 9) Täiskasvanu meeldetuletamisel jätab ära minnes hüvasti- lehvitab
9) Meeldetuletamisel tänab,palub.
Meeldetuletamisel tervitab ja jätab hüvasti.
9) Rakendab iseseisvalt põhilisi viisakusreegleid.
Põhjendab lihtsamate lauakommete vajalikkust (noa ja kahvliga
9) Järgib süües iseseis-valt lauakombeid
Põhjendab viisakusreeg-lite järgimise vajadust.
9) Kontrollib oma käitumist vastavalt üldlevinud viisakusreeglitele ja korrigeerib seda vajadusel.
Peab kinni rühmareeglitest
13
3.1.3 Valdkond Keel ja kõne
3.1.3.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist
lauseehitust;
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja
kirjutamise esmased oskused.
3.1.3.2. Valdkonna Keel ja kõne sisu:
1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.
3.1.3.3 Õppe‐ ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel
1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine,
kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama
suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;
2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised
tegevused, liikumis‐ ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse
kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib
rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma
raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks
valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis‐ ja
kirjutamisvalmiduse kujunemist;
4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade
häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;
5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.
Mõistab – st laps osutab või rühmitab kuuldud sõnale vastavaid objekte ning pilte, selgitab sõna või väljendi tähendust oma sõnadega või toob
enda kogemusega seotud näiteid.
2- Mõistab – st osutab sobivale objektile/pildile või tegutseb õigesti vastavalt kuuldud korraldusele.
3 – Mõistab – st vastab küsimustele, osutab sobivale pildile, valib sobiva(d) pildi(d).
*Suhtlemine haarab keelekasutust suhtlusolukorras, sh tekstiloome (jutustamise) ja teksti mõistmise (kuulamise) oskust.
*Tekst - tekstiks võib pidada iga ütlust, arenenud kõne puhul kindla alguse ja lõpuga sõnumit. Võib olla suuline või kirjalik.
*Mõttelünk tekstis – info, mis on tekstis otseselt väljaütlemata, mille laps tuletab ise oma teadmiste ja kogemuste põhjal.
*Olupilt – pilt mis kajastab sündmuse õi olukorra üht hetke.
*Sõnaliigid on nimi-, omadus-, tegu-, arv-, ase-, määr-, hüüd-, side- ja kaassõnad.
*Tuletis – sõna, mis koosneb tüvest ja liitest (nt kurb+lik = kurblik; tantsima + mine = tantsimine).
14
*Antonüümid – vastandtähendusega sõnad.
*Sünonüümid – sama/lähedase tähendusega sõnad.
*Kategooria – tähenduslikult seotud sõnade rühm. Nt kategooriasse linnud kuuluvad vares, tuvi, pääsuke, tihane jne.
*Lause ja lausung – lause on kirjakeele, lausung suulise kõne üksus. Lausungiks võib suulises kõnes olla nii sõna, fraas, liht- või liitlause.
Arengutulemuste kirjeldamisel on grammatika teema puhul kasutatud terminit lause. Kuna koolieelses eas loovad lapsed ise peamiselt suulisi
tekste, siis on teksti teema puhul kasutatud terminit lausung.
* Koondlause – lihtlause, mis sisaldab korduvaid lauseliikmeid, nt ema ostis poest saia, leiba ja võid.
*Rindlause – liitlause, mille osalausete vahel on rinnastav seos, st nad on süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Osalaused on ühendatud
sidenditega või asetsevad lihtsalt kõrvuti. Nt me läheme emmega poodi ja õde tuleb ka. Siimul on sinine auto, aga minul on punane. Magame
ära ja siis tulebki sünnipäev.
*Põimlause on liitlause, mis koosneb põhi- ja sellele alistuvast kõrvallausest. Põimlausega väljendatakse erinevaid tähenduslikke suhteid.
Tabelis on mainitud järgmisi tüüpe: sihitislause (nt isa teab, et ma olen haige.; täiendlause, nt nägin looma, kes oli rebase moodi.; ajalause, nt
Kui ma pudru ära söön, siis hakkan mängima; põhjuslause, nt torn läks katki, sest koer astus sellele peale; eesmärklause, nt me peame kiiresti
jooksma, et bussi peale jõuda; tingimuslause, nt kui Ott oleks terve, siis ta võiks jäätist süüa.
*Pildiseeria – piltide kogum, mis kajastab sündmus(t)e järgnevust.
*Häälimine – sõna sujuv häälikhaaval hääldamine.
*Abivahendid häälimisel või lauseanalüüsil – sõna häälikkoostise märkimine abivahenditega (nt nupud, klotsid, nööbid).
*Aimamisi ehk järgneva kontrollita lugemine – algaja lugeja ütleb sõna välja seda täpselt ja lõpuni lugemata.
*Häälikstruktuuri märkimine kirjutamisel – laps paneb kirja sõnas kõik häälikud õiges järjekorras ühekordsete tähtedega.
*Rõhutatud hääldamine – täiskasvanu venitab otsitavat häälikut kõnes. *Kirjalik kõne – haarab nii lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujundamist kui ka lastekirjanduse tutvustamist.
15
3.1.2.4. Lapse eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
Üldteema 2 AASTANE 3 AASTANE 4 AASTANE 5 AASTANE 6 AASTANE 7 AASTANE
Suhtlemine 1) Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega;
Suhtleb
täiskasvanuga
esemetega
tegutsemise ajal.
Eelistab suhtlemisel
partnerina
peamiselt tuttavat
täiskasvanut
1) Osaleb dialoogis: esitab küsimusi,
väljendab oma
soove ja vajadusi,
vastab vajadusel
rohkem kui ühe
lausungiga*.
1) Algatab ise
aktiivselt suhtlust.
Suhtleb meelsasti ja
aktiivselt
eakaaslastega
koostegevuses.
1) Algatab ja jätkab
täiskasvanuga
dialoogi ka
väljaspool
tegevussituatsiooni
(nt vahetab
vesteldes muljeid
oma kogemuste
põhjal, esitab
tunnetusliku sisuga
küsimusi (Miks ta
nii tegi? Kuidas
teha?).
Kasutab
rollimängus
erinevat
intonatsiooni ja
hääle tugevust
1)Räägib iseendast
ja esitab küsimusi
täiskasvanu kohta
(nt Kus ja kellega
elab? Kas tal on
lapsi?);
Kasutab ja mõistab
suhtlemisel nalja,
narritamist.
1)tuleb toime nii
eakaaslaste kui ka
täiskasvanutega
suhtlemisel;
arvestab
kaassuhtleja ja
suhtlemise
paigaga;
Kõne 2) Vaatab koos
täiskasvanuga
pildiraamatuid,
täiendab
täiskasvanu juttu
osutamisega pildile
või üksiku sõna
ütlemisega pildi
2) Mõistab teksti*,
mis on seotud tema
kogemuse ja
tegevusega.
Kuulab sisult ja
keelelt jõukohaseid
etteloetud tekste.
2) Räägib 2‐3
lausungiga mõnest
hiljuti kogetud
emotsionaalsest
kogemusest
3) Küsib
täiskasvanult palju
2) Annab kuuldud
teksti sisu edasi
täiskasvanu
suunavate
küsimuste abil,
väljendades end
peamiselt üksikute,
sidumata
2) Püsib teemas,
vajadusel läheb
kaasa teiste
algatatud
teemamuutusega;
Mõistab
samatüveliste
sõnade tähenduste
2) saab aru kuuldu
sisust ja suudab
sellele sobivalt
reageerida;
3) suudab oma
mõtteid suulises
kõnes edasi anda
16
kohta.
Vastab täiskasvanu
küsimusele ja
korraldusele
tuttavas
situatsioonis mingi
tegevuse, häälitsuse
või 1‐2sõnalise
ütlusega.
Kasutab sõnu
enamasti ühes,
üksikuid sõnu
juhuslikult 2‐3
vormis.
3) Väljendab kõnes mõnda
järgmistest
suhetest: eitus (ei
taha), kuuluvus
(tädi lusikas),
asukoht(emme
siia), omadus (auto
katki), subjekti‐
objekti suhe (issi
anna pall
3) Kasutab erinevat
intonatsiooni ja
hääletugevust
sõltuvalt
suhtluseesmärgist
(teatamine,
küsimine, palve)
küsimusi teda
ümbritsevate asjade
kohta
lausungitega.
Mõistab teksti, mis
pole otseselt seotud
tema kogemustega.
3) Kasutab õigesti
mõningaid
viisakusväljendeid;
Kuulab
ettelugemist, olles
seejuures aktiivne
(osutab piltidele,
küsib, parandab
ettelugejat tuttava
teksti puhul).
erinevusi
(joonistaja joonistus,
jooneline).
3) Annab edasi
kuuldud teksti (nt.
muinasjutu)
sündmuste
järgnevust, põhjusi
ning tegelaste
käitumist
täiskasvanu
suunavate
küsimuste –
korralduste abil;
Suunab kõnega
kaaslaste
tegevust ja annab
sellele
hinnanguid.
Jutustamine 4)Kasutab oma
kogemustega
seos‐tuvaid
konkreetse
tähendusega
sõnu (umbes 50)
tuttavas
situatsioonis.
4) Kasutab kõnes
mõningaid
üldnimetusi (nt
lapsed, riided).
Kasutab tagasõnu
(all, peal, sees, ees,
taga) ruumisuhete
tähistamiseks;
4) Jutustab
pildiseeria järgi,
öeldes iga pildi
kohta ühe lausungi.
Kommenteerib
enda ja kaaslase
tegevust (räägib,
mida tehti) 2‐3
4) Jutustab nähtust,
tehtust ja
möödunud
sündmustest 3‐5
lausungiga (nt mida
ta tegi kodus
pühapäeval).
Kirjeldab
4) Jutustab pildi
või kogemuste
põhjal seotud
lausungitega.
Jutustades seob
lausungeid
peamiselt
sõnadega ja siis,
4) jutustab pildi,
kuuldud teksti või
oma kogemuse
alusel, annab edasi
põhisisu ja olulised
detailid, vahendab
ka oma tundeid;
17
Vaatab üksi ja koos
täiskasvanuga
pildiraamatuid:
keerab lehte, osutab
ja kommenteerib
pilte
lausungiga. täiskasvanu abiga
olupilti* ja annab
edasi pildiseerial
kujutatud
sündmust.
siis, ja.
Lauseehitus
5) Kasutab
tuttavas
situatsioonis ja
tegevuses
grammatiliselt
vormistamata
1‐2‐sõnalisi
lauseid (nt.
Miku õue pro
Mikk tahab õue
minna).
5) Mõistab ja
kasutab tuttavas
tegevuses ja
situatsioonis 3‐5‐
sõnalisi
lihtlauseid.
Kommenteerib
enda ja/või
kaaslase tegevust
1‐2 lausungiga
5) Kasutab kõnes eri
tüüpi lihtlauseid, sh
koondlauseid*.
Kasutab kõnes
lihtsamaid suhteid
väljendavaid
rindlauseid*
(sidendid ja, aga).
5) Kasutab kõnes
lihtsamaid
põimlauseid*
5) Kasutab sihilisi
ja sihituid
tegusõnu (nt veereb
– veeretab, sõidab –
sõidutab) õigesti
vastavalt nende
tähendusele.
Nimetab ühe
õpitud kategooria*
piires vähemalt
kaks sõna (nt lilled
– tulp, roos).
