· Web view3. loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja...
Transcript of · Web view3. loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja...
KINNITATUD 01.02.2019Direktori käskkirjaga nr 4.1- 22/ 1
PÕHIÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVAD
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „ SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJAD
1. SISETÖÖDE ELEKTRIKU ALUSTEADMISED 25 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Nõudeta
MOODULI EESMÄRKõpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised Eesti energiasüsteemi osade toimimise põhimõtetest, valdkonda reguleerivatest normdokumentidest, elektrotehnika seaduspärasustest, elektrimõõtmistest ning tehnilise dokumentatsiooni (sh jooniste) kasutamisvõimalustest elektritöödel. Ta orienteerub erialatööl olulistes töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused.
Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, võõrkeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 1.1. omab ettekujutust Eesti energia- ja
elektrisüsteemist, selle osadest ja nende koostoimest tarbija elektrivarustuse tagamisel
Õpilane:
selgitab erialaste teabeallikate põhjal Eesti energiasüsteemi osade (elektrijaam, alajaam, elektrivõrk, soojusvõrk) omavahelisi seoseid tarbija elektrivarustuse tagamisel
selgitab erialaste teabeallikate põhjal kolmefaasilise süsteemi kui toote omadusi ning praktilise kasutamise võimalusi tarbija elektrivarustuse tagamisel
iseloomustab õppekeelsete ja võõrkeelsete teabematerjalide põhjal taastuvatest ja taastumatutest energiaallikatest elektritootmise võimalusi, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise
kirjeldab elektrivõrgus esineda võivaid häireid (sageduse- ja pingemuutused jms) ja nende tekkepõhjuseid ning mõju tarbija elektrivarustuse tagamisel, esitades argumente veenvalt ja
kontekstile vastavalt
annab ülevaate releekaitse ja automaatjuhtimise põhimõtetest tarbija elektrivarustuse tagamisel, kasutades asjakohaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat
1.2. tunneb valdkonda reguleerivaid normdokumente ulatuses, mis on vajalik edasiste tööülesannete täitmiseks
Õpilane: selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades nõudeid elektritöid tegeva isiku kompetentsusele ja
selle tõendamisele
võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid
selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades elektriseadme ja elektripaigaldise mõisteid ning nõudeid nende kasutusele võtmisele ja kasutamisele, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
selgitab ehitise ehitamisele, rekonstrueerimisele ja lammutamisele esitatavaid nõudeid kasutades asjakohaseid teabeallikaid, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
selgitab elektritöid tegeva isiku õigusi ja kohustusi elektripaigaldiste (sh madal- ja väikepingeseadmed ning automaatikapaigaldised) ehitamisel ja käidul
iseloomustab järgnevate hoones paiknevate erinevate süsteemide omavahelisi seoseid: valgustus- ja jõuseadmed, infoedastussüsteemid (sh telefonside, andmeside, audio-videosüsteem) turvasüsteemid (sh tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalve, läbipääsusüsteem) ja hooneautomaatikasüsteemid (kütte-, jahutus ja ventilatsiooniseadmed)
1.3. mõistab elektrotehnika seaduspärasusi ning nende praktilise kasutamise võimalusi elektritöödel
Õpilane: defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, allikapinge,
elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline ühilduvus, -induktsioon, võimsus
eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele
selgitab Coulomb´i seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju
rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud (jada-, rööp- ja
segaühenduse) elektriskeemi alusel alalis- ja vahelduvvooluahelate arvutamisel, koostamisel ja mõõtmisel
määrab etteantud tööülesande põhjal elektromotoorjõu suuna, magnetvälja jõujoonte suuna ja elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna mehaanilise energia muundamisel elektriliseks ja vastupidi
selgitab elektrotehnikateadmistele tuginedes ühefaasilise ja kolmefaasilise süsteemi (TN-, TT- või IT-süsteemid) erinevusi tarbija elektrivarustuse tagamisel, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
selgitab transformaatori töötamise põhimõtet ja kasutusala tarbija elektrivarustuse tagamisel ning oskab arvutada selle ülekandetegurit
koostab etteantud ülesande põhjal generaatori mähise ja tarbija kolmnurk- ja tähtlülituse elektriskeemi, kasutades elektrotehnikaalaseid teadmisi
eristab näidiste põhjal järgimisi elektroonikakomponente: pooljuhid (diood, transistor, türistor), takisti, kondensaator ja toob näiteid nende kasutusvõimalustest elektritöödel
selgitab elektroonikakomponentide markeeringutelt välja elektritöödeks vajalikud tehnilised näitajad, lähtudes tööülesandest
koostab ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja töötamispõhimõtet
teeb elektroonikakomponentide jootmistöid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
selgitab vooluahela primaar- ja juhtimiskeemi tööpõhimõtet ja nende kasutusvõimalusi hoone automaatikaseadmetes, kasutades erialast terminoloogiat
iseloomustab hoone automaatikaseadmetes kasutatavate andurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli, fotoelektriline andur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik)
1.4. omab ülevaadet ehitusprojektist ja selle elektripaigaldiste osas sisalduvate tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning
Õpilane: eristab järgnevaid ehitusprojekti osasid: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja
ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab nende
graafilise teabe erinevatest esitlusvõimalustest kasutamisvõimalusi elektritöödel
selgitab eskiisi, asendiplaani, projektjoonise ja teostusjoonise erinevusi ning sellest tulenevat kasutusala elektritöödel, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
mõõdistab ruumi ja visandab etteantud mõõtkavas selle plaani, arvestades ehitusjoonisel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused),
visandab hoone elektripaigaldiste elektri- ja koosteskeeme kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi ning järgides elektrijooniste koostamise, vormistamise nõudeid
visandab lihtsamaid juhtimis- ja reguleerimisahelate automaatika- ja elektroonikaskeeme kasutades nõuetekohaseid tingmärke arvestades jooniste koostamise ja vormistamise nõudeid
selgitab välja nii paberkandjal kui digitaalses formaadis esitatud jooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest
selgitab välja nii paberkandjal kui digitaalses formaadis esitatud ehitusprojektilt erinevate elektril töötavate süsteemide (valgustus- ja jõuseadmed, infoedastus- ja turvasüsteemid, sealhulgas telefonside, andmeside, antennisüsteem, helindus-, audio-videosüsteem, tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalve, läbipääsusüsteem) tarvikute, juhistike ja seadmete paigaldusviisid ja kasutatavad materjalid
1.5. valib ja kasutab nõuetekohaselt sobivaid mõõtevahendeid ja mõõtmismeetodeid elektriliste suuruste mõõtmisel alalis- ja vahelduvvooluahelates
Õpilane: eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel
mõõteriista skaalal toodud tähistusi, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
valib tööülesandest lähtudes sobivad mõõtvahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid
mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust, voolujuhtivust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui vahelduvvooluahelates, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja –meetodeid
1.6. tunneb tööohutuse, elektriohutuse ja tuleohutuse tagamise nõudeid elektritöödel ning oskab anda
Õpilane: iseloomustab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud
esmaabi juhtmed või kaablid jms) koduses majapidamises ja väljaspool seda ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid
selgitab teabeallikatele tuginedes enda tegevust elektriõnnetuse korral, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise
selgitab teabeallikate põhjal alalisvoolu, vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja füsioloogilist toimet inimese organismile ning elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, väljendudes arusaadavalt ja tuues välja olulise
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel ning oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires
demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel, arvestades elektriohutusnõudeid
ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, rühmatöö
HINDAMINE (MITTEERISTAV)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID1. Teoreetiline teadmiste kontroll
Õpilane lahendab testi elektrotehnika seaduspärasustest ning nende praktiliste kasutamise võimalustest elektritöödel
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane:
lahendab nõuetele vastavalt valikvastustega testi
2. ArvutusülesandedÕpilane lahendab iseseisvalt kolm arvutusülesannet
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on positiivselt lahendanud neli arvutusülesannet.Õpilane:
arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi alalisvooluahela ja vahelduvvoolahela voolutugevuse
arvutab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada-, rööp- ja sega ühenduse
elektriskeemil parameetrite mõõte arvutab tööülesandest lähtuvalt voolutugevuse, pinge, takistuse ja
elektriseadme võimsuse mõõte nii alalise kui vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja – meetodeid
3. Praktiline töö nr. 1Õpilane lahendab testi, mis sisaldab ülevaadet ehitusprojektist ja selle elektripaigaldiste osas sisalduvate tehniliste jooniste koostamisest, vormistamise nõuetest ning graafilise teabe erinevatest esitlusvõimalustestÕpilane visandab hoone elektripaigaldiste elektri- ja koosteskeeme
4. Praktiline töö nr. 2Õpilane tunneb ära ja nimetab elektritöödel kasutatavaid üldtööriistu, tööspetsiifilisi tööriistu ning seletab nende kasutamise mooduseid.
5. Praktiline töö nr. 3 Õpilane teeb lihtsamaid kaabli otsastamise ja ühendamise töid kasutades vastavaid tööriistu.Pingutab keermesliiteid õige pingutusmomendiga.
6. Praktiline töö nr. 4Õpilane kavandab ja koostab ohutul pingel lihtsamaid elektriskeeme.
7. Praktiline töö nr. 5Õpilane demonstreerib mannekeenil esmaabi andmise ja elustamise peamisi võtteid.
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane:
Sooritab nõuetele vastavalt viis praktilist tööd
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava
8. Iseseisev tööÕppekäigu tulemuste analüüs
iseseisva kirjaliku töö.
Õpilane, võttes aluseks õppekäigul kogetu: koostab kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal
tööle rakendumise võimaluste kohta.
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ
25 EKAP / 650 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevused 325 tundi
Mooduli õppemaht 650 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 585 tundi iseseisev töö 65 tundi
LVP 325 tundi Eesti keel / 40 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri;
Võõrkeel / 50 tundiErialane sõnavara mooduli teemade põhjal, nende kasutamine töösituatsioonis
Matemaatika/ 100 tundiTrigonomeetrilised seosed täisnurkses kolmnurgas, nende rakendamis- võimalused erialaste ülesannete lahendamisel. Siinus- ja koosinusteoreem ja selle rakendused.Vektori mõiste ja graafiline kujutamine. Vektori pikkus. Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektorite korrutamine ja jagamine arvuga (skalaariga). Kahe vektori skalaarkorrutis. Vektordiagrammide koostamine
Füüsika / 100 tundi Võnkumine, laine, heli, lainepikkus, sagedus, periood.
Loodusgeograafia / 20 tundi Loodusvarad, maavarad, keskonnakaitse, veeressursid, taastuvad loodusvarad, energia tarbimine, allikad, varud.
Jooniste ja skeemide koostamine / 15 tundi
Teemad, sh alateemad
1. ELEKTER - KAASAJA INIMÜHISKONNA EKSISTENTSI LAHUTAMATU OSA
Elektrienergia looduses. Ajalooline ülevaade. Elektrik kui kõrgendatud ohuallikaga töötav oskustööline. 2. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA KASUTAMINE.Elektrienergia tootmine, elektrijaamade tüübid. Elektrijaamade ehitus ja tööpõhimõte. Elektrivarustuse skeemide tingmärgid. Energiasüsteemi mõiste. Põhivõrk, jaotusvõrk. Elektrisüsteemid ja nende mõju keskkonnale. Alternatiivenergiaallikad. Eesti energiasüsteem, selle struktuur ja funktsioneerimise põhimõtted.
3. ELEKTRIOHUTUS.
Elektrivoolu toime inimesele. Kasitse elektrilöögi vastu. Üldised nõuded elektrienergia kasutamisele Esmaabi elektrilöögi korral
4. ÜLDINE TÖÖ- JA TULEOHUTUS EHITUSTÖÖDEL.Ülevaade ehitusel kehtivatest ohutusnõuetest. Juhendamine. Nõuded töövahenditele, isikukaitsevahenditele ja töökeskkonnale. Seadmete kasutusjuhendid.
Nõuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine.
5. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaiga l- vigastuse määra kindlakstegemine ja olukorrahindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, organismi sattunud võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabivahendid töökohal.
ÕPPEMATERJALID Elektripaigaldiste ABC; 1999 EETEL Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel; Autor Risthein 2002 Maandamine ja potentsiaaliühtlustus ; Autor Risthein 2004
Elektriohutus madalpingepaigaldistes; Autor: Risthein E 1999 Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus; Autor Loorens Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspekt
VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
2. HOONE ELEKTRIPAIGALDISTE EHITAMINE
50 EKAP
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul „Sisetööde elektriku alusteadmised“
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste tarvikud, juhistikud ja seadmed ning kontrollib nende talitlust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.
Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, võõrkeele-,loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID
2.1. kavandab etteantud projektist lähtuvalt tööprotsessi ja korraldab nõuetekohaselt töökoha hoone elektripaigaldiste ehitamiseks
Õpilane: selgitab õppekeelsete ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal järgmisi mõisteid ja nendevahelisi seoseid:
elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise liitumispunkt, elektrijaotuskeskus, maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond, elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas, peakaitse, elektripaigaldise kaitsevöönd, elektritöö, lihtne elektritöö
rakendab tööülesannete täitmisel erinevates kontekstides elektrotehnika alaseid teadmisi ja oskusi
2.2. paigaldab ja ühendab elektripaigaldise tarvikud, juhistikud ja seadmed, arvestades ehitusprojektis määratud paigaldusviisi ja kutsealastes normdokumentides esitatud nõudeid
Õpilane: teeb tehnilise dokumentatsiooni (projekt, asukohaplaan, paigaldusskeem) põhjal kindlaks etteantud
tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrgus ning elektritarvikute, -juhistike ja -seadmete paigaldusviisid), kasutades digitaalsete elektrijooniste lugemiseks asjakohast rakendustarkvara
koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse
valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud materjalid ning arvutab töö tegemiseks vajalike materjalide kogused vastavalt paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi
valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud töövahendid sh tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid
valmistab ette ohutu tööpaiga arvestades õigusaktidega sätestatud nõudeid pingevabadele töödele ning piirab nõuetekohaselt mitteelektriala isikute juurdepääsu tööpaigale
teeb juhendamisel tööjoonist või projekti järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid
paigaldab projektist lähtudes elektrijuhistike paigaldamiseks vajaliku kaitsetorustiku ja sellesse kaablid ning juhtmed ja markeerib need vastavalt etteantud nõuetele
paigaldab projektis määratud kohta elektrikaabli (süvistatult, pinnal paiknevana ja kaabliriiulile), arvestades projektis toodud paigaldusviisi ja kaablite tootjapoolseid nõudeid (paigaldustemperatuur ja mehhaanilised tingimused)
paigaldab projektis määratud kohtadesse haru- ja seadmekarbid lülitite ja pistikupesade jaoks ning teeb pärast ruumide lõppviimistlust juhistikusüsteemile vastavad elektrilised ühendused harukarpides,
järgides kaablite soonte tunnusvärve
paigaldab tootja poolt koostatud elektrijaotuskeskuse ja selle komponendid, lähtudes tööülesandest ja paigaldusnõuetest, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
koostab etteantud jooniste alusel standardsetest moodulseadmetest (kaitse- ja rikkevoolulülitid, liigpingepiirik, releed, kontaktorid) hoone elektrijaotuskeskuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning arvestades elektrijaotuskeskuse koostamise standardis esitatud nõudeid
paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis märgitud kohtadesse elektrisisestus- ja elektrijaotuskeskuse järgides jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga ühendamise nõudeid
ühendab kaablid ja juhtmed elektrijaotuskeskustes ja elektriseadmete juures ning teeb vajalikud markeeringud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid
2.3. ehitab hoone maanduspaigaldise ja paigaldab piksekaitseseadmed, lähtudes kasutatavast juhistikusüsteemist järgides etteantud projekti ja kutsealastes normdokumentides esitatud nõudeid
Õpilane: paigaldab nõuetekohaselt projektijärgsetele asukohtadele maanduselektroodid, maanduslati ja -juhid
kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigaldab tööülesandest lähtudes hoone peapotentsiaaliühtlustuslati ja -juhid ning teeb nõuetekohased ühendused hoone konstruktsiooni juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigaldab elektriseadmete kaitsmiseks vajalikud piksekaitseseadmed, järgides projekti ja normdokumentides sätestatud nõudeid
teeb maanduspaigaldise vajalikud markeeringud, lähtudes kutsealastes normdokumentides esitatud nõuetest
teeb asjakohaseid seadmeid ja –meetodeid kasutades vajalikud kontrollmõõtmised veendumaks, et maanduspaigaldis vastab nõuetele, mittevastavuse korral teavitab elektritöid juhtivat isikut vastavalt kehtestatud nõuetele
2.4. viib läbi vajalikud kontrolltoimingud elektripaigaldistes ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele
Õpilane: mõõdab asjakohaste mõõteseadmetega paigaldiste elektrotehniliste näitajate (maandustakistus,
elektriahela isolatsiooni takistus, faasi järjestus ja elektriahela juhtivus, koormusvool ja pinge) vastavust
normväärtustele ja hindab tulemuste asjakohasust
koostab enda poolt läbi viidud paigaldustööde mõõteprotokollid, kasutades asjakohaseid arvutirakendusi ning interneti võimalusi
koostab teostusjoonise kõrvalekallete ilmnemisel projektijoonises toodust vastavalt etteantud nõuetele
koostab kaetud tööde aktid vastavalt etteantud vormile rakendades IT-vahendeid teabe loomiseks ja edastamiseks
2.5. töötab vastutustundlikult ja ohutult elektripaigaldiste ehitamisel, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest
Õpilane: suhtleb töötamisel viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest (paigaldiste projekteerimise ja ehituse standardid, elektriseadmete ehituseeskirjad jm)
kasutab töövahendeid (sh tõsteseadmeid nagu redelid ja tõstuk), tarvikuid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja efektiivselt vastavalt etteantud juhenditele ja eeskirjadele
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
2.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektripaigaldiste ehitamisel
Õpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste
ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat nii õppekeeles kui ühes õpitavas võõrkeeles
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, praktika, iseseisev töö
HINDAMINE „ERISTAV“ hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase ( „A“ arvestatud ) teoreetilistes teadmistesPraktiliste tööde juures hinnatakse läbivalt töötervishoiu, tööohutuse- ja elektriohutusega seonduvaid kriteeriume, juhistikusüsteemile vastavate elektriliste ühenduste teostust harukarpides ja kilpides ning seadmete juures kaablite ja juhtmete ühendamist ja markeerimistKujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID
Teoreetiline töö, „Hoone elektripaigaldise tööde ettevalmistamine“
Mitteristav hindamine toimub teadmiste kontrolli „teoreetiline töö“ puhul, mille käigus õpilane demonstreerib õpiväljundite saavutamist vastavalt lävendi taseme hindamiskriteeriumidele (tulemus „A“ arvestatud )
Õpilane:1) defineerib järgmised mõisted: elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise liitumispunkt, elektrikilp, maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond, elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas, peakaitse, elektripaigaldise kaitsevöönd, elektritöö, lihtne elektritöö ning selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal mõistetevahelisi seoseid2) eristab näitmaterjali põhjal elektripaigaldist elektriseadmest ning iseloomustab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal elektriseadmele ja –paigaldisele esitatavaid nõudeid3) võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid4) seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega5) iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal alalisvoolu, mitmefaasilise vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja nende füsioloogilist toimet inimese organismile6) kirjeldab elektriseadme ja –paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM- kaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente7) mõõdistab tööülesandes etteantud ruumi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja –meetodeid ning visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava ja tingmärke8) teeb vahet järgmistel ehitusprojekti osadel: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab lühidalt nende kasutamist elektripaigaldiste ehitamisel9) selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest10) eristab näidiste alusel rikkevoolu-, liigvoolu-, liigpingekaitseaparaate, selgitab teabeallikate põhjal nende tööpõhimõtteid ja juhistikusüsteemist (IT-, TN-süsteemid) lähtuvat kasutusala
11) eristab näidiste alusel käsijuhtimisega lüliteid (surunupud, ümberlülitid), kontaktoreid, releesid (elektromagnetiline-, polariseeritud-, pinge-, voolu-, aegrelee), takisteid ja reostaate12) kirjeldab elektriseadme ja –paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM-kaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente13) teab ja tunneb tööde tegemiseks vajalikke isikukaitsevahendeid,14) loetleb ja kirjeldab elektritöödel kasutatavate seadmete ohutusnõudeid15) arvutab juhendamisel etteantud projekti põhjal töö teostamiseks vajalike materjalide kogused vastavalt etteantud paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi16) teab peast elektripaigaldise ehitamisel kasutatavaid tingmärke
Praktiline töö nr.1Õpilane:paigaldab nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablid vastavalt etteantud projektile. (paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega paigaldamiseks vajalikud kaitsetorud, paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega, märgistab kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate juhistike ja tarvikute asukohad, paigaldab kaabliredelid ja abikonstruktsioonid)
Praktiline töö nr. 2Õpilane:
„ERISTAV“ hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase ( „A“ arvestatud ) teoreetilistes teadmistes
Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö näidiste alusel, osalisel juhendamisel (kui seda näevad ette hindamiskriteeriumid- paigaldab juhendamisel jaotusseadmetesse eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega, arvestades kehtestatud nõudeid ja tööülesannet jms) või töötades töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele ( paigaldab töörühma liikmena nõuetekohaselt kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega lähtudes tööülesandest jms) Teostab töid etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid Oma töö kirjalikul analüüsimisel toimetulekul erinevate tööülesannetegavajab juhendamist
paigaldab, kinnitab ja ühendab nõuetekohaselt hoone elektrijaotuskeskuse (paigaldab paigaldustorud, juhtmed ja kaablid ning markeerib need; paigaldab nõuetekohaselt kontaktorid ja käsitsijuhtimise aparatuuri sh eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega)
Praktiline töö nr. 3Õpilane:paigaldab elektrivalgustuspaigaldise hoone siseruumidesse (paigaldab erinevad lülitid, valgustid koos juht- ja/või reguleerimisseadmetega haru- ja seadmekarbid, märgib seadmekarpide avade täpsed asukohad lülitite ja pistikupesade jaoks, paigaldab vajaliku kaitsetorustiku ja torudesse kaablid ning juhtmed)
Praktiline töö nr. 4Õpilane:paigaldab nõuetekohaselt elektrilise põrandakütte- ja laeküttesüsteemi, (sh kaablid, andurid ja regulaatorid) vastavalt tööülesandega etteantud projektile
Praktiline töö nr. 5 Õpilane:paigaldab töötervishoiu, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid järgides hoone maanduskontuuri (sh peapotentsiaaliühtlustuse) ning teeb nõuetekohased ühendused hoone kõrvaliste juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega
Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda iseseisvalt. Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid. Oma töö kirjalik analüüs on koostatud korrektselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid.
Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas initsiatiivi ilmutades.. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda enesekindlalt. Hinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“. Oma töö analüüs on koostatud korrektselt ja põhjalikult, oskab ise välja tuua oma töö tugevusi ja arendamist vajavaid aspekte elektripaigaldiste ehitamisel
Praktiline töö nr. 6Õpilane:
paigaldab ja ühendab nõuetekohaselt kohtkindlad elektritarvitid (soojavee boiler, ventilaator, elektriradiaador, elektrikeris vms) tööohutus- ja elektriohutusnõudeid järgides
PraktikaÕpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( Ehitab elektripaigaldisi ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid
Iseseisevad tööd.
Õpilane koostab analüüsi enda toimetulekust erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ehitamisel
Praktika aruande ja päeviku koostamine :(kirjalik tõendusmaterjal praktikal toimunust ja ettevõttepoolne hinnang õpilase tööle ettevõttepraktikal ,
Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd
Õpilane: koostab analüüsi enda toimetulekust erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste
ehitamisel koostab praktikaruande ja päeviku (kirjalik tõendusmaterjal praktikal toimunust ja ettevõttepoolne hinnang õpilase tööle ettevõttepraktikal .( vormistab kirjalikud tööd vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles.)
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kuus praktilist tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud
dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika
kokkuvõtval seminaril
Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.
Läbivalt tuleb hindamisel vaadelda töötervishoiu, tööohutuse- ja elektriohutusega seonduvaid kriteeriume samuti juhistikusüsteemile vastavate elektriliste ühenduste teostust harukarpides ning kilpides ja seadmete juures kaablite ja juhtmete ühendamine ja markeerimine
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD50 EKAP / 1300 TUNDI sh lõimitud võtmepädevused 241 tundi
Mooduli õppemaht 1300 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 388 tundi praktiline töö 376 tundi praktika 444 iseseisev töö 92 tundi
LVP 241 tundi
Eesti keel / 50 tundiEneseanalüüsi koostamine, kirjalike tööde juhendi jälgimine, õigekiri,Erialaste terminite õigekiri ja õige kasutamine suulises suhtluses
Võõrkeel / 30 tundiErialane sõnavara mooduli teemade põhjal, nende kasutamine töösituatsioonis nii kõnes kui kirjas
Matemaatika / 40 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused ja kulu kalkuleerimineArvutusmeetodid põrandakütte paigaldamiseks.Integraal, pindalad, sirged ja tasandid
Füüsika / 60 tundiSoojushulk, erisoojus, elektrivoolu töö, magetväli, periood, sagedus, elektrivoolu töö
Kehaline kasvatus / 50 tundi igal praktikapäeval ergonoomiliste töövõtete kasutamine, sirutus, venitus ja
lõdvestusharjutused
Kunstiained / 5 tundiJooniste ja skeemide koostamine
Loodusgeograafia / 6 tundiÕhusaaste, kliima muutus, osoonikaod, nafta- ja maagaasi tootmine, transport ja paigaldamine, elektrienergia tootmine
Teemad / alateemad1. ELEKTRIPAIGALDISED. Põhimõisted ja tingmärgid. Liitumine elektrivõrguga. Elektripaigaldiste kavandamise alused. Paigaldustöödel kasutatavad materjalid ja tarvikud. Paigaldatud ja tarbitav võimsus.2. JUHISTIKE PAIGALDAMINE. Juhistiku komponendid. Juhtmete ja kaablite tüüppaigaldusviisid, levinumad kaablid ja juhtmed. Juhistike kaitse (sh. paigalduskomponentide kaitseastmed), liigkoormuskaitseseadmed. Sidejuhtmed ja – kaablid.3 .MAANDAMINE. Kaitsemaandamine. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus. Potentsiaaliühtlustus.4. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Paigaldustööde üldmahu määramine hea tava nõuete järgi. Majasisestus. Peajuhistik ja selle ehitus. Mõõtevahendite (sh kontrollseadmete) paigaldusnõuded, arvestite tsentraal- ja hajutatud paigutus. Kilbid ja jaotuskeskused. Korterivälised elektripaigaldised. Nõrkvoolu- ja sideseadmete paigaldised. Üksikruumide paigaldusnäited (elutuba, köök, jm olmeruumid). Ehituspaikade elektripaigaldised. Eripaigaldiste paigaldamise nõuded (märgades ruumides, vannitubades, saunades, jms).5. ELEKTERKÜTTE- JA SOOJUSSEADMED. Üksiksalvestitega elekterküte. Poolsalvestuslik elektriline põrandaküte. Kesksalvestisüsteemid. Salvestuseta elekterküte. Soojuspumpküte, korterite ventileerimine soojuse tagastamisega. Soojaveesalvestid, läbivoolukuumutid, läbivoolusalvestid, elektrilised soojavee-soojuspumbad. Elektriliste veesoojendusseadmete paigaldamine. Kiirgurid, puhurid, radiaatorid, õhkkardinad. Küttekaablid, küttematid. Elektrikütte kasutamine välistingimustes. Arvutusmeetodid põrandakütte paigaldamiseks.6. TÖÖVAHENDID JA MATERJALID. Elektriku töövahendid. Elektriku tööriistad ja –seadmed, nende kasutamine ja hooldamine. Elektripaigaldustöödel kasutatavad materjalid, materjalide ettevalmistamine.7. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine.
