AIANDUSFOORUM2016

AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJASS

AASTATAASTATAASTATKODUMAISEKODUMAISEKODUMAISE

EE ÄEEEESTST VVÄLÄLJAJASSEEEESTST VVÄLÄLJAJASS

Heitlikes kasvutingimustes on taimekasvatajale abiks biostimulaatorid.

Lokeri koostises olevad taimsed ekstraktid (päevakübar, tedremaran, aloe vera) varustavad taime bioaktiivsete ainete - polüsahhariidide ja fenüülpropanoididega.

Taimede varustamine kiire energia ja orgaanilise süsinikuga, et optimeerida taime toitumisttaimede sisemiste kaitsemehhanismide tugevdamine annab kudedele mehhaanilise vastupidavusetaimede kaitse abiootilise ja biootilise stressi vastuparandab viljade säilivustrohelisemad ja kompaktsemad taimed tänu tõhusamale fotosünteesile.

Loker sobib kasutamiseks köögivilja- ja maasikakasvatuses, viljapuuaedades (õuna-, pirnipuud jt) ja taimlates. Biostimulaatorit Loker kasutatakse kasvuperioodil taimede lehti korduvalt pritsides või kastmissüsteemi kaudu.

Detailsema info toote koostise ja kasutamise kohta leiate: www.balticagro.ee/loker

Baltic Agro AS Peterburi tee 44, 11415 Tallinn tel 606 2260

www.balticagro.ee

TAIMSETEL EKSTRAKTIDEL PÕHINEV TAIMEKUDEDE TUGEVDAJA

BIOSTIMULAATOR LOKER

Terved,

elujõulised taimed,

kvaliteetne saak

Sisukord

Koostanud Vevo Olevsoo, Eesti Põllumajandus-KaubanduskodaKogumiku artiklid on avaldatud toimetamata kujul.

Täname kõiki, kes käesoleva väljaande valmimisele kaasa aitasid

Tervitus foorumil osalejatele 02 Raivo Külasepp, EPKK aiandustoimkonna esimees

Kultuurmustika väetamine turbaväljadel 03 Marge Starast, Angela Koort. EMÜ PKI. Aianduse osakond

Viinamarjakasvatuses edendamine jaheda kliimaga piirkondades 06 Ele Vool, Mariana Maante. EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Aianduse osakond

Eesti viinamarjaveinide eripära 09 Kadri Karp, Tea Lajal. EMÜ PKI. Aianduse osakond

Vanad, säilitamist vajavad marjasordid 12 Asta-Virve Libek, Ave Kikas, EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus

Õunamahla kvaliteet sõltuvalt õunte tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodist 16 Ulvi Moor, Priit Põldma, Lagle Heinmaa. EMÜ PKI, aianduse osakond; Piret Raudsepp. EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus

Puukoolimajandust ähvardavatest ohtudest 21 Toivo Univer, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus

Väetamise ja kasvukoha valgustingimuste mõju neegri-hiidhirsi sortide dekoratiivsusele 24 Ele Vool, Žanna Politsinski, EMÜ PKI, Aianduse osakond

Efektiivsete mikroorganismide mõju köögivilja istikute kasvule kasvuhoones 28 Margit Olle, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Antibiootilise stressi vastane lahendus: MEGAFOL 30 Ain Lepik, Horticom OÜ

2

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Austatud aiandushuvilised!

Märtsikuised muudatused ilmastikus – päeva pikenemine , krõbedate külmakraadide taandumine ning vingete talvetuulte leebumine mõjuvad lisaks loodusele toniseerivalt ka kõigile aiandusega tegelejatele. Passiivsetelt tegevustelt on aeg üle minna aktiivsetele.

Eesti aiandus on väga mitmepalgeline , hõlmates eri-nevaid tegevusvaldkondi ilumeele kõditajast kuni kor-raliku kõhutäieni. Aiandus on oluline mitmeti, sest aiandussaadustel on kindel koht inimeste toidulaual, puu- ja köögiviljade tarbimine on üks tervisliku toitu-mise tagajatest. Aiandussaadused varustavad inimor-ganismi vitamiinide, mineraalainete, kuidainete, vee ja fütotoitainetega. Aiandusettevõtted on maapiirkondade olulised tööandjad. Paljud aianduses kasutatavad töö-võtted on aga raskesti mehhaniseeritavad, seega vajab aiandussektor rohkesti inimtööjõudu.

Aasta eest, 2015. aasta veebruaris võeti vastu riiklik aren-gukava aastateks 2015 – 2020 aiandusvaldkonna arenda-miseks. Tänasel foorumil saame kuulda, kuidas aren-gukava elluviimine on edenenud ja milliseid võimalusi edasiseks arenguks ees ootab. Eesmärk on ju ikka Eesti aiandusvaldkonna jätkusuutlikkuse tagamine ja Eesti inimeste meie oma aiandussaadustega varustamine.

Erinevatel aiandussektori valdkondadel on viimasel ajal läinud erinevalt. Kui vaadata toidujulgeoleku aspektist , siis on vaeslapse ossa jäänud puuviljandus , kus iseva-rustatuse tase on nõnda palju langenud , et Eestimaine toode on jaeketi müügiletil tõeliseks rariteediks kujune-mas. Aga võiks ju olla teisiti. Puuvilja- ja marjakasvatus on eelkõige kannatlike ja perspektiivitundega aednike tegevus. Tehtud töö ja nähtud vaev saavad tasutud alles mõneaastase toimetamise järel. Vahendeid selle hetkeni äraelamiseks tükib üldjuhul aga nappima. See ongi koht , milles olulisel määral peitub tänase olukorra põhjus ning kuhu abi eelkõige tarvis oleks.

Toote väärindamine kergitab iga äriühingu majandus-likku efektiivsust ja ja suurendab konkurentsivõimet. Meeldiv on tõdeda , et Eesti aianduses on selles vald-konnas ka esimesed efektiivsed sammud juba astutud

ning osaliselt on tulemit võimalik täna siin ka katsuda ja maitsta. Hea eeskuju öeldakse olevat nakkav ja just see julgustabki kogu sektori tulevikku vaadates.

Igal asjal on lisaks kahele otsale ka omad põhjused. Eel-kõige nendele ja ka juba toimunud positiivsetele muuda-tustele keskendubki Pollis toimuv tänane foorum, mis meid siia pikaaegsete traditsioonidega puuvilja- ning marjakasvatuskeskusse on toonud.

Tänase päeva eesmärk ongi senistele tegijatele veelgi hoogu juurde anda ning uute tulijate julgustamine teh-tud valiku õigsuses.

Avastamisrikast üritust ja kordaminekuterohket aiandusaastat teile kõigile!

Raivo KülaseppEPKK Aiandustoimkonna esimees

3

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Kultuurmustika väetamine turbaväljadelMarge Starast, Angela Koort – EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Aianduse osakond

Kultuurmustikate kasvatamise hetkeseis näitab, et suu-remad istandikud on Eestis rajatud mahajäetud freestur-baväljadele. Selliste alade puhul on tegu turvasmullaga, mille orgaanilise aine osakaal on väga kõrge (üle 70%), kuid taimedele kättesaadavate toiteainete sisaldused on madalad (Paal et al., 2011; Tasa et al., 2012). Turvas on meelepäraseks kasvukeskkonnaks mustikatele. Lisaks kõrgele orgaanilise aine sisaldusele eelistavad musti-kataimed ka happelist mulda ning rabamulla happesus varieerub vahemikus pH 2-3. Kuigi mustikad on mü-koriisat moodustavad taimed ning nende juurtel elavad mikroseened aitavad lagundada mulla orgaanilist ainet anorgaaniliseks, taimele kättesaadavaks (Korsac, 1988, Starast, jt., 2006), siis sellest ei piisa taimede piisavaks toitainetega varustamiseks tootmistingimustes (Noor-mets jt. 2002; Paal jt., 2009). Seega freesturbaväljadel mustikataimede oskuslik väetamine on hädavajalik kõrge ja stabiilse saagi tagamiseks (joonis 1).

Joonis 1. Rikkaliku mustikasaagi eelduseks freesturbaväljal on läbimõeldud väetamine.

Paljud freesturbaväljadel mustikakasvatusega tegele-vad ettevõtjad on üle läinud maheviljelusele ning just seda viljelusviisi rakendades on tõsiseks probleemiks kerkinud sobivate väetiste leidmine mustikale. Kuna turvasmuld mahajäetud freesturbaväljadel on kõrge or-gaanilise aine sisaldusega, siis otsitakse maheviljelusse sobivaid väetisi, mis sisaldaksid eelkõige looduslikku päritolu anorgaanilisi komponente, mis oleksid taime-le kiiremini kättesaadavad. Paraku selliseid väetisi on turul vähe ja kõik nendest ei sobi mustikale. Eesti Maa-ülikoolis oleme katsetanud Algomin Eco väetist, mille koostises on rohkesti erinevaid mineraalaineid, seal-juures mikroelemente sisaldavaid koostisosasid. Paraku ei osutunud see toode mustikale sobivaks. Väetise kalt-

siumi ja magneesiumi sisaldused olid liialt suured ning sellega kaasnes ka kõrge pH näit (pH 8,8), mis tõstis olu-liselt mulla pH-d, muutes selle happelembesele taimele ebasobivaks. Mustikakasvatuses on oluline jälgida seda, et väetiste kasutamise tagajärjel muld ei muutuks alu-selisemaks.

Orgaanilistest väetistest sõnniku laotamine mahajäe-tud turbaväljadele rajatud istandikes on keerukas, sest vastavate masinatega liikumine pehmel turbapinnasel ei ole võimalik. Nii otsitakse erinevaid looduslikke ma-terjale, mida saaks mustikaistandiku väetamiseks ka-sutada. Toome siinkohal mõned näited toodetest, mida on rakendatud mineraalmullal, kuid mis sobiksid ka turvasmullale. Karva- ja sulejahu (N 12 (kuni 14)% - P 0% - K 0%) koosneb suures osas valkudest ja selle tõttu on selles materjalis suur lämmastiku sisaldus (Krewer ja Walker, 2006). Kalajahus (N 10% - P 4% - K 0%) leidub lisaks lämmastikule ka üsna palju fosforit, verejahu (N 13% - P 2% - K 1%) koostises on ka kaaliumi sisaldus arvestatav. Taimede fosfori tarbe rahuldamiseks sobib hästi kondijahu (N 0% - P 28% - K 0%). Vetikate ja-hus on 1% lämmastikku ja 2% kaaliumi (Mikkelsen ja Hartz, 2008). USA-s on mustikate mahekasvatamisel rohkesti kasutusel kalatööstuse jäätmeid, seda just ran-nikupiirkondades, kus paiknevad suured kalatööstused (Julian jt., 2012). Kirjandusest võib lugeda kahest erine-vast tootest, sealjuures erinevus on selles, et ühel juhul saadakse kalaemulsioon kuumtöötluse (toote nimetus inglise keeles fish emulsion), teisel juhul külmtöötluse (toote nimetus inglise keeles fish hydrolysate) tagajärjel. Kuumutamine ei ole osutunud kahjulikuks toitainete säilivuse seisukohast, seetõttu emulsioonide keemilises koostises pole erinevusi täheldatud (Pavlis, 2014; Rader, 2013). Kalaemulsioonide koostises on keskmiselt 4% N, 0,4 % P, 0,8% K. Toiteelementide sisaldused varieeru-vad sõltuvalt vee sisaldusest emulsioonis ja suures osas kaladest, millest see on valmistatud. Nii võib fosfori ja kaaliumi sisaldus olla ka 2% juures ning lämmastiku si-saldus isegi 10% (Rader, 2013). Mikroelementidest naat-riumi kontsentratsioon on kalaemulsioonis kõrge ja see kajastub sageli ka väetatud taimedes (Abbasi jt., 2004).

