11 (1805) 27. juuni 2011 Ilmub üle nädalaT a l l i n n a T e h n i k a ü l i k o o l i a j a l e h t

Loe ...

Avaveerg

Kroonika

Tallinna tehnikaülikoolil on sel suvel 1543 lõpetajat

Tallinna tehnikaülikooli 1543 lõ­petajast on rakenduskõrghariduses 147, bakalaureuseõppes 839 ja ma­gistriõppes 557. Cum laude lõpetajaid on 150.

Sel aastal on esimesed lõpetajad ka TTÜ magistriõppe ühisõppeka­vadel: kolmel ühisõppekaval Tartu Ülikooliga on kokku 20 lõpetajat ja ühisõppekaval Eesti Mereakadeemia­ga 9 lõpetajat.

Eelmisel suvel oli TTÜ­l 1441 lõpetajat.

Lõpuaktused kestavad 20. juunist kuni 1. juulini.

Esimene lõpuaktus oli esmas­päeval, 20. juunil, kui diplomi said kätte majandus­, keemia­ ja mater­jalitehnoloogia ning matemaatika­loodusteaduskonna magistriõppe lõpetajad. Viimane lõpuaktus on 1. juulil, kui mehaanikateaduskonna bakalaureuseõppe lõpetajad saavad kätte oma diplomi. Ingliskeelsete õp­pekavade välisüliõpilaste lõpuaktus on 28. juunil.

Putukad TTÜ muuseumi galeriis20. juunil avati TTÜ Muuseumi galeriis „Futurum“ näitus „Metamor­foosid – PutukadPutukadPutukad!“ Putukanäitus esitab loo putukate mitmekesisest maailmast ja sellest, kuidas putukad on inspiratsioonial­likaks inseneridele, kunstnikele ja muusikutele. Näituse vundamendiks on entomoloogi Allan Selini arvukas putukakollektsioon ja tuntud looduse­mehe Urmas Tartese tekstid ning slaidiprogramm. Näitusel saab teiste hulgas näha suurimate mardikate hulka kuuluvat Prantsuse Guajaa­nast püütud titaansikku (pildil).

Huvipakkuvad on Tallinna tehni­kaülikooli teadlaste projektid, kus on olnud eeskujuks putukate käitumine. Näiteks on sipelgad andnud inseneri­dele ideid parverobotite loomisel. Näi­tus jääb avatuks kuni 31. maini 2012.

Arengukonverents pani mõtlemaEMT juhi Valdo Kalmu juhitud paneel­diskussioonil osalesid haridus­ ja teadus­minister Jaak Aaviksoo, majandus­ ja kommunikatsioonimister Juhan Parts, TTÜ rektor Andres Keevallik, Tartu ülikooli rektor Alar Karis ja Kaubandus­Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Mõttevahetuse käivitas minister Parts, kes kutsus ülikoole üles olema märksa ettevõtlussõbralikumad. Noori tuleks motiveerida hakkama ettevõt­jaiks, eriti tehnoloogiaga seotud erialadel. Tuleb mõelda rohkem sellele, et erialad pole tänapäeval üksnes siseturul, vaid globaalselt kaubeldavad. Küsitav on sotsiaalteaduste õpetamise kasv meie ülikoolides.

Toomas Luman rõhutas, et Eesti kõrgharidus pole enam revolutsioonili­ses, vaid evolutsioonilises arengufaasis. Rohkem tuleks ülikoolidel kontsent­reeruda, arenda da ühisõppekavasid. Selgelt ebapiisav on doktoriõppe tase. Majandusõpe tuleks ühendada tootmis­protsessiga. Kindlasti tu leks taastada õpitulemustega seotud stipendiumid.

Alar Karis tunnustas TTÜ strateegi­lisi valikuid, küsides ühtlasi, kas TTÜ on valmis võtma Eestis kogu kõrgema teh­nikahariduse andmise enda peale. Üht­lasi tõrjus ta minister Aaviksoo väiteid, nagu oleksid ülikoolid ebaotstarbekalt kasutanud 1,5 miljardit krooni pearaha. Tema sõnul on täpselt sama palju jäänud kõrgkoolidele eraldamata, nagu sätestas kõrghariduse arengukava. Tähelepanu­väärne oli tema väide, et elukestvat õppi­mist ülikoolis (ja väljalangevust), millega minister tahab innukalt võidelda, võib tõlgendada ka lihtsalt elukestva õppena.

Minister Aaviksoo jätkas oma joo­nel. Tema meelest on üliõpilaste enda valikud alati produktiivsemad kui mis tahes ametnike prognoosid. Ta tahaks piirata „kosmonautide“ koolitust ehk siis tuleks loobuda mitteperspektiivsetest või liialt kitsastest õppekavadest. Lisaks tahaks ta kuni 30% tudengeist suunata mingiks ajaks õppima välismaale. Tema lõppsõnum oli kategooriline: raha ei ole ega tule, enne kui otsuseid pole vastu võetud. Missuguseid otsuseid, seda ta paraku ei öelnud.

Pani täheleMart Ummelas

Rektor Andres KeevallikPõhimõttelised otsused ● institutsionaalse akrediteerimi-

se läbimine 2014 ● Kvaliteedijuhtimissüsteemi väl-

jaarendamine ● ttÜ seaduse kehtestamine ● teaduskondade ja kolledžite

rolli ja vastutuse suurendamine ● Võimekate noorte edutamine,

põlvkondade vahetus ● struktuurimuutused akadeemi-

lises ja haldus-tugistruktuuris ● doktorikraadi kaitsmiste suu-

rendamine vähemalt 90 aastas ● Konkurentsi suurendamine aka-

deemilistele ametikohtadele ● Võimekamatele üliõpilastele süven-

datud õppe võimaluste loomine ● Avatud ülikooli õppe arendamine ● Panustamine eesti it Akadee-

mia väljaarendamisse ● Rahvusvaheliste suhete ja inno-

vatsiooni prorektori ametikoha loomine

● innovatsiooni- ja ettevõtluskes-kuse moodustamine

● interdistsiplinaarsete loovkes-kuste moodustamine

Väljavõtteid 8. juunil 2011 TTÜ arengukonverentsil peetud ettekannetest

● Rakendusteaduse arenduskes-kuse asutamine

● ehitusprogramm ● ttÜ meresüsteemide instituudi

uued ruumid 2010−2011 ● Keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonna õppehoone (iV) renoveerimine 2011