Juhistike valik ja paigaldus. Elektriseadmete s.h. kaitseseadmete valik ja paigaldus. Juhtmete otsamine ja ühendamine. Pind– ja süvispaigaldusviiside teostamine tüüppaigaldusviisidel A1 või A2, B1 või B2 ja C. Valgustusskeemide koostamine. Valgustite, lülitite, harukarpide ja juhtmete paigaldamine ja ühendamine vastavalt skeemile. Valgustuspaigaldise kontroll. Valgustuskilbi montaažiskeemi ja – plaani koostamine. Juhtmestiku (lattide), klemmliistude ja elektriaparaatide valik ning paigaldamine. Valgustuskilbi elektriskeemi ühendamine. Valgustuskilbi kontroll ja testimine. Elektri- ja tuleohutusnõuded elektripaigaldustööde teostamisel. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded elektripaigaldustöödel
ÕPPEMATERJALID Elektripaigaldiste ABC 1999 Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus Roasto R 2006 Elektripaigaldiste ehitamine Loorens J 2011 Elektriohutus madalpingepaigaldistes Risthein E 2012
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI
MAHT (EKAP)ÕPETAJAD
3. HOONE AUTOMAATIKA- JA VÄIKEPINGESEADMETE
PAIGALDAMINE
15 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul: „Sisetööde elektriku alusteadmised“ ja „Hoone elektripaigaldiste ehitamine“
MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) kaabelduse ja täiturmehhanismid, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.
Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, võõrkeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID3.1. kavandab etteantud projektist lähtuvalt
tööprotsessi ja korraldab nõuetekohaselt Õpilane: selgitab erialaste teabeallikate põhjal automaatika, infoedastus- ja turvasüsteemide
töökoha hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamiseks
tööpõhimõtteid ja rakendusala hoones, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise
kasutab eelnevalt omandatud teadmisi ning oskusi erinevates kontekstides kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel
teeb tehnilise dokumentatsiooni (projekt, asukohaplaan, paigaldusskeem) põhjal kindlaks etteantud tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrgus ning hoone automaatika-, madal- ja väikepingeseadmete asukoht ja paigaldusviisid), kasutades digitaalsete elektrijooniste lugemiseks asjakohast rakendustarkvara
koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani automaatika- ja väikepingeseadmete tarvikute ja juhistike paigaldamiseks, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse
3.2. paigaldab ja ühendab hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismid, arvestades ehitusprojektis määratud paigaldusviisi
Õpilane: valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud materjalid ning arvutab töö
teostamiseks vajalike materjalide kogused vastavalt hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi
valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud töövahendid sh tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid
valmistab ette ohutu tööpaiga arvestades õigusaktidega sätestatud nõudeid pingevabadele töödele ning piirab nõuetekohaselt mitteelektriala isikute juurdepääsu tööpaigale
teeb tööjoonist või projekti järgides ning juhendamisel vajalikud märke- ja mõõdistustööd hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamiseks, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid
paigaldab hoone automaatika- ja väikepingeseadme elektritoitekaablid, arvestades projektis toodud paigaldusviisi ja kaablite tootjapoolseid nõudeid
paigaldab tööülesandest ja paigaldusnõuetest lähtudes andmesidekaablid, sh valguskaablid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigaldab tööülesandest ja paigaldusnõuetest lähtudes hoone tehnosüsteemide
juhtimiskaablid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigaldab ja ühendab etteantud paigaldusjuhiste kohaselt side-, arvuti-, antenni-, helindus- ja videosüsteemi ning läbipääsu kontrollimise- ja teeninduse väljakutse süsteemide aktiiv- ja passiivkomponente, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis märgitud kohtadesse hoone automaatikakilbi, järgides jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga ühendamise nõudeid
paigaldab ventilatsiooni-, kütte- ja jahutusseadmete juhtimis-, täitur- ja andurseadmed ning mõõteriistad (va. spetsiifilised süsteemid), järgides tootja poolt etteantud paigaldusskeemi ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
ühendab kaablid ja juhtmed hoone automaatikaseadmete juures ja teeb vajalikud markeeringud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
ühendab elektrilise põranda- ja laeküttesüsteemi andurid ja regulaatorid, vastavalt tööülesandega etteantud juhendile
3.3. teeb hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamise järgselt vajalikud kontrolltoimingud ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele
Õpilane: mõõdab asjakohaste mõõteseadmetega paigaldatud hoone automaatika- ja
väikepingeseadmete elektrotehniliste näitajate vastavust normväärtustele ja hindab tulemuste asjakohasust
koostab hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamise teostusjoonise kõrvalekallete ilmnemisel projektijoonises toodust vastavalt etteantud nõuetele
koostab kaetud tööde aktid vastavalt etteantud vormile rakendades IT-vahendeid teabe loomiseks ja edastamiseks
3.4. töötab vastutustundlikult ja ohutult hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest
Õpilane: suhtleb töötamisel korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest
kasutab ressursse (tööaeg, materjalid) otstarbekalt ja efektiivselt
kasutab töövahendeid, tarvikuid ja isikukaitsevahendeid vastavalt etteantud juhenditele ja eeskirjadele
3.5. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust hoone automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel
Õpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone hoone
automaatika-, infoedastus-, tuleohutus- ja turvasüsteemide kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat nii õppekeeles kui ühes õpitavas võõrkeeles
ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö laboris, probleemi lahendamine, harjutsülesanded HINDAMINE (ERISTAV )
Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulPraktilised tööd hinnatakse „ERISTAVALT“
Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö näidiste alusel arvestades kehtestatud nõudeid ja tööülesannet jms) või töötades töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele. Teostab töid etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid Oma töö kirjalikul analüüsimisel toimetulekul erinevate tööülesannetega vajab juhendamist
Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda iseseisvalt. Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid. Oma töö kirjalik analüüs on koostatud korrektselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid.
Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas initsiatiivi ilmutades.. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda enesekindlalt. Hinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja
kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“. Oma töö analüüs on koostatud korrektselt ja põhjalikult, oskab ise välja tuua oma töö tugevusi ja arendamist vajavaid aspekte elektripaigaldiste ehitamisel
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUM1. Praktiline töö nr. 1
Õpilane paigaldab nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablid vastavalt etteantud projektile.
Õpilane: paigaldab nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablid vastavalt etteantud projektile.
(paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega paigaldamiseks vajalikud kaitsetorud, paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega,
märgistab kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate juhistike ja tarvikute asukohad
paigaldab kaabliredelid ja abikonstruktsioonid
2. Praktiline töö nr.2
Õpilane paigaldab ja ühendab aegrelee-, liikumisanduri- ja impulssreleega valgustusahela lülitusskeemi.
Õpilane: Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande
teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele valgustusautomaatika süsteemi
õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud
ülesandele koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt
vormistatud skeemi ja tööjoonistega
3. Praktiline töö nr.3
Õpilane paigaldab ja ühendab hoonesisese küttesüsteemi lülitusskeemi
Õpilane: Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande
teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele kütteautomaatika süsteemi
õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (kütteelementi imiteeriv valgusallikas, relee,
programmeeritav aegrelee) ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud
ülesandele
Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega
4. Praktiline töö nr.4Õpilane paigaldab ja ühendab hoonesisese ventilatsioonisüsteemi juhtimise lülitusskeemi
Õpilane: Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande
teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele ventilatsiooniautomaatika süsteemi
õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (õppeotstarbeline ventilaator, magnetkäiviti, aegrelee) ja
anduri(d) (liikumisandur, lülitid) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud
ülesandele Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt
vormistatud skeemi ja tööjoonistega
5. Praktiline töö nr.5 Õpilane paigaldab ja ühendab fotoelektrilise vooluallika (päikesepaneeli) koos vooluvõrguga koostööks vajalike sobitusseadmetega
Õpilane: Tutvub seadmete kasutusjuhenditega Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande
teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele päikesepaneeli elemendi ja
juhtahelad ning võrguinverteri koos akuelemendiga õppestendile Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab energiaallika ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud
ülesandele Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt
vormistatud skeemi ja tööjoonistega
6. Praktiline töö nr. 6
Õpilane paigaldab, ühendab ja seadistab programmeeritavat kontrollerit sisaldava automaatikaahela
Õpilane: Tutvub kontrolleri ja seadmete kasutusjuhenditega Koostab programmi kontrollerile etteantud lähteülesande teostamiseks ,kasutades kontrolleri
õppepaneelidega kaasasolevat tarkvara
Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks
Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele elektriskeemi õppemakettlauale Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab elektriahela ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud
ülesandele Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt
vormistatud skeemi ja tööjoonistega
7. Praktiline töö nr. 7
Õpilane paigaldab ja ühendab õppestendile arvutivõrgu maketi
Õpilane: loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (arvutivõrgu ruuter, arvutivõrgu kommutaator, IP videokaamera, arvuti,
lõpptarbija seade jne) kasutusjuhenditega ja teeb vajadusel asjakohaseid märkmeid; korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides
etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid otsastab nõuetekohaselt pistikutega CAT5/6 arvutivõrgu kaabli(d) seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid ja sisestab paigaldistele
nõuetekohased TCP-protokollist lähtuvad IP aadressid: mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi ja
TCP- protokollilisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja
tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspektekoostab tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja tööjoonis
8. Praktiline töö nr. 8
Õpilane paigaldab ja ühendab helindussüsteemi maketi Õpilane: loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni
õppestendil, kavandab tööprotsessi nõrkvoolukaablite ja -seadmete paigaldamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest , paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt nõrkvoolupaigaldiste kaablid ja seadmed (v.a ATS ja valvesignalisatsioon), lähtudes etteantud tööülesandest
valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (helivõimendid, liinivõimendid, valjuhääldid, automaatikaplokid jne)
kasutusjuhenditega korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides
etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja
nõuetest mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi
parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja
tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspektekoostab tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja tööjoonis
9. Praktiline töö nr. 9Õpilane paigaldab ja ühendab analoogvideovõrgu maketi õppestendil
Õpilane: loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (videokaamera, videosignaali jagur, liinikompensaator, toiteplokk,
videokommutaator, monitor jne) kasutusjuhenditega; korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides
etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja
nõuetest mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi
parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja
tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja tööjoonis
10. Praktika
Õpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( paigaldab automaatika- ja väikepingeseadmeid ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid
Iseseisev tööÕpilane hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamisel ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt kirjalike tööde juhendile.
Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud töödÕpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone automaatika-
ja väikepingeseadmete paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt
kasutades IT-vahendeid
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused lävendi tasemel: teoreetilised teadmised omandatud tulemusga „A“ arvestatud sooritanud praktilised tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd tulemusele „A“ arvestatud
On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise
meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD.15 EKAP / 390 tundi sh. lõimitud võtmepädevused 65 tundi
Mooduli õppemaht 390 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 100 tundi praktiline töö 65 tundi praktika 200 tundi iseseisev töö 25 tundi
LVP / 65 tundi
Eesti keel / 10 tundiEneseanalüüsi koostamine, kirjalike tööde juhendi jälgimine, õigekiri,Erialaste terminite õigekiri ja õige kasutamine suulises suhtluses
Võõrkeel / 10 tundiPaigaldise kasutusjuhendist korrektselt aru saamine ja kokkuvõtte tõlkimine emakeelde
Matemaatika / 12 tundianalüütiline geomeetria, hulktahukad, aritmeetiline keskminematerjalide kuluarvestuse koostamine
Füüsika / 13 tundiHäired elektri- ja magnetväjas, kiudoptika, laserid, ioonid, elektriline juhtivus.
Kehaline kasvatus / 14 tundiergonoomiliste töövõtete kasutamine, sirutus, venitus ja lõdvestusharjutused
Kunstiõpetus / 6 tundiJooniste ja skeemide koostamine
Teemad / alateemad Interneti seadmete algtasemel häälestamine, CAT5/6 võrgukaabli pistikuga otsastamine,
videovalve, hoone helindus, hoone automaatika ja läbipääs. Valvesignalisatsioon. Tulekahjusignalisatsioon. Telefonisüsteem. Arvutivõrk. Helindussüsteem. Antennivõrk. Videovalve süsteem. Läbipääsukontroll. Ajanäidu süsteem. Hoone automaatikasüsteemid. Elektromagnetiline ühilduvus.
ÕPPEMATERJALID Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspektElektripaigaldiste ABC; 1999 EETELAndmekaitse ja infoturbe seletussõnastikhttp://et.wikipedia.org/wiki/EsilehtInfotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele II. Arvutivõrgud ja multimeedia Autor: Jaak Pihlau 1998Elektriohutus madalpingepaigaldistes; Autor: Risthein E 1999Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus; Autor LoorensElektroonika; Autor PütsepMadalpingepaigaldiste juhistikusüsteemid; Autor RistheinMadalpingevõrkude juhistikusüsteemid; AutorMadalpingevõrkude juhistikusüsteemid MEIS; Autor Risthein
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur
ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI
MAHTÕPETAJAD
4. HOONE ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT25 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Hoone elektripaigaldiste ehitamine“ ja „Hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamine“
MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoiminguid (lülitamised, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd), järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.
Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, võõrkeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID
4.1. mõistab hoone elektripaigaldiste ja elektritarvitite käidukorralduse olemust ning erinevate osapoolte ülesandeid ja vastutust selles protsessis
Õpilane: defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud,
elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende nimetusi ühes õpitavas võõrkeeles
selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles
loetleb standardist EVS-EN 50110-1 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel
4.2. viib läbi hoones asuvate elektripaigaldiste ja -tarvitite korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale ja dokumenteerib tehtud tööd nõuetekohaselt
Õpilane: teeb käidukava põhjal kindlaks oma tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (vajalikud hooldus-
ja käidutoimingud), kasutades vajadusel asjakohast rakendustarkvara
selgitab välja elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja ehituse
koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse
valib ja komplekteerib vajalikud materjalid ja töövahendid (sh vajalikud mõõtevahendid) lähtudes
tööülesandest, kontrollides kasutatavate seadmete ohutust arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid
valmistab ette ohutu tööpaiga arvestades õigusaktidega sätestatud nõudeid pingevabadele töödele ning piirab nõuetekohaselt mitteelektriala isikute juurdepääsu tööpaigale
hooldab ja remondib perioodiliselt elektripaigaldisi ja -tarviteid sh kontrollib visuaalvaatluse teel elektripaigaldise seisukorda ja toimimist vastavalt käidukava alusel eelnevalt kavandatud meetmele.
kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale
valib käidukavas määratud kontrollmõõtmiste läbiviimiseks vajalikud mõõteriistad pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmiseks ning kontrollib juhendamisel nende korrasolekut
mõõdab elektripaigaldiste sh elektrimootori elektrotehnilisi näitajaid (maandustakistus, elektriahela isolatsiooni takistus, faasi järjestus ja elektriahela juhtivus, koormusvool ja pinge), kasutades asjakohaseid mõõtmismeetodeid ja –seadmeid
võrdleb mõõtmistulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) ning analüüsib tulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös
rikete või kõrvalekallete tuvastamisel kavandab meetmed nende kõrvaldamiseks teavitades vastutavat töötajat ja tegutseb vastavalt saadud juhistele
asendab elektrijaotuskeskuse või selle komponendid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid
asendab elektritarvitid rikke korral ja tehniliste näitajate muutmise korral ja ühendab ühendusskeemi alusel juhtimis- ja jõuahelad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
asendab lühise, katkestuse või muul põhjusel rikutud kaabli, lähtudes tööülesandest ja tuvastatud rikke asukohast ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (nt kaabli vahetus seadmest seadmeni)
koostab mõõteprotokollid ja kaabli või seadme asendamisel ka teostusjoonised vastavalt etteantud nõuetele
dokumenteerib elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute jooksul tehtud muudatused, järgides käidukava ja etteantud nõudeid
4.3. töötab vastutustundlikult ja ohutult elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimisel juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest
Õpilane: suhtleb korrektselt kaastöötajatega, esitades teabe erialast terminoloogiat kasutades selgelt ja
kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimisel
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala normdokumentides esitatud nõuetest (paigaldiste projekteerimise ja ehituse standardid, elektriseadmete ehituseeskirjad jm)
kasutab ressursse (tööaeg, materjalid) otstarbekalt ja efektiivselt
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
4.4. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoimingute läbiviimisel
Õpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja -
tarvitite käidutoimingute läbiviimisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö laboris, praktika
HINDAMINE „ERISTAV“ toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase teoreetilistes teadmistes.Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeperioodi jooksul
HINDASMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID Teoreetiline teadmiste kontroll „Hoone elektripaigaldise käit“
Mitteristav hindamine toimub teadmiste kontrolli „teoreetiline töö“ puhul, mille käigus õpilane demonstreerib õpiväljundi saavutamist vastavalt lävendi taseme hindamiskriteeriumitele (tulemus „A“ arvestatud )Õpilane:1. defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud, elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende
nimetusi ühes õpitavas võõrkeeles2. selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles3. loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel4. teab peast ohumärguannete rakendamist, ohumärguannete tüüpe , kasutatavaid värvuseid, ohutusmärkide kasutamist.5. Loetleb ja selgitab pädevusklassist tulenevaid õigusi ja nõudeid pädevuseksami sooritamisel6. Selgitab elektripaigaldise kasutuselevõtu tingimusi7. Loetleb elektripaigaldise omaniku kohustusi ja õigusi8. Teab ja selgitab elektriseadmetele esitatavaid märgistusi9. Loetleb ja selgitab kaitsevöönditele esitatavaid nõudeid, lähtuvalt nimipingest10. Kirjeldab ja selgitab paigaldise pingetuse kontrolli nõudeid ja tegevusi
Praktiline töö nr.1Õpilane kavandab ja viib töörühma liikmena läbi viib läbi hoones asuvate elektripaigaldiste korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale.
selgitab välja elektripaigaldiste hooldus- ja käidutoimingud, lähtudes etteantud käidukavast
selgitab välja elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja ehituse
valib juhendamisel korralisteks mõõtmisteks mõõteriistad käidukavas määratud mõõtmiste läbiviimiseks ning kontrollib juhendamisel ja meeskonnatööna nende korrasolekut
viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste vastavust eeskirjades
„ERISTAV“ hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase ( „A“ arvestatud ) teoreetilistes teadmistes
Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö reeglina iseseisvalt (juhendamisel, kui seda näevad ette hindamiskriteeriumid) või töötab töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele.( viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele -seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) Teostab töö etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid.
määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused)
hindab ja analüüsib mõõtmistulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös ja võimalusel kõrvaldab need ning täidab nõuetekohaselt etteantud vormikohase akti
viib läbi elektriseadmete ja -paigaldiste visuaalse ülevaatuse
valib vajalikud mõõteriistad pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmiseks, lähtudes etteantud tööülesandest
määrab käidukava alusel elektripaigaldiste ja tarvitite elektrotehniliste näitajate mõõtmise järjekorra ja mõõdab juhendeid järgides asjakohaste mõõteseadmetega paigaldise elektritehnilisi näitajaid vastavalt elektriohutusnõuetele
võrdleb mõõtetulemusi etteantud normväärtustega ja hindab mõõtetulemuste järgi elektripaigaldise tööd, kõrvalekallete ilmnemisel rakendab meetmeid nende kõrvaldamiseks
koostab endale tulenevalt käidukavast tööplaani hooldetööde ja vajaliku pisiremondi tegemiseks
valib vastavalt ülesandele vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid tööde teostamiseks
Praktiline töö nr.2Õpilane kavandab ja viib töörühma liikmena läbi viib läbi hoones asuvate elektritarvitite korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale.
Praktiline töö nr. 3Õpilane dokumenteerib nõuetekohaselt etteantud
Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas , ilmutades initsiatiivi. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümberHinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“
käidukava järgi teostatud käidutoimingud (sh hooldetööd) (sh koostab kaetud tööde aktid ning pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmisprotokollid jms)
Praktiline töö nr. 4Õpilane hooldab nõuetekohaselt elektrimootoreid ja kõrvaldab nende töös esinevad rikked valib ja paigaldab elektrimootori vastavalt
tööülesandele, arvestades asendatava mootori nimisildil olevaid andmeid
mõõdab paigaldatud elektrimootori isolatsioonitakistuse, võrdleb andmeid mootori passis esitatuga ja hindab selle alusel mootori käivitamise otstarbekust
täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse mõõteprotokolli
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
Iseseisev tööÕpilane hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käitamisel ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt kirjalike tööde juhendile.
Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud töödÕpilane:
1. Hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käitamisel, hindab arendamist vajavaid aspekte
2. Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt kirjalike tööde juhendile, nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades
3. Täidab praktikapäevikut vastavalt juhendile4. Osaleb praktika kaitsmisel
Praktika Õpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( tegeleb elektripaigaldiste käidutoimingutega ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid Teostab elektripaigaldiste käidualaseid töid ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kolm praktilist tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid
(leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD 25 EKAP / 650TUNDIsh lõimitud võtmepädevused 139 tundi
Mooduli õppemaht 650 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 178 tundi praktiline töö 50 tundi praktika 400 tundi iseseisev töö 22 tundi
LVP / 139 tundi
Eesti keel / 20 tundiEneseanalüüsi koostamine, kirjalike tööde juhendi jälgimine, õigekiri,
Erialaste terminite õigekiri ja õige kasutamine suulises suhtluses
Võõrkeel / 14 tundiPaigaldise kasutusjuhendist korrektselt aru saamine ja kokkuvõtte tõlkimine emakeelde
Matemaatika / 30 tundi funktsioonid, lineaarfunktsioon, ruutfunktsioon
Füüsika / 35 tundiGaasid, dielektriline läbitavus, metallide joonpikenemine, temperatuurisolat
Kehaline kasvatus / 40 tundiigal praktikapäeval ergonoomiliste töövõtete kasutamine, sirutus, venitus ja lõdvestusharjutused
Teemad / alateemad Interneti seadmete algtasemel häälestamine, CAT5/6 võrgukaabli pistikuga otsastamine, videovalve, hoone helindus, hoone automaatika ja läbipääs.
ÕPPEMATERJALID Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend Aunapuu V; Laurand T; Sillamets R 2007 Koolipoolne ettevõttepraktika juhendmaterjal VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ Ettevõtte sisekorra eeskiri VYKK „Ohutusjuhend ehitus- remonditöödel“ nr 14. 18.05.2009 Asutusesisesed ohutusjuhendid
VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SIESTÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur
ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
5. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
6 EKAP
Nõuded mooduli alustamiseks NõudetaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma karjääri kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest.
Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID5.1. mõistab oma vastutust
teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis
analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja,
sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani
5.2. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist
kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest. selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“
5.3. mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes
ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna
elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,
psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks 5.4. mõistab oma õigusi ja
kohustusi töökeskkonnas toimimisel
tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega
kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest
tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning
ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab
digitaalselt kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide
säilitamisega
5.5. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp, iseseisev tööHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)
Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDÕpimapp „Arvestatud“ (A)
Õpimapp peab sisaldab kõiki alljärgnevaid töid. Tööd on korrektselt vormistatud ning vastavad ülesande juhendile.
Suhtlemise ja asjaajamise alused (1. õppeaasta)
Isikliku sooviavalduse, europassi CV, motivatsioonikirja koostamine välispraktikale kandideerimiseks e-portfooliosse (GoogleDrive abil).
Tööohutus- ja tööõigus (1. õppeaasta)
Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu võrdlus.Töölepingu koostamine VIKK kooli ja õpilase vahel vastavalt õpitavale erialale.Töö- ja puhkeaja arvestus, ületunnitöö ...
Majanduse ja ettevõtluse alused, turunduse alused (2.- 3. õppeaasta)
Meeskonnatööna lihtsustatud äriplaani koostamine ning õpilasfirmas osalemine.Moodul saab arvestatud kui õpilane osaleb algusest lõpuni õpilasfirmas aktiivselt, õpilasfirma reklaamib end vähemalt kahte turunduskanalit kasutades, müüb oma tooteid ja õpilasfirma saab likvideeritud etteantud ajal. Arvestuse saamiseks hindavad õppijad üksteise panust õpilasfirma töösse.
Karjääri planeerimine (3. õppeaasta)Portfoolios eneseanalüüsi (läbi kolme aasta) ja õpilasfirma analüüsi esitamine.
Iseseisev töö Meeskonnatööna koostatud õpilasfirma äriplaan; Õpilasfirma loomine, õpilasfirma tegevuses osalemine, likvideerimine, analüüs europassi CV koostamine, sooviavalduse ja motivatsioonikirja koostamine, digiallkirjastamine Eneseanalüüsi koostamine esimesel ja kolmandal aastal E-portfoolio koostamine
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ („A“)Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb e-portfoolios esitatud tööde ning õpilasfirmas osalemise ja tulemuslikkuse koondhindena. E-portfoolio peab sisaldama kõiki mooduli teemades nõutud ülesandeid.
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh ISESEISEV TÖÖ 6 EKAP / 156 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevused 10 tundi
Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 100 tundi iseseisev töö 56 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid )
LVPEesti keel/ 10 tundiKirjalikele töödele esitatavad nõuded, õigekiri, viited jmsKorrektne suhtluskeel ja erialane sõnavara, kirjalike tööde vormistamine vastavalt eesti kirjakeele normidele ja tööde vormistamise juhendileKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri
1. SUHTLEMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)1.1. Asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsus organisatsioonis. Andmekaitse põhimõtted.
1.2. Üldnõuded dokumentidele. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. Dokumentide loomine (sooviavalduse, CV, motivatsioonikiri) e-portfoolios (GoogleDrive abil), ÕIS. 1.3. Elektrooniline algatus-ja vastuskiri. E-kiri. DigiDoc´i kasutamine. 1.4. Dokumentide säilitamine organisatsioonis. Isiklike dokumentide säilitamine. 1.5. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine vastavalt olukorrale.1.6. Erinevad suhtlemisvahendid. Head tavad telefoni-ja internetisuhtlusel. 1.7. Üldtunnustatud käitumistavad suhtlemisel erinevates olukordades. 1.8. Meeskonnatöö olemus ja põhimõtted. Meeskonnatöö erinevate õppegruppide vahel sõpruse loomise eesmärgil. 1.9. Kultuurilised erinevused suhtlemisel. 1.10. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.1.11. Teenindussituatsioonide lahendamine.
2. TURUNDUSE ALUSED (13 T: 10 A, 3 I)2.1. Toode ja teenus. Bränding. 2.2. Turunduskanalid (Facebook/instagram/e-posti turundus)2.3. Õpilasfirma reklaam ja toote/teenuse turundamine.
3. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED, õpilasfirma (65 T: 30 A, 35 I)3.1. Isiklikud majanduslikud vajadused. Piiratud ressursid. 3.2. Pakkumine ja nõudlus. Turumajanduse olemus. 3.3. Otsesed ja kaudsed maksud. 3.4. Tuludeklaratsioon ja selle koostamine.Pere eelarve. 3.5. Finantsasutuste teenused, nendega kaasnevad võimalused ja kohustused. 3.6. Infosüsteemi e-riik kasutamise võimalused. 3.7. Ettevõtluskeskkond Eestis. 3.8. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused. Isiklikud võimalused tööturule sisenemisel. 3.9. Vastustustundliku ettevõtluse põhimõtted. 3.10. Õpilasfirma loomise võimalused. Õpilasfirma lihtsustatud äriplaan. Õpilasfirma eelarve. 3.11. Õpilasfirma raames loodud ettevõtte majandustegevuse ja seda mõjutava ettevõtluskeskkonna tutvustamine sh kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele. 3.12. Õpilasfirma tegevuskava, tootmine, müük, ettevõtte äriidee analüüsimine, õpilasfirma likvideerimine, korrektne dokumentatsioon.
4. KARJÄÄRI PLANEERIMINE (26 T: 20 A, 6 I)4.1. Isiklik SWOT-analüüs. 4.2. Õpitava eriala kutsestandardi alusel ametialaste nõuetega tutvumine.
4.3. Tööturu-, erialade- ja õppimisvõimalustega tutvumine.4.4. Praktika ja töökoha otsimine. Praktikalepingu koostamine ja allkirjastamine.4.5. Elektroonilised kandideerimisdokumendid (europassi CV, motivatsioonikiri välispraktikale kandideerimiseks, sooviavaldus välispraktikale kandideerimiseks).4.6. Tööintervjuu (ettevalmistamine, osalemine).4.7.Lühi- ja pikaajaline isiklik karjääriplaan. 4.8. Mina kui ettevõtja. Õpilasfirma loomine, likvideerimine, analüüs.
5. TÖÖOHUTUS-JA TÖÖÕIGUS (26 T: 20 A, 6 I)5.1. Töölepinguseadus. Avaliku teenistuse seadus. Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused. Töö- ja puhkeaja seadus. Tööajakorraldus. Puhkus. 5.2. Töötaja õigused, kohustused, vastustus, nende seos organisatsioonisiseste dokumentidega. 5.3. Ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto-ja netopalga ning ajutise töövõimetushüvitise arvestamine. 5.4. Töötervishoid ja tööohutus riikliku strateegia alusel. Erinevate allikate kaudu informatsiooni otsimine. 5.5. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused ohutus töökeskkonnas. 5.6. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid, töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.5.7. Tööõnnetused, õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega.5.8. Tuleohutus, tulekahju ennetamine, tegutsemine tulekahju puhkemisel.