Toodud kirjeldustest selgub, et ei ole ühtki „ideaalset väetist“, mis suudaks rahuldada toitainetevaesel tur-vasmullal kõigi kolme põhitoiteelemendi (N, P, K) va-jaduse, kuid erinevaid looduslikke materjale omavahel

4

Aian

dusf

ooru

m 2

016

kombineerides võib saavutada väga hea tulemuse. Li-saks nimetatud looduslikku päritolu toodetele on kau-bandusvõrgus saadaval erinevaid maheviljelusse luba-tud väetisi, mis koosnevad mitmetest koostisosadest.

Väetuskatse Monterra Malt sarja väetistegaEesti Maaülikoolis läbiviidud mustikakatsetes oleme kasutanud kahte Monterra Malt sarja väetist: • Monterra Malt 4,5-2,5-8

(pH 7; orgaanilise aine sisaldus 62%) ja • Monterra Malt 9-1-4

(pH 6; orgaanilise aine sisaldus 74%).

Granuleeritud väetised on valmistatud järgmistest ma-terjalidest: vinass (pärmi valmistamise jääkprodukt), melass (suhkrutööstuse kõrvalsaadus), kakao-oa jäät-med, jahvatatud viinamarjapulp, luu- ja sulejahu, 30% linnaseidusid (Orgaanilised maheväetised, 2016).

Katse rajati 2010. aastal poolkõrge mustika taimedega mahajäetud freesturbaväljale Tartu maakonda Rannu valda (joonis 2). Väetamisnormid olid katses järgmine: 35 kg/ha N-i Monterra Malt 4,5-2,5-8 ja 70 kg/ha N-i väetisega Monterra Malt 9-1-4.

Katsetulemused näitasid, et mõlemad väetised sobivad mustikale. Põõsa kasvu, taime lehe ning vilja parameet-rite osas ei täheldatud olulisi erinevusi sõltuvalt kasuta-tud väetistest. Suuri erinevusi ei leitud ka viljade keemi-lises koostises (joonis3, tabel 1). Saagikuse osas saadi pa-remaid tulemusi väetisega Monterra Malt 4,5-2,5-8 (joo-nis 3). Selles väetises on suurem kaaliumi sisaldus ning kuna sellel elemendil on tähtis roll õiepungade moodus-tumisel, siis mõjutab see ka taime kogusaaki. Väetamine ei ole muutnud mulla happesust kuue katseaasta jook-sul, mõlema väetise puhul on pH püsinud 2,6 juures.

Joonis 2. Mustika katseistandik mahajäetud freesturbaväljal.

Joonis 3. Poolkõrge mustika taimede saagikus (A) ja fenoolsete ühendite sisaldused (B) 2015. aastal (joonisel Monterra 4-2-8 = Monterra 4,5-2,5-8).

A

B

Tabel 1. Poolkõrge mustika viljade karakteristikud sõltuvalt väetamisest 2015. aastal.

Väetis Vilja mass, g Rakumahla kuivaine, %

Orgaanilised happed, %

Rakum. kuivaine/

org. happed

Askorbiinhape, mg/100g

Purustatud viljamassi pH

Monterra 4,5-2,5-8 1.5 12.7 1.0 16.0 13.8 3.06

Monterra 9-1-4 1.5 12.9 1.0 16.3 13.4 3.06

Väetuskatse erinevate maheviljelusse sobivate väetistegaKatse rajati 2006. aastal poolkõrge mustika ’Northblue’ taimedega mahajäetud freesturbaväljale Tartu maakon-da Tähtvere valda. Katses olid järgmised väetised.

• Sünteetiline NPK-väetis (N 8% – P 11% – K 23% + mikroelemendid), varasemate katsete tulemusel oli see väetis osutunud mustikale sobivaks turvasmullal tavaviljelemisel. Käesolevas katses oli see võrdlusvariandiks orgaanilistele väetistele. Väetusnorm 120 kg/ha N-i.

5

Aian

dusf

ooru

m 2

016

• Biolan (3-1-7) loodusväetis, mis on välja töötatud eelkõige kartuli ja juurviljade kasvatamiseks (Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele, 2015). Väetis sisaldab komposteeritud broileri sõnnikut ja vinassi. Väetusnorm oli 70 kg/ha N-i.

• Biolan (4-1-2) väetise koostises on kompostitud kanasõnnik, adru, melass (Biolan Loodusväetis, 2015). Väetusnorm oli 70 kg/ha N-i.

• Compost Kanakaka on valmistatud puhtast kanasõnnikust jm. orgaanikast (Kanakaka Compost, 2015). Väetusnorm oli 70 kg/ha N-i.

• Monterra Malt 9-1-4, väetusnorm oli 70 kg/ha N-i.

Selleks, et tõsta lämmastiku osakaalu toitainete hulgas, anti lisaks karvajahu (14-1-0) kõikides orgaaniliste väe-tiste variantides. Karvajahu oli toodetud sigade harjas-test (Haarmehl-Pellets, 2015), väetusnorm 50 kg/ha N-i.

Mulla pH osas võis märgata trendi, et 8-aastase katsepe-rioodi jooksul orgaaniliste väetiste kasutamisel pH veidi tõusis. Sünteetilise väetise variandis oli pH 3,2, kuid or-gaaniliste väetiste puhul varieerus pH vahemikus 3,5-3,6.

Taimede saagikus oli võrdväärne sünteetilise väetisega. Joonisel 4 on toodud saagiandmed pärast tugevat har-venduslõikust ja siit selgub, et osade orgaaniliste väetiste kasutamisel oli saagikus oluliselt kõrgem, kui sünteetili-se väetise kasutamisel. Katseperioodi maksimumsaagid ulatusid 2 kg taime kohta ja saak saadi 7-aastasest istan-dikust. Ka vilja keskmise massi osas ei olnud erinevusi sünteetiliste ja orgaaniliste väetiste vahel (joonis 5). Ar-

vesse võttes kõiki mõõdetud parameetreid üheksa katse-aasta jooksul, siis parimad tulemused saadi selles katses Biolan väetisi kasutades.

Joonis 4. Taimede saagikus sõltuvalt väetisest poolkõrge mustika ’Northblue’ 8-aastases istandikus pärast tugevat harvendamist.

Joonis 5. Poolkõrge mustika ’Northblue’ vilja massid erinevatel korjepäevadel ja keskmisena sõltuvalt väetisest (8-aastane istandik).

KASUTATUD KIRJANDUSAbbasi, P.A., Conn, K.L. Lazarovits,

G. 2004. Suppression of Rhizoctonia and Pythium dampingoff of radish and cucumber seedlings by addition of fish emulsion to peat mix or soil. Can. J. Plant Pathol. 26: 177–187.

Biolani Loodusväetis. 2015. Biolan [WWW] http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=163

Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juuriviljadele. 2015. [WWW] http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=167

Haarmehl-Pellets. 2015. Beckmann & Brehm GmbH [WWW] http://beckhorn.de/produkt/haarmehl-pellets/

Julian, J.W. Strik, B.C., Larco, H.O., Bryla, D.R., Sullivan, D.M. 2012. Costs of establishing organic northern highbush blueberry: impacts of planting method, fertilization, and mulch type. HORTSCIENCE 47(7):866–873..

Korsac, R.F., 1988. Nutrition of blueberry and other calcifuges. Fruit Laboratory, Agricultural Research Service, U.S.

Department of Agriculture, Agricultural Research Center. Horticultural Reviews 10:189-227.

Krewer, G., Walker, R. 2006. Suggestions for organic blueberry production in Georgia. University of Georgia, Extension Fruit Publication, 001:1-14.

Mikkelsen, R., Hartz, T.K. 2008. Nitrogen sources for organic crop production. Better crops, 92(4): 16-19.

Noormets, M., Karp, K., Starast, M., Paal, T., 2002. Väetamise mõjust ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) seemikute saagikujunemisele viljakandvas istanduses ammendatud freesturbaväljal. Agraarteadus XIII (5):293−303.

Orgaanilised maheväetised. 2016. Baltic Agro Estonia.·[WWW] http://www.balticagro.ee/mahe/vaetised/monterra-vaetised

Paal, T., Starast, M., Karp, K, Noormets, M. 2009. Influence of different fertilizers on growth of Vaccinium angustifolium. Acta Hortic. 810:729−734.

Paal, T., Starast, M., Noormets-Šanski, M., Vool, E., Tasa, T. and Karp, K., 2011. Influence of liming and fertilization on lowbush blueberry in harvested peat field condition. Sci. Hort. 130 (1):157–163.

Pavlis, R. 2014. Fish fertilizer – Is it worth buying? Garden Myths - Learn the truth about gardening. (http://www.gardenmyths.com/fish-fertilizer-worth-buying/)

Rader, H. 2013. Make your own complete fertilizer. University of Alaska Fairbanks Cooperative Extension Service, HGA-0013. [WWW] (https://www.uaf.edu/files/ces/publications-db/catalog/anr/HGA-00131.pdf)

Starast, M., Kõljalg, U., Karp, K., Vool, E., Noormets, M., Paal, T. 2006. Mycorrhizal colonization of half-high blueberry cultivars influenced by cultural practices. Acta Hortic. 715: 449–454.

Tasa, T., Starast, M., Vool, E., Moor, U. and Karp, K. 2012. Influence of soil type on half-highbush blueberry productivity. Agri. and Food. Sci. 21(4):409–420.

6

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Viinamarjakasvatuses edendamine jaheda kliimaga piirkondadesEle Vool, Mariana Maante, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Aianduse osakond

Viinamarjakasvatus tõusutrendilViinamarjakasvatus ebatraditsioonilistes jaheda kliima-ga piirkondades kogub üha enam populaarsust. Miks aga on istanduste arvu kasv jätkuvalt tõusutrendil? Põhju-seid on mitmeid. Kõige drastilisema põhjusena võib välja tuua kliima soojenemist ja sellega seoses kasvatajate jul-gust viinapuid istutada ning rikkalikku saaki loota. Tei-sena tuuakse Euroopas välja seadusandluse muutust, mis lubab viinapuid kasvatada ja veini müüa. Nimelt oli Eu-roopa Liidus väga rangelt reglementeeritud veinide toot-mine, mis keelas kvaliteetveinide valmistamise viinapuu hübriidsortidest (Meloni ja Swinnen, 2012). Samas jaheda kliimaga piirkonda sobivad hübriidsed sordid just oma külmakindluse tõttu, taludes isegi kuni -35 °C. Kolmanda põhjusena võib välja tuua kasvatajate huvi uute kultuuri-de vastu ja lootust suurendada nende kasvatamisega oma sissetulekuid. Vähem olulised ei ole ka riiklikul tasandil makstavad toetused istandiku rajamiseks. Viimase põh-jusena võib nimetada tarbijate trendi juua kodule läheda-ses piirkonnas kasvanud viinamarjadest toodetud veine ja sellega seoses veinide nõudluse suurenemine koos vaja-dusega värske tooraine järele.