● infotehnoloogia teaduskonna õp pehoone (iiB) renoveerimine 2011

● tudengimaja 2011 ● Vi õppehoone ehitus 2013 ● mehaanikateaduskonna õppe-

hoone (V) renoveerimine 2014 ● uue it maja ehitamine

Vaade riigi poole ● sotsiaalsete tagatiste süsteem

üliõpilastele ● Ülikoolide baasfinantseerimise

kasv ● eesti teadusagentuuri käivita-

mine, valdkonnapõhised kvali-teedikriteeriumid

● taristu haldus- ja amortisat-siooni komponendid

● Jõuliselt ja kindlalt uuele kvali-teedile ning väärikale positsioo-nile!

Innovatsiooni- ja ettevõtlus keskuse direktor Tea Varrak

itut eesmäRgid 2015 Kvaliteetsed rahvusvahelised ühisõppekavad ● 1500 välisüliõpilast ttÜs,

täna 700 välisüliõpilast, osa-lemine projektides

magistriõppe välisüliõpilaste suur osakaal, toetavad teadustöödtippteadust tegevate välisõppe-jõudude ja teadlaste suur roll ● plaan on 150, täna ca 70 vä-

listeadlast, professorit t&A rahvusvahelistes fookus-keskustes Väärtuslikud suhted ettevõtja-tega ● 5 x lepingumaht ning 30

spin-off ettevõtet ● täna ttÜ kampuses ca 200

ettevõtet

Teadusprorektor Erkki TruveKuidAs sAAdA oluliselt PARemAKs? ● Rahvusvaheliste teaduspro-

jektide, rakenduslike tööde ja

• TTÜ arengukonverentsi järelmeid Lk 1• Järjekordne lend lõpetajaid saab tuule tii ba­desse Lk 1• Energeetikute rahvus­vaheliselt teaduskonverent­silt CPE2011 Lk 2• Alfred Otsa stipendiumi­fond on Eesti suurim tuden­gite toetaja Lk 3• Vastuvõtt TTÜsse algab 27. juunil Lk 3• Poleemilist: ideesõel Lk 4• Arengufond kutsub golfile ja tennisele Lk 4

Järg lk 4

18.-19. juunil said teoks Tallinna Tehnikaülikooli suvepäevad kaunis Lainela puhkekülas Käsmus. Suvepäevadel osale-jaid oli ülikoolist üle 200. Meeleolukat päeva sisustasid loeng-seminar „Käsmu ja teadus: maa, meri ning elusloodus“. Sellele järgnes orienteerumismängu sugemetega jalgsiretk koos Käsmu vaatamisväärsustega tutvumisega. Õhtuse tantsutuju eest hoolitses ansambel Ska Faktor. Korraldajad on toimunud ürituse kohta kuulnud seni vaid kiidusõnu.

2 27. juuni 2011

Konverents T&A

Biorobootika konverents20.–23. juunil toimus TTÜs rahvus­vaheline konverents „The 15th IEEE International Conference of Advanced Robotics (ICAR 2011): New Boundaries of Robotics“. Konverentsi korraldas TTÜ biorobootika keskus. Konverentsil arutleti robootika tulevikusuundade ja ­väljavaadete üle.

Konverentsi kolm plenaarettekandjat käsitlesid robootika tuleviku eri aspekte. Oussama Khatib Stanfordist rääkis laie­malt robootika tulevikuperspektiividest, Marc Ernst Max Planci Instituudist kõne­les robootika kasutamisest psühhofüüsika eksperimentides ning John Long Vassar Collegeist evolutsioonilistest robotitest.

Lisaks oli kavas sessioon “Research oportunities”, kus tutvustati erinevaid uurimisprogramme. Professor Sukhan Lee tutvustas Korea uut kosmosero­bootika programmi ja professor Tony Bejczy NASA JPList kirurgiarobotite uut programmi Ungaris. Professor Paolo Dario rääkis ELi 7. raamprogrammi abil käivitatud robotkaaslaste programmist.

Samuti olid konverentsi esimesel päeval töötoad allveerobootikast, pehme­test robotitest, teenistusrobotitest linna­keskkonnas ning tulemusmõõdikutest robootikas.

ICAR on kõrgetasemeline ja eel ret­senseeritav teaduskonverents. Sa muti on ICAR vanim teadaolev robootikakon­verents ja 2011. aastal tähistas see üritus Eestis oma 30. aastapäeva.

TTÜ jõuelektroonikute eduEuroopa Jõuelektroonika Keskus, mis koondab Euroopa tähtsaimaid jõu elekt­roonikaga tegelevaid ettevõtteid ja ülikoo­le, võtab Tallinna tehnikaülikooli elekt­riajamite ja jõuelektroonika instituudi oma liikmeks ning annab instituudile kompetentsikeskuse tiitli.

Kompetentsikeskuse tiitel omista­takse vaid asutusele, mis teeb rah vus­vaheliselt kõrgetasemelist tea dus­ ja aren dustööd ning keda toetavad vähemalt kaks liikmeks olevat rahvusvahelist töös­tusettevõtet. TTÜ taotlust toetasid ABB ja Schneider Electric.

Kompetentsikeskuse tiitel annab õiguse teha iga­aastaselt rahvusvahelisel tasandil ettepanekuid perspektiivsete jõuelektroonika­alaste uurimissuundade osas ja osaleda nii suuremahulistes ECPE Joint Research Programme raames välja kuulutatud kui ka muudes valdkondlikes ühisprojektides. Ühisprojekte finantsee­ritakse peamiselt rahvusvaheliste töös­tusettevõtete poolt.

