Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus - Matkad, matkarajad ... sinilillest 8...

Click here to load reader

  • date post

    27-Jan-2021
  • Category

    Documents

  • view

    0
  • download

    0

Embed Size (px)

Transcript of Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus - Matkad, matkarajad ... sinilillest 8...

Lustivere Põhikool

Asko Mölder

8. klass,

Lustivere Põhikool

SINILILL

Projekt

Juhendaja õpetaja Helve Zõbin

Lustivere 2014

Sisukord I Sinilill. 3 II Sinilille aretamine 5 III Minu sinilill 6 IV Tere, kevad 8 V Luuletused 10 VI Kokkuvõte 18

I Sinilill.

Minu esimesed mälestused sinilillest algavad kusagilt 7-8 aastaselt. Mäletan, et sõin koos paari sõbraga sinilille õisi. Sõin umbes 2-4 õit ja erilist maitset neil ei olnud. Sõin neid uudishimust. Kuigi sinilill on mürgine taim, ei juhtunud meiega midagi.

Sinilill on kevadlill. Ta kasvab metsas. Kõige sagedamini võib teda kohata valgusküllases sega- või lehtmetsas. Mõnikord kasvab ta täiesti lagedal alal. Toon näiteks Otisaare linnamäe nõlva Pajusi vallas Jõgevamaal.

Sinililli on umbes 6 liiki. Kõige rohkem on nende hulgas erinevate siniste toonidega lilli, vähem on roosade, lillade ja valgete õitega lilli. Sinilill kuulub tulikaliste sugukonda ja sinilille perekonda. Sinilill on rohttaim. Tema lehed on kolmehõlmalised ja pealt rohelised, aga alt pruunikaslillad. Sekka juhtub ka ühehõlmalist lehte aga harva. Kevadel tärkavad õied ennem kui lehed. Need lehed, mis on peale lume sulamist näha, on eelmise aasta lehed. Uued lehed tulevad peale õitsemist. Inimesed ajavad sageli segamini sinilille lehe metspipra lehega. Iga varre otsas on üks õis. Kroonlehtede arv on erinev. Neid on tavaliselt 5-8 kroonlehte, harva on neid rohkem. Sinilille kõrgus on 10-25 cm. Ta kasvab puhmana. Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias, Kesk-ja Lääne-Euroopas katkendlikult, teine osalevila on Ida-Aasias. Eestis sage. Nii et kui sulle juhtub külla tulema keegi mõnelt muult mandrilt, siis kutsu ta külla sinilille õitsemise ajal- ta saab elamuse kogu eluks!

Rahvasuus kutsutakse sinilille veel keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane. Vaasipanemiseks ei maksa teda liialt korjata. Seda seepärast, et ta pudeneb ruttu ära, varred on lühikesed ja sellist väikest vaasi on raske leida. Ja lausa lubamatu on taime üleskiskumine koos maapinna lähedal oleva risoomiga. Kui neid soovitusi ei arvestata, siis peame meiegi varsti sinilille looduskaitse alla võtma, nagu ta on juba paljudes Euroopa maades, näiteks Soomes ja Rootsis. Ma ei usu, et meil nii võiks minna, sest miks peaks keegi tahtma seda lille koos risoomiga üles kiskuda! Äkki ajatamiseks! Iseasi, kui keegi kaevab üles ja istutab taime oma aeda. Kuid huvitavat on sinililles veel palju. Kas te näiteks teate, et tema seemneid levitavad eelkõige sipelgad? Selleks on taimel kaks abivõtet. Esiteks pööravad sinilille algul lühikesed, kuid õitsemise lõpuks küllaltki pikad, punakad õievarred end viljade valmimise ajal peaaegu vastu maad. Nii saavad sipelgad need kätte. Kuid ega sipelgad neid niisama taha. Lill on kaval: ta paneb valminud seemnete külge magusa lisandi. Just selle järgi sipelgad suurel hulgal tõttavad. Suurepärast saaki koju vedades jääb ikka mõni seeme kuhugi maha või süüakse lisand ära ja seemet polegi enam vaja. Mina olen tähele pannud, et sipelgapesa lähedal on palju sinililli ja nad hakkavad õitsema varem. Seda ma saan aru, miks varem- ilmselt seetõttu, et pesa annab sooja. Miks aga pesa lähedal palju õisi- eks ikka seepärast, et sinna on neid seemneid maha pudenenud kõige rohkem.