5) kasutab kõnes
aktiivselt
liitlauseid;
Grammatika 6) Kasutab üksikuid käände‐
ja pöörde‐vorme
juhuslikult mõne
sõna puhul (nt
ainsuse omastav,
osastav, tegusõna 3.
pööre).
6) Kasutab
tegusõnu, mis
väljendavad
tegevusi, millega
laps ise on kokku
puutunud.
Kasutab kõnes
õigesti enamikku
käändevorme.
Kasutab kõnes
õigesti tegusõna
käskivat kõneviisi
6) Kasutab kõnes
õigesti tegusõna
lihtmineviku vorme
(nt sõitis, laulsid);
väljendab oma soovi võimalikult täüpselt (tahan mängida suure autoga)
6) Kasutab oma
kõnes nud‐ ja tud‐
kesksõnu (nt
söödud‐söönud).
Kasutab oma kõnes
omadussõna
võrdlusastmeid
(suur‐suurem‐kõige
suurem).
Kasutab tingivat
kõneviisi (mängisin,
mängiksin).
6) Kordab
täiskasvanu
eeskujul eri vältes
kahest sõnast
koosnevaid ridu
(nt koli‐kolli (III v.);
koli–kolli (II v);
koli– kooli (III v.);
koli–kooli (II v.).
Kasutab kõnes
õigesti saava ja
rajava käände
vorme (saab
6) kasutab kõnes
kõiki käände‐ ja
pöördevorme
ainsuses ja
mitmuses;
18
(nt Joonista! Istu!).
Kasutab kõnes
õigesti tegusõna
kindla kõneviisi
olevikuvorme (nt
sõidab, laulavad).
Kasutab kõnes
õigesti tegusõna
ma‐ ja da‐
tegevusnime (nt.
Hakkame mängima, ei
taha mängida).
Eristab kuulmise
järgi tuttavaid
häälikuliselt
sarnaseid sõnu
üksteisest (nt. tass‐
kass, pall‐sall, tuba‐
tuppa), osutades
pildile või objektile
Ühildab sõnu arvus
(karud söövad) ja
käändes (ilusale
lillele,punase
palliga).
Kasutab kõnes
õigesti enamikku
nimisõna
käändevorme
mitmuses (ilusatel
lilledel)
lauljaks, jookseb
kivini).
Märkab
grammatikavigu
täiskasvanu kõnes
(nt lugeb pro loeb,
mõmmi maga pro
mõmmi magab,
lillene pro lilleline,
seen kasvab all
kuuse pro seen
kasvab kuuse all) ja
osutab neile.
Kasutab oma
kõnes enamasti
õigesti
umbisikulist
tegumoodi
(loetakse, pesti
Sõnavara 7) Kasutab nimi‐
ja tegusõnu (nt
näu pro kiisu,
anna, opa pro võta
sülle), ase‐ ja
määrsõnu (nt siia,
seal, nii).
7) Kasutab
nimisõnu, mis
väljendavad
tajutavaid objekte,
nähtusi.
Kasutab kõnes
värvust, suurust jt
hästi tajutavaid
tunnuseid
tähistavaid
omadussõnu.
7) Kasutab kõnes
mõningaid liitsõnu
(tutimüts, kelgumägi)
ja tuletisi* (täpiline,
laulja).
Mõistab ja kasutab
kõnes nii üld‐ kui
ka liiginimetusi (nt
kuusk, kask – puu;
tuvi, kajakas –
linnud).
Kasutab kõnes
7) Kasutab kõnes
mõningaid
antonüüme* (nt
lühike‐pikk, must‐
puhas).
Kasutab kõnes
mõningaid
iseloomuomadusi ja
hinnangut
väljendavaid
omadussõnu (nt
7) Kasutab kõnes
õigesti aega
väljendavaid
määrsõnu eile,
täna, homme.
Kasutab kõnes
mõningaid
sünonüüme* (nt
jookseb, lippab,
sibab).
7) valdab
suhtlemiseks
piisavat sõnavara ja
suudab vajadusel
ise sõnu
moodustada;
19
objektide
osade/detailide
nimetusi (käpad,
saba, rool).
arg, kaval, igav).
Kasutab kõnes
aegaväljendavaid
nimisõnu hommik,
päev, õhtu, öö.
Moodustab
vajadusel sõnu
uudsete või
võõraste objektide,
nähtuste või
tegevuste
tähistamiseks (nt
tikkudest maja –
tikumaja; nuga õuna
koorimiseks –
õunanuga).
Hääldamine 8)Hääldab õigesti
mõnda üksikut
lühikest sõna.
Hääldab sõnades
õigesti lihtsamaid
häälikuid: nt
a,e,i,o,u, p,m,t,l.
8) Hääldab õigesti
enamikku häälikuid
(eranditeks võivad
olla r, s, k, õ, ü).
8) Hääldab sõnades
õigesti lihtsamatest
häälikutest
koosnevaid
konsonantühendeid
(nt‐nt, ‐lt,‐ mp jne)
Tunneb täiskasvanu
häälimise* või
rõhutatud
hääldamise* järgi
kuulmise teel ära
hääliku häälikute
reas.
8) Hääldab õigesti
kõiki emakeele
häälikuid.
Hääldab õigesti 3‐4‐
silbilisi tähenduselt
tuttavaid sõnu.
Hääldab õigesti
kõiki
häälikuühendeid 1‐
2 silbilistes tuttava
tähendusega
sõnades.
Hääldab õigesti
sageli kasutatavaid
võõrsõnu (nt
8) Häälib
täiskasvanu abiga
(järele korrates,
materialiseerimise*
toel) 1‐2‐silbilisi
sulghäälikuta ja
häälikuühendita
sõnu.
Määrab hääliku
asukoha (alguses,
lõpus, keskel)
häälikuühendita
sõnas;
Kordab järele ja
hääldab ise õigesti
kõiki emakeele
8) hääldab oma
kõnes ja etteöeldud
sõnade kordamisel
õigesti kõiki
emakeele
häälikuid;
20
taburet, banaan,
diivan).
Tunneb kuulates
iseseisvalt ära
hääliku häälikute
reas ja sõnades (v.a
häälikuühendites).
häälikuid ja
tuttava
tähendusega sõnu.
21
Kirjalik kõne 9) osaleb
pidiraamatute
vaatlemisel;
tunneb ära heli
või hääle tekitaja
11)mõistab ja
räägib kaasa
sõnu ühes ja
kindlas
tähenduses
9) Kasutab oma
kõnes tuttavaid 1‐2‐
silbilisi sõnu õiges
vältes ja
silbistruktuuris.
10) märkab
erinevaid kirjapilte
ja seostab
täiskavanu poolt
nimetatud sõnaga
11) Loeb peast või
kordab järele 1‐2
realist luuletust.
9) Tunneb ära ja
nimetab üksikuid
tähti.
Matkib lugemist ja
kirjutamist,
kritseldades kriidi
või pliiatsiga
Kasutab oma kõnes
tuttavaid 2‐3silbilisi
sõnu õiges vältes ja
silbistruktuuris.
10) eristab välte
poolest erinevaid
sõnu (siba‐siba,
siiba‐siiba);
eristab sõnas
häälikuid
tunneb üksikuid
tähti kirjapildis
11) loeb
rütmisalme kaasa
9) Uurib ise
raamatuid;
tunneb mõningaid
tähti;
oskab kirjutada
mõnda sõna (oma
nime);
huvi ja soov end
kirja kaudu
väljendada
10) Kirjutab õigesti
üksikuid sõnu
trükitähtedega (nt
oma nime).
11) Loeb peast kuni
4realisi
liisusalme/luuletusi.
9) Loeb üksikuid
sõnu kindlas
situatsioonis (nt
poe‐ ja
tänavanimed,
sildid);
10) suudab
hääldamise järgi
kirjutada 1‐ 2
silbilisi sõnu
11) oskab
ümberjutustada
kirjanduspalasid
9) tunneb tähti ja
veerib kokku 1–2‐
silbilisi sõnu,
tunneb kirjapildis
ära mõned sõnad;
10) kirjutab
joonistähtedega 1–
2‐silbilisi sõnu
õigesti järjestatud
ühekordsete
tähtedega;
11) teab peast
emakeelseid
luuletusi ja laule
22
3.1.3 Valdkond Matemaatika
3.1.3.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) rühmitab esemeid ühe‐kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;
2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;
3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;
4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;
7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.
3.1.3.2 Valdkonna Matemaatika sisu:
1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;
2) suurused ja mõõtmine;
3) geomeetrilised kujundid.
3.1.3.3 Õppe‐ ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles
orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete
erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;
2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma
ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga,
suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis‐, nägemis‐, haistmis‐
ning kompimisaistingut;
4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud,
mõõtühikud, kujundite nimetused jm);
5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides
sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja
sõnastamise kaudu.
23
3.1.3.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Üldteema Kuni 3 aastase lapse 3‐4 aastase lapse 4‐5 aastase lapse 5‐6 aastase lapse 6‐7 aastase lapse Rühmitamine ja
järjestamine,
hulgad
Juhendamisel leiab
etteantud esemete
hulgast teise
samasuguse eseme
(nt sama värvipall).
Rühmitab antud
kahesugused esemed
kaheks ühesuguste
esemete hulgaks ühe
ühise tunnuse alusel
(kuju, värv, suurusnt
pallid ja klotsid värvuse
järgi –punased klotsid
ühte ja punased pallid
teise hunnikusse
Rühmitab antud
erinevaid esemeid (nt
pallid, pliiatsid,
kommid, klotsid jne)
ühe etteantud tunnuse
(värv suurus, kuju)
alusel, nt leia kõik
pikad pliiatsid või leia
kõik kollast värvi
esemed jne).
Võrdsustab antud
erinevate esemete
hulgad paaride
moodustamise teel
esemeid ümber
paigutades (nt igale
jänesele üks porgand
1)Määrab esemete hulga ühised
tunnused ja jaotab esemeid
kahe erineva tunnuse järgi;
Moodustab uue hulga (kümne
piires) esemete lisamise või
äravõtmise teel;
2) võrdleb hulki, kasutades
mõisteid rohkem, vähem,
võrdselt;
3) koostab kahe esemete
hulga järgi matemaatilisi
jutukesi;
4) järjestab kuni viit eset
suuruse järgi (pikkus, laius,
kõrgus jm);
5)rühmitab esemeid asendi
ning nähtusi ja tegevusi
ajatunnuse järgi;
Orienteerumine
ruumis
Juhendamisel
paigutab esemeid
üksteise sisse, peale
Suudab tuttavates
ruumides (kodu,
rühmaruumid) üles
leida nimetatud toad
või kohad.
Juhendamisel paigutab
esemeid teise isiku või
eseme suhtes üles‐alla,
ette‐ taha
Juhendamisel määrab
enda ja esemete
asukoha ruumis teiste
esemete suhtes
sõnadega peal, all, sees,
taga või ees
Nimetab inimese või
eseme asukoha teise
inimese või eseme
suhtes, kasutades
õigesti sõnu üleval,
keskel
6) kirjeldab enda asukohta
ümbritsevate esemete
suhtes, orienteerub ruumis,
õuealal ja paberil;
24
Orienteerumine
ajas
Vestleb ööle ja
päevale
iseloomulikust ning
matkib tegevusi
mängus
Matkib täiskasvanu
juhendamisel mängus öö
ja päeva tähendust (nt
ööseks paneb nuku
magama, päeval nukk
mängib
Nimetab ja kasutab
ööpäeva osade
määramisel sõnu öö ja
päev
Nimetab erinevaid
päeva osi (hommik,
lõuna, õhtu) ja toob
abistavate küsimuste
põhjal näiteid oma
tegevuste kohta
päevaeri aegadel.
