Hind 0,2 € nr 11 (191) detsember 2014

LINNUSE Endine Kunda asundus

ee paik on olnud ja on tähtis mitmeski elu

valdkonnas – nii valla piirides, kui laiemalt.

Külas asub inimasustuse leiukoht

keskmisest kiviajast, umbes 7000 aastat e.m.a.,

Lammasmäe. „Arvatakse, et künka nimi on

tuletatud Rootsi kindral Lamba järgi, kes ka sinna

maetud koos oma aarete ja varandusega. Teine jutt

kinnitab, et Rootsi kuningas ehitanud siia suured

keldrid, kuhu matnud kulla tagavarad. Kolmanda

legendi järgi olevat mäe sisse maetud kuningas,

keda kaks sõdurit paljastatud mõõkadega

valvavad. Kord nähtud isegi seda kuningat

kahehobuse tõllaga soo peal sõitvat.“ (Helmut

Joonuks „Viru rannikul“ 1969).

Kunda-Siberi küladest õhtu poole maapind langeb,

vana puiestee viib siit Hiiemäe ja Kunda jõeni,

mille taga kõrgendikul seisavad kõrvuti

võitööstuse ja Kunda mõisa varemed. Hiiemäel

kohises vanal ajal põline tammik.

„Esmateated mõisast pärinevad 1443. a, mil

omanikuks oli Nicolaus de Gundis. Tema nime

järgi hakatigi paikkonda kutsuma. 17. saj kuulus

mõis Tallinna raehärra Johann Müllerile. 18. saj.

said omanikuks Schwenghelmid. 1814 müüs

rüütelkonna sekretär Peter Jacob von

Schwenghelm mõisa Johann Valentin von

Schnackenburgile. 1840 ostis mõisa parun Johann

Carl Girard de Soucanton.

1870. a asutas parun äriühingu, hakates rajama

Kunda tsemenditehast, mis oli üks esimesi

omalaadseid. Mõisa viimane võõrandamisaegne

omanik oligi J.C.G. Soucanton.

Mõisa kivist peahoone pärineb 18. saj teisest

poolest. Ühekorruselist hoonet ilmestavad kolm

kahekorruselist risaliiti. Peasissekäigu ees asub

sammasrõdu. Peahoone põles 1941. a ning on

Kunda mõis 1894. Th. A. Sprengeli pliiatsijoonis

siiani varemeis. Varemetes on ka valdavalt

kõrvalhooned, neist tähelepanuväärseim on olnud

massiivne neogooti stiilis viinavabrik. Mõisa parki

ümbritseb ümarsammastega paekivimüür. Mõisale

kuulusid karjamõisad Kaliküla (Kalliküll) ja

Ojaküla (Ojaküll).“ (Alo Särg „Lääne-Virumaa

mõisad ja mõisnikud“ 2007).

On veel teateid vanast ajast:

„Adam Oleariust (1603 – 1671) kutsuti tema

kodupaigas Saksamaal Holsteini Pliniuseks ja

Gottorni Odüsseuseks. See mitmekülgne õpetlane

käis Schleswig – Holsteini hertsogi saatkonna

sekretärina diplomaatilistel reisidel Moskvas ja

Pärsias ning külastas seejuures 1630. aastatel ka

Eestit. Elanud üle laevahuku Läänemeres,

kosutasid saatkonna liikmed end 1635. a sügisel

Kunda mõisas, mis kuulus Tallinna kaupmehe ja

raehärra Johann Müllerile. Viimasel olid võluvad

tütred ja nõnda juhtuski, et kui saatkond raskelt

retkelt naastes taas Eestimaale jõudis, abiellus

Olearius Katherine Milleriga. Saadik Crusius aga

tema õe Mariaga. Peale nende võtsid Tallinnas

naise veel saatkonna arst, tõlk ja pasunapuhuja …

„ (Karmen Kirke „Seks ja võim“).

„Kaubareisil Pärsiasse 1635. a hukkus laev

Fortuna tormis, kuid meeskond päästeti ja viidi

Kunda mõisa. Laevahuku tegi läbi saksa teadlane

ja kirjanik Adam Olearius, kes oma

S

reisikirjeldustes toob andmeid eestlaste kommete

ja raske pärisorjuse kohta. Raamatus on

originaalset pildimaterjali Kunda mõisast, eestlaste

pulmast, peksmisest mõisas jm.

Herbert Salu (1911 – 1988) on samast sündmusest

kirjutanud põneva ajaloolise romaani „Siiditee

serval“. Mõisnik Mülleri seitse tütart põetasid

haigeid laevamehi ja mõned piigad abiellusid

hiljem nendega.“ (Helmut Elstrok „Kunda, Mahu,

Viru-Nigula“).

