V Ä I K E V Ä R V A L: R O H E L I N E

Veneetsiast pärit Jacopo Comin ehk Jacopo Robusti (1518–1594) on ülemaailmselt tuntud kui Tintoretto („väike värval”). Sellise kunstnikunime sai ta oma värvalist (it tintore) isa Giovanni järgi. TINTORETTO ehk siis VÄIKE VÄRVAL on sobiv pealkiri ka värvidest jutustavale raamatu-sarjale.

Sarja „Väike värval“ teine raamat toob lugejate silme ette kauni rohelise maailma. Roheliseta ei kujuta me ette oma igapäeva elu ega loodust, roheliseta ei saa läbi sümboolika, teadus, gastro noomia, kunstid, rohelisega on seostatud ajaloosündmusi ja kuulsaid isikuid. Raamatusse koondatud erinevatest „rohelistest“ illustratsioonidest ja faktidest ja moodustub kaasa-haarav roheline maailm.

VÄ

IKE

VÄ

RV

AL

TIIT KUNINGAS

|

ROHELINEROHELINE AJALOOS, KULTUURIDES

JA LOODUSES

Toimetanud Aime Kons Kujundanud Endla Toots

Tallinn, 2015

ISBN 978-9985-0-3234-3

© Tiit Kuningas, 2015© Kirjastus Koolibri, 2015

Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Kirjastus Koolibri Hiiu 38, 11620 Tallinn www.koolibri.ee

Trükitud trükikojas Greif

Sind armastan, roheline.

Tuul rohetab okstesasis.

Ja merel rohetab laev

ja mägedes kabjaplagin.

Ta nägemas und on rõdul,

vööks vööle seotud öö vari.

Oh rohelist nahka, ihu

ja silmi külmhõbedasi.

Sind armastan roheline.

(Federico García Lorca,

„Kuutõbine romanss”,

Ain Kaalepi tõlge)

SISSEJUHATUS 11

ROHELINE KEELTES 14 Kui sinine on ka roheline (ao versus midori) 15

ROHELINE SÜMBOOLIKAS 16 Positiivne roheline 16 Rahulik roheline – vägev harmoniseerija 17 Hildegard von Bingen ja viriditas 20 Negatiivne roheline 21 Rohelisega seotud levinumad sümbolid 23 Roheline armusümboolikas ja riietuses 24 „Arnolfi ni abielupaar” 24

JUMALAD JA JUMALUSED 28 Vana-Egiptuses 28 Papüürus 29 Antiikjumalannad 30 „Flora riik” 31 Surevad ja ülestõusvad jumalad 32 Teised rohelised jumalad ja jumalused 34

ERINEVATEST ROHELISTEST 37 ROHELISI VÄRVE JA PIGMENTE 38 Rohelised pigmendid verdigris ja viridian 40 Paatina 42 Pariisi roheline 43 Scheele roheline 44 Scheele roheline ja Napoléon 45 Khaki ja linkoln 46

PÕHILISI VÄRVITAIMI 48

ROHELINE FRASEOLOOGIAS 49 Kas vihastades saab haljale oksale? 49 Rohesõrmedest ja rohelisest kotist 50 Vene fraseoloogias 51 Roheline tee 52 Roheline kui kogenematuse värvus 53 Dasselbe in Grün 54

ROHELINE RELIGIOONIDES, RAHVAUSUNDITES JA USKUMUSTES 56 ROHELINE ISLAMIS 56 Roheline paradiis 57 Roheline prohvet 58 Islami aiad 60 Mis värvi oli prohvet Muhammadi lipp? 64 Mu ’ammar al-Gaddāfi „Roheline raamat” 65 Poolkuu ja täht islami mitteametlikus sümboolikas 66 Muhammad kui esimene keskkonna- kaitsja 67 ROHELINE JÜRI 68 ROHELISED MEHED JA MEHIKESED, LEEDID JA SUPERKANGELASED 70 Roheline Mees (Green Man) 71 Roheline Leedi 73 Meisterkingsepad ja aarete valvurid leprechaun’id 74 Legend rohelistest lastest 75 Rohelised tulnukad ja koomiksite supermehed 76 Roheliste mehikeste olemasolu usutakse 77

ROHELINE AJALOOS JA POLIITIKAS 78 ROHELINE RIIGILIPPUDEL 78 ROHELINE IIRIMAA 80 Igiroheline saar 80 Rahvusvärv loodusest 81 Püha Patrick 82 Shamrock 83 Püha Patricku päev 86 Patrikupäev rohelises 89

SISUKORD

MILITAARNE ROHELINE 90 Püha Laatsaruse ordu 90 Roheline liin 91

Plaan „Roheline" 92 Rohelised baretid 92 „Ballad of the Green Berets” 94 Roheline armee 95 ROHELISED ORGANISATSIOONID 96 Ülemaailmne roheline harta 96 Rahvusvaheline Roheline Rist 97 ROHELISED PARTEID 97 Euroopa Roheline Partei 97 Eesti Roheline Liikumine 98 Roheliste parteid Eestis 99 „Rohelised maskid” 99

ROHELINE ELUVIIS 100 Roheline ideoloogia 100 Roheline liikumine 100 Roheline revolutsioon 101 Roheline keemia 102 Roheline energia 102 Rohepesu 102 Greenpeace 103 „Roheline” muusika 104 Roheline Punkt 104 Roheline pealinn 104 Roheline Värav 105 Keskkonnafestival „Rohevik” 105 Roheline Raamat 105 Eesti paikade rohelised tunnuslaused 105 Teenetemärk Roheline Rist 105 Roheline Võti 105

FIRMAD JA BRÄNDID 106 Lacoste spordirõivastefi rma 106 Starbucks 108 Veel rohelist kasutavaid fi rmasid ja brände 110

SPORT 111 Rohelisi spordisümboleid 111 Roheline golfi s 111 Rohelised meeskonnad 112

Sportlik ebaõnn 114 British racing green 114 Greenbird – kiireim tuuleenergial töötav sõiduk 115

MAAILM JA LOODUS 116 MAASTIKUOBJEKTID 116 Rohelised mäed 116 Roheliste mägede osariik Vermont 116 Roheline laguun 117 Smaragdroheline järv Austrias 118 „Õhtuse gongi“ järv Laoses 119 Eesti rohelised järved 119 Mesa Verde – „Roheline laud” 121 Rohelised jõed 121 RIIGID, LINNAD JA EHITISED 122 Gröönimaa 122 Roheneem ja Roheneemesaared 123 Rohesaared Vaikses ookeanis 123 Khalid Nabi hauakamber ja kalmistu 124 Maailmakuulus „roheline küla” 124 Gretna Green – abiellujate Meka 126 „Rohelised” linnad 127 Rohelised draakonid linnade vappidel 128 Rohelised sillad 130 Kairyse vigurlend 131 Rohelisest õlletaarast templikompleks Tais 132 ROHELISED KOHAD TALLINNAS 134 Roheline aas 134 Kadrioru Roheline Konn 136 Roheline turg ja Rohelise turu kabel 137 ROHELISED LOODUSNÄHTUSED 138 Roheline kiir 138

VÄÄRISKIVID JA POOLVÄÄRISKIVID 139 Rohelised mineraalid ja kalliskivid 139 SMARAGD 140 Kuulsamad ja suuremad smaragdid 141 Uskumused ja legendid 144 Vallutatud smaragdid 146 Smaragdlinna võlur 148 Smaragdtahvel 151 NEFRIIT JA JADEIIT 152 Imeravim 154

Nefriidikultus Hiinas 155 Tüüpilisemad nefriidist sümbolid ja kultusesemed 157 Nefriit olümpiamängudel 157 He nefriitketas 158 Pooleks löödud hauakivi 158 Nefriitvalitseja 159 Teised nefriidimaad 160 KRÜSOLIIT 162 Keiser Nero „smaragdmonokkel” 163 KRÜSOPRAAS 164 KRÜSOKOLL 164 MALAHHIIT 165 Pavel Bažov ja tema „Malahhiitlaegas” 169 ALEKSANDRIIT 170 AMASONIIT 172 TSAVORIIT 173 ROHELISED GRANAADID: DEMANTOID JA UVAROVIIT 173