Nimetab kõik
aastaajad ning
kirjeldab nende
kogetavaid tunnuseid
kodukohas ja laste
tegevusi eri
aastaaegadel
7) oskab öelda kellaaega
täistundides;
8) nimetab nädalapäevi,
kuid, aastaaegu, teab oma
sünnikuud ja ‐päeva
Loendamine,
arvutamine Leiab erinevate
esemete hulgast üks
kuni kaks
täiskasvanu
kirjeldatud eset (nt
kolme erineva nuku
hulgast – leia sinise
kleidiga nukk;
erinevate
mänguasjade
hulgast – leia kaks
karu).
Juhendamisel osutab
esemetele, mida on
üks ja mida on palju
Loendab esemeid kolme piires, nimetades arve ja sõnastades loendamise tulemust (mitu?, nt mitu palli on kastis)
Moodustab uue suuruse (3–5) ühe lisamise teel ja sõnastab loendamise tulemuse
Kasutab esemete (kuni viis) arvu võrdlemisel sõnu rohkem, vähem,võrdselt (ühepalju).
Kasutab järgarve kuni viieni eseme/isiku positsiooni nimetamisel (mitmes?
9)teeb 12 piires loendamise
teel kindlaks esemete arvu,
teab arvude 1–12 järjestust ja
tunneb numbrimärke ning
oskab neid kirjutada;
10) liidab ja lahutab 5 piires
ning tunneb märke + , –, =;
Suurused ja
mõõtmised Juhendamise järgi
eraldab etteantud
esemete hulgast
Osutab (küsimuse
põhjal) kahest
samatüübilisest
Suudab leida ja
nimetada, milline
kahest eritüübilisest
Küsimuse põhjal
kirjeldab, millised
osutatud
11) mõõdab esemete pikkust
kokkulepitud
mõõduühikuga
25
suurema või
väiksema eseme
esemest suuremale või
väiksemale
esemest on suurem‐
väiksem, pikem‐
lühem
ümbritsevatest
esemetest on
teistest suuremad,
väiksemad,
pikemad, lühemad,
laiemad, kitsamad,
kõrgemad,
madalamad
(samm,pulk,nöör vms);
12) eristab
enamkasutatavaid raha‐
ning mõõtühikuid
(kroon,sent,liiter,kilogramm)
ja teab, kuidas neid ühikuid
kasutatakse;
13) leiab erinevate kujundite
hulgast ringi, kolmnurga,
ristküliku, ruudu ning kera
ja kuubi, kirjeldab neid
kujundeid. Tasapinnalised ja
ruumilised
geomeetrilised
kujundid
Leiab täiskasvanu
juhendamisel
katsetuste kaudu
sarnase kujundi
(ümmargune,
kandiline) üks‐
ühese vastavuse
teel (nn toppimis‐
mängud
Leiab täiskasvanu
juhendamisel
etteantud kujundi
järgi erinevate
geomeetriliste
kujundite hulgast kõik
samasugusedkujundid
(nt ringi abil kõik
ülejäänud ringid).
Leiab ümbritsevast
keskkonnastetteantud
kujundi abil (ring,
ruut, kolmnurk)
samakujulisi esemeid.
Koostab lihtsamat
mustririda (värvi,
vormi või suuruse
vaheldumine)
kujundeid kasutades
Otsustab, kas kaks
antud kujundit on
sama‐ või
erisugused, ning
kirjeldab nende
kujundite erinevusi
nurkade
olemasolu, arvu,
kujundi, suuruse ja
värvuse alusel
(ring, ruut,
kolmnurk).
14) Leiab erinevate
kujundite ja esemete
(silindrid,
koonused,ristkülikud,kerad,
kuubid, püramiidid) hulgast
ümarkehad ja tahukad ning
kirjeldab nende omadusi.
26
3.1.4 Valdkond Kunst
3.1.4.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;
4) kasutab õpitud voolimis‐, joonistamis‐ ning maalimisvahendeid ja ‐võtteid;
5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;
6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.
3.1.4.2 Valdkonna Kunst sisu:
1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;
2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;
3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;
4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.
3.1.4.3 Õppe‐ ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus
väljendada oma maailmanägemist;
2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab
laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;
3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist
jne;
4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha
katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud
oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;
5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö
mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus‐ ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks
lapse isikupärane eneseväljendus;
6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste
valdkondade õppe‐ ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule,
liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;
7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just
sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi.
Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii
laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.
28
3.1.4.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastase 3‐4 aastase lapse 4‐5 aastase lapse 5‐6 aastase lapse 6‐7 aastase lapse
Jäljendab loodushääli,liikumisi ning matkib neid ka iseseisvalt.
Suunamisel tunneb ära erinevate omadustega, värvusega,suurusega esemeid.
Juhendamisel leiab ümbritsevateesemete ja nähtuste (nt mänguasi, vihm, lumi) hulgast ideid
Kujutab esemeid, asju oma tunnetuse, tajumise ja nägemise seisukohalt.
Juhendamisel leiab iseloomulikke detaile vaatluse ja võrdluse teel (sebra triibud, ema lokkis juuksed jne), millega täiendada oma töid
Kasutab oma töö loomisel inspiratsiooniallikana ümbritsevas toimuvaid muutusi ning sündmusi.
1) leiab ümbritseva
vaatlemisel erinevaid
detaile, objekte ja
nendevahelisi seoseid
ning kujutab ümbritsevat
vabalt valitud viisil;
Muudab olemasolevaid vorme ja väljendab soovi nende taastamiseks
Tunneb rõõmu erinevate vormide loomisest (savist, liivast, lumest) lihtsalt mängust muudetava, vormitava materjaliga (äratuntav vorm ja tähendus pole peamine
Kujutab tuttavaid objekte, nähtusi oma sümbolite abil, mis on olemuselt täienevad ja muutuvad keerukamateks.
Kasutab sümboleid esemete iseloomulike tunnuste välja- toomiseks (nt okas nupuna, triibuna, auguna
Loob lihtsatest elementidest (ringid, kolmnurgad, sirged jooned jne) oma isiklikud sümboolsed skeemid tuttavate asjade kujutamiseks
2) väljendab joonistades,
maalides, voolides ja
meisterdades meeleolusid
ja fantaasiaid;
Kritseldab juhendamisel maapinnale, liivale, lumele ka väljaspool kunstitegevust
Leiab juhendamise abil konkreetset värvi (punane, kollane, sinine, roheline) eseme teiste antud esemete (mänguasjade, pliiatsite, paberite, plastiliinipulkade vms) hulgast.
Osutab kunstitegevuse võimalustele väljas(liiv, lumi, looduslik materjal) ja kasutab neid
Lükib varieeruva kuju, suuruse ja värviga elementidest (helmed, seemned, nööbid vms) nöörile rütmilise jada, luues kaelakee, kuuseehte vms.
Juhendamisel kasutab looduslikku materjali koos tehislikuga (nt voolimismaterjalid, nöör,
3) kasutab kunstitöö
loomiseks erinevaid
vahendeid;
29
paber jne).
Suunamisel annab kritseldustele tuttavate inimeste, esemete ja nähtuste nimed.
Kujutab tuttavaid asju ja nähtusi, lähedasi inimesi ning nimetab, mida kujutas.
Kujutab olendeid, esemeid tegelikkusega sarnaselt.
Nimetab esemete iseloomulikke tunnuseid ning osutab samade esemete,nähtuste muutumisele.
Kujutab tuttavaid objekte oma isiklike, lihtsate, kuid ka teistele äratuntavate skeemidena.
4) kujutab inimesi neile
iseloomulike tunnuste
kaudu;
Väljendab positiivset emotsiooni töö valmimise järgselt.
Annab oma tööle nimetuse.
Näitab tulemust (olgu see siis tuntav ja tähenduslik või mitte) teistele kui oma teost.
Enamasti lõpetab alustatud töö (või lõpetab siis, kui peab seda ise valminuks)
Annab hinnangu oma tööle, kas see on pooleli või valmis
Enamasti teeb töö lõpuni või pakub ise võimaluse lõpetada töö hiljem.
5) keskendub alustatud
tegevusele ja loob oma
kunstitöö;
Julgustamisel tegutseb erinevate kunstimaterjalide ja vahenditega
Vaatleb pilte, näidistöid, raamatu illustratsioone; osutab enda jaoks tähtsatele objektidele, nähtustele ning nimetab neid (auto, puu, koer, maja, vihm jne
Kirjeldab sagedamini esinevat looduslikku materjali ja selle omadusi (nt käbid, kastanimunad, puulehed).
Kasutab looduslikku materjali asendusmänguasjadena.
Korjab juhendamisel looduslikku materjali (marjad, urvad, seemned, oksad jne) meisterdamiseks või ruumikaunistamiseks
Kirjeldab esemete mitmeotstarbelise kasutamise võimalust
6) loob esemeid erinevaid
tehnikaid ja materjale
kasutades ning räägib
nende otstarbest;
Matkib täiskasvanu liigutusi tegutsemisel erinevate kunstivahenditega.
Kaunistab (täppidega, joontega) mitmesuguseid etteantud ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid (nt lillepott, paber, taskurätt, papptaldrik, pall, sokk, plastiliinist plaat, kivi jne).
Kaunistab valmistatud voolingu,kasutades voolimispulka või lisades suuremale vormile väikseid ümaraid või piklikke vorme.
Valib kaunistusmotiivi ja kannab juhendamisel šablooni, trafareti või templi abil selle omavalitud kohale esemel(kruus,taldrik, pluus jne).
Kujundab lihtsa mustri väikestest detailidest (lood. materjal,
voolitud väikevormid, kriipsud, täpid jne).
7) koostab ise või valib
tööst lähtuvalt sobivad
motiivid või vahendid
eseme kaunistamiseks;
30
Suunavate küsimuste abil leiab piltidele, illustratsioonidelt tuttavaid esemeid ning nimetab neid.
Rõõmustab, elavneb äratundmisrõõmust
Vaatleb ja osutab ümbritsevatele asjadele,olles avatud uuele ja huvitavale (nt vikerkaar, märg liiv, udune aken, jalajäljed,lillepeenar jne
Suunavate küsimuste abil analüüsib ja annab tööle hinnangu.
Põhjendab, miks töö, pilt meeldib.
Vastab küsimustele ja selgitab, miks kujutab esemeid, nähtusi just sellisel viisil
Kunstitöö vaatlemisel vastab suunavatele küsimustele ( mis toimub pildil, kes mida kus teeb?).
Juhendamisel võrdleb erinevaid kujutatud objekte (suurustvärvi).
8) kirjeldab kunstiteoseid,
nende värve ja meeleolu.
31
3.1.5 Valdkond Muusika
3.1.5.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;
2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;
3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.
3.1.5.2 Valdkonna Muusika sisu:
1) laulmine;
2) muusika kuulamine;
3) muusikalis‐rütmiline liikumine;
4) pillimäng.
3.1.5.3 Õppe‐ ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis‐loomingulisi võimeid, samuti
kultuurilis‐sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja
tunnustusele;
4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe‐ ja kasvatustegevuse
valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi‐ kui ka
pidulike sündmuste puhul;
5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis‐rütmiline
liikumine, mängud ja tantsud;
6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood)
valikul arvestatakse laste huvidega ning ea‐ ja jõukohasusega.
