Venemaa

Harsel Holm 12A

Venemaa

Venemaa- suurima pindalaga riik maailmas, mis hõlmab 11 ajavööndit ja millel on ühiseid riigipiire 16 riigiga: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Hiina, Mongoolia, P-Korea, Jaapan ja USA.

Riigikord

Nimetuses järgi Vene Föderatsioon. Venemaa kui riik sai alguse Moskva Suurvürstiriigist. Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Eelmise sajandi lõpul oli veel NSVL, millest suurema osa moodustas Venemaa, kuid peale selle lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud.

Rahvastik

Venemaa rahvaarv: 142 milj. (2007) Rahvastiku tihedus: 8,3 in/km2 Väga ebaühtlaselt jaotunud rahvas- -80%

elab Venemaa Euroopa osas, Siber ja Kaug-Ida on peaaegu inimtühjad. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. Prognooside kohaselt elab 2050. aastaks Venemaal 113 milj. inimest.

Rahvastik

Vananev rahvastik. Keskmine vanus 37,1 a. 14,4 % on üle 65 a. vanad. 14,2 % on alla 15 a. vanad. Linna rahvastiku osakaal: 73 % Sündimus 10,4%, suremus 15,2% Venemaal on 11 miljonilinna

Rahvad ja religioon

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased.

Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetseenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.

Pind

Kokku: 17,075,200 sq km Maaala: 16,995,800 sq km Veeala: 79,400 sq km

Võrdluseks on Venemaa umbes 1,8 korda suure kui USA

Rannajoon: 37653 km

Kliima

Tänu suurele pinnale on varieerub kliima väga suurelt. Lõuna pool esineb palju steppe ja põhjapool Esineb arktilisi tundraid. Valdavalt on tegu parasvöötmega.

Kõrgeim koht: Gora Elbrus (5633m.) Madalaim koht: Kaspia meri (-28m.)

Keskkonna probleemid

Kuna Venemaa maapõues leidub palju maavarasid (mineraalid, nafta, kivisüsi jne), siis nende väljakaevamisega on tekkinud palju probleeme. Sellised meetodid, mida kasutavad venelased reostavad ja saastavad keskkonda. Suure tööstuse tagajärjel on suurenenud õhu saaste tase. Venemaa saastamise piiramiseks on loodud palju internatsionaalseid organisatsioone (Air Pollution-Sulfur 85, Antarctic-Environmental Protocol, Antarctic-Marine Living Resources, Antarctic Seals, Antarctic Treaty, Biodiversity jne)

Sissetulek

Peamiseks sissetuleku artikliks on eksport. Enamasti eksporditaks maavarasid (nafta, kivisüsi). Eksporditakse ka agrikultuurilisi tooteid ja põllumajanduslike saadusi (suhkrupeet, liha, piim, aedviljad, puuviljad jne).

Üldine

Venemaa valuuta: rubla (25,6RUB=1USD) Peamine domeen: .RU Pealinn: Moskva Üksikisiku tulumaks: 13 %

Venemaa lipp ja vapp

Pilt ühest Venemaa miljoni linnast ja suurest ekspordi artiklist

Majandus

Seoses nafta hinna tõusuga on hakanud Venemaa areng kasvama. 2007. aasta lõpetas Venemaa 9. aasta kasumi parandamisega. Iga aastane keskmine paranemine on 7% kui võtta aluseks 1998. aasta. Sellel aastal oli Venemaal ka majanduskriis. Ka SKT tõus on märgatav. 8.1% suurem kui eelmine aasta. Keskmine palk on u 6400 krooni (2008). 2000. aastal oli see u 800 krooni. Samas on langenud töötute kui ka kodutute protsent.

Üle 80% Venemaa toorainest eksporditakse välja, sh nafta, puit ja kivisüsi.

Viimastel aastatel on suurelt vähenenud ka Venemaa massiivne välisvõlg.

2006-2007 aasta lõikes kasvab aga inflatsioon 9%-lt 12%-ni ja kasvab ka 2008 aasta alguses.

USA järgi elab Venemaal teisena maailmas kõige rohkem miljardäre (50 miljardäri).