TAIME- JA LOOMARIIK 174 FLORA ROHELISED VALDUSED 175 Rohevetikad 176 Klorella 176 Klorellatabletid 176 Väike lemmel – Eesti väikseim õistaim 177 Seeneroheline 178 Roheline kärbseseen 178 METSAD – ROHELINE KULD 181 Mausoleum puule 185 Ilmapuu 185 Bahreini „elupuu" – jäänuk Eedeni aiast 186 Puud heraldikas 187 Tamm 189 Tülivere tamm 189 Mamre tamm 191 Miks tammel talveks tihti lehed külge jäävad? 193 Pärn 195 Unter den Linden 198 Kask 203 Kasepühad 204 Зеленые святки – suvistepühad slaavlaste moodi 205 Huvitavat kasest 207 Kask kohanimedes 209

Mõista, mõista… 210 Kase ravivõimed 210 Urvaplaastrist ja kasepudrust 210 Kasekokteile ja jooke Vene köögist 211 Kuusk 213 Mänd 217 Ivan Šiškin ja tema männid 218 Väravamänd kadomatsu 219 Oliivipuu 221 Auhinnaks oliivipärg 223 Palm 225 Palmipuudepüha – palmarum 227 Palmilehtede raamatukogud Indias ja Sri Lankas 228 Palmkujulised tehispoolsaared Dubais 229 Loorberipuu kui kuulsuse sümbol 231 Veidi pärgadest 234 Roheliste okste päev 236 Lood Viini metsadest 237 Surnute mets Aokigahara – mets, kust tagasi ei tulda 238 LOOMARIIGI ROHELISED 240 Kasevaablase eluring 240 Leht- ja raagritsikad 240 Lauluritsikas 242 Palvetajaritsikas 243 Jaanimardikas 243 Rohetiib ja rohetäpik 247 Roheline haisulutikas 247 Rohelised kalad 248 Meridraakon 249 Eks ikka elektriga püütud ... 249 Rohekärnkonn 250 Rohekilpkonn 250 Rohelised maod 252 Rohepärdik 256 Guatemala rahvuslind ketsal 257 Rohelised amatsoonpapagoid riigivappidel 259 Roherähn 260 Linde, kelle nimetuses esineb roheline 260

INIMKEHA JA MEDITSIIN 268 Rohelise mõjud 268 Rohelised silmad 269 Rohelised silmavarjud 270

Briljantroheline 271 Huvitavat briljantrohelisest 272 Roheline hallitus 273 Roheline seep 273

ROHELINE GASTRONOOMIA 274 Roheline kaste 274 Frankfurdi roheline kaste 277 Mirepoix (supiroheline) 278 Roheline supp 279 Liguuria pesto verde 279 Vasabi 281

ABSINT JA TEISED JOOGID 282 Roheline tund rohelise haldjaga 282 Mis on absint? 283 Absindi ajaloost 286 Absint kunstis, muusikas, kirjanduses 288 Mida on öeldud ... 291 Filmides 291 Rokkarid 292 Mõningaid Marilyn Mansoni elamusi seoses absindiga: 292 Pikaealisuse eliksiir šartröös 293 Nostalgiline karastusjook Tarhun 296 Soju – korea naps rohelises pudelis 297 „Roheline draakon” 297

ROHELINE KEELES JA KIRJANDUSES 298 Roheline esperanto 298 Sir Gawain ja Roheline Rüütel 298 Roheline särp 298 „Roheline Moment” 301 Scarletti roheline 301 Roheline kirjandusteoste pealkirjades 305

ROHELINE KUNSTIS 306 Kunstimuuseum Grünes Gewölbe 306 Smaragdroheline tarbekunstimuuseum Budapestis 308 Hinnarekord 308 Roheline kunstiteoste pealkirjades ja maaliobjektidel 309

ROHELINE MUUSIKAS 310 „Greensleeves” 310 Valekäistest 311 „Rohelised niidud” ja „Haljendav suvi” 312 Roheline tähendab kodu 313 „Haljal aasal” 314 Modernballett „Roheline laud” 314 Risotoorium „Roheline muna” 315 Rokkmuusikafestival „Green Christmas” 316 Grungebänd Green River 316 Ansambel Green Day 317 The Greencards 317 Rohelisest kaardist 318 Roheline laulude pealkirjades 318

ROHELINE FILMIDES 319 „Roheline karupoeg” 319 „Roheline tsoon” 319 „Roheline miil” 319 „Soylent Green” 320 Roheline fi lmide pealkirjades 320

VARIA 321

1 0 R O H E L I N E

R O H E L I N E 11

Kui teilt palutakse assotsiatsioone sõnale „rohe line”, mida nime-

taksite esimesena? Kas sinakasrohelisena (mererohelisena) näiva troopilise mere lainetust

või sametist sambla patja või hõbedaselt läiklevate lehtedega leinapaju või tume roheliste

okastega mändi või smaragdide peent sillerdust või hoopis vastikult eemaletõukavat

kollakas rohelist limast ollust okset? Rohelise värvuse ulatus ja gamma on ebatavaliselt

lai. Pole ime, et see võib esile kutsuda kõige erinevamaid assotsiatsioone. Nii positiivseid

kui ka negatiivseid. Võib olla, et kõige paremini mõistab rohelise olemust väike konnake

Kermit „Muppet show’st”, kes otsustavalt kuulutab: „Pole kerge olla roheline!” Reaktsioon

rohelisele värvusele võib ulatuda kirglikust armastusest kuni täieliku vihkamiseni.

Miks siis on üks ja sama värvus erineva suhtumise tekitaja?

Arva tavasti on see põhjendatav sellega, et 8–10 miljonist inimsilmaga tajutavast värvusest

tajutakse kõige rohkem just rohelist. Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava

valguse umbes 520–570 nanomeetrise lainepikkusega osa. Muide, ka pimedas nägemise

prillide pilt on roheline, sest inimsilm on kõige tundlikum just selle värvuse suhtes ja

eristab selles kõige rohkem toone. Samal põhjusel on SI-süsteemi valgustugevuse mõõt-

ühik kandela, üks seitsmest põhiühikust, määratletud roheka valguse kaudu (lainepikkus

555 nm).

Roheline oli üks esimestest värvustest, mis Maal tekkisid. See

on absoluutselt vaja lik inimeste ellujäämiseks, sest põhitoiduks vajalikud taimed on

rohelised. Taimed paistavad rohelised seetõttu, et vaataja silma peegeldub tagasi ainult

päikesekiirguse roheline spektriosa. Rohelise värvuse annab taimedes ja vetikates sisal-

duv pigment klorofüll (ka leheroheline): kreeka keeles chloros (roheline) ja phyllon (leht).

Klorofüllimolekulide osavõtul toimub fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine

taimerakkudes. Mida rohelisem ja mida rohkem lehti, seda suurem on klorofülli sisaldus

taimes. Klorofülli nimetatakse ka taimede „roheliseks vereks”, kuna klorofülli ja vere

punase pigmendi hemoglobiini ehitus on üllatavalt sarnane.

1 2 R O H E L I N E

Roheline võib esile tõsta ja võib ka ära peita. Ema-

kesel loodusel on hulgaliselt rohe lise varjundeid.

Piisab vaid meenutada lehti, rohtu ja värskeid rohe-

lisi võrseid. Kõik rohelised värvitoonid on inimesed

leidnud loodusest. Roheline on lahuta matult seotud

talle omase lõhnaga. Värskelt niidetud heinal, männi-

vaigul, pärast sooja suvevihma märgadel puu-

lehtedel, laimiviilul või piparmündioksal on kõigil

oma aroom. Kuna aroomid ja värvused käivad käsikäes ja ka meie

meeled on oma vahel seotud, siis ühendab alateadvus need hõlp-

sasti. Võime vaadata parfüümi pudelit ja tunda lõhna veel enne, kui

pudelikese avame. Rohekad parfüümid seostuvad automaatselt

värskuse ja loomulikkusega.