„Kunda mõisas rehevanema Kristjan Vitsuti peres

sündis 26. septembril 1866 kolmanda lapsena

Mihkel, Michael Wittlich. Mihkel sai alghariduse

Kunda külakoolis. C.F. de Soucanton aitas andekat

noormeest õpingutes. Edasine haridustee kulges

Rakvere Kreisikoolis. Tallinna Reaalkoolis, Riia

Polütehnikumis. 20. augustil 1919 oli ta Tartu

Ülikooli keemiateaduskonna professor.

Mihkel Vitsut tegi uurimusi suhkru-

tärklisetööstuse käärimisprotsesside alal. 1925. a

asutas koos Paul Kogermanniga põlevkivi

uurimise labori Tartu Ülikoolis. Ta on kirjutanud

esimese eestikeelse keemiatehnoloogia õpiku.

M. Vitsut oli hea tennisemängija, veel vanas eas

nooruslik ja paenduv. Lahkus siitilmast 6.

veebruaril 1933 ja on maetud Tartu Vana-Jaani

kalmistule.

18. saj, kui mõisa omanik oli prek. Schwenghelm,

siis nende kodukooliõpetaja Christian Hieronymus

Justus Schlegelist kujunes üks balti-saksa

orjapidajate veendunud vastaseid. Aastail 1819 –

1834 avaldas ta kümneköitelise reisikirjade kogu,

kus esimene, viies, kaheksas ja üheksas köide

annab pilte Viru-Järva-Harju mõisatest ja küladest.

Ta oli Hupeli kõrval esimesi eesti rahvalaulude

üleskirjutajaid. Selles raamatus on 150 eesti

rahvalaulu. 1842. a valis Eestimaa Kirjanduslik

Selts Schlegeli auliikmeks.“ (Helmut Joonuks

„Viru rannikul“)

Kunda tsemenditehas alustas tööd 1871. aastal.

Samal ajal asutati ka mõisast veidi eemal küla

idaserval voolavale Kunda jõele vesiveski. Veski

rentnik oli Alexander Krimm (hilisem omanik). A.

Krimm põdes gangreeni ja andis veski pola Rudolf

Krimmile, kes eestindas nime Taardeks. Siin tehti

6. sorti jahu, tootlikkus oli suur.

Rajati lisaettevõtteid – kohvivabrik,

elektrijõujaam, saekaater. Kohvi hakati tegema

umbes samal ajal, kui mõisas avati rahvaülikool.

Valmistati oakohvi, oa- ja sigurikohvi ning vilja-,

siguri- ja oakohvi.

Elektrijõujaam oli mõeldud valgusvoolu saamiseks

mõisas ja veskis. Jaama jõudlus oli väike ning

kurdeti kehva valgustuse üle. Mõne aasta pärast

läkski veski Kundast toodud voolule ja siinne

elektrijaam lõpetas tegevuse.

Gustav Vilbaste asutas Kunda mõisa 1925. a

Virumaa Rahvaülikooli, kus oli õpilasi ka

paljudest teistest maakondadest. Koolis õpetati

1940. aastani põllu-kodumajanduslikke ja

üldhariduslikke aineid, aga ka karskuseõpetust,

rahvaluulet. Kooli juhtis aastail 1927 – 1940 Jaan

Ruus.

1941. a põletati Kunda mõisahoone taganeva

hävituspataljoni poolt maha.

Linnuse küla saab järgmisel aastal tähistada 165.

aastat sünnist. Ühel varemel mõisa kõrval, mis on

ka vabariikliku tähtsusega sündmus – siin asunud

Kunda võitsehhi juured ulatuvad 1850. aastasse,

mil loodi esimene meierei. (Samal ajal avati

piimatööstus ka Vaidas).

Siit sai alguse Rakvere Piimatoodete Kombinaat.

Võitsehh suleti 1992. a. Viimastel aastakümnetel

tehti kolme sorti võid – hapukoore-, lemmik- ja

taluvõid. Taluvõist ei teatud enne midagi, kui

eelmise sajandi keskel Kunda võimeister Leo

Hussar juurutas tootmisse uue võiliigi. Kaasnes

vabariiklik tunnustus.

Tsehhi juhid saj teises pooles olid Rein Peiel,

kauaaegne Endel Pedanik jt. Tööstuse raudvarasse

tollest ajast kuulusid veel võimeistrid Eha Vahter.