VitiNord - jaheda kliimaga piirkondade viinamarjakasvatuse konverents Viinamarjakasvatusest ja enoloogiast (veinivalmistustea-dus) jaheda kliimaga piirkondades annab kõige parema ülevaate iga 3 aasta tagant toimuv teadlastele, kasvata-jatele ja veinitootjatele suunatud rahvusvaheline konve-rents VitiNord. Konverentsi missioon on viinamarjakas-vatuse ja enoloogia arengu edendamine jaheda kliimaga piirkondades, millele on iseloomulikud jahedad või lü-hikesed suved ja/või külmad talved. 2015. aasta novemb-ri keskel leidis konverents aset Ameerika Ühendriikides (www.vitinord2015.org/) ja järgmine toimub 2018. aastal Euroopas. 2015. aasta läbivateks ja lahendamist vajavateks küsimusteks viinamarjakasvatuses olid: kevadiste kül-makahjustuste vähendamine, pungade puhkemise eda-silükkamise võimalused, jaheda kliimaga piirkonda so-bivad sordid, alternatiivsed kasvatustehnoloogiad viljade valmimisperioodi lühendamiseks, võrakujundus, kliima muutuse mõju viinapuudele.

Kevadiste külmakahjustuste vähendamine Kõigis jaheda kliimaga piirkondades on probleemiks hili-

sed kevadised ja/või varased sügisesed öökülmad. Prob-leemi lahenduseks pakutakse välja ja leiutatakse juurde üha erinevamaid võimalusi. Esmane probleemi lahendus on aga siiski õige kasvukoha valik, mis ideaalis oleks lõu-nasuunaline kallak, tagamaks väiksemad temperatuuride kõikumised. Teine lahendus taimede külmakindluse tõst-miseks on valida ja tellida taimi õigel pookealusel. Näiteks on leitud, et lühema viljade valmimisperioodi tagavad pookealused Riparia Gloire, 101-14Mgt, Schwarzmann, 110R, 41B, 5C (Rootstock-guide, 23.02.2016). Kuid kahjuks teeb pookealuse valimise keeruliseks see, et lisaks valmi-misajale tuleb sobiva aluse valikul langetada otsus veel kasvukoha mulla lõimise, happesuse ja niiskusesisalduse põhjal. Pärast taimede istutamist saab külmakahjustusi vähendada pookekoha muldamisega, kuid see eeldab so-biva substraadi (muld, turvas) kättesaadavust. Sealjuures ei tohiks unustada kuhjatud substraati pookekohtade üm-bert kevadel laiali ajada või kokku korjata. Alternatiiviks muldamisele on taimede katmine aiandusliku tekstiiliga, milleks sobib näiteks 2-3kordselt paigaldatud katteloor. Tehnilistest lahendustest sobivad suurematesse istandi-kesse aga tuulemasinad (wind machines), mis külmalainete saabudes aitavad õhku liigutada ja takistavad sellega ma-dalamatesse kohtadesse külma õhu seismajäämist (foto 1). Masin paigutatakse istanduse madalamasse kohta ja ener-gia allikana kasutatakse generaatorit või traktorit.

Foto 1. Külma õhu äravoolu juhtiv masin. (Allikas: http://www.winebusiness.com/content/image/wb/gg1_diagram.jpg)

Pungade puhkemise edasilükkamise võimalusedVitiNord-i konverentsil leidsid erinevates ettekannetes

7

Aian

dusf

ooru

m 2

016

rohkesti kajastamist öökülmade kahjustuste vähenda-mise võimalused taimede pritsimisel erinevate preparaa-tidega. Üks sellistest on sojaoa õlist toodetav Amigo Oil, mida kasutatakse pungade puhkemise edasilükkamiseks ebasoodsal kevadel (foto 2). Taimede pritsimist õli ja vee lahusega (10 % lahus) teostatakse kuuajase intervalliga alates jaanuarist mitmel korral ja sellel ei ole täheldatud negatiivset mõju taimedele ega saagikusele.

Foto 2. Amigo Oil-i mõju viinapuu pungade puhkemisele. (Allikas: https://psuwineandgrapes.files.wordpress.com/2015/04/blog_may_michela1.jpg)

Sarnaselt on sojaoa õlist toodetud varem katsetes olnud preparaat Prime Oil, mille puhul on aga märgatud liiga kõrge kontsentratsiooni juures fütotoksilist toimet ja saagi vähenemist. Lisaks õlidele on võimalus puhkevaid pungi kaitsta ebasoodsate temperatuuride eest loodusli-ke või sünteetiliste taimehormoonpreparaatidega. Kõige vanem nendest on etefoon ja giberelliin ning viimase aja trendiks on saanud abstsiishappe (ABA) ja naftaleenää-dikhappe (NAA, sünteetiline auksiin) kasutamine. NAA kasutamine on sarnane Amigo Oilile, kuid ABA puhul on leitud enam efektiivne meetod olevat mulla töötlemine, mitte taimede pritsimine preparaadiga. ABA kasutami-sel on ka teine positiivne omadus, nimelt aitab see kaasa viljade ühtlasemale värvumisele, kui saagi valmimise ajal on ekstreemselt soojad ilmad. Kiireim lahendus saabuva külmalaine eest (24 - 36 tundi enne) pungasid kaitsta on pritsimine kaaliumlaktaat-dekstroosiga (KDL), mis toi-mib ka juba puhkenud pungadele. See preparaat tõstab taimedes kaaliumi ja suhkrute sisaldust. Pungade puh-kemist saab eelpool nimetud preparaatidega lükata edasi 2 - 19 päeva. Lisaks eelpool mainitutele on taanlased saa-nud häid tulemusi valgupreparaadi FrostTect kasutami-sel, mis aitab ära hoida jääkristallide teket rakkudes.

Jaheda kliimaga piirkonda sobivad sordidJaheda kliimaga piirkonnas on sordiaretajate eesmär-

giks saada sorte, mis oleksid hilise pungade puhkemi-sega, lühikese kasvuperioodiga ning talvekindlad. Sor-tide valik laieneb pidevalt, kuid positiivsetest külgedest on end tõestanud ameeriklaste Elmer Swenson’i ja Tom Plocher’i poolt aretatud sordid. Eriti tahaks tähelepanu juhtida kolmele Plocher’i poolt aretatud tumedavilja-lisele sordile ’Petite Pearl’ (foto 3), ’Crimson Pearl’ ja ’Verona’ (Petite Pearl Plus, 23.02.2015). Nende sortide plussiks võib lugeda pungade hilist puhkemist (ei saa kahjustada hiliste kevadiste öökülmade poolt), problee-mideta kuni -35 °C temparatuuri talumist ja väga head haiguskindlust. Valmimisajalt on tegu kesk- või hilise valmivusega sortidega, mille kasvuperioodi pikkuseks on 160 päeva.

Foto 3. Tom Plocher’i poolt aretatud viinapuusort ’Petite Pearl’. (Allikas: http://www.petitepearlplus.com/uploads/4/4/7/1/44713811/8505153_orig.jpg)

Viinapuude sortide valiku aluseks on lisaks külmakind-lusele ka vastupidavus haigustele. Kõige enam kahjus-tavad viinapuid ebajahu- ja jahukaste. Seenhaigustele resistentsed sordid on koondatud tähekombinatsiooni PIWI (tuleneb saksa keelest Pilzwiderstandsfähige) alla. Siia kuuluvad sordid, mis on aretatud pärast 1950. aastat ja mille ristamisel on kasutatud hariliku viinapuu (Vitis vinifera) sorte ja Ameerika mandril kasvavaid haigus-kindlaid liike, sealjuures ei välistata ka Aasiast pärine-vate liikide algupära. PIWI sortide eesmärk on ühenda-da haigusresistentsus h. viinapuu kvaliteediga. PIWI-viinapuude organisatsiooni (www.piwi-international.de/en/) poolt heaks kiidetud sordid on näiteks ’Solaris’, ’Rondo’, ’Regent’, ’Johanniter’, ’Bronner’, ’Souvignier Gris’, ’Cabernet Cortis’, ’Hibernal’, ’Muscat Blue’. Neid sorte kasvatades ei pea taimi liigselt pritsima, säästes sellega hoolduskuludelt, hoides keskkonda ja saades tervislikuma saagi.

8

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Alternatiivsed kasvatustehnoloogiad viljade valmimisperioodi lühendamiseksJaheda kliimaga aladel on oluline, et saak valmiks lü-hikese kasvuperioodi jooksul. Viljade valmimisperioo-di aitavad lühendada peegeldavad multšid, kileseinad, kiletunnelid ja tõstetud peenrad. Peegeldavate multšide all mõeldakse viinapuu võra alla mulla pinnale pandud heledaid materjale (teokarbid, purustatud klaas, hele aianduslik tekstiil, geotekstiilid jne), mis tõstavad võra temperatuuri päikesekiirguse tagasipeegeldumise kau-du ja ka mulla temperatuuri ning aitavad säilitada mul-la niiskust. Samuti on leitud peegeldatavate multšide kasutamisel positiivne mõju viinamarjade kvaliteedile ja veinile. Kileseinad ja –tunnelid aitavad aga tagada paremat ja ühtlasemat mikrokliimat viljade valmimi-se perioodil ning pikendada kasvuperioodi. Tõstetud peenrad on lahenduseks liigniisketes kasvukohtades või piirkondades, kus sajab palju vihma.

VõrakujundusKui Eestis kasutatakse madalat võrakujundust, siis Ameerika Ühendriikides on nii avamaal kui ka kat-mikalal väga populaarsed kõrge tüvega (nn. vihmavarju tüüpi võra) viinapuuistandused (foto 4). Sellise istan-diku eeliseks on hooldamise ja saagikoristuse lihtsus. Tüve kõrgus varieerub 1,4 kuni 1,8 m vahel. Võrseid lü-hendatakse, kui need on kasvanud maapinnani ja vilja-de värvumisel eemaldatakse lehed vilikondade eest.

Taanis on katsetatud kolme sordi kooskasvatamist eri-nevatel tüve kõrgustel, mis tähendab, et saagi kande-piirkond on jagatud kolme kandetraadi vahel (foto 5). Sealjuures taimede vahe reas on maksimaalselt 60 cm. Sellise süsteemi eelis on saagiperioodi pikenemine, sest kõrgema tüvega taimedel valmivad viljad varem kui madala tüvega taimedel.

Kliima soojenemine soodustab viinapuude kasvatamist aina enam põhja pool. Jaheda kliimaga piirkondade ee-liseks on viinapuu haiguste vähene levimine. Kuid ne-gatiivseks pooleks on see, et talved muutuvad soojemaks ja aina sagedamini esineb ekstreemseid ilmastikuolusid (kuumalained, üleujutused, lumeta talved jne.). Ekst-reemsed temperatuuri kõikumised kevadel ja sügisel kahjustavad viinapuid. Näiteks kerkivad üha sageda-mini varakevadel temperatuurid erakordselt kõrgeks, ergutades taimi kasvama, millele järgnevad madalad temperatuurid. Lisaks esineb sagedamini tugevamaid vihmasadusid, mille tõttu suureneb üleujutuste oht. Teine äärmus on pikaajalised põuaperioodid, mis samuti viinapuid kahjustavad.