32
3.1.5.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
Muusika tegevuse liigid
Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastane laps 3‐4 aastase lapse 4‐5 aastase lapse 5‐6 aastase lapse 6‐7 aastase lapse
Laulmine 1)kuulab ja jälgib õpetaja laulu
1) huvitub laululistest tegevustest;püüab õpetajaga kaasa laulda (lauldes kaasa nt. Üksikuid silpe, sõnu, laululõike) 2)osaleb laulude esitamises ( plaksutab või laulab kaasa).
1) laulab rühmaga samas tempos. 2) laulab peast lihtsamaid õpitud rahva- ja lastelaule
1) esitab laule rühmaga samas tempos. 2) laulab peast teistega koos mõningaid rahva- ja lastelaule.
1) laulab ilmekalt
loomuliku häälega ja
vaba hingamisega;
2) laulab eakohaseid
rahva‐ ja lastelaule nii
rühmas/ansamblis kui ka
üksi;
Muusika kuulamine
3)tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast
3)reageerib emotsionaalselt muusika iseloomule (nt. plaksutab, kõigutab keha vmt) 4) tunneb kuulmise järgi ära mõningaid õpituid laule.
3) kuulab laulu ja muusikapala. 4) väljendab emotsionaalselt kuulatud muusikas tajutud kontrastseid meeleolusid liigutuste ja liikumisega
3) kuulab laulu ja muusikapala huviga 4) väljendab kuulatud muusikas tajutud meeleolusid erinevate muusikaliste tegevuste kaudu,
3) suudab laulu või
muusikapala
tähelepanelikult kuulata
ning kuulatud muusikat
iseloomustada;
4) eristab kuulmise järgi
laulu ja pillimängu;
33
Pillimäng 5) mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plakutab, patsutab kaasa pulssi või rütmi
5)Mängib muusikat kuulates, liikuses ja lauldes kaasa pulssi või rütmi kehapillil, kõlapulkadel, randmekuljustel, väikesel trummil ja marakal.
5) eristab kuulates neid tämbri järgi 6) mängib rütmipille (nt. kõlakarpi, trummi, kuljuseid, pandeirat) muusika kuulamise liikumise ja laulmise saateks.
5) mängib ja tunneb kuulates tämbri järgi ära õpitud rütmipille. 6) mängib rütmisaateid lasteriimidele ja – lauludele. 7) ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos.
5) eristab tämbri ja kõla
järgi õpitud pille;
6) mängib eakohastel
rütmi‐ ja
meloodiapillidel õpitud
lauludele ja
instrumentaalpaladele
lihtsaid kaasmänge;
7) mängib lastepillidel ja
oskab mängida ka
pilliansamblis;
Muusikalis- rütmiline liikumine
8) sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile( nt. Paigaltammumine, keerutamine ükskult , koosjalu hüplemine, lehvitamine, käte peitmine selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine)
8) liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule, arvestades pulssi ja meetrumit (nt. Kõnd ja jooks, päkkadel kõnd, ühe ja vaheldumisi kahe jalaga koputamine, keerutamine paarilisega).
8) tantsib, kasutades eakohaseid tantsulelmente (nt.põlvetõstekõnd ja – jooks, liikumine hanereas ja ringis), osaleb laulumängudes 9) väljendab muusika meeleolu liikumise kaudu ( nt. plastilise intoneerimise ehk loova liikumisega)
8) muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal ( tempo, dünaamika, register) arvestades pulssi ja meetrumit (nt. liigub hanereas ja ringis nii üksi kui ka paaris) 9) esitab õpetaja seatud tantse , kasutades õpitud tantsuelemente.
8) liigub vastavalt
muusika meeleolule;
9) väljendab ennast
loovalt muusikalis‐
rütmilise liikumise
kaudu.
34
3.1.6 Valdkond Liikumine
3.1.6.1 Õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;
4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;
5) järgib esmaseid hügieeni‐ ja ohutusnõudeid.
3.1.6.2 Valdkonna Liikumine sisu:
1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;
2) põhiliikumised;
3) liikumismängud;
4) erinevad spordialad;
5) tants ja rütmika.
3.1.6.3 Õppe‐ ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused,
liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus)
kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;
2) rikastatakse lapse liikumis‐ ja tegevusvõimalusi sportlik‐arenduslike liikumisviisidega
– jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;
3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel
tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;
4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama,
oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse
vajalikkust;
5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja
peenmotoorika (täpsus, näo‐ ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside
andmist.
36
3.1.6.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
Üldteema Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastane 3‐4 aastase lapse 4‐5 aastase 5‐6 aastase 6‐7 aastase
Liikumis‐
teadmised
1) sooritab harjutusi
aktiivselt ja
entusiastlikult
2) liigub õpetaja
juhendamisel
ohutult
1)valib õpetaja
korraldusel teiste
riiete hulgast välja
võimlemisriided
2) arvestab
rühmakaaslasi
aktiivses tegevuses
1)sooritab harjutusi
õpetaja korralduste ja
sõnalise seletuse järgi
2) järgib
meeldetuletamise
korral
hügieeninõudeid
1)osaleb
spordipäevadel, talub
kaotust
võistlusmängudes
2) kasutab ohutuid
liikumisviise õpitud
tegevustes
1) keskendub sihipäraseks
kehaliseks tegevuseks;
2) peab liikumisel ja
mängimisel kinni üldistest
ohutusreeglitest, valides
sobivad paigad ja vahendid;
Põhi‐
liikumised
3) ronib ja roomab üle ja läbi väikeste takistuste. 4) kõnnib piiratud pinnal 5) säilitab kõndides ja jooste sihi 6-7) hüpitab käes palli ning jälgib selle suunda
3) sooritab põhiliikumisi 5) säilitab liikudes tasakaalu nii tasakaalupingil kui ka vähendatud pinnal
3) sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes. 4-5) teeb koordinatsiooni, tasakaalu ja osavust arendavaid harjutusi
3) kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes 5) sooritab staatilist tasakaalu nõudvaid harjutusi 6-7) teeb harjutusi väikevahenditega
3) sooritab põhiliikumisi
pingevabalt, nii et liigutused
on koordineeritud,
rütmilised;
4) sooritab painduvust,
kiirust, vastupidavust ja
jõudu arendavaid harjutusi;
5) säilitab tasakaalu paigal
olles ja liikumisel;
6) kasutab harjutuste
sooritamisel mõlemat kätt,
täpsust nõudvas tegevuses
kasutab domineerivat kätt;
7) matkib täiskasvanut
harjutuste sooritamisel;
37
Tants ja
rütmika
8) kasutab liikudes rütmipille juhendaja abil 9) sobitab juhendaja abil liikumist muusika järgi
8) kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi 9) sooritab õpetaja juhendamisel liigutusi muusika järgi erinevas tempos
8) sooritab imiteerivaid liigutusi muusika järgi. 9) plaksutab ja liigub vastavalt rütmile
8) jäljendab liikumisega erinevaid rütme 9) liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele ja aeglustumisele; liigub muusika järgi iseseisvalt ja vabalt.
8) sooritab üheaegselt
kaaslasega rütmiliikumisi;
9) liigub vastavalt enda
tekitatud rütmile ühtlase ja
vahelduva tempoga;
10) sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid ja liikumisi. 11) jookseb veereva vahendi järel( pall, rõngas); Istub kelgul ja hoiab tasakaalu mäest laskudes.
10) sooritab võimlemisharjutusi eri asenditest ja erinevate vahenditega 11) veab tühja kelku; Sõidab iseseisvalt kelguga nõlvakust alla 12) teeb painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi
10) sooritab juhendamisel kuni neljast harjutusest koosnevat kombinatsiooni 11) hoiab oma kohta erinevates rivistustes: kolonnis, ringis ja viirus 12) kasutab suuskadel liikudes käte abi ja keppide tuge
10) teeb vahenditega harjutusi eakohaselt tehniliselt õigesti. 11) valitseb oma liigutusi tasakaalu ja koordinatsiooni nõudvaid harjutusi tehes. 12) veab üksi, kahekesi, kolmekesi kelgul kaaslast; kelgutab mäest alla,täites eriülesandeid ( nt. haarab esemeid)
10) kasutab liikumisel
erinevaid vahendeid (lindid,
rätikud, rõngad, suusad,
kelgud jne);
11) mängib sportlike
elementidega mänge
(korvpall, jalgpall jne);
12) peab kinni kokkulepitud
mängureeglitest;
13) nimetab erinevaid
spordialasid ja Eesti
tuntumaid sportlasi.
38
3.2. Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi (Lisa 4).
4. Õppe‐ ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe‐ ja
kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil
4.1 Lasteasutus korraldab õppe‐ ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril
ning kestab 31. augustini.
Õppekasvatustöö põhimõtted:
1)lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine, liikumisvajaduse rahuldamine
3) lapse loovuse toetamine
4) mängu kaudu õppimine
5) humaansete demokraatlike suhete väärtustamine
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine
8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine
9) kodu ja lasteasutuse koostöö
10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäradega arvestamine.
Lasteasutuse õppekava põhimõtete rakendamine toimub kasvukeskkonna kujundamise, laste
eripära (võimed, kultuuriline, keeleline) arvestamise ja laste tegevusse kaasamise kaudu.
Suveperiood kestab 1.juuni‐31. august Õppetegevus põhineb vabal mängul (põhitegevused ja
muusika‐ liikumistegevused vabategevused), liitrühmana, toetudes liitrühma töö põhimõtetele
ja korraldusele.
4.1.1.Liitrühma töö põhimõtted ja õppe‐ kasvatustegevuse korraldus
Lasteasutuse juhataja moodustab liitrühma vastavalt vajadusele lastevanemate või neid
asendavate isikute ettepanekul (Koolieelse lasteasutuse seadus §6 p1‐4). Tartu Lasteaed Poku
hoolekogu otsusega on liitrühma nimekirjas kuni 18 last.
Õppe‐ ja kasvatustegevuste läbi viimisel liitrühmas tuginetakse laste eri vanusegruppide
olemasolule ja eripärale (arengulised, kultuurilised, keelelised, terviseseisund). Õppe‐ ja
kasvatustegevused toimuvad alarühmiti kodulooõppe põhimõtetel.
4.2 Õppe‐ ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale
päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi
kavandatud õppe‐ ja kasvatustegevused. Tervishoiutöötaja koostab sotsiaalministeeriumi määrusega nr 64 (RTL 1999, 152, 2149)
lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele vastava lasteasutuse päevakava, mille kinnitab
juhataja (KLS §16 lg4)).
4.3 Iga õpetaja kavandab ning koostab õppe‐ ja kasvatustegevuse kava rühmale, kus ta on
õpetajaks. Tartu Lasteaias Poku planeeritakse õppe‐ ja kasvatustegevus ühe kalendrikuu
perioodina nädalate kaupa, välja arvatud sõimerühmad, kus planeeritav periood on üks nädal.
Tegevuste läbiviimine toimub vabas või organiseeritud tegevuses lõimitud tegevuste näol.