Arne Matsar, tehnoloog Malle Kiik, piima

vastuvõtja Liisi Jõõts, separeerijad Laine Pedanik

ja Agnes Eerma. Kuldaväärt Agnese tööl olles sai

laginal naerda tema vimkade üle. Kui rohkem ei

jõudnud, siis avasui tukkuvale autojuhile sai ta

arvelaua nupu hammaste vahele ikka torgata.

Kauased töötajad olid Mare Mikker, Agnes

Kivisik, Leiu Matsar, Lembi Ehasalu …

Nõukogude aja alguses oli küla läbiva tee ääres

kahekordses majas Kunda Külanõukogu. Maja on

alles, siin elab Lembi Ehasalu.

Linnuse küla kuulus 1949. a loodud kolhoosi

„Põllumees“, esimees Karl Volmer. Hiljem ühineti

Viru-Nigula kolhoosiga, küla ja Kunda piirile

rajati aiand.

Lammasmäe ligidal asub Meelis Parijõele kuuluv

puhkemaja, kus harrastatakse tennisemängu,

kanuusõitu, siin saab läbi käia ravihooldusega

spaast ja aurusaunast. Huvitav on vaadata

puhkemaja territooriumil puuskulptuuride laagris

tehtud ühteteist kultuurisammast. Oleme põhjamaa

rahvas ja kui ühe Põhjala jumala Thori kuju

kõrgub nina ees, siis läheb mõte kohe tuhande

aasta tagustele normannidele-viikingitele.

Viru-Nigula Teataja 2

Ligitõmbavalt kaunis koht külas on metsiku ja

ürgse olemisega vana viinavabriku ümbrus

jõeorus, kus vesi langeb pahinal tammist alla.

Sellistes paikades seistes on kahju, et peale

risustavate puude vahel vonklemist pole

väikejõgedel enam võimalust veskirattaid

pöörlema panna, et sel moel oma jõust märku

anda.

Kuulsa Kunda kultuuri kandja Linnuse koosneb

47. elanikust. Üle korrates – aastal 2015 täitub 165

aastat võitööstuse algusest ja 90 Virumaa

Rahvaülikooli asutamisest.

Kui mõte uitama lasta, siis sobiks siinne kant

õudus- või seiklusfilmi tegemiseks. Varemed on

olemas, Malla mõis igaks juhuks ligidal, sood, kus

kuningas tõllaga sõitis, kah olemas, varanduse

keldrid on künka sees. Vargaid-aareteotsijaid pole

raske leida. Kui nad mustas pimeduses ringi

luusivad, valgustab piksenool maad ja paharetid

nabitakse kinni. Seda vaataks küll.

Kasutatud: Ella Rajari „Omane ja armas“. Aitäh

Liisi Jõõtsile.

Heili TARJAN

VALLAVALITSUSES

6. novembril Vajaduspõhise peretoetuse

maksmine

Maksta kuuele avaldajale

vajaduspõhist peretoetust.

Projekteerimistingimuste

saamise taotluse

läbivaatamine

Väljastada OÜ Corlele

projekteerimistingimused

valguskaabel mikrotorustikus

ehitusprojekti koostamiseks

Koila ja Kurna külades.

Hankekomisjoni

moodustamine

Moodustada lihthanke

„Lumetõrje valla teedel

2014/2015 talvel“

hankekomisjon alljärgnevas

koosseisus:

Esimees: Guido Reimer

Liikmed: Raido Tetto

Ervins Veitsurs

Lihthanke „Viru-Nigula valla

hoonete ja seadmete

kindlustamine“.

Moodustada hankekomisjon

alljärgnevas koosseisus:

Esimees: Raido Tetto

Liikmed: Egle Järvepere

Kätlin Soomer

21. novembril

Toimetulekutoetuse ja

täiendavate sotsiaaltoetuste

maksmine

Maksta toimetulekutoetust

1347,03 € eest 12-le avaldajale.

Maksta täiendavat

sotsiaaltoetust 141,64 € eest

neljale avaldajale.

Kompenseerida ühe lapse

lasteaiatoidu maksumus aasta

lõpuni.

Katastriüksuste jagamine,

sihtotstarbe määramine ja

katastriüksuste nimede

muutmine

Nõustuda Margus Türkelile,

Helve Türkelile, Malle Järvloole

ja Olar Järvloole kuuluva Papli

kat. üksuse jagamisega kaheks

eraldi kat. üksuseks.

Moodustada Papli kat. üksus,

suurusega 6,01 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa. Moodustada

Paplimetsa kat. üksus suurusega

38,1 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa. Maatükid

asuvad Kanguristi külas.

* * *

Nõustuda Aino Kübardile

kuuluva Orukalda kat. üksuse

jagamisega.

Moodustada Orukalda kat.

üksus suurusega 0,65 ha,

sihtotstarve elamumaa.