Euroopa Jõuelektroonika Keskuse (ECPE – European Center for Power Elect­ronics) eesmärgiks on eden dada ja tugev­dada Euroopa jõuelektroonikaalast teadus­ ja arendus tegevust ning teadmis te siiret võtmevaldkondades nagu energia tõhusam tootmine, jaotamine ning kasutamine.

TTÜ esindajaks Euroopa Jõuelektroo­nika Keskuses on elektriajamite ja jõue­lektroonika instituudi jõuelektroonika töö­grupi juht vanemteadur Dmitri Vinnikov.

20aastane BALTGRAF TTÜs20 aastat tagasi, 5. novembril 1991 loodi Vilniuse tehnikaülikoolis Balti riikide tehnikaülikoolide insenerigraafika rah­vusvaheline assotsiatsioon BALTGRAF. N. Liidu kokkuvarisemine tekitas vajaduse panna ühiselt „seljad kokku“ tegutsemaks klassikaliste graafiliste ainete järjepidevuse ja edasiarenda­mise eest. Üheks meetmeks oli kahe aasta tagant toimuvate rahvusvaheliste konverentside korraldamine vastavalt Vilniuses, Tallinnas ja Riias.

Kui eelmine konverents BALT­GRAF­10 toimus 2009. aastal Euroopa kultuuripealinnas Vilniuses, siis 9.­10. juunil 2011 oli (saatuse tahtel?) asuko­haks kultuuripealinn Tallinn. (Kahju, kuid järgmine toimumiskoht Riia saab kultuuripealinnaks alles aastal 2014!)

Seekordsele konverentsile TTÜs oli esitatud 27 artiklit: 9 Leedust, 9 Eestist, 6 Lätist, 1 Poolast, 1 Austriast (professor Hellmuth Stachel Viinist) ja 1 Ukrainast (professor Aleksandr Brailov Odessast). Ettekanded käsitlesid insenerigraafilist haridust (7 tk) , kujutavat geomeetriat (5 tk), tehniliste jooniste käitlemist (7 tk) ning arvutigraafika meetodeid (8 tk).

Konverentsi(de) eesmärgiks on kauaaegsete sõprade­kolleegide koge­mustevahetus ning abistamine. Ühi selt saab lahendada ühiseid probleeme nii õppemetoodika, õppeva hendite, stan­dardite kui muudes valdkondades.

Konverentsidel on hümnina kõla­nud 20aastase BALTGRAFiga sama­ealine kolmekeelne laul “Ärgake Bal­timaad!” („Atmostas Baltija!“; „Bunda jau Baltija!“)

Pikka iga 20aastasele BALTGRA­File!

Rein MägiTTÜ insenerigraafika keskuse

dotsent

Rahvusvaheline jõuelektroonika ja ühilduvuse alane konverents (Compatibility and Power Electronics CPE) toimus nüüd juba seitsmen-dat korda. Konverentsile pani aluse gdynia mereakadeemia pro-fessor Ryszard strzelecki aastal 1999. Konverents leiab aset üle kahe aasta. esimesed viis kon-verentsi toimusid Poolas. 2009. aastal hispaanias toimunud CPel pälvisid suurt tunnustust ka eesti noorteadlased (vt Mente et Manu 19.06.2009).

seitsmenda CPe korraldamise au anti tallinna tehnikaülikoolile. Konverentsi peakorraldaja oli ttÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi vanemteadur dmitri Vin-nikov. tihedat koostööd tehti ka extremadura Ülikooliga hispaa-nias (professor enrique Romero), gdynia mereakadeemiaga Poolas (professor Ryszard strzelecki) ja eth (swiss Federal institute of technology) jõuelektroonika labo-ratooriumiga Šveitsis (professor Johann Kolar). Konverents toi-mus 1.–3. juunil tallinnas Nordic hotel Forumis.

tegu oli ieee (Institute of Elect-rical and Electronics Engineers) alamseltsi ies (Industrial Electronics Society) poolt tunnustatud kon ve-rentsiga, mis tähendab, et kõik konverentsil ettekantud artiklid avaldatakse ka ieee rahvusvaheli-ses andmebaasis ieeexplore.

ieee on Ameerika päritoluga üks maailma suurimaid teadusor-ganisatsioone, mis asutati 125 aastat tagasi. ieee ühendab täna-päeval 375 tuhat teadlast 160 riigist. 60 aastat tagasi loodi ieee alamselts ies, mille tegevus on kontsentreeritud intelligentsete juh timissüsteemide, robotite, sig naalitöötluse ja jõuelektrooni ka arendamisele. ies konverent sid pakuvad teadlastele üle maailma häid võimalusi ideede vahetami-seks, värskeimate teadustöö tule-muste avaldamiseks, rahvusvahe-liste kontaktide ja koostöö aren-damiseks.

CPE 2011 artiklid jagunesid viie teema vahel: ● elektrienergia kvaliteet, alter-

natiivenergeetika, hajutatud energiasüsteemid;

● jõuelektroonika kontrollerid ja süsteemid;

● elektromehhaaniline energia muundamine;

● elektromagnetilise ühilduvu-se ja häirete probleemid;

● jõuelektroonika erirakendu-sed.iga konverentsipäev algas

erineva plenaarettekandega, kus oma ala tippspetsialist tutvus-

Rahvusvaheline konverents CPE2011 Tallinnas

tas jõuelektroonika muundurite optimeerimisvõimalusi, taastuv-energeetika uusimaid suundasid või elektrimasinate uudseid vea-tuvastusmeetodeid.

Kokku peeti kolm plenaaret-tekannet: professor Johann Ko-lar, Power electronic systems laboratory, eth Zürich (Šveits), „Pareto-optimal design of Power electronic systems“, professor marian P. Kazmierkowski, War-saw university of technology (Poland), „Power electronic grid-interface for Renewable ocean Wave energy“, professor Vanja Ambrozic, head of department of mechatronics, university of ljubljana (slovenia), „Predictive Control and Rotor Fault detec-tion“. Kokku laekus 110 artiklit, iga artiklit retsenseeris vähemalt kolm erinevat teadlast. Kokku oli retsensente 113 kogu maailmast. ettekandmiseks valiti välja 78 artiklit. osales 100 inimest 15 riigist, kõige suurema osalejate arvuga olid eesti (27), hispaania (25) ja Poola (18).

