· Web viewSeetõttu kohaldatakse neid ka nende sektorite puhul, kus kehtivad riigiabi käsitlevad...

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, XXX […](2013) XXX

Konkurentsi peadirektoraadi talituste dokument,

XXX,

mis sisaldab keskkonna- ja energeetikaabi suuniseid aastateks 2014-2020 (eelnõu)

ET ET

SisukordSissejuhatus .......................................................................................................4

1 Reguleerimisala ja mõisted............................................................................................6

1.1 Reguleerimisala .......................................................................................................6

1.2 Suunistes käsitletud abimeetmed...............................................................................7

1.3 Mõisted .......................................................................................................8

2. lisa. Tavapärased riigi sekkumised............................................................................66

2. Teatamisele kuuluv keskkonna- ja energeetikaabi..................................................15

3. Ühised hindamispõhimõtted......................................................................................16

4. Kokkusobivuse hindamine aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel...........18

5. Kokkusobivuse hindamine aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel............19

5.1 Üldised siseturuga kokkusobivuse sätted................................................................19

5.1.1 Panus ühise eesmärgi saavutamiseks....................................................................19

5.1.1.1. Üldtingimused .....................................................................................................19

5.1.1.2. Eraldi teatamisele kuuluva abi täiendavad tingimused.....................................20

5.1.2 Vajadus riigi sekkumiseks.....................................................................................20

5.1.2.1. Üldtingimused .....................................................................................................20


5.1.3 Abi asjakohasus .....................................................................................................22

5.1.3.1 Asjakohasus võrreldes alternatiivsete poliitikavahenditega...............................22

5.1.3.2. Asjakohasus teiste abivahenditega võrreldes.....................................................23

5.1.4 Ergutav mõju .....................................................................................................24

5.1.4.1. Üldtingimused .....................................................................................................24


5.1.5 Abi proportsionaalsus............................................................................................26

5.1.5.1. Üldtingimused .....................................................................................................27

5.1.5.2. Abi kumuleerumine.............................................................................................30

5.1.5.3. Eraldi teatamisele kuuluva investeerimis- ja tegevusabi täiendavad tingimused......................................................................................................30

1

5.1.6 Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine................31

5.1.6.1. Üldtingimused .....................................................................................................32


5.1.7 Läbipaistvus .....................................................................................................33

5.2 Abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale...........................................34

5.3 Energiatõhususe meetmed, sealhulgas koostootmine ning kaugküte ja -jahutus41

5.4 Abi ressursitõhususele ja eelkõige abi jäätmekäitlusele........................................44

5.4.1. Ressursitõhusus .....................................................................................................44

5.4.2 Abi jäätmekäitlusele...............................................................................................44

5.5 Abi süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele.....................................................46

5.6 Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise kaudu antav abi....48

5.7 Abi, mida antakse vähendustena taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri toetamise rahastamisel............................................................................................50

5.8 Abi energiataristule...................................................................................................53

5.8.1 Ühist huvi pakkuv eesmärk...................................................................................53

5.8.2 Vajadus riigi sekkumise järele..............................................................................53

5.8.3 Asjakohasus .....................................................................................................54

5.8.4 Ergutav mõju .....................................................................................................54

5.8.5 Proportsionaalsus...................................................................................................55

5.8.6. Negatiivse mõju vältimine konkurentsile ja kaubandusele...............................55

5.9 Abi tootmise piisavuse tagamiseks...........................................................................56

5.9.1 Ühist huvi pakkuv eesmärk...................................................................................56

5.9.2 Vajadus riigiabi järele............................................................................................56

5.9.3 Asjakohasus .....................................................................................................57

5.9.5 Proportsionaalsus...................................................................................................58

5.9.6 Negatiivse mõju vältimine......................................................................................58

5.10 Kaubeldavate lubade vormis antav abi.................................................................60

6. Hindamine .....................................................................................................62

7. Keskkonnale ja energeetikale antava abi suuniste kohaldatavus...........................622

8. Aruandlus ja järelevalve.............................................................................................63

9. Läbivaatamine .....................................................................................................63

lisa. Abi osakaal .....................................................................................................65

3

Sissejuhatus

(1) Vältimaks olukorda, mille puhul riigiabi tekitab konkurentsimoonutusi siseturul ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust määral, mis on vastuolus ühiste huvidega, sätestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõikes 1, et riigiabi on keelatud. Teatavatel juhtudel võib selline abi siiski artikli 107 lõigete 2 ja 3 alusel olla aluslepinguga kooskõlas.

(2) Abi võib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel pidada kokkusobivaks, kui see on vajalik üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne tõsise häire kõrvaldamiseks liikmesriigi majanduses. Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c võib komisjon pidada siseturuga kokkusobivaks riigiabi, millega soodustatakse teatava majandustegevuse arengut Euroopa Liidus, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(3) Aluslepingu artiklis 191 sätestatakse liidu keskkonnapoliitika eesmärgid ja artiklis 194 liidu energiapoliitika eesmärgid.

(4) Strateegia „Euroopa 2020”1 keskendub tingimuste loomisele arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks. Selleks on seatud mitmed peamised eesmärgid, sealhulgas kliimamuutuste ja energiasäästvuse eesmärgid: i) vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; ii) suurendada taastuvenergia osakaalu ELi energiatarbimises 20 %ni; iii) suurendada ELi energiatõhusust 20 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

(5) Jätkusuutliku majanduskasvu eesmärgid on käesolevate suuniste jaoks eriti olulised. Et aidata neid eesmärke saavutada, esitati strateegia „Euroopa 2020” seitsme juhtalgatuse seas juhtalgatus „Ressursitõhus Euroopa”2. Ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusega luuakse poliitikaraamistik, millega toetatakse üleminekut ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele, mis võimaldab

(a) parandada majanduse toimimist, vähendades samas loodusvarade kasutamist;

(b) leida ja luua uusi majanduskasvu- ja innovatsioonivõimalusi ning tugevdada Euroopa Liidu konkurentsivõimet;

(c) tagada peamiste loodusvaradega varustamise kindlus;

(d) võidelda kliimamuutustega ja piirata mõju, mida avaldab loodusvarade kasutamine keskkonnale.

(6) Selles kontekstis tuleks meenutada, et ressursitõhususe tegevuskavas3 nagu ka mitmes nõukogu järelduses, soovitatakse keskkonnakahjulikud toetused järk-järgult kaotada4. Käesolevates suunistes tuleks seetõttu kaaluda keskkonnakahjulike toetuste negatiivset mõju, võttes samal ajal arvesse vajadust lahendada juhtalgatuses tuvastatud kompromisse eri valdkondade ja strateegiate vahel. Toetused fossiilkütuste kaevandamiseks ei kuulu käesolevate suuniste reguleerimisalasse.

1 KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

2 KOM(2011) 21, 26.1.2011.3 KOM(2011) 571 lõplik, 20.9.2011.4 Euroopa Ülemkogu 23. mai 2013. aasta järeldustes kinnitati vajadust järk-järgult lõpetada

keskkonnale või majandusele kahjulike toetuste maksmine, sealhulgas fossiilkütuste puhul, et soodustada investeeringuid uude ja arukasse energiataristusse.

4

(7) Tegevuskavas kutsutakse liikmesriike üles tegelema lünkadega ELi õigusaktide rakendamisest kasusaamisel5. Et riigiabimeetmetega ei kaasneks keskkonnakahju, peavad liikmesriigid tagama ka liidu keskkonnaalaste õigusaktide järgimise ja hindama keskkonnamõju, kui nii on ELi õigusaktidega ette nähtud, ning kindlustama kõigi asjaomaste lubade olemasolu.

(8) Teatises „Energia 2020 – säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia”,6 mis on ressursitõhusa Euroopa juhtalgatuse osa, jõuti juba järeldusele, et varustuskindla, taskukohase ja säästva energiaturu eesmärki ei ole võimalik saavutada muul viisil kui moderniseerides elektrivõrke, asendades vananenud elektrijaamad konkurentsivõimeliste ja keskkonnahoidlikumate alternatiividega ning parandades energiatõhusust kogu energiaahela lõikes.

(9) Komisjon kehtestab käesolevates suunistes tingimused, mille kohaselt energeetika- ja keskkonnaalaseid toetusi võib pidada siseturuga kokkusobivaks vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktidele b ja c.

(10) Teatises riigiabi ajakohastamise kohta7 tõi komisjon välja riigiabi kontrolli ajakohastamise kolm eesmärki:

(a) edendada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu konkurentsivõimelisel siseturul;

(b) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal liikmesriikide koostööd riigiabi eeskirjade jõustamisel;

(c) ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist.

(11) Eelkõige sooviti teatisega luua ühine lähenemisviis eri suuniste ja raamistike läbivaatamisel, eesmärgiga tugevdada siseturgu ning tõhustada avaliku sektori kulutusi tänu riigiabi suuremale panusele ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisel, uurida põhjalikumalt ergutavat mõju, piirata abi miinimumini ning vältida abi võimalikke negatiivseid mõjusid konkurentsile ja kaubandusele. Käesolevates suunistes sätestatud kokkusobivustingimused põhinevad nendel ühistel hindamispõhimõtetel.

5 Teised õigusaktid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta) (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16) („Taastuvenergia direktiiv”) artikli 17 lõiked 1–8 sisaldavad näiteks biokütuste säästlikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevaid nõudeid.

6 KOM(2010) 639, 10.11.2010.7 COM(2012) 209, 8.5.2012.

5

1. Reguleerimisala ja mõisted

1.1 Reguleerimisala

(12) Käesolevad suunised kehtivad keskkonnakaitseks või energia valdkonnale eraldatud riigiabi suhtes kõigis aluslepinguga reguleeritud sektorites, kuivõrd võetavad meetmed kuuluvad jaotise 1.2 alla. Seetõttu kohaldatakse neid ka nende sektorite puhul, kus kehtivad riigiabi käsitlevad ELi erieeskirjad (transport, söetööstus, põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus), kui selliste erieeskirjadega ei ole sätestatud teisiti.

(13) Põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektoris kohaldatakse kõnealuseid suuniseid keskkonnakaitseks eraldatava abi suhtes, mis antakse ettevõtjatele, kes tooteid töötlevad ja turustavad. Kalandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate puhul on abi ülemmääraks juhul, kui kõnealune abi antakse kulude katteks, mis on abikõlblikud vastavalt nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta8 või seda asendavale määrusele,9 käesolevates suunistes ja kõnealuses määruses sätestatud määradest kõrgeim abimäär. Põllumajandusliku esmatootmise valdkonnas ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaasrahastatud meetmete puhul kehtivad käesolevad suunised üksnes sel määral, mil ühenduse suunistes riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013,10nende muudatustes või neid asendavates suunistes ei sätestata konkreetseid eeskirju või kui neis põllumajanduse ja metsanduse valdkonna suunistes selgelt viidatakse käesolevatele suunistele. Kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna esmatootmises kohaldatakse suuniseid ainult juhul, kui ei ole kehtestatud konkreetseid sätteid keskkonnakaitseks antava abi kohta.

(14) Käesolevaid suuniseid ei kohaldata järgmiste valdkondade suhtes:

(a) keskkonnasäästlike toodete, vähem loodusvarasid kulutavate masinate ja transpordivahendite projekteerimine ja tootmine ning tehaste ja muude tootmisüksuste tegevus ohutuse ja hügieeni parandamisel11;

(b) õhu-, maantee-, raudtee-, siseveeteede ja meretranspordi taristutega seotud keskkonnakaitse meetmete rahastamine;

(c) luhtunud kulud, nagu määratletud komisjoni teatises, mis käsitleb luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodikat12;

(d) teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi; teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suhtes kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud ühenduse raamistikus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta13;

8 ELT L 223, 15.8.2006, lk 1. 9 Vt komisjoni määruse ettepanek Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, KOM(2011) 804 lõplik.10 ELT C 319, 27.12.2006, lk 1. See kehtib ka raamistiku kohta, mis asendab 2006. aasta raamistikku,

mille kehtivus lõpeb 31. detsembril 2013.11 Keskkonnaabi on üldiselt tõhusam ja vähem moonutav, kui seda antakse keskkonnasäästlike toodete

kasutajale tegelikuks kasutamiseks. Lisaks sellele on ökomärgiste kasutamine veel üks vahend, mille abil suurendada nõudlust keskkonnasäästlike toodete järele. Seda silmas pidades ei kaasa komisjon käesolevate suuniste reguleerimisalasse konkreetseid eeskirju.

12 Komisjon võttis teatise vastu 26. juulil 2001 ja teavitas sellest liikmesriike 6. augusti 2001. aasta kirjaga (viide SG(2001) D/290869).

13 ELT C 323, 30.12.2006, lk 1. See kehtib ka raamistiku kohta, millega asendatakse 2006. aasta raamistik, mille kehtivus lõpeb 31. detsembril 2013 [kehtivusaega pikendatakse?].

6

(e) bioloogilise mitmekesisuse meetmeteks antav riigiabi. Need meetmed kuuluvad tavaliselt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eeskirjade reguleerimisalasse14.

(15) Keskkonna- ja energeetikaabi ei pruugita anda raskustes olevatele äriühingutele, nagu on määratletud käesolevate suuniste kontekstis kohaldatavates ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta,15 nagu neid on vastavalt muudetud või asendatud.

(16) Hinnates abi ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab komisjon arvesse tagasimaksmata abisummat16.

1.2 Suunistes käsitletud abimeetmed

(17) Komisjon on kindlaks määranud mitu keskkonna ja energia valdkonna meedet, mille puhul võib riigiabi teatavatel tingimustel olla kokkusobiv aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktidega b ja c.

o Liidu keskkonnanormatiivide ületamiseks või ühenduse normatiivide puudumisel keskkonnakaitse (sh transpordivahendite) taseme parandamiseks antav abi

o Liidu tulevaste normatiividega varaseks vastavusseviimiseks antav investeerimisabi

o Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud investeerimis- ja tegevusabi

o Keskkonnauuringuteks antav investeerimisabi

o Energiatõhususeks antav investeerimis- ja tegevusabi

o Koostootmisjaamadele antav investeerimis- ja tegevusabi

o Kaugkütteks ja -jahutuseks antav investeerimisabi

o Ressursitõhususeks ja jäätmekäitluseks antav investeerimisabi

o Saastatud alade puhastamiseks antav investeerimisabi

o Kaubeldavate lubade vormis antav tegevusabi

o CO2 kogumiseks, transpordiks ja säilitamiseks antav investeerimisabi17

o Keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis antav tegevusabi

o Vähenduste vormis antav tegevusabi taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia rahastamiseks

o Energiataristule antav investeerimisabi

o Investeerimis- ja tegevusabi tootmise piisavuse meetmeteks

14 Riigiabi juhtumid viitenumbritega SA.31243 (2012/N) ja NN8/2009.15 ELT L 244, 1.10.2004, lk 2. 16 Sellega seoses vt ühendatud kohtuasjad T-244/93 ja T-486/93, TWD Textilwerke Deggendorf GmbH

vs Euroopa Komisjon, EKL 1995, lk II-02265, ja komisjoni teatis „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides”, ELT C 272, 15.11.2007, lk 4–17.

17 See hõlmab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ahela üksikuid osi.7

1.3 Mõisted

(18) Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „keskkonnakaitse” – tegevus, mille eesmärk on hüvitada või ära hoida abisaaja enda tegevusest looduskeskkonnale või loodusvaradele tekkida võivat kahju, vähendada sellise kahju tekkimise riski või kaasa tuua loodusvarade tõhusam kasutamine, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate kasutamine;

(b) „energiasääst” – säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise;

(c) „liidu normatiiv” –

(a) liidu kohustuslik normatiiv, millega kehtestatakse keskkonnakaitse tase, mille individuaalsed ettevõtjad peavad saavutama,18 või

(b) kohustus vastavalt direktiivile 2010/75/EL kasutada parimat võimalikku tehnikat; käesolevate suuniste kontekstis kohaldatakse parima võimaliku tehnika puhul nõutavaid miinimumtasemeid;

(d) „ökoinnovatsioon” – igat liiki uuendustegevus, mille tulemus või eesmärk on oluliselt parandada keskkonnakaitset. Ökoinnovatsioon hõlmab uusi tootmisprotsesse, uusi tooteid või teenuseid ning uusi juhtimis- ja ettevõtlusmeetodeid, mille kasutamise või rakendamisega saab tõenäoliselt vältida või oluliselt vähendada ohtu keskkonnale, saastamist ja muid ressursside kasutamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid seotud tegevuse kogu elutsükli jooksul.

Järgnevat ei loeta innovatsiooniks:

(a) väikesed muudatused või täiustused;

(b) juba kasutusel olevatele tootmis- või logistikasüsteemidele väga sarnaste süsteemide lisamisest põhjustatud toodangu või teenuste mahu kasv;

(c) äripraktika, töökorralduse või välissuhete muudatused, mis põhinevad ettevõttes juba kasutusel olevatel organisatsioonilistel meetoditel;

(d) muudatused juhtimisstrateegias;

(e) ettevõtete ühinemised ja omandamised;

(f) protsessi kasutamise lõpetamine;

(g) lihtne kapitali asendamine või suurendamine;

(h) ainult ressursihindade muutustest põhjustatud muudatused, kohandamine, regulaarsed hooajalised ja muud tsüklilised muudatused;

18 Sellest tulenevalt ei käsitata liidu tasandil kehtestatud normatiive ega eesmärke, mis on kohustuslikud liikmesriikidele, kuid mitte üksikutele ettevõtjatele, liidu normatiividena. Energiatõhususe miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivis 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13) võivad kujutada endast liidu normatiive.

8

(i) uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemine;

(e) „taastuvad energiaallikad” – järgmised taastuvad mittefossiilsed energiaallikad: tuuleenergia, päikeseenergia, aerotermiline energia, hüdrotermiline energia, ookeanienergia, hüdroelektrijaamad, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

(f) „biomass” – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;

(g) „biokütused” – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

(h) „vedelad biokütused” – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;

(i) „säästlikud biokütused” – biokütused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele19;

(j) „koostöömehhanism” – mehhanism, mis vastab direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artiklites 6, 7 või 8 sätestatud tingimustele20;

(k) „energiatootmine taastuvatest energiaallikatest” – üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia ning kütteväärtusena see osa energiast, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest hübriidelektrijaamades, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid. See hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, mida kasutatakse salvestussüsteemide täitmiseks, kuid ei hõlma salvestussüsteemide tulemusena saadud elektrienergiat;

(l) „koostootmine” ehk soojus- ja elektrienergia koostootmine – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia ühes protsessis samaaegne tootmine;

(m) „suure tõhususega koostootmine” – koostootmine, mis vastab suure tõhususega koostootmisele, nagu seda on määratletud direktiivi 2012/27/EL21 artikli 2 lõikes 34;

(n) „energiatõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- ja -jahutusrajatis, mis vastab direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlusele22;

(o) „keskkonnamaks” – maks, mille maksubaasil on selgelt kahjulik mõju keskkonnale või mille eesmärk on maksustada teatavat tegevust, teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, ja/või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;

19 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.20 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse

energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

22 ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.9

(p) „lisatasu” – tasu, mida makstakse lisaks turuhinnale, kui tootjad müüvad taastuvenergiat turuhinnaga;

(q) „liidu madalaim maksustamistase” – liidu õigusaktidega kehtestatud madalaim maksustamistase. Energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase23;

(r) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” (edaspidi VKEd) – ettevõtjad, mis vastavad nõuetele, mis on sätestatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta24;

(s) „suurettevõtjad” – ettevõtjad, mis ei vasta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlusele;

(t) „abi” – igasugune meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;

(u) „üksikabi” – abi, mida antakse kas kava alusel või sihtotstarbelise abina;

(v) „abi osakaal” – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha makse või muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetusena, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus arvutatakse selle andmise aja väärtuse kohaselt. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatav intressimäär on andmise ajal kehtinud viitemäär. Abi osakaal arvutatakse ühe abisaaja kohta;

(w) „tegevustulud” – abikõlblike kulude arvutamisel tulud, mis tulenevad eelkõige kulude kokkuhoiust või täiendavast kõrvaltoodangust, mis on otseselt seotud täiendavate investeeringutega keskkonnakaitsesse, ning muudest toetusmeetmetest tulenevast kasust, olenemata sellest, kas abimeetmed kujutavad endast riigiabi või mitte (tegevusabi samadele abikõlblikele kuludele, soodustariifid või muud toetusmeetmed);

(x) „tegevuskulud” – abikõlblike kulude arvutamisel eelkõige täiendavad tootmiskulud, mis tekivad lisainvesteeringutest keskkonnakaitsesse;

(y) „materiaalsed varad” – abikõlblike kulude arvutamisel investeeringud maasse, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks, investeeringud hoonetesse, tehastesse ja seadmetesse, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks, ning investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega;

(z) „immateriaalsed varad” – abikõlblike kulude arvutamisel tehnosiirdega seotud kulud, mis tekivad tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamisel, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a) asjaomast immateriaalset vara tuleb lugeda amortiseeruvaks varaks;

23 ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

24 ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.10

(b) see tuleb osta turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

(c) see tuleb kanda ettevõtja varadesse, see peab jääma abisaaja rajatisse ning seda tuleb seal kasutada vähemalt viis aastat. See tingimus ei kehti, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud. Kui vara müüakse viie aasta jooksul, tuleb müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha arvata ja vajaduse korral tuleb abi osaliselt või tervikuna tagasi maksta;

(aa) „kulude arvessevõtmine” – põhimõte, mille kohaselt saastava ettevõtja tootmiskulud sisaldavad ka kõiki keskkonnakaitsega seotud kulusid;

(bb) „põhimõte „saastaja maksab”” – põhimõte, mille kohaselt saaste põhjustaja maksab saaste töötlemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui saaste eest vastutavat isikut ei saa kindlaks teha või teda ei saa liidu või riiklike õigusaktide alusel vastutavaks pidada või teda ei saa sundida puhastamise kulusid tasuma. Saaste on sellisel juhul saastaja otseselt või kaudselt keskkonnale tekitatud kahju või selliste tingimuste loomine, mis viivad looduskeskkonnale või loodusvaradele niisuguse kahju tekkimiseni25;

(cc) „saastaja” – isik, kes otseselt või kaudselt kahjustab keskkonda või loob tingimused niisuguse kahjustuse tekkimiseks26;

(dd) „saastatud ala” – ala, kus inimtekkelisi ohtlikke aineid esineb sellisel määral, et kõnealune ala kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, võttes arvesse maa praegust ja heakskiidetud tulevast kasutusviisi;

(ee) „sihtotstarbeline üksikabi” – abi, mida ei anta abikava alusel;

(ff) „energiataristu” – füüsilised seadmed või rajatised, mis asuvad liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki ning kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

(i) elekter:

a. kõrgepinge õhuliinid, kui need on projekteeritud pingele 220 kV või rohkem, ning maa- ja merealused ülekandekaablid, kui need on projekteeritud pingele 150 kV või rohkem;

b. eelkõige elektrienergia ülekande kiirteede jaoks igasugused füüsilised seadmed, mis on projekteeritud kõrgepinge- ja ülikõrgepingeelektri transportimiseks, et võimaldada ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandates riikides toodetud või salvestatud suurte elektrikoguste ulatuslikku tarbimist ühes või mitmes muus liikmesriigis;

c. elektrisalvestusrajatised elektri alaliseks või ajutiseks salvestamiseks maapealsetesse või maa-alustesse taristutesse või geoloogiliselt, tingimusel et need on

25 Nõukogu 3. märtsi 1975. aasta soovitus kulude arvestamise ja riigiasutuste keskkonnaküsimuste alase tegevuse kohta (EÜT L 194, 25.7.1975, lk 1).

