Hind 0,2 € nr 10 (168) november 2012

Uus tööturu teenus

uba teist kuud on hommikuti Hariduse Seltsi ukse taga näha-kuulda elavat sagimist. Käimas on uudne tööturu

teenus, mille eesmärk on pikka aega tööta olnud inimeste sotsialiseerimine ja lõpuks ka tööturule tagasitoomine. Projekti juhendaja Kaja Sanderi sõnul valitseb grupis, kuhu kuulub 6 inimest, positiivne meeleolu – hommikuti peale kokkusaamist istutakse tee- ja kohvilauas, vesteldakse, räägitakse eelseisvast päevast ja tehakse ka tulevikuplaane. Tööharjutuse teenusega alustati oktoobri algusest ja see kestab järgmise aasta jaanuari lõpuni. Nagu ikka väikses grupis, võetakse üles ka teised teemad peale töö. Grupikogunemine on saanud ka kohaks, kus iga inimene räägib oma loo. Samas tõdetakse, et tükk aega pole nii palju naerda saanudki kui selles seltskonnas. Kaja sõnul koosneb tööharjutus ca 60% ulatuses praktilisest ja füüsilisest tööst (lehtede riisumine, ruumide korrastamine jne), aga ka praktilisest koolitusest. Üheks vahvaks ettevõtmiseks, mis väga meeldis, oli lilleseade. Juhendaja Urve Oras tuli täiesti tasuta juhendama taimekompositsioonide valmistamist, kaasa tuli võtta vaid oksad, nõu, alus. Tööharjutuse käigus on plaanis veel seebikeetmine, puude toomine muuseumi jpm. Puude aktsiooni käigus plaanis teha ka väike

ekskursioon muuseumis, kuna tuli välja, et keegi kursusest osavõtnutest pole muuseumis varem käinud. Tubastest töödest on kavas kord majja lüüa nn meie kohalikus kaltsukas ehk ruumis, kuhu inimesed toovad kasutuks jäänud rõivaid. Päris kõigest ei saa rääkida, aga ruumi korrastamise käigus sorteeritakse välja vahvaid materjale, millest on plaan teha väike jõuluüllatus ... Ühise üritusena koos lastega korraldati oktoobri lõpus pannkoogipäev, kus tööharjutusest osavõtjad küpsetasid koos lastega pannkooke. Veel käidi spordisaalis fotonäitust vaatamas ning Kunda Külaseltsi majas, kus saadi kokku külaseltsi aktiiviga. Kogu tegevus on rahastatud Eesti riigi poolt, grupi komplekteeris töötukassa.

Pannkoogipäev 26. oktoobril rahvamajas Foto: E. Lember, tekst M. Laast

J

VALLAVALITSUSES 22. oktoobril Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine ning koolieine maksumuse kompenseerimine Maksta toimetulekutoetust 1099,09 € eest 9-le avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt esitatud avaldusele 306,22 € eest 5-le avaldajale. Kompenseerida kuni 30. novembrini k.a. kahe lapse lasteaiatoidu maksumus Ehituslubade väljastamised Anda välja ehitusluba Imprest AS-ile PVC hall-külmlao ehitamiseks Ojakülas Pajuotsa mü-l.

* * * Anda välja ehitusluba OÜ Elektrilevile Ardi maaüksuse elektriliitumiseks Linnuse külas Kasutuslubade väljastamised Tunnistada Paaskülas Paasküla alajaama F-1 pingeparandustööd valminuks

* * * Tunnistada Letipea külas Ilvese maaüksuse elektriliitumise ehitustööd valminuks.

* * * Tunnistada Mahu külas, Sadama maaüksusel asuva tootmishoone I etapi rekonstrueerimistööd valminuks