Moodustada Mäeoru kat. üksus

suurusega 0,25 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa. Maatükid

asuvad Pada külas.

Vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse andmine

Meelis Parijõele

Nõustuda 14,55 ha suuruse

Räimepõllu kat. üksuse

kasutusvaldusesse andmisega.

M. Parijõele. Maa sihtotstarve

maatulundusmaa, asukoht Iila

küla.

Maa munitsipaliseerimisel

katastriüksuste piiride,

pindala ja maksustamishinna

kinnitamine, koha-aadressi ja

sihtotstarbe määramine

Kinnitada järgmiste kat. üksuste

piirid, pindala, koha-aadress ja

sihtotstarve:

Kaliküla-Paasküla tee, pind 0,7

ha asukoht Kaliküla.

Ristimäe tee, pind 0,1 ha, Selja

küla.

Selja-Kaliküla tee, 1,9 ha, Selja

küla.

Paasküla-Marinu tee, 1,1 ha,

Marinu küla.

Ojaküla-Paasküla tee, 0,6 ha,

Paasküla.

Kõikide teede sihtotstarve

transpordimaa.

Hajaasustuse programmi

2014. a vooru toetuse

kasutamise aruande

kinnitamine

Kinnitada taotleja Kairit

Bakradze toetuse kasutamise

aruanne. Projekti nimi:

„Rauaeemaldusfiltri

Viru-Nigula Teataja 3

paigutamine Jaanisilla talu

puurkaevu veele“, maksumus

624,89 €, toetuse summa 413,44

€.

Arvamuse andmine jäätmeloa

muutmise taotlusele

Tutvunud AS Epler & Lorenz

muudetud jäätmeloa taotlusega,

mille alusel ettevõte muudab

jäätmeliigi 16 07 kogust ning

teeb muudatusi kolmes Lääne-

Viru jäätmejaamas, ei ole Viru-

Nigula Vallavalitsusel

vastuväiteid.

Ehituslubade väljastamised

Anda välja ehitusluba Viru-

Nigula Vallavalitsusele

veetöötlusjaama ehitamiseks

Pada külas, Padakuuri

maaüksusel.

* * *

Anda välja ehitusluba OÜ

Elektrilevile Koska mü

elektriliitumiseks Letipea külas.

* * *

Anda välja ehitusluba Viru-

Nigula Vallavalitsusele

juurdepääsutee ja veetrassi

rajamiseks Pada külas,

Padakuuri mü-l.

Kasutuslubade väljastamised

Tunnistada Nugeri külas Viru-

Nigula Sigala AJ F3

rekonstrueerimistööd

valminuks.

* * *

Tunnistada Viru-Nigula

alevikus Maarja tn 7 asuva

masuudihoidla/depoo

rekonstrueerimistööd

valminuks.

Kasutusluba väljastada MTÜ

Priitahtlik Päästekomando

nimele.

Koolitranspordi

kompenseerimine

Hüvitada I klassi õpilase

vanemale transpordikulud.

MTÜ-le Selja Külaselts

tegevustoetuse määramine

Maksta MTÜ-le tegevustoetust

summas 320 eurot.

26. novembril

Õppekoha ja lasteaiakoha

tegevuskulude arvestusliku

maksumuse kinnitamine 2015.

aastaks

Kinnitada Vasta Kooli

õppekoha tegevuskulu

arvestuslikuks maksumuseks

ühe õpilase kohta 1440 eurot

aastas ning 120 eurot ühes kuus.

Kinnitada Vasta Kooli lasteaia

Mõmmik lasteaiakoha

tegevuskulu arvestuslikuks

maksumuseks ühe lapse kohta

2112 eurot aastas ning 176 eurot

ühes kuus.

Lihthanke „Viru-Nigula valla

hoonete ja seadmete

kindlustamine“ tulemuste

kinnitamine

Sõlmida vallavara

kindlustamiseks leping If P&C

Insurance AS-ga, aastamaksuga

1552,98 €.

Kasutusloa väljastamine

Tunnistada Selja külas Meierei

mü-l puurkaevu ehitustööd

valminuks.

Kasutusluba väljastada MTÜ

Selja Külaseltsi nimele.

Projekteerimistingimuste

väljastamine

Väljastada Arendus & Haldus

OÜ-le projekteerimistingimused

Mikkeri mü elektriliitumise

ehitusprojekti koostamiseks

Malla külas.

Hajaasustuse programmi

2013.a vooru toetuse

kasutamise aruande

kinnitamine

Kinnitada taotleja Neeme Järvi

toetuse kasutamise aruanne.