Konverentsi jooksul valiti välja neli parimat artiklit (kolm tavalist ja üks doktorandi artikkel). Pari-ma doktorandi artikli tunnustuse pälvis seekord tallinna tehnika-ülikooli energeetika teaduskonna elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi doktorant Andrei Bli-nov.

Konverentsi programmi kuu-lusid ka sotsiaalsed tegevused, näiteks ekskursioon tallinna va-nalinnas, tallinna tehnikaülikooli laborite külastus, konverentsi ter vituspidu, konverentsi pidulik õhtusöök. Konverentsi tervitus-peole oli esinema kutsutud rahva-tantsuansambel Kuljus, kes tut-vustas vanu eesti seltskonna-tantse kaasaja seades. Vastuvõtt toimus tallinna tehnikaülikooli campuse sisehoovis. lisaks heale muusikale võis nautida ka ilusat ilma. CPe pidulik õhtusöök peeti tallinna vanalinnas õpetajate majas. õhtu oli sisustatud mõnu-sa lõõtsamuusika ja rikkaliku einega. Peo käigus tutvustati mitmesuguseid eesti rahvapille, mida soovijad ka ise proovida said. Nii tervituspidu kui lõpuõhtu sujusid suurepäraselt ja pälvisid head vastukaja, mille eest on tänu eelkõige ära teeninud ürituste korraldaja olavi Pihlamägi.

Konverentsi viimasel päeval, 3. juunil toimus soovijatele eks-kursioon tallinna tehnikaülikooli laboritesse. umbes 20 inimesest koosnevale grupile peeti algul 45minutiline ettekanne ttÜ-st ja energeetikateaduskonnast, seejärel siirduti elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi labori-tesse. Pärast laborite külastust tutvustati ka ülikooli uut raama-tukogu ja majandusteaduskonna hoonet.

esmakordselt toimus koos CPe konverentsiga ka rahvusva heline tudengifoorum, mille eesmärgiks oli anda doktorantidele võimalus oma teadustöö tulemuste aval-damiseks ning ühtlasi arendada doktorantide suhtlust rahvusva-helisel tasandil. tuden gifoorumil osales kokku 20 tuden git lätist (9), eestist (8) ja ukrainast (3). tu-dengifoorum kor raldati energia- ja geotehnika doktorikooli toetusel.

tagasi vaadates võib julgelt väita, et CPe 2011 õnnestus igati. tallinna tehnikaülikool sai kõrgel tasemel toimunud rahvus-vahelise konverentsi organiseeri-misega suurepäraselt hakkama. Järgmine CPe konverents toimub kahe aasta pärast sloveenia pea-linnas ljubljanas.

Indrek Roasto

Konverents

Rahvatantsu ansambel Kuljus esitamas Eesti rahvatantse

Külalisettekandjad: (vasakult) professor Marian P. Kazmierkowski, Dr. Dmitri Vinnikov, professor Johann Kolar

Tallinna tehnikaülikooli teadusprorek-tor professor Erkki Truve konverentsi avamisel

T&A

Väikelaevaehituse visioonikonverentsTTÜ Kuressaare Kolledž korraldab 5. au­gustil Kuressaares Meri Spa konverentsi­ruumis Kuressaare Merepäevade raames väikelaevaehituse visioonikonverentsi „Tösised jutud messis“.

Konverents algab kell 10.30, seda mo­dereerib Jüri Sakkeus. Konverentsil osale­miseks ja konverentsi sõnavõttudeks palu­takse registreeruda 31. juuliks aadressil http://www.ttykk.edu.ee/merepaevad.php

ETTEKANDED:1. blokk: „Eesti koduturu nõudlus“.Saaremaa Arenduskeskus – Eesti väike­laevaturu nõudlus. ● „Miks me ei osta Eesti laevu“ –

Janno Simm, pika staažiga purjeta­ja, La Foile kapten;

● „Miks Eesti tootjal ei õnnestu Eestis müüa“ – Peeter Sääsk, Saare Paadi tegevjuht, Eesti Väikelaevaehituse Liidu esindaja.

2. blokk: „Realiseerumata rahvapurje­kaprojektid“. ● Margus Manni, Pirita sadama kapten

– klassipurjekas. ● Registreeritud sõnavõtud (eelregist­

reerimisega kuni 31.07). ● Jaanis Prii, merekaru – SMS rahva­

purjeka projekt.3. blokk: „Milline peaks olema Eesti rahvapurjekas“.

Töögruppide moodustamine moderaatori juhtimisel, ülesandepüstitus, pealike va limised. Kell 17 algavad töögruppide kokkuvõtted.

Eesti väikelaevaehitus on viimastel aastatel teinud läbi kiire arengu. Tänasel päeval võib öelda, et sektor on üle elanud ka majanduskriisi ning nõudlus väikelae­vade järele on taastumas. Valdav enamus Eestis toodetud väikelaevadest müüakse siiski endiselt välisturgudel, mis on ju iseenesest positiivne nähtus, kuid teisalt on arenenud ja nõudlik koduturg oluline faktor iga tööstusharu arengus.

Visioonikonverentsi teemaks ongi Eesti koduturg: milliseid laevu eestlased kasutavad ja milline peaks olema see eestlasele sobiv rahvapurjekas, mida Eestis eestlastele võiks toota?

