VÕRTSJÄRVE VEEMAJANDUS JA VEETASEME REGULEERIMINE

Dr. Arvo Järvet,

Tartu Ülikooli

geograafia instituut

Võrtsjärve aasta kõrgeima ja madalaima

veetaseme muutus

32.0

32.5

33.0

33.5

34.0

34.5

35.0

35.5

1871 1891 1911 1931 1951 1971 1991

6-year moving averagea. s. l., m

VeetaseKeskmine muutus aastas 1.4 m

½* H kesk. sügavusAbs. muutus 3 m > H kesk. sügavus

Talve hüdroloogilised tingimused kalade

suremise korral Aasta Veetase Jää

paksusJääkatte

kestusJääkatte

lõppO2 põhjakihis

(mg/l)

1939 Väga madal

Väga paks Keskm. Keskm. Pole andmeid

1948 Äärm. madal

Paks Pikk Keskm. Pole andmeid

1967 Väga madal

Keskm. Pikk Keskm. Pole andmeid

1969 Äärm. madal

Paks Väga pikk Hiline 0.3

1979 Madal Väga paks Pikk Väga hilja 1.1

1987 Keskm. Väga paks Keskm. Hilja 0.8

1996 Äärm. madal

Paks Äärm. pikk

Väga hilja 0.0

Näiteid Võrtsjärve aktiivmahu ja passiivmahu muutuse kohta erinevates talve tingimustes

Kõrge ja madala veetasemega päevade arv

-350

-300

-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

250

1923 1930 1937 1944 1951 1958 1965 1972 1979 1986 1993 2000

Nu

mb

er o

f d

ays

34.50-35.00 >35.00 32.50-33.00 < 32.50

 Veetaseme reguleerimise KMH (1)

• 2003.a. sügisel algas KMH

• 2004.a. kevadel toimus KMH programmi avalik arutelu

• 31. märtsil 2004.a. esitati programm kinnitamiseks

• 13. augusti 2004.a. kirjaga nr 11-10/3226-2 Keskkonnaministeerium teatas, et ei kinnita programmi.

 Veetaseme reguleerimise KMH (2)• MIKS KESKKONNAMINISTEERIUM EI

KINNITANUD PROGRAMMI: Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et KMH käigus ei saa teha reguleerimise sotsiaal-majanduslikku analüüsi: arendajal tuleb teostada kulu-tulu analüüs ehk välja selgitada veetaseme reguleerimise majanduslik otstarbekus. Kui sellised uuringud on läbi viidud ja need annavad projektile positiivse hinnangu, saab hakata läbi viima keskkonnamõjude hindamist.

Kuid programmi avalikustamise ajal Keskkonnaministeeriumi Valgamaa Keskkonnateenistus rõhutas sotsiaal-majanduslike küsimuste analüüsi tähtsust!

Ka keskkonnamõju hindamise seadus käsitleb vajadust hinnata kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsele keskkonnale.

 Veetaseme reguleerimise KMH (3)

24. septembril 2004.a. esitati täiendatud KMH programm teistkordselt Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks. Kaaskirjas märgiti, et veetaseme reguleerimise hüdroloogiline, ökoloogiline ja kalamajanduslik vajadus on aastaid tagasi välja selgitatud ning need seisukohad on esitatud arvukates teadus- ja rakendusuuringutes. Veetaseme reguleerimise sotsiaal-majanduslikud küljed tulevad käsitlemisele KMH-s, sest niisugused küsimused on Võrtsjärvega seoses KMH lahutamatuks osaks. Põhiküsimus – reguleerimise vajalikkus ja viis (reguleerimisskeem) peab selguma KMH tulemusena.