ÕPPEMATERJALID http://www.rajaleidja.ee/isiklik-swot-analuus/ http://tests.dreamfoundation.eu/career-test/page1?locale=et http://www.rajaleidja.ee/karjaariplaan-4/?parent_id=10534 http://www.rajaleidja.ee/karjaariratas/
Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope
www.rajaleidja.ee/karjaariope-kutseoppeasutuses KIRJANDUS
Amundson, N. Poehnell, G. Karjääriteed. Tallinn: 2011Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Tallinn: Ermecol, 2011
Kuusik, A. Virk, K. Aarna, K, Sepp, L. Seppo, M, Mehine, T. McKay, M. Davis, M. Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tartumaa: Väike Vanker, 2004
Naesseń, L-O. Parem teenindamine. Tallinn: Avita, 1997Randma, T. Ettevõtluse alused. Tallinn: Infotükk, 2008Rekkor, S. Eerik, R. Parm, T. Vainu, A. Teenindamise kunst. Tallinn: Argo, 2013
Rekkor, S. Turundus. Majutamine ja toitlustamine. Tallinn: Ilo, 2006 Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Tallinn: MISA, 2013 Tööinspektsiooni trükised Töötukassa trükised
ELEKTROONILISED ALLIKAD
Ettevõtlusarendamise Sihtasutus [www.eas.ee] Karjääriinfoportaal [www.rajaleidja.ee] Rahandusministeerium [www.fin.ee ] Maksu- ja tolliamet [www.emta.ee] Sotsiaalministeerium. Meie. Väljaanded. 2012.Töötervishoiu ja tööohutuse käsiraamat kutsekoolidele.
[www.sm.ee] Tartu Kutsehariduskeskuse e-õpe. oo. erne lepingud. Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine.
[www.e-ope.khk.ee] Töötukassa [www.tootukassa.ee]
ÕIGUSAKTID Töölepingu seadus. 2009.- RT I, 5, 35. Töö- ja puhkeaja seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1999.- RT I, 60, 616. Võlaõigusseadus. 2001.- RT I, 81, 487.
VALIKÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVAD
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
6. LUKKSEPATÖÖD (valik)
15 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Mooduli läbimisel õppija omab ülevaate lukksepa töövahenditest, kasutatavatest materjalidest, nende
omadustest., rakendab praktiliste tööde ja praktika käigus õigeid töövõtteid lähtudes töö-ja keskkonnaohutuse nõuetest.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID6.1. Kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi ja
materjalide kasutuslikku rakendust Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi (materjali kaal, tihedus, materjali
koostis); Loetleb ja kirjeldab etteantud materjali kasutuslikku rakendust igapäevaelus;
6.2. omab ülevaadet materjalide töötlemise viisidest ja materjalide mehaanilistest ja keemilistest omadustest
Teab ja tunneb isoleermaterjale ja nende omadusi; Võrdleb ja määrab tabelite alusel materjali tugevuse; Omab ülevaadet ja tunneb ära väliste tunnuste järgi materjali keemilised omadused; Loetleb ja kirjeldab materjalide töötlemise (mehaaniline, keemiline, elektriline, termiline jne)
viise;6.3. rakendab tööülesande käigus lukksepa töödeks
vajalikke töövõtteid Valib tööülesande täitmiseks õige töövahendi või tööriista; Rakendab tööülesande täitmisel õigeid töövõtteid (materjali: painutamine, õgvendamine,
raiumine, lõikamine, viilimine, puurimine, lihvimine, keermestamine jne) valib tööriista või lõikeinstrumendi, hindab selle korrasolekut ning vajadusel hooldab
instrumenti (teritab); hindab välisel vaatlusel elektri käsitööinstrumendi korrasolekut, käivitab ja seiskab seadme
iseseisvalt järgides tööohutusnõudeid ja seadme kasutusjuhendit, ohu korral teavitab koheselt otsest juhendajat
saeb materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides materjali; puurib materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides avasid ja töötleb pesasid
kasutades õigeid töövõtteid ja vahendeid; valib metalli pinnatöötluse vahendid vastavalt tööülesandele, lihvib ja töötleb metallpinda
nõutava pinnakareduse saavutamiseni; demonstreerib omandatud kompetentsust iseseisvalt joonise järgi tööprotsessi kavandades ja valmistades, piiritletud aja jooksul, etteantud joonise järgi metallist detaili ja hindab
valminud detailide kvaliteeti ning vastavust tööülesandes etteantud nõuetele; rakendab õpitud oskusi materjali keermestamisel;
6.4. , kasutab nihikut, kruvikut ja teisi kontrollmõõteriistu ning teisendada mõõtühikuid
arvutab materjali hulka või kogust etteantud joonisest lähtuvalt; teisendab etteantud mõõtühikuid (millimeetermõõdust tollimõõduks jne) demonstreerib nihiku, kruviku ja teiste kontrollmõõteriistade kasutamise oskust ja sooritab
detailide kontrollmõõtmisi loeb tehnilist joonist ja saab aru joonise tingmärkidest
6.5. töötab meeskonnaliikmena ohutult järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid
kasutab lukksepatöödel kasutatavate instrumentide õigeid ja ohutuid töövõtteid kasutab lukksepatöödel nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, kindad, põlled
jne) korraldab nõuetekohaselt oma töökoha kasutab töötsooni eesmärgipäraselt, korrastab ja puhastab oma töökoha peale operatsioonide
sooritamist ning töötsooni peale töö lõpetamist vastavalt kehtestatud korrale kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult
6.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust praktilisel tööl ja hilisemal praktikal
koostab praktika läbimisel kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid
analüüsib enda toimetulekut erinevate lukksepatööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, proovitöö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi
tasemel. Proovitöö ja praktika eelduseks on, et õpilane on sooritanud praktilised tööd läveni tasemel
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „Materjalide füüsikalised omadused“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi. Mõistab ja saab aru füüsikalistest suurustest (tihedus, erimass, mahukaal, poorsus,
sulamistemperatuur, soojuspaisumine, elektrijuhtivus, tugevus, jne); Arvutab etteantud materjali ruumala järgi materjali kaalu Arvutab etteantud materjali pindala ja sügavuse järgi materjali kaalu Võrdleb etteantud tööriista materjalitugevust tabelist leitava materjali tugevuse koefitsendiga
Praktiline ülesanne „Tööohutuse nõuded lukksepatöödel“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane:
kirjeldab lukksepatöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid ja töövõtteid kirjeldab elektriliste käsitööriistade ohutusnõudeid lukksepatööde teostamisel
Praktiline töö nr. 1„Lõiketera teritamine“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Teritab õpetaja juhendamisel, teritab lõiketera (nuga, puur, jne), viili-, käia- või luisu abil. Kasutab lukksepatööde teostamiseks õigeid töövõtteid
Praktiline töö nr. 2„Lihtsad lukksepatööd“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud 1-2 mm erikujulisele metallplaadile joonise järgi (tsenter, pikkus jne) detaili
tooriku mõõdud, kasutades materjali säästlikult; Valmistab saagimise teel metallplaadist etteantud mõõtudega metallist riba; Töötleb lihvimise teel metallriba ääri Märgib toorikule aukude puurimise asukohad; Puurib õiges mõõdus augud; Keermestab augud; Painutab metallriba etteantud joonise järgi detailiks; Ühendab painutatud detaili poltühendusega Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega
Praktiline töö nr. 3„Keermestamine“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane:Märgib silindertoorikul vajalikud mõõdud;Keermestab õpetaja juhendamisel tooriku etteantud mõõdus keermelõikurigaViimistleb ja töötleb valmis detaili; Kontrollib nihikuga detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega
Praktiline töö nr. 4„Neetimine“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Koostab etteantud parameetrite alusel endale tööjoonise Lõikab kipsikarkassist tööjoonise järgi sobivad toorikud ,valides selleks sobiva instrumendi Puurib vajalikud augud ja teeb ettevalmistusi karkassi liitmiseks neetimise teel
Liidab karkassi osad üheks terviklikuks konstruktsiooniks neetimise teel Mõõdab ja võrdleb saadud tulemust oma tööjoonisega Kontrollib liitekohtade tugevust
Praktiline töö nr. 5„Juhistiku jootmine“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Puhastab juhistiku õpetaja juhendamise järgi Kasutades jootekolbi ja jootematerjali ühendab juhistiku omavahel etteantud joonise järgi Kontrollib jootekohtade mehaanilist tugevust Kontrollib elektrilist ühendust mõõteriistaga Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega
Praktiline töö nr. 6„Plekitööd“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud Valib õpetaja juhendamisel sobivad tööriistad metalllehest vajaliku detaili tooriku
väljalõikamiseks Töötleb detaili toorikut lihvimise teel Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad Valib avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse, Töötleb avasid sobivale kujule ja kontrollib tulemust nihikuga Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega
Proovitöö„Kaitseautomaadi kattekaane valmistamine“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud Valib iseseisvalt ja oma teadmiste piires sobivad tööriistad ning lõikab metalllehest vajaliku
detaili tooriku välja Töötleb detaili toorikut lihvimise teel Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad Valib iseseisvalt avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse Töötleb avasid sobivale kujule, kontrollib avade suurusi nihikuga ja keermestab detaili
kinnitusaugud aitseautomaadi kattekaane valmistamine“
Painutab detaili tooriku joonisel etteantud kujule, kasutades lukksepatöös õigeid töövõtteid Kinnitab detaili liitekohad neetimise teel Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega Katsetab praktikas detaili sobilikkust;
PraktikaÕpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( tegeleb lukksepatöödega ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskkonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskusi. Õpilane: on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud kõik iseseisvad tööd Õpilane: Täidab praktikapäevikut vastavalt nõuetele Koostab kirjaliku eneseanalüüsi analüüsides enda toimetulekut erinevate lukksepatöö ülesannete
täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kuus praktilised tööd ja proovitöö vähemalt tulemusele „A“ arvestatud teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud
dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ
Mooduli õppemaht 390 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 90 tundi praktiline töö 190 tundi
15 EKAP / 390 TUNDI praktika 50 tundi iseseisev töö 60 tundi
Teemad / alateemad TÖÖKOHT. Oma töökoha korraldamine. Lukksepa töövahendid, tööriistade kasutamine jahooldamine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded lukksepatöödel.MATERJALID. Töödel kasutatavate materjalide ettevalmistamine; metalli painutamine jaõgvendamine, raiumine ja lõikamine, viilimine puurimine, keermestamine, neetimine.PRAKTILISED TÖÖD. Lihtsamad lihvimistööd; pehmejoodistega jootmine;kontrollmõõteriistade kasutamine
ÕPPEMATERJALID Lukksepatööd : loengukonspekt elektrimontööridele ; K Toomla H 1988 Lukksepatööd ; Nikolai Kropivnitski 1975 Õpetaja koostatud materjalid, tööjuhendid, töölehed, praktikajuhend
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
7. RAKENDUSTARKVARA(valik )
5,5 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Taotletakse, et õpilane: omandab teadmised ja oskused tekstitöötlusest, tabeltöötlusest, interneti
kasutamisest, tööalaste kirjade koostamisestÕpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID7.1. Õpilane teab ja tunneb arvuti riistvara
ning mõistab ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; oskab käivitada arvutit
eristab ja seletab mõistet riistvara ja tarkvara eristab ja nimetab IKT-seadmeid emakeeles ja võõrkeeltes; kirjeldab seadmete funktsioone ja kasutusvõimalusi;
iseseisvalt käivitab arvutit ja perifeeria seadmeid; eristab ja selgitab sisend ja väljundseadmete funktsioone, kirjeldab põhilisi tehnilisi andmeid; teab ja täidab ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; kasutab õpetaja toega õigesti arvuti seadmeid ning oskab neid hallata.
7.2. Õpilane käivitab Windows`i programme ja tegutseb dialoogiaknas
eristab tarkvara funktsioonide järgi; eristab tarkvara levitamistüüpide järgi (kommerts ja vabatarkvara); seletab tarkvara funktsiooni ja erinevusi, erinevates olukordades tarkvara
kasutuskõlblikkus/sobilikkus; valib tarkvara lähtuvalt vajadustest (lähteandmed ja tingimused lõpptulemuse jaoks); leiab üles ja käivitab tuttava (kirjelduse/funktsioonide järgi) või nimetatud programmi; leiab üles tarkvara vaates (programmi akna sees, desktopil/töölaual) nimetatud
(kirjelduse/funktsiooni järgi) elemente ja kasutab neid õigetpidi vajalikku tulemuse saamiseks; kasutab graafilise kasutajaliidese –akende süsteem -võimalusi töö lihtsustamiseks ja
kiirustamiseks; kasutab otstarbeliselt ja õigetpidi riistvara erinevate objektide (tekst, graafilised
elemendid, tabelid ja nende osad) märgistamisel, teisendamisel, kopeerimisel; kasutab (kasvõi meelespea alusel) klahvide kombinatsioone ja kuumaid klahve käskude
teostamiseks7.3. Õpilane haldab faile ja kaustu, kirjeldab
ja iseloomustab faile kui objekte (vaatamata sisule):
eristab ja seletab mõistet fail ja kaust; eristab ja seletab failide põhiomadusi (nimi/tüüp/maht/muutmis_kuupäev); seletab mis on faili nimi, millised piirangud kehtivad faili nime puhul; seletab, mis on faili nimi laiend (extension) ja milleks see vajalik on; leiab üles etteantud kaustadest ja failidest vajalikku; valib failide ja kaustade näitamise viisi ning järjestamise (põhiliste failide/kaustade
omaduste järgi) viisi, põhjendab valitud näitamisviise vajalikkust; loob uut kausta; märgistab ära (selekteerib) faile ja kaustu (järjest ning eraldiseisvaid); avab faili erinevat viisi (nii vaikimisi, kui ka valikuine); teostab failidega ja kaustadega vajalikke operatsioone: kopeerib/teisaldab faili(d) (nii ainsuses, kui ka mitmuses); saadab faili/kausta prügikasti, taastab prügikastist, kustutab lõplikult; põhjendab valitud operatsioonide vajadust lähtuvalt etteantud ülesanne kirjeldusest; failide kokku/lahti pakkimine standardse süsteemsee arhivaatoriga.