Kasutatud kirjandus:1. Meloni, G. and Swinnen, J. 2012. The political economy of

european wine regulations. LICOS Discussion Paper Series 320/2012, p. 43.

2. Rootstock-guide, 23.02.2016. http://vintagenurseries.com/resources/rootstock-guide.pdf

3. Petite Pearl Plus, 23.02.2015. http://www.petitepearlplus.com/

4. http://www.piwi-international.de/en/

Foto 4. Kõrge tüvega viinapuuistandus Nebraska osariigis (autor E. Vool).

9

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Eesti viinamarjaveinide eripäraKadri Karp, Tea Lajal, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aianduse osakond

Eesti Maaülikooli teadustöö eesmärgiks on aidata Ees-ti veinitootjatel leida oma tootmisnišš, mis võimaldaks eristuda tuntud veinimaadest imporditavate toodete seast. Olulise erinevuse annab veinile juba viinamarjade kasvatamise agrotehnika ja sordi valik, kasvukeskkond, kliima (terroir). Seni on Eestis valmistatud veine tal-ve- ja haiguskindlamatest sortidest, mille jahedamasse kliimasse sobivamad omadused on seotud sordiaretuses kasutatud erinevate liikidega. Euroopa viinapuud (Vitis vinifera) on ristatud amuuri viinapuu (V. amurensis) või põhja viinapuuga (V. labrusca). Ristandvanemad mõju-tavad aga lisaks maitseomadustele ka veinis leiduvate ja inimese tervisele kasulike bioaktiivsete ning antiok-südantsete omadustega ühendite sisaldust. Erilise tähe-lepanu all on just punased veinid, sest nende mõõdukal (100-120ml) tarbimisel väheneb risk haigestuda süda-meveresoonkonna haigustesse - seda nimetataksegi tihti nn prantsuse paradoksiks. Nimelt on selgunud, et hai-gestumise sageduse vähenemine on ilmnenud nendes piirkondades, kus regulaarselt tarbitakse punast veini. Kaitsvat efekti annavad erinevad antioksüdandid, mis neutraliseerivad mitme haiguse kujunemist soodusta-vaid vabu radikaale. Samas teame ka alkoholi negatiiv-set mõju ja seetõttu ongi oluline mõõdukus. Tarbimiseks on parem suurema antioksüdantsete omadustega vein, mille toime avalduks juba väiksema veini hulga juures. Veini kasulikkust mõjutavad ka teised omadused, näi-teks hapete sisaldus. Veini juuakse toidu kõrvale ja siis soodustab veini happesus seedenäärmete tegevust ning toidu seedimist.

Inimesele oluliste bioaktiivsete ainete süntees vastusena ebasoodsatele keskkonnatingimustele toimub marjade kestas, kaitsmaks marjades olevate seemnete valmimist. Seega on kvaliteetse veini valmistamisel oluline arves-tada nii kasvukoha tingimustega kui ka kasvatustehno-loogiaga ja muidugi veini valmistamise tehnoloogiaga. Punase veini valmistamise eripära seisneb teatud aja kes-tade ja seemnetega koos kääritamisel, mil eralduvadki erinevad ühendid veinisse, kusjuures nende hulk sõltub nii sordiomadustest kui ka kääritamise ajast. On teada, et eralduda võib keskmiselt 70% kestas leiduvatest ühen-ditest. Seetõttu ongi uuringud seotud väga erinevate as-pektidega. On selgunud, et viinamarjade biokeemiline koostis sõltub nii sordi kui mulla omadustest, väetami-sest, võra lõikusest ja saagiaasta tingimustest. Seetõttu võib ka eeldada, et Eesti veinid erinevad oluliselt Euroo-

pas tuntud veinidest. Maaülikoolis oleme uurinud erine-vaid, varem teada olevaid inimese tervisele olulisi ühen-deid: hüdroksüstilbeenide, antotsüaane, flavonoolide ja flavaan-3-oolide rühma kuuluvad polüfenoolse struk-tuuriga ühendeid. Uuritavad Eesti veinid on valmistatud liikide vaheliste hübriidide sortidest: ’Rondo’, ’Hasanski sladki’ ja ’Zilga’. Võrdluseks on kasutatud laialt tuntud sortide veine: ’Cabernet Sauvignon’, ’Pinot Noir’, ’Shi-raz’, ’Merlot’ jt. Meie uuringutest selgus, et Eestis kasva-nud viinamarjadest valmistatud veinid sisaldavad kõiki tähtsamaid traditsioonilistes punastes veinides leidu-vaid tervistavate omadustega polüfenoolseid ühendeid. Nende ühendite sisaldus on võrreldav maailmas levinud punaste veinide omaga. Seega võime ka Eestis kasva-nud viinapuude saagist valmistatud veine pidada heaks bioaktiivsete ühendite allikaks. Näiteks üks tuntumaid ühendeid viinamarjades ja veinis on resveratrol, mida on müügil ka tablettidena. Eestis valmistatud veinid olid resveratrolide sisalduse poolest uuritud veinide kesk-miste seas. Samuti selgus veinide võrdleval analüüsil, et ühe sordi piires sõltub veini biokeemiline koostis nii aas-ta kui ka kasvatus- ja veini valmistamise tehnoloogiast. Nii varieerus näiteks tuntud sordi ’Caberent Sauvignon’ fenoolide sisaldus 10 kuni 37 mAU, mistõttu sortide va-helised erinevused ei tulnud selgelt välja. Erinevused tulid paremini välja, kui võrreldi hübriidsortide veinide keskmist tuntud viinapuu sortide keskmisega. Esialgsete tulemuste kohaselt paistsid Eesti viinamarjaveinid silma võrdlemisi suure katehiinide ja protsüanidiinide sisal-duse poolest. Fenoolsete hapete profiil oli sarnane, kuid nende hulk suurem.

Foto 1. Hasanski Sladki (Baltica) 29.09, nädal enne korjet

10

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Tervisele kasulike ainete sisaldus on toidutoote puhul väga tähtis, kuid nõudlikumalt kui muude toiduainete puhul seab tarbija veinile kõrge eritingimuse - see on mitmekülgsus. Hea vein peab olema justkui mitu asja korraga: aperitiiv, toidu maitsete täiustaja ja suu niisu-taja söömise ajal, maitsenaudingute ehk rahulolutunde või elevuse pakkuja, une-eelne rahustaja, vahel ka ra-vim (nt. vererõhu alandaja). Räägime siin veini mõistli-kust tarbimisest, alkoholi kuritarvitamine, mille puhul juuakse kääritatud jooke julgustuseks, antidepressandi või sõltuvusainena nn. promillide saamiseks, on eraldi teema ja see tarbijagrupp kvaliteetveine ei osta.

Lääne-Euroopa tuntud veinipiirkonnad on aegade jook-sul välja kujundanud oma isikupärased viinamarjasor-did ning erilised veini valmistamise meetodid. Eesmär-giks on igal juhul eristuda oma konkurentpiirkondadest, andes veinile sellise iseloomu, millist mujal ei ole. Näi-teks Rhone’i jõe orus Prantsusmaal on üheks tähtsa-maks viinamarjasordiks Syrah ja kasutusel ajalooline tootmismeetod, mis kasutab suuri tammest käärimisa-numaid. Eestis selliseid ajaloolisi väljakujunemisi ei ole ja viinamarjaveini valmistajad peavad arvestama vaid toodet ostva sihtgrupi maitse-eelistustega. Eesti tead-lik veinitarbija on heas mõttes maailmakodanik, ta on harjunud traditsiooniliste veinimaitsetega, mis on algu-se saanud Vitis vinifera kultuursortidest. Üks positiivne omadus on Eesti veiniostjatel veel: nad on avatud uuteks elamusteks. See võimaldab viinamarjakasvatajatel ja veinitootjatel võtta kasutusele hübriid-viinamarjasor-te, mille lõhn ja maitse erineb pisut harjumuspärasest viniferast. Hübriid-viinamarjasordid on mujal maail-mas kasutusel külmaregioonides nagu Kanada, lisaks Lääne-Euroopas mõnede, näiteks Austria väiketootjate seas, kes serveerivad seda nn. pubiveinina.

Rõhu Katsejaama istanduse kolm tähtsamat viinamar-jasorti ’Rondo’, ’Hasanski sladki’ ja ’Zilga’ võimaldavad valmistada väga erinevaid veine. Näiteks 2012. aasta ’Zilgast’ sai nii valget kui roosat kuiva veini; järgneva-tel aastatel tulid juurde poolmagus roosa ja kuiv punane vein. ’Hasanski sladki’ on seni olnud parim punase kui-va tammevaadis küpsenud veinina. ’Rondo’ võimaldab heal aastal valmistada värvirikast, tiheda struktuuri ja rikkaliku marjasusega veini, millel puuduvad hübriid-sed lõhna- ja maitsetoonid.

Veini lõhna kirjeldamisel kehtib mujal maailmas lihtne reegel: on vähe-aromaatsed, nt. ilma tammelisandita ’Chardonnay’, ning aromaatsed viinamarjasordid nagu ’Gewürztraminer’ ja parfüümne ’Muscat’ (’Moscato’, ’Moscatel’). Külmaregioonis toodetud veinidele tu-leb kaasa lõhnade uus dimensioon, need on hübriidsed

lõhna- ja maitsetoonid. Õrn hübriidsus muudab veini huvitavamaks, mitmekülgsemaks ja sellest on abi toi-duga kokkusobitamisel, näiteks Madeiral korraldatud spetsiaalsel mereandide ja veini kokkusobitamise de-gustatsioonil tekitas poolkuiv roosa ’Zilga’ vein sen-satsiooni kui uus eriline ja maitsev maitsete kooslus. Õrn hübriidsus täiustas testitud veini, selle omapä-ra saab kirjeldada väikese aroomide vastuoluna: roo-sid, mõrkjas taimsus, roosa pipar ja pihlaka marjad. Hübriidsuse ebameeldiv nägu väljendub jõuliselt ja ag-ressiivselt; sõltuvalt hindajast kirjeldatakse seda kui „küünelakk“, „tärpentiin“, „kummiliim“. Siinjuures tuleb meeles pidada, et veini hindamisel ei tohi segami-ni ajada muskaadilikku parfüümsust hübriidsusega! Ka taimsed lõhnatoonid, nt. nagu on ’Grüner Veltlineril’, võivad algajatel hindajatel segi minna.

Foto 3. Zilga korje peale öökülmi 10.10 Marja kest ja viljaliha on pehmed ning mahla pressimine oluliselt kergem.