Kopli kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine Algatada Kopli kinnistu, katastritunnus 90202:006:0211, detailplaneeringu koostamine. Planeeritava ala suurus on 1,6909 ha, asukoht Letipea küla. Detailplaneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, eluhoone ja abihoonete ehitamine, tehnovõrkude paigutuse ja olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine MAAKÜSIMUSED Arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta Nõustuda maareservina riigi omandisse jätma järgmised maatükid:

pindala, küla

uus lähiaadress

1,4 ha Metsavälja

Loobu metskond 216

1,01 Metsavälja

Loobu mk 217

45,6 ha Paasküla

Loobu mk 218

8,2 ha Paasküla

Loobu mk 219

2,5 ha Paasküla

Loobu mk 220

21,58 ha Paasküla

Loobu mk 221

0,35 ha Samma

Loobu mk 222

86,05 ha Unukse

Kunda mk 132

Katastriüksuste piiride muutmine detailplaneeringu alusel, sihtotstarbe määramine ja nime muutmine Nõustuda Võpsiku katastriüksusest ( 90202:006:0077, pindala 5,07 ha, Mahu küla) viie eraldi katastriüksuse moodustamisega: Võpsiku, Maarõõmu, Metsarõõmu, Mererõõmu ja Rannarõõmu. Maatükkide ligikaudne pindala 1 ha, sihtotstarve elamumaa.

* * * Nõustuda Arnu Lippasaarele kuuluva Kullenga katastriüksusest (7,96 ha, Kalikülas) kuue eraldi katastriüksuse moodustamisega

* * * Nõustuda OÜ Rabaveere Farmile kuuluva Põllutalu katastriüksusest ( 1,02 ha Nugeri k) kahe eraldi katastriüksuse moodustamisega.

* * * Nõustuda Hansujüri Põllumajandusühistule ja Lignator Mets OÜ-le kuuluvatest järgmistest katastriüksustest uute moodustamisega: Vesiheina kat. üksus Nugeris – kolme eraldi kat. üksuse moodustamine Võpsiku kat. üksus Iilas – kahe eraldi kat. üksuse moodustamine Sootalu kat. üksus Iilas – kahe eraldi kat. üksuse moodustamine

Viru-Nigula Teataja 2

Aavametsa kat. üksus Tüükril – kahe eraldi kat. üksuse moodustamine Kesa kat. üksus Tüükril – kahe eraldi kat. üksuse moodustamine Liivaaru kat. üksus Padas – kahe eraldi kat. üksuse moodustamine Mõisametsa kat. üksus Mahus – kolme eraldi kat. üksuse moodustamine Haukamäe kat. üksus Mahus – kahe eraldi kat. üksuse moodustamine Tuulekaera kat. üksus Kurnas – kahe eraldi kat. üksuse moodustamine Asomäe kat. üksus Aasukaldas – nelja eraldi kat. üksuse moodustamine Kõikide katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa. 29. oktoobril Lihthanke algatamine Viia läbi lihthange “Lumetõrje teostamine Viru-Nigula valla kohalikel teedel ja tänavatel 2012/2013 talvel” Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Esimees Guido Reimer Liikmed: Raido Tetto Ervins Veitsurs Siseriikliku hanke algatamine Viia läbi siseriiklik hange “Viru-Nigula – Vasta kergliiklustee ehitustööde tellimine” Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Esimees: Raido Tetto

Liikmed: Guido Reimer Ervins Veitsurs Kasutuslubade väljastamised Tunnistada Kunda külas, Kiviste maaüksusel asuva seltsimaja rekonstrueerimis- tööd valminuks. Kasutusluba väljastada MTÜ Kunda Külaseltsi nimele.

* * * Tunnistada Kunda külas, Kiviste maaüksusel asuva abihoone rekonstrueerimis- tööd valminuks. Kasutusluba väljastada MTÜ Kunda Külaseltsi nimele. Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine Nõustuda Laine Kuldnerile kuuluva Suurekivi kat. üksusest ( 6,19 ha, Vasta küla) kahe eraldi kat. üksuse moodustamisega. Moodustada Suurekivi (0,67 ha, tootmismaa) ja Tiigipõllu ( 5,51 ha, maatulundusmaa) katastriüksused. Jäätmeloa taotluse kooskõlastamine Kooskõlastada AS Eesti Keskkonnateenused jäätmeloa taotlus, mille alusel ettevõte soovib taotleda luba olme- ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks Lääne-Viru maakonnas ning tavajäätmete hulka liigituvate jäätmete sorteerimiseks, vaheladustamiseks, ümberpakkimiseks ja –laadimiseks Rakvere linnas,