Konverentsi kaasrahastatakse ERFi vahenditest. Lisainfo: Anni Hartikainen, TTÜ Kuressaare Kolledži Väikelaeva­

ehituse kompetentsikeskus

Ülikool & Ühiskond

27. juuni 2011 3

NäitusJuubilar

9. juunil enne lõunat leidis tallin-na tehnikaülikoolis aset tänavune otsa fondi stipendiumikandidaa-tide intervjueerimine. õhtupoole anti stipendiumid üle väljavalitud kandidaatidele ttÜ Raamatukogu ruumides toimunud pidulikul tsere-moonial. Kohal oli enamik otsa fondi juhatusest göteborgist. sti-pendiume määrati viiele tudengile õpingute jätkamiseks Chalmersi tehnikaülikoolis, göte borgis, rah-vusvahelise magistri kraadi saavu-tamiseks. samaaeg selt tehti ava-likult teatavaks fon di täpsustatud siht: fond loodab donaator Alfred otsa 100. sünniaastapäevaks 2018. a rahastada 100 eesti tu den-gi õpinguid Chalmersis. see teeks veelgi nähtavamaks fondi kui kõige jõulisema eesti tudengite välismais-te õpingute rahastaja positsiooni.

tänavu määrati stipendiu-me kolmele eestis akadeemilise alghariduse, bakalaureuse, saa-vutanud üliõpilasele edasiõppe alustamiseks Chalmersi rahvus-vahelistes ja ingliskeelsetes ma-gistri ehk master programmides, mille kestvus on kaks aastat: ● Jelena Ainson – Supply Chain

Management ● erkki sapp – Sustainable

Energy Systems ● danel Ahman – Computer

Sciencelisaks määrati stipendiume

ka hele tudengile magistriõpingute lõpuleviimiseks, nad on juba esi-mese aasta õppinud Chalmersis muu rahastamise abil: ● diana Järve – Structural

Engineering and Building Tech-nology

● Andrei-Andy linnas – Busi-ness Design

Otsa fondi uued stipendiaadid ja uus siht

sellega on stipendiumi saajate arv alates aastast 1998 tõusnud 78ni. Kokku on stipendiume mää ratud 7,7 milj Rootsi krooni ulatuses. enamikule jääb magistri kraad lõpptulemuseks, kuid viis neist on juba saavutanud doktori-kraadi ja neljal on doktoriõpingud käsil.

stipendiumikandidaate usutle-sid tallinnas otsa fondi juhatuse liikmed emeriitprofessor mart mä-gi, esimees, emeriitprofessor enno Abel, professor Peter Andrekson ja tehnikadoktor uve matson. Kolm esimest on Chalmersi õppejõud, viimane on fondi vilistlastest esi-mene doktor. Juhatusest puudus tallinnas emeriitprofessor ja endine Chalmersi rektor sven olving.

Pärastlõunal anti stipendiumid pidulikult kätte ttÜ Raamatuko-

gu konverentsiruumis. sisseju-hatavad sõnad ütles ttÜ rektor professor Andres Keevallik. ta toonitas otsa fondi ületamatut tähendust võimaldamaks eesti üliõpilaste õpingute jätkamist välismaal, mis on tähtis ka eesti riigi arengule. Peamiselt on see võimalus avanenud ttÜ üliõpi-lastele. Rektor Keevallik avaldas lootust, et fond jätkaks endiselt oma hinnatud tegevust.

seejärel tutvustasid fondi esin-dajad selle ajalugu ja tegevust ning uut eesmärki – jõuda A. otsa 100. sünniaastapäevaks 100 eesti stipendiaadini.

LühendatultMart Mägi

kirjutise põhjal

17. juunil kogunesid tallinna tehnikaülikooli partnerkoolide pa rimad lõpetajad rektor Andres Keevalliku pidulikule vastuvõtule.

„tallinna tehnikaülikool tunnus-tab meie partnerkoolide parimaid lõpetajaid, sest just tugev güm-naasiumiharidus on vajalik eeldus, et meie ülikoolis edukalt õppida,“ ütles tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik. „teeme tulemus-likku koostööd kahekümne kahe partnerkooliga üle eesti, et leida üles noored, kellel on huvi ja eeldusi siduda oma tulevik tehnikaülikooli ja siinsete teadusvaldkondadega,“ lisas Keevallik.

tallinna tehnikaülikoolil on täna 22 lepingulist partnerkooli üle eesti. Ülikooli partnerkoolide õpilastele ja õpetajatele on aastaid korraldatud

Rektor tunnustas parimaid abituriente infopäevi, koolitusi, töötubasid ja seminare. samuti on partnerkoolide õpilased saanud kuulata erinevaid populaarteaduslikke loenguid ning läbida valikainete kursusi. lisaks on lepinguliste koolide õpilastele orga-niseeritud lühema- ja pikemaajalisi ainepraktikume erinevates ttÜ la-borites ning suvisel koolivaheajal on õpilastel võimalus osaleda ülikooli laborites suvepraktikal.

Ülikooli kõige pikaajalisem koos-tööpartner on tallinna tehnikagüm-naasium ja seda juba aastast 1988. 2008. aasta juunikuus sõlmis teh-nikaülikool koostöölepingud kümne üldhariduskooliga: Kadrina gümnaa-siumi, tallinna mustamäe gümnaa-siumi, Narva humanitaargümnaasiu-mi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi, Rakvere

gümnaasiumi, Rapla Vesiroosi güm-naasiumi, Rapla Ühisgümnaasiumi, saaremaa Ühisgümnaasiumi ja türi gümnaasiumiga.

2009. aastal lisandus ülikooli lepingupartnerite nimistusse veel seitse kooli: Rocca al mare Kool, saue gümnaasium, tallinna inglise Kolledž, tallinna Reaalkool, tartu hugo treffeneri gümnaasium, tartu tamme gümnaasium, Viimsi Kool. samal aastal uuendati lepingut ka tallinna tehnikagümnaasiumiga. 2010. aastal allkirjastati lepingud August Kitzbergi nimelise gümnaa-siumi, saku gümnaasiumi ja tallinna Arte gümnaasiumiga ning 2011. aasta jaanuaris tallinna Nõmme gümnaasiumiga.

”Tallinn 2011 – Euroopa kultuuripealinn”TTÜ Raamatukogu ja energeetikamaja vahelises galeriis on kuni 15. augustini avatud näitus “Tallinn 2011: Euroopa kultuuripealinn”.