 Veetaseme reguleerimise KMH (4)Esitatud põhjendustele vaatamata

Keskkonnaministeerium ei kinnitanud programmi (22. oktoobri 2004.a. kiri nr 11-10/3226-3) ja täiendavalt märgitakse vastuskirjas, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kohaselt on nõue kavandatavale tegevusele vastupidine – veekogude looduslikkuse taastamine. Tsiteerin kirja: “Seega on vaja väga põhjalikult ära selgitada, miks on vajalik senine looduslik veekogu muuta reguleeritavaks veekoguks. Enne 2000. aastat läbiviidud uuringud on vananenud, oleks vaja teostada uued vastavad uuringud, arvestades uusi põhimõtteid veekogude kaitsel ja kasutamisel, mis on sätestatud veepoliitika raamdirektiivis.”

 Veetaseme reguleerimise KMH (5)

Samal ajal ministeeriumi töötajad on meedias küsimusele Võrtsjärve reguleerimisest vastanud, et enne kui midagi ette võtta, tuleb hinnata tegevuse keskkonnamõju. Kuid ministeeriumi seisukohalt keskkonnamõju ei saa hinnata enne kui pole majanduslikult ära põhjendatud reguleerimise vajadus. Seega peaksime keskkonnakaitseliste abinõude rakendamise vajadust põhjendama läbi majandusliku tasuvuse!

 Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (1)

Kaitsekorralduskava eelnõus on märgitud, et veetaseme reguleerimine on ohustava tegurina keskmise potentsiaalse mõjuga ja see mõjutab kõiki vee- ja rannalinde. Metoodika või selgitus, kuidas niisugusele järeldusele jõuti, see puudub.

Kaitsekorralduskavas on järve jätkuv roostumine loetud soodustavaks teguriks. Ka kalapüüki peetakse oluliseks lindude arvukuse vähenemise põhjuseks viimastel aastakümnetel. Esitatud viidetest nähtub, et tegemist ei ole mitte korrektse analüüsiga, vaid vastuoluliste hüüdlausetega!

 Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (2)

Tabelis „Hoiuala kalastikku mõjutavad tegurid” on järve reguleerimine tähistatud suure potentsiaalse ohutegurina, mis mõjutab jõgedes kudevaid liikisid. Kuid talvine ja kevadine madal veeseis on loetud suureks ohuteguriks peaaegu kõikidele Võrtsjärve olulistele kalaliikidele. NB! Järve eutrofeerumine, roostumine ja veesiseste taimede hulga suurenemine on loetud kalastikku soodustavaks teguriks!

 Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (3)

Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks hoiuala kaitsekorralduskavas on märgitud järgmist: ei ole võimalik ette näha konkreetseid kaitsekorralduslikke tegevusi Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks, kuna see on vajalik lahendada komplekselt, arvestades kogu järve valgla seisundit, linnade puhastusseadmete seisukorda. Alategevused selleks peaksid tulenema Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavast.

 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (1)

Võrtsjärv on loetud heas seisundis olevaks järveks, mis vastab EL Veedirektiivi kohaselt 2015.a. taotletavatele eesmärkidele. Kuid Veedirektiivi kohaselt määratav järve veekvaliteedi näitaja fosfori järgi ei kinnita järve head seisundit. P ongi järve ökoseisundit kõige rohkem mõjutav reostuskomponent.

 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (2)

Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavas on Võrtsjärve veemajanduse küsimused jäänud käsitlemata. Seda kinnitab veemajanduskava täiendamise peatükis kirjutatud tekst: „Veemajanduskava meetmekava läbivaatamise vajaduse võib esile kutsuda ka mõni alamvesikonda kavandatav suurprojekt (näiteks Võrtsjärve väljavoolu reguleerimine). Sellise projekti keskkonnamõju peab põhjalikult hindama ning vajaduse korral kaaluma veemajanduskava täpsustamist või ka projekti tagasilükkamist kui selle realiseerimiseks puuduvad veevarud või see toob kaasa vee seisundi olulise halvenemise.”

  Hookus-pookus avalikkusega (1)2006.a. augustis ilmus ajakirjas Eesti Loodus

keskkonnaspetsialisti Madis Metsuri artikkel teemal „Võrtsjärve veetase jääbki kõikuma”. Artikkel, milles on kohati objektiivset infot, on tervikuna tendentslik (põhimõtteliselt Võrtsjärve reguleerimise vastu), pealiskaudne ning autori järeldused ja soovitused ei põhine korraktsel analüüsil; tegelikult analüüsivat osa selles artiklis ei olegi.