7.4. Õpilane kasutab enamkasuta-tavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi
avab etteantud dokumenti (nii ainsuses, kui ka mitmuses), salvestab teise nime/tüübiks (XLSX, ODS) ja/või teisse kohta;
aritmeetilisi tehteid prindib erinevat viisi olemasolevat dokumendi välja; kasutab erinevaid võimaluse dokumenti ülevaade teostamiseks; järjestab ja filtreerib andmeid dokumendi sees; märgistab ära ja kopeerib/teisaldab/kustutab lahtreid ja lahtrite gruppe, rea ja veeru; kasutab erivõimalusi andmete kopeerimisel/kleepimisel tabelis; opereerib tööraamatus erinevate lehekülgedega, kustutab/ümbernimetab/lisab; redigeerib sisuliselt tabeli sees oleva informatsiooni erinevat viisi –numbrite
parandamine; kasutab tabelis otsingu ja asendamise võimalusi; andmeseeriate loomine ja kasutamine; muudab tabeli sees oleva informatsiooni vorminduse (üldine vormindus, taust,
äärisjooned, andmete tüübid lahtrites); kasutab protsendi arvutust erinevat (talle sobiliku?) viisi; muudab/loob tabeli sees valemeid erinevate aadressi (suhteline/absoluutne) tüüpide
kasutamisega; kasutab valemites sissehitatud funktsioone (statistilisi, loogilisi, matemaatilisi); täiendab dokumenti erinevate lisa vahendite abil (diagramm, pilt, joonis, graafilised
valemid,erisümbolid).
ÕPPEMEETODID iseseisev töö, demonstratsioon, praktiline töö, loeng. disskussioon
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline ülesanne nr 1
„Informatsiooni otsing“Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud kõiki õpiväljunditele vastavates lävendi taseme hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste saavutamist Õpilane: Õpilane demonstreerib praktilisi oskusi interneti suhtlusvahendite abil informatsiooni
otsimises, süstematiseerimises ja edastamises: kohandab eelhäälestatud meileri (saatja andmed ja signatuur), saadab elektroonilist päringukirja, (peab vastama NETI ketti nõuetele), võtab vastu e-kirja, mis sisaldab ülesannet koos manusega, otsib internetist vajalikku informatsiooni (tekstilist, graafilist), vormistab ülesleitud informatsiooni ettekirjutatud viisi (s.h. viitamine infoallikatele), nii e-
kirja sees, kui ka etteantud manusesse, saadab kirja tagasi koos manusega (nii ainsuses, kui ka mitmuses).
2. Demonstratsioon - probleemi lahendamine,
„Failitöötlus“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud õpiväljundile vastavates lävendi taseme hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste saavutamistÕpilane: Õpilane demonstreerib vastava tarkvara ning riistvara korrektse kasutamisega püstitatud
probleemi lahendamist: Eristab etteantud failide hulgast kirjelduse järgi vajalikku ja mittevajaliku, Kustutab mittevajaliku, loob ülejäänu jaoks koha, kopeerib jah/või teisaldab vastavalt
nõetele ning nimetab ümber vastavalt tingimustele, mis põhinevad objektide omaduste peal.
3. Praktiline ülesanne nr 2
„Tabelarvutus“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud õpiväljundile vastavates lävendi taseme hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste saavutamist
Õpilane: demonstreerib tabelarvutus tarkvaraga püstitatud probleemi lahendamist teostab erialaseid arvutusi –lähtuvalt erialastest nõetest, etteantud joonise(te) alusel koostab (või täiendab) ja vormistab tabeli (erinevates variantides), koostab valemeid (lähtuvalt eriala nõuetest koos mõõtühikute teisendamisega) vajalikute
vastuste ja visuaalse tulemuse saamiseks;
4. Iseseisevad tööd Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd Õpilane: Teostab rahalisi arvutus –kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute
teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasutamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega.
Koostab etteantud juhendi alusel ametikirja
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik lävendi taseme hindamiskriteeriumid on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)Õpilane on sooritanud nõuetele vastavalt demonstratsiooni, kaks praktilist ülesannet ja esitanud tähtaegselt iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ
Mooduli õppemaht 143 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 115 tundi
5,5 EKAP / 143 TUNDI iseseisev töö 28 tundi
1.Infootsingud
Failihalduse põhimõisted ja määrangud• Arvuti sisend-ja väljundseadmed. • Ülevaade operatsioonisüsteemist ja andmekaitse põhimõtetest.• Veebibrauseri käivitamine ja sulgemine.Veebilehekülje avamine aadressi (URL-i) kasutades. Infootsingud veebis. Veebis navigeerimine, info kopeerimineja salvestamine.• Otsingumootorite kasutamine. Järjehoidja loomine ja kasutamine. • Elektronposti kasutamine• Meileri käivitamine. Postkasti avamine. Elektronkirja koostamine ja saatmine. • Signatuuri koostamine ja kasutamine. Manuse (attachment) lisamine kirjale. Kirja lugemine ja vastamine. Aadressraamatu kasutamine, uue kontakti lisamine, aadressiloendi loomine, saabunud kirjast aadressi lisamine. Postkasti haldamine. • Vabavara. • Viirusetõrjeprogrammid.
3. Tabelarvutus • Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. • Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine.• Andmete sh. valemite sisestamine lahtrisse. • Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. • Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. • Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. • Aritmeetika valemid. • Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. • Õigekirja kontrolli kasutamine. Päise ja jaluse lisamine. • Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. • Dokumendi printimine.
Iseseisevad tööd : rahaliste arvutuste teostamine . Kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasu tamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega
ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud digitaalsed materjalid õpetatava kohta.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
8. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik )
3,0 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles
Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID8.1. mõistab võõrkeelseid elektrialaseid
kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid elektrialaseid kasutusjuhendeid tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast
terminoloogiat oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal
8.2. kasutab elektritöödealast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise
õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju oskab teha märkmeid kuuldu põhjal nimetab võõrkeeles enamlevinud elektritöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid
8.3. selgitab esmaabi andmise mõisteid ja termineid võõrkeeles
leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot esmaabi andmise kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid
ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID
1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:
Mis sisaldab: õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeelde õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset juhendit koostab võõrkeelse hinnapakkumise võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 12.1.- 12.4 vastavad hindamiskriteeriumid
2. Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava võõrkeelse CV
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ
3 EKAP / 78 TUNDI
Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 62 tundi iseseisev töö 16 tundi
3. Erialased mõisted a. Erialaga seotud mõisted ja terminid. b. Tööde tehnoloogiline järjekord. c. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.
4. Enamkasutatavad töövahendid a. Töövahendite nimetused elektritöödel.b. Käsitööriistadc. Elektrilised töövahendid
5. Kasutusjuhendid a. Seadmete kasutusjuhendid. b. Materjalide kasutusjuhendid. c. Hooldusjuhendid.
ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
9. RIIGIKAITSE(valik)
1,5 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija areneb demokraatlikke väärtusi järgivaks, Eestile lojaalseks
kodanikuks, kellel on valmisolek kaitsta oma kodumaad.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID9.1. Mõistab riigikaitse tähtsust ja seotust
ühiskonnaga Selgitab Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis Selgitab tänapäeva kriisikolletes toimuvaid sündmusi, sh relvakonflikte Selgitab kodanikkonna kaasamise võimalusi riigikaitsesse
9.2. Selgitab riigikaitse korralduse, kodanikukaitse ning NATO kollektiivkaitse põhimõtteid
Annab selgitusi riigikaitset reguleerivate õigusaktide kohta Selgitab kaitseväe ülesehitust ja kaitseväeteenistuse põhialuseid Selgitab riigikaitsega seotud organisatsioonide, sh noorteorganisatsioonide ülesehitust ja
eesmärke
9.3. Demonstreerib oskusi anda esmaabi ja õigesti käituda hädaolukorras
Hindab kannatanu seisundit õnnetusjuhtumi korral, tegutseb abi kutsumisel õiges järjekorras ning elimineerib edasised ohud
Annab abi, sh elupäästvat abi, kaitstes ennast ohtude eest ning vältides abistamisel tegevusi, mis põhjustavad kannatanu seisundi edasist halvenemist
Kirjeldab erinevaid hädaolukordi ning selgitab hädaolukorras käitumise põhimõtteid9.4. On läbinud välilaagri vastavalt gümnaasiumi
riigikaitse õppekava nõuetele Orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, vajadusel
varjudes maastikul Osaleb riviõppes ja tegutseb ühtse meeskonnana rühma koosseseisus Kasutab õigesti isiklikku ja rühmavarustust Selgitab välitingimustes toitumise ja toitlustamise võimalusi ja nõudeid Selgitab relvadega ümberkäimise ohutusnõudeid, sooritades tiirulaskmise harjutusi juhendaja
kontrolli all
ÕPPEMEETODID Loeng, arutelu, videod, meediakajastuste analüüs, praktilised tööd, välilaager koos praktilise tegevusega, praktilised õppused
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll
Essee„Kodanikkonna kaasamise riigikaitsesse“
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
Praktiline töö 1Praktiline ülesanne välilaagrisRakendab õigeid abistamisvõtteid, kutsub õigesti abi, tegutseb õiges järjekorras ning stabiliseerib olukorra
Praktiline töö 2Välilaager koos praktilise tegevusegaOsalemine laagris, ülesannete läbi tegemine
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad hindamiskriteeriumid
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on sooritanud teoreetilised ja praktilised ülesanded ja omandanud välilaagris nõutud oskused vähemalt lävendi („A“ arvestatud ) tasemel.
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ
1,5 EKAP / 39 TUNDI
Mooduli õppemaht 39 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 8 tundi praktiline töö 31 tundi
Teemad / alateemad
1. Riigikaitse mõiste ja tähtsus1.1.Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis
1.2.Tänapäeva kriisikolded ja relvakonfliktid1.3. Eesti kaitsepoliitika. NATO ja kollektiivkaitse põhimõtted.
2. Eesti riigikaitse korraldus2.1. Riigikaitse institutsioonid2.2. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Sümboolika.2.3. Kaitseväeteenistus2.4. Vabatahtlikud riikikaitse struktuurid
3. Esmaabi välitingimustes3.1. Kannatanu seisundi hindamine ja stabiliseerimine; tegutsemisjärjekord3.2. Esmaabi võtted, sh elupäästev esmaabi3.3. Nõuded kannatanu transportimisel3.4. Hädaolukord: mõiste ja õige käitumine
4.Väliõppused4.1. Riviõpe4.2.Isiklik ja rühmavarustus4.3. Orienteerumine4.4. Varjumine4.4. Toitlustuskorraldus4.5. Rännak4.6. Keskkonnahoid
5. Relvaõpe5.1. Käsitulirelvade liigid5.2. Laskeasendid5.3. Laskeharjutused5.4. Relvade hooldamine ja säilitamise nõuded
ÕPPEMATERJALID Riigikaitse gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. (2012). Kaitseväe ühendatud õppeasutused: Tartu.
Kaitseväeteenistuse seadus (2000). Riigi Teataja I,2000, 28, 167. Kaitseväe rivimäärustiku kinnitamine.VV määrus 05.05.1998 nr 92. Riigi Teataja I, 1998, 54,
803
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
10. KEEVITUS- JA TULETÖÖDE TEOSTAMINE
(valik)5 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane teeb keevitus- ja tuletöid ohutult.
Õpingute käigus arendab õppija võõrkeele-, füüsikaalaseid pädevusi ning õppimisoskust ja algatusvõimet.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID10.1. Kontrollib keevitusseadmete töökorras
olekut ja teeb ettevalmistused ohutuks keevitustööks;
kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja katab keevitustöid ümbritsevad sädeme- ja tuleohtlikud pinnad enne töö alustamist vastavalt ettevõtte sisekorraeeskirjale ja ohutusnõuetele;
selgitab erinevate materjalide tuleohtlikkust;10.2. Puhastab keevitatavad pinnad puhastab keevitatavad pinnad tuleohtlikest või kvaliteetset keevitust segavatest pinnakatetest
mehhaaniliselt või keemiliselt, vastavalt tehnoloogilistele nõuetele; kontrollib keevitatavate detailide ülekatte või servade vahemiku vastavust remondijuhendi
juhistele;10.3. Tunneb erinevate materjalide tuleohtlikkust
ning erinevate keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarbeid;
valib õige keevitusviisi vastavalt remondijuhisele; selgitab keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarvet ; kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel
otstarbekalt ja ohutult;10.4. Valib antud tööks sobiva keevitusviisi,
häälestab kasutatavad seadmeid ning sooritab keevitustööd korrektselt, järgides ohutusnõudeid
häälestab ja kasutab MMA ja MIG/MAG keevituse, plasmalõikurit ja induktsioonkuumutit ning jälgib keevitusseadmete korrasolekut ja hooldab keevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt seadme hooldusjuhendile;
keevitab MMA ja MIG/MAG-seadmega vastavalt remondijuhisele, hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning parandab avastatud vead;
häälestab ja kasutab induktsioonkuumutit järgides ohutuid töövõtteid; jälgib induktsioonkuumuti korrasolekut ja hooldab seda vastavalt seadme hooldusjuhendile;
10.5. Hindab keevise kvaliteeti ja järeltöötluse vajadust ning järeltöötleb keevisõmblused;
hindab keevise järeltöötluse vajadust sõltuvalt keevituskoha edasisest viimistlusvajadusest ja keevise liigist;
järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna
suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks;
selgitab nii eesti kui ingliskeelsetes infokandjates esitatud teksti sisu; kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi; annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis;
ÕPPEMEETODID Loeng, laboratoorne- ja praktiline töö, õpimappHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –
mittearvestatud)Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi tasemel.Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID ÕpimappÕpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki nõutud kirjalikke töid ja kokkuvõtteid analüüside tulemustest
Tulemus – „A“ (arvestatud) õpimapp on esitatud õigeaegselt, koostatud vastavalt mooduli alguses antud juhendile;
Kompleksülesanne(pindade ettevalmistus, ohutustehnikaÕpilane:
kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja katab keevitustöid ümbritsevad sädeme- ja tuleohtlikud pinnad enne töö alustamist vastavalt ettevõtte sisekorraeeskirjale ja ohutusnõuetele;
selgitab erinevate materjalide tuleohtlikkust; puhastab keevitatavad pinnad tuleohtlikest või kvaliteetset keevitust
segavatest pinnakatetest mehhaaniliselt või keemiliselt, vastavalt tehnoloogilistele nõuetele;
kontrollib keevitatavate detailide ülekatte või servade vahemiku vastavust remondijuhendi juhistele;
hindab keevise järeltöötluse vajadust sõltuvalt keevituskoha edasisest viimistlusvajadusest ja keevise liigist;
järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 14.2 vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
tööetapiks; selgitab nii eesti kui ingliskeelsetes infokandjates esitatud teksti sisu; kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi; annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis;
Praktiline ülesanne(keevitamine) Õpilane:
valib õige keevitusviisi vastavalt remondijuhisele; selgitab keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarvet; kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete
täitmisel otstarbekalt ja ohutult; häälestab ja kasutab MMA ja MIG/MAG keevituse, plasmalõikurit ja
induktsioonkuumutit ning jälgib keevitusseadmete korrasolekut ja hooldab keevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt seadme hooldusjuhendile;
keevitab MMA ja MIG/MAG-seadmega vastavalt remondijuhisele, hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning parandab avastatud vead;
häälestab ja kasutab induktsioonkuumutit järgides ohutuid töövõtteid; jälgib induktsioonkuumuti korrasolekut ja hooldab seda vastavalt seadme hooldusjuhendile;
hindab keevise järeltöötluse vajadust sõltuvalt keevituskoha edasisest viimistlusvajadusest ja keevise liigist;
järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks;
selgitab nii eesti kui ingliskeelsetes infokandjates esitatud teksti sisu; kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi; annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis;
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 14.3 ja 14.4 vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele
Esitluse koostamine etteantud teemal; Õppevideode vaatamine ja läbitöötamine erinevates veebikeskkondades
(you tube jms) ja nende kirjalik analüüs.