Projekti nimi „ Kanalisatsiooni

rajamine Arikase kinnistule“,

maksumus 3033,60 €, toetuse

summa 1984,00€.

NOVEMBRIKUU VASTA KOOLIS

ovembri alguses käisid Vasta kooli 1.ja

2.klassi õpilased ning lasteaia “Mõmmik”

vanema rühma lapsed Jõhvis, Nukuteatri

etendusel “Jussikese 7 sõpra”. Nii parajalt pikk

bussisõit kui ka lustlik etendus meeldisid lastele

väga.

7.november said lasteaia lapsed koos isadega

spordisaalis sportida. Lastel oli ette valmistatud ka

väike eeskava. Õhtupoolik oli kõikidele osalejatele

väga meeldejääv.

8. novembril said spordisaalis kokku koolilaste

isad. Iga klass oli ette valmistanud eeskava - mõni

Isadepäev. Foto: Krista Leppik

N

Viru-Nigula Teataja 4

klass näitles, teine jälle luges luuletust või laulis.

Lisaks toimusid mitmesugused meeleolukad

võistlused ja jõukatsumused. Kõik osalejad said

kõhukinnituseks maitsvat salatit ja vorstikest ning

suussulavat kooki.

18.november külastas lasteaeda kloun. Onu kloun

tegi nalja, näitas trikke ning iga osaleja sai omale

õhupallilooma.

20.novembril 8.klassi õpilane Renate Johanson

töövarjupäeval Rakvere Haiglas. Renate mõtted

päevast: “Mina käisin töövarjupäeval Rakvere

Haiglas. Päev algas kell 09.00 suures

konverentsisaalis, kus näidati Rakvere haiglat

tutvustavad videoklippi. Avakõne pidasid Rakvere

haigla peaarst Sirje Kiisküla ja õendusjuht Markel

Pajupuu, kes rääkisid arsti ametist lähemalt.

Seejärel algas ringkäik haiglas. Mina käisin ringi

sünnitusosakonnas. Meie juhendajaks oli Rakvere

haigla vanemämmaemand Lemme Luik.

Kõigepealt näidati meile sünnitustube, palateid,

tööriistu, mida ühel ämmaemandal vaja läheb,

saime ka ise proovida nukke vannitada. Edasi

läksime intensiivraviosakonda, seal saime viibida

vähe. Siis viidi meid sisehaiguste osakonda ning

sealt edasi operatsioonisaali, kus saime näha ka

abordituba. Seal rääkis ämmaemand, mis seal

tehakse ja see oli väga šokeeriv.

Edasi viidi meid hooldehaiglasse. Päeva lõpuks

saime rääkida ka Rakvere haigla juhataja Ain

Suurkaevuga. Mulle meeldis see päev väga. Olles

kuulnud haigla kohta ohtralt negatiivseid

kommentaare, siis nüüd muutus minu arvamus

väga. Seal olid väga toredad arstid ja kindlasti

soovin uuel aastal töövarjupäeval osaleda.”

25.november koolis Eesti Pärimusmuusika

Keskuse kontsert-töötuba rahvakalendri

tähtpäevadest. Meie keskendusime kontserdil

kadripäevale. Õpilased olid kostüümidega päris

palju vaeva näinud. MÕni klass oli lausa

sajaprotsendiliselt kostüümidesse riietunud. Ei

puudunud ka kadripäevale kohaselt imekaunis

näomeik.

28.november külastas Vasta kooli 7.klassi nende

sõprusklass Kallaverest. Õpilane Kristiina Kõrve

mõtted sellest vahvast päevast:” Ühel päeval ütles

õpetaja, et võiksime võtta ühendust meie endise

viienda klassi õpetaja Maarikaga, kes juhendab

praegu Kallavere kooli kuuendat klassi. Pärast

mitmenädalast planeerimist panime paika ühise

klassiõhtu kuupäeva.

Reedel, 28.novembril saabusid külalised.

Enne seda olime kõik väga närvis ja istusime

tuimade nägudega klassis. Taustal tümpsus

muusika. Lubasime kõik suure õhinaga külalistele

õue vastu minna. Õues oli päris külm, kuid siiski

seisid kõik ootusärevalt uksel. Siis sõitis kooli

juurde väike hõbehall buss. Silmapilk ja kõik olid

klassi tagasi jooksnud. Välja jäin ainult mina ja

veel paar klassikaaslast.

Juhatasime külalised garderoobi. Õpetaja

Maarika oli kaasa toonud suure kringli. Läksime

kõik klassi ja hakkasime seltskonnamänge

mängima. Lisaks tegime uutele sõpradele majas

ringkäigu. Külalised olid kõik väga toredad ja

sõbralikud. Nende kool olevat väga suur. Ootame

huviga, millal saame neile külla minna.“

Selle aastanumbri sisse jäävad veel mitmesugused

sündmused ja tegemised. Ennekõike keskendume

jõulupidudele. 12.detsembril toimub ka

traditsiooniline jõululaat rahvamaja saalis.