Kunstnikud liigitavad rohelise sekundaar-

värvide hulka, kuna see tekib kahe põhivärvi – sinise ja kollase –

segamisel. Keskmise rohelise ehk rohelise põhitooni määratlemine

on kultuuriti veidi erinev. Roheline võib olla kord kollakas, kord

sinakas või hallikas. Kui rohekaskollast tunnetatakse tihti määrdu-

nud ja oma sära kaotanud kollasena, siis kollakasroheline, noorte

lehtede ja tärkava rohu värv, on tulvil värskust, ärkamist ja lootust.

Kuigi mõned kollakasrohelise nüansid võivad tunduda ärritavad ja

iiveldama ajavad, mõjub looduslik kevadroheline ehk mairoheline

ka siseruumides värskendavana. Rohelise sinakamaid ja tumeda-

maid varjundeid tunnetatakse rahulike, kindlustunnet loovate ja

rahustavatena. Hallikas- ja pruunikasroheline aga tekitab inim-

hinges hoolimatust, vaimset seisakut, kudede, elundite jm

taandarengut.

Looduse ime. Atlandi ookeanis elutsev ja päikese jõul toimiv umbes 3 cm pikkune merelimus Elysia chlorotica toodab klorofülli nagu taim, varastades teatavat liiki vetikatelt foto-sünteesiga tegelevaid geene ja rakusiseseid kehakesi kloroplaste.

R O H E L I N E 1 3

1 4 R O H E L I N E

ROHELINE KEELTES

Paljudes keeltes, näiteks inglise keeles, on sõnadel rohi (grass), kasv (grow) ja rohelus (green) üks algupära ja tüvi. Ingliskeelne sõna green oli kasutusel juba umbes aastal 700. Germaani sõna gro ja anglosaksi grene tähendavad ‘kasvama’. Antiik-Kreekas kasutati rohelise tähenduses sõna chlōros (rohekas). Hilis-Roomas (u 500 pKr) märgiti rohelist sõnaga prasini.

Jaapanlased nimetavad rohelist värvi midori. Neile on roheline igavese elu värv – igihaljaste taimede värvus, mis kunagi ei hukku. Samas tähendab see sõna ka taimestikku üldiselt – veetlevate Jaapani aedade rohelust. Midori no hi (roheline püha) on Jaapanis rahvuslik püha, mida alguses tähistati iga aasta 29. aprilli „kuldsel nädalal” kui keiser Sh wa (Hirohito, 29.04.1901–7.01.1989) sünnipäeva. Pärast Hirohito surma troonile tõusnud keiser Akihito muutis pidupäeva Rohelise Taimestiku päevaks ja 2007. aastal viidi püha üle 4. maile. Üheks põhjuseks oli teha nn kuldne nädal kompaktsemaks. Nii tähistatakse 3. mail Jaapanis konstitutsioonipäeva ja 5. mail laste päeva.

Pärsia keeles on rohelise kohta sõna sabz, kuid see võib tähendada ka musta või tumedat. Pärsia erootilises kirjanduses on tumedanahalisi naisi nimetatud „rohelisteks”, aga esineb ka fraase nagu sabz-gandom-gun (rohe-liseks värvitud nisu) ja sabz-malih (roheline iludus). Ka Sudaani araablased on tumedanahalisi inimesi musta asemel kutsunud nimega akhdar (roheline).

Jaapani aedade lopsakas rohelus, vaikse veega tiigid, kivid ja teerajad suunavad inimese süüvima looduse imepärasusse.

R O H E L I N E 1 5

Iidne jaapanikeelne sõna ao (või aoi, mõnikord ka sei) tähendas iga värvi, mis oli musta ja valge vahepeal. Seega olid kõik vär-vid üldiselt võetuna aoi. Ajapikku selle sõna kasutus kitsendus ja olenevalt situatsioonist võis viidata nii sinisele kui ka rohelisele. Hiljem, alates Heiani perioo-dist (794–1185/1192) oli rohelise tähendu-ses tarvitusel juba ka sõna midori (või ryoku), mida kasu tati harva, sest seda peeti rohkem sinise varjundiks. Täna-päeva jaapani keeles tä-hendab ao sinist värvust, kuid sõna kasutatakse ikkagi mitte ainult silmaga nähtava sinise puhul, vaid ka näiteks rohelisele viitava ebaküpsuse ja kogenematuse tähistamiseks. Mõned näited: aoba (tärkavad taimed istandustes, kevadised lehed ja võrsed), aona (noored lehed, rohelised valmimata viljad), aotake (roheline bambus), seika (värske puu- või juurvili), seinen (noor kogenematu inimene, „kollanokk”), aokusai (kogenematu, ebaküpse inimese kohta).

Jaapanis tuleb rohelise värvuse (näiteks rohelist värvi buss või roheline kleit) kohta öelda midori

või ryoku, kui nähtuse kohta ei ole juba kindlat sõna. Kõige roh-

kem tekitab segadust sõna aoshingo, mis käib rohelise

valgusfooritule kohta. Kuigi selle kohta on ole-mas ka sõna midori -shingo, kasutatakse harjumusest ikka esimest varianti. Nii näiteks on San Fran-ciscos asuvas jaapani

kvartalis kõik valgus-fooridki sõitmist lubava

sinise tulega. Sõna ao (sinine) esineb ka

Honshū saare põhjaosas asuva Aomori prefektuuri ja selle pealinna

Aomori (roheline mets) nimes. Linn sai nime ümbruses kasvanud roheliste puude (aoi mori) järgi, mis olid orientiiriks sadamasse saabuva-tele laevadele.

Jaapani Aomori prefektuuri pealinna Aomori pitsat, mis on kujutatud ka linna lipul.

Kui s inine on ka rohel ine (ao versus midori )

ROHELINE MÕNEDES TEISTES KEELTES:

vert (pr), verde (hisp, port, it), viridis (ld), zöld (ung), зелёный (vn), verdo (esp),

grün (sks), groen (hol), grön (rts), grøn (nor, taani), grænn (isl), vihreä (sm),

zelená (tš), žalia (leedu), zaļā (läti), zielony (pl), yeşil (türgi).

1 6 R O H E L I N E

ROHELINE SÜMBOOLIKAS

Posi t i ivne rohel ine

Roheline on esimene märk kevadest, mil tärkavad võrsed meenutavad meile taassündi, kestvust, elu, viljakust ja noorust. Roheline on lahutamatult seotud kasvamisega ja seetõttu sümboliseerib rohelus kõike seda, mis kas-vab. Kreeklastel kajastus roheline viljakuse sümbolina nende suure-pärastes aedades. Eeposes „Odüsseia” kirjeldab Homeros müütilisel Scheria saarel elanud faiaakide kuninga Alkinoosi aeda kui „rõõmsat lapikest igave-ses rohe luses”. Vergilius ja Cato kirjutasid omakorda lopsakast rohelusest Rooma aedades, kus kasvatati mitmesuguseid ürte ja juurvilju. Rohelisel värvusel on laialdane positiivne sümboolika, lisaks veel: loodus, keskkond, taimestik, kohanemine, sümpaatia, lootus, tärkamine ja uuenemine, igavene armastus, tervis (elu võit surma üle), igavene elu, paradiis, küllus, vabadus, rõõm, õnn, edukus, värskus, elujõud, õitseng, suuremeelsus, meeldivus, tasakaal, tarkus, diplomaatia, rahu. Roheline süm boliseerib ka järjepidevust ja surematust (kui räägime igihaljusest). Kirjakeeles tähistatakse sõnaga haljas mõistet „värske, mahlakas, närtsimata (taim)”. Võru murdes on (h)al(l)ass aga rohelise värvi üldnimetus. Kuna roheline tähendab küllust, õitsengut ja stabiilsust, on paljud rahvad valinud oma rahatähtede värviks

rohelise. Kupüürid, mida USA-s hakati välja andma 1862. aastal, said endale nimeks greenback (roheline tagumine pool). Teisest küljest on rohe line sümboliseeri-nud hoopis rahapuudust: mõne-des Euroopa maades kohustati pankrotti läinud isikuid kandma rohelist värvi küba raid.