26 3. märtsi 1975. aasta soovitus kulude arvestamise ja riigiasutuste keskkonnaküsimuste alase tegevuse kohta.

11

vahetult ühendatud kõrgepinge õhuliinidega, mis on projekteeritud pingele 110 kV või rohkem;

d. igasugused punktides a–c kindlaksmääratud süsteemide ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid kõigi pingetasemete juures ning alajaamad;

e. igasugused ülekande-, madal- ja keskpingeelektri jaotamise seadmed või paigaldised, mis võimaldavad elektrivõrgus kahesuunalist digitaalset kommunikatsiooni ning elektri tootmise, ülekandmise, jaotamise ja tarbimise reaalajalist või peaaegu reaalajalist, interaktiivset ja arukat seiret ja juhtimist, et arendada välja võrk, millesse on tõhusalt integreeritud kõikide sellega ühendatud kasutajate – tootjate, tarbijate ja tootvate tarbijate – käitumine ja tegevus, et saada majanduslikult tõhus säästev elektrisüsteem, mis on väikeste kadudega, kvaliteetne, varustuskindel ja ohutu;

(ii) gaas:

a. maa- ja biogaasi transporditorustikud osana võrgust, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, v.a tootmisetapis või maagaasi kohalikuks jaotamiseks kasutatavad kõrgsurvetorud;

b. eespool nimetatud kõrgsurve-gaasitorudega ühendatud maa-alused hoidlad;

c. veeldatud või surumaagaasi vastuvõtu, hoiustamise ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatised;

d. igasugused süsteemi ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks või kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kompressorjaamad;

(iii) nafta:

a. toornafta transporditorud;

b. toornaftatorude käitamiseks vajalikud pumbajaamad ja hoidlad;

c. igasugused kõnealuse süsteemi nõuetekohaseks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed ja paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid ning vastassuunavooge võimaldavad seadmed;

(gg) „rahastamispuudujääk” – osa algse investeeringu diskonteeritud maksumusest, mida ei kaeta projekti diskonteeritud puhastulust. Käesolevate suuniste kontekstis vastab see algse investeeringu ning projekti kestuse ajal kantud tegevuskulude ja saadud tegevustulu (algebralisele) summale;

(hh) „CO2 kogumine ja säilitamine” – tehnoloogiad fossiilkütustel põhinevatest tööstuskäitistest, sealhulgas elektrijaamadest, eralduva süsinikdioksiidi (CO2) kogumiseks, selle transportimiseks sobivasse hoidlasse ja CO2

12

juhtimiseks sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni CO2

püsivaks säilitamiseks;

(ii) „tootmise piisavus” – tootmisvõimsuse tase, mida peetakse piisavaks, et vastata liikmesriigi nõudluse tasemele antud perioodil, ning mille aluseks on tavapärased statistilised näitajad, mida kasutavad organisatsioonid, nt Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, mille olulist rolli ühtse elektrituru loomisel tunnustavad ELi institutsioonid;

(jj) „tootja” – ettevõtja, kes toodab kütuseallikatest elektrienergiat;

(kk) „võimsuse tagamise mehhanism” – mehhanism, mille eesmärk on tagada teatud piisav tootmise tase riiklikul tasandil;

(ll) „bilansivastutus” – bilansihalduri vastutus tootmise, tarbimise ja turul kauplemise vaheliste tasakaaluhälvete eest (kõigi ajakavade puhul – turul kauplemine hõlmab müüki ja ostu organiseeritud turgudel või bilansihaldurite vahel) antud tasakaalustamisperioodil;

(mm) „standardne bilansivastutus” – mittediskrimineeriv bilansivastutus kõigi tehnoloogiate puhul, millega seoses ühtki tootjat ei vabastata vastutusest;

(nn) „bilansihaldur” – turuosaline või tema valitud esindaja, kes vastutab koguse tasakaalustamatuse eest;

(oo) „tasakaalustamatus” – bilansihalduri bilansis tekkinud hälbed tootmise, tarbimise ja turul kauplemise vahel (kõigi ajakavade puhul – turul kauplemine hõlmab müüki ja ostu organiseeritud turgudel või bilansihaldurite vahel) antud tasakaalustamisperioodil;

(pp) „tasakaalustamine” – finantsarveldusmehhanism, mille eesmärk on nõuda tagasi bilansihaldurite bilansi tasakaalustamatuse tasakaalustamiskulud;

(qq) „tasakaalustamisperiood” – ajaühik, mida kasutatakse bilansihaldurite bilansi tasakaalustamatuse arvutamiseks.

13

2. Teatamisele kuuluv keskkonna- ja energeetikaabi

(19) Teatatud abikava alusel antava üksikabi kohta kehtib teavitamiskohustus vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3, kui abi ületab järgmisi teavitamiskünniseid:

(a) muidu grupierandi määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete puhul kõik juhud, mis ületavad kõnealuse määrusega kehtestatud künniseid;

(b) kõigi muude meetmete puhul, kui abi vastab järgmistele tingimustele27:

i investeerimisabi: kui abisumma ületab [7,5] miljonit eurot ettevõtja kohta;

ii tegevusabi taastuva elektrienergia tootmiseks ja/või taastuva soojusenergia ühendatud tootmiseks, kui abi antakse taastuva elektrienergia rajatistele, mille taastuva elektrienergia tootmisvõimsus ületab [125] MW;

iii tegevusabi biokütuse tootmiseks: kui abi antakse biokütuse tootmise rajatistele, mille toodang ületab [150 000] tonni aastas;

iv tegevusabi koostootmiseks: kui abi antakse koostootmisjaamale, mille koostoodetud elektri võimsus ületab [200] MW. Soojusenergia koostootmiseks antavat abi hinnatakse vastavalt teatisele elektrivõimsuse kohta;

v abi energiataristule: kui abisumma ületab [20] miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

vi abi CO2 kogumiseks ja säilitamiseks: kui abisumma ületab [20] miljonit eurot investeerimisprojekti kohta;

vii abi võimsuse tagamise mehhanismidele: kui abisumma ületab [7,5] miljonit eurot ettevõtja kohta.

(20) Jaotise 5.6 alla kuuluvate keskkonnamaksu puudutavate maksuvabastuste ja alandatud maksumäärade suhtes ei kehti eraldi teatamisele kuuluva abi tingimused. Maksualaste meetmete vormis eraldatud abi, mida ei ole käsitletud käesolevate suuniste jaotises 5.6, tuleb siiski eraldi hinnata, kui jaotises nimetatud künniseid on ületatud. See kehtib ka olenemata sellest, kas konkreetse abisaaja suhtes kohaldatakse samal ajal alandatud maksumäära või maksuvabastust vastavalt jaotisele 5.6.

(21) Käesolevates suunistes esitatakse kokkusobivuse kriteeriumid keskkonna ja energeetika abikavadele ja üksikabile, mis kuuluvad teavitamiskohustuse alla vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3.

27 Võimsuspiiri arvutamiseks tuleb iga projekti puhul arvesse võtta (üksuste) koguvõimsust, mis on abikõlblik.

14

3. Ühised hindamispõhimõtted

(22) Hinnates, kas teatatud abimeedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks, analüüsib komisjon üldiselt, kas meetme ülesehitus tagab selle, et abimeetme positiivne mõju ühist huvi teeniva eesmärgi saavutamisele kaalub üles võimalikud negatiivsed mõjud kaubandusele ja konkurentsile.

(23) 8. mai 2012. aasta teatises riigiabi ajakohastamise kohta rõhutati vajadust kindlaks teha ja määratleda ühised põhimõtted, mida komisjon kohaldab kõigi abimeetmete kokkusobivuse hindamisel. Seetõttu peab komisjon riigiabimeedet aluslepinguga kokkusobivaks üksnes juhul, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(a) abi teenib täpselt kindlaks määratud ühist huvi pakkuvat eesmärki: riigiabimeede on suunatud ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmisele vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 3;

(b) vajadus riigi sekkumise järele: riigiabimeede on suunatud olukorrale, kus abi võib kaasa tuua olulise paranduse, mida turg ise ei saa teha, nt täpselt kindlaks määratud turutõrke parandamine;

(c) abimeetme asjakohasus: kavandatav abimeede on sobiv poliitiline vahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks;

(d) ergutav mõju: abi muudab asjaomase ettevõtja käitumist nii, et see hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või teistmoodi;

(e) abi proportsionaalsus (minimaalne abi): abi antakse ainult minimaalses vajalikus ulatuses, et soodustada lisainvesteeringut või -tegevust asjaomases valdkonnas;

(f) hindamine artikli 107 lõike 3 punkti c alusel: liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi negatiivne mõju on piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne;

(g) abi läbipaistvus: liikmesriikidel, komisjonil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele.

(24) Nagu on kirjeldatud punktis 8, võib teatavat liiki kavade üldise mõju uurimiseks täiendavalt kehtestada järelhindamise nõude. Sellistel juhtudel võib komisjon piirata kavade kestust (harilikult nelja aasta või veelgi lühema ajaga), võimalusega hiljem teatada nende pikendamisest.

(25) Kui riigiabimeede või selle tingimused (sh selle rahastamisviis, kui see on meetme lahutamatu osa) tooks vältimatult kaasa ELi õiguse rikkumise, ei saa nimetatud abi siseturuga kokkusobivaks kuulutada28. Eelkõige energiavaldkonnas peab iga maks, mille eesmärk on rahastada riigiabimeedet, vastama ennekõike aluslepingu artiklitele 30 ja 11029.

28 Vt näiteks kohtuasi C-156/98: Saksamaa Liitvabariik vs komisjon (EKL 2000, lk I-6857, punkt 78) ja kohtuasi C-333/07: Régie Networks vs Rhone Alpes Bourgogne (EKL 2008, lk I-10807, punktid 94–116). Vt ka energiavaldkonna ühendatud kohtuasjad C-128/03 ja C-129/03 AEM ja AEM Torino (2005, lk I-2861, punktid 38–51).

29 Kohtuasi C-206/06 Essent (EKL 2008, lk I-5497, punktid 40–59). Aluslepingu artiklite 30 ja 110 kaubeldavatele sertifikaatide kavadele kohaldamise kohta vt komisjoni 17. septembri 2009. aasta otsus K(2009)7085 „State aid N 437/2009 – Aid scheme for the promotion of cogeneration in Romania”, ELT C 31, 9.2.2010, lk 8, põhjendused 63–65.

15

(26) Hinnates mis tahes üksikabi kokkusobivust siseturuga, võtab komisjon arvesse aluslepingu artiklite 101 või 102 rikkumist käsitlevaid menetlusi, mis võivad olla seotud abisaajaga ning mis võivad olla hindamise jaoks olulised30.

30 Vt kohtuasi C-225/91 Matra vs komisjon (EKL 1993 lk I-3203, punkt 42).16

4. Kokkusobivuse hindamine aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel

(27) Abi, mis on ette nähtud Euroopale ühist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise edendamiseks, võib lugeda siseturuga kokkusobivaks vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b.

(28) Komisjon on seisukohal, et riigiabimeede on seotud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektiga artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) projekti rakendamise tingimused on selgelt määratletud, kaasa arvatud osavõtjad, eesmärgid ja mõju ning vahendid eesmärkide saavutamiseks. Komisjon võib pidada ka mitut projekti üheks projektiks;

(b) projekt pakub Euroopale ühist huvi: projekt aitab edendada liidu keskkonnakaitset või energiavaldkonda konkreetsel, selgel ja määratletaval viisil, näiteks on väga oluline Euroopa Liidu keskkonnastrateegia seisukohast või annab märkimisväärse panuse energia siseturu toimimisse;

(c) projekti eesmärgist saadavad eelised ei piirdu liikmesriigi või liikmesriikidega, kes seda ellu viivad, vaid peavad laienema kogu liidule. Projekt peab andma olulise panuse liidu eesmärkide saavutamisse. Asjaolu, et projekti viivad ellu ettevõtjad erinevates liikmesriikides, ei ole piisav;

(d) projekt on väga oluline oma mahu tõttu: see on märkimisväärse ulatusega ja mõjutab oluliselt eesmärkide saavutamist.

(29) Selleks et võimaldada selliseid projekte asjakohaselt hinnata, nõuab komisjon, et liikmesriik tõendaks Euroopa ühist huvi praktikas: näiteks tuleb tõendada, et projekt võimaldab teha olulisi edusamme teatavate ELi energeetika- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

(30) Selleks et juhtumit asjakohaselt hinnata, nõuab komisjon, et liikmesriik tõendaks, et abi on vajalik ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks ning soodustab projekti elluviimist; projektiga peab kaasnema ka kõrge riskitase. Riskitaseme kindlaksmääramisel analüüsitakse projekti kasumlikkust, investeeringute summat, rahavoogude ajakava ning võetakse arvesse teostatavusuuringuid, riskianalüüsi ja eksperdiarvamusi. Komisjon suhtub teatatud projektidesse soodsamalt juhul, kui abisaaja ise annab projekti märkimisväärse panuse. Samamoodi suhtub komisjon soodsamalt teatatud projektidesse, mis hõlmavad ettevõtjaid märkimisväärsest arvust liikmesriikidest.

(31) Kui abi loetakse siseturuga kokkusobivaks vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b, võib komisjon lubada suuremat abi, kui on ette nähtud käesolevates suunistes.

(32) Komisjon käsitleb abi proportsionaalsena, kui see piirdub projekti elluviimiseks vajaliku miinimumiga. Abi maksimaalse taseme kindlaksmääramisel võetakse aluseks tuvastatud rahastamispuudujäägi (st minimaalne rahastamise tase, mis on nõutav selleks, et projekt oleks piisavalt tulutoov) ja projekti abikõlblike kulude suhe.

17

5. Kokkusobivuse hindamine aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel

(33) Keskkonnakaitse ja energia valdkonnale antavat riigiabi peetakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobivaks, kui 3. peatükis esitatud ühiste hindamispõhimõtete kohaselt aitab see paremini kaasa ELi keskkonna- ja energeetikaeesmärkide saavutamisele, mõjutamata kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Arvesse võetakse abi saavate piirkondade konkreetseid ebasoodsaid tingimusi.

(34) Käesolevas punktis selgitab komisjon, kuidas ta kohaldab neid põhimõtteid abikavade hindamisel, ja sätestab vajaduse korral eritingimused üksikabi saamiseks (kas abikava alusel või sihtotstarbeliselt).

(35) Jaotises 5.1 esitatakse üldised kokkusobivuse tingimused, mis on kohaldatavad kõigile käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluvatele abimeetmetele, välja arvatud juhul, kui 5. peatüki teatavad alapunktid erinevad neist üldistest kokkusobivustingimustest. Vastavalt jaotisele 5.1 kohaldatakse seda eelkõige järgmistele meetmetele, mis ei kuulu 5. peatüki konkreetsetesse osadesse:

(a) keskkonnauuringuteks antav abi;

(b) saastatud alade puhastamiseks antav abi;

(c) abi ettevõtjatele, kes teevad liidu normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel;

(d) liidu tulevaste normatiividega varaseks vastavusseviimiseks antav abi;

(e) kaubeldavate lubade süsteemi kaudu antav abi.

(36) Abimeetmete puhul, mille kohta on käesolevas peatükis eraldi jaotis (alates jaotisest 5.2), kohaldab komisjon jaotises 5.1 esitatud üldtingimusi, välja arvatud juhul, kui asjaomases jaotises esitatud tingimustes on sätestatud teisiti.

5.1 Üldised siseturuga kokkusobivuse sätted

5.1.1 Panus ühise eesmärgi saavutamiseks

5.1.1.1. Üldtingimused

(37) Keskkonnatoetuste üldeesmärk on parandada keskkonnakaitse taset võrreldes ilma abita saavutatava tasemega. Eelkõige strateegias „Euroopa 2020” seatakse eesmärgid säästvaks majanduskasvuks, et toetada üleminekut ressursitõhusale, konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele. Vähese CO2-heitega majandus, milles on suur osakaal erinevatest taastuvatest energiaallikatest pärineval energial, nõuab energiasüsteemi üleminekut ja eelkõige märkimisväärseid investeeringuid võrkudesse31. Energiasektori toetuste esmane eesmärk on tagada hästi toimival Euroopa energiaturul konkurentsivõimeline, säästev ja kindel energiasüsteem32.

(38) Liikmesriigid, kes kavatsevad anda keskkonna- või energeetikaabi, peavad täpselt määratlema eesmärgi, mille poole nad püüdlevad, ja selgitama, millist panust nad meetmelt selle eesmärgi saavutamiseks ootavad33. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastatavate meetmete puhul võivad liikmesriigid

31 KOM(2011)112 lõplik „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus”. 32 KOM(2010)639 lõplik „Energia 2020”.33 Keskkonnauuringud võivad aidata saavutada ühist eesmärki, kui need on otseselt seotud käesolevate

suuniste järgi abikõlblike investeeringutega, samuti siis, kui ettevalmistava uuringu tulemuste põhjal kavandatavat investeeringut ei tehta.

18

tugineda keskkonna- või energiapoliitika eesmärkide määratlemisel asjaomastes rakenduskavades kasutatud arutluskäigule.

5.1.1.2. Eraldi teatamisele kuuluva abi täiendavad tingimused

(39) Et näidata, kuidas eraldi teatamisele kuuluv abi on aidanud parandada keskkonnakaitset, võivad liikmesriigid kasutada võimalikult suurel määral mõõdetavaid näitajaid, eelkõige neid, mis on esitatud allpool:

(a) saaste vähendamise tehnoloogiad: kasvuhoonegaaside või saastajate hulk, mida pidevalt atmosfääri ei heideta (mille tulemus on fossiilkütuste väiksem osakaal);

(b) olemasolevad ELi normatiivid: määr, mille võrra keskkonnakaitse taset tõstetakse normatiivist kõrgemale (saaste vähendamine, mida ei oleks võimalik normatiiviga ilma riigiabita saavutada);

(c) tulevased liidu normatiivid: tulevaste normatiivide rakendamise kiiruse kasv (saaste vähendamist alustatakse varem).

5.1.2 Vajadus riigi sekkumiseks


(40) Ehkki üldiselt leitakse, et konkurentsiturud on tõhusad hindade, väljundi ja ressursside kasutamise poolest, siis turutõrgete esinemisel34 võib riigi sekkumine tõhustada turgude toimimist. Riigiabi meetmed võivad teatavatel tingimustel tõepoolest aidata korrigeerida turutõrkeid ja seeläbi aidata kaasa ühise eesmärgi saavutamisele niivõrd, kui turg ei suuda iseenesest tagada tõhusat tulemust. Selleks et hinnata, kas riigiabi on selle eesmärgi saavutamiseks piisavalt tõhus, on kõigepealt vaja tuvastada ja määratleda lahendamist vajav probleem. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus tänu sellisele abile on võimalik saavutada märgatavalt suuremat edu kui tavapärastes turutingimustes.