Esinema tulevad Kunda muusikakooli õpilased.

Vasta kooli lapsed pakuvad müügiks oma

käsitööd, küpsetisi, meeneid jmt. Lasteaia

jõulupidu toimub 18.detsembril ning koolilaste

jõulupidu 19.detsembril.

Kaunist jõuluaega ning imederohket uut aastat

kogu koolipere poolt!

Krista Leppik

VIRU-NIGULA PILLIMEHED MUUSIKUTE PEOL

13.11.2014 toimus esmakordselt Kunda Linna

Klubis - Virumaa Pillipidu.

Aastaid kestnud Kehala traditsioon sai omale

jätku.

Muusikutel oli võimalus vahetu suhtlemise ja

musitseerimise kaudu omavahelisi sidemeid

uuendada.

Ürituse avas kaunihäälne Kai-Re Kundast, kes oli

ka õhtu juht. Palju oli kitarrimängijaid. Baaris ja

tagatubades toimus tegelik suhtlus ja sidemete

loomine. Klubi fuajees oli huvitav nüüdiskunsti

väljapanek. Kaasaegset heli- ja valgustehnikat

jagus nii lavale kui ka saali. Inimesed said

mugavalt ning õdusalt oma lemmikuid jälgida.

Real Deal profid pillimehed Rakverest näitasid

laitmatut tehnikat ja tohutut energiat. Ürituse

rõõmsam pool algas kantrirütmidega. Õhtu alguse

dünaamiline ja pisut närviline õhustik vahetus

pikkamööda rahulikuma atmosfääriga. Selgus, et

noored muusikud ansamblist Fantaasia on end

lausa filmi sisse kirjutanud. Publiku tõmbas

Viru-Nigula Teataja 5

Ervin esinemas. Foto: I. Vimberg

tantsupõrandale Viru-Nigula Aseri koostööprojekt

- Anatoli Zamahhov bänd.

Oma mõtliku kitarripoeesiaga võitis naiste

südamed hetkel Aseris peatuv

St. Peterburi muusik Konstantin Adamson. Kalle

Lepasaar Padaorust esitas mõnusa vahepala, mis

joonistus ilusa miniatüürina elektrikitarride mürina

vahele.

Meie valla pillimehed said sooja vastuvõtu

osaliseks.

Suur tänu korraldajatele ja jõudu edaspidiseks!

märkmeid tegi: Hillar Vimberg

ROBOTEX 2014

29.11.2014 Lego joonejärgimisvõistlusel on robotite

ülesandeks läbida võimalikult kiiresti väljakule

musta joonega maha märgitud rada. Kaks robotit

võistlevad paralleelselt peegelpildis väljakutel.

Karikatabeli süsteemis kohtuti loositud järjekorras

paarikaupa ja edasi järgmisesse ringi pääses ainult

võitja. Kaotaja robot langes nn miinusringi, kus

siis teise kaotuse korral oligi selleks korraks tema

võitlus ka lõppenud.

Võistlust alustas kokku 49 Lego robotit. Meie

robotitest sattus „Kunda1” (Ivar) loosi tulemusel

kohe põhitabelisse 32 hulka, kuid „Kunda2” (Erki)

pidi alustama eelringist.

Esimene start. Erki robot alustas vaevalist

vänderdamist mööda joont finiši poole, samal ajal

kui vastaste „Jälekoer Real” (Tallinn Reaalkool)

liikus palju kiiremini. Meie debüüti ähvardas hale

läbikukkumine, kuid rivaal eksis rajalt ning

finišisse ei jõudnudki. Nüüd ootasime ärevusega,

kas robot „Kunda2” suudab hoida oma joont

lõpuni. Kõik oli korras, tasa sõuad, kaugele jõuad!

Esimene võit käes!

Aga robot oli vaja kiiremaks saada! Muutsime

natuke andurite asetust ja Erki lippas boksi

arvutiga juhtprogrammi kiirust tõstma. Väikesed

muutused parameetrites ja uus versioon oli juba

testimisel pisut kiirem.

Põhitabelis oli Erki vastane „Legend” (Viimsi

Keskkool). Parandused suurendasid roboti kiirust

ja „Kunda2” võitis jälle ning jõudis põhitabelis 16

parema hulka. Pärast kahte võitu oli noormehe isu

kasvanud ja lootis veel võite juurde saada. Nüüd

oli vastas „Mi-Bi II” (Nõmme Noortemaja).