Natuke ka sinilille ehitusest. Eelkõige huvitavad inimesi õied, kuid ilmselt harva teatakse sinilille õie osade nimetusi. Olgu nad siinkohal öeldud. Need kaunid sinised, harvem ka roosad, lillad või valged, on tupplehed. Ja need rohelised lehekesed õie alusel ei ole siis mitte tupplehed, vaid varrele kuuluvad kõrglehed. Kroonlehti sinilillel polegi. Kui ma selle tarkuse leidsin, siis lause esimest poolt lugedes arvasin, et on trükiviga!

Sinilillest oleks veel paljugi huvitavat rääkida, kuid piirdugem siinkohal vaid vähesega. Olgu veel öeldud, et ta on olnud mitmete haiguste vastu kasutatav ravimtaim, kuid on ka mürgine. Viimast peab arvestama eriti neid korjates. Nahale sattunud mahl võib tekitada ville ja põletusi. Sinilille närides on aga tagajärjed kurvemad. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill.htm Minul siiski ei olnud. Sinilille on vanarahvas kasutanud hingamisteede ja kõhuhaiguste puhul. On kasutatud ka reuma ja hambavalu korral ja mõnede tuberkuloosivormide korral. Korjatakse noori õisi ja noori karvaseid lehti ning varsi. Neist tehakse teed. Kuna kuivamisel tekib taimes nn. südamemürk, siis, kui üldse kasutada, siis värskelt aga kõige targem on ikka arsti juurde minna. http://ravimtaimed-ravimtaimed.

Sinilill on nii huvitav lill, et temaga tegeleb lausa uurija! Selleks on Hiiumaa Ametikooli kutseõpetaja Taavi Tuulik. Ta ütleb, et valge sinilill Eesti metsas ime ei ole. See, et sekka tuleb ka niinimetatud punalilli, on lähemal vaatlusel üsna võimalik. Kui veel lähemalt vaadata, muutub varieeruvus veel suuremaks. Tal on kodus liigirikas lilleaed. Oma aeda on ta istutanud ka eri värvi sinililli ja on neid uurinud. Taavi Tuuliku kogemus pole andnud kinnitust palju levinud jutule, nagu sõltuks taimede õite värv pinnasest. Valge sinilill annab seemnest valge õiega järglase, punane punasega jne sõltumata sellest, mis mullal taim kasvab  Tuuliku aias kasvab erinevaid sinililli paarikümne tuuris ja enamik neist on pärit loodusest. Ainus, mida Tuuliku sõnul loodusest tõepoolest harva leiab, on täidisõieline sinilill.

Kuna täidisõied on sageli tolmukateta, mis tähendab viljatust, soovitab ta sellised taimeisendid aeda istutada. “Sinilill kannatab õitsemise ajal hästi ümberistutust ja aias püsivad nad ehk kauem,“ ütleb mees. Täidisõielise all mõtleb ta sinise õiega lille. Punast täidisõit, mis on olemas kultuurtaimel, pole Tuuliku teada Eesti loodusest kunagi leitud.