vastavad iseseisvad tööd
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on sooritanud teoreetilised ja praktilised ülesanded vähemalt lävendi („A“ arvestatud ) tasemel ning saavutanud tähtaegselt esitatud iseseisva töö eest tulemuse „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ
5 EKAP / 130 TUNDI
Mooduli õppemaht 130 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi praktiline töö 64 tundi iseseisev töö 26 tundi
Teemad / alateemad Keevitamine. MIG/MAG, punktkeevitus, plasmalõikur, jootmine, pindade ettevalmistamine, keevitatavus, keevisõmbluse järeltöötlus, seadmete kontroll ja hooldus, ohutustehnika keevitustööde tegemisel, tuleohutusnõuete seadmine.
ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid; Laansoo „Keevitustehnoloogia“; T.Karaganova „Keevitus- sütitav idee“; A.Laansoo „MIG/MAG –keevitus“;
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
11. VALGUSTAJA (valik) 9 EKAPNÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Mooduli läbimisel õppija oskab sündmusi nähtavaks teha, tunneb tehnilisi materjale ja leiab
vastava optimaalse lahenduse valgustuse kvaliteetseks esitamiseks ja valgusrežii salvestamiseks
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID11.1. Valgustehnika ohutu paigaldamine,
säilitamine ja hooldamine paigaldab seadmed vastavalt joonistele (paigutusplaan, signaali jaotusplaan ja
energia jaotusplaan) ja arvestades ohutusnõudeid ning töökeskkonna võimalikke riske (nt ettenähtud turvatrossid, riputuskonksud jm).
suunab seadmed vastavalt suunanimekirja/plaanile ja valguskujundaja juhendamisele.
säilitab seadmed selleks ettenähtud kohas ja viisil (nt transportkastid, ladu jm), arvestades ohutusnõudeid.
hooldab seadmeid, lähtudes seadme tootja nõuetest ja asutuses kehtestatud hooldusjuhendist.
tagab seadmete turvalise pakendamise seadmete transportimiseks, lähtudes juhenditest ja ohutusnõuetest.
probleemide ilmnemisel teavitab vahetut juhti.
11.2. Sündmuse teenindamine kõrvaldab sündmuse ajal tekkinud pisirikked vastavalt oma pädevusele. kasutab sündmuse jooksul jälgimisprožektorit, lähtudes sündmuse kontseptsioonist. paigutab seadmed sündmuse ajal ümber, lähtudes kontseptsioonist ja
paigutusplaanist. vajadusel kasutab sündmuse ajal eriefektide seadmeid (nt tossumasin, mullimasin,
vahumasin, tuleefekt jt), lähtudes kasutusjuhenditest. kasutab oma töös võõrkeelt tasemel A2 (vt lisa 1).
11.3. Valgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine
arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu. töötab hästi situatsioonides, mis nõuavad avatust uute ideede ja kogemuste suhtes. reageerib ootamatutele olukordadele adekvaatselt..
analüüsib ebaõnnestumisi ja oskab eksimustest õppida. arvestab protsesside ja tegevuste finantsilist poolt. suhtub kriitikasse mõistvalt ja suudab sellest õppida. kohaneb meeskonnaga ja loob meeskonnavaimu. järgib omatöös kutsealaga seonduvaid õigusakte.
11.4. Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal
Õpilane rakendab, kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid
vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste.
teeb koostööd lavastaja/ režissööri, valguskujundaja, operaatori, ja kunstnikuga. orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades
looduslikke ning tehnilisi tingimusi. lahendab mittestandardseid olukordi loob positiivse suhtluskeskkonna.
töötab kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne.
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, proovitöö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul
Hindamiskriteeriumid:0 - puudulik vastus 1 - rahuldav vastus 2 - väga hea vastus
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDPraktilised ülesanded Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 9.1
vastavad lävendi (11 punkti) taseme hindamiskriteeriumidÕpilane:
1.Järgib oma töös üldiseid ohutustehnikanõudeid.2.Hindab töökeskkonna võimalikke riske (nt valgustamisel libedal pinnasel, kõrguses, liikluses, sadamas, tehases, autorallil jm). Probleemide ilmnemisel teavitab koheselt vahetut juhti.3 . Paigaldab seadmed vastavalt joonistele (paigutusplaan, signaali jaotusplaan ja energia jaotusplaan) ja arvestades ohutusnõudeid (nt ettenähtud turvatrossid, riputuskonksud jm)4.Järgib valgustehnika eripäraseid ohutusnõudeid (nt valgustustehnika kinnitamine, valgustustehnika kaal ja konstruktsioon ning aluste stabiilsus jm).5. Suunab seadmed vastavalt suunanimekirja/plaanile ja valguskujundaja juhendamisele.6. Säilitab seadmed selleks ettenähtud kohas ja viisil (nt transportkastid, ladu jm), arvestades ohutusnõudeid.7. Hooldab seadmeid, lähtudes seadme tootja nõuetest ja asutuses kehtestatud hooldusjuhendist8. Tagab seadmete turvalise pakendamise seadmete transportimiseks, lähtudes juhenditest ja ohutusnõuetest.9. Probleemide ilmnemisel teavitab vahetut juhti
Kirjeldab ohutusnõuete järgimist igapäevases töös
Kirjeldab seadmete paigaldamist
Kirjeldab ohutusnõuete järgimist igapäevases töös
Kirjeldab suunamist
Kirjeldab seadmete säilitamist Kirjeldab seadmete hooldamist
Demonstreerib seadmete nõuetekohast pakendamist Toob näiteid oma töökogemustest situatsiooni lahendamisel
Praktilised ülesanded
1.Kõrvaldab sündmuse ajal tekkinud pisirikked vastavalt oma pädevusele.2.Kasutab sündmuse jooksul jälgimisprožektorit, lähtudes sündmuse kontseptsioonist.3.Paigutab seadmed sündmuse ajal ümber, lähtudes kontseptsioonist ja paigutusplaanist.4. Vajadusel kasutab sündmuse ajal eriefektide seadmeid (nt tossumasin, mullimasin, vahumasin, tuleefekt jt), lähtudes kasutusjuhenditest.5. Kasutab oma töös võõrkeelt tasemel A2 (vt lisa 1).
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 9.2 vastavad lävendi (4 punkti) taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Toob näiteid pisirikete kõrvaldamisest
Kirjeldab jälgimisprozektori kasutamist
Toob näite oma töökogemusest ja kirjeldab tegevust
Nimetab eriefektide seadmeid ja kirjeldab nende kasutamist
Demonstreerib seadme võõrkeelse kasutusjuhendi kasutamist
Teoreetilised ülesanded
1.Arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu.2. Töötab hästi situatsioonides, mis nõuavad avatust uute ideede ja kogemuste suhtes. Otsib õppimisvõimalusi. Läheneb olukordade ja probleemide lahendamisele innovaatiliselt ja loovalt.3. Reageerib ootamatutele olukordadele adekvaatselt
4. Reageerib muutustele ja kohaneb nendega hästi. Talub pinget ja tuleb hästi toime tagasilöökidega.5. Analüüsib ebaõnnestumisi ja oskab eksimustest õppida6. Talub ebamääraseid olukordi ja situatsioone ning oskab ära kasutada neist tulenevaid positiivseid võimalusi7. Arvestab protsesside ja tegevuste finantsilist poolt
8. Suhtub kriitikasse mõistvalt ja suudab sellest õppida9. Määratleb isiklikud arengustrateegiad. Kasutab ära arengu- ja koolitusvõimalused10. Kohaneb meeskonnaga ja loob meeskonnavaimu11. Järgib omatöös kutsealaga seonduvaid õigusakte12. Peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi13. Pakub alternatiive probleemide lahendamiseks.
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud õpiväljundis 9.3 kirjeldatud hindamiskriteeriumite lävendi (10 punkti) tasemel omandamistÕpilane: Kirjeldab enda arendamist
Toob näiteid oma töökogemusest
PraktikaÕpilane rakendab, kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskkonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskusi ja tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd. Õpilane: On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, Esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), Saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), Koostanud eneseanalüüsi praktika kohta
Esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud kõik iseseisvad tööd Õpilane: Täidab praktikapäevikut vastavalt nõuetele Koostab kirjaliku analüüsi enda toimetulekust valgustaja tööülesannete täitmisel Hindab juhendaja abiga enda arendamist vajavaid aspekte
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: Sooritanud õpiväljundites kirjeldatud oskused tulemusele „A“ arvestatud Sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid
(leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ
9 EKAP / 234 TUNDI
Mooduli õppemaht 234 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 35 tundi praktiline töö 85 tundi praktika 106 tundi iseseisev töö 8 tundi
Teemad / alateemadValgustehnika ohutu paigaldamine, säilitamine ja hooldamineSündmuse teenindamineValgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine
ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud õppematerjalid
Lisa 1.Võõrkeel tasemel A2MÕISTMINE
Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust
RÄÄKIMINE
KIRJUTAMINE
Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida
Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.
Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
12. ELEKTRIMOOTORID JA –AJAMID (valik)
8 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Elektritehnika“MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane käivitab, reguleerib ja hooldab alalisvoolu-,
vahelduvvoolumootoreid (asünkroon- ja sünkroonmootor) ja elektriajameid, arvestades nende tööpõhimõtteid ja järgides tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 15.1 kavandab tööprotsessi, valib töövahendid ja vajalikud materjalid elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldiste käitamiseks töölõigu piires, lähtudes etteantud tööülesandest
teeb vahet elektrimootoril ja generaatoril nende töötamisel toimuvate füüsikaliste nähtuste alusel ning nimetab nende tehnilisi karakteristikuid
eristab näidiste põhjal alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootoreid ja võrdleb neid nimisildiandmete põhjal, tuues välja erinevused, kasutades erialast terminoloogiat
korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja isikukaitsevahendid12.1. rakendab tööle elektrimootori koos erinevate
reguleerimis- ja käivitusseadmetega vastavalt etteantud tööülesandele
koostab praktilise tööna alalisvoolumootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud tööülesandele, kasutades juhtimistüüpsõlme (nt käivitamine sõltuvalt voolust, ajast, emj-st, läbitud teest)
koostab praktilise tööna asünkroonmootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud tööülesandele
koostab kontaktorjuhtimisskeemi ja teeb seda kasutades nii alalisvoolu- kui vahelduvvoolumootori pöörlemissuuna vahetuse vastavalt etteantud tööülesandele
teeb asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest
12.2. kontrollib elektrimootoreid visuaalse vaatluse teel ja hooldab neid vastavalt etteantud käidukavale
mõõdab elektrimootori isolatsioonitakistust, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja -meetodeid, võrdleb tulemust mootori passis esitatuga ning hindab tulemuste põhjal mootori seisukorda
kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale
kontrollib visuaalvaatluse teel klemmkarbis olevate juhtmete ja ühenduste seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale
kontrollib mootori võllilaagrite seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale
defineerib mõiste elektriajam, nimetab ja näitab ajami struktuurskeemi põhjal tema osad koostab kontaktjuhtimisskeemi ja teeb seda kasutades nii alalisvoolu- kui
vahelduvvoolumootori pöörlemissuuna vahetuse vastavalt etteantud tööülesandele teeb asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest
12.3. reguleerib sagedusmuunduriga, sujuvkäivitiga ja tähtkolmnurklülitusega elektriajameid vastavalt etteantud tööülesandele
eristab elektriskeemi alusel sagedusmuunduriga ja sujuvkäivitiga ajameid ühendab ja reguleerib tõste- ja transpordiseadmete elektriajameid, kasutades
simulatsiooniprogramme ühendab nõuetekohaselt erinevad seadmed elektrimootoriga ja reguleerib selle
pöörlemiskiirust, järgides etteantud tööülesannet eristab kontaktorjuhtimisskeemide reversseerimise, käivituse ja pidurduse tüüpsõlmi rakendab tööle sujuvkäivitiga ja/või sagedusmuunduriga mootori, lähtudes etteantud
tööülesandest12.4. järgib töötamisel tööohutus-, elektriohutus- ja
keskkonnaohutusnõudeid enne töö alustamist kontrollib rikkevoolukaitsme toimimist ja töökorras olekut, järgides
elektriohutusnõudeid järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
12.5. analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega elektrimootorite käivitamisel, reguleerimisel ja hooldamisel
analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektrimootorite ja ajamite ühendamisel praktiliste ülesannete lahendamisel, elektriliste ning mehaaniliste suuruste mõõtmisel
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodidHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –
mittearvestatud) Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud
teoreetilised teadmised lävendi tasemel.
Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „ Elektrimasinate töö üldpõhimõtted“
Õpilane mõistab elektrimasinate tööpõhimõtteid ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate elektrimootorite
liike, omadusi ja kasutusalasid. selgitab ja kirjeldab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud
elektrimootori peamisi parameetreid ja nendevalelisi seoseid selgitab elektromagnetilise momendi olemust ja selle rakendamist
elektrimootorite ja generaatorite töös. kirjeldab teabeallikate põhjal erinevate mootorite
ehitusmodifikatsioone ja nende sobivust paigaldustingimustele Teab ja tunneb elektrimootoritele esitatavaid paigaldus- ja
ohutusnõudeid
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.2„Arünkroonmootori omadused ja kasutusalad“
Õpilane mõistab asünkroonmootori tööpõhimõttet ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud
asünkroonmootorite nimiparameetreid ja tööomadusi. kirjeldab ja selgitab vahelduvoolu sageduse ja asünkroonmootori
pöörlemiskiiruse vahelist seost. Selgitab mõiste „libistus“ olemust ja tähtsust.
Kirjeldab asünkroonmootori käivitus- ja reguleerimisvõimalusi.Teab ja seostab mootori tööomadusi füüsikast tuntud seaduspärasustega,
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
lähtudes etteantud tööülesandest. kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud
asünkroonmootorite kasutatavate ühenduste, (täht-kolmnurk) olemust ja otstarvet.
Saab aru võõrkeelsetest asünkroonmootori kasutusjuhenditest ja teab peast põhilisi mootori kirjeldamiseks kasutatavaid võõrkeelseid erialaseid termineid ja lühendeid;
Praktiline töö nr. 1„Elektrimootori katsetamine õppestendil“Õpilane:kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja juhtimis- aparatuuri. teostatava töö aluseks võtab õpilane, tema poolt loodud „Teoreetilise töö
nr.2“ lävendi saanud tulemuse; valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid, lähtudes
etteantud tööülesandest seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt
olukorrast ja nõuetest mõõdab õppestendil oleva mootori füüsikalisi parameetreid vastavalt
etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt
töötervishoiu- ja tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel.
koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
Praktiline töö nr. 2„Asünkroonmootori ülevaatus ja kontroll“Õpilane:kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
juhtimis- aparatuuri. teostatava töö aluseks võtab õpilane, tema poolt loodud „Teoreetilise töö
nr.2“ lävendi saanud tulemuse; valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid, lähtudes
etteantud tööülesandest tutvub asünkroonmootori nimiandmetega. seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt
olukorrast ja nõuetest mõõdab kontrollitava mootori elektrilisi ja mehaanilisi parameetreid
vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt
töötervishoiu- ja tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel
koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja katsetulemused
Praktiline töö nr. 3„Asünkroonmootori käivitus- reguleerimisomaduste katsetamine“Õpilane:kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja juhtimis- aparatuuri. Koostab paberil teostatava töö juhtimisskeemi. valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid ja
juhtimisaparaadid, lähtudes etteantud tööülesandest koostab praktiliselt õppestendil loodud skeemi ja lontrollib koos
juhendajaga selle õigsust ja parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest mõõdab kontrollitava mootori elektrilisi ja mehaanilisi parameetreid
vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumid
töötervishoiu- ja tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel
koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja katsetulemused
Iseseisev töö:Õpilane:koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetulekust elektrimootorite ja ajamite katsetamisel( vormistab kokkuvõtte nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades)
Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega
elektrimootorite ja ajamite katsetamisel, hindab arendamist vajavaid aspekte ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt kasutades IT-vahendeid
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud teoreetilised teadmised lävendi tasemel tulemusele „Arvestatud“ (A), sooritanud kõik praktilised ülesanded sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ
8 EKAP / 208 TUNDI
Mooduli õppemaht 208 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi praktiline töö 127 tundi iseseisev töö 41 tundi
Teemad / alateemad
1. Elektrimasina tööpõhimõte. Elektromagnetiline induktsuioon. Voolu ja magnetvälja koosmõju. Elektrimasina pööratavus. Mootorid ja generaatorid.
2. Elektrimootorid. Elektrimootorite liigitus. Alalisvoolumootorid. Vahelduvvoolumootorid. Sünkroonmootorid. Asünkroonmootorid. Ühefaasilised asünkroonmootorid. Universaalsed
mootorid.3. Elektrimootorite omadused.
Elektrimootori võimsus, pöörlemiskiirus, pöördemoment, pinge ja vool. Omaduste kujutamine graafiliselt. Erinevate mootorite mehaanilised karakteristikud.
4. Elektriajam. Elektriajami mõiste. Ajami struktuur. Ajami füüsika. Momendi ja pöörlemiskiiruse vahekord.Töömasina moment. Ajamimootori omaduste sobitamine töömasinaga. Ajami dünaamika.
5. Elektriajami juhtimine ja reguleerimine. Elektriajami käivitamine. Kiiruse reguleerimine. Pidurdamine. Käivitusvoolu piiramine. Reverseerimine.Kontaktorjuhtimine. Täht-kolmnurk käivitus. Sujuvkäivitid. Sagedusmuundurid.
ÕPPEMATERJALID M. Katsman „Elektrimasinad ja transformaatorid“ U.Agur, J.Laugis „Elektriajamid“ H.Tiismus, J.Lootus „Elektriajamite juhtimine“
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
13. MASINPROJEKTEERIMINE (valik)
3 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma masin-projekteerimisega seotud mõisteid ja koostama
masin-projekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi jooniseid.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID13.1. Teab ja selgitab masinprojekteerimisega
seotud terminoloogiat Tunneb kasutatavad tarkvara Võrdleb masinprojekteerimises kasutatavaid tarkvarasid Teab peast ja selgitab põhimõisteid, käskude valikuid ja nende sisestamist
Tunneb 3D projekteerimise põhitõdesid Tunneb kasutatavaid kordinaatsüsteeme
13.2. Teab ja eristab peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette.
Võrdleb masinprojekteerimises kasutatavaid tarkvarasid Selgitab peamiste tarkvarapakettide plusse ja miinuseid
13.3. Tunneb joonistel kasutatavaid elemente ja objekte ning selgitab nende omadusi.
Teab jooniste tegemiseks vajalikke objekte ja vastavaid parameetreid Muudab objektide parameetreid Lisab ja muudab objektide mõõtmeid
13.4. Koostab masinprojekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi objekte.
Loob vajalikke objekte (kahe- ja kolmemõõtmelisi) Joonestab geomeetrilisi elemente Ühendab objekte omavahel
ÕPPEMEETODID Teoreetilised ja praktilised kontakttunnid ja iseseisev töö.
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDPraktiline töö:
Õpilane koostab tervet moodulit hõlmava projekti
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava praktilise töö
Iseseisev töö:Projekti koostamine
Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud iseseisva töö
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Mooduli õpiväljundite omandatust hinnatakse tervet moodulit hõlmava projektiga (valitud tarkvaraga koostatud objekt).
Lävend saavutamiseks peab õpilane saavutama vähemalt läveni taseme. Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ
Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 13 tundi
3 EKAP / 78 TUNDI praktiline töö 50 tundi iseseisev töö 15 tundi
Teemad / alateemad
1. Sissejuhatus • Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused. • Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik ja sisestamine.
2. Jooniste koostamise alused • Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad objektid ja nende parameetrid. • Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt.
3. Objektidega manipuleerimine joonisel • Objektide parameetrite muutmine, objektide sidumine teiste objektidega. • Kihtide kasutamine joonisel.
4. Graafikaelemendid • Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine, graafikaelementide omaduste muutmine eri kihtideks.
5. Mõõtmed • Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. • Mõõtmete omaduste ja paigutuse valik. • Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuete tähistamine joonisel
6. Objektide massiivid • Geomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine, objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.
7. 3D projekteerimise põhimõtted • Kolmemõõtmelised joonised ja nende koostamine
ÕPPEMATERJALID Ahto Kalja, Tiit Tiidemann ja Enn Tõugu ,, Masinprojekteerimine’’ Türn, Leo. AutoCAD : käsiraamat. Tallinn : Ehitame, c2006. 608 lk. Türn, Leo. AutoCAD 2002 : arvutijoonestaja käsiraamat. [Tallinn] : Ehitame, c2002. 280 lk. Rahula, Võido. AutoCAD selgeks 9 tunniga : arvutigraafika õppevahend. Tallinn : V. Rahula, 2003.
20 lk. Türn, Leo. Arvutijoonestus. I, AutoCAD : lühikonspekt. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool, 2000. 300 lk.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „FOTOELEKTRILISTE ELEKTRITOOTMISSÜSTEEMIDE PAIGALDAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVA
SIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppijaÕPPEVORM statsionaarne koolipõhine õpe
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
14. FOTOELEKTRILISTE ELEKTRITOOTMISSÜSTEEMIDE PAIGALDAJA ALUSTEADMISED
3
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvadMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija:
mõistab fotoelektrilise efekti füüsikalist olemust ja selle kasutamise võimalusi; omab ülevaadet elektrienergia tootmise võimalustest kasutades taastuvaid energiaallikaid ning
taastuvenergia eelistest ja puudustest energiavarustuse tagamisel; oskab leida tööks vajalikku infot FEET‐süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga
koostööd reguleerivatest õigusaktidest; mõistab töötervishoiu, tööohutuse‐ keskkonnaohutuse‐ ja elektriohutusnõuete olulisust ja järgimise
vajadust FEET‐süsteemide paigaldamisel.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
14.1. mõistab fotoelektrilise efekti füüsikalist olemust ja selle kasutamise võimalusi
Õppija: selgitab fotoelektriliste pooljuhtseadmete tööpõhimõtet fotoelektrilise efekti füüsikaliste olemuse
alusel annab teabeallikate põhjal ülevaate FEET seadmete uutest tehnoloogiatest ja nende
arengusuundadest tänapäeva tootmises ja olmetehnikas kirjeldab FEET elemendi töötamise põhimõtet ja fotoelektrilise efekti füüsikaliste olemuse alusel
ning nimetab nende tehnilisi karakteristikuid eristab näidiste põhjal On‐ grid ja off‐grid FEET seadmeid ja võrdleb neid, tuues välja erinevused,
kasutades erialast terminoloogiat
14.2. omab ülevaadet elektrienergia tootmise võimalustest kasutades taastuvaid energiaallikaid ning taastuvenergia eelistest ja puudustest
selgitab Eesti energiasüsteemi seoseid lähinaabrite energiasüsteemidega ning analüüsib sellest tulenevaid võimalusi ja ohte
iseloomustab Eesti energiasüsteemis viimase 20 aasta jooksul toimunud arenguid toob näiteid erinevate elektritootmise viiside ja võimaluste kohta ning nimetab Eestis töötavate
energiavarustuse tagamisel elektrijaamade tüüpe iseloomustab päikese‐ ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise võimalusi ja otstarbekust Eesti
oludes, kasutades erinevaid teabeallikaid kirjeldab päikese‐ ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise eeliseid ja puuduseid Eesti oludes,
kasutades erinevaid teabeallikaid
14.3. oskab leida tööks vajalikku infot FEET-süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga koostööd reguleerivatest õigusaktidest
analüüsib meeskonnatööna juhendi alusel energiaturgu Eestis, lähtudes taastuvenergia poliitikast ja seadusandlusest
kirjeldab FEET‐süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga koostööd reguleerivaid õigusakte
analüüsib meeskonnatööna tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumist elektrivõrguga ja seda mõjutavatest teguritest
vormistab tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumisdokumentatsiooni liitumiseks elektrivõrguga ja analüüsib seda vastavalt elektrienergia tootmise võimsusest
14.4. mõistab töötervishoiu, tööohutuse- keskkonnaohutuse- ja elektriohutusnõuete olulisust ja järgimise vajadust FEET-süsteemide paigaldamisel.
nimetab elektrist tingitud ohte FEET süsteemide ja seadmete paigaldamisel ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid
nimetab kõrgtöödest tingitud ohte FEET süsteemide ja seadmete paigaldamisel ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid
selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud juhtmed või kaablid jms) ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral
selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile selgitab elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel,
arvestades elektriohutusnõudeid
ÕPPEMEETODID loeng, loetud tekstist (tekstidest) kokkuvõtva teksti loomine. meeskonnatöö, projektitöö,
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll: Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd
Õpilane sooritab vähemalt lävendi tasemel teoreetiliste teadmiste kontrollid alljärgnevatel teemadel: Fotoelektrilste pooljuhtseadmete tööpõhimõte ja füüsikalised omadused; On‐ grid ja off‐grid FEET süsteemide eelised ja puudused;
Eesti ja Euroopa energiasüsteem; Roheline energia tänapäevase energiasüsteemi osa; Erinevad elektritootmissüsteemid ja nende eelised ja puudused; Eesti ja Euroopa energiaturg; FEET‐ süsteemi paigaldamist, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga koostööd reguleerivad õigusaktid Tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumine elektrivõrguga ja seda mõjutavad tegurid; Töötervishoid ja tööohutus: Kõrgtööd ja kõrgtööde ohutegurid, Elektriohutus; Esmaabi.
2. Iseseisev tööAnalüüs
Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on esitanud nõuetele vastava kirjaliku tööÕpilane: Koostab analüüsi teemal “Tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumine elektrivõrguga”
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMADMooduli maht 3 EKAP / 78 tundi
Mooduli õppemaht kokku 78 tundi sh auditoorne töö 62 tundish iseseisev töö 16 tundi
1. Fotoelektrilste pooljuhtseadmete tööpõhimõte ja füüsikalised omadused FEET seadmete ajalugu On‐ grid ja off‐grid FEET süsteemide eelised ja puudused
2. Eesti ja Euroopa energiasüsteem Roheline energia tänapäevase energiasüsteemi osa Erinevad elektritootmissüsteemid ja nende eelised ja puudused
3. Eesti ja Euroopa energiaturg FEET‐ süsteemi paigaldamine, kasutuselevõtt ja elektrivõrguga koostööd reguleerivad
õigusaktid Tarbija FEET süsteemi (On‐grid) liitumine elektrivõrguga ja seda mõjutavad tegurid
4. Töötervishoid ja tööohutus: Kõrgtööd ja kõrgtööde ohutegurid, Elektriohutus
Esmaabi ÕPPEMATERJALID Eesti standardikeskus http://www.evs.ee/ .
Metroserdi koduleht; http://www.metrosert.ee/et ; R. Sell Mehhatroonika ja mehaanika õpisituatsioonid ISBN 978‐9949‐23‐523; 2013; Integrated Systems & Design ISBN 978‐9955‐20‐332‐2: 2012; Sähkö‐ja teleurakoitsijaliitto STUL ry Elektripaigaldised ISBN 978‐9949‐487‐47‐9; http://www.energiapartner.ee/paike/ Energiaparner