(41) Suuniste kehtestamiseks, mis tagaksid, et abimeetmed saavutavad oma eesmärgi, peaksid liikmesriigid tuvastama turutõrked, mis takistavad keskkonnakaitse taseme parandamist või kindla, taskukohase ja säästva energia siseturu tõhusat toimimist. Keskkonna- ja energiapoliitika eesmärkidega seotud turutõrked võivad olla erinevad või sarnased, kuid nad võivad takistada saavutamast optimaalset tulemust ja tuua kaasa ebapiisavad tulemused järgmistel põhjustel:

(a) negatiivsed välismõjud on keskkonnaalaste abimeetmete puhul kõige tavalisemad ja need tekivad juhul, kui saastele ei panda asjakohast hinda, st asjaomane ettevõte ei pea maksma saastamise eest täishinda. Sel juhul ei pruugi oma huvides tegutsevatel ettevõtjatel olla piisavat stiimulit võtta arvesse tootmisest tulenevat negatiivset välismõju ei konkreetse tootmistehnoloogia ega tootmismahu valimisel. Teisisõnu tähendab see, et ettevõtja tootmiskulud on madalamad kui ühiskonna kantavad kulud. Seetõttu puudub ettevõtjatel tavaliselt piisav stiimul vähendada oma saaste taset või võtta üksikmeetmeid keskkonna kaitseks;

(b) positiivsed välismõjud – asjaolu, et osa investeerimistulust laekub muudele turuosalistele kui investorile, toob kaasa selle, et ettevõtjad investeerivad liiga vähe. Positiivsed välismõjud võivad ilmneda nt investeeringute puhul ökoinnovatsiooni,35 uutesse ja innovaatilistesse

34 Mõiste „turutõrge” tähendab olukorda, kus turud ei anna oma vahendeid kasutades tõenäoliselt tõhusaid tulemusi.

35 Tüüpilised näited positiivsest välismõjust on meetmed looduskaitse või bioloogilise mitmekesisuse edasiseks parandamiseks või ökosüsteemi teenuste tagamiseks võetavad meetmed või üldkoolitusega

19

taastuvenergia tehnoloogiatesse ja innovaatilistesse nõudlusele reageerimise meetmetesse või paljudele liikmesriikidele (või laiemale hulgale tarbijatele) kasulike energiataristute või võimsuse tagamise mehhanismide puhul;

(c) ebaühtlane teave esineb tavaliselt turgudel, kus turu ühel (nt pakkumise) ja teisel (nt nõudluse) poolel kättesaadava teabe vahel on lahknevused. See võib esineda näiteks juhul, kui välisinvestoritel puudub teave projekti tõenäoliste tulemuste ja projektiga seonduvate riskide kohta. Samuti võib see esineda piiriüleste taristute puhul, kus üks koostööpartner on teabe osas teise partneriga võrreldes ebasoodsamas olukorras. Kuigi risk või ebakindlus iseenesest ei too kaasa turutõrkeid, on ebaühtlase teabe probleem ning sellise riski ja ebakindluse teatud tase siiski seotud. Mõlemad kipuvad olema kõrgemad keskkonnaga seotud investeeringute puhul, millel on tavaliselt pikem amortisatsiooniperiood. See võib põhjustada suuremat keskendumist lühiajalisele perspektiivile, mida võivad süvendada selliste investeeringute rahastamistingimused eelkõige VKEde jaoks;

(d) kooskõlastusprobleemid võivad takistada projekti väljatöötamist või selle tõhusat kavandamist investorite huvide ja motiivide lahknevuse (lahknevad huvid), töövõtuga seotud kulude, koostöö tulemusi puudutava ebaselguse ja võrgustiku mõju (nt tõrgeteta varustatus elektrienergiaga) tõttu. Need võivad tekkida näiteks hoone omaniku ja rentniku vahel seoses energiatõhusate lahenduste kohaldamisega. Kooskõlastusprobleemid võivad muutuda veelgi teravamaks teabega, eelkõige ebaühtlase teabega seotud probleemide tõttu. Kooskõlastusprobleemid võivad tekkida ka vajaduse tõttu saavutada teatud kriitiline mass, enne kui projekti alustamine on majanduslikult atraktiivne. See võib olla eriti oluline aspekt (piiriüleste) taristuprojektide puhul.

(42) Lihtsalt turutõrgete olemasolu teatud olukorras ei õigusta piisavalt riigi sekkumist. Eelkõige võib tuvastatud turutõrgete leevendamiseks juba olla kehtestatud muu poliitika või võetud muid meetmeid. Näiteks võib tuua valdkondlikku reguleerimist, kohustuslikke saastenormatiive, hinnakujundusmehhanisme, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja CO2-makse. Lisameetmed, sealhulgas riigiabi, tohivad olla suunatud ainult sellistele turutõrgetele või turutõrke sellisele osale, millega muu poliitika ja meetmete kaudu ei tegeleta. Samuti on oluline näidata, kuidas riigiabi tugevdab muid kasutusel olevaid strateegiaid ja meetmeid, mille eesmärk on parandada sama turutõrget. Vajadus riigiabi järele on väiksem, kui see töötab vastu muudele samale turutõrkele suunatud poliitikameetmetele.

(43) Komisjon kaalub vajadust abi järele, kui liikmesriik tõendab, et turutõrge (või selle osa), millele abi oleks suunatud, ei ole hõlmatud muude meetmetega.


(44) Ehkki turutõrked võivad turul tervikuna esineda ja abimeetmed võivad olla põhimõtteliselt hästi välja töötatud, et anda turul tõhusat tulemust, ei pruugi kõik asjaomased ettevõtjad samal määral turutõrkeid kogeda. Sellest tulenevalt hindab komisjon seoses teatamisele kuuluva üksikabiga vajadust abi järele iga juhtumi puhul eraldi. Liikmesriigi ülesanne on tõendada, et konkreetse tegevuse puhul,

kaasnev välismõju.20

millele abi antakse, ei ole turutõrge muude meetmetega hõlmatud, ja et abi on sellele turutõrkele suunatud.

(45) Sõltuvalt käsitletavast turutõrkest võtab komisjon arvesse,

(a) kas teiste poliitiliste meetmete, eelkõige ELi keskkonnakaitsealaste või muude normatiivide, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi või keskkonnamaksude abil juba tegeletakse turutõrkega piisavalt;

(b) kas riigi sekkumine on vajalik, võttes arvesse riiklike normatiivide rakendamise kulusid abisaajale, kui abi ei anta, võrreldes nende normatiivide rakendamise kuludega (või nende kulude puudumisega) abisaaja peamistele konkurentidele;

(c) kooskõlastamisprobleemide puhul võtab komisjon arvesse nende ettevõtjate arvu, kellega tuleb teha koostööd, koostööpartnerite erinevaid huve ja praktilisi probleeme koostöö kooskõlastamisel (keeleprobleemid, tundlik teave, ühtlustamata normatiivid).

5.1.3 Abi asjakohasus

(46) Kavandatav abimeede peab olema sobiv vahend asjaomase poliitilise eesmärgi täitmiseks. Abimeedet ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid võimaldavad anda sama positiivse panuse ühise eesmärgi saavutamisse.

5.1.3.1 Asjakohasus võrreldes alternatiivsete poliitikavahenditega

(47) Riigiabi ei ole ainus liikmesriikidele kättesaadav poliitikavahend keskkonnakaitse parandamiseks või hästi toimiva kindla, taskukohase ja säästva Euroopa energiaturu saavutamiseks. On oluline meeles pidada, et võib olla ka muid, sobivamaid vahendeid nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Regulatiivsed normid ja turupõhised vahendid on kõige olulisemad vahendid keskkonna- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Leebetel vahenditel, näiteks vabatahtlikul ökomärgiste süsteemil ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate levitamisel võib samuti olla oluline roll keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisel.

(48) Eri meetmed sama turutõrke leevendamiseks võivad üksteisele vastu töötada. See võib juhtuda eriti siis, kui tõhus, turupõhine mehhanism on loodud selleks, et tegeleda just välismõjude probleemiga. On oht, et samale turutõrkele suunatud täiendav abimeede võib vähendada turupõhise mehhanismi tõhusust.

(49) Ka eri meetmed erinevate turutõrgete leevendamiseks võivad üksteisele vastu töötada. Tootmise piisavuse probleemi lahendamise meede võib toetada ka fossiilkütuste kasutamist, mis peab olema tasakaalus keskkonnapoliitilise eesmärgiga kaotada järk-järgult keskkonnakahjulikud toetused. Samuti võib kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meede suurendada varustamist muutlikest allikatest pärit energiaga, mis võib negatiivselt mõjutada tootmise piisavust.

(50) Põhimõtte „saastaja maksab” järgimine keskkonnaalaste õigusaktide kaudu tagab põhimõtteliselt, et negatiivsete välismõjudega seotud turutõrked saavad lahendatud. Seepärast ei ole riigiabi sobiv vahend ning seda ei saa anda, kui

21

abisaajat saab kehtivate ELi või siseriiklike õigusaktide alusel pidada saaste eest vastutavaks36.

5.1.3.2. Asjakohasus teiste abivahenditega võrreldes

(51) Keskkonna- ja energeetikaabi võib anda eri vormis. Liikmesriik peaks siiski tagama, et abi antakse vormis, mis kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutab. Sellega seoses peab liikmesriik näitama, miks muud tõenäoliselt vähem moonutavad abivormid, näiteks tagastatavad ettemaksed võrreldes otsetoetustega või maksukrediidid võrreldes maksuvähendustega või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (näiteks madala intressiga laenud või intressitoetused, riigigarantiid või kapitali alternatiivne andmine soodsatel tingimustel), on vähem asjakohased.

(52) Abivahendi valik peaks vastama turutõrkele, mida abimeetmega soovitakse parandada. Eelkõige juhul, kui tegelikud tulud on ebakindlad, näiteks energiasäästumeetmete puhul, võib tagastatav ettemakse olla asjakohane vahend.

(53) Tegevusabi puhul peab liikmesriik tõendama, et abi on sobilik kava eesmärgi saavutamiseks, arvestades probleeme, mida abiga kavatsetakse lahendada. Abi asjakohasuse tõendamiseks võib liikmesriik arvutada abisumma eelnevalt kindla summana, mis katab arvatavad lisakulud konkreetsel perioodil, et motiveerida ettevõtjaid hoidma kulusid kontrolli all ning oma äritegevust aja jooksul tõhustama37.

(54) Kavade asjakohasuse tõendamiseks võib liikmesriik toetuda ka varasemate hindamiste tulemustele, nagu on kirjeldatud punktis 7.

5.1.4 Ergutav mõju


(55) Keskkonna- ja energeetikaabi saab lugeda siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Ergutav mõju ilmneb, kui abi innustab abisaajat muutma oma käitumist, et parandada keskkonnakaitset, või parandab kindla, taskukohase ja säästva Euroopa energiaturu toimimist, mida ilma abita ei toimuks. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida ettevõtja teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

(56) Komisjon leiab, et liidu tulevaste normatiividega kohanemiseks antud abil on põhimõtteliselt ergutav mõju. Abil ei ole siiski ergutavat mõju, kui ettevõtjad viivad investeeringute abil oma tegevuse kooskõlla liidu normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid mis ei ole veel jõustunud.

(57) Erandina punktist 56 leitakse, et abil selliste liidu normatiividega kooskõlla viimiseks, mis on juba vastu võetud, kuid mis ei ole veel jõustunud, on ergutav mõju, kui investeering viiakse lõpule vähemalt üks aasta enne liidu normatiivide jõustumist.

(58) Erandina punktist 56 võib esineda ergutav mõju, kui abi antakse36 Komisjon on seisukohal, et saastatud alade jaoks antavat abi võib anda ainult juhul, kui saastajat – s.t

isikut, kes on vastutav vastavalt igas liikmesriigis kohaldatavatele õigusaktidele, ilma et see piiraks keskkonnavastutuse direktiivi (direktiiv 2004/35/EÜ) ja teisi asjaomaseid ELi eeskirju selles küsimuses – ei ole kindlaks tehtud või teda ei saa juriidiliselt kohustada rahastama heastamist põhimõtte „saastaja maksab” kohaselt.

37 Kui aga tulevased kulude ja tulude arengusuunad on väga ebakindlad ja teave on väga asümmeetriline, võib riiklik ametiasutus soovida kasutada selliseid hüvitusmudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaks määratud, vaid pigem eelnevalt kindlaks määratud ja tagantjärele hüvitamise kombinatsioon (näiteks ootamatute tulude tasakaalustatud jagamine).

22

(a) ELi vastuvõetud normatiividele vastavate uute maantee-, raudtee-, siseveeteede- ja meretranspordivahendite omandamiseks, kui nende omandamine toimub enne nende normatiivide jõustumist või kui jõustunud normatiive ei kohaldata juba ostetud transpordivahendite suhtes;

(b) olemasolevate maantee-, raudtee-, siseveeteede- ja meretranspordivahendite moderniseerimiseks, tingimusel, et ELi normatiivid ei olnud ajal, mil kõnealused transpordivahendid kasutusele võeti, veel jõus või et jõustunud normatiive kõnealuste transpordivahendite suhtes ei kohaldata.

(59) Et mitte pärssida liikmesriikide võimalikku tahet kehtestada sellised kohustuslikud siseriiklikud normatiivid, mis on vastavatest liidu normatiividest rangemad, leiab komisjon põhimõtteliselt, et positiivse panuse keskkonna- või energiapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks annavad abi toetavad investeeringud, mis võimaldavad abisaajal oma tegevuse tulemusena ületada kohaldatavaid liidu normatiive. Selline positiivne panus esineb olenemata sellest, kas on kehtestatud kohustuslikud siseriiklikud normatiivid, mis on liidu normatiividest rangemad. See hõlmab näiteks meetmeid et vee ja õhu kvaliteedi parandamiseks, nii et see ületab kohustuslikke ELi normatiive.

(60) Komisjon on seisukohal, et abil puudub abisaajale ergutav mõju juhtudel, kui töö projektiga on käivitunud juba enne seda, kui abisaaja riiklikele asutustele abitaotluse esitab. Juhul, kui abisaaja alustab projekti rakendamist enne abi taotlemist, ei loeta sellele projektile antud mis tahes abi siseturuga kokkusobivaks.

(61) Liikmesriik peab kasutama abitaotlusvormi, mis sisaldab vähemalt taotleja nime ja suurust, projekti kirjeldust, sealhulgas selle asukohta, algus- ja lõppkuupäeva, projekti läbiviimiseks vajalikku abisummat ja abikõlblikke kulusid. Taotlusvormil peavad abisaajad selgitama, mis juhtuks ilma abita. Seda alternatiivset projekti nimetatakse vastupidiseks stsenaariumiks. Vastupidisesse stsenaariumisse võib lisada ka olukorra, kus täiendavaid investeeringuid ei tehta (nt lisades käitisele filtri, ilma et liidu normatiiv kohustaks abisaajat seda tegema). Lisaks peavad suurettevõtjad esitama dokumentaalsed tõendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks. Käesolevat lisakohustust ei kohaldata VKEde suhtes.

(62) Taotlusvormi kättesaamisel peab abi andev ametiasutus kontrollima vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ja kinnitama, et abil on soovitud ergutav mõju. Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on autentne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse. Punktide 61 ja 62 tingimuste täitmine ei ole siiski vajalik, kui abi antakse pakkumuse alusel.


(63) Eraldi teatamisele kuuluvate meetmete puhul peab liikmesriik komisjonile täielikult tõendama abi ergutavat mõju. Ta peab esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab oluliselt investeerimisotsust, muutes abisaaja käitumist, et parandada keskkonnakaitset või Euroopa energiaturu toimimist. Põhjaliku hindamise võimaldamiseks peab liikmesriik esitama lisaks teabele abi saava projekti kohta ka kõikehõlmava kirjelduse vastupidisest stsenaariumist, kui abisaaja ei saa abi üheltki liikmesriigilt. See tõendus ei ole siiski vajalik, kui abi antakse pakkumuse alusel.

23

(64) Uue investeeringu või tootmismeetodi eelised ei piirdu tavaliselt ainult nende otsese mõjuga keskkonnale või energiaturule. Sellised eelised võivad olla eelkõige tootmisega seotud,38 samas kui riskid on seotud eeskätt ebaselgusega, kas investeering on nii tootlik, kui arvatakse.

(65) Ergutav mõju tuleb põhimõtteliselt kindlaks määrata vastupidiste stsenaariumide võrdlusanalüüsi (kontrafaktilise analüüsi) põhjal, milles võrreldakse kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita. Põhimõtteliselt tähendab see kontrollimist, kui kasumlik oleks projekt abi puudumisel, et näha, kas ettevõte saaks alternatiivse projekti rakendamisel tõesti rohkem kasumit.

(66) Seejuures saab kasumlikkuse taset hinnata selliste meetodite abil, mida asjaomases tööstusharus üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata meetodeid projekti nüüdispuhasväärtuse,39 sisemise tasuvusläve 40 või rakendatud kapitalilt saadud keskmise kasumi (ROCE) hindamiseks. Projekti kasumlikkust võrreldakse tavapärase tulumääraga, mida ettevõte kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes. Kui sellised määrad ei ole teada, võrreldakse projekti kasumlikkust ettevõtte kapitalikuludega tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumääradega.

(67) Kui puudub konkreetne vastupidine stsenaarium, võib ergutava mõju olemasolu eeldada rahastamispuudujäägi korral, st kui eelnevalt koostatud äriplaani alusel ületavad investeerimiskulud investeeringu oodatava tegevuskasumi nüüdispuhasväärtust.

(68) Eelkõige kutsutakse liikmesriike üles toetuma ajakohastatud, asjakohasele ja usaldusväärsele tõendusmaterjalile, nt juhatuse ametlikele dokumentidele, krediidikomitee aruannetele, riskianalüüsidele, finantsaruannetele, ettevõtte äriplaanidele, eksperdiarvamustele ja muudele uuringutele hinnatava investeerimisprojekti kohta. Ergutavat mõju võivad aidata tõendada dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudlus-, kulu- ja finantsprognooside kohta, dokumendid, mis esitatakse investeerimiskomisjonile ning mis täpsustavad eri investeerimisstsenaariume, või dokumendid, mis esitatakse finantsasutustele.

(69) Et tagada ergutava mõju objektiivne hindamine, võib komisjon oma hinnangus ergutava mõju kohta võrrelda ettevõtte andmeid selle majandusharu andmetega, kus ettevõte tegutseb (võrdlusanalüüs). Eelkõige peab liikmesriik võimaluse korral esitama tööstusharupõhised andmed, mis tõendavad, et ettevõtte vastupidine stsenaarium, nõutud tulemuslikkuse tase ja kavandatud rahavood on põhjendatud.

(70) Komisjon võib leida ergutava mõju olemasolu ka juhtudel, kus ettevõtjal võib olla stiimul projekt tänu abile läbi viia, isegi kui abi saanud projekt ei saavuta

38 Tootmise eelised, mis ergutavat mõju negatiivselt mõjutavad, on suurenenud võimsus, tootlikkus, tõhusus või parem kvaliteet. Muud eelised võivad olla seotud toote mainega või tootmismeetodi märgistamisega, mis võivad kahjustada ergutavat mõju eelkõige turgudel, kus esineb konkurentsisurve keskkonnakaitse kõrge taseme säilitamiseks.

39 Projekti nüüdispuhasväärtus on erinevus positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahel investeeringu eluea jooksul, diskonteeritud praegusesse väärtusesse (tavaliselt kasutades kapitalikulusid), st asjaomase ettevõtte poolt teistele sarnastele investeerimisprojektidele kohaldatavad normaalsed tulumäärad. Kui see võrdlusnäitaja ei ole saadaval, võib selleks kasutada ettevõtte kapitalikulusid tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäärasid.

40 Sisemine tulumäär ei põhine antud aasta arvestuslikul tulul, vaid võtab arvesse tulevasi rahavooge, mida investor loodab saada kogu investeeringu eluea jooksul. See määratletakse diskontomäärana, mille puhul rahavoogude jada nüüdispuhasväärtus võrdub nulliga.

24

tavaliselt nõutud tulemuslikkuse taset. See võib olla põhjendatud näiteks laiema kasuga, mis ei kajastu projekti enda kasumlikkuses. Sellistel asjaoludel on tõendid ergutava mõju olemasolu kohta eriti olulised.

(71) Kui ettevõtja kohaldab liidu normatiividest rangemat riiklikku normatiivi või normatiivi, mis on vastu võetud liidu normatiivide puudumisel, teeb komisjon kindlaks, et see on abisaajat oluliselt mõjutanud kulude suurenemisega ja et ta ei oleks suutnud katta riiklike normatiivide kohese rakendamisega seotud kulusid.

(72) Investeeringute puhul, tänu millele ületavad ettevõtjad liidu normatiivides nõutud taset, ei pruugi komisjon siiski tuvastada ergutavat mõju, eriti kui sellised investeeringud vastavad turul kättesaadavatele tehnilistele miinimumnormidele.