Kui autor oleks suvatsenud Võrtsjärve ökoseisundit puudutavad kirjatööd läbi lugeda, siis oleks ta saanud aru, et järve ökoseisundi parandamise esmane ja kõige olulisem abinõu on madala veetaseme vältimine. Seda saab teha ainult veetaseme reguleerimisega.

  Hookus-pookus avalikkusega (2)

Ajakirja Eesti Loodus 2005.a. maikuu numbris ilmus intervjuu Jaak Tambetsiga, kus küsitav annab Võrtsjärve teemal järgmise selgituse: “Hiljuti tegeldi päris tõsiselt temaatikaga, mis oleks võinud Eesti riigi kohtusse viia: Emajõe algusesse Võrtsjärvele kavandati paisu ehitust. See oleks võinud kogu piirkonna veest sõltuva suure loodussüsteemi sassi lüüa. Lähedal asuv Alam-Pedja looduskaitseala vee-elustik, ent ka lamminiidud ja -metsad sõltuvad suuresti Emajõe veeseisust. Kuid järgnevad aastad on Võrtsjärves olnud väga veerohked. Paisuehituse ärahoidmisel oli suuri teeneid Keskkonnaministeeriumil.”

  Hookus-pookused avalikkusega (3)Esitatust saab teha mõned järeldused:

1) Kuidas on võimalik tegeleda paisu ehitamisega kui pole tehtud KMH;

2) Kuidas on võimalik öelda, et Võrtsjärve veetaseme reguleerimine võib mõjutada negatiivselt Alam-Pedja Looduskaitseala kui pole ilmunud ühtegi kirjutist selle kohta, kuidas sealsed liigid, kooslused või elupaigad sõltuvad Emajõe veetasemest;

3) kui Keskkonnaministeeriumil oli suuri teeneid paisuehitamise ärahoidmisel, kas see tähendab, et Keskkonnaministeerium otsustas peatada Võrtsjärve veetaseme reguleerimise KMH, kasutades selleks ebaeetilisi võtteid.

  KOKKUVÕTTEKS (1)

Võrtsjärve veetaseme reguleerimise puhul on kõige suurem asjatundmatus seotud sellega, et Keskkonnaministeeriumi ametnikud, arvavad ainsaks reguleerimisvahendiks betoonpaisu ehitamist järve väljavoolule. Tegelikult on reguleerimise tehnilisi võimalusi mitu ning kõnesoleva veetaseme reguleerimise KMH puhul ei ole keegi rääkinud ega kirjutanud paisu ehitamisest Rannu-Jõesuusse. Kõigepealt tuleb selgitada reguleerimisega seotud keskkonnamõjud koos sobivaima reguleerimisskeemi valikuga, seejärel asuda tehnilise lahenduse juurde. Oponendid aga kritiseerivad nn jäiga paisu ehitamist, mis sulgeb Emajõe vaba voolu jõe lähtel. Kuid keegi pole reguleerimisvajaduse ja selle KMH käigus niisugusest rajatisest juttugi teinud.

  KOKKUVÕTTEKS (2)

Võrtsjärve veetaseme reguleerimise mittevajalikkust põhjendatakse ka sellega, et järve kalanduse seisukohalt võib olla odavam kalurite saamata jäänud tulu maksta ja jätta järv rahule. Kuid:

1) 1970-ndatel aastatel tuli reguleerimist põhjendada kalanduse huvidega, sest muud võimalust ei olnud.

2) Nüüd võime reguleerimist põhjendada sisulise vajadusega, milleks on järve halb ökoseisund.

Erinevaid poliitilisi ja ideoloogilisi tegureid tuleb arvestada, mitte esitada lahmivat kriitikat seoses kalandusega.

Murelikult, kuid ikka lootusrikkalt lõpetades