Idee käivitada Euroopa kultuuri­pealinnade projekt sündis 1985. aastal, mil Euroopa Ühenduse kultuuriminist­rid otsustasid, et igal aastal võiks üks Euroopa linn näidata oma mitmekesist kultuurielu. Liikumise algatajaks oli Kreeka kultuuriminister Melina Mercou­ri. Toona kandis projekt nime „Euroopa kultuurilinnad“.

Tänaseks on Euroopa kultuuripea­linna traditsioon andnud ligi 40 linnale võimaluse aasta vältel tutvustada oma isikupärast ja mitmekesist kultuuri mil­jonitele inimestele üle maailma.

Näitusel “Tallinn 2011: Euroopa kultuuripealinn” on 45 raamatut ja üle 20 reklaamtrükise, mis tutvustavad Tallinna ajalugu ja kultuurisündmusi.

Professor Peeter Müürsepp 5021. juunil jõudis oma 50. sünnipäevani Tallinna tehnikaülikooli rahvusvahe­liste suhete instituudi direktor, kom­munikatsiooni ja kultuuri õppetooli juhataja ning TTÜ majandusteadus­konna rahvusvahelise õppe prode­kaan, professor, humanitaarteaduste doktor filosoofia alal Peeter Müürsepp.

Oma poolesajandilise elu jooksul on Peeter Müürsepp saavutanud pal­ju. Ta on üles kasvatanud poja Roberti ja tütre Margoti ning olnud edukas ka tööalases tegevuses. Ta on olnud juh­tivatel ametikohtadel mitmes Eesti kõrgkoolis, olnud külalisteaduriks mitmes välismaises ülikoolis (Londo­nis, New York’is, Roskildes), esinenud teadusettekannetega väga paljudel välismaal toimunud teaduskongressi­del ja ­konverentsidel (USAs, Hispaa­nias, Austrias, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Koreas, Soomes, Ungaris, Poolas, Lätis, Leedus ja mujalgi). Tema filosoofilised kirju­tised on (kaasautorluses) jõudnud niisuguste oluliste rahvusvaheliste väljaannete nagu Boston Studies in the Philosophy of Science (2001), Foun­dations of Science (2002), Journal for General Philosophy of Science (2007) lehekülgedele, rääkimata arvukatest kon verentsiteesidest.

Peeter Müürsepp sai suurepära­selt hakkama 24. rahvusvahelise Balti teadusajaloo konverentsi (toimus TTÜs 8.­9.10.2010) peaorganisaatori­na. Selle konverentsi järelkajastused ilmusid mitmes väljaandes ja olid väga kiitvad. Peeter Müürsepp on ajakirja Baltic Journal of European Studies, Tallinn University of Techno­logy üks kahest peatoimetajast. Selle ajakirja äsja ilmunud numbris (Vol. 1, No. 1(9)) on avaldatud 24. Balti teadusajaloo konverentsi olulisemate esinejate (ka Peeter Müürsepa enda) artiklid.

2009. aastast on Peeter Müürsepp olnud Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse (TTEÜ) juhatuse liige. Ta on Teadusajaloo ja Teadusfi­losoofia Balti Assotsiatsiooni kuuluva Eesti Assotsiatsiooni juhtisik. 20. mail 2011 Tartus peetud TTEÜ üldkoosole­kul valiti professor Peeter Müürsepp TTEÜ uueks esimeheks, kellena tal on suured plaanid. Ta on ka juba mõnda aega arendanud mõtteid selle üle, kuidas luua TTÜ juurde teaduse ja tehnoloogia uuringute keskus.

Inimesena iseloomustab tänast juubilari tarkuse väärtustamine ja tugev empaatiavõime. Ta on suhtunud hästi oma kolleegidesse ja sellepärast ka kolleegid teda eriliselt hindavad.

Õnnitleme Peetrit juubeli puhul ja soovime talle jätkuvat tervist ja edu oma unistuste elluviimiseks!

Professor Peeter Müürsepa lähemate kolleegide nimel

Leo NäpinenTTÜ sotsiaalteaduskonna

avaliku halduse instituudifilosoofia õppetooli dotsent

Ilmub aastast 1949

19086 tallinn, ehitajate tee 5 (i-214)tel 620 3615, faks 620 3591e-mail: ajaleht@ttu.eehttp://www.ttu.ee/ajaleht

Tegevtoimetaja Mart UmmelasInfo­ ja keeletoimetaja Kersti VähiMakett ja küljendus Anu TederFotod Eiko Lainjärv, TTÜTrükikoda SpinPress

Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Mente et Manu

Tere tulemast õppima TTÜsse!Tallinna tehnikaülikoolis algab sisseas­tumisdokumentide vastuvõtt bakalau­reuse­, inseneri­ ja rakenduskõrghari­dusõppesse ning doktorantuuri 27. juunil, magistriõppesse oodatakse avaldusi alates 29. juunist. Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu www.sais.ee. Kohapeal (Ehitajate tee 5, Tallinn) saab avaldusi esitada esmaspäe­vast reedeni kell 10.00­15.00.

SAISis saab bakalaureuse­, insene ri­ ja rakenduskõrgharidusõppesse avaldusi esitada ööpäevaringselt kuni 8. juulini kell 15.00 riigieelarvelisele ehk tasuta õppekohtadele. Kuni 10. augustini kell 15.00 saab sisseastumisdokumente esi tada riigieelarvevälistele ehk tasulis­tele õppekohtadele. Esimesed tasuta õppekohtadele sissesaanute nimekirjad põhiõppes ja magistriõppes avaldatakse 14. juulil. Doktoriõppe nimekirjad aval­datakse 7. juulil.

TTÜ ootab üliõpilasi 106 erinevale õppekavale.

Bakalaureuse­ ja inseneriõpeKonkurss bakalaureuse­ ja inseneriõppes­se toimub kahe riigieksami tulemuse alu sel, üldjuhul matemaatika/füüsika ja kirjand/võõrkeel. Kui mingil põhjusel on tegemata kan dideerimiseks vajalikud riigieksamid, siis on TTÜs võimalus tasuta sooritada nii matemaatika kui õppekeele sisseastumis katsed. Katsed toimuvad 5. ja 6. juuli. Kat setele tuleb eelnevalt registreeruda (27.06–1.07 tel 620 3504 või vastuvott@ttu.ee).