Valdkonniti viiakse läbi ühe nädala jooksul minimaalselt õppetegevusi järgnevalt:
39
Mina ja
keskkond
Keel ja kõne Matem. Kunst Liikumine Muusika
Kuni 3.a 2 1 1 2 2 2
3‐4.a. 2 2 1 2 3 2
4.‐5.a 3 2 1 2 3 2
5‐6.a 3 2 2 3 3 2
6‐7.a 3 3 2 3 3 2
2‐7.a. 3 2 2 2 2/3 2
Tegevuste ajaline kestvus:
Laste vanus aeg
Kuni 3.a. 10‐15 min
3.‐4. Kuni 20 min
4.‐5. Kuni 25 min
5.‐6. Kuni 25 min
6.‐7. Kuni 35 min
2.‐7.a. Kuni 30 min
4.4 Õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning
lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest –
lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
4.5 Rühma õppe‐ ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal,
kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja ‐tegevused. Rühma õppe‐ ja kasvatustegevuse
kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Kuuplaani vorm
on toodud ära Lisa 1
Läbi viidud õppetegevus dokumenteeritakse õppe‐ kasvatustegevuse päevikus lühendite
kaudu. Kokkuleppeliselt kasutatakse Tartu Lasteaias Poku järgmisi lühendeid
Mina ja keskkond‐ MK
Keel ja kõne KK
Eesti keel kui teine keel EK2
Matemaatika MA
Kunst KU
Liikumine LII
Muusika MU
4.6 Rühma õppe‐ ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja
ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe‐ ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha
inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus
keskkonnas.
4.7 Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe‐ ja kasvatustegevuse
eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning
pedagoogide ja personali kaasamist.
40
4.8. Tervist edendava lasteaiana on terviseõpetuse teemad lõimitud kõikidesse õppe‐ ja
kasvatustegevuse valdkondadesse. Õppetegevustest on kolm liikumistegevust nädalas kõikidele
vanuserühmadele v.a. sõimelapsed. Liikumistegevused on jaotatud saali tegevus, õuetegevus ja
rütmiline tegevus saalis. Kaks korda õppeaasta jooksul (kevad ja sügis) toimuvad loodusmatkad
E. Valteri Pokumaal alates 4.a. lastele. Noorematele vanuserühmadele toimuvad õppekäigud
loodusesse väljaspool lasteaeda õppeaasta jooksul. Lasteaia õpperajal toimuvad õppetegevused
aastaringselt.
5. Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus
5.1 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste
väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe‐ ja
kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
5.2 Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe‐ ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid
viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes,
vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
5.3 Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe‐ ja kasvatustegevuse
valdkondade tulemused.
5.4 Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades
lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
5.5 Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu
hindamisel. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja
korraldust õppeaasta algul lastevanemate koosolekul. Lapse arengu hindamine toimub
vaatlusmeetodil, mille tulemused dokumenteeritakse lapse arengu vaatluslehtedel
Lapse koolivalmiduse väljaselgitamiseks kasutab rühmaõpetaja lapse eeldatavaid tulemusi 7‐
eluaastaks ja lapse arengu analüüsi tabeleid.
5.6 Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks
lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:
1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
5.7 Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse
seaduses» sätestatud tingimustel.
5.8 Hinnatavad üldoskused
5.8.1 Mänguoskused
5.8.1.1 Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut
teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja
käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe‐ ja kasvatustegevuse eri
valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
41
5.8.1.2 Eeldatavad mänguoskused vanuseti
Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
3‐4 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
4‐5 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
5‐6 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
6‐7 aastase lapse
eeldatavad tulemused
1) laps mängib mõnda aega koos teistega ja järgib
lihtsamaid reegleid
1) osaleb aktiivselt
mängudes, juhtiv
tegevus
1) Katsetab, konstrueerib
uusi erinevaid võimalusi
mängudes
1) Kasutab oma teadmisi
mängus ja improviseerib
nendega
1) tunneb mängust
rõõmu ning on suuteline
mängule keskenduma;
2) laps omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ja mudelilt õppimise kaudu
2) laps kasutab omandatud teadmisi uues situatsioonis
ja kontekstis
2) Üleminek reaalsusest
kujutlusse kiire ja sujuv
2) Naudib täiskasvanute ja teiste lastega koosmängu
2) rakendab mängudes
loovalt oma kogemusi,
teadmisi ja muljeid
ümbritsevast maailmast;
3) ta vajab tagasisidet oma tegevusele
3) Esitab erinevaid
lahendusi mängudes
3) laps osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes
3) laps suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita grupis mängida, teha koostööd omal viisil
3) algatab erinevaid
mänge ja arendab mängu
sisu;
4)laps järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid, jäljendab igapäevaelulisi rolle ja kogemusi, toetudes eeskujudele
4) laps konstrueerib, osaleb rolli- ja võistlusmängudes ja loovtegevustes laps kasutab omandatud teadmisi uues situatsioonis ja kontekstis
4)laps eelistab soole vastavaid mänge
4) laps eelistab omasoolisi mängukaaslasi, on kujunenud esimesed sõprussuhted
4) täidab mängudes
erinevaid rolle;
5) laps osaleb ühistegevuses täiskasvanuga, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb
nendega kõrvuti
5) laps arvestab reegleid autoriteedi juhitud mängudes ja tegevustes
5) On kujunenud oma
ootused poiste ja
tüdrukute käitumise ja
mängimise suhtes
5) laps järgib mängudes ja tegevustes reegleid, eriti nende täitmist teiste poolt;
oskab reegleid teistele selgitada
5) järgib mängureegleid
ning oskab tuttavate
mängude reegleid teistele
selgitada;
42
6)Mängib lihtsaid
rollimänge (peseb nuku
riideid)
6) Raske eristada tõelisust mängulisusest
6) Kasutab igapäevaseid
teadmisi mängus
kaaslastega mängides,
mängib ühismänge
suudab lahendada
arusaamatusi
6)Oskab välja pakkuda uusi
lahendusi probleemide
vältimiseks
6) suudab mängu käigus
probleeme lahendada ja
jõuda mängukaaslastega
kokkuleppele;
7) Toetub reeeglitele ja
kindlale korrale mängus
7) laps huvitub võistlusmängudest, tahab olla edukas
7) Oskab jagada ja
vahetada mängurolle
vajadusel
7) Mõistab ausa mängu reegleid
Naudib võistlusmänge ja
võitmist
7) tunneb rõõmu võidust
ja suudab taluda kaotust
võistlusmängus
8) lapse mõtlemine toetub kaemuslik-praktilisele tegevusele
Osaleb edukalt sortimis- ja liigitamismängudes
Lülitub kiiremini teuiste
mängu
8) kasutab mängudes
loovalt erinevaid
vahendeid
5.8.2 Tunnetus‐ ja õpioskused
5.8.2.1 Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
5.8.2.2 Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused
kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.
43
5.8.2.3 Eeldatavad tunnetus‐ ja õpioskused vanuseti
Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
3‐4 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
4‐5 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
5‐6 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
6‐7 aastase lapse eeldatavad
tulemused
1) laps huvitub asjadevahelistest põhjuslikest seostest ja kasutab info hankimiseks keelt nii tajutavate kui väljaspool tajuvälja olevate asjade kohta;
1) laps seostab kõne abil kujutlusi, üldistab;
1) ) laps oskab vaadelda, märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid
1) laps saab aru asjadevahelistest suhetest, omadustest, ajalisest-ruumilisest
järjestusest)
1) saab aru lihtsamatest
seostest (hulk, põhjus,
tagajärg), tajub esemeid,
sündmusi ja nähtusi
tervikuna;
2)lapse ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik;
2) laps planeerib egotsentrilise kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme
2) laps räägib asjadest, mis pole kohal, mis toimusid minevikus või toimuvad tulevikus, fantaseerib;
2) laps kasutab sidusat kõnet, tema dialoog on suunatud uute teadmiste omandamiseks
2) mõtleb nii kaemuslik‐
kujundlikult kui ka
verbaalselt, saab kuuldust
aru, reageerib sellele
vastavalt ning kasutab
arutlevat dialoogi;
3)laps keskendub tegevusele lühi-ajaliselt, tema tähe-lepanu on ebapüsiv;
3) laps keskendub tegutsedes mitmele nähtavale eristavale tunnusele, jaotab oma tähelepanu;
3) laps keskendub huvipakkuvale tegevusele mõni-kümmend minutit;
3) laps suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20–30 minutiks;
3) tegutseb sihipäraselt, on
suuteline keskenduma kuni
pool tundi;
4)laps hangib uusi muljeid ja kogemusi, avastab uusi asju ja põhjuslikke seoseid; laps loob ja säilitab tegevus-motivatsiooni, planeerib ja organi-seerib tegevusi täiskasvanu abiga; lapse tegevust suunab ja reguleerib täiskasvanu kõne;
4) laps hangib keele abil uut teavet keerukamate probleemide kohta, tema kõne toetub mälule ja kontekstile;
4) laps tegutseb lühiajaliselt ise-seisvalt, kuid va-jab veel täiskas-vanu abi tegutse-miskindluse saa-vutamisel ja hoid-misel;
4) laps planeerib oma igapäevaseid tegevusi, seab eesmärke, üritab viia alustatud
tegevused lõpuni
4) kavandab ja korraldab
oma igapäevategevusi ja viib
alustatud tegevused lõpuni
44
5) laps omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ja mudelilt õppimise kaudu; ta vajab tagasisidet oma tegevusele
5) laps suudab jaotada tähelepanu teiste kõne ja oma tegevuse vahel;
5) laps reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga;
5) laps järgib
reegleid
ühistegevuses
teiste lastega;
5) tegutseb uudses olukorras
täiskasvanu juhiste järgi;
6) lapsel on ettekujutus arvu mõistest ja värvuste nime-tustest;
6) ) laps huvitub trükimärkidest, avastab, et teatud tähele vastab teatud häälik.
6) laps tegutseb koos teistega, te-ma tegutsemis-motivatsioonis on olulised eakaas-lased;
6) laps kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides nii uudses kui sarnases kontekstis
6) suhtub õppimisse
positiivselt – tahab õppida,
uurida, esitada küsimusi,
avastada ja katsetada;
7) laps rühmitab asju ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi
7) laps saab aru mõistatustest, lihtsamatest piltlikest võrdlustest;
7) laps eristab rühmi ja oskab neid võrrelda;
7)osaleb aktiivselt
käelistes ja
loovtegevustes;
7) rühmitab esemeid ja
nähtusi erinevate tunnuste
alusel;
8) laps kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui lihtsas rollimängus;
8) laps väljendub kõnes vabalt, selgelt ja üksikasjalikult, algatab ja lõpetab vestlust, püsib teema juures;
8) laps eksperi-menteerib, konst-rueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi, kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui konkreetseid objekte
8) laps kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejätmise strateegiaid juhuslikult, kuid teadvustab kordamise vajadust;
8) kasutab materjali
meeldejätmiseks kordamist
45
5.8.3 Sotsiaalsed oskused
5.8.3.1 Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas
üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.