Ohhoo – jälle võit, uskumatu. Erki säras nagu

kevadpäike. Edasi võitsime veel „Robi6” (Jõhvi

Huvikeskus) ja nii oli robot „Kunda2” ootamatult

põhitabelis nelja parema seas!

Ivar alustas oma robotiga „Kunda1” rahulikult,

kodutöö oli korralik ning mingit ümberseadistust

Erki Lumiste võistlushoos. Foto: Vello Vasser

Viru-Nigula Teataja 6

kohapeal enam ei vajanud. Võidud „hometurtle”

(Narva Humanitaargümnaasium), „Bruno”

(Võrumaa Kutsehariduskeskus) ja „Line follower”

(Latvia Rigas 13.vdusskola) üle tõid samuti koha

nelja parema hulgas.

Aga nüüd oli meie muinajutt otsas – vastu tulid

tõeliselt kiired robotid. „Kunda2”-st olid kiiremad

„Ypsilon” ja „Väleratas” ning „Kunda1”-st

„Joobekontroll” ja „Ypsilon”. Kaotusringist tõusid

meist ettepoole seega kaks robotit.

1. „Joobekontroll” (Tallinna Lilleküla

gümnaasium)

2. „Ypsilon” (Kostivere kool)

3. „Tornado” (Noorte Spordi- ja Tehnikaklubi

Master MTÜ)

4. „Väleratas”

5. „Kunda1” (Kunda Ühisgümnaasium; Ivar Palk,

8B klass)

6. „Kunda2” (Kunda Ühisgümnaasium; Erki

Lumiste, 7B klass)

Kokku võistles joonejälgimises 49 robotit.

http://www.robotex.ee/

http://petri.photography/Robotex/29.11.2014/slide

s/DSC_0411.jpg

Vello Vasser

KÜG robootikaõpetaja

Kui võtad koera, pead tema eest ka

hoolitsema

Kokkuvõtvat artiklit koertepidamise probleemidest

ajendasid kirjutama sagenenud kaebused elanikelt.

Valla või valla töötajate poole on pöördunud

inimesed, keda häirivad koerte väljaheited

kõnniteedel ja haljasaladel, probleemiks on ka

koerte haukumine.

Kiidetakse meie uut kergliiklusteed, mis viib

alevikust Vasta koolini, kuid jalutajaid häirivad

koerajunnid, mis vedelevad keset teed. Uue

kergliiklustee ääres elavad inimesed on märganud,

et mõned koeraomanikud kasutavadki uut teed

koerte peldikuna.

Kaebusi on tulnud ka selle kohta, et laste

mänguväljakut kasutatakse juba eelmainitud

otstarbel.

Meeldetuletuseks olgu öeldud, et lemmikloomadel

laste mänguväljakule asja ei ole.

Suvel kurdeti kõige rohkem häiriva haukumise

üle. Korrusmajade elanikke häirib, kui

loomaomanik oma koera rõdule viskab, kus see

iga liikuva objekti peale hullunult haugub.

Kaevatud on ka koerapidajate peale, kes oma

lemmikutel autoratastele lasevad sirtsutada.

Vanaks mureks on lahtiselt ringijooksvad koerad.

Need kimbutavad just tervisesportlasi.

Viru-Nigulast viib mitu teed välja, kus armastavad

käia kepikõndijad, jalgratturid, jooksjad. Mõni

koerapidaja ei saa aru, et koer olgu oma

territooriumil ja möödakäijatele ohutu !

Halva kõrval märkavad elanikud ka head.

Märgatakse ka korralikke kodanikke, kes jalutavad

oma hoolealusega, kilekott näpus.

Meeldetuletuseks – ka meie vallas kehtib „Koerte-

ja kasside pidamise eeskiri“, kus sätestatu kehtib

kõikidele koerte- ja kasside omanikele.

Viru-Nigula Vallavalitsus

Täname istepingi rajajat

Kuigi oleme mitmel korral pöördunud

ametkondade poole, et Ojaküla bussipeatusesse

istepinki saada, ei võetud meid kuuldagi.

Siiski leidus hea inimene, kes tegi meile,

bussiootajaile, heateo. Meisterdas istepingi, millel

jalga puhata on hea !

Selle eest oleme Sulle tänulikud, hea inimene,

noortest vanemaealisteni välja. Aitäh ja ilusat

jõuluaega kõigile ! Vaike Hang ja

Ojaküla bussiootajad

Viru-Nigula Teataja 7

Sünnipäevad detsembris

Meinhard Toomik (23.12) - 90

Velda Piiroja (04.12) - 86

Aino Kapstas (28.12) - 84

Virve – Melanie Kreen (18.12) - 81

Palju õnne !