Kupüürid, mida USA-s hakati välja andma 1862. aastal, said endale nimeks greenback(rohe line tagumine pool).

Antiik-Kreekas sümboliseeris roheline võitu. Ka mauridel oli roheline võidu värviks. Rohelises on kokkukuuluvustunne, tasakaal ja rahu kõige olemas olevaga. Kui maailm meie ümber sisaldab piisavalt rohelist, viitab see vee olemasolule, elimineerides näljaohu, seega rahustab see meid ka kõige primi tiivsemal tasandil. Jaapanis oli roheline tuleviku, võimu ja energia värvus ning sümboliseeris ka keisrit. Lääne-Aasia maades tähendas roheline kevadet, taassündi, taimestikku, vett ning ka halastust ja armulik-kust. Pärsia kuulsates vaipades tähendanud roheline mõnede allikate järgi püsivust. Keldi traditsioonides oli roheline eelkõige uudsuse ja kasvu värvus. Druiidide teise astme preestrid oviidid kandsid rohelisi rõivaid. Rüütli-poeemis „The Knightly Tale of Gologras and Gawain” tähendas roheline muutumist halvast heaks ja vastu pidi.

R O H E L I N E S Ü M B O O L I K A S 1 7

Roheline on neutraalne ja ta on tähtsaim tervendav värvus. Kõik rohelise parandavad toonid leiduvad looduses, mille suur tarkus tasa kaalustab teisi värvivõnkeid. Loodus on kõige loomulikum ravija – olgu siis tegemist haa-vaga sõrmes või südames. Roheline tähendab teelehte haava peal ja kase-lõhnalist ropsatust valutavatele liigestele saunas, piparmündi ja eukalüpti lõhna sauna kerisel. Rohelises on raske olla murelik. Haigeid on ikka maale jõudu koguma viidud, kuigi parimad haiglad on linnades. Paljudes maades kasutatakse rohe list risti apteekide sümbolina.

Hygieia karikas rohelisel ristil on üks farmaatsia sümboleid Euroopas (v.a Saksamaal ja Austrias) ning Indias.

Rahulik rohel ine – vägev harmoniseeri ja

Roheline on sild soojade-aktiivsete (punane, oranž, kollane) ning kül-made-passiivsete (sinine, tumesinine, lilla) värvide vahel, otsekui pühamu värvi spektri keskel. Pole ime, et india müstikud nimetasid rohelist „vägevaks harmoniseerijaks” – tasakaalu ja harmoonia värvuseks. See on sild, mis seob põhjuse ja tagajärje. Kunstnik Vassili Kandinsky kirjeldab rohelist kui liiku-matust, vaoshoitud jõudu, mis võib kohe uuesti aktiviseeruda. Looduse muretus süvendab inimeses tasakaalu ja harmoonia tunnet. Iga looduse-armastaja teab, et jalutuskäik metsas või lihtsalt aeg, mis veedetud lagen-dikul päikesekiirte all igipõliste metsade keskel, rahustab närve. Roheline tabab meie silma viisil, mis ei vaja kohanemist, ning see tõttu silm puhkab sellel. Vanad roomlasedki teadsid, et roheline värvus on kasulik silmadele.

Rohelised viinapuuaiad Toskaanas Itaalias.

1 8 R O H E L I N E

Roheline operatsioonituba Püha Luukase hospidalis 1914. aasta mais.

Rooma ajaloolane Plinius Vanem (24–79 pKr) ütles kord, et smaragd rõõ-mustab silma seda väsitamata. Keiser Nero olevat oma karme etendusi jälginud läbi smaragdikillu. Graveerijad hoidsid alati käepärast rohelist berülli, et silm saaks peale pingelist tööd puhata. Tunduvalt hiljem hakka-sid kontori töötajad samal otstarbel kasutama roheliste klaasidega prille. Lisaks sai laia kasutusala heleroheline seinavärv.

1914. aastal sattus San Franciscos asuva Püha Luukase hospidali pea kirurg raevu seinte, kardinate, rätikute ja linade peale, mis kõik olid valged ja pea-legi määrdusid kergesti. Ta nõudis, et tema operat-sioonituba värvitaks salatiroheliseks, kuna selle värvi taustal ei tundu vere ja avatud veresoonte värvid punane ja roosa enam nii eredana. Pärast seda said rohelise toonid haiglates väga popu-laarseks. Tänapäeval õmmeldakse tuhandeid kirurgikitleid ja muud meditsiinitöötajate vormiriie-tust rohelist värvi kangastest, kusjuures vastavalt

tellija soovile erinevates toonides – salatirohelisest spinatiroheliseni. Inim-nägemise positiivne reaktsioon rohelisele sai ka teadusliku tõenduse: pärast ärevat punast ja roosat puhkab kirurgi silm rohelisel taustal. Rohe-line värvus rahustab pärast pikemaajalist kontakti punasega nägemist ja mõistust. Paljude haiglate siseruumides on roheline küll asendatud sini-sega, kuid operatsioonitubades jääb roheline ikkagi vaieldamatuks favoriidiks.

Saint Jamesi kirikus Londonis on roheline tuba, kuhu lähevad need, kes vajavad abi ja üksiolekut. Green room (ingl ’roheline ruum’) on alates 1678. aastast Inglise teatrites olnud tagatoaks, kus näitlejad ootavad oma esinemiskorda. Toa seinad värviti roheliseks, sest usuti, et roheline aitab näitlejate silmadel paremini koha neda prožektorite kirka valgusega. Nüüd on sellised toad enamikus teatrites, aga ka näiteks televisiooni stuudiotes.

Tohutu hulga enesetappude poolest kuri kuulsaks saanud 281 m pikkune sild Blackfriars Bridge Londo-nis oli alguses värvitud mustaks. Linnaametnike otsuse alusel värviti see roheliseks ja enesetappude arv vähenes kohe 34% võrra. Rohelise värsken-davad ja rahustavad omadused jätsid tugeva mulje ka Johann Wolfgang von Goethele, kes kirjutas oma värvusõpetuses, et roheline väljendab rahulolu ja tekitab silmale vaieldamatult meeldiva tunde.

Umbes kilomeetri pikkune mahajäetud raudteelõik Klevanis Ukrainas (Rivne oblast) kannab nime Armastuse Tunnel.

Londoni Blackfriars Bridge.

R O H E L I N E 1 9

Goethe on öelnud: „Roheline on rahuldus, vaigistus ja tasakaal”.

2 0 R O H E L I N E

Hildegard von Bingen ja vir idi tas

Eriliselt hindas rohelist ja selle mõju inimesele Saksa keskaegne müstik, ravija, teoloog, kirjanik ja muusik Hildegard von Bingen (1098–1179). Tema tekstides ja eluõpetustes oli rohevägi või roheline elujõud viriditas (sks Grünkraft, grünende Lebenskraft, Lebensgrüne) üheks olulisimaks märk-sõnaks. Bingen nägi rohelises jumalikku jõudu (elujõudu) maa peal, viriditas on tema arvates vägi, mis toimib kosmoses, looduses ja inimeses.

Tõlkija ja teoloog Moonika King on Bingeni põhi mõtteid selgitades toonud välja ana-loogia foto sünteesi õpetusega. Selle järgi on rohelisel loov vägi, mis muudab päike-sevalguse taimele/organismile eluks vaja-likuks energiaks. Fotosünteesis toimuv ainevahetusprotsess on elu eksisteerimise eelduseks. Sama võib öelda ka viriditas ’e kohta: inimene saab roheväe läbi parema kvaliteedi. Hildegardi arvates on viriditas’e alge väljas pool inimest ja loodust, see tuleb sala pärasel moel jumalikust sfäärist. Me ise ei saa seda väge nupulevajutusega sisse lülitada, samamoodi, nagu me ei saa mõjutada ka päikese kulgemist ja toimet.