Rägavere tee 42 asuvas ümberlaadimisjaamas. Jäätmekäitluskoht asub samal aadressil. Eelmine jäätmeluba lõppes 25. okt. 2012 Hankemenetluse eest vastutava isiku määramine Määrata minihanke “Viru-Nigula valla kinnisasjade ja inventari kindlustamine” hankemenetluse eest vastutavaks isikuks Viru-Nigula Vallavalitsuse ehitusspetsialist Raido Tetto Info Kuulati Mare Pajupuud, kes tutvustas kodaniku soovi tuulepargi rajamise eesmärgil vormistada maaomand juriidilisele isikule. Ervins Veitsurs tutvustas Joel Volkovi pöördumist seoses kavaga korrastada Mahu külas paikneva maakodu krundi rannajoont jõudsalt pealekasvavast roostikust. Vallavalitsus on teadlik ja nõus rannaala korrastustöödega Mahu küla katastriüksusel 90202:006:0913 E. Veitsurs rääkis lühidalt kohtumisest regionaalministriga 26. oktoobril, mil tutvustati kolme maakonna linnade- ja valdade esindajatele omavalitsuskorralduse reformi algatamise küsimust. Avaliku arutelu teemaks oli “Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida “.

Viru-Nigula Teataja 3

“Tooge oma pesumasin ise tagasi” ehk näited tarbijate õiguste

piiramisest Ilmselt igaüks meist oskab sisseoste tehes küsida müüjalt, kui pikk on ostetud kauba garantii. Vähem on aga teada fakt, et olenemata kaupmehe pakutavast garantiist on igal ostjal tegelikult õigus esitada puuduse ilmnemisel kauplejale kaebus koguni kahe aasta jooksul. Selline kaheaastane kaebuse ehk pretensiooni esitamise õigus on kirjas võlaõigusseaduses. Seal on kirjas seegi, et puudusega kauba puhul saab tarbija nõuda toote parandamist või asendamist ning kui see pole võimalik, siis ostusumma tagasimaksmist. Kuigi need õigused on sätestatud seadusega, leidub Eestis siiski kaupmehi, kes üritavad neid kas teadmatusest või tahtlikult piirata. Näiteid sellisest tegutsemisest on mitmeid. Tarbijakaitseametile on teada olukorrad, kus kaupmehed üritavad ebakvaliteetsete jalanõude eest pretensiooni esitanud tarbijatele tagastada vaid osa jalatsite väärtusest. Näiteks, kui ekspertiisis selgub, et jalatsitel on tootmisviga, ent samas on ka tarbija eksinud jalatsite hooldusel, rõhuvad kaupmehed sellele, et jalanõude väärtus võrreldes algse hinnaga on langenud ja teevad ettepaneku kompenseerida vaid jalanõude jääkväärtus. Selleks aga kaupmehel õigust pole – tõestatud tootmisvea puhul on kaupmehel kohustus tarbijale kompenseerida kogu ostusumma, mille kliendiga kokkuleppel võib välja maksta ka kinkekaartides. Lisaks eksimustele rahaliste kompensatsioonide osas, tuleb palju vaidlusi ette ka pikalt remondis olnud toodetega. Kui kaupleja on puudusega toote remonti saatnud ja parandamisega läheb põhjendamatult kaua aega, on kliendil õigus müügilepingust taganeda ehk raha tagasi saada. Teada on juhus, kus müüja võttis tarbijalt vastu tootmisdefektiga teleri ja lubas selle parandada. Teler oli remondis mitu