Valgelt ja roosalt veinilt oodatakse tihti külluslikku aromaatsust, seepärast on õrn-hübriidsete lõhnade ja maitsete olemasolu mõnes mõttes isegi kasulik. Punaste veinidega on keerulisem. Muu maailm oma traditsioo-

Foto 2. Rondo korje 3.10. Suhkur 18,5 Brix

11

Aian

dusf

ooru

m 2

016

niliste veinimaitsetega, kus ei oodata lõhnaõlile oma-seid lõhnatoone ja kus köitvaks argumendiks on pigem selge marjasus, tanniinsus, nahksus, taimsus. See seab väljakutse eesti veinimeistritele – vähendada punastes veinides äratuntavat hübriidsust kas selle vältimisega, näiteks marjade pressimise ajal, või peita see ära. Mit-tesoovitud maitsete ärapeitmiseks või eemaldamiseks kasutab globaalne veinitööstus väga mitmesuguseid abiaineid, näiteks kalaliimi või vasesisaldusega prepa-raate; eesti veini kui normaalse naturaalse käärimise abil saadud toote puhul on õigem mittesoovitud lõhna-de-maitsete ärapeitmiseks kasutada näiteks sortide või aastakäikude segamist ja tammevaadi abi. Põhjust, miks ja millal istanduses hübriidsed aroomitoonid marjades-se rohkem või vähem tekivad, peavad selgitama tuleva-sed teadusuuringud.

Kõige lihtsam lahendus oleks punased hübriidsordid välistada, kuid hetkel kasutusel olevad vinifera järglased ei ole nii külmakindlad kui vaja, ei ole alati võimelised marjasaaki täisküpsuseni viima ja sellega hakkab veini maitseiseloom oluliselt sõltuma kasvuperioodi tingi-mustest, soojade suvedega tekivad väga head ja jahe-datega väga halvad veiniaastad. Mõistlik on esialgu ära kasutada hübriidide uudsust ja erilisust. Kas tulevikus on mõttekas konkureerida vanade veiniriikidega, nen-de endi veinistiilidega, seda näitab aeg. Näiteks Ontario (Kanada) ülikuulsate jääveinide tootjad kasutavad hüb-riidsorte väga edukalt.

Foto 4. Baltica saagirohkus isegi kehvemal aastal on tuntud.

Aspekt, millega Eesti veinivalmistajad peavad arvesta-ma, on veinide sisupuhtus, naturaalsus. Veini valmista-misel saab ja maailma suurtööstus kasutabki liiga kerge-käeliselt abistavaid aineid nii välimuse, lõhna kui mait-se korrigeerimiseks. Rääkides veini kui toidu tervislik-kusest, siis suurendab iga lisatud abiaine veinis nende

ainete hulka, mis tervislikud ei ole. Odavate maailma-veinide kõrvale ei ole mõistlik turule tuua samasuguse tehnoloogilise retsepti alusel valmistatud kohalikku toodet, millel puudub tervislikkuse aspekt. Näiteks Eu-roopa esiveiniriik Itaalia korraldab rahvusvahelise mes-si Vinitaly raames veinivõistluse, millele esitatud veinid on rangelt jaotatud kaheks: sulfiteid sisaldavad ja mitte-sisaldavad veinid, kusjuures teatud lisaainete sisalduse suurus peab olema välja toodud vastava laborisertifi-kaadiga. Eesti veinile on mõistlik kohe kehtestada kõr-gemad standardid, et mitte olla kvaliteedi konkurentsis juba alguses mahajääja. Seniste katseveinidega on seda põhimõtet rangelt jälgitud.

Foto5. Baltica saagirohkus isegi kehvemal aastal on tuntud.

Kuna veini valmistamise populaarsus on Põhja-Euroopas suurenenud alles viimastel aastatel, siis on veel vähe nii veini valmistamise kogemusi kui ka teadustöö tulemusi, et saaks võrrelda meie veine naabermaade omadega. Se-nised uuringud on näidanud, et meie tingimustes on või-malik manipuleerida viinamarjade biokeemilise koostise-ga, nii sordi kui ka kasvatustehnoloogia valikuga. Kui suur on mõju aga erinevatel veini valmistamise tehnoloogiatel, see selgub edaspidi. Nii kasvatustehnoloogiate valikul kui ka veini valmistamisel on Eestil vaja leida oma tee.

Foto6. Esimesed katseveinid Supagast 2015

12

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Vanad, säilitamist vajavad marjasordidAsta-Virve Libek, Ave Kikas, EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus

Alates 2015. aastast toetatakse Eesti maaelu arenguka-va (MAK) 2014-2020 meetme raames vanade kohalikku sorti taimede, muuhulgas ka karusmarja- ja sõstrasorti-de kasvatamist, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimine, ja soodustada nende istandike rajamist ja kasvatamist. Need on sellised sordid, mis on varasematel aegadel olnud populaarsed, kuulunud min-gil ajaperioodil soovitussortimenti või väärinud tähele-panu mõne olulise omaduse poolest ja omavad praegugi mõnda väärtuslikku omadust, nagu hea talvekindlus, viljade head maitseomadused vm. Ka saab neid kasuta-da mõne olulise omaduse tõttu doonorsordina sordiare-tuses.

Musta sõstra sortidest kuuluvad vanade kohalike sorti-de hulka ‘Anneke’, ‘Albos, ‘Mede must’, ‘Moka’, ‘Mulgi must’ ja ‘Musti’, punastest sõstardest ‘Krameri punane’ ja ‘Kurvitsa 4’ ning karusmarjasortidest ‘Aamisepa vil-jakas’, ‘Jaanike’, ‘Polli esmik’ ja ‘Rae 1’. Kõiki neid toe-tatavaid sorte säilitab EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus geneetilise ressursi sordikollektsioonis.

Järgnevalt anname nende sortide lühikirjeldused.

MUSTA SÕSTRA SORDID:‘Albos’ on aretatud Pollis Johannes Parksepa poolt sordi ‘Boskoop Giant’ ja seemiku 20-24 (‘Saunders’ x ‘Oirot-Tura’) ristamisel 1956. aastal. Sorditunnistus väljastati 2007. a.

Foto 1. Albos

Viljad on mustad, läikivad, suured kuni keskmise suu-rusega (keskmine mass 1,2 g), suhteliselt õhukese kes-taga, keskmise pikkusega kobaras keskmise tiheduse-ga, sisaldavad keskmiselt 7,2% suhkruid, 2,7% happeid ja 127 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Viljali-

ha keskmise mahlakusega, meeldiva hapukasmagusa maitsega. Sobiv nii dessert- kui tööstusmarjaks. Põõsas on üsna suur, keskmiselt laiuv. Asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. ‘Albos’ on keskvalmiv, saagikas, tal-vekindel. Vastupidavus antraknoosile (kõrblaiksus) hea, jahukastele ja pahklestale rahuldav. Sordisisene tolmle-mine rahuldav. Valminud marjad kipuvad varisema.

’Anneke’ on aretatud Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepa ja Valve Jaaguse poolt sortide ’Goliath’ ja ’Boskoop Giant’ ristamisel 1932. aastal. Autoritunnis-tus väljastati 1969. aastal. Polli sordikollektsioonis alates 1947. aastast. Kuulus Eesti soovitussortimenti aastatel 1951–1974.

Viljad on mustad, läikivad, ebaühtlase suurusega (kesk-mine mass 1,0 g), üsna paksu kestaga, asetsevad lühi-kestes kobarates tihedalt, sisaldavad suhkruid kesk-miselt 7,2%, happeid 2,47% ja C-vitamiini 137 mg 100 g toorkaalu kohta. Viljaliha väga hea hapukasmagusa maitsega. Hea dessertsort, sobiv ka töötlemiseks. Põõ-sas on keskmise suurusega, püstine, vanemas eas veidi laiuv. Asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. Sort on hilisepoolse valmivusega, rahuldava talvekindlusega, keskpärase saagikusega, vastuvõtlik karusmarja-ja-hukastele, mõõduka vastupidavusega antraknoosile ja suhteliselt vastupidav pahklestale.

Foto 2. Anneke

‘Mede must’ on Eesti maasort.Viljad suurepoolsed, magushapud, üsna tugeva kestaga. Põõsas on kasvutugevuselt keskmine kuni suurepool-ne, kasvulaadilt laiuv (mitte roomav), vajab toestamist. Võrsed valkjad, pungad võrsetel ümarad, eemalehoid-

13

Aian

dusf

ooru

m 2

016

vad, keskmise suurusega, pungade kattesoomused lil-lakad. Lehelaba keskmine kuni suur, heledam roheline. Sort on keskvalmiv kuni hilisepoolne. Saagikus kesk-pärane. Talub hästi ka halvemaid kasvuolusid (s.h ne-gatiivseid maavälju). Haiguste ja pahklesta suhtes siiani vastupidav. Andmed: Väino Eskla sordivaatlus.

’Moka’ aretas Johannes Parksepp Pollis, sordi ’Uus must’ ja eliitseemiku nr 24-34 ristamisel 1956. aastal. Sordi-kandidaat ’Moka’ võeti riiklikku sordivõrdlusse 1974. aastal.

Viljad on suured, läikivmustad, õhukesekestalised ning paiknevad tihedalt lühikestes või keskmise pikkuse-ga kobarates, sisaldavad suhkruid 8,1%, happeid 2,7% ja C-vitamiini 138 mg 100 g toorkaalu kohta. Viljaliha meeldiva hapukasmagusa maitsega. Hea dessertsort, sobiv ka töötlemiseks. Põõsas on keskmise suurusega, üsna tihe, laiuv. Teistest musta sõstra sortidest erineb pikaealiste, kümne ja enam aastat viljakandevõimeliste okste poolest. Sort on keskvalmiv, talvekindel, mõõdu-ka saagikusega. Karusmarja-jahukastele mõõduka, ant-raknoosile ja sõstra-pahklestale hea vastupidavusega.

Foto 3. Moka

’Mulgi must’ on aretatud Johannes Parksepa poolt Pollis sortide ’Polli pikk-kobar’ ja ’Uus must’ ristamisel 1956. aastal. Kuulus Eesti soovitussortimenti aastatel 1984–2001.

Viljad on mustad, läikivad, keskmise suurusega (kesk-mine mass 1,0 g), suhteliselt õhukese kestaga ning paik-nevad keskmise pikkusega või pikas kobaras keskmise tihedusega, sisaldavad suhkruid 7,7%, happeid 2,9% ja C-vitamiini 102 mg 100 g toorkaalu kohta. Viljaliha on keskmise mahlasusega, meeldiva magushapu maitsega. Sobivad nii dessert- kui ka töötlemismarjaks. Põõsas on suur, tihe, veidi laiuv. Asendusvõrseid moodustub roh-kesti. Sort on keskvalmiv, hea talvekindlusega, kesk-

misesaagiline, vastupidav antraknoosile, vastuvõtlik karusmarja-jahukaste ja sõstra-pahklesta suhtes. On kasutatud uute sortide aretamisel lähtevanemana.

Foto 4. Mulgi must

’Musti’ aretas Johannes Parksepp sordi ’Uus must’ vaba-tolmlemisel Pollis 1954. aastal.

Viljad on läikivmustad, suured, üsna paksu kestaga ning paiknevad keskmise pikkusega ja tihedusega kobarates, ebaühtlase valmivusega. Rahuldav dessert- ja hea tööt-lemissort. Põõsas on suur, keskmiselt laiuv, kompakt-ne. Asendusvõrseid annab rohkesti. Sort on keskvalmiv, talvekindel, keskmisesaagiline. Vastupidavus karus-marja-jahukastele, antraknoosile ja pahklestale suhte-liselt hea.

Foto 5. Musti

PUNASE SÕSTRA SORDID:’Krameri punane’ (Krameri 1) on aretatud Otto Krame-ri (35% autorlusest) ja Johannes Parksepa (65%) poolt. Neist esimene kasvatas oma Tallinna koduaias arvata-vasti sordi ’Red Dutch’ (’Hollandi punane’) seemikud, mis ta andis 1950. aastal üle Polli uurimisasutusele. 1954. aastal valis Johannes Parksepp eliitseemiku. Sort kuulus aastatel 1957–1967 Eesti soovitussortimenti.