(73) Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, innustades lisategevust, siis ei ole sellisel abil ergutavat mõju keskkonnasäästliku käitumise edendamisel ELis ega Euroopa energiaturu toimimise parandamisel. Seetõttu ei kiideta abi heaks juhul, kui ilmneb, et sama tegevust oleks läbi viidud ka ilma abita.

5.1.5 Abi proportsionaalsus


(74) Keskkonna ja energeetikaabi peab olema alati proportsionaalne. Abi peetakse proportsionaalseks, kui abisumma abisaaja kohta piirdub miinimumiga, mis on vajalik, et saavutada soovitud keskkonnakaitse- või energeetikaalane eesmärk.

(75) Üldiselt loetakse abi minimaalselt vajalikuks, kui abisumma vastab eesmärgi saavutamiseks vajalikele (neto)lisakuludele võrreldes vastupidise stsenaariumiga abi puudumisel. Netolisakulude abil võrreldakse erinevust abisaava projekti ning alternatiivse, abi puudumisel teostatava investeerimisprojekti (vastupidise stsenaariumi) majandusliku kasu ja kulude (sealhulgas investeerimis- ja tegevuskulude) vahel.

(76) Siiski võib olla keeruline täielikult arvesse võtta kõiki majanduslikke eeliseid, mida ettevõtja täiendavast investeeringust saab41. Seetõttu võib meetmete puhul, mis ei kuulu individuaalsele hindamisele, kasutada lihtsustatud meetodit, mille puhul keskendutakse täiendavate investeerimiskulude arvutamisele (st võtmata arvesse tegevustulusid ja -kulusid). Meetmeid, mis ei kuulu eraldi hindamisele, loetakse proportsionaalseks juhul, kui abisumma ei ületa teatavat protsenti abikõlblikest kuludest, nagu allpool määratletud. Nimetatud abi ülemmäär on ka teatamisele kuuluvateks meetmeteks antava abi ülempiir.

Abikõlblikud kulud

(77) Abikõlblikud kulud on täiendavad kulud, mis on seotud investeeringutega materiaalsetesse ja/või mittemateriaalsetesse varadesse. Need arvutatakse selliste investeeringute kuludena, mis on otseselt seotud ühist huvi pakkuva eesmärgiga, mille poole püüeldakse, ja määratakse kindlaks vastupidise stsenaariumiga võrreldes, kui see on asjakohane. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonna- või energiaalaste eesmärkide saavutamisega, ei ole abikõlblikud.

(78) Abikõlblikke kulusid määratletakse järgmiselt:

(a) juhul, kui ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamise kulud saab investeeringute kogukuludes kindlaks määrata eraldi investeeringuna (näiteks seepärast, et keskkonnasäästlik osa on olemasoleva rajatise

41 Näiteks teatavaid eeliseid, nagu keskkonnaalase investeeringuga paranenud nn rohelist mainet, ei ole lihtne mõõta.

25

hõlpsalt tuvastatav lisakomponent), loetakse sellise investeeringu kulud abikõlblikeks kuludeks;

(b) kõikidel muudel juhtudel on abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes toetatavat investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta. Korrektne vastupidine stsenaarium sisaldab tehniliselt võrreldava investeeringu42 kulusid, mida saab usaldusväärselt katta ilma abita43 ja millega ei saavutata ühist huvi pakkuvat eesmärki või saavutatakse see ainult väheses ulatuses.

(79) 2. lisas esitatakse näiteid asjakohasest vastupidisest stsenaariumist või abikõlblike kulude arvutamiskäigust, mis annab ülevaate vastupidisest stsenaariumist, mida sarnastel juhtudel kasutada.

(80) Mõnede, eriti integreeritud projekte toetavate meetmete (nt integreeritud energiatõhususe meetmete) puhul võib olla keeruline vastupidist stsenaariumi välja töötada. Selliste projektide puhul tuleb komisjonil kaaluda asendusnäitajat lisakulude kindlaksmääramiseks (nt rahastamispuudujäägil põhinev lähenemisviis). Kui investeerimisprojekt hõlmab ainult uue taristu ehitamist osana kaugkütte või -jahutuse projektist, siis võib asendusnäitaja leidmiseks kasutada rahastamispuudujäägil põhinevat lähenemisviisi.

Abi ülemmäär

(81) Prognoositavuse ja võrdsete võimaluste tagamiseks kohaldab komisjon 2. lisas kehtestatud abi ülemmäärasid. Need kajastavad ühelt poolt riikliku sekkumise vajadust (mille kindlakstegemisel võetakse arvesse turutõrke olulisust) ja teiselt poolt konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste prognoositavat taset.

(82) Kõrgemat abi ülemmäära võib lubada teatavat liiki abi puhul või kui investeering leiab aset abi saavas piirkonnas, kuid abi osakaal ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.

(a) Abi osakaalu võib suurendada [15] protsendipunkti võrra energeetika- ja keskkonnainvesteeringute puhul abi saavas piirkonnas, mis vastab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud tingimustele, ning 5 protsendipunkti võrra energia- ja keskkonnainvesteeringute puhul abi saavas piirkonnas, mis vastab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud tingimustele. Komisjon loeb need suurendamised õigustatuks, arvestades nende piirkondade mitmesuguseid probleeme, mis võivad pärssida ka keskkonna- või energeetikainvesteeringuid.

(b) Abi osakaalu võib suurendada keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % ja väikeettevõtjate puhul 20 %. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, kellel võivad olla ühest küljest nende tegevuse suurusega võrreldes suhteliselt suuremad kulud, et saavutada keskkonna- ja energiapoliitilisi eesmärke, ja kes võivad teisest küljest seista silmitsi kapitaliturgude puudustega, mille piirangute tõttu nad peavad neid kulusid kandma, võib abi suurem osakaal olla põhjendatud, kuna tõsiste konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste oht on väiksem, kui abisaaja on väike või keskmise suurusega ettevõtja.

42 Tehniliselt võrreldav investeering on investeering, mille puhul tootmisvõimus ja kõik muud tehnilised näitajad (välja arvatud need, mis on otseselt seotud eesmärgi saavutamiseks tehtava täiendava investeeringuga) on samad.

43 Kõnealune võrdlusinvesteering peab olema ärilisest seisukohast usutav alternatiiv hinnatavale investeeringule.

26

(c) Abi suurem osakaal võib teatud tingimustel olla põhjendatud ökoinnovatsiooni puhul, millega võidakse leevendada kahekordset turutõrget, mis on seotud innovatsiooniriski ja projekti keskkonnaaspektiga. See kehtib eelkõige ressursitõhususe meetmete kohta. Abi osakaalu võib suurendada 10 protsendipunkti võrra, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

i ökoinnovatsiooniga seotud vara või projekt peab olema uus või oluliselt täiustatud võrreldes ELi vastava valdkonna tehnika tasemega44;

ii oodatav keskkonnakasu peab olema oluliselt suurem kui paranemine, mis tuleneb võrreldava tegevuse üldisest arengust45;

iii kõnealuste varade või projektide innovaatiline iseloom hõlmab ilmselget tehnoloogilist, turu- ja rahanduslikku riski, mis on suurem kui tavapäraste mitteinnovaatiliste varade või projektide puhul46.

(83) Seetõttu kavatseb komisjon lugeda abi siseturuga kokkusobivaks, kui abikõlblikud kulud on õigesti arvutatud ning 2. lisas sätestatud abi ülemmääradest on kinni peetud. .

(84) Kui abi antakse abisaajale tõeliselt konkureeriva pakkumismenetluse käigus ning võttes aluseks selged, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, võib abi summa olla kuni 100 % abikõlblikest kuludest47. Kõnealune pakkumismenetlus peab olema mittediskrimineeriva iseloomuga ja selles peab osalema piisaval arvul ettevõtjaid. Lisaks sellele peab pakkumismenetlusega seotud eelarve olema siduv piirang, mis tähendab, et kõik osalejad ei saa abi. Abi antakse vastavalt pakkuja algselt esitatud pakkumusele, välistades järgnevad läbirääkimised.

(85) Üks abi erivorme võib olla kaubeldavate lubade süsteem, mis võib hõlmata riigiabi, näiteks juhul, kui liikmesriigid annavad lube ja kvoote turuväärtusest madalama hinnaga. Juhul kui liikmesriigi antavate lubade koguarv on väiksem kui ettevõtjate arvatav koguvajadus, on üldine mõju keskkonnakaitsele positiivne. Ettevõtja tasandil tähendab see, et juhul, kui eraldatud kvoot ei kata ettevõtja arvatavat koguvajadust, peab ettevõtja kas vähendama oma saaste hulka ja seega panustama keskkonnakaitse parandamisse või ostma täiendavaid

44 Uudsust võib liikmesriik tõendada näiteks täpselt kirjeldades innovatsiooni ning turutingimusi selle kasutusele võtmiseks või levitamiseks ja võrreldes seda teiste samal alal tegutsevate ettevõtjate tavaliselt kasutatava uusimate protsesside või organisatoorsete meetoditega.

45 Juhul kui keskkonnahoidliku innovaatilise tegevuse võrdlemisel tavapärase mitteinnovaatilise tegevusega on võimalik kasutada kvantitatiivseid parameetreid, tähendab „oluliselt suurem” seda, et keskkonnahoidlikust innovaatilisest tegevusest oodatav väike paranemine, mis väljendub keskkonnariski või saaste vähenemises või energia või ressursside tõhusamas kasutuses peaks olema vähemalt kaks korda nii suur kui võrreldava tavapärase mitteinnovaatilise tegevuse üldisest arengust oodatav väike paranemine.Juhul kui väljapakutud lähenemisviis ei ole konkreetse juhtumi puhul sobilik või kui kvantitatiivne võrdlemine ei ole võimalik, peab riigiabi taotlemise toimik sisaldama üksikasjalikku kirjeldust meetodi kohta, mida kasutatakse kõnealuse kriteeriumi hindamiseks, tagades, et hindamine toimub samaväärsel tasemel kui väljapakutud meetodi puhul.

46 Seda riski saab liikmesriik tõendada mitmel moel: projekti kulude ja ettevõtja käibe suhtega, väljatöötamiseks vajaliku ajaga, ökoinnovatsioonist oodatava kasuga võrreldes kuludega ja ebaõnnestumise tõenäosusega.

47 Seda seetõttu, et sellistel asjaoludel võib eeldada, et erinevad pakkumised peegeldavad kõiki võimalikke eeliseid, mis võivad täiendavast investeeringust tuleneda.

27

kvoote turult ja seega maksma oma saaste eest. Et konkurentsimoonutusi vähendada, ei ole õigustatud üleliigsete kvootide eraldamine ja tuleb sätestada nõuded põhjendamatute turuletuleku tõkete vältimiseks.

5.1.5.2. Abi kumuleerumine

(86) Abi võib anda samaaegselt mitme abikava raames või kumuleerida seda sihtotstarbelise üksikabiga, tingimusel et riigiabi kogusumma tegevuse või projekti jaoks ei ületa käesolevates suunistes sätestatud abi ülemmäärasid. Komisjoni keskselt hallatav liidu toetus, mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all,48 ei kujuta endast riigiabi. Kui selline liidu toetus on kombineeritud riigiabiga, siis võetakse teavitamiskünnistest ja abi ülemmäärast kinnipidamise kontrollimisel arvesse ainult riigiabi, tingimusel et riikliku rahastamise kogusumma, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, ei tohi olla suurem kui kohaldatavate ELi määrustega sätestatud maksimaalne rahastamise määr.

(87) Abi ei või kumuleerida vähese tähtsusega abiga samade abikõlblike kulude puhul juhul, kui sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abi osakaal käesolevates suunistes sätestatud ülemmäära.

5.1.5.3. Eraldi teatamisele kuuluva investeerimis- ja tegevusabi täiendavad tingimused

(88) Üksikabi puhul ei piisa proportsionaalsuse tagamiseks vastavusest käesolevas jaotises ja 2. lisas sätestatud abi ülemmääradele. Nimetatud abi ülemmäärasid kasutatakse üksikabi piirmäärana49.

(89) Üldreeglina peetakse eraldi teatamisele kuuluvat abi miinimumiga piirduvaks, kui abisumma vastab toetatava investeeringu tegemise netolisakuludele, võrreldes vastupidise stsenaariumiga, mille kohaselt abi ei anta. Arvesse tuleb võtta kõiki asjassepuutuvaid kulusid ja tulusid projekti kestuse jooksul.

(90) Kui ühtegi konkreetset alternatiivset projekti ei ole võimalik lugeda vastupidiseks stsenaariumiks, kontrollib komisjon, kas abisumma ületab miinimumi, mis on vajalik toetatava projekti piisavalt kasumlikuks muutmiseks, nt kas see tõstab projekti sisemist tasuvusläve asjaomase ettevõtja poolt teistele sarnastele projektidele kohaldatud tavapärastest tulumääradest kõrgemaks. Kui see võrdlusalus ei ole kättesaadav, siis võib sellel eesmärgil kasutada ettevõtja kapitalikulusid tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäärasid.

(91) Liikmesriik peaks esitama tõendid selle kohta, et abisumma jääb minimaalseks. Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. Liikmesriik peab proportsionaalsust dokumentaalselt tõendama näiteks punktis 68 viidatud dokumentide alusel.

(92) Pakkumuse alusel antud tegevusabi puhul loetakse üksikabi proportsionaalseks, kui üldtingimused on täidetud.

5.1.6 Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine

48 Näiteks toetus, mille andmise aluseks on komisjoni otsus nr 2010/670/EL (millega määratakse uute osalejate reservi saastekvootide arvuks 300 miljonit) ja määrus (EL) nr 2010/1233, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2009/663 (rahastamine programmist EEPR), Horisont 2020 või COSME.

49 Sihtotstarbelise üksikabi andmisel määratakse piirmäär kindlaks, võrreldes tavapäraseid andmeid asjaomase tööstusharu kohta kava raames eraldi teatamisele kuuluva abi ülemmääraga.

28

(93) Et abi oleks siseturuga kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele olema piiratud ning väiksem kui positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

(94) Komisjon leiab, et abi põhjustab kaht põhilist moonutust: tooteturu moonutused ja asukohaga seotud mõjud. Mõlemat liiki moonutused võivad põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist (mis kahjustab siseturu toimimist) ning probleeme seoses majandustegevuse piirkondadevahelise jaotumisega.

(95) Keskkonnaabi puhul eelistatakse juba selle olemuse tõttu keskkonnahoidlikke tooteid ja tehnoloogiaid teistele, rohkem saastavatele toodetele ja tehnoloogiatele. Abi sellist mõju ei loeta põhimõtteliselt põhjendamatuks konkurentsimoonutuseks, sest see on oma olemuselt seotud abi tegeliku eesmärgiga (majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine). Keskkonnaabi võimaliku negatiivse mõju hindamisel – analüüsides meetme negatiivset mõju abi mitte saanud ettevõtjate turupositsioonile ja seega kasumile – võtab komisjon arvesse meetme üldist mõju keskkonnale. Seda tehes võtab komisjon arvesse abi moonutavat mõju konkurentidele, kes tegutsevad samuti keskkonnahoidlikult, seda isegi abi puudumise korral. Samamoodi järgitakse põhimõtet, et mida väiksem on kõnealuse meetme oodatav keskkonnamõju, seda olulisem on kontrollida selle mõju konkurentide turuosadele ja turul saadavale kasumile üldiselt.

(96) Üks keskkonna- ja energiaalaste eesmärkide saavutamiseks antava riigiabi võimalik kahjulik mõju avaldub selles, et see takistab turumehhanismil anda tõhusaid tulemusi: premeerida kõige tõhusamaid ja innovatiivsemaid tootjaid ning avaldada kõige väiksema tõhususega tootjatele survet, et need teeksid parandusi, viiksid läbi restruktureerimise või väljuksid turult. See võib viia olukorrani, kus mõnedele ettevõtjatele antud abi tõttu ei saa nende tõhusamad ja innovatiivsemad konkurendid (näiteks konkurendid, kes kasutavad teistsugust, võimalik, et isegi keskkonnasäästlikumat tehnoloogiat), kes oleksid muidu suutelised turule sisenema ja laienema, seda teha. Pikas perspektiivis võib sekkumine konkurentide turuletuleku ja sealt lahkumise protsessi pidurdada innovatsiooni ja aeglustada tootlikkuse kasvu kogu majandusharus.

(97) Abil võib olla ka moonutav mõju, kuna see suurendab või säilitab abisaaja olulist turuvõimu. Ka siis, kui abi ei suurenda olulist turuvõimu otseselt, võib ta teha seda kaudselt, takistades olemasolevate konkurentide laienemist, ajendades neid turult lahkuma või muutes uute konkurentide turule tulemise ebasoodsaks.

(98) Lisaks tooteturgude moonutustele võib abi mõjutada ka kaubandust ja asukohavalikut. Kõnealused moonutused võivad tekkida liikmesriikide vahel, juhul kui ettevõtjad konkureerivad piiriüleselt või kaaluvad erinevaid kohti investeerimiseks. Abi, mille eesmärk on säilitada majandustegevus ühes piirkonnas või meelitada see teistest siseturu piirkondadest ära, ei pruugi tooteturgu otseselt moonutada, kuid selle abil paigutatakse tegevus või investeeringud ühest piirkonnast teise ilma igasuguse netomõjuta keskkonnale.

Selged negatiivsed mõjud

(99) Põhimõtteliselt tuleb abimeedet ja selle rakendamise konteksti analüüsida, et välja selgitada, millisel määral võib seda pidada moonutavaks. Teatavates olukordades, kui negatiivne mõju on selgelt positiivsest mõjust suurem, ei saa abi pidada siiski siseturuga kokkusobivaks.

29

(100) Komisjon kehtestab abi ülemmäärad. Need ülemmäärad on kokkusobivuse määramisel põhinõudeks ning nende eesmärk on takistada riigiabi kasutamist projektides, mille puhul abisumma suhet abikõlblikesse kuludesse peetakse väga kõrgeks ning tõenäoliselt moonutavaks.

(101) Samamoodi ei peeta kokkusobivaks keskkonna- ja energiaalaste eesmärkide saavutamiseks antavat abi, mis muudab üksnes majandustegevuse asukohta ega tõsta keskkonnakaitse taset ELi liikmesriigis.


(102) Abimeetme negatiivse mõju hindamisel keskendub komisjon moonutuste analüüsis prognoositavale mõjule, mida keskkonna ja energia valdkonnale antav abi avaldab ettevõtjatevahelisele konkurentsile mõjutatavatel tooteturgudel ja majandustegevuse asukohale. Kui riigiabi meetmed on tõhusalt suunatud turutõrkele, mida püütakse parandada, on oht, et riigiabi moonutab põhjendamatult konkurentsi, piiratud.

(103) Kui abi on proportsionaalne ja piirdub täiendavate investeerimiskuludega, on abi negatiivne mõju põhimõtteliselt leevendatud. Kuid isegi juhul, kui abi on vajalik ja proportsionaalne, võib see siiski kaasa tuua abisaaja käitumise muutuse, mis moonutab konkurentsi. Kasumit taotlev ettevõtja parandab tavaliselt keskkonnakaitset kohustuslikest nõuetest rohkem ainult juhul, kui ta on arvamusel, et sellega kaasneb talle vähemalt väike eelis.

(104) Et hoida konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi võimalikult väikesena, paneb komisjon suurt rõhku valikumenetlusele: valikuprotsess peab võimaluse korral olema läbipaistev ja avatud ning ei tohi olla diskrimineeriv ega välistada alusetult ettevõtjaid, kes võiksid konkureerida projektidega, mille keskkonna- või energiaalane eesmärk on sama. Valikuprotsessi eesmärk on valida abisaaja, kes saavutaks keskkonna- või energiaalase eesmärgi kõige väiksema abisummaga või kõige kulutõhusamal moel.

(105) Komisjon võtab abi konkurentsi moonutavat mõju hinnates arvesse eelkõige järgmisi aspekte:

(a) tootmisühiku kulude vähendamine või hüvitamine: juhul, kui uue seadmega50 kaasneb kulude vähenemine ühe toodetud ühiku kohta võrreldes olukorraga, kui abi ei anta, või juhul, kui abiga hüvitatakse osaliselt tegevuskulusid, on tõenäoline, et abisaajad suurendavad oma müüki. Mida hinnapaindlikum on toode, seda ulatuslikum on võimalik konkurentsimoonutus;

(b) keskkonnasäästlikum tootmisprotsess: juhul, kui abisaajad võtavad kasutusele keskkonnasäästlikuma tootmisprotsessi ja juhul, kui on tavapärane, et märgistamise ja maine kaudu eristatakse tarbijate silmis tooteid keskkonnakaitse taseme alusel, on tõenäoline, et abisaajad suurendavad oma müüki. Mida suuremas ulatuses eelistavad tarbijad keskkonnahoidlikke tooteid, seda ulatuslikum on võimalik konkurentsimoonutus;

(c) uus toode: juhul, kui abisaajad saavad uue või parema kvaliteediga toote, on tõenäoline, et nad suurendavad oma müüki ja saavad võib-olla

50 Võib juhtuda, et täiendavate investeerimiskulude arvutamisel ei võeta täielikult arvesse kõiki tulusid, sest tegevustulusid ei arvata maha kogu investeeringu eluea arvestuses. Lisaks sellele on teatavat tüüpi eeliseid, mis on näiteks seotud suurenenud tootmisvõimsusega ja suurenenud tootmisega ilma tootmisvõimsuse muutumiseta, mida võib olla raske arvesse võtta.