taganeda, ent kaupmees polnud nõus raha tagasi maksma. Tegelikult oli tarbijal selles olukorras õigus, sest remondiga oli ületatud nn mõistlikku aega ja tarbijale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Levinud eksimus on seegi, et kaupmees võtab puudusega toote korduvalt parandusse. Korrektne oleks, et kui asja parandamine ei õnnestu asendatakse toode või antakse tarbijale raha tagasi. Hiljutisest praktikast on teada situatsioon, kus tarbijal tuli oma uut mobiiltelefon korduvalt remontida lasta. Inimene küll soovis esimese remondi ebaõnnestumisel telefoni tagasi anda ja ostusumma tagasi saada, kuid kaupmees sellega nõus polnud. Antud juhul eiras kaupmees kliendi soovi tootest loobuda täiesti põhjendamatult. Ainult esimesel korral, kui tootel defekt tuvastatakse, on kaupmehel õigus ise valida, kuidas olukorda kõige mõistlikum lahendada on – kas toode parandada, asendada või maksta inimesele raha tagasi. Edaspidi peab kaupleja probleemi lahendamisel arvestama juba tarbija soovidega. Tihtipeale eksitakse ka kauba puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste kompenseerimisel. Kui kaubal on tuvastatud tootmisdefekt, on kaupmees kohustatud tasuma kõik puuduse kõrvaldamisega seotud kulud, sealhulgas posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu. Selle reegli vastu eksitakse sageli suurte kodumasinate puhul. Näiteks olukorras, kus tarbija äsjasoetatud pesumasin lakkab töötamast, soovitab müüja selle

Viru-Nigula Teataja 4

nädalat ja tarbija päringu peale, kui kaua veel remondiga võib kuluda, andis kaupmees vastuse, et oodata tuleb veel kuu. Tarbija soovis sellepeale lepingust

tagastada kauplusesse. Kui juhtub, et tarbijal puudub selleks võimalus, siis pakub kaupmees välja variandi, et nende remondimees tuleb pesumasinale ise järgi, kui tarbija maksab kinni transpordikulud. Seadusest tulenevalt on kaupmees kohustatud aga veokulu ise tasuma. Antud teema juures tuleb rõhutada sedagi, et garantii ja pretensiooni esitamise õigus on kaks erinevat asja. Nagu juba märgitud tuleneb pretensiooni esitamise õigus võlaõigusseadusest ja kehtib igal juhul kaks aastat. Garantiid pakuvad kaupmehed aga vabatahtlikult. Oluline on siinjuures mainida, et kui kaupmees tahab kliendile anda garantiid, peab ta talle pakkuma soodsamaid tingimusi kui kohustab seaduslik kaheaastane kaebuse esitamise õigus. Garantiiga lisanduvateks eelisteks võivad olla näiteks kaebuse esitamise õiguse kestvus rohkem kui kaks aastat, toote parandamise ajaks asendustoote pakkumine jms. Müüja teade, et kuue kuu jooksul võib ostja puuduse tekkimisel kauplusele kaebuse esitada, ei ole garantii, vaid ostja seaduslik õigus. FAKTIKAST • Kui kaubal või teenusel on ilmnenud

puudus, võta kaasa ostu tõendav dokument (tšekk või pangaväljavõte) ja pöördu esmalt suuliselt kaupleja poole.

• Kui suulise kaebuse peale ei reageerita, esita kaebus kirjalikult. Kaebusesse märgi oma nimi, kontaktandmed, kaubal/teenusel esinev puudus ja omapoolne soovitav lahend. Lisa kaebusele ka ostutšeki või pangaväljavõtte koopia.

• Sul on esmalt õigus nõuda asja tasuta parandamist või asendamist, kui see pole võimalik või parandamine ebaõnnestub, saad nõuda ostuhinna alandamist või kogu ostusumma tagastamist.

• Kaupleja peab kaebusele vastama kirjalikult 15 päeva jooksul.

• Kui vastust ei tule, pood keeldub kaebust lahendamist või lahendus ei vasta sinu ootustele, võid pöörduda tarbijakaitseametisse.

• Näpunäited, kuidas esitada kaebust, leiab tarbijakaitseameti veebilehelt www.tarbijakaitseamet.ee või tarbijakaitseameti videokanalist Youtube`is www.youtube.com/tarbijakaitseamet.

• Tarbijakaitseameti nõuandetelefon on 1330 või 6 201 707, e-post info@tarbijakaitseamet.ee, aadress Rahukohtu 2, Tallinn 10130 .

NB! Kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulutused nagu posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu peab tasuma müüja. TARBIJAKAITSEAMET

VALLAVOLIKOGUS 25. oktoobril toimus Viru-Nigula Vallavolikogu seitsmenda koosseisu XXX istung Istungist võtsid osa: Juta Ait, Raivo Heinmets, Pille Kajar, Olav Kreen, Agu Lepisto, Meelis Parijõgi, Alar Peek, Ainar Sepnik, Maire Sepp. Maa sihtotstarbe muutmine Muuta Teelahkme kinnistu (kat.nr. 90202:003:0105, 0,63 ha, Samma küla) maa sihtotstarve ärimaaks.