Viljad on väikesed või keskmise suurusega ja asetsevad

14

Aian

dusf

ooru

m 2

016

tihedalt kobaras, värvuselt punased, läikivad, õhuke-se läbipaistva kestaga. On väga maitsev lauamari. Polli keemialabori nelja analüüsiaasta keskmisena oli marja-des suhkruid 8,0%, happeid 2,15% ja C-vitamiini 22 mg 100 g toorkaalu kohta. Põõsas on keskmise suurusega. Sort on keskvalmiv, hea või väga hea talvekindlusega, keskmisesaagiline, hästi vastupidav antraknoosile jt seenhaigustele.

Foto 6. Krameri punane

’Kurvitsa 4’ aretas Aleksander Kurvits, kes külvas 1946. aastal sordi ’Red Dutch’ (’Hollandi punane’) vabatolm-lemise seemned. Aastatel 1957–1967 kuulus ’Kurvitsa 4’ Eesti soovitussortimenti.

Viljad on keskmise suurusega või suured, punased. Ko-barad on võrdlemisi pikad. Marjad on õhukese läbipaist-va kestaga. Lauamarjana on maitse võrdlemisi hea, sobib ka töötlemiseks. Polli keemialabori nelja analüüsiaasta keskmisena oli marjades suhkruid 6,2%, happeid 2,5% ja C-vitamiini 28 mg 100 g toorkaalu kohta. Põõsas on keskmise suurusega või suur, veidi laiuv. Sort on kesk-valmiv, talvekindel, saagikas, suhteliselt vastupidav antraknoosile jt seenhaigustele. Tolmleb hästi sordisi-seselt. Hea maitse ja suure saagi tõttu tasuks seda sorti kasvatada eriti koduaias.

Foto 7. Kurvitsa 4

KARUSMARJA SORDID:’Aamisepa viljakas’ on aretatud Jõgeva sordiaretusjaa-mas sordi ’May Duke’ vabatolmlemisel 1936. aastal Jo-hannes Aamisepa ja Valve Jaaguse poolt. Pollis sordiuu-rimises alates 1950. aastast. Kuulus Eesti soovitussorti-menti aastatel 1957–1972.

Viljad on pruunikaspunased, helepunase soonestusega, keskmise suurusega, ümarovaalsed, suhteliselt õhukese kestaga. Viljaliha on valkjasroheline, hea hapukasma-gusa maitsega. Hea dessert- ja töötlemismari. Põõsas on jõulise kasvuga, veidi laiuv, lookjate ristuvate okstega. Lehed on rohelised kuni tumerohelised, keskmise suu-rusega, läikivad. Ogad on keskmise pikkuse ja tugevu-sega, võrse allosas nõrgemad ja hõredama asetusega. Asendusvõrseid moodustub keskmisel hulgal. Sort on suhteliselt hilise valmivusega, saagikas, hea talve- ja karusmarja-jahukastekindlusega ning mõõduka vas-tupidavusega antraknoosile. On leplik kasvutingimuste suhtes.

Foto 8. Aamisepa viljakas

’Jaanike’ on aretatud Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepa poolt. Pärineb sordi ’Red Walnut’ vabast tolmlemisest saadud 1940. aasta seemnest. Kuulus aas-

15

Aian

dusf

ooru

m 2

016

tatel 1951–1957 Eesti soovitussortimendi täiendavate sortide nimestikku.

Viljad on keskmise suurusega, ovaalsed, roosakaspu-nased ja roosaka soonestusega. Viljakest on suhteliselt õhuke. Hea laua- ja töötlemismari. Põõsas on keskmise suuruse ja ogad keskmise tugevusega. Sort on keskval-miv, keskmisesaagiline ja talvekindel.

Foto 9. Jaanike

‘Polli esmik’ on aretatud Johannes Parksepa ja Nikolai Murri poolt Pollis sortide ‘Leveller’ ja ‘Houghton’ ris-tamisel 1949. aastal. Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistus alates 1957. aastast.

Viljad on ümarad või ovaalümarad, keskmise suuruse-ga, punased või tumepunased, tihedate ude- ja üksi-kute näärmekarvadega, üsna õhukese kestaga. Viljaliha meeldiva magushapu maitsega.

Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Võrsed kesk-mise jämedusega, kooldunud latvadega. Lehed tu-merohelised hallika varjundiga. Ogad võrsesõlmedel ühe- kuni kolmejagused, suhteliselt tugevad. Asen-dusvõrseid moodustub üsna palju. Sort on keskvalmiv, saagikas, hea talvekindlusega, suhteliselt hea vastupi-davusega jahukastele ja mõõduka vastupidavusega ant-raknoosile.

Foto 10. Polli esmik

’Rae 1’ on aretatud Jaan Raeda sortide ’Red Oak’ ja ’Houghton’ ristamise teel. Eestis hakati teda aedadesse istutama 1946. aastal. Kuulus Eesti soovitussortimenti aastatel 1950–2005.

Viljad on keskmise suurusega või väikesed (2–2,5 g), ümarovaalsed, tumepunased, vahakirmega kaetud. Kest on üsna paks. Viljaliha on rohekas, kesta all puna-ne, hea magushapu maitsega. Laua- ja töötlemismarjad. Polli keemialabori kaheksa analüüsiaasta keskmisena oli marjades suhkruid 5,6%, happeid 2,9% ja C-vitamii-ni 29 mg 100 g toorkaalu kohta. Keskmise valmimisajaga sort. Põõsas on keskmise suurusega, laiuv. Võrsed kool-duvad kaugele ja otsapidi mullale toetuvad ladvad juur-duvad. Ogad on pikad ja tugevad. Sort on keskvalmiv, talvekindel ja jahukastele vastupidav.

Foto 11. Rae 1

16

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Õunamahla kvaliteet sõltuvalt õunte tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodistUlvi Moor, Priit Põldma, Lagle Heinmaa - EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aianduse osakondPiret Raudsepp – EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus

Õunamahla kvaliteeti uuritakse rahvusvahelise projekti raamesEuroopa Liidu mahepõllumajanduse teaduskoostöövõr-gustik ERA-Net CORE Organic Plus valis 2014. aastal rahastamiseks välja üksteist teadusuuringute projekti. Toetust said ka kolm Eesti teadlaste osalusega projekti, mida rahastab Maaeluministeerium. Käesoleva artikli aluseks olevad katsed viidi läbi projekti FaVOR-DeNon-De raames, milles uuritakse maheviljeluses toodetud puu- ja köögivilja ja neist valmistatud toodete (õuna-mahla, maasikamoosi, päikesekuivatatud tomatite ja paprikate) kvaliteeti nii inimtervisele kasulike ühen-dite aspektist (vitamiinid ja teised antioksüdandid) kui ka potentsiaalselt ohtlike ühendite aspektist (allergee-nid ja mükotoksiinid). Eesti töögrupi põhiülesandeks on selgitada välja õunte tootmisviisi, säilitustingimuste ja mahla pressimismeetodite mõju õunamahla kvalitee-dile.

Maheviljelusel on pluss- ja miinuspooledArenenud riikides suureneb nõudlus mahetoodete jä-rele, sest tarbija peab neid tervislikumaks. Et mahevil-jeluses ei ole lubatud sünteetilised taimekaitsevahen-did, siis peab taim ennast ise haiguste ja kahjurite eest kaitsma, tootes sekundaarseid ainevahetusprodukte, millest osad (vitamiinid ja polüfenoolid) on inimter-visele kasulikud. Vähem on räägitud sellest, et näiteks peamine õuntes leiduv allergeen Mal d 1 tekib samuti nii seenhaigustest põhjustatud stressi kui ka keskkon-nastressi toimel. Õunu nakatav rohehallitus aga toodab imetajatele mürgist ühendit patuliini. Kuna patuliin on neurotoksiline ja loodete väärarenguid põhjustav, siis on EL sellele kehtestatud piirnormid: puuviljamahlas ja puuviljatoodetes peaks patuliini sisaldus olema mada-lam kui 50 µg/l ja beebitoitudes madalam kui 10 µg/l.

Kui mahla pressitakse rohehallitusse nakatunud õun-test, sisaldab ka õunamahl patuliini, sest see toksiin ei

hävi pastöriseerimisel. Kuna mahetootmises fungitsiide ei kasutata, on seenhaiguste oht mõnevõrra suurem ja see annab aluse arvata, et maheõuntest pressitud mahl võib potentsiaalselt sisaldada rohkem patuliini. Eestis ei ole patuliini sisaldust maheõunamahlas uuritud. Käes-olevas uuringus määrati kõikidest mahlapartiidest li-saks kasulikele ühenditele ka patuliini sisaldus.

Katseteks pressiti kolm ja pool tonni õunamahlaKuna tegemist on mahetootjatele suunatud projektiga, siis viidi katsed läbi reaalselt väiketootmises kasutata-vate mahlapressidega. Igaks pressitäieks kasutati 100 kg õunu ja kuna sügise jooksul pressiti 35 erinevat varianti mahla, siis tuligi teadlastel seekord tegeleda mittehar-jumuspäraselt suurte õunakogustega. 2015. aastal viidi läbi kolm erinevat katset.

Esimese katse eesmärgiks oli välja selgitada, mille poo-lest erineb mahe- ja tavaõuntest pressitud mahla koos-tis ja kuidas pressimiseelne õunte säilitustemperatuur mahla kvaliteeti mõjutab.

Teise katse eesmärk oli jõuda selgusele, mille poolest erinevad pakkpressiga, lintpressiga ja vesipressiga pres-situd õunamahlad. Katses olid vaid maheviljeluses too-detud õunad.

Kolmanda katse eesmärgiks oli selgitada sordi mõju õu-namahlas esinevatele inimtervisele kasulikele ja kahju-likele ainetele. Selles katses kasutati nii Norrast, Taanist kui Eestist pärit maheõunu.

Mahe- ja tavaviljelusest pärit õunte säilivus ja õunamahla kvaliteetKuna Eestis ei kasutata maheviljeluses õunaaedades tai-mekaitsevahendeid ja paraku jääb vanades õunaaedades sageli puudulikuks ka võralõikus, siis saadakse lauaõu-na kvaliteediga vilju väga vähe ja suurem osa Eesti ma-

17

Aian

dusf

ooru

m 2

016

hetootmise õuntest pressitakse mahlaks. Kuna füüsili-selt ei ole võimalik kogu saaki korraga mahlaks teha ja talisordid ei ole sügisel korjates veel ka tarbimisküpsed, tekib vajadus õunu säilitada. Reeglina peaks õunu säi-litama võimalikult madalal temperatuuril (0…2°C). See aga eeldab jahutussüsteemiga hoidlaid. Mitmetel väike-tootjatel on võimalus kasutada vaid välisõhuga jahutata-vaid hoiuruume, mille temperatuur on eriti sooja sügise korral õunte jaoks liiga kõrge. Tundsime huvi, kuidas säilitustemperatuur mõjub õunte kvaliteedile ja mille poolest erineb soojemas ja jahedamas hoidlas säilitatud õuntest pressitud mahl. Katses oli nii tava- kui mahevil-jelusest kolm sorti õunu, mida säilitati +3 ja +9°C juures (Joonis 1). Sordi ‘Krameri tuviõun’ variantidest pressiti mahl 22. novembril, ‘Krista’ ja ‘Talvenauding’ pressiti mahlaks 07. detsembril. Kasutati vesipressi Lancman ja mahl pastöriseeriti 85°C juures.