30

„esimese tulija” eelise. Mida suuremas ulatuses eelistavad tarbijad keskkonnahoidlikke tooteid, seda ulatuslikum on konkurentsimoonutus.


(106) Liikmesriik peab tagama, et eelkirjeldatud moonutav mõju oleks piiratud. Lisaks jaotises 5.1.6.1. määratletud aspektidele võtab komisjon arvesse ja hindab üksikabi puhul, kas abiga

(a) toetatakse ebatõhusat tootmist, takistades seeläbi tootlikkuse kasvu sektoris;

(b) moonutatakse dünaamilisi stiimuleid;

(c) luuakse või võimendatakse turujõudu või välistavaid praktikaid;

(d) muudetakse kunstlikult kaubavoogusid või tootmise asukohta.

(107) Komisjon võib abi kumulatiivse mõju hindamisel võtta arvesse selliste energia- ja keskkonnaalaste toetuskavade (v.a teatatud kava) kavandatud kasutuselevõttu, mis toovad otseselt või kaudselt abisaajale kasu.

(108) Komisjon hindab ka, kas abi võib kaasa tuua olukorra, kus mõned piirkonnad saavad kasu soodsamatest tootmistingimustest, eelkõige tänu abist tulenevatele suhteliselt madalamatele tootmiskuludele või abi kaudu saavutatud kõrgematele tootmisstandarditele. See võib kaasa tuua ettevõtjate paigalejäämise või ümberpaigutumise abi saavatesse piirkondadesse või kaubandusvoogude nihkumise abi saavate piirkondade suunas. Teatamisele kuuluva üksikabi analüüsimisel võtab komisjon arvesse kõiki tõendeid selle kohta, et abisaaja on kaalunud alternatiivseid asukohti.

5.1.7 Läbipaistvus

(109) Liikmesriigid peavad avaldama kesksel veebisaidil või mitme veebisaidi andmeid koondaval ühel veebisaidil (näiteks piirkondlikud veebisaidid) riigiabikavade kohta vähemalt järgmise teabe: teatatud abikava tekst ja selle rakendussätted, abi andev asutus, abisaajate nimed, abi liik (abi vahend) ja abisumma iga abisaaja kohta, abisaaja liik (VKE või suurettevõtja), piirkond (NUTS II tasandil), kus abisaaja asub, ning NACE rühma tasandil põhiline majandussektor, milles abisaaja tegutseb. Nimetatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis ka sihtotstarbelise üksikabi puhul. Selline teave avaldatakse pärast abi andmise otsuse tegemist, seda säilitatakse vähemalt 10 aastat ja see on üldsusele piiranguteta kättesaadav51.

5.2 Abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale

(110) EL on seadnud nõudlikud kliima- ja eelkõige energiasäästvuse eesmärgid eelkõige osana strateegiast „Euroopa 2020”. Mitme ELi õigusaktiga juba toetatakse kõnealuste eesmärkide saavutamist, nagu näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteem, taastuvenergia direktiiv (Renewable Energy Directive, RED) ja kütusekvaliteedi direktiiv. Siiski ei pruugi nende rakendamine alati anda turul kõige tõhusamat tulemust ja teatavatel tingimustel võib riigiabi olla sobilik vahend, mis aitab kaasa ELi eesmärkide ja nendega seotud riiklike eesmärkide saavutamisele.

51 Seda teavet tuleks pidevalt uuendada (näiteks iga kuue kuu järel) ja teha avatud vormingus kättesaadavaks.

31

(111) Kuigi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja CO2 maksude puhul võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste kulusid, ei pruugita seda teha (veel) täielikult ning seega võib riigiabi olla liikumapanev jõud omavahel seotud, kuid erinevate ELi taastuvenergia tootmise eesmärkide saavutamisel. Kuni ei tõendata vastupidist, eeldab komisjon, et endiselt esineb turutõrge, mida saaks lahendada taastuvenergiale antava abiga.

(112) Et võimaldada liikmesriikidel saavutada oma eesmärke kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, eeldab komisjon, et abi on asjakohane ja antud abi moonutav mõju on piiratud, tingimusel et kõik teised tingimused on täidetud.

(113) Seoses abiga hüdroenergia tootmisele tuleb märkida, et selle mõju võib olla kahetine. Ühelt poolt võib sellel olla positiivne mõju tänu vähesele kasvuhoonegaaside heitele ja teiselt poolt võib sellel olla ka negatiivne mõju veesüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Seega peavad liikmesriigid hüdroenergiale abi andmisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik,52 ja eelkõige artikli 4 lõiget 7, kus sätestatakse kriteeriumid veekogude uute muutmiste kohta.

(114) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale võib abi anda kas investeerimis- või tegevusabina. Investeerimisabi kavade ja eraldi teatatud investeerimisabi puhul kohaldatakse jaotises 5.1 sätestatud tingimusi. Biokütuseid tootvatele käitistele saab investeerimisabi anda üksnes juhul, kui need käitised ei tooda biokütuseid teraviljast ega muudest tärkliserikastest kultuuridest, suhkru- ega õlikultuuridest, nagu on määratletud komisjoni ettepanekus COM(2012)59553.

(115) Tegevusabi kavade puhul kohaldatakse jaotise 5.1 üldsätteid, mida on kohandatud käesolevas alajaotises sätestatud erisätetega. Eraldi teatatud tegevusabi suhtes kohaldatakse jaotises 5.1 sätestatud tingimusi, võttes vajaduse korral arvesse käesolevas alajaotises tegevusabi kavade puhul tehtud muudatusi.

(116) Komisjon annab abikavadele loa maksimaalselt kuni kümneks aastaks. Kui meetmega pärast seda ajavahemikku jätkatakse, tuleks sellest uuesti teatada.

(117) Abi käsitatakse siseturuga kokkusobivana üksnes juhul, kui seda antakse taastuvenergia säästlikele liikidele, nagu on määratletud ELi õiguslikus raamistikus. Biokütuste puhul leiab komisjon, et 2020. aasta järgsel perioodil peaksid abi saama üksnes täiustatud biokütused.

(118) Liit on seadnud üldise liidu eesmärgi taastuvate energiaallikate osa kohta energia lõpptarbimises ja kandnud selle üle kohustuslikesse riiklikesse eesmärkidesse. Taastuvenergia direktiiv54 sisaldab koostöömehhanisme,55 mis hõlbustavad piiriülest toetust riiklike eesmärkide saavutamiseks. Konkurentsi moonutava mõju piiramiseks peaksid tegevusabi kavad põhimõtteliselt olema avatud teistele EMP riikidele ja energiaühenduse lepinguosalistele. See vähendaks nende

52 ELT L 327, 22.12.2000, lk 1.53 Kui direktiiv on vastu võetud, kasutab komisjon lõpptekstis esitatud määratlusi.54 Direktiiv 2009/28/EÜ.55 Koostöömehhanismidega tagatakse, et ühes liikmesriigis toodetud taastuvenergiat võib arvestada teise

liikmesriigi eesmärgi puhul.32

liikmesriikide kulusid, kelle ainus eesmärk on saavutada ELi õigusaktides sätestatud riiklik taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärk. Liikmesriigid võivad aga soovida, et koostöömehhanism oleks olemas juba enne piiriülese toetuse lubamist, kuna muidu ei arvestata nende taastuvenergia direktiivi kohase eesmärgi puhul teistes riikides asuvate käitiste energiatoodangut. Selle tulemusena ei nõua komisjon, et kavad oleksid avatud teistele EMP või energiaühenduse riikidele, kui liikmesriigid koostöömehhanismi puudumist nõuetekohaselt põhjendavad.

(119) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale antav abi peaks põhimõtteliselt aitama taastuvat elektrienergiat turule integreerida. Teatud taastuvenergia tehnoloogiate või väikeste käitiste puhul ei pruugi see aga olla ei teostatav ega asjakohane. Eelkõige võivad abimeetmed olla vajalikud selliste vähem kasutatavate taastuvenergia tehnoloogiate esiletõstmisel, mis võivad aidata kaasa energiasektori süsinikuheite vähendamisele pikemas perspektiivis56. Seetõttu on komisjonil kavas oma hinnangus eristada abi kasutatavatele ja vähem kasutatavatele tehnoloogiatele, olenevalt nende osatähtsusest elektritarbimises. Käesolevates suunistes käsitatakse kasutatavate tehnoloogiatena neid, mille osatähtsus ELi tasandi elektritootmises on vähemalt [1–3] %, ning väiksema osatähtsusega tehnoloogiaid käsitatakse vähem kasutatavate tehnoloogiatena. Hõlmatud on ka väikeste ja esimeste kommertskäitiste ning biomassi ja biokütuste eritingimused, et võtta arvesse nende eripärasid.

Lisatasudena või soodustariifidena antav abi

Abi kasutatavatele tehnoloogiatele, millega toodetakse elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest

(120) Kasutatavate tehnoloogiate puhul peetakse uutele käitistele antavat tegevusabi siseturuga kokkusobivaks juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) Abi antakse tõeliselt konkureeriva pakkumismenetluse raames57 selgete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

(b) Kõik elektritootjad, kes toodavad elektrit taastuvatest energiaallikatest, saavad abile konkureerida mittediskrimineerival alusel.

Kui elektrienergia puhul on vaja tagada mitmekesisus taastuvate energiaallikate kombineerimise abil, võivad liikmesriigid nõuda, et abi saaks teatav minimaalne arv erinevaid taastuvaid energiaallikaid, ilma neid tehnoloogiaid eelnevalt kindlaks määramata. Samuti võivad liikmesriigid jätta välja konkreetsetest taastuvatest allikatest toodetud elektri teatavates geograafilistes piirkondades, kui see on vajalik jaotusvõrgu stabiilsuse tagamiseks.

56 Kaaluda võiks keskkonna- ja tehnilise taseme kriteeriume, mis iseloomustavad innovatiivsete tehnoloogiate pikaajalisi väljavaateid.

57 Selleks et pakkumismenetlus oleks konkureeriv, peaks osalema piisav arv ettevõtjaid; pakkumismenetlusega seotud eelarve peaks olema siduv piirang, mis tähendab, et kõigil pakkujatel ei ole võimalik abi saada ning abi antakse pakkuja esitatud esialgse pakkumuse alusel. Lisaks sellele võib konkurss olla etapiviisiline (erinevates pakkumismenetluse etappides kehtestatakse ülempiir või reserveeritud hind), tagamaks, et pakkumismenetlus ei vii ülemäärase hüvitamiseni.

33

Selleks et piirata mõju tooraineturgudele, võivad liikmesriigid pakkumismenetluse puhul välistada energia tootmise biomassist või seda piirata. Biomassist elektrit tootvatele uutele käitistele, mis jäetakse käesoleva sätte alusel välja, ei või anda muud tegevusabi.

(c) Abi antakse lisatasude või samaväärsete meetmetena, mis hõlmavad toodetud elektri otseturustamist.

(d) Abisaajad on kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi, kui on olemas konkurentsipõhised päevasisesed tasakaalustavad turud.

[Selle tingimuse rakendamise kohta on arvamused eriti teretulnud]

(e) Abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseeritud.

(f) Tegevusabist tuleb lahutada varem saadud mis tahes investeerimisabi.

Abi vähem kasutatavatele tehnoloogiatele, millega toodetakse elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest

(121) Vähem kasutatavate tehnoloogiate puhul peetakse tegevusabi siseturuga kokkusobivaks, kui see täidab kasutatavatele tehnoloogiatele esitatud tingimusi või kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) abi energiaühiku kohta ei ületa erinevust teatud tehnoloogia abil energia tootmise ühtlustatud kogukulude ja asjaomase energialiigi turuhinna vahel. Tootmiskulusid ajakohastatakse korrapäraselt, vähemalt iga [6 kuu] jooksul või iga paigaldatud [1 GW] uue võimsuse korral;

(b) abi antakse lisatasude või samaväärsete meetmetena, mis hõlmavad toodetud elektri otseturustamist;

(c) abisaajad on kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi, kui on olemas konkurentsipõhised päevasisesed tasakaalustavad turud;

(d) tootmiskuludest lahutatakse investeerimisabi;

(e) abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseerunud.

(122) Samu tingimusi kohaldatakse abi suhtes, mida antakse taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia kui elektri toetamiseks, välja arvatud punktid (121)(a) ja (121)(b).

Taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele esimestele kaubandusliku energiatootmise projektidele ja väikestele käitistele antav abi

(123) Liikmesriigid võivad anda abi esimestele kaubandusliku elektritootmise käitistele ja väikestele käitistele, mille elektritootmise võimsus on väiksem kui [1] MW, välja arvatud tuuleenergia puhul, kus kohaldatav piirmäär on [5 MW või kolm tootmisüksust], vastavalt soodustariifidele ja järgides punktides (121), (121)(c) ja 121e sätestatud tingimusi. Väikeseid käitisi, millel on ühine ühenduspunkt elektrivõrguga, käsitatakse ühe käitisena.

34

Abi olemasolevatele biomassi kasutavatele jaamadele pärast jaama amortiseerimist

(124) Erinevalt muudest taastuvatest energiaallikatest nõuab biomass suhteliselt väiksemaid investeerimiskulusid, kuid biomassi kasutava jaama muutuvad tegevuskulud on suuremad. Suuremad tegevuskulud võivad takistada biomassi58

kasutava jaama töötamist pärast amortiseerimist, kuna muutuvad tegevuskulud võivad olla suuremad kui piirtulud. Teisest küljest võib olemasolev jaam töötada edasi, kasutades biomassi asemel sisendallikana fossiilkütust, kui fossiilkütuste kasutamine sisendina on majanduslikult soodsam kui biomassi kasutamine. Biomassi kasutamise säilitamiseks mõlemal juhul võib komisjon otsustada, et abi on siseturuga kokkusobiv.

(125) Komisjon peab biomassi kasutavale jaamale pärast amortiseerimist antavat tegevusabi siseturuga kokkusobivaks, kui liikmesriik tõendab, et muutuvad tegevuskulud, mida abisaaja kannab pärast jaama amortiseerimist, on suuremad kui asjaomase energia turuhind, ja eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) abi antakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia alusel;

(b) meede on kavandatud nii, et sellega kompenseeritakse abisaaja kantavate muutuvate tegevuskulude ja turuhinna vahe;

(c) kehtestatud on järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas abisaaja kantavad muutuvad tegevuskulud on endiselt suuremad kui energia turuhind. Järelevalvemehhanism peab põhinema ajakohastatud teabel tootmiskulude kohta ja järelevalve peab toimuma vähemalt kord aastas.

(126) Komisjon peab biomassi kasutavale jaamale pärast amortiseerimist antavat tegevusabi siseturuga kokkusobivaks, kui liikmesriik tõendab, et fossiilkütuste kasutamine sisendina on majanduslikult soodsam kui biomassi kasutamine, ja eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) abi antakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia alusel;


(c) on esitatud usaldusväärsed tõendid, et abi saamata mindaks biomassi kasutamiselt üle fossiilkütustele;

(d) kehtestatud on järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas fossiilkütuste kasutamine on kasutoovam kui biomassi kasutamine. Järelevalvemehhanism peab põhinema ajakohastatud teabel kulude kohta ja järelevalve peab toimuma vähemalt kord aastas.

II Sertifikaatidena antav abi

(127) Liikmesriigid võivad anda taastuvatele energiaallikatele abi turumehhanismide kasutamisega, nagu näiteks roheliste sertifikaatide kaudu. Need

58 See hõlmab samasuguste omadustega biogaasi tootmist.35

turumehhanismid59 võimaldavad kõikidel taastuvenergia tootjatel saada kaudselt kasu garanteeritud nõudlusest nende energia järele hinnaga, mis on kõrgem kui tavapärastest energiaallikatest toodetava energia turuhind. Roheliste sertifikaatide hinda ei määrata varem kindlaks, vaid see oleneb turu pakkumisest ja nõudlusest.

(128) Komisjon peab seda abi siseturuga kokkusobivaks, kui liikmesriigid suudavad esitada piisavaid tõendeid, et see toetus i) on oluline, et tagada asjaomaste taastuvate energiaallikate elujõulisus, ii) ei põhjusta abikava puhul ja erinevate tehnoloogiate või üksikute vähem kasutatavate tehnoloogiate puhul ülemäärast hüvitamist aja jooksul, kuivõrd neid liigitatakse rühmadesse, ning iii) ei sunni taastuvenergia tootjaid loobuma püüdlusest parandada oma konkurentsivõimet.

(129) Komisjon arvab eelkõige, et kasutatud tehnoloogiate puhul ei pea roheliste sertifikaatide kaudu kohaldama toetuse eri tasemeid ja et

(a) kõik elektritootjad, kes investeerivad taastuvate energiaallikate kasutamisse, võivad mittediskrimineerival alusel saada abi roheliste sertifikaatidena.

Kui elektrienergia puhul on vaja tagada mitmekesisus taastuvate energiaallikate kombineerimise abil, võivad liikmesriigid nõuda teatava minimaalse arvu eri taastuvate energiaallikate kasutamist, et saada toetust nende energiaallikate kasutamiseks rakendatavaid tehnoloogiaid eelnevalt kindlaks määramata.

(b) Selleks et piirata mõju tooraineturgudele, võivad liikmesriigid mitte anda rohelisi sertifikaate energia tootmisele biomassist. Biomassist elektrit tootvatele uutele käitistele, mis jäetakse käesoleva sätte alusel välja, ei või anda muud tegevusabi.

(c) Abisaajad on kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi, kui on olemas konkurentsipõhised päevasisesed tasakaalustavad turud.

(d) Tegevusabist tuleb lahutada varem saadud mis tahes investeerimisabi.

(130) Komisjon arvab eelkõige, et vähem kasutatud tehnoloogiate puhul võib roheliste sertifikaatide kaudu kohaldada toetuse eri tasemeid ja et

(a) kava ei too iga diferentseeritud taseme puhul tervikuna kaasa ülemäärast hüvitamist;

(b) abisaajad on kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi, kui on olemas konkurentsipõhised päevasisesed tasakaalustavad turud;

(c) tegevusabist tuleb lahutada varem saadud mis tahes investeerimisabi.

(131) Liikmesriigid võivad anda abi esimestele kaubandusliku elektritootmise käitistele ja väikestele käitistele, mille elektritootmise võimsus on väiksem kui [1] MW, välja arvatud tuuleenergia puhul, kus kohaldatav piirmäär on [5 MW või kolm tootmisüksust], tingimusel et see abi ei ületa taastuvatest allikatest energia

59 Kõnealuste mehhanismidega võidakse näiteks kohustada elektritarnijaid hankima teatavat osa oma tarnetest taastuvatest energiaallikatest.

36

tootmise kulude60 ja asjaomase energialiigi turuhinna vahelist erinevust. Väikeseid käitisi, millel on ühine ühenduspunkt elektrivõrguga, käsitatakse ühe käitisena.

III: Biokütustele ja vedelatele biokütustele antav abi 61

(132) Taastuvenergia direktiivis seati eesmärgiks saavutada 2020. aastaks taastuvenergia 10 % osakaal transpordisektoris. Komisjon on teinud ka ettepaneku62 suurendada biokütuste positiivset kliimamõju ELis. Et suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu transpordisektoris, võib jätkusuutlike biokütuste suurema kasutamise stimuleerimiseks olla vajalik riigiabi. Abi antakse ainult säästlikele biokütustele.

(133) Kui abi antakse sellistest teraviljadest ja muudest tärkliserikastest, suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütustele, mille suhtes kohaldatakse tarne- või segamiskohustusi, on komisjon arvamusel, et abi ei paranda keskkonnakaitse taset ja seetõttu ei saa seda pidada siseturuga kokkusobivaks63.

Teraviljast ja muudest tärkliserikastest, suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütus

(134) Komisjon peab teraviljast ja muudest tärkliserikastest, suhkru- ja õlikultuuridest, mis on määratletud ettepanekus COM(2012)595,64 toodetud biokütusele antud tegevusabi siseturuga kokkusobivaks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) abi antakse tõeliselt konkureeriva pakkumismenetluse raames65 selgete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;


(c) abikõlblikud on kõik säästlikkuse kriteeriumidele vastavad biokütused;

(d) abi antakse üksnes jaamadele, mis alustasid tegevust enne 31. detsembrit 2013;

(e) abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseeritud;

(f) tegevusabist tuleb lahutada varem saadud mis tahes investeerimisabi.

Täiustatud biokütused

(135) Muude kui teraviljast ja teistest tärkliserikastest, suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuste puhul antud tegevusabi võidakse pidada siseturuga

60 Tootmiskulud võivad sisaldada keskkonnakaitseks tehtud täiendavate investeeringute amortisatsiooni ja tavalist tulumäära, mis ei ületa tööstusharu tavapäraseid võrdlusaluseid.