Arvatavasti väljendabki viriditas elu-värskust ja looduse väge, aga ka inimese hingelist värskust, sügavat vaimsust ja elu-jõudu. Ühest küljest on viriditas looduses ja inimeses toimiv juma lik vägi, teisalt aga seotud inimese enda elu hoia kuga, voorus-tega. Hildegard on kaunilt lausunud: „Kui aga inimene loobub vooruste viriditas’est ja jätab end hoolimatuse kõrbesse, nii et tal pole enam elumahlasid ega heade tegu de viriditas’t, siis hakkavad kaduma ja kuive-tuma ka tema hinge jõud.” „Viriditas’t endas tuleb pidevalt „toita” selliste voorustega nagu alandlikkus, kannatlikkus, halastus ja armastus. Nende abil saab nõrgenenud

viriditas’t taas turgutada. Hildegardi arvates on meil tänu viriditas’ele täis-väärtuslik ja rõõmus elu ning viriditas’e loova väe toimel oleme me tasakaa-lukamad ja elusamad. Just selle roheväe tõttu hindas Hildegard von Bingen kõrgelt ka smaragdi: „Ta tekib päiksetõusul varasel hommikul, seetõttu on smaragd tugev va hend inimese kõikide nõrkuste ja haiguste vastu, kuna teda loob päike ise ja ta on sünnitatud rohelu sest.”

Hildegard von Bingeni raamatu „Liber Scivias“ frontispissil on kujutatud stseeni, kui Hildegard saab visiooni ja dikteerib selle oma sekretärile.

R O H E L I N E S Ü M B O O L I K A S 2 1

Müncheni Vanas Pinakoteegis asuv altari -maal „Püha Augustinus [ka: Wolfgang] ja Saatan“ (u 1471 kuni 1475).Nii nagu Inglise poeet Geoffrey Chaucer, on ka Austria kunstnik Michael Pacher otsinud seost rohelise ja Saatana vahel.

Negati ivne rohel ine

Rohelus, mis meid ümbritseb, on kaunis ja loomulik, kuid roheline värvus assotsieerub meile ka haiguste, leina, igatsuse ja mitme suguste maagiliste nähtustega. Kujutades endast kollase ja sinise ühendust, on roheline müs-tiliseks värvuseks – side loomuliku ja üle loomuliku vahel. Inimnahk võib olla erinevat tooni: punast, kollast, musta, pruuni või valget (mõnikord isegi sinist), kuid pole mitte kunagi roheline. Roheline värvus on inimnahale võõras.

2 2 R O H E L I N E

Roheline on ka suremise, surnukahvatuse, kadeduse ja armukadeduse, opositsiooni, rumaluse, hullumeelsuse, solvumise, moraalse langemise, õeluse, püsimatuse, eba küpsuse, kogenematuse ja naiivsuse, kõdu nemise ja hallituse värvus. Mitmetes keeltes on olemas väljend „kadedusest roheliseks muutuma”. Inglise keeles: green with envy. Mark Twain kirjutab teoses „Jänki kuningas Arthuri õukonnas” (1889): It turned Brer Merlin green with envy and spite, which was a great satis faction to me. (See muutis Brer Merlini kadedusest ja õelusest roheliseks, mis mulle suurt rahulolu pakkus.) Kasutusel on ka kõnekäänd green with envy, to look through green glasses (kadedusest roheline, et vaadata läbi roheliste prillide). Ka Hispaanias min-nakse kadedusest roheliseks (verde de envidia), Saksamaal aga ollakse kadedusest nii kollane kui ka rohe line (vor Neid gelb und grün) ja needsamad värvid võivad ka näidata vihast lausa lõhkiminekut: sich gelb und grün ärgern. William Shakespeare’i „Othellos” (1604) nimetab Jago armu-kadedust „roheliste silmadega koletiseks” (green eyed monster): O, beware, my lord, of jealousy; / It is the green-ey’d monster which doth mock / The meat it feeds on. (Armukadedusest hoidke end! / See rohesilmne kurat reos-tab / roa, mida sööb.) (G. Meri tõlge) Tragöödias „Antonius ja Kleopatra” nimetab Shakespeare armukadedust roheliseks haiguseks (green sickness) ja komöödias „Veneetsia kaupmees” taas rohesilmseks kadeduseks (green-eyed jealousy). Roheline olevat olnud muide ka Shakespeare’i enda lemmik-värvuseks, samuti näitekirjanik Moliere’il. Filmilavastaja Sergei Eisenstein on rohelise kohta kirjutanud: „See on hinge ja arukuse taassünni värv, kuid samal ajal tähendab ka moraalset allakäiku ja hullu meelsust.” Rootsi fi lo-soof ja teoloog Emanuel Swedenborg kirjeldab põrgus piinlevate hullumeel-sete silmi rohelistena. Üks Chartres’i katedraali kuulsatest vitraažidest kujutab Kristuse viimast kiusatust. Sellel on Saatanat kujutatud rohelise nahavärvi ja suurte roheliste silmadega. Silm tähendab sümboolikas üldiselt intellekti. Inimene võib oma silmad pöörata kas hea või halva poole. Nii kujutataksegi Luciferi ja Minervat (Rooma tarkusejumalanna) – hullumeelsust ja tarkust – roheliste silmadega. Paljudest kunstnikest elulooraamatuid kir-jutanud Henri Perruchot täheldas Toulouse-Lautreci puhul, et too „nägi kõigis rohelistes toonides midagi deemon likku”. India poeesias on roheline tähendanud ka jõledust, vastikust ja põlgust. Sedasama kajastab Jerome David Salinger oma novellis „Pretty Mouth and Green my Eyes” (eesti k „Roosisuu ja silmad rohelised”), kus väljendab põlgust edukuse vastu.

Vene kirjanduses on rohelise negatiivsega sidunud Viktor Pelevin (teis-poolsuse tsehhi nr 1 väravad, mille taga hukkuvad maailmad, sealhulgas Maa, olid värvitud roheliseks; ühes Pelevini jutustuses eksisteerib õel koletis Roheline Khidr, teises novellis leiame rohe lise tugitooli, milles direktor moondub luukereks jne). Kunstnik Vassili Kandinsky võrdles rohelist „paksu liikumatu lehmaga, kes suudab vaid mäluda ning vaatab maailma oma rumalate ja igavate silmadega”. Lootuse värvina oli roheline ka inkvisitsiooni värviks. Hukatavale pandi pihku roheline (või kollane) küünal. Protsessioonidel kanti oliivipuuoksi, mis sümboliseeris õigusemõistmist ja armulikkust. Hukkamispaika viimisel seoti kohtualuste käed nn Püha

Keskaegne portree Saatanast e Anti kristusest.Saatanat kujutati rohelisena.

R O H E L I N E S Ü M B O O L I K A S 2 3

Juurdluse Rohelise Risti külge. Hispaania suurinkvisiitor Tomás de Torquemada (1420–1498) saatis tule riidale 10 220 inimest ning 97 321 inimesele määras mingi muu karistuse. Kuna kõik kartsid inkvisitsiooni, algasid ohjel-damatud kaebamised. Sageli kaebasid ka lapsed oma vanemate peale. Karistused olid julmad – alates narri-mütsi ja kollase käisteta särgi kandmisest kuni põletami-seni tuleriidal. Inkvisitsiooniuurimiste käigus tunnistati üles ka seda, mida tegelikult ei olnud tehtud. Roheline võib olla ka pahaendeline ja ebaõnne värvus. Nii näiteks tähendab roheline lipp merel laevahukku. Mõnel pool on usutud, et roheliste jalanõude kandmine toob ebaõnne. Nii nagu ka rohe list värvi autodega sõitmine.