KLG kolimisteenus Virumaal Eraisikute kolimine

Rahvusvaheline kolimine

Kunsti transport

Kontorite ja büroode kolimine

Vara ladustamine

Tel: 32 44 444 klg@klg.ee www.klg.ee

Aasta lõpp läheneb

ähenevad jõulud ja aasta 2014 lõpp

suunavad veelkord aastale ja valla

tegemistele tagasi vaatama. Valla kodanikel

on sellest aastast kindlasti meenutada nii häid kui

ka kurbi või ebameeldivaid sündmusi. Valla kohta

tervikuna võin küll kinnitada, et meie koduvallas

on olnud meeldivaid asju rohkem.

Meil on heas korras kool ja lasteaed, kooli

minekuks on kasutada kergliiklustee ning korda

sai ka Vastale viiv sõidutee. Eraldi logopeedi

palkamist kohapeale ei olnud küll võimalik, kuid

vajaliku abita siiski ei jäädud.

Meil on hästi tegutsevad kultuurimaja ning

spordihoone, kus saab nii vaimu kui keha eest

hoolt kanda. Eraldi soovin ära märkida aktiivselt

käima läinud poiste korvpallitreeninguid.

Korda on saanud Viru-Nigula veevärk koos

kanalisatsiooniga ning keskküttetrassid, tänu

millele ei ole enam vaja tegeleda pideva rikete

kõrvaldamisega. Praegu on veel käsil Pada

veevarustuse rekonstrueerimine.

Lisaks Vasta tee mustkatte uuendamisele said

oluliselt paremasse korda ka mitmed kruusateed

ning ülejäänute edaspidiseks korrastamiseks on

olemas selge ajaline kava.

Meie vallas on tegus kaitseliidu rühm koos

naiskodukaitse, kodutütarde ja noorte kotkastega.

Loodud on ka hulk naabrivalvepiirkondi.

Aktiivselt tegutseb MTÜ Aasukalda Priitahtlik

Päästekomando . Laiemalt on teada Kunda

külaseltsi korraldatavad ürituse, kuid tublid on ka

Mahu ja Selja külaseltsid.

Tublilt tegutseb pensionäride klubi Maarjahein.

Viru-Nigula Hariduse Selts ning Vasta Kooli

Sõprade selts annavad oma panuse kohaliku

vaimsuse heal tasemel hoidmisele.

Kohaliku jahiseltsi tegevust olen saanud selle aasta

jooksul paljudel kohtumistel Eesti erinevas paigus

heaks eeskujuks tuua.

Ka Gustav Lokotari mälestuskivi avamisel oli neil

tähtis roll.

Meie mailt välja kasvanud ja Euroopa tippu

tõusnud motokrossi mehed on olnud positiivseks

motivaatoriks suurele hulgale noortele meestele.

Sel aastal täitus ka 20 aastat sõprussidemeid

Karvia vallaga. Sellega seoses võib ära märkida ka

Eino Puhilase mälestusteraamatu avaldamise

soome keeles (tõlkija Rauni Virtanen).

Ärgu nüüd pangu pahaks need ühendused ja

seltskonnad, keda siin praegu ära nimetatud ei

saanud, sest kõik eestvedajad ja kaasa lööjad on

tegelikult tänu väärt!

Kindlasti tuleb kiita ka siin tegutsevaid ettevõtteid,

mis lisaks inimestele töö ja palga andmisele on

võimaluste piires rahaliselt toetanud ja kaasa

löönud ka paljude avalike ürituste korraldamisel!

Sellise nimekirjaga ei saa võistelda paljud

suuremadki vallad. Ilmselt on see olnud ka üheks

põhjuseks, miks meie valla, mis maakonna jaoks

on ääremaa, elanike arv ei ole kahanenud teiste

maaomavalitsustega võrses tempos.

Tänan kõiki, kes on selle aasta jooksul aidanud

kaasa meie valla elu parandamisele: vallavalitsust,

volikogu, allasutusi, erinevate tegevuste

eestvedajaid ja kaasa lööjaid!

Soovin kõigile toredat advendiaega, rõõmsaid

jõulupühi ning lustlikku aastavahetust!

Olav Kreen

Vallavolikogu esimees

Viru-Nigula Vallavolikogu ja -Vallavalitsus

soovivad vallarahvale rahulikke jõule ja ilusat

vana aasta lõppu !

Kaitseliidu Viru-Nigula rühm ja

Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskond

soovivad vallarahvale turvalist jõuluaega !

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * tel 32 29 631

L

Viru-Nigula Teataja 8