61 Käesolevate suuniste viited biokütustele hõlmavad ka vedelaid biokütuseid.62 COM(2012)595.63 Kehtima peab kohustus tarnida turule biokütuseid, sealhulgas olema kehtestatud karistuste süsteem.64 Kui direktiiv on vastu võetud, kasutab komisjon lõpptekstis esitatud määratlusi.65 Selleks et pakkumismenetlus oleks konkureeriv, peaks osalema piisav arv ettevõtjaid;

pakkumismenetlusega seotud eelarve peaks olema siduv piirang ehk et kõigil pakkujatel ei ole võimalik abi saada ja abi antakse pakkuja esitatud esialgse pakkumuse alusel. Lisaks sellele võib konkurss olla etapiviisiline (erinevates pakkumismenetluse etappides kehtestatud ülempiir või reserveeritud hind), tagamaks, et pakkumismenetlus ei vii ülemäärase hüvitamiseni.

37

kokkusobivaks, kui on täidetud teraviljast ja teistest tärkliserikastest, suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütustele esitatavad tingimused või kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) abi ei ületa taastuvatest allikatest energia tootmise kulude66 ja asjaomase energialiigi turuhinna vahelist erinevust. Tootmiskulusid tuleb ajakohastada vähemalt iga [2] aasta järel, et tagada vastavus sellele tingimusele;


(c) tootmiskuludest lahutatakse investeerimisabi;

(d) abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseeritud.

Biokütustele aktsiisimaksu või maksumäärade vähendamise kaudu antav abi

(136) Kui biokütuste puhul antav tegevusabi antakse aktsiisi- või maksuvähenduste kaudu, ei ole punktides 134 ja 135 sätestatud tingimused asjakohased. Seetõttu hindab komisjon, kas liikmesriik tõendab, et tootmiskulud67 on suuremad kui asjaomase energialiigi turuhind. Tootmiskulude mõistliku taseme tõendamiseks peavad liikmesriigid võtma arvesse asjaomasel börsil noteeritavaid hindu.

(137) Et stimuleerida muude kui teraviljast ja teistest tärkliserikastest ning suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuste kasutamist, piiratakse nendele biokütustele antavat tegevusabi [50] % lisakuludest, nagu punktis (135) on kindlaks määratud. Diferentseeritud lähenemisviisi võib kohaldada üksnes muude biokütuste kui teraviljast ja teistest tärkliserikastest ning suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuste suhtes.

5.3 Energiatõhususe meetmed, sealhulgas koostootmine ning kaugküte ja -jahutus

(138) EL on seadnud eesmärgiks säästa 2020. aastaks 20 % liidu primaarenergiast. Eelkõige võttis EL vastu energiatõhususe direktiivi (edaspidi „ETD”),68 millega kehtestatakse ühine raamistik energiatõhususe edendamiseks liidus, et püüelda liidu 2020. aasta strateegia peamise energiatõhususe eesmärgi saavutamise poole ja sillutada teed energiatõhususe edasisele parandamisele pärast seda tähtaega.

Ühine eesmärk

(139) Erandina jaotisest 5.1.1 – tagamaks, et abi aitab kaasa keskkonnakaitse taseme parandamisele – käsitatakse kaugküttele ja -jahutusele ning soojuse ja elektri koostootmisele antavat abi siseturuga kokkusobivana üksnes juhul, kui seda antakse suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisele ning energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest

66 Tootmiskulud võivad sisaldada keskkonnakaitseks tehtud täiendavate investeeringute amortisatsiooni ja tavalist tulumäära, mis ei ületa tööstusharu tavapäraseid võrdlusaluseid.

67 Vt allmärkus 14.68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse

energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

38

kaasrahastatavate meetmete puhul võivad liikmesriigid tugineda vastavate rakenduskavade põhjendustele.

(140) ELi jäätmealaste õigusaktide üks peamisi põhimõtteid on niinimetatud jäätmehierarhia, milles seatakse prioriteetsuse järjekorda viisid, kuidas jäätmeid tuleks käidelda69. Sisendina jäätmeid, sealhulgas heitsoojust kasutavatele soojus- ja elektrienergia koostootmis- ja kaugkütterajatistele antav riigiabi võib keskkonnakaitsele kaasa aidata, tingimusel et sellest põhimõttest ei hoita kõrvale.

(141) Tõendamaks, et eraldi teatatud abi aitab kaasa keskkonnakaitse taseme parandamisele, võib liikmesriik kasutada võimalikult kvantifitseeritud erinevaid näitajaid, nagu tänu suuremale energiatõhususele ja -tootlikkusele säästetud energia ja efektiivsuse tõus tänu väiksemale energiatarbimisele ja väiksemale kütusekulule.

Vajadus riigiabi järele

(142) Energiatõhususe meetmed on suunatud punktis 41 esitatud negatiivsete välismõjude vähendamisele, luues konkreetseid stiimuleid keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vallas. Üks konkreetne turutõrge, mis võib energiatõhususe meetmete puhul tekkida, on seotud hoonete energiatõhususe meetmetega. Kui kaalutakse hoonete renoveerimistöid, ei saa energiatõhususe meetmetest kasu tavaliselt mitte hoone omanik, kes üldjuhul kannab renoveerimiskulud, vaid rentnik. Seepärast võib riigiabi olla komisjoni arvates vajalik energiatõhususse investeerimise edendamiseks, et saavutada energiatõhususe direktiivi eesmärgid.

Ergutav mõju

(143) Abi ergutavat mõju hinnatakse käesolevate suuniste jaotises 5.1 sätestatud tingimuste põhjal.

(144) Seoses energiatõhususe direktiiviga tuletab komisjon meelde, et kõnealune direktiiv kohustab liikmesriike eesmärke saavutama, sealhulgas hoonete energiatõhusa renoveerimise ja energia lõpptarbimise vallas. Energiaaudit on aga energiatõhususe direktiivi kohaselt kohustuslik ainult nendele ettevõtjatele, kes ei ole VKEd. Seega võib VKEdele anda riigiabi energiaauditi tegemiseks. See ei piira riigiabi ergutava mõju hindamist energiatõhususe meetmete puhul, mis on ette nähtud või ellu viidud energiaauditi tulemusel või mis tulenevad muudest vahenditest, näiteks energiajuhtimissüsteemidest ja keskkonnajuhtimissüsteemidest.

Asjakohasus

(145) Riigiabi võib pidada asjakohaseks vahendiks energiatõhususe meetmete rahastamisel. Hinnates eelkõige hoonete energiatõhusale renoveerimisele antud riigiabi, võib riigiabi andmisel pidada asjakohaseks rahastamisvahendit, mille liikmesriik on loonud renoveerimistööde rahastamiseks.

(146) Energiatõhususe meetmete puhul võib asjakohaseks riigiabi andmise vahendiks pidada tagastatavat ettemaksu, eelkõige juhul, kui energiatõhususe meetmest saadav tulu on ebakindel.

Proportsionaalsus69 Jäätmehierarhia koosneb a) vältimisest, b) korduskasutamiseks ettevalmistamisest, c) ringlussevõtust,

d) muust taaskasutamisest, näiteks energiakasutusest ning e) kõrvaldamisest. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (jäätmete raamdirektiiv)) artikli 4 lõige 1, ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

39

Investeerimisabi

(147) Abikõlblikke kulusid käsitatakse täiendavate investeerimiskuludena, nagu sätestatud punktis 78. Energiatõhususe meetmete puhul võib vastupidist stsenaariumi olla raske kindlaks määrata, eelkõige integreeritud projektide puhul. Selliste projektide puhul võib komisjon punktis 80 sätestatud abikõlblike kulude kindlaksmääramiseks kaaluda asendusnäitaja kasutamist.

(148) Kohaldatakse 1. lisas sätestatud abi osakaalu.

Tegevusabi energiatõhususe meetmetele

(149) Erandina jaotisest 5.1.5 peab komisjon tegevusabi energiatõhususe meetmetele proportsionaalseks üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a) abi piirdub investeeringust tulenevate täiendavate tootmise netokulude hüvitamisega, võttes arvesse energiasäästust tulenevat tulu70. Tegevusabi suuruse määramisel tuleb tootmiskuludest lahutada kogu investeerimisabi, mida kõnealune ettevõtja on uue jaamaga seoses saanud;

(b) tegevusabi võib anda kuni viieks aastaks.

Tegevusabi suure energiatõhususega koostootmisele

(150) Suure energiatõhususega koostootmisjaamadele mõeldud tegevusabi võib anda:

(a) soojus- ja elektrienergiat üldiseks tarbimiseks jagavatele ettevõtjatele juhul, kui kõnealuse elektri- või soojusenergia tootmiskulud ületavad selle turuhinna;

(b) koostoodetud elektri- ja soojusenergia tööstuslikuks kasutamiseks, kui tõendatakse, et sel viisil toodetud ühe energiaühiku tootmiskulud on suuremad kui tavapärasel viisil toodetud energiaühiku turuhind.

(151) Uute koostootmisjaamade toodangu toetamiseks võib tegevusabi anda samadel tingimustel, mida kohaldatakse kasutatavatest taastuvenergia tehnoloogiatest saadud energiale antava tegevusabi suhtes, nagu sätestatud jaotises 5.2.

(152) Olemasolevate koostootmisjaamade toodangu toetamiseks võib tegevusabi anda samadel tingimustel, mida kohaldatakse olemasolevatele biomassi kasutavatele jaamadele antava tegevusabi suhtes, nagu sätestatud jaotises 5.2.

70 Tootmiskulude mõiste hulka ei arvata mis tahes abi, arvesse võetakse tavalist kasumitaset.40

5.4 Abi ressursitõhususele ja eelkõige abi jäätmekäitlusele

5.4.1. Ressursitõhusus

(153) Euroopa 2020. aasta juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” eesmärk on saavutada jätkusuutlik majanduskasv, selgitades välja ja luues uusi ärivõimalusi, muu hulgas uute ja innovatiivsete tootmisvahendite kaudu. Selles kirjeldatakse, kuidas seda majanduskasvu on võimalik saavutada, vähendades samal ajal ressursikasutust ja piirates üldist keskkonnamõju.

(154) Eespool punktis 41 määratletud turutõrked on ressursitõhususe puhul eriti olulised. Lisaks ei ole selle valdkonna turutõrgetega tegelemisel kasutatud just tihti muud poliitikat ja meetmeid, nagu näiteks maksustamine või reguleerimine. Sellisel juhul võib riigiabi olla vajalik.

(155) Üksikmeetmete puhul peavad liikmesriigid tõestama mõõdetavat kasu selles poliitikavaldkonnas, nagu eelkõige säästetud ressursside hulk või ressursitõhususe suurenemine.

(156) Komisjon meenutab, arvestades tihedaid sidemeid uute innovaatiliste tootmisvahenditega, et ressursitõhusust edendavad meetmed võivad asjakohaste kriteeriumide täitmisel saada kasu punktis 82 sätestatud ökoinnovatsiooni lisatoetusest.

5.4.2 Abi jäätmekäitlusele

(157) Konkreetsemalt on ELi seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatud üheks põhiprioriteediks jäätmete tekke vältimine, taaskasutamine ja ringlussevõtt. ELi jäätmealaste õigusaktide üks peamisi põhimõtteid on niinimetatud jäätmehierarhia, milles seatakse prioriteetsuse järjekorda viisid, kuidas jäätmeid tuleks käidelda71. Veel üks põhimõiste on punktis 50 kirjeldatud põhimõte „saastaja maksab”, mille kohaselt peavad ettevõtjad kandma kulud nende tegevuse tõttu keskkonnale tekkinud kahju eest.

(158) Jäätmekäitlusele (mis hõlmab korduskasutamist, ringlussevõttu ja taaskasutamist) antav riigiabi võib anda positiivse panuse keskkonnakaitsesse, tingimusel et selle puhul ei eirata neid põhimõtteid. See hõlmab korduskasutamist ja ringlussevõttu vee või mineraalainete puhul, mis muidu oleksid jäänud kasutamata kui jäätmed. Eelkõige ei tohi põhimõtet „saastaja maksab” silmas pidades vabastada jäätmekäitluse kuludest ettevõtjaid, kes jäätmeid tekitavad. Pealegi ei tohi negatiivselt mõjutada teiseste materjalide turu tavapärast toimimist.

(159) Erandina punktidest 37 jj järeldab komisjon, et jäätmekäitluseks antav abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki kooskõlas ülalpool sätestatud jäätmekäitluse põhimõtetega, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused:

(a) investeeringu eesmärk on vähendada teiste ettevõtjate tekitatud jäätmeid ja see ei hõlma abisaaja tekitatud jäätmeid;

(b) abiga ei vabastata saastajaid kaudselt koormast, mida nad peaksid vastavalt liidu õigusele kandma, ega koormast, mida saab pidada saastaja puhul tavaliseks ettevõttega seotud kuluks;

71 Jäätmehierarhia koosneb a) vältimisest, b) korduskasutamiseks ettevalmistamisest, c) ringlussevõtust, d) muust taaskasutamisest, näiteks energia taaskasutamisest ning e) kõrvaldamisest. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (jäätmete raamdirektiiv)) artikli 4 lõige 1, ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

41

(c) investeering toob kaasa olukorra paranemise, võrreldes praeguse tehnika tasemega,72 või kasutab tavapäraseid tehnoloogiaid innovaatilisel viisil, eelkõige et liikuda ringmajanduse loomise poole, kus jäätmeid kasutatakse ressursina;

(d) kui investeeringut ei tehta, siis käideldavad materjalid kõrvaldatakse või neid käideldakse vähem keskkonnahoidlikult, ja

(e) investeeringu eesmärk ei ole lihtsalt suurendada nõudlust materjalide ringlussevõtuks, ilma et suurendataks nende materjalide kogumist.

(160) Abi, mis erinevalt punktis 159a määratletust on ette nähtud abisaaja enda jäätmete käitlemiseks, hinnatakse vastavalt jaotise 5.1 üldkriteeriumidele, mida kohaldatakse abi andmisel ettevõtjatele, kes teevad liidu normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel punkti 35(c) tähenduses.

72 Tehnika tase tähendab protsessi, milles jäätmete kasutamine lõpptoote tootmiseks on majanduslikult tulus tavapraktika. Vajaduse korral tuleb tehnika taseme määratlust tõlgendada vastavalt liidu vaatenurgale seoses tehnoloogilise arengu ja ühisturuga.

42

5.5 Abi süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele

(161) Nagu on tunnistatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivis73 ning komisjoni teatises süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tuleviku kohta Euroopas,74 on süsiniku kogumine ja säilitamine tehnoloogia, mis võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Täielikul üleminekul vähese CO2-heitega majandusele võib süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia viia nõudluse fossiilkütuste järele kooskõlla vajadusega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Mõnes tööstussektoris võib süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine olla ainus tehnoloogiline valik, mille abil saab tootmisega seotud heitkoguseid vähendada pikas perspektiivis vajalikus mahus. Ehkki kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ei ole alternatiivi, võib süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine neid vähendamispingutusi täiendada. Arvestades, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kulukus on nimetatud tehnoloogia kasutuselevõtul oluline takistus, võib riigiabil olla oma roll selle tehnoloogia arengu edendamisel.

(162) Abi võidakse anda fossiilkütuseid kasutavatele elektrijaamadele või muudele CO2

kogumise, transportimise ja säilitamise vahenditega varustatud käitistele või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ahela üksikutele elementidele.

(163) Kuigi EL on teinud mitmeid algatusi negatiivsete välismõjudega tegelemiseks, ei pruugi need algatused tuua kaasa turu tõhusat toimimist. Eelkõige võetakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ja riiklikes CO2 maksudes arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste kulusid, millega aga siiski ei saa (veel) tagada ELi pikaajaliste süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Erandina jaotisest 5.1.2 eeldab komisjon seega, et praegusel ajal on süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele antav abi suunatud allesjäänud turutõrke kaotamisele, välja arvatud juhul, kui tal on tõendeid, et seda turutõrget enam ei esine.

(164) Erandina jaotisest 5.1.1 eeldab komisjon pikaajaliste CO2-heite vähendamise eesmärkide edendamiseks, et abi aitab kaasa ühise keskkonnakaitse-eesmärgi saavutamisele. Erandina jaotisest 5.1.3 ja ilma et see piiraks eelkõige ELi selle valdkonna õigusakte, eeldab komisjon, et antud abi on asjakohane, kui kõik muud tingimused on täidetud.

(165) Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide toetamiseks antud abi ei hõlma abi CO2 õhku paiskavale käitisele enesele (tööstusrajatised või elektrijaamad), vaid ainult õhkupaisatud CO2 kogumise, transpordi ja säilitamise lisakuludega seotud abi. Seega on erandina jaotisest 5.1.5 üldiselt vastuvõetav, et vastupidine stsenaarium hõlmaks olukorda, kui projekti ei teostata. Seda vastupidist stsenaariumi silmas pidades on abikõlblikud kulud määratletud rahastamispuudujäägina. Arvesse võetakse kõiki tulusid, näiteks kulusäästu, mis tuleneb vähenenud vajadusest Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide järele, ning rahastamist programmide NER300 ja EEPR kaudu75.

(166) Komisjon hindab abi moonutavat mõju jaotises 5.1.6 sätestatud kriteeriumide põhjal, võttes arvesse järgmisi positiivseid elemente: kas on kehtestatud teadmiste

73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

74 COM(2013) 180 final, 27.3.2013.75 Komisjoni otsus 2010/670/EL (rahastamine programmist NER 300) ja määrus (EL) nr 2010/1233,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2009/663 (rahastamine programmist EEPR).43

jagamise kord, kas taristu on avatud kolmandatele isikutele ning kas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ahela üksikutele elementidele antud abil on positiivne mõju muudele abisaajale kuuluvatele fossiilkütuseid kasutavatele käitistele.

44

5.6 Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise kaudu antav abi

(167) Keskkonnamaksud on kehtestatud keskkonnakahjuliku käitumise kulukuse suurendamiseks, takistades seega sellist käitumist ja parandades keskkonnakaitse taset. Põhimõtteliselt peaksid keskkonnamaksudes kajastuma heite sotsiaalsed kulud ja seega peaks heiteühiku kohta makstud maksusumma olema kõigi heiteid tekitavate ettevõtete puhul sama. Kuigi keskkonnamaksude vähendamine või nendest vabastamine võib seda eesmärki ebasoodsalt mõjutada, võivad liikmesriigid pidada seda mõnel juhul vajalikuks, et kehtestada kõrgemaid üldiseid maksumäärasid ja vältida olukorda, mille puhul kõnealuste keskkonnamaksude tulemusel satuvad keerulisse konkurentsiolukorda firmad, mida see maks eriti mõjutab76.

(168) Teatavatele ettevõtjatele antavad maksusoodustused võivad tõepoolest võimaldada kõrgemaid üldiseid keskkonnamaksude määrasid. Järelikult võib keskkonnamaksude vähendamine või nendest vabastamine77 aidata vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse kõrgemale tasemele. Siiski ei tohiks õõnestada keskkonnamaksu üldeesmärki – takistada keskkonnakahjulikku käitumist. Maksuvähendus peaks olema vajalik ja tuginema objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning asjaomased ettevõtjad peaksid andma panuse keskkonnakaitse parandamisse.

(169) Keskkonnamaksudest vabastamisena või nende vähendamisena antud riigiabi (edaspidi „maksuvähendused”) hindamisel kohaldab komisjon seega üksnes käesolevas jaotises ja jaotises 5.1.7 sätestatud tingimusi.

(170) Käesolevat jaotist ei kohaldata maksuvähendustena antud abi suhtes käesolevate suuniste teiste jaotistega hõlmatud keskkonnahoidlike investeeringute toetamiseks, nagu näiteks toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale või soojuse ja elektrienergia koostootmisele. Sellist abi hinnatakse vastavalt käesolevate suuniste vastavatele jaotistele, kus neid tehnoloogiaid käsitletakse.

(171) Komisjon annab abikavadele loa kuni [kümneks] aastaks. Selle tähtaja möödumisel saab liikmesriik meetmest uuesti teatada, kui on asjaomaste abimeetmete asjakohasust uuesti hinnanud.

(172) Kui liikmesriik tõendab, et i) maksuvähendused on hästi suunatud kõrgemast maksust enim mõjutatud ettevõtjatele ja ii) üldiselt kohaldatakse kõrgemat maksumäära, järeldab komisjon, et maksuvähendused ei kahjusta taotletavat üldist eesmärki ja aitavad vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse paremale tasemele.

(173) Kui keskkonnamaksud on ühtlustatud, võib komisjon kohaldada lihtsustatud lähenemisviisi, et hinnata abi vajalikkust ja proportsionaalsust. Kõigi muude

76 Paljudel juhtudel on maksuvähendusest kasu saavad ettevõtted kõige kahjulikuma käitumisega, millele maks on suunatud.

77 Üks võimalus seda teha oleks anda kompensatsiooni maksukrediitidena, millega ettevõtteid ei vabastata maksust, vaid nad saavad selle eest ühekordse maksena hüvitist.