Joonis 1. Mahe- ja tavaviljeluses kasvanud õunte säilituskatse variandid

’Talvenauding’ ja ’Krameri tuviõun’ riknesid soojemas hoidlas oluliselt kiiremini (Joonis 2). Viimase sordi pu-hul oli kahe kuu jooksul +3°C juures riknenud 6% õun-test, +9°C juures aga juba 22% õuntest. ’Krista’ õunad säilisid teiste sortidega võrreldes paremini ja säilitus-temperatuur põhjustas säilituskaos vaid keskmiselt 2% suuruse erinevuse.

Mahe- ja tavaviljeluses kasvanud õunad erinesid ka oma algse C-vitamiini sisalduse poolest. Maheviljeluses kas-vanud ’Krameri tuviõun’ sisaldas võrreldes tavaviljelu-se õuntega 56% rohkem C-vitamiini, ’Talvenaudingu’ puhul oli maheõunte C-vitamiini sisaldus 10% suurem. ’Krista’ puhul oli aga vastupidi: tavaviljeluses kasvanud õunad sisaldasid 24% rohkem C-vitamiini. Säilitustem-

peratuuril oli erinevatest sortidest õunte C-vitamiini si-saldusele ühesugune mõju: soojemas hoidlas säilitatud õunte puhul oli C-vitamiini sisaldus oluliselt väiksem kui külmemas hoidlas säilitatud õuntes. Mahlades oli C-vita-miini kogus paraku kõikides variantides peaaegu olematu, kuna askorbiinhape laguneb kergesti õhuga kokkupuutes.

Tervisele kasulike polüfenoolide sisaldusele oli mõju nii vil-jelusviisil kui säilitustemperatuuril. Maheviljeluses kasva-nud ’Krameri tuviõun’ ja ’Talvenauding’ sisaldasid võrrel-des tavaviljeluses kasvanutega suuremas koguses enamik-ku mõõdetud polüfenoolidest. ’Krista’ puhul taolist mõju ei täheldatud. Põhjus võis peituda selles, et esimesed sordid korjati vanadelt, pikka aega lõikamata puudelt, kus stres-sifaktoreid on rohkem. ’Krista’ puhul olid puud nooremad ja nii tava- kui maheaias teostati igal aastal võralõikust.

Säilitustemperatuur mõjutas eelkõige sordi ’Talvenau-ding’ mahevariandi õunte kvaliteeti, mille puhul +9°C juures säilitatud õuntest pressitud mahl sisaldas oluliselt vähem polüfenoole. Ka teiste sortide puhul võis mahe-viljeluses kasvatatud õuntes märgata statistiliselt olulist polüfenoolide vähenemist, kuid inimtervise seisukohalt olid muutused kogustes väikesed.

Joonis 2. Õunte riknemine 2015. aasta sügisel sõltuvalt viljelusviisist ja säilitustemperatuurist. Jooniste tulpadel samade tähtedega tähistatud väärtused ei erine üksteisest statistiliselt oluliselt.

18

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Mahlade sensoorne analüüs ehk maitseomaduste profes-sionaalne hindamine inimese meeleorganite abil on Taa-ni partnerite ülesanne ja tulemused alles selguvad, kuid maitsega on seotud ka õunamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhe. Selle alusel võib öelda, et viljelusviis mahlade maitseomadusi ei mõjutanud, küll aga olid soojemas hoid-las seisnud õuntest pressitud mahlad reeglina magusamad.

Pressimismeetodi mõju õunamahla kvaliteedilePressimismeetodi mõju selgitamiseks tehti mahla kolme erineva mahlapressiga (Joonis 3) nelja erineva sordi õun-test.Pressidest kasutati pakkpressi Voran 100P2, lintpressi Voran EBP 500 ja vesipressi Lancman (Joonised 4, 5 ja 6).

Joonis 3. Õunamahla pressimismeetodite võrdluskatse variandid

Joonis 4. Vesipress

Joonis 5. Pakkpress

Joonis 6. Lintpress

Pressimismeetodid mõjutasid oluliselt õunamahla kvali-teeti. Pakkpressi puhul on protseduur kõige aeglasem ja purustatud õunasegu puutub õhuga rohkem kokku. See põhjustab mitmete kasulike polüfenoolide oksüdeeru-mist ja mõjutab nii mahla maitset kui värvust. Pakkpressi mahlad olid võrreldes lintpressi mahladega oluliselt tu-medamad (Joonis 7) ja rikkalikuma maitsega. Kuigi sen-soorse analüüsi spetsialistid Taanist ei ole mahlade mait-set veel hinnanud, siis pilootkatsed Eesti tudengitega näitasid, et enamikule meeldis pakkpressi mahl rohkem kui lintpressi oma. Vesipress on nii protsessi kiiruselt kui mahla kvaliteedilt vahepealne: protsess on pakkpressiga võrreldes oluliselt kiirem, lintpressiga võrreldes aegla-sem. Mahl jääb värvuselt heledam kui pakkpressi mahl.

Joonis 7. ’Krameri tuviõunast’ pressitud mahla värvus sõltus oluliselt pressimismeetodist: vasakul pakkpressiga pressitud mahl (tumedam), paremal lintpressiga pressitud mahl (heledam)

19

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Tervisele kasulike ühendite aspektist pressimismeetodil C-vitamiini sisaldusele mõju ei olnud. Sõltumata pressi-misviisist oli C-vitamiini sisaldus mahlades kaduvväike (vesipressiga pressitud ’Krista’ mahlas oli kõige enam C-vitamiini, kuid sisaldus oli vaid 2mg/100ml).

Oluliselt mõjutas pressimismeetod aga polüfenoolide la-gunemist. Enamiku polüfenoolide sisaldus oli kõige ma-dalam pakkpressiga valmistatud mahlades. Vesipress ja lintpress avaldasid polüfenoolidele sõltuvalt ühendist erinevat mõju. Näiteks protsüanidiin B2 sisaldus oli vesipressi mahlades oluliselt madalam kui lintpressi mahlades (Joonis 8), samas oli kvertsetiin 3-D-glüko-siidi sisaldus mitmetes variantides vesipressi mahlades kõrgem (Joonis 9). Mõlemat nimetatud polüfenooli pee-takse südame-veresoonkonna haiguste riski vähenda-vateks antioksüdantideks.

Joonis 8. Protsüanidiin B2 sisaldus õunamahlades sõltuvalt sordist ja pressimismeetodist 2015. aasta sügisel. Jooniste tulpadel samade tähtedega tähistatud väärtused ei erine üksteisest statistiliselt oluliselt

Joonis 9. Kvertsetiin 3–D-glükosiidi sisaldus õunamahlades sõltuvalt sordist ja pressimismeetodist 2015. aasta sügisel. Jooniste tulpadel samade tähtedega tähistatud väärtused ei erine üksteisest statistiliselt oluliselt

Õunamahlade patuliini sisaldus Katses olnud 35-st õunamahla variandist sisaldasid pa-tuliini üle määramispiiri vaid neli (Tabel 1). Samas kaks neist sisaldasid patuliini üle lubatud piirnormi. Üldi-selt on teada, et patuliini sisaldavad rohehallitusse na-katunud viljad, seetõttu eemaldati katsest enne mahla pressimist kõik haigustunnustega õunad. Visuaalselt eristatavate rohehallituse tunnustega õunu oli katses

väga vähe (3,5 tonnis kokku vaid kümmekond). Igaks juhuks eemaldati ka kõik mustmädaniku ja laomäda-niku tunnustega õunad. Vaid kaltsiumipuuduse laiku-dega ’Krameri tuviõun’ pressiti mahlaks. Nii Taanist kui Norrast meile saadetud õunad olid väga ilusad, rikne-mistunnustega olid vaid üksikud õunad. Seda üllatavam oli kõrge patuliinisisaldus ’Ahrista’ ja ’Discovery’ (Joo-nised 10 ja 11) mahlas. Põhjus on siiamaani teadmata. Üks võimalikke seletusi taolisele leiule võib olla nende sortide vastuvõtlikkus südamikumädanikule. Kuna õunu ei lõigatud pooleks, ei ole teada, kui paljudel neist võis südamikumädanikku esineda. Teine võimalik se-letus oleks see, et õunad olid rohehallitusse nakatunud ja seen hakkas mükotoksiini tootma enne, kui ilmnesid silmaga nähtavad riknemistunnused. Järgmisel aastal katset korratakse, et selgitada välja patuliini esinemise põhjus.

Tabel 1. Mükotoksiini patuliin sisaldus õunamahlades 2015. aasta sügisel.

Sort Päritolu Viljelusviis/säilitustemp.

Patuliini sisaldus

Ahrista Taani Mahe 197 µg/l

Discovery Norra Mahe 60 µg/l

Krameri tuviõun

Eesti Mahe, + 9°C 6 µg/l

Krameri tuviõun

Eesti Tava, + 3°C 17 µg/l

Joonis 10. Taanis maheviljeluses kasvatatud ‘Ahrista’ õunad enne mahla pressimist

20

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Joonis 11. Norras maheviljeluses kasvatatud ‘Discovery’ õunad enne mahla pressimist

KokkuvõtteksEsialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et inimtervisele ohtliku mükotoksiini patuliin esinemine maheviljelu-

ses toodetud õuntes ei ole tõenäolisem kui tavatoodetud õuntes. Polüfenoolide sisaldus on tavaviljeluses kasva-tatud õuntega võrreldes kõrgem vähem hooldatud ma-heaedade õuntes.

Väiketootjad, kes säilitavad õunu kuni mahla pressimi-seni optimaalsest kõrgemal temperatuuril, peavad ena-miku sortide puhul arvestama suurte säilituskadudega. Samas ei suurendanud +9°C säilitustemperatuur katses olnud sortide viljades patuliini sisaldust ega mõjutanud negatiivselt õunamahla maitseomadusi. Kasulike polü-fenoolide sisaldus oli soojemas hoidlas säilitatud õuntest pressitud mahlas mõnevõrra väiksem.

Mahlapressidest tuleks võimaluse korral eelistada lint- või vesipressi, kuna pakkpress põhjustab mitmete kasu-like polüfenoolide lagunemist.

Lähitulevikus selgub, kuidas mõjutab viljelusviis, õunte säilitustemperatuur ja pressimismeetod õunamahlas si-salduvate allergeenide sisaldust.

TänusõnadAutorid on tänulikud Maaeluministeeriumile projekti finantseerimise eest ja õunakasvatajatele Imbi Rohejär-vele, Nils-Naatan Kaivole, Tuuli Ermelile ja Margus Pe-dakule katsematerjali eest. Täname ka katsetel abiks ol-nud kolleege EMÜ aianduse ja mullateaduse osakonnast ja Polli Aiandusuuringute Keskusest.