Nõusoleku andmine Suurekivi kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Suurekivi kinnistu (90202:005:0041, suurus 0,8 ha, Vasta k.) jagamiseks kaheks kinnistuks. Nõusoleku andmine Tuulenaabri kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Tuulenaabri kinnistu ( 90202:001:0058, Siberi k, 22,1 ha) jagamiseks kaheks kinnistuks.

Viru-Nigula Teataja 5

Protokollilised päevakorrapunktid Vasta Kooli hoolekogu esinaine Krista Leppik andis ülevaate küsitluse tulemustest. Küsitluse eesmärk oli teada saada, kas meie noortel on piisavalt vaba aja veetmise võimalusi ning millised huviringid pakuksid huvi meie noortele. ( Küsitluse tulemused avaldatud eelmises V-N Teatajas) Kuulati volikogu liiget Pille Kajarit, kes tutvustas huvihariduse toetamise korra eelnõud. Volikogu liikmed tegid mitmeid ettepanekuid määruse eelnõu muutmiseks. Kuulati vallavanem Ervins Veitsursit, kes tegi volikogule ettepaneku vallale kuuluva sõiduauto Nissan Almera võõrandamiseks suulise enampakkumise korras, kuna vallavalitsus liisis uue auto. Enampakkumise alghinnaks võiks olla 2100 eurot.

Volikogu soovitas auto müüa elektroonilisel enampakkumisel, mitte avalikul suulisel enampakkumisel. Täiendada tuleb vallavara avalikku enampakkumise korda. Kuulati Raivo Heinmetsa, kes tutvustas regionaalministri saadetud kuute võimalikku omavalitsusreformi mudelit. R. Heinmets rääkis Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu pöördumisest päästeameti poole seoses Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. E. Veitsurs rääkis vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse käigust. Trassiehitus on lõppenud, läivad heakorratööd ning pumpla väljaehitamine.

Viru-Nigula

nne kui Viru-Nigulast juttu teen, annan teada Liivi Uueti raamatust “Eesti haldusjaotus 20. saj” 2002 a mõningad

faktid näitamaks, kuidas ajavool ja riigikorrad külade, valdade arvu ja nende elukorraldust muudavad. “Vallad loodi 1816. a Eestimaal ja 1819. a Liivimaal. Täpselt sätestati vald kui omavalitsuslik üksus 1866. a. 1922 a. oli Virumaal 42 valda, suurimad Vao, Püssi ja Kalvi, viimases 3948 elanikku. 1923. koosnesid meie Kalvi, Kunda-Malla ja Pada vallad 78. külast. Loetlen: KALVI – Abajõe, Adrika, Aseri asundus ja küla, Aseri Uusküla, Asokalda, Düükri as, Härjapea, Ilastu, Kalda, Kalvi as, Kaugu-Risti, Kelo, Kesimetsa, Koila, Koogu as, Kurna, Kõrkküla, Kõrtsialuse, Lauriveski as, Mahu, Meriküla, Nugeri, Orgu, Oru as, Pärna, Ranna as, Rannu, Raudna, Reeskalda, Ridaküla, Tamme, Unnukse as, ja k. Vasta as, Viru-Nigula al (36) KUNDA-MALLA – Aru, Iila, Kali, Kunda as. ja k, Kure, Kutsala, Kuura, Oja, Paasküla, Simunamäe, Siberi, Villavere (16)

