Viitamine kirjalikes töödes,

9
VIITAMINE KIRJALIKES TÖÖDES, KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU KOOSTAMINE Kairi Jaaksaar

description

Viitamist ja kasutatud kirjanduse koostamist tutvustav slaidikava põhikooli õpilastele

Transcript of Viitamine kirjalikes töödes,

Page 1: Viitamine kirjalikes töödes,

VIITAMINE KIRJALIKES TÖÖDES,KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU KOOSTAMINEKairi Jaaksaar

Page 2: Viitamine kirjalikes töödes,

Eestis ei ole kokkulepitud ühtses viitamissüsteemis. Igal õppeasutusel või teadusasutusel on välja kujunenud oma

reeglid.

Enne töö kirjutamist uuri kindlasti, millised nõuded kirjalike tööde

vormistamisele kehtivad sinu koolis.

Töös peab olema selgelt eristatav, millised töö tulemused ja tekstid kuuluvad töö

teostajale, millised teistele autoritele. Iga lõigu või lause lõppu, mis ei ole töö autori enda mõte, tuleb lisada viide algallikale.

Page 3: Viitamine kirjalikes töödes,

Viited ja kasutatud allikate loetelu peab olema vormistatud korrektselt, et tööga

tutvuja saaks vajadusel lugeda ka algtekste (leiaks raamatukogust või internetist

vastava teksti üles). Viitamissüsteem peab kogu töö

ulatuses olema ühtne. Kasutatud kirjanduse loetelus peavad

olema märgitud kõik töös kasutatud allikad, ning loetelus olevatele allikatele peab

olema töös ka viidatud.

Page 4: Viitamine kirjalikes töödes,

VIITAMISSÜSTEEMID Nimeline viitamine-kasutatakse enim; viites

on autori perekonnanimi ja viidatava teose ilmumise aasta.

Näide: (Kogermann, 1989) Numbriline viitamine - lõigu lõppu

ümarsulgudesse lisatakse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud materjalide loetelus, samuti leheküljed, kust lõik sellest raamatust pärineb (v.a interneti lehekülg).

Näide: Astrid Lindgren on Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on

tõlgitud enam kui 70 keelde. (2, lk 156)

Page 5: Viitamine kirjalikes töödes,

KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Sõltuvalt viitamissüsteemist esitatakse raamatute loetelu kas tähestikulises järjekorras (nimeline viitamine) või

vastavalt viitamisjärjekorrale (numbriline viitamine).

NB! Esitluste koostamisel arvutis peab viimasel slaidil olema

märgitud kõik kasutatud allikad k.a. viited piltide skeemid jmt.

illustreeriva materjali päritolule.

Page 6: Viitamine kirjalikes töödes,

VIITEKIRJE KOOSTAMINE

RaamatLõugas, V. Arheoloogia Eestimaa teedel.

Tallinn: Valgus, 1989. Autorita allikasTööturg Eesti Vabariigis 1918-1940. Tln:

TTÜ, 1994, 84 lk. Artikkel ajakirjast või ajalehestOtsing, A. Pentium tootmises ja turul. -

Arvutimaailm, 1994, nr 3, lk 22-24.

Page 7: Viitamine kirjalikes töödes,

Õigusakt -akti nimetus -akti vastuvõtmise aeg

-allikas, milles akt ametlikult on avaldatud.

Perekonnaseadus. 1994. - RT I, 75,1326. Artikkel interneti koduleheküljelt Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja

salakiri. URL= http://home.delfi.ee/~vpraust. 09.10 2002.

Arhiivimaterjal - arhiivi nimetus, fond, nimistu, säilitusühiku number ja lehekülg, kust andmed võeti.

Riiklik Keskarhiiv. Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-26.

Page 8: Viitamine kirjalikes töödes,

PILDID, JOONISED JM ILLUSTREERIV MATERJAL

Tee kindlaks pildi, joonise jm illustreeriva materjali autor

Lisa sulgudes pildi või joonise autori nimi pildi allkirja (ka siis kui oled illustreeriva materjali ise teinud tuleb allkirja lisada sinu nimi)

Kui autorit pole võimalik kindlaks teha, tuleb lisada pildi allkirja pildi päritolu (viide pildi asukohale)

Page 9: Viitamine kirjalikes töödes,

KASUTATUD ALLIKAD

Nõuded vihikutele ja kirjalikele töödele. http://www.laagrik.edu.ee/koduleht/dokumendid/n%C3%B5uded%20vihikutele%20ja%20kirjalike%20t%C3%B6%C3%B6dele.pdf . 1.11.2010