Kahvaturohelist samastatakse tavaliselt Saatanaga, kurjuse ja surmaga, samuti sümboliseerib see moraalset allakäiku, meeleheidet ja hullumeelsust. Kollakasroheline (draakoni ja mao silm) on ühtlasi mädanemise, surnud vete ja hukatuslike mõjutuste värvus. Kui Vana-Roomas sümboliseeris roheline värv meeste rõivastes naiselikke (mittemehelikke) jooni ja ebaloomulikke kalduvusi, siis meie päevade Euroopas irooniat, bufonaadi ja hukka-mõistetava omadusena ka kodanlikkust.

Keskaegne illustratsioon draakonist. 1460.

Planeet: Veenus.

Kalliskivi: smaragd.

Voorused: truudus,

galantsus, viisakus.

Mõjutused: ergutab südame-

tegevust ja vereringet,

nõrgen dab pingeid, tekitab

rahu, mõjub hästi lihastele ja

kudedele, leevendab peavalu.

Tähtkujud: Kaksikud, Neitsi.

Kuud: mai, august.

Nädalapäev: reede.

Lill: kõik rohelised taimed.

Element: vesi, maa.

Aastaaeg: kevad.

Temperament: flegmaatik.

Arvud: 6 ja 12.

Metall: elavhõbe.

ROHELISEGA SEOTUD LEVINUIMAD SÜMBOLID

Alkeemikutel oli „roheline lõvi” mineraalne aine, et seda elavhõbedaga ühendades saada sublimatsiooni või lahutusprotseduuride teel „punane lõvi” või „kotkas” (kirjanduslike viidetega värvilistele loomadele tähistati keskajal tavaliselt varjatud keemilisi nimetusi).

Heraldikas nime tatakse rohelist vert (lühendatult „vt”). Must-valgetel vappidel kujutatakse rohelist ülalt vasakust nurgast alla paremasse nurka suunduvate diagonaal joontega. Rohelist peeti õhu värviks (sinine – vesi, punane – tuli).

2 4 R O H E L I N E

Roheline armusümboolikas ja r i ietuses

Keskajal peeti rohelist kummalisel kombel nii armastuse (minnesingerite lauludes oli roheline armastuse värv, armastusluules sümboliseeris roheline ristikhein armastuse jõudu jms) kui ka deemonite, lohede, koletiste ja eba-õnne värviks.

Keskajal arvati, et rohelised smaragdid kaitsevad naiste vooruslikkust. See traditsioon elas mitmeid sajandeid ja rikkad isad, kes muretsesid oma tütarde au pärast, kinkisid neile smaragdiga sõrmuseid ja käevõrusid. Ida-maades jälle usuti, et nefriidil on maagiline jõud, mis taastab jõuvarusid. Nefriit jahvatati pulbriks, segati vedelikuga ja seda tinktuuri kirjutati välja armukadedatele armukestele („rohesilmsele koletisele, kes läks kadedusest roheliseks”). See vahend aidanud taastada armastatu tähelepanu.

Johan Huizinga kirjutab teoses „Keskaja sügis”: „Värvisümboolikale, mis pole veel praegugi päris ununenud, kuulus keskaja armuelus kaalukas koht. Kes seda piisavalt ei tundnud, leidis juhatust teoses Le blason des couleurs („Värvide vapikunst”), mille 1458. aastal kirjutas heerold Sicile, mis 16. sa-jandil pandi ka värssidesse ja mida pilkas Rabelais – mitte nii väga põlgusest teose vastu kui ehk sellepärast, et ta ise kavatses asjast kirjutada. Kui Guillaume de Machaut (Prantsuse helilooja ja luuletaja, ars nova stiili välja-paistvaim esindaja u 1300–1377) näeb esimest korda oma tundmatut armas-tatut, on ta vaimustuses sellepärast, et kallim kannab valge kleidi juurde taevas sinist riidest kübarat roheliste papagoidega, sest roheline on uue armastuse värv ja sinine truuduse oma. Hiljem, kui tema poeediarmastuse ilus aeg on möödas, näeb ta unes, et kallim tema voodi kohal rippuval pildil pöörab pea kõrvale ja on üleni rohelisse rõivastatud, qui nouvelleté signifi e (mis tähistab uudsust). Ta kirjutab noomiva ballaadi: „Sinise asemel, daam, te riietute rohelisse ...””

Roheline oli iseäranis tärkava, lootusrikka armastuse värv: Il te fauldra de vert vestir, / C’est la livree aux amoureulx (Sa pead riietuma rohelisse, / See on armunute kuub) kirjutab ühes poeemis Prantsuse luuletaja Eustache Deschamps (1346–1406). Praegu Londoni Rahvusgaleriis asuv madalmaade kunstniku Jan van Eycki (1390–1441) maal „Arnolfi ni abielupaar” (1434) on täis sümboolikat ja maalil kujutatu tõlgendamine on leidnud erinevat käsitlust.

„ARNOLFINI ABIELUPAAR”

Jan Van Eycki maal „Arnolfi ni abielupaar” (1434) on täis sümboolikat. Kunstnik kujutab kaup-mees Giovanni Arnolfi ni kihluspäeva koduses abielukambris. Pidulikust sündmusest annavad teada mitmed kõnekad märgid. Arnolfi ni hoiab oma noore naise Giovanna Cenami kätt – nii kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Cenami on kihluspäeval riietunud traditsiooniliselt rohelisse, sümboliseerides nii elu, noorust ja viljakust. Võib-olla oli ta unustanud aga hoopis kasutamast vooruslikkust kaitsvat smaragdi? Mehe parem käsi õnnistab lapseootel naist.

R O H E L I N E S Ü M B O O L I K A S 2 5

Jan van Eyck. „Arnolfi ni abielu paar“ (1434). National Gallery, London.

2 6 R O H E L I N E

Kuigi kuninganna Elizabeth I ajal kandis inglise pruut just rohelist kleiti, võis roheline pulmakleit viidata ka häbile. Inglastel on käibel omapärane väljend „kellelegi rohelist kleiti andma” (give one a green gown), st ületama kombekuse piiri. Arvatavasti vihjab see luhtaläinud fl irtimisele: neiu tohtis noormehega fl irtida, kuid kui see edenes kaugemale ja lõppes n-ö murule „kukkumisega”, siis võis kleit murust roheplekiliseks värvuda. See oli aga tõend sobimatust käitumisest. Mõnes paigas Euroopas usutakse, et roheline pulmakleit toob kindlasti ebaõnne. See rajaneb uskumusel, et ainuõigus rohelisele värvile on vaid aiasoppides elutsevatel muruneidudel ja need maksavad julmalt kätte, kui nende värvi mujal kasutatakse. Johan Huizinga aga jutustab teoses „Keskaja sügis”, et roheline oli kuningannade ja print-sesside värv. Prantsuse kuninganna sünnitamistuba oli varjatud roheliste siid kardinatega.

19. sajandi keskel tõi Napoléon III abikaasa keisrinna Eugénie taas moodi rohelise, ilmudes 1864. a ooperit vaatama vapustavas tumerohelises kleidis, mis suutis gaasiga valgustatud ruumis ometi oma õige värvuse säilitada.

Jean-Étienne Liotard. „Printsess Caroline Matilda portree" (1754).

Suurendusklaasi abil võib märgata toolileenile nikerdatud pisidetaili – sünnitajate kaitse-pühaku Margareta fi guuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille peatsis ripub hari, puhtuse sümbol. Peegel näitab sündmuse tunnistajate – kolme inimese – juuresolekut. Seinale, roosikrantsi kohale, ongi kunstnik kirjutanud oma nime: „Jan van Eyck oli siin, 1434”. Roosikrants vagaduse tunnusena ripub peegli kõrval. Aknal seisab õun – kiusatuse võrdkuju. Koer on traditsiooniline truuduse sümbol, süüdatud küünlad sümboliseerivad valvelolekut koduõnne pärast. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob.

Läänemaailma moevärvid 1860. aastatel.

R O H E L I N E S Ü M B O O L I K A S 2 7

Antiik-Kreeka lesed, kes läksid uuesti mehele, kandsid rohelist näokatet-loori, mis pidi näitama, et nad olid endiselt sigimisvõimelised.