5.8.3.2 Eeldatavad sotsiaalsed oskused vanuseti
Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
3‐4 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
4‐5 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
5‐6 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
6‐7 aastase lapse
eeldatavad tulemused
1) laps saab aru, et erinevatel inimestel või-vad olla temast erinevad tunded ja põhi-emotsioonid;
1) laps väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti, et jõuda kokkuleppele;
1) laps hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid;
1) laps tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti, arvestab neid käitumises ja vestluses;
1) püüab mõista teiste
inimeste tundeid ning
arvestada neid oma
käitumises ja vestluses;
2) laps väljen-dab tugevaid emotsioone, oma mina;
2) laps tahab olla iseseisev, kuid tal pole sageli realistlikku ettekujutust enda suutlikkusest;
2) laps väljendab oma emotsioone ja räägib nendest;
2) laps püstitab endale eesmärgid ja üritab neid ellu viia;
2) tahab ja julgeb suhelda –
huvitub suhetest ja tunneb
huvi teiste vastu;
3) lapsel on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus
3) laps püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest ja mõtetest;
3) laps suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, orienteerub oma suutlikkuses;
3) laps toetub oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele;
3) hoolib teistest
inimestest, osutab abi ja
küsib seda vajadusel ka
ise;
4) laps tahab igapäevastes
4) laps saab hakkama eneseteenindamisega –
4) laps eelistab soole vastavaid mänge;
4) laps eelistab omasoolisi
4) osaleb rühma reeglite
kujundamisel;
46
situatsioonides ise otsustada valikute üle ja üritab neidka täide viia;
riietub, sööb, joob iseseisvalt, tal on kujunenud tualeti harjumused;
mängukaaslasi, on kujunenud esimesed sõprussuhted;
5) lapse enesekindlus on kõikuv, selle saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid;
5) ) laps osaleb lühiajaliselt ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab ühte mängukaaslast grupile;
5) laps naudib gruppi kuuluvust ja eakaaslaste seltsi, on kooperatiivne ja teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab;
5) laps suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita grupis mängida, teha
koostööd omal viisil;
5) oskab teistega arvestada
ja teha koostööd;
6) laps osaleb ühistegevuses täiskasvanuga, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti;
6) laps teab oma nime, vanust, sugu, märkab soolisi erinevusi;
6) laps imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades sotsiaalset keelt ja maneere; laps suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest;
6) laps järgib mängudes ja tegevustes reegleid, eriti nende täitmist teiste poolt;
oskab reegleid teistele selgitada;
6) loob sõprussuhteid;
7) laps võib karta tundma-tuid ja uusi asju
7)laps väärtustab oma saavutusi, ta vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu;
7) laps suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest;
7) laps järgib sotsiaalseid rutiine.
7) saab aru oma‐võõras‐
ühine tähendusest;
8) laps jagab mõnikord oma asju ka teistega, valdavalt on ta siiski omandihoidja;
8) laps arvestab reegleid autoriteedi juhitud mängudes ja tegevustes;
8) laps on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;
8) teeb vahet hea ja halva
käitumise vahel;
9) laps loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos;
9) laps saab aru ja järgib igapäevases suhtlemises lihtsamaid seltskondliku käitumise reegleid,
9) laps aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi; jälgib reeglite täitmist teiste
9) mõistab, et inimesed
võivad olla erinevad;
47
püüab järgida kodukorra reegleid;
poolt; arusaamatuste lahendamiseks;
10) laps täidab lihtsamaid iga-päevaelulisi rutiine;
10) laps saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest;
10) laps oskab avalikus kohas sobivalt käituda, ta teab, mida tohib, mida mitte.
10) järgib kokkulepitud
reegleid ja üldtunnustatud
käitumisnorme;
11) laps järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid, jäljendab igapäevaelulisi rolle ja kogemusi, toetudes eeskujudele
11) laps seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid;
11) selgitab oma
seisukohti.
12) laps huvitub võistlusmängudest, tahab olla edukas.
48
5.8.4 Enesekohased oskused
5.8.4.1 Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma
käitumist.
5.8.4.2 Eeldatavad enesekohased oskused vanuseti
Sõime rühm Noorem rühm Keskmine rühm Vanem rühm
Kuni 3 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
3‐4 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
4‐5 aastase lapse
arengu eeldatavad
tulemused
5‐6 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
6‐7 aastase lapse
eeldatavad tulemused
1) laps tegutseb vahetult nii konk-reetsete asjadega kui ka neid kujuta--vate sümbolitega
1) laps tegut-seb iseseisvalt otsese juhen-damiseta ja autoriteetide toel
1) laps kasutab omandatud teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui sarnases kontekstis.
1) laps suudab mõista ja
väljendada oma
emotsioone verbaalselt
1) suudab oma emotsioone
kirjeldada ning tugevaid
emotsioone, nt rõõmu,
viha, sobival viisil
väljendada;
2) laps tegutseb kontakti
loomise ja säilitamise
eesmärgil
sihipäraselt;loob
sõprussuhteid nendega,
kellega on tihti koos
2) laps annab keskkonnale emotsionaalseid hinnanguid;
2) laps lahendab kõne abil ülesandeid, probleeme ja jõuab kokkuleppele;
2) laps suudab mõista inimeste erisusi ja kirjeldada neid;
2) kirjeldab enda häid
omadusi ja oskusi;
3) laps algatab vestlust erinevate partneritega erinevatel teemadel; tajub, mida teised teavad ja mis on neile uus;
3) laps järgib lihtsaid reegleid
3) laps suhtleb täiskasvanuga kõne vahendusel situatsioonivälises tunnetuslikus vormis ja eakaaslastega
3) laps suhtleb teiste lastega tegevustes, selgitab reegleid;
3) oskab erinevates
olukordades sobivalt
käituda ning muudab oma
käitumist vastavalt
tagasisidele;
49
tegevuslik-situatiivses vormis
4) laps reguleerib ja planeerib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne (egotsentrilise) vahendusel;
4) laps osaleb ühistegevuses ja teeb koostööd teiste lastega;
4) laps osaleb aktiivselt praktilistes tegevustes, käelistes ja loovtegevustes, praktilises tegevuses
4) algatab mänge ja
tegevusi;
5) laps suudab tegutsedes osaliselt läh-tuda püstita-tud eesmär-kidest, on püsivam,sihipärasem ja süsteemsem;
laps kasutab omandatud teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui sarnases kontekstis.
5)laps innustub uuest, vajab abi tegevuste lõpetamisel
5) tegutseb iseseisvalt ja
vastutab oma käitumise
eest;
6) laps kasutab omandatud teadmisi uues situatsioonis ja kontekstis.
6) teab, mis võib olla
tervisele kasulik või
kahjulik ning kuidas
ohutult käituda;
7) laps kohandab oma juttu erinevatele vestluskaaslastele
7) tunneb käitumisnorme
ja kasutab viisakusvorme
suhtlemisel;
7) saab hakkama
eneseteenindamisega ja tal
on kujunenud esmased
tööharjumused;
8) kasutab ja jagab
mänguvahendeid oma
kaaslastega.
8) kasutab erinevaid
vahendeid
heaperemehelikult ning
tegevuse lõppedes koristab
enda järelt.
50
6. Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus
6.1 Erivajadustega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest,
terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud
arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas
(mängu‐ ja õppevahendid, ruumid, õppe‐ ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
6.1.1.Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted
- Võimalikult varajane märkamine,mahajäämuse või eelisarenenud
valdkondade hindamine ja sobiva arendustöö planeerimine ning teostamine.
- Võimaluste raames lapse arengut soodustava keskkonna ja õpitingimuste (sh
erispetsialistid, ‐metoodikad) loomine.
- Tihe koostöö lapsevanemate ja teiste lapse arengut toetavate spetsialistidega.
Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning
valmistab erivajadusega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas - Lapsevanema toetamine ja nõustamine.
6.1.2. Erivajadusega lapse arengu toetamise töö korraldus
- Lapse võimalike erivajaduste ja nende ulatuse väljaselgitamine toimub pärast
lapse lasteaeda tulekut vanematelt saadud info (individuaalsed vestlused,
arenguvestlus), lapse vaatluste (vabas‐ ja õppetegevuses ) ja tema arengu
hindamise teel (lapse arengu eeldatavad tulemused, ealise arengu hindamise
tabel Lisa 2, individuaalne tööleht Lisa 3). Loetletud andmete põhjal
selgitatakse välja lapse arenguks vajalike meetmete osa.
- Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös
logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele
individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse
kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna
sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
- AEV lapse vaatlus on ühine töö, kus osalevad rühma õpetajad, juhtkond,
logopeed/eripedagoog ja lapsevanemad. Meeskonnaga liituvad ka teised
spetsialistid (liikumis‐ ja muusikaõpetaja, tervishoiutöötaja, vm).
- Kõne‐ ja/või keelearengu häire ilmnedes nõustab logopeed lapsevanemaid ja
rühmaõpetajaid. Logopeedilist tuge vajavate lastega (alates 4. aluaasstast) viib logopeed regulaarselt läbi kõnearenduslikke.
- Koolikohustuse edasilükkamine kuulub nõustamiskomisjoni pädevusse, kuhu
pöördub lapsevanem.Vanema soovil vormistab lasteasutus koolipikendust
taotlevale lapsele iseloomustuse, mille allkirjastavad
rühmaõpetajad.Nõustamiskomisjoni otsusega koolipikenduse saanud lapsele
koostavad rühmaõpetajad koostöös vanemate ja vajadusel teiste
spetsialistidega individuaalse arenduskava (IAK) toetust vajavates
valdkondades. IAK täiendatakse ja muudetakse vajadusel kogu õppeaasta
vältel.
51
6.2 Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on
meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. Andekate laste
puhul on edasiminek ühes või mitmes arenguvaldkonnas tavapärasest kiirem, see
tähendab 1‐2 aasta võrra eakohasest tasemest ees. Enne kooli on eristatav andekus
järgmistes valdkondades:
‐ vaimsed võimed ja õpistiil,
‐ kõne areng ja suhtlemisoskus, sh teiste keelte õppimine,
‐ kehalis‐kinesteetilised võimed,
‐ muusikalised võimed,
5) emotsionaal‐käitumuslik valdkond
6.3.Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma
keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
6.4 Rühmas, kus õppe‐ ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte‐eesti
kodukeelega lapsed eesti keele kas lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti
keele tugiõpe.
6.5. Tasandusrühma õppe‐ ja kasvatustegevuse põhimõtted ja korraldus
Tasandusrühm komplekteeritakse nõustamiskomisjoni otsuse alusel.
Tasandusrühmadesse suunatakse kõnepuuete ja spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi.
Tasandusrühmad töötavad koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja lasteaia
õppekavast lähtuva kohandatud töökava alusel.
Tasandusrühmades on laste arengu toetamiseks väiksem laste arv –12 (KLS §7 lg2),
eripedagoogilise ettevalmistusega õpetajad ja logopeed (Pedagoogide
kvalifikatsiooninõuded 2007 §19).
6.5.1. Tasandusrühma õppetöö põhimõtted
Arenguline erivajadus on nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka
andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate,
spetsialistide ja lapsevanemate poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna
tingimused. Lapse arengutase erineb eakohasest tasemest järgmiste puuete
esinemise korral:
1.)Kõnepuuded.
2.)Spetsiifilised arenguhäired
3.) Füüsilised puuded
4.)Vaimne alaareng
5.) Nägemispuuded
6.) Kuulmispuuded
7.) Isiksuse arengu hälbed.
52
‐ Tasandusrühma laste arengu hindamisel lähtutakse ealisest normist, tuues välja
eakohasest erineva arengu.
‐ Tasandusrühmast väljasuunamine toimub nõustamiskomisjoni otsusega.
Laste koolivalmidust hinnatakse toetudes lapse arengudünaamikale ja sellesse
protsessi kaasatakse vajadusel spetsialiste väljastpoolt lasteaeda (psühhiaater,
psühholoog, neuroloog jt).
‐ Kui lapse areng on jõudnud eakohasele tasemele, soovitatakse lapsevanemale lapse
ümbersuunamist tavarühma
‐ Lähtudes erialaspetsialistide uuringutest, lapse arengu hindamise tulemustest võib
lapsevanem taotleda nõustamiskomisjonilt koolipikendust või lapse sobivasse
erikooli suunamist.