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/sinilill-voib-vaatamata-oma-nimele-olla-monikord-hoopis-punalill-ja-vahel-ka-valgelill.d?id=66094486

II Sinilille aretamine

Olen õppinud, et kultuurtaimedel on olemas metsikud esivanemad, milledest on uued taimed aretatud. Hakkasin huvi tundma, et kas on olemas kultuursinilille. Sain teada, et Jaapanis käib tõhus aretustöö ja uusi sorte on kümneid! Aretamiseks võetakse just taimed, millel on kas valged või lillad, roosad, punakad õied. Jaapanis on aluseks ka metsikud Jaapani sinililleliigid. Aretustöö on kestnud ligi 250 aastat. Jaapani sinililli on kõige enam Taanis, Eestis vähe, sest meil on sageli liiga külmad talved ja need taimed on üsna külmaõrnad. Uue sordi aretus võtvat aega 7 aastat. Kuna see töö on nii pikk, siis on loomulikult kallid ka sinilille kultuurvormid. Sinilille taim võivat maksta kuni 400 eurot. http://aialeht.delfi.ee/news/lillekasvatus/sinilille-taim-voib-maksta-ligi-400-eurot.d?id=68270179

Leidsin ka koha, kust läbi interneti saab taimi tellida. Hinnad algasid 35-st eust ja küündisid ligi 200-ni.

http://www.edrom-nurseries.co.uk/shop/pc/Hepatica-japonica-Aikawa-p9917.htm

Siin on pildid osade Jaapanis aretatud sinilillede kohta

https://www.google.ee/search?q=Hepatica+japonica+Aikawa&hl=et&tbm=isch&prmd=ivns&source=lnms&sa=X&ei=-dMxU_WBBIHxhQfD-oDQAw&ved=0CAUQ_AU

III Minu sinilill

Konkursist Sinilill sain teada II õppeveerandil. Koolipargis olid sinililled ammu õitsenud. Kevadel, kui lumi oli sulanud, otsisin ühe sinilillepuhma suure vahtra juures, et teda jälgima hakata. Esimene pilt temast on tehtud 06.03. 2014.

Puhmas oli lehekõdu all. Lükkasin lehed kõrvale, ei mingit märki tärkamisest, vaatamata sellele, et Tere, kevad näitab sinilille õitsemist juba 28. veebruaril. Fotol on näha vaid mõned eelmise aasta lehed. Muidugi sügavas lehekodarikus peavad ootel olema õiepungad.

Järgmine foto on tehtud 16.03, eelmisel päeval oli üsna paks lumevaip taimel peal, sel päeval oli osa lund sulanud. Pungad ei olnud edasi arenenud. taim on tark, ei torma üleliia!

See pilt on tehtud 25.03 ja näha pole midagi. Nii et teki alla magama ja und nägema ilusast ilmast! Täna, ehk 26.03, ei ole erilist muutust näha. Jään õisi ootama aga arvan, et nädal läheb kindlasti ja kõik oleneb ilmast.

IV Tere, kevad

Kuna Tere, kevad näitab, et juba 28.02 on märgatud sinilille õitsemas, siis tekkis huvi, kus ja kuidas on märgitud sinilille õitsemist läbi aegade. Leidsingi tabeli aastatest 2001-2014. Täiendasin tabelit nende kohanimedega, kust on tulnud info sinilille õitsemise kohta esimesena. Sel aastal see müstiline 28.02 on tulnud Tartust. Kuna on tegemist linnaga, siis linnas maja seina ääres on see võimalik. Nii varast sinilille on märgitud ka Väätsal aastal 2002. Muidu on õitsemisaja algus ikka märtsis. Väga sageli on varajasemad sinililled merele lähematel aladel, vaatasin esimesed viis kohta igal aastal. Eks merele lähemal ole kliima pehmem.

 2014 

 

28. veebruar

Tartu

 2013 

 

4. aprill

Sillaotsa

 2012 

 

19. märts

Tartu

 2011 

 

27. märts

Risti Harjumaal

 2010 

 

26. märts

Helme

 2009 

 

19. märts

Tallinn

 2008 

 

1. märts

Kärdla

 2007 

 

13. märts

Krootuse

 2006 

 

27. märts

Mikitamäe

 2005 

 

25. märts

Turba

 2004 

 

14. märts

Virtsu

 2003 

 

15. märts

Osula

 2002 

 

28. veebruar