Väljaspool konkurssi võetakse ta­suta kohtadele vastu rahvusvahelistel 10.­12. klasside matemaatika, füüsika, keemia, informaatika, bioloogia või eri­ala aineolümpiaadidel osalenud, samuti üleriigilistel aineolümpiaadidel samadel aladel esimese viie hulka tulnud õpilased.

Samuti võetakse konkursiväliselt ta­suta õppekohtadele keskkooli ja gümnaa­siumi kuld­ või hõbemedaliga lõpetanud kõikidele TTÜ bakalaureuse­ ja insene­riõppe erialadele, välja arvatud majan­dus­ ning sotsiaalteaduskondade erialad, geenitehnoloogia, logistika, keemia­ ja keskkonnakaitse tehnoloogia, maastiku­arhitektuuri ja tööstusökoloogia erialad.

Vastuvõtt

4 27. juuni 2011

tallinna tehnikaülikooli vilistla-sed ja üliõpilased kogunesid 25. mail tallinna tehnikaülikooli aula tagusesse auditooriumisse, et pi-dada traditsioonilist Vilistlaskogu üldkoosolekut.

Avasõnavõtuga esines tallin-na tehnikaülikooli rektor Andres Keev allik, kes andis ülevaate üli kooli arengukavast aastateks 2011-2015. Rektori ülevaade kä-sitles ülikooli teadus-, arendus- ja õppetegevust ning ülikooli majan-dustegevuse arengut.

tallinna tehnikaülikooli Vilistlas-kogu 2010. aasta majandusaasta aruannet esitades rääkis Vilistlaskogu juhatuse esimees Valdo Kalm tallinna tehnikaülikooli Arengufondi tegevu-sest, mis tõi 2010. aastal nii tallinna tehnikaülikooli tudengkonnale kui ka noortele doktorikraadiga õppejõudu-dele üle seitsmekümne stipendiumi kogusummas 1 750 000 krooni. Val-do Kalm tänas nii tehnikaülikooli vilist-lasi kui ka eesti ettevõtteid ja nende missioonitundega juhte, kes üldisest raskest majanduslikust situatsioonist hoolimata on jätkuvalt toetanud ning toetamas ttÜ Arengufondi.

Järgmisena sõna saanud re-visjonikomisjoni esimees Andres Aruvald tunnistas Vilistlaskogu

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu pidas oma üldkoosolekut

tegevuse 2010. aastal heaks ning majandusaasta aruanne kinnitati üksmeelselt.

tallinna tehnikaülikooli admi-nistratsioonidirekotor heiki lem-ba andis ülevaate kavaprojektist, mis on valminud koostöös ttÜ Vilistlaskogu juhatusega, et hoo-gustada vilistlasliikumist.

Peamiste eesmärkidena aasta-tel 2011-2013 nimetati: 1. uut valmivat veebikeskkonda

ja infosüsteemi sh andme-baasi, mis on integreeritud ttÜ õppeinfosüsteemiga (sh

karjääriteenistuse infosüstee-miga),

2. vilistlasvõrgustikus olevat 10 000 vilistlast,

3. 65% vilistlastega seotud te-gevusest toimub teaduskon-na baasil,

4. 35% vilistlastega seotud tegevusest toimub Vilistlas-kogu baasil.Koosolekule järgnes koosvii-

bimine, kus arutleti ülikooli aren-guteede ja Vilistlaskogu tegevuse arengukava üle.

inimese sobitumine maailma-mustritega süsteemibioloog Nicolas J. hudsoni (Austraa-lia) ainetel

1. Kui pikk on inimese eluiga? 2 – 3 miljardit sekundit.

2. Kui suur infovoog rün-dab inimaju piiratud ruumi? tV ekraanilt nt 100 000 bitti sekundis.

3. Kust info tuleb? loodu-sest, teadusest, muusi-kast, poeesiast… üldse kõikjalt.

4. Kuidas aju selle ründega hakkama saab? Kahel moel: 1) sisendinfot tähtsuse järgi selektee-rides; 2) koormavast infohulgast puhastudes (unustades).

5. mida valikuliselt eelis ta-takse? hudsoni hüpotees: eelistus antakse tihendus-kõlbulikele must ritele.

6. mis laseb loota edule? Kriteeriumiks ongi infoti-henduse võimalus.

7. milline on infomahu hälvete iseloom? Bittide max ~ kaos ~ infomüra ~ entroopia (nt kirjamär-kide mõistatuslik kuhja-tis). Bittide min ~ range kord ~ täppismudel ~ negentroopia (nt äärmi-selt lakooniline ja üheselt mõistetav tekst).

8. Kuidas bitirohkust vä-hendada? mudeldades ~ lihtsustades ~ mustrit tihendades, seega üldis-tavat säästlusnõuet jäl-gides, tagamaks mustri suurem mõistetavus.

Ideesõel Mõistus on programmeeritud kindlate mustrite leidmisele(keemianobelist Roald Hoffmann)

9. Kas geniaalne on lihtne? einsteini seisukoht: “Asju tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik”. Üksmeelselt paku-takse segava ehk liigse kõr-valdamise algoritme. miche-langelo: geniaalse skulptuuri tegemine on lihtne: tuleb vaid kõik liigne eemaldada. ochami habemenuga: näolt tuleb liigsed karvad maha ajada (mida ta ise ka tegi).

10. Kas kärbetega liiale ei või da minna? äärmuslik ülelihtsus-tamine ähvardab semiootili-se tähenduskaoga, lõppjuhul isegi mõttetusega.