45

keskkonnamaksude puhul on vajalik põhjalikum hinnang abi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.

Olukord 1: ühtlustatud keskkonnamaksud

(174) Komisjon peab maksuvähendustena antud abi vajalikuks ja proportsionaalseks tingimusel, et abisaajad maksavad makse vähemalt asjakohase kohaldatava direktiiviga kehtestatud ELi madalaimal maksustamistasemel ja et abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning et abi antakse kõigile pakkujatele ühes sektoris või ühel asjaomasel turul põhimõtteliselt ühtemoodi,78

kui nad on sarnases faktilises olukorras.

(175) Kui abisaajad maksavad vähem kui asjaomases kohaldatavas direktiivis sätestatud ELi madalaim maksustamistase, hinnatakse abi ühtlustamata keskkonnamaksude suhtes kohaldatavate tingimuste alusel, nagu on sätestatud punktides 176–179.

Olukord 2: ühtlustamata keskkonnamaksud

(176) Elektri tootmiseks kasutatavatele energiatoodetele kehtestatud maksu puhul on elektritarnija kohustatud maksu maksma. Elektri hind aga tõuseb, kui maksukulud kantakse edasi elektritarbijale (kaudsed maksukulud). Sellisel juhul avaldab maks mõju energiamahukatele tarbijatele ning see on võrreldav Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide kuludega, mis kantakse üle ja lisatakse elektrihindadele (kaudsed heitkoguste kulud). Sellisel juhul võib maksuvähendusi anda hüvitisena elektritarbijale ülekantud kaudsete maksukulude eest. Komisjon käsitab meedet siseturuga kokkusobivana üksnes juhul, kui:

(a) selline maksuvähendus on vajalik, kui sektori kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse intensiivsus on üle [10] % ja maksu kaudsed lisakulud suurendavad oluliselt tootmiskulusid, mis arvutatakse osana kaudsetest maksukuludest tulenevast kogulisandväärtusest, kusjuures kaudsed maksukulud moodustavad vähemalt [5] % kogulisandväärtusest79;

(b) selline maksuvähendus on proportsionaalne, kui abisaajad maksavad vähemalt 20 % kaudsest maksukoormusest, ja

(c) maksuvähendus makstakse ühekordse summana, kompenseerides sellega varasemal tarbimisel või tootmistasemetel põhineva maksu kulusid.

(177) Kõigi muude ühtlustamata keskkonnamaksude vähenduste puhul peaks liikmesriik abi vajalikkuse ja proportsionaalsuse tõendamiseks selgelt määratlema maksuvähenduste ulatuse. Selleks peab liikmesriik esitama teavet maksuvähendusega hõlmatud abisaajate sektorite või kategooriate kohta ja iga asjaomase sektori või kategooria peamiste abisaajate kohta, võttes eelkõige arvesse käivet, turuosa ja maksubaasi suurust.

(178) Komisjon käsitab abi vajalikuna juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

78 Vastavalt määratlusele, mis on esitatud komisjoni teatises asjaomase turu mõiste määratlemise kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).

79 Heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi eeskirjade II lisas kasutati sarnaseid kriteeriume (komisjoni teatis 2012/C 158/04, 5.6.2012).

46

(a) abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul,80 kui nad on sarnases faktilises olukorras;

(b) kui keskkonnamaksu ei vähendata, toob see kaasa tootmiskulude olulise suurenemise, arvutatuna protsendina kogulisandväärtusest iga sektori või konkreetse abisaajate kategooria puhul;

(c) oluliselt suuremaid tootmiskulusid ei saaks kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks81.

(179) Komisjon käsitab abi proportsionaalsena juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

(a) abisaajad maksavad vähemalt 20 % riiklikust keskkonnamaksust;

(b) maksuvähendus antakse tingimusel, et liikmesriik ja abisaajad või abisaajate ühendused sõlmivad lepingud, millega abisaajad või abisaajate ühendused kohustuvad saavutama keskkonnakaitse eesmärke, millel on võrdne mõju olukorraga, kui abisaajad maksaksid vähemalt 20 % riiklikust maksust või kui kohaldataks ELi madalaimat maksustamistaset. Need lepingud või kohustused võivad olla seotud muu hulgas energiatarbimise vähendamisega, heite vähendamisega või muu keskkonnakaitsemeetmega ja vastavad järgmistele tingimustele:

i liikmesriik peab läbirääkimisi lepingute sisu üle, määrab kindlaks eesmärgid ja kinnitab eesmärkide saavutamise ajakava;

ii liikmesriik tagab kõnealuste lepingutega võetud kohustuste sõltumatu82 ja õigeaegse järelevalve;

iii kõnealuseid lepinguid vaadatakse korrapäraselt läbi tehnoloogilise ja muu arengu valguses ning nendes sätestatakse tõhus karistuskord, mida kohaldatakse juhul, kui kohustusi ei täideta.

5.7 Abi, mida antakse vähendustena taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri toetamise rahastamisel83

(180) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamise rahastamine tasude kaudu ei ole iseenesest suunatud negatiivsetele välismõjudele ja seega ei ole sellel otsest keskkonnamõju. Küll aga võib see tuua kaasa kõrgemad elektrihinnad. Elektrihindade tõus võib olla otsene – konkreetse tasuna, mida võetakse

80 Vastavalt määratlusele, mis on esitatud komisjoni teatises asjaomase turu mõiste määratlemise kohta liidu konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).

81 Siinkohal võivad liikmesriigid muu hulgas esitada hinnangu asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse kohta kõnealusel geograafilisel turul (vt allmärkus XXX) ning hinnangu asjaomase sektori või kategooria ettevõtjate kaotatud müügimahu või vähenenud tulude kohta.

82 Ei ole oluline, kas järelevalvet teostab riiklik või eraasutus.83 Siseturgu käsitlevad õigusaktid (direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia

siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ; määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009, võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määruse (EÜ) nr 1228/2003; sellele järgnenud võrgueeskirjad ja suunised) ei anna õigust tarbijate ristsubsideerimiseks tariifikorra raames.

47

elektritarbijatelt lisaks elektrihinnale, või kaudne – lisakuludena, mida elektritarnijad peavad kandma kohustuse tõttu osta taastuvenergiat, ning need lisakulud kantakse seejärel üle nende klientidele, elektritarbijatele. Tüüpiline näide oleks elektritarnijate kohustus osta teatav protsent taastuvenergiat roheliste sertifikaatide kaudu, mille puhul tarnijale ei ole hüvitamist ette nähtud.

(181) Põhimõtteliselt peaksid kõik energiatarbijad kandma taastuvenergia toetuse rahastamise kulusid. Teatavad vähendamised võivad olla siiski vajalikud, et kindlustada taastuvenergia toetuse piisav rahastamisbaas84. Selleks et vältida taastuvenergia toetuste rahastamisest eriti mõjutatud ettevõtjate sattumist raskesse konkurentsiolukorda, võivad liikmesriigid soovida lisakulusid osaliselt hüvitada, et lihtsustada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamist ja vältida süsinikdioksiidi lekke ohtu. Kui eriti mõjutatud ettevõtjatele hüvitist ei maksta, võib avalikkuse heakskiit nõudlike taastuvenergia toetusmeetmete kehtestamisele olla piiratud. Teisest küljest, kui see hüvitis on liiga suur või seda antakse liiga paljudele elektritarbijatele, võib see samamoodi piirata avalikkuse heakskiitu taastuvenergia toetusele.

(182) Et hinnata riigiabi, mida antakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamise kompenseerimiseks, kohaldab komisjon ainult käesolevas jaotises ja jaotises 5.1.7 sätestatud tingimusi.

(183) Tagamaks, et abi teenib taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamise lihtsustamise eesmärki, peavad liikmesriigid tõendama, et tõusnud elektrihindades kajastuvad lisakulud, mis abisaajatel on tekkinud, tulenevad üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamisest. Need lisakulud ei tohi ületada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamist85.

(184) Et tagada abi soodne mõju keskkonnale, tuleks abi suunamisega vältida olukorda, kus ilma kulude vähendamiseta tekib oht teatavate sektorite ümberpaigutumiseks väljapoole ELi. Abi peaks piirduma sektoritega, mille puhul esineb märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht seoses taastuvatest allikatest toodetud energia toetamise rahastamisega. Seega võib abi anda üksnes siis, kui sektori kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse intensiivsus on üle [10] % ja taastuvenergia toetuse rahastamise kulud suurendavad oluliselt tootmiskulusid, mis arvutatakse protsendina kogulisandväärtusest ja mis moodustavad vähemalt [5] % kogulisandväärtusest86.

[Selle sätte kohta on arvamused avaliku arutelu raames eriti teretulnud]

84 Selleks et elektritarbijate panus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamisse oleks üldiselt kõrge, võib olla vajalik võimaldada mõnedele elektritarbijatele soodsam kohtlemine, eelkõige selleks, et vältida süsinikdioksiidi lekke ohtu.

85 Kõige otsesem viis tõendada põhjuslikku seost on viide elektri hinnale lisandunud tasule või maksule, mis on mõeldud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia rahastamiseks. Kaudne viis lisakulusid tõendada oleks arvutada välja rohelistest sertifikaatidest tulenevate suuremate puhaskulude mõju elektritarnijatele ja arvutada välja mõju elektri hinnale, eeldusel et tarnija kannab suuremad puhaskulud üle.

86 Heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi eeskirjade II lisas kasutati sarnaseid kriteeriume (komisjoni teatis 2012/C 158/04, 5.6.2012).

48

(185) Liikmesriigid peavad abikõlblikus sektoris tagama, et abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning et abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul,87 kui nad on sarnases faktilises olukorras.

(186) Komisjon käsitleb abi proportsionaalsena juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a) hüvitist makstakse ühekordse summana. Abi võib abisaajale maksta samal aastal, kui kulud tekkisid, või sellele järgneval aastal. Kui abi makstakse välja kulude tekkimisega samal aastal, peab olemas olema järelevalvemehhanism, millega tagatakse, et kõik ülemääraselt makstud abisummad makstakse tagasi enne järgmise aasta 1. juulit;

(b) abisaajad maksavad vähendusteta vähemalt [15] % lisakuludest kuni [31.12.2017] ja [20 %] alates [1.1.2018].

87 Vastavalt määratlusele, mis on esitatud komisjoni teatises asjaomase turu mõiste määratlemise kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).

49

5.8 Abi energiataristule

(187) Moodne energiataristu on väga oluline integreeritud energiaturu jaoks ja selleks, et võimaldada liidul saavutada oma laiemad kliima- ja energiaeesmärgid. Komisjoni hinnangul on Euroopa jaoks oluliste energiataristute puhul vajalike investeeringute summa aastani 2020 ligikaudu 200 miljardit eurot88. Hinnang põhineb analüüsil taristu kohta, mis on vajalik, võimaldamaks saavutada Euroopa peamisi poliitikaeesmärke, nimelt energia siseturu väljakujundamine, varustuskindluse tagamine ning taastuvate energiaallikate integreerimise hõlbustamine. Kui turuosalised ei suuda tagada vajalikku taristut, võib vajalik olla riigiabi, et ületada turutõrked ning tagada liidu suurte taristuvajaduste täitmine. See kehtib eelkõige selliste taristuprojektide puhul, millel on piiriülene mõju või mis aitavad kaasa piirkondlikule ühtekuuluvusele.

5.8.1. Ühist huvi pakkuv eesmärk

(188) Energiataristu on siseturu toimimise eeltingimus. Seega tugevdatakse energiataristule antava abiga energia siseturgu. See parandab näiteks süsteemi stabiilsust, tootmise piisavust, eri energiaallikate integreerimist ja energiavarustuse kindlust ebapiisavalt arendatud võrkudes. Erandina jaotisest 5.1.1 arvab komisjon seega, et energiataristule antav abi on siseturule kasulik ja teenib järelikult ühist huvi pakkuvat eesmärki.

5.8.2 Vajadus riigi sekkumise järele

(189) Energiataristu pakkumisel on konkurents üldjuhul piiratud, kuna sageli kujutab selline taristu endast loomulikku monopoli. Lisaks iseloomustavad energiataristu investeeringuid tihti turutõrked. Energiataristu puhul ilmneda võiv turutõrge on seotud koordineerimisprobleemidega. Projekti arendamist või selle tulemuslikku kavandamist võivad takistada investorite erinevad huvid, ebakindlus koostöö tulemuste suhtes ja võrgustike mõju. Koordineerimisprobleeme võivad veelgi teravdada teabeprobleemid, eelkõige need, mis on seotud asümmeetrilise teabega, s.t kui üks koostööosaline on teabe saamisel teise osalisega võrreldes ebasoodsas olukorras. Samal ajal võib energiataristu tekitada märkimisväärseid positiivseid välismõjusid, kui taristu kulud ja tulud võivad erinevate liikmesriikide ja turuosaliste seas ilmneda asümmeetriliselt.

(190) Selliste turutõrgete lahendamiseks kohaldatakse energiataristule tavajuhul tariifide ja juurdepääsu reguleerimist ning eraldamisnõudeid vastavalt energia siseturu õigusaktidele („siseturu õigusaktid”)89, 90. Rahastamise mõttes on turutõrkest võimalik üle saada, andes kohustuslike kasutajatariifide rakendamise

88 Komisjoni talituste töödokument energiainfrastruktuuri investeerimisvajaduste ja -lünkade kohta, 6.6.2011, SEK(2011)755, lk 2.

89 Direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, eelkõige artikkel 32 kolmandate isikute juurdepääsu kohta ning IV, V, VI ja VII peatüki eraldamissätted, ning määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses, eelkõige artikkel 14 võrgule juurdepääsu tasude kohta.

90 Direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju, eelkõige artikkel 32 kolmandate isikute juurdepääsu kohta ning IV, V, VI ja VII peatüki eraldamissätted, ning määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, eelkõige artikkel 13 võrkudele uurdepääsu tariifide kohta.

50

asemel põhimõtteliselt riigiabi. Et tõendada vajadust riigi sekkumise järele energiataristu valdkonnas, kohaldatakse erandina jaotisest 5.1.2 seega punktides 191–193 kirjeldatud põhimõtteid.

(191) Komisjon arvab, et määruse 347/201391 alusel määratletud ühishuviprojektide ning taristuinvesteeringute puhul abistatud piirkondades võivad turutõrked olla positiivsete välismõjude ja koordineerimisprobleemide tõttu sellised, mille korral ei pruugi piisata tariifide kaudu rahastamisest ja millele võib anda riigiabi.

(192) Mõningaid taristuliike ei reguleerita selle siseturu määrusega, eelkõige taristuprojekte, mis on siseturu õigusaktide teatud sätetest sõnaselgelt vabastatud92. Sellistel juhtudel eeldab komisjon, et ei ole vajadust riigiabi järele, aga liikmesriigid võivad riigiabi anda nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

(193) Juhul kui projektid on siseturu määrusest ainult osaliselt vabastatud, ning gaasi hoiustamise puhul hindab komisjon iga juhtumi korral vajadust riigiabi järele, kaaludes, millisel määral põhjustab turutõrge vajaliku taristu optimaalsest väiksema pakkumise.

5.8.3 Asjakohasus

(194) Erandina jaotisest 5.1.3 leiab komisjon, et tariifid93 on asjakohased esmased vahendid energiataristu rahastamiseks. Siiski võib ühist huvi pakkuvate projektide puhul ja abi saavates piirkondades pidada riigiabi asjakohaseks vahendiks sellise taristu (osalisel) rahastamisel. Sellistel juhtudel takistavad turutõrked sageli täielikult rakendamast tariifide reguleerimise aluseks olevat põhimõtet, et kasutaja maksab, näiteks seetõttu, et tariifide kasv uue taristuinvesteeringu rahastamiseks oleks nii suur, et see takistaks investeeringute tegemist või potentsiaalsetel tarbijatel taristut kasutada.

5.8.4 Ergutav mõju


5.8.5 Proportsionaalsus

(196) Erandina jaotisest 5.1.5 peab abisumma piirduma minimaalsega, mis on vajalik soovitud taristueesmärkide saavutamiseks. Taristuabi vastupidine stsenaarium on olukord, mille puhul projekti ellu ei viida. Abikõlbliku kulu moodustab seega rahastamispuudujääk.

(197) Taristut toetavate abimeetmete osakaal ei tohiks ületada [100] % abikõlblikest kuludest.

(198) Taristu abimeetmete hindamisel nõuab komisjon, et liikmesriigid määratleksid selgelt ja eraldi kõik muud abimeetmed, mis võivad sellele mõju avaldada.

91 Määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta. 92 Määruse (EÜ) nr 714/2009 artikkel 17 uute võrkudevaheliste ühenduste kohta ja direktiivi

2009/73/EÜ artikkel 36 uue infrastruktuuri kohta. 93 Komisjoni direktiivides 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ kehtestatud reguleeriv raamistik sätestab

juurdepääsu- ja kasutustariifide reguleerimise põhjendused ja põhimõtted; tariife kasutavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad investeeringute ja selliste taristute hooldamise rahastamiseks.

51

5.8.6. Negatiivse mõju vältimine konkurentsile ja kaubandusele

(199) Pidades silmas siseturu määruses praegu konkurentsi tugevdamiseks kehtivaid nõudeid, leiab komisjon erandina jaotisest 5.1.6, et energiataristule, mille suhtes kohaldatakse siseturu õigusakte, antav abi ei avalda ebasoovitavat moonutavat mõju.

(200) Taristu puhul, mille suhtes on siseturu määruses tehtud erand või mida sellega ei reguleerita, ja gaasihoidlate puhul hindab komisjon võimalikke konkurentsimoonutusi iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse näiteks kolmandate isikute juurdepääsu abi saavale taristule, juurdepääsu alternatiivsele taristule ja abisaaja turuosa.

52

5.9 Abi tootmise piisavuse tagamiseks

(201) Kuna taastuvate energiaallikate osakaal kasvab, võetakse paljudes liikmesriikides elektri tootmiseks suhteliselt stabiilse ja pideva varustussüsteemi asemel üha rohkem kasutusele arvukatel väikesemahulisematel vahelduvatel allikatel põhinev süsteem. See muutus tekitab tootmise piisavuse tagamisel uusi probleeme.

(202) Lisaks võivad turutõrked ja regulatiivsed puudused tuua kaasa ebapiisava investeerimise tootmisvõimsusesse. See võib näiteks juhtuda, kui hulgihinnad on piiristatud ja elektriturud ei suuda luua piisavalt investeerimisstiimuleid.

(203) Tulemuseks on see, et mõned liikmesriigid kaaluvad meetmete võtmist tootmise piisavuse tagamiseks – tavaliselt tootjate toetamisena üksnes tootmisvõimsuse olemasolu eest94.

5.9.1 Ühist huvi pakkuv eesmärk

(204) Tootmise piisavuse tagamise meetmeid saab kujundada mitmel moel, investeerimis- ja tegevusabina, ja need täidavad erinevaid eesmärke. Näiteks võib nende eesmärk olla lahendada lühiajalisi paindliku tootmisvõimsuse puudumisest tingitud probleeme tuule- ja päikeseenergia vahelduvuse tasakaalustamiseks või võidakse nende abil määrata kindlaks piisava tootmise tase, mille liikmesriigid soovivad tagada lühiajalistest kaalutlustest olenemata.

(205) Tootmise piisavuse tagamiseks antav abi võib minna vastuollu eesmärgiga kaotada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused, eelkõige fossiilkütustele. Liikmesriigid peaksid seetõttu kaaluma võimalusi saavutada tootmise piisavus peamiselt alternatiivsetel viisidel, mis ei lähe vastuollu eesmärgiga kaotada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused, näiteks nõudluse juhtimise ning ülekandevõimsuse suurendamisega.

(206) Jaotises 5.1.1 sätestatud eeskirjadest olenemata tuleks selgelt määratleda meetme täpne eesmärk, sealhulgas millal ja kus võib tootmise piisavusega eeldatavalt probleeme tekkida. Tootmise piisavuse probleemi määratlemine peaks olema kooskõlas tootmise piisavuse analüüsiga, mida vastavalt energia siseturu õigusaktidele teeb regulaarselt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik.

5.9.2 Vajadus riigiabi järele

(207) Erandina jaotisest 5.1.2 tuleb tootmise piisavuse probleemi olemust ja põhjuseid ning seega riigiabi vajadust tootmise piisavuse tagamiseks nõuetekohaselt analüüsida ja mõõta, hinnates näiteks tippkoormuse võimsuse puudumist, lühikest hooajalist või pidevat paindlikkust, võrkude kitsaskohti või tippkoormust, juhul kui lühiajaline hulgimüügiturg ei suuda nõudlust rahuldada. Tuleb esitada kvantifitseerimise mõõtühik ja selle arvutusmeetodi kirjeldus.

(208) Liikmesriik peaks selgelt näitama ära põhjused, miks ei saa turult ilma sekkumiseta eeldada piisavat võimsust, võttes arvesse turu ja tehnoloogia praegusi arenguid,

94 Komisjon käsitles tootmisvõimsuse küsimust spetsiaalselt oma teatises „Elektrienergia siseturu loomine ja riikliku sekkumise maksimaalne ärakasutamine” ning sellega seotud komisjoni talituste töödokumendis „Tootmise piisavus elektrienergia siseturul – suunised avaliku sekkumise puhul”.