Saksamaal ja Austrias kannavad inimesed ammusest ajast rohelisi kuubesid ja kübaraid. See on vana traditsioon, mis seob inimesi lopsaka suverohelusega. Maju kaunistatakse siin traditsiooniliselt männiokstega, tohututes kasvuhoonetes kasvatatakse erinevaid lilli ja köögivilju ning igasse võimalikku kohta riputatakse suuri igihaljaste taimedega ampleid.

Jahimeheroheline on Schwarzwaldi elanike lemmikvärv. Kesk-Euroo-pas ja Suurbritannias polnud jahipidamine vaid ulukite jahtimine erksates värvides riietuses. Kõrgemasse aadelkonda kuuluvad aristokraadid kanna-vad peale jahti toimuvatel pidudel traditsiooniliselt tume- või smaragd-rohelisi (ingl hunter green ’jahimeheroheline’) jakke. Saksamaal oli metsa -vaht või jäägermeister austatud amet ja nende ametimeeste vormirõivad olid metsakarva rohelised. Nii oli kergem ka salakütte tabada.

Kohtumine rebasejahil. Roheline riietus sobis daamidel hobuse sadulasse ka 1840. aastail.

Tundmatu autor. Andreas Hofer Põhja-Tiroolile tüüpilises laiaäärelises kübaras. Postuumne portree 19. sajandi keskpaigast. Tiroler Kaiserjägermuseum, Innsbruck.

Ju jalgel maas kui kähar vahulaine

mu kleidi valkjasroheline siid

ja kahisedes langevad kõik rüüd,

sest riidetult on siiski kaunim naine. (Marie Under, „Ekstaas”)

2 8 R O H E L I N E

Suurt Rohelist – Osirist – kujutati tavaliselt rohelise nahaga.

JUMALAD JA JUMALUSED

Vana-Egiptuses

Vana-Egiptuses oli rohelise kummardamisel oluline tähendus. See oli püha värvus ning tähendas lootust ja rõõmu. Seetõttu värviti templite põrandadki roheliseks või siniseks. Allmaailma valitseja Osiris, keda tunti kui Suurt Rohelist, oli samal ajal nii elu kui ka surma jumal. Viljakuse ja taimeriigi

jumalana kujutati Osirist rohelise naha-värviga, mis sümboliseeris taassündi. Osiris oli seotud ka rohelise (mitte-küpse) viljatera sümboolikaga. Valmi-des muutus see viljatera päikesejumal Ra kullaks. Egiptlased mõistsid, et roheline värvus läbib inimelu selle täielikus tsüklis – kevade esimestest pungadest kuni lõpliku lagunemiseni. Egiptuse maajumal Geb oli heatahtlik jumalus, kes andis inimkonnale põllu-kultuurid ning tegi haiged terveks. Gebi kujutati rohelisena, mis andis märku, et tema kehast võrsusid taimed. Egipt-laste loomis- ja kudumisjumalanna, aga ka sõjajumalanna oli Neith, keda kreek-lased samastasid Athenaga. Hilisemal ajal kujutati teda ka surnutejumalan-nana. Neithi peeti sageli krokodilljumal Sobeki emaks. Loomisjumalannana kujutati teda osava kangruna, kes oma süstikuga maailma valmis kudus. Sõja-jumalannana, kes marssis sõdurite ees-otsas lahingusse, oli Neithi sümboliks ristatud nooltega roheline nooletupp, mis mitmesugustel kujutistel ja skulp-tuuridel asus tema pea peal.

Papüürust tähendava sõna wadj tüvel põhinev hieroglüüf-ideogramm uadžet (wadjet, ka wadjit, wedjet, udjat, uatch) on üks Vana-Egiptuse vani-maid sümboleid. See tähistas nii papüürust kui ka sinist ja rohelist värvust (neil ei tehtud sel ajal eraldi värvustena vahet), ja mitte ainult. See võis tähen dada ka: rohetama, kasvama ja isegi õitsema. Viimase tähenduses oli kasutusel ka mõiste akh. Egiptuse mütoloogia järgi koosnes inimese hing seitsmest osast. Akh oli inimese üks tahke, mis ühines jumalatega all-ilmas, olles surematu ja muutmatu.

Niiluse deltat koos Vahemerega (ja üldse merd) personifi tseeriti viljakus-jumalana samuti kui Suurt Rohelist (wadj-wr). Egiptlastel oli ka teine samast

J U M A L A D J A J U M A L U S E D 2 9

Sõjajumalannana oli Neithi sümboliks pea peal kantav roheline nooletupp,

milles ristatud nooled.

tüvest tuletatud personifi katsioon: jumalanna Uadžet (kreeka keeles kas Udjo, Uto, Udjo, Buto või Boutos). Algselt oli Uadžet lokaalse tähtsusega kobrajumalanna, keda austati Niiluse deltas asuvas Depi linnas. Peagi liideti Dep naaberlinnaga (95 km Aleksandriast), mida egiptlased tundsid kui Per-Wadjeti (Uadžeti Maja) ja kreeklased kui Butot. Eeldünastilisel perioodil (umbes 5300–3000 eKr) oli see tähtis linn ja kobrajumalanna Uadžetist kuju-nes Alam-Egiptuse kaitsja ja patroon. Tema sümboliks sai ründevalmis kobra uraeus. Ka teda ennast kujutati sageli kobrana. Pärast kahe Egiptuse osa ühendamist sai Uadžet, kelle peamiseks kultusekohaks jäi Per-Wadjet, endale kaaslaseks jumalanna Nekhbeti, kellel oli Ülem-Egiptuses sama sugune staatus kui Uadžetil Alam-Egituses. Nekhbeti kujutati väljasirutatud tiibadega valge raisakotkana, hoidmas küüniste vahel igavikusümbolit. Tema kultuse-kohaks oli El Kab. Peagi tunti neid Egiptuse ühtsuse sümbolina kui Kahte Emandat. Neist said kogu Egiptust valitseva vaarao kaitsjad ning ka tähtis element vaaraode kroonidel.

Uraeus’ega ei kujutatud mitte ainult vaaraosid, vaid ka jumalusi, kellel oli midagi ühist Uadžetiga (näiteks kass jumalanna Bast ehk Bastet), aga ka tähtsamaid jumalaid Horost ja Thoti.

PAPÜÜRUS

Paksu paberisarnast kirjutusmaterjali papüürust said egiptlased papüürus-lõikheina (Cyperus papyrus) säsist. Papüürust õpiti valmistama juba 4000 aastat eKr. Vaaraod muutsid papüüruse-tootmise monopoliks ja valvasid kiivalt selle valmistamise saladust. Papüüruspaberi lehe valmistamiseks lõigati pilliroo vartes sisalduv säsi õhukesteks, umbes 40 cm pikkusteks ribadeks, niisutati neid veega ja asetati üks-teise kõrvale kõvale alusele nii, et ribade ääred kattusid. Nende peale lisati kindla nurga all teine kiht ribasid. Veel märjad ribad tambiti üheks leheks kokku ning kuivatati seejärel pressi

all. Peale kuivamist siluti papüüruslehte ümara kiviga. Kuna papüürus oli väga habras ja õrn materjal ega kannatanud murdmist ja õmblemist, siis ei saanud sellest valmistada raamatut. Seepärast hoiti kirjutatut rullidena (rulli pikkus tavaliselt 4–5 m). Papüüruse nimetus tuleb egiptusekeelsest sõnast pa-per-aa, mille kaudu on meie jõudnud sõna paber. Kreeklased kutsusid papüüruserulli byblos (raamat) ja siit on tulnud sõna piibel. Papüüruseuurijaid kutsutakse papüroloogideks.

Papüürus (Cyperus papyrus).

3 0 R O H E L I N E

Anti ikjumalannad

Kreeka armastusjumalanna Aphrodite (roomlaste Venus, ka ilu- ja õite-jumalanna) on samuti seotud rohelisega. Paljud Aphrodite sümbolid olid viljakusele-sigivusele ja kevadele viitavad: jänes, varblane, roos, mürt, õuna- puuõis, ülane. Üks jumalanna lisanimedest oli Antheia (kr anthos ‘õis’).