11. milles seisneb tihendamise sisu? iga infobiti tähendusli-kumaks muutmises, vajadu-sel ehk ka keerukust mõneti suurendades (tabamaks pare-mini korra ja korratuse koos-lust. – R.hoffmann). einstein lisas eelöeldule hoia tavad sõ-nad: “Kuid mitte lihtsamaks” (piiripidamise nõue). Ps. marginalism majan-dusteoorias patustab üle-lihtsustamisega. Võtkem nt Karsten staehri juhtum (ePl, 17. veebr. ja Pm, 2. märts): bitte palju, tähen-dust vähe. Robert shiller järeldab: “meie majandus-teooria vajab revolutsiooni”. olümpia juhtmõtte „Kiiremi-ni, kõrgemale, tugevamini” kohandus teaduse tarbeks: „tähenduslikumaks, mõiste-tavamaks, tegusamaks“.

12. milline on konkreetne siht-ülesanne? selleks on mini-max-ülesanne: min bitte, max tähendust. optimaalla-hend tagab absurdsete äär-muste vältimise.

Ps. Alusteadus ~ tõeot-sing, rakendusteadus ~ optimaallahendite otsing.

13. Kas alusteaduses leidub näiteid absurdi kaldumise kohta? Kvantfüüsik Paul dirac väidab, et juhul kui matemaatika ei ühti fakti-liste andmetega, peab ee-listus kuuluma matemaa-tikale. Peab-olema-kultus on aga teatavasti ebatea-duslik lähenemisviis. Ps. Niall Ferguson näitas ilmekalt, kuidas 1997. a. äpardunud nobelistide pime usk justkui lollikind-lasse valemisse ajas äri upakile. majandusmate-maatika võimaluste üle-tähtsustamist üldse on kir-janduses isegi traagiliseks eksituseks nimetatud.

14. Kuidas suhtuda forma-lismi? Kui info tähendus formalis mile ohvriks tuuakse, on tagajärjed üldjuhul kahetsusväärsed.

15. millised on tõsiteaduse võimalused? teadus on probleemilahenduste otsi-mise/leidmise kunst maa-ilmamustrite rägastikus, püüdes teha selget vahet näilisuse ja tegelikkuse va-hel (vastupidi ideoloogiale ja ühtlasi, lisagem, erine-valt muusikast). selgus ruulib. Just siin peitubki teaduslike uuringute edu-kuse sügavaim saladus. otsinguid ajendab see-juures usk “inimvaimu võitmatusse leidlikkusse” (Roald hoffmann).

Kommenteeris Vlady Kellik

Poleemika

publikatsioonide hulga suu-rendamine, nende kvaliteedi tõus ning teadusel põhineva õppetöö edendamine

● Juhtivate akadeemiliste ame-tikohtade täitmine konkurent-sipõhiselt avatud rahvusva-helise konkursi teel

● ekspertkomisjonide koossei-sud ja hindamiskriteeriumid on samaväärsed Põhjamaade juhtivate (tehnoloogia)ülikoo-lidega

● Ülikoolisisese tippteadlaste toetus- ja motivatsioonisüs-teemi loomine

● Järeldoktorantuuri välismaal läbinud või vastava kogemu-se ettevõtluses omandanud isikute eelistamine valitavate-le ametikohtadele

● edukate kodumaiste ja vä-lisriikide ülikoolide lõpetaja-te värbamine järeldoktoran-tuuri

● doktoriõppe muutmine rah-vusvaheliseks ja aktiivne osa-lemine doktorikoolides

Õppeprorektor Kalle Tammemäeootused JA VõimAlused ● huvitatud osapooled tööta-

vad välja adekvaatse kõrgha-riduse rahastamise mudeli

● mitmeaastane panustamine koos töös ettevõtetega inse-nerialade populariseerimisse koolides ja ühiskonnas annab soovitud tulemused

● Riik, tööandjad ja ülikool lahendavad ühiselt “töötava tudengi dilemma”

● ettevõtl(ikk)usõpe ja praktika-prog rammid kasvatavad lõpetaja konkurentsivõimet ja ametiküpsust

● ttÜ rahvusvahelistumine Põhja maade tasemel

Professor Rainer KattelPeAmised VälJAKutsed 2011-2015 ● õppetegevuse kesksus

- sõltuvus tasulisest õppest ● doktoriõppe ja järelkasvu prob-

leemid - üksikud erandid

● ebaühtlane teaduslik ja analüü-tiline tase - on valdkondi, kus ollakse eu-roopa tipus (innovatsioonipoliiti-ka; töökeskkond; finants)

● osalemine ühiskondlikes debat-tides - erandid, nagu võrdõiguslikkuse kampaania

● strateegilised suunad ● tippteaduse ja analüütilise kom-

petentsi toetamine ● tegevuste prioretiseerimine nõr-

kuste kõrvaldamiseks ● tippteaduse ja analüütilise kom-

petentsi toetamine ● Valdkondade toetamine, kus

ttÜ on täna eesti ning Kesk- ja ida-euroopa tipus - innovatsiooni ja tehnoloogia uuringud majanduslikus ja poliiti-lises mõõtmes - riigijuhtimine ja avalik haldus territoriaalses, organisatsioonili-ses ja rahanduslikus mõõtmes - majanduse tsüklite analüüs ja finantsökonoomika - arenguökonoomika

● tegevuste prioretiseerimine nõr-kuste kõrvaldamiseks

● Kõige olulisem prioriteet: seotus ttÜga - innovatsiooni ja tehnoloogia uuringute ja õppekavade, -aine-te ja moodulite eelisarendamine - ettevõtlusõppe arendamine start-up mooduliks koostöös tehnopoliga (mektory)

● Rahvusvahelistumise toetamine - teadustegevuses (projektitaot-lused, võrgustumine) - magistriõppes (stipendiumid)

Algus lk 1

Väljavõtteid 8. juunil 2011 TTÜ arengukonverentsil peetud ettekannetest

I V g o l f i t u r n i i r i l e2011. aasta juulikuus

Lähem teave: www.vilistlaskogu.ttu.ee telefonil 620 3498 vilistlaskogu@ttu.ee

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu kutsub kõiki TTÜ ja selle eelkäija TPI vilistlasi, töötajaid ja üliõpilasi