53

sealhulgas näiteks turgude sidumise, päevasiseste turgude, tasakaalustavate turgude ja kõrvalteenuste turgude ning elektri salvestamise arengut.

(209) Oma hinnangus võtab komisjon arvesse muu hulgas ja vajaduse korral järgmisi elemente, mis liikmesriigil tuleb esitada:

(a) tootmise piisavuse hindamine vastavalt praegu kasutatavatele normatiividele95;

(b) mitmel allikal, sealhulgas naabersüsteemidel põhineva elektritootmise mõju hindamine;

(c) tarbijate osalemise mõju hindamine, sealhulgas nõudluse juhtimise soodustamise meetmete kirjeldus96;

(d) võrkudevaheliste ühenduste tegeliku või võimaliku olemasolu hindamine, sealhulgas pooleliolevate ja kavandatavate projektide kirjeldus;

(e) muude elementide hindamine, mis võivad põhjustada või süvendada tootmise piisavuse probleemi, nagu regulatiivsed või turutõrked, sealhulgas näiteks hulgihinna piirangud.

5.9.3 Asjakohasus

(210) Erandina jaotisest 5.1.3 peaks abi katma vaid elektritootja osutatava teenuse kättesaadavust ning ei tohiks sisaldada tasu elektrienergia müügi eest.

(211) Meede peaks andma piisavaid stiimuleid nii olemasolevatele kui ka tulevastele elektritootjatele ja ettevõtjatele, kes kasutavad asendatavaid tehnoloogiaid, nagu nõudluspoolse reageeringu või ladustamise lahendused. Seepärast tuleks abi anda mehhanismi kaudu, millega lubatakse erinevaid võimalikke etteteatamisaegu, mis vastavad ajale, mida eri tehnoloogiaid kasutavad elektritootjad vajavad uute investeeringute tegemiseks. Meede peab arvesse võtma ka seda, millisel määral võiks ülekandevõimsus lahendada võimalikku tootmise piisavuse probleemi.

(212) Põhimõtteliselt ei tohiks meetme abil toetada investeeringuid energia tootmiseks fossiilkütustest, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et puuduvad vähem kahjulikud alternatiivid tootmise piisavuse tagamiseks.

5.9.4 Ergutav mõju


5.9.5 Proportsionaalsus

(214) Erandina jaotisest 5.1.5 tuleks abi kogusumma arvutada viisil, mis viitab, et abisaajad teenivad mõistlikuks peetavat tulu, või toob kaasa sellise tulu teenimise.

(215) Selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhinevat tõeliselt konkureerivat pakkumismenetlust, milles tõhusalt taotletakse määratletud eesmärki,

95 ENTSO-E metoodikat, mille on välja töötanud Euroopa Põhivõrguettevõtjate Liit tootmise piisavuse hindamisel ELi tasandil, võib selles valdkonnas pidada ELi standardiks.

96 Komisjon võtab arvesse ka kavu, mis on seotud arukate arvestite kasutuselevõtuga vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ I lisale ning energiatõhususe direktiivi nõuetele.

54

peetakse tavaoludes mõistlikku tulu teenivaks.

(216) Meede võib põhimõtteliselt olla avatud nii uutele kui ka olemasolevatele energiatootjatele, võttes arvesse mõistlikke ootusi elektri ja kütuse hindade tõenäolise arengu suhtes meetmega hõlmatud ajavahemikul.

(217) Meede peaks võimaldama kasutada mehhanisme, mis välistavad juhusliku kasumi saamise võimaluse, näiteks kontrolli teel.

5.9.6 Negatiivse mõju vältimine

(218) Erandina jaotisest 5.1.6 peaks meede olema kujundatud viisil, mis võimaldaks meetmes osaleda mis tahes võimsusel, mis suudab aidata tõhusalt kaasa tootmise piisavuse probleemi lahendamisele, võttes eelkõige arvesse järgmisi tegureid:

(a) osalevad elektritootjad, kes kasutavad erinevaid tehnoloogiaid, ning ettevõtjad, kes pakuvad võrdväärse tehnilise tasemega meetmeid. Osavõtupiirang on õigustatud vaid tootmise piisavuse probleemi lahendamiseks, kui vajalikuga võrreldes on tegemist ebapiisava tehnilise tasemega. Pealegi peaks see mehhanism olema avatud nõudluse ja pakkumise võimalikuks koondamiseks;

(b) teiste liikmesriikide ettevõtjad saavad osaleda, kui selline osalemine on füüsiliselt võimalik, st kui võimsust on võimalik meetme võtnud liikmesriiki füüsiliselt üle kanda ning meetmega seoses kavandatud kohustuste täitmist on võimalik tagada;

(c) osaleb piisav arv elektritootjaid, et kujundada võimsusele konkurentsivõimeline hind;

(d) välditakse negatiivset mõju siseturule, näiteks seoses ekspordipiirangute, hulgihindade piirangute, pakkumispiirangute või turgude, sealhulgas päevasiseste ja tasakaalustavate turgude sidumist takistavate muude meetmetega.

(219) See meede

(a) ei tohiks vähendada stiimuleid investeerida ülekandevõimsusesse;

(b) ei tohiks töötada vastu olemasolevatele turumehhanismidele, mis aitavad kaasa võimsuse suurendamisele;

(c) ei tohiks kahjustada meetmele eelnevaid elektritootmist käsitlevaid investeerimisotsuseid või ettevõtjate otsuseid tasakaalustavate või kõrvalteenuste turgude kohta;

(d) ei tohiks põhjendamatult tugevdada turgu valitsevat seisundit;

(e) peaks andma samaväärsete tehniliste ja majanduslike parameetrite korral eelise vähese CO2-heitega elektritootjatele.

55

5.10 Kaubeldavate lubade vormis antav abi

(220) Abi erivormiks võivad olla kaubeldavate lubade süsteemid, mis võivad hõlmata riigiabi, eelkõige kui liikmesriigid väljastavad lube ja kvoote turuväärtusest madalama hinnaga. Juhul kui liikmesriigi väljastatavate lubade koguarv on väiksem kui ettevõtjate arvatav koguvajadus, on üldine mõju keskkonnakaitsele soodne. Ettevõtja tasandil tähendab see, et juhul, kui eraldatud kvoot ei kata ettevõtja arvatavat koguvajadust, peab ettevõtja kas vähendama oma saaste hulka ja seega panustama keskkonnakaitse parandamisse või ostma turult täiendavaid kvoote ja seega maksma hüvitist oma saaste eest.

(221) Erandina jaotisest 5.1 peetakse kaubeldavate lubade süsteeme siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

(a) kaubeldavate lubade süsteem luuakse nii, et selle abil saaks saavutada keskkonnaalaseid eesmärke, mis ületavad kõnealustele ettevõtjatele kohustuslikes liidu normatiivides sätestatud eesmärke;

(b) kvoote tuleb jagada läbipaistvalt, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid ja kvaliteetseimad kättesaadavad teabeallikad, ning igale ettevõtjale turuväärtusest madalama hinnaga eraldatavate kaubeldavate lubade või kvootide kogusumma ei tohi olla suurem kui ettevõtja eeldatav vajadus vastavalt hinnangule, mis antakse olukorrale kaubeldavate lubade süsteemi puudumisel;

(c) kvootide eraldamise meetoditega ei tohi eelistada teatavaid ettevõtjaid ega teatavaid sektoreid, välja arvatud juhul, kui seda õigustab süsteemi enda keskkonnaalane loogika või kui sellised reeglid on vajalikud kooskõla tagamiseks muu keskkonnapoliitikaga;

(d) eelkõige ei tohi uutele turule tulijatele üldiselt eraldada lube või kvoote soodsamatel tingimustel kui samal turul juba tegutsevatele ettevõtjatele. Olemasolevatele ettevõtjatele suuremate kvootide eraldamine, võrreldes uute turuletulijatega, ei tohi kaasa tuua põhjendamatuid turuletuleku tõkkeid.

(222) Komisjon hindab kaubeldavate lubade süsteemiga seotud riigiabi vajadust ja proportsionaalsust järgmiste kriteeriumide alusel:

(a) abisaaja valik peab põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi tuleb põhimõtteliselt anda ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris / ühel asjaomasel turul, kui konkurentide faktiline olukord on sarnane;

(b) täielik enampakkumine peab kaasa tooma olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või abisaajate kategooriatele;

(c) oluliselt suuremaid tootmiskulusid ei saa kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks. See analüüs võib muu hulgas põhineda asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse hinnangul. Neid hinnanguid tehakse asjaomastel geograafilistel turgudel. Selleks et hinnata, kas kaubeldavate lubade süsteemist tulenenud suuremaid kulusid

56

saab üle kanda tarbijatele, võib kasutada hinnanguid kaotatud müügimahu ja selle mõju kohta ettevõtja kasumlikkusele;

(d) sektori ettevõtjatel ei ole võimalik vähendada heite taset nii, et sertifikaatide hind oleks jõukohane. Seda, et tarbimist ei ole võimalik vähendada, saab tõendada, esitades andmed Euroopa Majanduspiirkonnas (edaspidi EMP) parimaid tulemusi saavutanud tehnikat kasutades tekitatud heitkoguste taseme kohta ja kasutades seda võrdlusalusena. Ettevõtja, kes kasutab parimaid tulemusi saavutanud tehnikat, võib saada maksimaalselt hüvitist, mis vastab parimaid tulemusi saavutanud tehnikat kasutades kaubeldavate lubade süsteemist tulenenud tootmiskulude suurenemisele ja mida ei saa tarbijatele üle kanda. Ettevõtja, kelle tegevuse mõju keskkonnale on halvem, saab madalamat hüvitist, mis on proportsionaalne tema tegevuse keskkonnamõjuga.

57

1. 6. Hindamine

(223) Konkurentsimoonutuste veelgi paremaks ohjamiseks võib komisjon nõuda teatavate süsteemide ajalist piiramist (tavaliselt 4 aastat või vähem) ja nende hindamist.

(224) Hinnatakse süsteeme, mille puhul konkurentsi moonutamise oht on eriti suur, st millega võib kaasneda konkurentsi olulise piiramise või moonutamise oht, kui nende rakendamist ei vaadata õigel ajal läbi.

(225) Võttes arvesse hindamise eesmärke ning et vältida liikmesriikide ja väiksemate abiprojektide ülemäärast koormamist, kohaldatakse seda üksnes suure eelarvega abikavade puhul, millel on uudseid omadusi, või kui võib ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või reguleerivas raamistikus.

(226) Hindamise teeb riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika alusel97 ja selle tulemused avalikustatakse. Hindamise tulemused esitatakse komisjonile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abimeetme võimalikku pikendamist, ning igal juhul abikava lõppemisel.

7. Keskkonnale ja energeetikale antava abi suuniste kohaldatavus

(227) Käesolevad suunised jõustuvad esimesel päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja nendega asendatakse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta, mis avaldati 1. aprillil 2008. aastal98. Neid suuniseid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

(228) Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast nende jõustumist, isegi kui projektidest on teatatud enne kõnealust kuupäeva. See hõlmab ka heakskiidetud abikavade alusel antavat üksikabi, millest on komisjonile teatatud vastavalt kohustusele sellisest abist eraldi teatada.

(229) Ebaseaduslikku keskkonna- või energeetikaabi hinnatakse vastavalt abi andmise kuupäeval kehtivatele eeskirjadele kooskõlas komisjoni teatisega õigusvastase riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta,99

välja arvatud järgmisel juhul:

ebaseaduslikku abi, mida taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamise rahastamisel anti vähenduste vormis, hinnatakse alates 5. detsembrist 2010 vastavalt jaotise 5.7 sätetele, kusjuures see kuupäev on direktiivi 2009/28/EÜ ülevõtmismeetmete kehtestamise tähtaeg.

(230) Komisjon teeb käesolevaga liikmesriikidele ettepaneku võtta asutamislepingu artikli 108 lõike 1 alusel järgmised asjakohased meetmed, mis hõlmavad nende olemasolevaid keskkonna- või energeetikaalaseid abikavasid:

liikmesriigid peaksid nimetatud kavasid vajaduse korral muutma, et viia need käesolevate suunistega vastavusse [12] kuu jooksul alates nende avaldamisest, välja arvatud järgmiste erandite puhul:

97 Selle ühise metoodika võib välja pakkuda komisjon.98 ELT C 82, 1.4.2008, lk 1.99 ELT C 119, 22.5.2002, lk 22

58

vajaduse korral on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamiseks mõeldud tegevusabi kavasid vaja muuta ainult juhul, kui liikmesriigid muudavad100 oma olemasolevaid kavasid. Kui selline muutus toimub 12 kuu jooksul pärast käesolevate suuniste avaldamist, peavad liikmesriigid sellised kavad suunistega kooskõlla viima alles [12] kuu jooksul pärast nende avaldamist.

Ent kui abisaaja on saanud liikmesriigilt kinnituse, et ta saab sellise kava kohaselt riigiabi eelnevalt kindlaks määratud ajavahemikul, võib sellist abi anda vastavalt kavas kinnitamise ajal sätestatud tingimustele kogu ajavahemikul.

(231) Liikmesriike kutsutakse väljendama oma selget ja tingimusteta nõusolekut esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesolevate suuniste avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Vastuse puudumise korral eeldab komisjon, et liikmesriik ei ole väljapakutud meetmetega nõus.

8. Aruandlus ja järelevalve

(232) Vastavalt 22. märtsi 1999. aasta nõukogu määrusele (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999,101 või mis tahes muudele neid määrusi asendavatele määrustele, peavad liikmesriigid esitama komisjonile aastaaruandeid.

(233) Liikmesriigid peavad tagama, et säilitataks üksikasjalik dokumentatsioon kõikide abi andmise meetmete kohta. Nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama kogu teavet, mis võimaldab teha kindlaks, kas nõuetekohastel juhtudel on peetud kinni abikõlblikest kuludest ja abi lubatud ülemmäärast. Kõnealust dokumentatsiooni tuleb säilitada kümme aastat alates abi andmise kuupäevast ja esitada see taotluse korral komisjonile.

9. Läbivaatamine

(234) Komisjon võib igal ajal raamistiku üle vaadata või seda muuta, kui see peaks osutuma vajalikuks seoses konkurentsipoliitikaga või ELi poliitika või rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmiseks.

100 Käesoleva lõigu tähenduses on muutus olemasoleva kava mis tahes kohandamine, välja arvatud uute toetusetariifide avaldamine vastavalt juba olemasolevale ja heakskiidetud metoodikale, isegi juhul, kui seda ei saa pidada uueks abiks (nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 734/2013).

101 ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.59

1. lisa. Abi osakaal

(1) Keskkonnakaitse abimeetmete suhtes kohaldatakse järgmist abi osakaalu:Väikeettevõte Keskmise suurusega ettevõte Suurettevõte

Abi ettevõtjatele, kes teevad liidu normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel (sh transpordivahendid)

[ 5 5 ] %

[65] % ökoinnovatsiooni korral, [100] % pakkumismenetluse korral

[ 4 5 ] %

[ 5 5 ] % ökoinnovatsiooni korral,

[100] % pakkumismenetluse korral

[ 3 5 ] %

[45] % ökoinnovatsiooni korral,


Abi keskkonnauuringutele [70] % [60] % [ 5 0 ] %

Abi tulevaste liidu normatiivide ennetähtaegsele kasutuselevõtule

rohkem kui 3 aastat

1–3 aastat enne jõustumist

[20] %

[ 1 5 ] %

[15] %

[10] %

[10] %

[ 5 ] %

Abi jäätmekäitlusele [55] % [45] % [ 3 5 ] %

Abi taastuvenergiale

Abi koostootmiskäitistele

[65] %


[55] %


[45] %


Abi energiatõhususele [40] %


[30] %


[20] %


Abi kaugküttele ja -jahutusele tavaenergia abil [65] %


[55] %


[ 4 5 ] %


Abi saastunud alade puhastamiseks [ 1 0 0 ] % [ 1 0 0 ] % [ 1 0 0 ] %

Kaubeldavate lubadena antav abi [ 1 0 0 ] %[ 1 0 0 ] % [ 1 0 0 ] %

Abi energiataristule[ 1 0 0 ] % [ 1 0 0 ] % [ 1 0 0 ] %

Abi süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele[ 1 0 0 ] % [ 1 0 0 ] % [ 1 0 0 ] %

Ülalmainitud abi osakaalu võib suurendada [5] protsendipunkti aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades või [15] protsendipunkti artikli 107 lõike 3 punktiga a hõlmatud piirkondades, abi osakaaluni kuni 100%.

60

2. lisa. Tavapärased riigi sekkumised

(1) Komisjon peab tavapärasteks riigiabi sekkumiste näideteks neid, mis on mõeldud keskkonnakaitse taseme parandamiseks või energia siseturu tugevdamiseks.

(2) Eelkõige pakutakse järgmisi juhiseid abikõlblike kulude arvutamiseks vastupidise stsenaariumi alusel:

Abi kategooria Vastupidine stsenaarium / abikõlblikud kulud102

Koostootmisjaamad Investeerimiskulud lisaseadmete puhul, mis on vajalikud käitise töötamiseks suure tõhususega koostootmisjaamana.

Keskkonnauuringud103 Abikõlblikud kulud on uuringute kulud.

Saastatud alade puhastamine Puhastustöö tõttu tekkinud kulud,104 millest lahutatakse maa väärtuse suurenemine105.

Kaugküte ja -jahutus Investeerimiskulud ühe või mitme sellise tootmisüksuse ehitamiseks, laiendamiseks või taastamiseks, mis moodustab lahutamatu osa tõhusast kaugkütte ja -jahutuse süsteemist.

Jäätmekäitlus106 Tavapärase tootmise kulud, mis ei hõlma jäätmekäitlust võimsusse tehtud sama investeeringu raames.

Abi liidu standardite ületamise eest

Täiendavad investeerimiskulud koosnevad investeerimise lisakuludest, mis on vajalikud liidu normatiividega nõutud keskkonnakaitse taseme ületamiseks107.

Liidu või riiklike normatiivide puudumine

Täiendavad investeerimiskulud koosnevad investeerimiskuludest, mis on vajalikud parema keskkonnakaitse saavutamiseks kui see, mida kõnealune ettevõtja või ettevõtjad saavutaksid ilma keskkonnakaitseks antava abita.

Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest

Vastupidine stsenaarium on tavaline elektrijaam, mis on tegeliku energiatootmise seisukohast sama võimsusega.

Taastuvenergiaga kütmine Vastupidine stsenaarium on tavaline küttesüsteem, mis on tegeliku energiatootmise seisukohast sama võimsusega.

102 Komisjon võib nõustuda alternatiivsete vastupidiste olukordadega, kui liikmesriik põhjendab neid nõuetekohaselt.

103 See hõlmab abi energiatõhususe audititele.104 Heastatav keskkonnakahju peab hõlmama mullale ning pinna- või põhjaveele tekitatud kahju.

Olenemata sellest, kas saastatud ala puhastamise kulusid saab näidata bilansis põhivaradena, võib abikõlbliku investeeringuna arvesse võtta kõiki kulusid, mis ettevõtjale saastatud ala puhastamisel on tekkinud.

105 Puhastamisest tuleneva maa väärtuse tõusu kohta peab hinnangu andma sõltumatu ekspert.106 See hõlmab teiste ettevõtjate jäätmete käitlemist ja tegevusi nagu korduskasutamine, ringlussevõtmine

ja taaskasutamine.107 Liidu normatiivides ettenähtud keskkonnakaitse saavutamiseks vajalike investeeringute kulud ei ole

abikõlblikud ja need tuleb maha arvata.61

Biogaasi tootmine, mis on viidud vastavusse maagaasiga

Vastupidise stsenaariumina tuleks põhimõtteliselt valida rafineerimistehas. Kui aga abi piirdub biogaasi vastavusseviimisega, seisneb vastupidine stsenaarium selle biogaasi alternatiivses kasutuses (sealhulgas põletamine).

Transpordis kasutatavad biokütused ja biogaas

Vastupidise stsenaariumina tuleks põhimõtteliselt valida rafineerimistehas, aga komisjon võib nõustuda muude vastupidiste stsenaariumidega, kui need on nõuetekohaselt põhjendatud.

Tööstuse kõrvalsaaduste kasutamine

Kui kõrvalsaadus läheks kõrvaldamisele, kui seda ei taaskasutataks: abikõlblikud kulud on täiendav investeering, mis on vajalik kõrvalsaaduse kasutamiseks (näiteks soojusvaheti heitsoojuse puhul).

Kui kõrvalsaadus tuleks kõrvaldada: vastupidine investeering on jäätmete kõrvaldamine.

Kaubeldavate lubade süsteemi kaudu antav abi

Proportsionaalsust tuleb tõendada sellega, et eraldatud ei ole liigseid summasid.

62

· Web viewSeetõttu kohaldatakse neid ka nende sektorite puhul, kus kehtivad riigiabi käsitlevad...

Documents

Transcript of · Web viewSeetõttu kohaldatakse neid ka nende sektorite puhul, kus kehtivad riigiabi käsitlevad...