Andmed töö kohta
Autor: Ene Lehtmets
Kool : Tabasalu Ühisgümnaasium
Maakond: Harjumaa
Õppeaine: Bioloogia
Töö teema: Sammaltaimed
Klass: III kooliaste 7. klass
Kasutus: Tunni toetamiseks ja frontaalse töö juhtimiseks uue osa õpetamisel või kordamisel
Koolitas: Kärt Matiisen
Koostas Ene Lehtmets Tabasalu ÜG õpetaja
• Sammaltaime ehitus• Paljunemine• Erinevad samblaliigid• Turba tekkimine • Sammalde tähtsus• Miks samblikud pole samblad?• Teadmiste kontroll
eoskupar
lehed
varsrisoidid
Karusammaltagasi
Eelniidist areneb
eoskupar
eosedeosest areneb eelniit
emastaim
isastaim
sugurakkude viljastumine
eoskupraga emastaim
viljastatud munarakk
tagasi
Palusammal Laanik
kasvavad kuivemates palumetsadestagasi
Teravtipp kasvab soostunud metsades ja niitudel
Soovildik kasvab madalsoodes ja soometsades
tagasi
Kaksikhammas kasvab varjulistes kuusikutes
Turbasammal kasvab rabades ja soodes
tagasi
Sammal laguneb osaliselt ja muutub turbaks
Raba on liigniiske ja happeline
Eesti rabade turbakihi paksus on enamasti 2-3 m
Turvast tekib aastas umbes 1mm
tagasi
Kõdunemisel tekib huumus ja turvas
Takistavad vihmavee kiiret äravoolu
Elupaigaks paljudele selgrootutele
Freesturbaväljad tagasi
Sambliku keha on tallus
Tallusel puuduvad juured, varred, lehed
Tallus koosneb seeneniitidest ja rohevetikatestSamblikud puu oksal tagasi
1. Samblal on juurte asemel ...
2. Sambla eosest areneb ……..
3. Emastaime tippu areneb ….
4. Aastas tekib turvast ……….
5. Samblikul puuduvad ……...
6. Raba keskkond on … ja …..
risoidid
eelniit
eoskupar
1 mm
lehed, varred
liigniiske ja happeline
vastused tagasi
Top Related