‐ Tasandusrühma laste arengu hindamisel lähtutakse ealisest normist, tuues välja
eakohasest erineva arengu.
6.5.2. Tasandusrühma õppetöö korraldus
- Sügisperioodil toimub laste arengutaseme hindamine (vestlused vanematega,
vaatlused, erispetsialistide hinnangud) ja selle tulemustest lähtudes edasise
tegevuse planeerimine koostöös rühma meeskonna, lapsevanemate ja teiste
vajalike spetsialistidega.
- Lähtudes lapse vanusest ja arengutasemest valitakse lapsele sobivaim
töövorm (individuaalne ja /või rühmatöö) kõigi tegevusvaldkondade raames.
- Alarühmad rühmatööks moodustatakse sarnase erivajaduse ja
arengutasemega lastest.
- Õppeaasta alguses arutleb rühma meeskond järgnevatel teemadel :
1) rühma koosseis õppeaastal;
2) iga lapse arenguvaatluse tulemused;
3) õppe‐ ja kasvatustegevuse eesmärkide täpsustamine laste arengutaset
arvestades;
4) lisauuringute vajalikkus mõnel lapsel täiendava hindamistegevuse tulemusel;
Hindamistegevusteks on: korduv ja täpsem lapse käitumise vaatlus erinevates
tingimustes; last puudutava lisateabe kogumine; lapse meditsiinilised uuringud;
lapse võimete ja oskuste psühholoogilis‐pedagoogiline hindamine.
5) individuaalse arenduskava vajalikkus
6) arenguvestlus kõigi meeskonnaliikmete ja lapsevanemate osalusel,
Arenguvestluse käigus tehakse kokkuvõte lisauuringutest ja hindamistulemustest;
kirjeldatakse võimalikult täpselt lapse arengutaset; pakutakse perele mõistmist ja
tuge; arutletakse lapse ning pere vajaduste ja lasteaias olemasolevate võimaluste
üle.
7) Vajadusel leida lapsele sobiv sekkumisviis: koostöös lapsevanematega
rakendatakse lapsele sobiva õppe‐ ja kasvatusprotsessi korraldamisel lisaks rühma
tegevuskavale individuaalset arenduskava; lapse kaasamisel tavakeskkonda (tava‐
53
või sobitusrühma), peab lasteasutuses koostöös kohaliku omavalitsusega olema
tagatud pedagoogide väljaõpe, lisaabi nii spetsialistide kui ka vahendite näol ning
vajadusel tugiisik lapsele või perele; lapse sobitus‐ või erirühma suunamiseks on
lapsevanemal vaja pöörduda elukohajärgse maakondliku nõustamiskomisjoni
poole.
8) Õppeaasta lõpul tehakse ühiselt kokkuvõte individuaalse arenduskava toimimisest ja arengukeskkonna (rühmatüübi) sobilikkusest lapsele.
7. Lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus
7.1 Koostöö põhimõtted
7.1.1 Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd,
mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
7.1.2 Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe‐ ja kasvatusprotsessi kavandamises ja
läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
7.1.4 Lapse arengu hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste
väljaselgitamiseks, positiivse eneshinnangu ja arengu toetamiseks.
7.1.5 Arenguvestlus lapsevanemaga annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise
tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
7.2. Koostöö korraldus
7.2.1 Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe‐ ja
kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu
õppe‐ ja kasvatusküsimustes
7.2.2 Lapse arengu hindamise tulemustest teavitab pedagoog lapsevanemaid kaks korda
õppeaasta jooksul lapse arengu hindamise tabeli alusel (Lisa 2).
7.2.3 Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja
toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse.
7.2.4. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse “Isikuandmete
kaitse seaduses” sätestatud tingimustel.
8. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord
8.1 Õppekava kuulub läbivaatamisele igal õppeaastal juunikuu jooksul.
8.2 Ettepanekud õppekava täiustamiseks arutatakse läbi pedagoogilises nõukogus ja
hoolekogus.
8.3 Õppekava muudatused kinnitab juhataja.
54
Lisa 1 TEEMA RÜHMA NIMI LASTE VANUS EESMÄRGID PERIOOD Mina ja keskkond Keel ja kõne Matemaatika Kunst VALDKOND ÕPPETEGEVUSE SISU MÄRKUSED Mina ja keskkond
Luuletuste õppimine Lastekirjanduse ettelugemine ja jutustamine Vaatlustes osalemine Vestlemine Nuku/ehitusmäng Katsete tegemine Laste teatmeteoste kasutamine
Keel Ja kõne
Liisusalmid Hääldamisharjutused Kirjaharjutused Arutlev vestlus Sõna- ja häälikumängud Situatsiooni/lavastusmängude mängimine Laste jutustamine Tähtede nimetuste tundma õppimine, ladumine, lugemine
Matemaatika Esemete, nähtuste , omaduste võrdlemine Sorteerimine, järjestamine, mõõtmine Hulkade ja suuruste võrdlemine Matemaatiliste jutukeste koostamine Liitmine ja lahutamine Mudelite ja plaanide tegemine
Kunst Joonistamine erinevate vahenditega Maalimine erinevate värviliikidega Voolimine erinevatest materjalidest Lõikamine, liimimine, rebimine Mustrite kujundamine ja koostamine Meisterdamine erinevatest materjalidest
55
LAPSE ARENGU VAATLUSLEHT
Lisa 2 2 – 3 eluaastat Rühm……………. Lapse nimi ……………………………………………………………. Vanus ( aasta ja kuud )………………sügisel ………………kevadel
Jrk.
VALDKOND JA OSKUSED TULEMUS SÜGISEL
TULEMUS KEVADEL
MÄRKUSED
Peenmotoorika 1. Ajab 4 suurt eset nööri otsa. 2. Osaleb pildiraamatute vaatlemisel,
hoiab raamatut õigetpidi
3. Lõigub kääridega (ribasid ) 4. Hoiab kirjutusvahenditpöidla ja
sõrmedega, mitte rusikaga.
5. Suunamisel annab kritseldustele tuttavate esemete, inimeste ja nähtuste nimed
6. Veeretab, mudib ja venitab voolimismassi.
7. Juhendamisel paigutab esemeid üksteise sisse, peale
8. Kritseldab paberile, liivale, lumele maapinnale
Suhtlemisoskus ja kõnest arusaamine
1. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid koos üksikute sõnadega
2. Kuulab lihtsamaid lugusid 3. Ütleb vastuseks küsimisele oma
nime
4. Kasutab tegevuses 1-2 sõnalisi lauseid
5. Vastab täiskasvanu küsimustele mingi tegevuse või häälitsusega
Väljendab kõnes järgmisi suhteid- eitus, kuuluvus, asukoht, omadus
6. Hääldab õigesti mõnd lühikest üksikut sõna
7. Kasutab nimi- (kiisu), tegu- (anna), ase- ja määrsõnu (siia, seal)
Kognitiivsed oskused 1. Tõmbab horisontaalseid jooni 2. Valib ja vaatab pildiraamatuid,
nimetab piltidel olevaid esemeid ja tunneb pildil ära mitu eset.
3. Juhendamisel leiab etteantud esemete hulgast teise samasuguse
56
4. Sorteerib objekte kuju ja värvi järgi 5. Leiab erinevate esemete hulgast üks
–kaks täiskasvanu poolt kirjeldatud
6. Ühendab pinna järgi samasuguseid materjale ( riie, puu, plastmass ).
7. Kombineerib ringe, ruute 8. Osutab suurt ja väikest. 9. Hüpitab käes palli ja jälgib selle
liikumist
10. Hüppab koosjalgadega 11. Mängib kaasa kehapillil (patsutab,
plaksutab)
Eneseteenindamine
1. Sööb ja joob iseseisvalt, ilma abita 2. Tunneb ära oma riided ja jalanõud 3. Võtab seljast lihtsamad kinnitusteta
riideid.
4. Paneb jalga püksid, jalanõud 5. Peseb ja kuivatab käsi täiskasvanu
abiga.
6. Käib WC kõrvalise abiga ja kontrollib end päevasel ajal.
7. Aitab täiskasvanul mänguasju ära panna.
8. Paneb sokid ja kingad jalga. 9. Teab riietel eesmist poolt. Sotsiaalsed oskused 1. Vaatleb teiste mängu 2. Mängib lihtsaid rollimänge. 3. Jagab mõnikord oma asju teistega 4. Mängib oma mänguasjadega
iseseisvalt koos eakaaslastega ja järgib lihtsamaid reegleid
5. Eristab sugusid. 6. Tahab asju teha iseseisvalt. 7. Oskab oma korda oodata, kui seda
talle meelde tuletada.
8. Jalutab trepist alla vahelduva sammudega
9. Oskab öelda palun ja tänan 10. Oskab orienteeruda ruumis
Märkimisviisid : + oskab hästi, tuleb hästi toime V oskab osaliselt, peab veel harjutama O vajab abi Õpetajate allkirjad ……………………………………….. kuupäev ………………. .............................................................. Lapsevanema allkiri……………………………………….kuupäev ………………. .............................................................
57
LAPSE ARENGU VAATLUSLEHT
Lisa 2 3 - 4 eluaastat Rühm……………. Lapse nimi ……………………………………………………………. Vanus ( aasta ja kuud )……………sügisel …………………kevadel
Jrk.
VALDKOND JA OSKUSED TULEMUS
TALVEL
TULEMUS KEVADEL
MÄRKUSED
Peenmotoorika 1. Ehitab 9 väikesest klotsist torni 2. Käsitseb voolimismaterjali ( veeretab
kuule, vorste, pätse, liidab voolingule väiksemaid detaile)
3. Joonistablihtsamaid kujundeid 4. Lõikab läbi pabeririba Suhtlemisoskus ja kõnest
arusaamine
1. Oskab öelda oma mõlemat nime, vanust ,sugu
2. Vastab lihtsale “ kuidas “ küsimusele
3. Kasutab oleviku ja lihtminevikulisi vorme ( hüppan-hüppas )
4. Kasutab kõnes 4 –5 sõnalisi lauseid 5. Viitab endale kasutades asesõnu
mina ja mind
6. Vastab küsimusele kes ? mis? kuidas ?
7. Hääldab enamikke häälikuid õigesti 8. Kordab järele vähemalt 1
lasteluuletust, oskab laulda 1 laulu
Kognitiivsed oskused 1. Nimetab 4 värvi 2. Laob esemeid suuruse järjekorda 3. Nimetab erinevaid kehaosasid 4. Ütleb , kas ese on raske või kerge Teab aastaajale omaseid tunnuseid
(talvel sajab lund, kevadel lilled hakkavad õitsema, suvel on marjad aias, sügisel saab seeni korjata, puud on värvilised
5. Nimetab eseme asukoha kasutades kohamäärusi (ees, taga, all, peal)
6. Näitab pikki ja lühikesi esemeid 7. Joonistab näidise järgi v märgi ja
ruudu
8. Ehitab näidise järgi 3 klotsist silla 9. Leiab etteantud kujundi järgi
geomeetriliste kujundite hulgast samasuguse (ring, kolmnurk,ruut)
10. Paneb kokku 6 – st osast koosneva
58
pildi 11. Sorteerib esemeid rühmadesse millel
on üks ühine joon ( värv , kuju, suurus )
12. Loendab esemeid kolme piires Eneseteenindamine 1. Saab hakkama riietumisel
Söömisel Tualeti kasutamisel pesemisel
2. Paneb ise materjalid või mänguasjad ära
Sotsiaalsed oskused 1. Väljendab oma soove verbaalselt 2. Püüab lohutada, abistada teisi lapsi 3. Osaleb ühistegevustes 4. Arvestab reegleid mängus,
rühmareegleid
5. Kasutab suhtlemisel sõnu “ palun “ ja “ tänan
Märkimisviisid : + oskab hästi, tuleb hästi toime
V oskab osaliselt, peab veel harjutama O vajab abi Õpetajate allkirjad……………………………… kuupäev .................................... ................................................ Lapsevanema(te) allkiri…………………………….. kuupäev................................ ..............................................