PADA – Arla as. ja k, Aru, Haansalu as. ja k, Kabala as. ja k., Sallomäe, Satso, Nõmmiste, Metsavälja, Nüri, Pada as. ja k., Pikaristi as., Põdri, Voorse as. ja k., Samma as., Toomika, Uljasti, Urtja, Varudi as., ja k., Võrkla, Värkla (26). 1938. a oli 33 valda, 13. sept. 1945 moodustati külanõukogud (Virumaal 94). Kunda vallas olid: Kunda k/n, Malla k/n, Selja k/n. Mahu vallas olid: Aseri k/n, Kalvi k/n, Samma k/n, Viru-Nigula k/n. 1950. loodi rajoonid. Mahu vald läks Kiviõli rajooni alla. Kunda, Malla, Selja kuulusid Rakvere rajooni. Kiviõli rajoon likvideeriti 1959. a. Suur külanõukogude vähendamine toimus 1960., 1972 kaotati veel 4 k/n. Kunda k/n jagati Kaarli, Viru-Nigula ja loodava Vihula k/n vahel. 1976. toimus laialdane külade kokkuliitmine. Viru-Nigula k/n-sse jäi 23 küla. 1990. nimetati Rakvere rajoon Lääne-Viru maakonnaks. 1991. hakati taas valdu looma. VIRU-NIGULA Oli muinasajal Hageda, 1241 a Taani hindamisraamatus 11. adramaaga Acedolae- nimeline küla. Adramaad olid läänistatud Virumaa suurvasall Albern de Kokael´ile,

E

Viru-Nigula Teataja 6

ülejäänud külast kuulus läänimees Thetwardusele, kes küll kuuldavasti omandas oma valdused ebaseaduslikult. See oli suhteliselt väike küla, jäädes alla suurtele asulatele nagu Pada ja Koila, kus oli 40 adramaad. Toomas Tamla uuringute alusel järeldati, et paikkonna asustus sai alguse juba I aastatuhande algusest. Viru-Nigula St. Nicolause kiriku vanuse ümber on mitmeid oletusi. Raely Viirsalu mainib “Külarahvas”, et 1241. a oli Virumaal juba 5 kirikut (V-Kehala, Simuna, Haljala, Kadrina, Maholm). Koguduse vana ladinakeelne nimetus oli Maum – taani munkade poolt kirja pandud , hiljem Maholm. Aga varem, muinasajal, kandis kihelkond nimetust Mahu. Muistne Mahu oli palju suurem kui praegune vald, piir jooksis mööda merekallast Toolselt Aserini, sealt lõuna poole Kuresoo idaservast Sirtsi sooni, keeras Kunda jõge pidi loodesse ja haarates veel Andja kaenlasse, lõpetas teekonna koos Toolse ehk Pühajõega Toolsel. Katoliiklikul ajal hakati kogudust nimetama Viru-Nigulaks kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühak Nicolause järgi. Piiskop Nicolaus oli heategija ja päästis karilejooksnud laevu ja süütuid rüütleid timuka eest, jagas salaja öösiti vaestele raha. Kolmelööviline gooti stiilis ehitatud kirik, õigemini kodakirik, on sõdade käigus palju kannatada saanud. Viimane põleng oli 8. aug. 1941. a. Plaanis oli tornikiiver taasasetada ka 8. aug. 1988. a, kuid tugeva tuule tõttu ei saanud kraana töötada ja panek toimus 11. augustil. Tol ajal oli kirikuõpetajaks õp. Jaan Jaani. Minevikus, kui koole oli vähe, omas kirik tähtsat osa inimeste vaimu ja hinge harimisel. “Just kirikuõpetajad avasid eesti rahvale tee hariduse juurde”, ütles Hille Karm. 22. apr. 1802. a taasavati pidulikult Tartu Ülikool. Ladinakeelse tervitusega esines esimene eesti soost valgustaja-kirjamees, Viru-Nigula pastor Otto Wilhelm Masing. Masingust, kes sündis Lohusuus 1763. ja suri Äksis 1832., on kirjutatud pikemalt Irene