Vana-Roomas peeti kevadel lillede, õite, kevade ja nooruse jumalanna Flora auks fl oraaliaid (fl orifertum). Pidustused sümboliseerisid elutsüklit, neid tähistati lillede, tantsimise ja ka suure joominguga. Müüdi järgi avab Flora nurmenuku õisikust moodustatud võtmekimbuga taevaväravad, et suur kevad saaks maa peale tulla. Templeid ehiti lilledega ja linnakodanikud kandsid tavalise valge asemel erksamat värvi rõivaid. Flora on muide ka Firenze kui lilledelinna sümbol. Taimestiku kohta kasutatav sõna „fl oora" pärineb samuti tema nimest.

Pärast Esimest Puunia sõda hakati tsirkuses 28. aprillist 3. maini eten-dama Flora mänge (ludi Florales), mille käigus peeti jahti väikeulukitele.

J U M A L A D J A J U M A L U S E D 3 1

Kreeka kunstis kujutati Florat sageli kevadehoorina. Kreeka mütoloogias olid hoorid inimesi soosivad aastaaegade jumalad, tavaliselt Zeusi ja Themise kolm tütart: Thallo (roomlaste Flora) oli õitsemis-, Auxo kasvu- ja Karpo vilja jumalanna. Florat samastati ka nümf Chlorisega (tõlkes rohekas, ka kollakas roheline või kahvaturoheline), keda seostati samuti lillede, õite ja noorusega.

„FLORA RIIK”

Prantsuse kunstniku Nicolas Poussini maalile „Flora riik” (1631) on andnud ainet antiikmüüdid ja Rooma luuletaja Ovidius („Metamorfoosid”) ning Itaalia kirjanik Giovan Battista Marino (poeem „Adonis”). Lisaks rohelises kleidis lilleõisi puistavale kevade, lillede, aedade ja nooruse jumalanna Florale on maalil teisigi n-ö lillemüütidest pärit tegelasi – kangelased, kes surevad oma parimates aastates, muutuvad pärast surma lilledeks ning satuvad Flora riiki. Paremal sinises riietuses on odale toetuv Adonis. Tema puus on vigastatud ja sellest tilgub verd – piiskadest olevat tärganud anemoonid. Läheduses seisab Hyakinthos, kes sai surmava pea-vigastuse oma sõbra Apolloni heidetud kettast. Hyakinthosest puhkesid hüatsindid. Nende ees istub Krokos, surelik noormees, kelle jumalad muutsid õnnetu armastusloo tõttu Smilaxiga (kassitapp) kauniks krookuseks. Esiplaanil on enda peegelpilti imetlev Narkissos, kelle keha muutus pärast surma nartsissiks. Tema kõrval istub veeanumat hoidev nümf Echo, kelle armastuse Narkissos ära põlgas. Nende taga on Klytia, kelle armukade Apollon muutis helio-troobiks. Vasakul on jumalanna Athenalt saadud hullushoo tõttu end oda otsa heitnud vapper kangelane Aias, kelle verest tärkas nelk. Poussini maal on illustratsiooniks igavese elu motiivile, mis kajastub pidevas muutumises.

Nicolas Poussin. „Flora riik” (1631).Gemäldegalerie Alte Meister, Dresden.

Louvre’is asuval Rooma-aegsel bareljeefi l näeme veini- ja viljakusjumal Dionysost juhtimas kolme hoori. Kasvujumalanna Auxot kummardati Ateenas ka kui ühte kariididest. Thallo, „see, kes toob õied“, oli ennekõike kevade jumalanna, nooruse kaitsja. Karpo tuua oli sügis ja koos sellega küpsemine ning saagikoristus. Teda peeti Persephone, Aphrodite ja Hera kaaslannaks, kuid seostati ka Dionysose, Apolloni ja Paaniga.

3 2 R O H E L I N E

Osiris, Isis ja Horos. 874–850 eKr. Louvre.

Aphrodite ja Adonis. Atika punasefi guuriline lekythos, u 410 eKr. Louvre.

SUREVAD JA ÜLESTÕUSVAD JUMALAD

Mütoloogias seostati surevaid ja ülestõusvaid jumalaid taimekasvu, sigivuse ja saagiga. Neid austati, sest kui põud oli suvel saagi hävitanud, vajasid nende kummardajad kinnitust, et järg-misel korral hakkab kõik kasvama. Maa seest tärkavaid rohelisi võrseid sai otseselt seostada jumaluste allmaailmast tõusva igavese noorusega. Nad rõhutasid looduse taassünnijõudu ja sisendasid lootust, et inimkond jääb kestma järgmiste põlvkondade kaudu.

Egiptuse surnute ja samas ülestõusnute jumala Osirise tappis tema vend, kurjusekehastus Seth. Ühe versiooni järgi viskas ta kirstu Osirise jäänustega Niilusesse, teise järgi peitis selle Byblose puu sisse. Emadusejumalanna Isis suutis Osirise laiba üles leida ja peitis selle sohu, kuid Seth leidis surnukeha taas üles, lõikas neljateist-kümneks tükiks ja pildus need üle maa laiali. Teiste jumalate abiga leidis Isis üles kõik tükid peale suguti, mille kala oli alla neelanud. Isis pani Osirise keha uuesti kokku ning andis oma ravitseja- ja võluvõimeid kasutades Osirisele elu tagasi. Enne kui Osiris allmaailma läks, eostas ta Isise lapse Horose. Jumalad olid Isise pühendu-misest üllatunud ja taaselustasid Osirise all-maailma jumalana: talvel oli ta manalas, kevadel aga tõusis maapinnale.

Foiniika ja süüria algupäraga taimekasvu- ja viljakusjumal Adonis, Aphrodite nooruslikult kaunis armsam, hukkus metsseajahil. Aphrodite palvel lubas Persephone tal igal aastal kuus kuud maa peal viibida. Adonise saatuses nähti sureva ja taas tärkava looduse võrdkuju ja tema auks peeti suvel Adonise püha (adooniad), mille tähistamiseks kasvatati kiiresti närbuvaid potililli (nn Adonise aedu). Adonis sümboliseerib ka suvepäikesest kõrbenud taimestikku.

J U M A L A D J A J U M A L U S E D 3 3

Zeusi nõusolekul röövis allilmajumal Hades Persephone ja viis ta endale allilma naiseks. Tundmatu kunstniku maal 18. sajandist.

Kui Väike-Aasia loodus- ja viljakusjumalanna Kybele kaotas oma armsama Attise (Früügia noorusejumal), palus ta Zeusi, et see ta ellu ärataks, kuid Zeus säilitas ainult Attise keha. See sümboliseeris looduse suremist või mehe ja naise vastandlikkuse ületamist. Saavutanud võidu kaosejõude esindava ja seeläbi loodust ähvardava merejumal Jammi üle, otsustas Kaananimaa uhkeks läinud vihma- ja viljakus-jumal Baal väljakutse esitada ka surmajumal Mõtile, kuid sai ise surma. Tema eest maksis kätte ta õde ja elukaaslane Anat. Mõti kaotus andis Baalile elu tagasi ja viljakus maa peal taastus. Babüloonia ja Sumeri taimekasvatus- ja saagi jumal oli surev ja ülestõusev jumal Tammuz.

Attis. Terrakota. 2. või 1. saj eKr. Louvre.

Baal välgunoolega.Steel Ugaritist.Louvre.

Zeusi ja Demeteri tütart, Kreeka surnute-, allmaailma- ja viljakus-jumalannat Persephonet (keda müsteeriumides austati viljakus- ja kevadejumalanna Kore nime all) kujutati sageli samuti rohelisena. Zeusi nõusolekul röövis allilma jumal Hades Persephone ja viis ta endale all ilma naiseks, kuid Zeus lubas tal Demeteri palvel pool või kaks kolmandikku aastast veeta ka maa peal. Persephone (Rooma Proserpina) naasmine maa peale sümboliseeris looduse tärkamist.