59
LAPSE ARENGU VAATLUSLEHT
Lisa 2 4 –5 eluaastat Rühm……………. Lapse nimi ……………………………………………………………. Vanus ( aasta ja kuud )……………sügisel …………………kevadel Jrk. VALDKOND JA
OSKUSED TULEMUS SÜGISEL
TULEMUS KEVADEL
MÄRKU- SED
Peenmotoorika 1. Lõikab joont mööda lõikamist
katkestamata
2. Joonistab näidise järgi ruudu 3. Sõrmemängude ajal liigutab iga
sõrme eraldi
4. Joonistab lihtsaid äratuntavaid pilte.
5. Kleebib ja liimib detaile ( kujundeid )
Suhtlemisoskus ja kõnest arusaamine
1. Väljendab oma emotsioone (kurb, rõõmus, vihane) ja kirjeldab neid
2. Kasutab mängides suulisi juhiseid 3. Kasutab kõnes lihtsaid lauseid
enda väljendamiseks
4. Esitab millal ?, kuidas? ja miks? küsimusi
5. Loeb rütmisalme kaasa 6. Väljendab oma soovi võimalikult
täpselt (soovin maitsta šokolaadi)
7. Leiab esemele / pildile paari 8. Oskab öelda , kas heli on tugev või
nõrk
9. Oskab näidata, kus on vähe – palju, üks - mitu
10. Jutustab lihtsa jutukese ilma pildita
11. Leiab pildilt liigse elemendi Kognitiivsed oskused 1. Oskab lõpetada 4 vastandite
analoogiat ( jää on külm, tuli on kuum )
2. Ennustab sündmusele või loole reaalse lahenduse
3. Nimetab mõningaid tähti ja numbreid
4. Annab kindla arvu esemeid 1 -5 5. Jutustab ümber loo 3 põhilist fakti
60
6. Nimetab nägemismälu järgi 4 eset 7. Näitab esemete reas esimest,
keskmist ja viimast
8. Nimetab või näitab pildil puuduva osa
9. Rühmitab erinevaid esemeid ühe etteantud tunnuse alusel (värv, suurus, kuju)
10. Kordab tuttavaid liisusalme ja luuletusi.
Eneseteenindamine 1. Imiteerib täiskasvanu tegevusi,
suudab vastutada oma tegevuse eest
2. Saab hakkama iseseisvalt Riietumisel Söömisel hügieenitoimingutel
Sotsiaalsed oskused 1. Mõistab teiste inimeste tundeid ja
mõtteid
9. Tegutseb eakaaslaste grupis, teeb koostööd
10. Vastutab oma tegevuse eest Suhtleb täiskasvanutega, esitab
küsimusi ümbritsevate asjade kohta
1. Oskab sobivalt käituda avalikus kohas
2. Räägib 2-3 lausega kogetud emotsionaalsest kogemusest
3. Teab oma ees – perekonnanime, vanemate, õdede – vendade nimesid
Märkimisviisid : + oskab hästi, tuleb hästi toime V oskab osaliselt, peab veel harjutama O vajab abi Õpetajate allkirjad……………………………… kuupäev ………………………. ............................................... Lapsevanema(te) allkiri…………………………….. kuupäev………………… .................................................
61
LAPSE ARENGU VAATLUSLEHT
Lisa 2 5 – 6 eluaastat Rühm……………. Lapse nimi ……………………………………………………………. Vanus ( aasta ja kuud )………………… sügisel ……………………… kevadel Jrk.
VALDKOND JA OSKUSED TULEMUS SÜGISEL
TULEMUS KEVADEL
MÄRKUSED
Peenmotoorika 1. Lõikab,rebib ja kleebib lihtsamaid
kujundeid
2. Põrgatab ja püüab palli 3. Loob voolitud väikevormidest
kujundeid
4. Paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid ( mänguasjad, keermega pulk jne )
5. Joonistab äratuntavalt maja, inimese, puud.
6. Kirjutab oma nime Suhtlemisoskus ja kõnest
arusaamine
1. Algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi
2. Mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemusega
3. Jutustab nähtust 3-5 lausega 4. Kasutab kõnes
nud- ja tud kesksõna omadussõna võrdlusastmeid
5. Kasutab kõnes aegaväljendavaid nimisõnu (hommik, õhtu)
6. Tunneb iseseisvalt ära hääliku sõnas või häälikuühendis
7. Hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid
8. Teab peast kuni 4-realisi liisusalme ja luuletusi.
Kognitiivsed oskused 1. Saab aru asjadevahelistest suhetest,
ajalis- ruumilisest järjestusest
2. Suudab keskenduda tegevusele 20-30 min
3. Järgib reegleid ühistegevustes teistega
4. Kasutab järgarve kuni viieni eseme/isiku nimetamisel (mitmes)
5. Kasutab esemete võrdlemisel sõnu rohkem, vähem, võrdselt
62
6. Nimetab aastaajad ja laste tegevused eri aastaaegadel
7. Nimetab eseme/inimese asukoha määramisel sõnu- all, üleval, peal, ees, kõrval, taga;
8. Nimetab 8 värvust : punane, sinine, kollane, roheline, must, valge, oranz, lilla.
9. Suudab mõista inimeste erisusi ja kirjeldada neid
Eneseteenindamine 1. Peseb enne sööki ja peale WC
kasutamist käsi meeldetuletuseta
2. Kasutab isiklikke hügieenitarbeid (kamm,taskurätt,hambahari)
3. Tuleb toime riietumisega ( nööbid, lukud, paelad, pandlad ).
4. Hoiab korras oma asjad. 5. Järgib süües lauakombeid (noa-kahvli
kasutamine, taldrikult toidu võtmine,leivataldriku kasutamine)
Sotsiaalsed oskused 1. Vastab telefonile, kutsub
täiskasvanu, oskab abi paluda
2. Tunneb käitumisnorme ja kasutab viisakusvorme suhtlemisel
3. Suhtleb eakaaslastega tegevustes,selgitab reegleid
4. Mõistab ausa mängu reegleid 5. Kasutab ja jagab mänguvahendeid
oma kaaslastega
6. Kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääle tugevust
7. Kooskõlastab oma tegevust teiste laste tegevusega.
8. Eelistab omasoolisi mängukaaslasi, kujunevad sõprussuhted
9. Planeerib oma igapäevaseid tegevusi, seab eesmärke, üritab tegevusi lõpule viia
10.
Tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone
11.
Räägib oma tunnetest, oskab leida selgitusi, põhjendada
12.
Kasutab kompromisse ja läbirääkimisi konfliktide lahendamisel iseseisvalt
13 Teeb vahet reaalsusel ja kujutlusel
63
Märkimisviisid : + oskab hästi, tuleb toime V oskab osaliselt, peab veel harjutama O vajab abi Õpetajate allkirjad ……………………………………… kuupäev ………………. .............................................................. Lapsevanema(te) allkiri ……………………………………kuupäev……………….. .........................................................
64
LAPSE ARENGU VAATLUSLEHT Lisa 2
6-7 eluaastat Rühm……………. Lapse nimi ……………………………………………………………. Vanus ( aasta ja kuud )……………… sügisel………………….kevadel
Tulemused Jrk. VALDKOND JA OSKUSED S K
MÄRKUSED
Peenmotoorika 1. Oskab nöörist või muust materjalist palmikut
punuda
2. Oskab lõnga kerasse kerida 3. Suudab lõnga läbi sukanõela silma ajada 4. Oskab pliiatsiteritajat kasutada 5. Kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste
kaudu
Suhtlemisoskus ja kõnest arusaamine 1. Jutustab pildi, oma kogemuse, kuuldud teksti
alusel
2. Küsib vajadusel täiskasvanult või Kaaslaselt abi
3. Kasutab õigesti või koheselt viisakusväljendeid: tere, palun, tänan, vabandust
4. Oskab anda positiivset tagasisidet, kiita, väljendada heameelt
5. Tutvustab ja kirjeldab iseennast-enda omadusi; oma kodu, perekonda
6. Kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 7. Vastab miks ? ja milleks ? küsimustele
selgitustega.
Kognitiivsed oskused 1. Oskab öelda kellaaega täistundides 2. Nimetab nädalapäevi,kuid, aastaaegu,teab oma
sünnikuud ja -päeva
3. Mõistab ja kasutab ajamõisteid varem , hiljem, homme, üleeile, ülehomme
4. Määrab hulga ühised tunnused ja jaotab kahe erineva tunnuse alusel
5. Tunneb numbrimärke 1-12 ja oskab neid kirjutada
6. Eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon,sent,liiter, kg) ja kuidas neid kasutada
7. Teab arvude 1-12 järjestust (nimetab ja näitab eseme asukoha )
8. Teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu
8. Järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus,laius, kõrgus)
9. Liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke +,-,= 10. Tunneb kujundeid kera,kuup.koonus,
ristkülik,püramiid
65
11. Tunneb kõiki tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu
12. Teab enamkasutatavate mõõtühikute nimetusi: meeter, kroon, liiter, kilogramm ,sent – teab kus neid igapäevaelus kasutatakse.
13. Oskab öelda oma elukohta ( linn, tänav ) 14. Kirjutab joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu õigesti
järjestatud ühekordsete tähtedega
15. Määrab hääliku asukoha sõna algul,keskel ja lõpus
16. Eristab sõnas häälikuid, määrab nende järjekorra 17. Eristab pikki ja lühikesi häälikuid 18. Teab peast emakeelseid luuletusi ja laule 19. Eristab kuulmise järgi laulu – ja pillimängu Eneseteenindamine 1. Saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on
kujunenud esmased tööharjumused
2. Oskab vajadusel kutsuda abi, helistada 112 3. Oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja
kahjulikku (elekter, liiklus, tuli)
Sotsiaalsed oskused 1. Algatab mänge ja tegevusi 2. Järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud
käitumisnorme
3. On võimeline 15 – 20 minutit omaette mängima või ülesande kallal töötama
4. Võrdleb end eakaaaslastega , oma toiminguid ja nende tulemusi eakaaslaste omadega
5. Arvestab eakaaslaste ja täiskasvanute tunnetega 8. Kontrollib oma käitumist vastavalt üldlevinud
viisakusreeglitele
Märkimisviisid : + oskab hästi, tuleb hästi toime V oskab osaliselt, peab veel harjutama O vajab abi Õpetajate allkirjad……………………………… kuupäev.................................... .................................................. Lapsevanema(te) allkiri………………………… kuupäev .............................. ..............................................
66
INDIVIDUAALSE TÖÖ LEHT Lisa 3
Lapse nimi ………………….. Lapse vanus ………………… Kuupäev Tegevuse sisu Tegevuse tulemus
67
Lisa 4 õiend
ÕIEND NR. Teatame, et .............................................................................................(lapse nimi) ....................................... (is.kood) on läbinud Tartu Lasteaias Poku alushariduse raamõppekava ajavahemikul ............................................a. Tartu Lasteaed Poku juhataja Ruti Roosalu /allkiri/
Top Related