Kivilo, saades uurimustööde seas auhinnalise koha. O.W. Masing oli siinmail 1795 – 1815. Faktide vahele peab vahelduseks lobisema: “Kihelkonnas oli juhus, et noor tüdruk Kadri oli endalt elu võtnud ja ta maeti kirikhärra käsul surnuaia poondsurnute nurka. Varsti pärast seda lõpetas kirikuõpetaja enda elu. Kui teda auavaldustega kiriklikult maeti, tuli vallasant Jaan Toiger, hüüdnimega Aseri Jaan, läbi rahvasumma altari ette kirstu juurde ja hakanud kõva häälega noomima: “Miks sina, püha mees, panid endale paula kaula ? Nüüd oled siin lahakile maas, leug püsti, mene nüid Kadri korvale, mida sina kerikaeda trügid. Mes teie, targad mehed, oigust ei tee ? Tämä koht ei ole kerikus ega kerikaias, kasigu vaid vällä !” Kui haudalaskmisel üks pastoritest oli öelnud, et nüüd vaatab Hunniuse vaga vaim taevast meie peale, oli Jaangi kohale ilmunud ja kepiga taeva poole viibanud: “Jaa, jaa, vaadake – just selle pilve otsas ripubki üks köie ots, jo see vana Hunnius seal ongi.” Jaan oli tuntud õiglase meele poolest. 1863. a Viru-Nigulasse pastoriks tulnud Fromhold Hunnius (surn. 1903. a) tegi meie koolide heaks palju ära. Üks tore kugu on veel Raely Viirsalu raamatus “Külarahvas”. “Meie Viru-Nigula pastor oli jälle napsumees. Tema pidas matusetalituse ära isegi ühele koerale. Koera peremees, kes tahtis oma kalli peni väärikalt maha matta, oli õpetajale hästi maksnud. Päris ilusa jutluse pidas. Ütles lõpuks: “Kui teised koerad üles tõusevad, tõused sina ka.” Rohkemat ta ei lubanud. Naljad käivad elu ja inimeste juurde, ole sa siis lihtsurelik või tark ja auväärne pastor. Suur nljahäda oli olnud 1315. a, 1656-57 levis muhkkatku epideemia. 1695 –97 laastas viljaikaldus, sügised olid vihmased. Põhjasõjaga (1700 – 1721) kaasnev katk vähendas kihelkonna elanike arvu peaaegu 85 %-ni. Kiriku põhjaserva lähedal olnud sügav auk, mida hädaoruks kutsutud. Heili TARJAN ( jätkub detsembri Viru-Nigula Teatajas )

Viru-Nigula Teataja 7

Tähelepanu ! Sõiduplaani

muudatus liinil nr 56

Lääne-Viru Maavalitsus annab teada, et alates 12. novembrist

hakkas liin nr 56 Rakvere – Viru-Nigula – Rakvere väljuma

tööpäevadel Rakverest senise 15.05 asemel 15.45.

Viru-Nigulasse jõuab buss kell 16.12 ning tagasi Rakverre hakkab

sõitma 16.15 SPORDIUUDISED 13. oktoobril mängiti Viru-Nigula jalgpalli meistrivõistluste finaalmäng, Viru-Nigula ja Kunda lõpptulemus 14:6 meie kasuks. Tore tunne – rändkarikas üle kahe aasta kodus ! Meie võidukas meeskonnas mängisid Raido Tetto, Kalev Pagar, Magnus, Joonas ja Toomas Hain, Gert Gordejev, Eva Maria Stina, Hendrik, Annegrete ja Alar Peek, Henri Tartust, Eric Taanist ja Marko Murro. Palju õnne !

* * * 14. okt toimus Viru-Nigula VIII karikasarja 2012/2013 a I etapp lauatennises. Päeva parimaks tuli möödunud hooaja võitja Jüri Kalnins. Vasta Koolist võistles kolm noort, parim Martin Penek, kokku võistles meilt 8 võistlejat

* * * 27. oktoobril toimus Viru-Nigula VI 2012/2013 a II etapp Novus koroonas. II etapi parima tiitel läks Gert Müilile Viljandist. II koht Raivo Ruberg ja III koht Heinar Vallaste (mõlemad Viru-Nigula). Naiste I koht Leio Murdjõe Kadrina, II koht Sirje Puusepp Rakvere. III etapp toimub 24. novembril. Tiia-Haida JÄRVE

Viru-Nigula Teataja * Väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631

Viru-Nigula Teataja 8

Viru-Nigula pensionäride klubi “Maarjahein” õnnitleb novembrikuus

Voldemar Kendra – 81 Leonore Treimann – 70 Aino Metsoja – 75 Laine Rehi – 89 Palju õnne !

Kollektsionäär ostab münte, märke, medaleid, kiivreid, postkaarte, maale, erinevat vanavara jne. Sobivad ka nõukogudeaegsed esemed. Kojukutsed tasuta, korrektne ja viisakas asjaajamine, hea hind, raha kohe. Tel: 566 55 551