21

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Puukoolimajandust ähvardavatest ohtudestToivo Univer, EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus

Eesti puuviljanduses, sh. puuviljade ja marjakultuuride paljundamisel esineb vajakajäämisi, mis kahandavad meie aiandustootjate konkurentsivõimet turul. Põllu-majanduskõlvikute hulgas on puuvilja- ja marjakultuu-ride kasvupinna osakaal suhteliselt väike, kuid aiandus vajaks enam tähelepanu. Aianduses leiab rakendust arvukalt inimtööjõudu. Saagikorje ajaks tuuakse hoo-ajatöölisi Ukrainast ja mujalt. Puuvilja- ja marjaistan-dusi on hakatud rajama välismaalt (Hollandist, Poolast, Lätist) sisse toodud istikutega ning puukoolid tarnivad odavaid pookealuseid istikute tootmiseks. Selline tege-vus kätkeb ohtu - võib kaasa tuua taimehaigusi ja kah-jureid.

Viimasel ajal on kindlaks tehtud mitme väga ohtliku haiguse esinemine Eestis. Viljapuude bakterpõletiku ja ploomirõugete avastamine on häirekellaks, mistõttu on vajadus hinnata kriitiliselt puukoolimajandust kui ter-vikut.

Viljapuu bakterpõletik on väga ohtlik haigus, mis on jõudnud Lääne - Euroopast Baltikumi. Leedus oli esma-leid 2005. aastal, Lätis ja Valgevenes 2007. aastal, Eestis avastati haigus noorel pirnipuul Viljandimaal aga aastal 2013. Taime välispildis annab haigusest märku noortel võrsetel tippude kõverdumine 180° allapoole ehk nn. „karjusekepi sümptom“. Hiljem võrsed kuivavad. Tüvele ja okstele tekivad koorehaavandid. Haigestunud taime-osadest eritub piimvalgeid või kreemikaid bakterlima tilku. Bakter talvitub puukoores tüvehaavandite serva-des. Noored puud võivad hävida ühe-kahe aasta jooksul. Vanematel puudel kasv pidurdub. Paikne levik toimub peamiselt tolmeldavate ja taimemahla imevate putukate vahendusel. Puu esmane nakatumine bakterpõletikku toimub õite kaudu. Hiljem õitsval puul õied muutuvad pruuniks ja kuivavad. Mesilased ja teised putukad kan-navad haigust väga kiiresti edasi ja bakter tungib kõigis-se taimeosadesse. Soodsad tingimused bakteri levikuks on temperatuur üle +18° C ja samal ajal kõrge õhuniiskus.

Teise väga ohtliku haiguse - ploomrõugete - esinemi-sel ilmnevad täielikult välja arenenud lehtedel selgesti märgatavad hele- kuni kollakasrohelised laigud, mille läbimõõt ulatub 5-6 millimeetrini. Viljadel esinevad kärbumislaigud, kus viljakesta all on viljaliha täide-tud klaasja kummitaolise massiga. Viljad muutuvad söömiseks kõlbmatuks ja varisevad enneaegu. Haigust kutsub esile laineline kepjas viirus, mis nakatab palju-

sid luuviljalisi, sealhulgas kirsipuu liike. Ploomirõugete viirust siirutavad lehetäid. Samuti levib haigus ploo-miistikutega, kuid seal on see latentsel kujul, sest ploo-mirõugete inkubatsiooniperiood on üks aasta. Ploomi-rõugete esinemise kahtlus oli esmakordselt 1987. aastal. Teaduste Akadeemia Eksperimentaal-Bioloogia insti-tuudi teadur Alfred Tiits juhtis tähelepanu heleroheliste laiguliste lehtedega ploomipuudele Mornas sealse pea-hoone juures asuvas aias pargiäärsetes ridades. Kahjuks ei võetud kahtlase lehestikuga puudelt proove haigus-tekitaja tuvastamiseks laboratooriumis. Polli katsebaa-si taimehaiguste spetsialisti Evald Pärteli arvates võisid sarnaseid heledaid ümaraid laike põhjustada ka rohu-lutikad, kes toitudes imemissuitsete abil lehemahlast tekitavad laike. Igal juhul ploomiviljadel kahjustuse märke ei ilmnenud. Nüüd on ploomirõugete esinemine Eestis tuvastatud. 2014. aasta mais-juunis Põllumajan-dusameti taimetervise osakonna inspektorite kontrol-li käigus puukoolidesse võeti proovid laboratoorseks analüüsiks. Metoodika kohaselt toimus proovide võt-mine enne kuumade ilmade tulekut, siis, kui taim on aktiivses kasvufaasis. Kõrgete temperatuuride mõjul viiruse kontsentratsioon taimekudedes väheneb. Proo-vid võeti emapuudelt ja istikutelt eraldi. Kasutati ELISA testi. Laboratoorse analüüsi tulemusena tuvastati ploo-mirõuged seitsmes puukoolis: Harju-, Jõgeva-, Pärnu-, Põlva-, Tartu- ja Saaremaal (Brizmer 2015). Järgmisel aastal viidi ploomirõugete seire läbi kõikides puukooli-des, kus kasvatatakse luuviljalisi ning tehti ettekirjutus 15 puukoolile (PMA – www.pma.agri.ee). Ettekirjutuse aluseks oli „Taimekaitseseaduse“ § 6, lõige 1, mille järgi „taimed peavad olema vabad ohtlikest taimekahjusta-jatest“ ja taimi võib müüa Eesti piires.

Õunviljaliste viroosidest on tuntuim õunapuumosaiik. Nakatunud õunapuude lehtedel esinevad mitmesugu-sed laigustused. Laikude värvus on enamasti kreemjas. Haigestunud puude võrsete kasv pidurdub, aastakasvud jäävad lühikeseks, viljad väikeseks ja saagikus väheneb kolmandiku võrra. Veel ohustavad õunapuid sellised viirushaigused nagu nõialuudsus, õunapuu-rosetsus, õuna-rohekortsviljalisus, õunapuu-koldlaiksus, õuna-puu-sämptüvelisus. Viirushaigusi esineb ka sõstardel, vaarikal ja maasikal. Ülaltoodust johtub, et puuvilja- ja marjakultuuridel mitmesuguste viirushaiguste esine-mine on reaalsus. On pakiline vajadus ohtlikumate vii-rushaiguste levikut ohjata. See eeldab rakendusuurin-guid ja taimetervise kontrollimeetmete kooskasutamist.

22

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Paarkümmend aastat tagasi uuriti Läti Põllumajandu-se Akadeemia viirushaiguste probleemlaboris õunapuu 50 sordi ja 33 pookealuse saastatust latentses seisundis viirushaigustega (Shvartsbach, J., Milinsh, G. 1982). Viirushaiguste esinemine uuritavates proovides tehti kindlaks rohttaimedest indikaatorite ja kasvuhoones poogitud õunapuude abil, kus vahepoogendiks olid Malus platycarpa, Spy 227 ja R-12740-7A. Pollist saade-ti Jelgavasse testimiseks Eesti sorte ja pookealuseid. 1977. aasta analüüsides olid viirushaigusvabad õuna-puu `Antonovka ja `Joonik aniisi` seemikalused ning vegetatiivalustest E15, E19, E20, E28, E51, E53, E55, E56 ja E63. Viirushaigused esinesid pookealustel E30 ja E37. Latentses seisundis viirushaigustega olid kõik vanemad Inglismaal aretatud M ja ka MM tüüpi pooke-alused, nagu ka Venemaal Budagovski poolt aretatud alusetüübid, mis olid kogutud Lätist ja mida analüüsiti ajavahemikus 1969-1979. Pollist saadetud õunasortidel `Talvenauding , `Sügisdessertõun , `Sidrunkollane ta-liõun , `Põltsamaa taliõun , `Sügisjoonik` ja `Cortland´ viirusinfektsiooni tunnuseid ei olnud. Samal ajal olid viirusnakkuse tunnused sortidel `Tellissaare ühe in-dikaatori ja sordi `Kiir ning `Paide taliõun kõigi kol-me indikaatori puhul. Paljud laialt levinud vanad õu-napuusordid nagu ´Valge klaarõun , `Liivi sibulõun , `Leedu pepin , `Borovinka ja `Melba olid nakatunud. Termoteraapia meetodit kasutades saab latentsel kujul esinevatest viirustest vabaneda. Jelgava teadlastel õn-nestus saada viirustest puhtad kloonid sortidel `Val-ge klaarõun , `Lobo , `Spartan , ´Safran- pepin , `Tartu roosõun ja `Tellissaare . Lätis tehtud uurimustöö alusel rajati spetsiaalne õunapuusortide viirusvaba emapuu-aed Pollis möödunud sajandi 80ndail aastail. Rakendati tööle vastav spetsialist - puukooli agronoom. Mitme-suguste reformide käigus eelnimetatud emapuude aed likvideeriti.

Eelkäsitletu põhjal võib väita, et seemikalused on üld-juhul viirushaigusvabad. Ploomirõugete levik toimub haigetelt puudelt võetud pookematerjali kaudu. Enam-levinud õunapuukloonalused võivad olla viirusest na-katunud, kuid viirusvabade istikute tootmine on või-malik.

Kuidas võiks välja näha istikutetootmise skeem Eestis? Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali nõu-ded (PM ministri määrus 08.06.2011 nr.52) kehtestab neli erinevat taset: supereliit-, eliit-, sertifitseeritud ja kontrollitud paljundus- ja istutusmaterjal. Käesoleval ajal toodetakse Eestis ainult kõige madalamat järku ehk kontrollitud istutusmaterjali. Võimalusi on enamaks.

Foto 1. Istikute kasvatamine kilehoones on Eestis üha enam populaarne. Foto: Ave Kikas.

Viljapuusortide omajuursed algpuud on lähtematerja-liks kõrge väärtusega supereliit-paljundusmaterjali kas-vatamisel. Eesti sordiregistrisse kantud sortide algpuud kasvavad mitmel pool Eestis. Näiteks Pollis Aleksander Siimoni ja Kalju Kase sordid, Tartus Aleksander Kurvitsa sordid, Tallinnas Otto Krameri pirnisort Tallinna pikk , Kuivajõel Harjumaal Uno Kivistiku sordid jne. Need alg-puud vajavad erilist hoolt ja riiklikku toetust, mis võiks olla 50 – 100 eurot algpuu kohta aastas. Võrdluseks – sordiaretaja/omanik maksab riigilõivu kaitse all olevalt sordilt aastas 26 – 51 eurot.

Eesti Maaülikooli PKI Polli Aiandusuuringute keskuse kollektsioonaedades kasvab üle 1000 säiliku puuvilja- ja marjakultuure. Geenivaramu on rahastatav riikliku programmi alusel. Geenivaramu säilikud on aluseks sordiehtsa paljundusmaterjali tootmisel. 2015. aastal kontrolliti Polli luuviljaliste kollektsioonis ploomirõu-gete esinemist. Kõik emapuudelt võetud proovid olid viirustest puhtad. Viirushaiguste kontrolli vajavad ve-getatiivsed pookealused ja õunviljaliste sordid.

Foto 2. Pookealuste silmastamine traditsioonilises puukoolis esimesel väljal. Foto: Ave Kikas.

23

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Väärtuslik puuvilja- ja marjakultuurisortide kollekt-sioon on Räpina Aianduskoolis, Palmse mõisaaias ja Raimo Aasa puuviljaaias. Neist võiks kujuneda pooke-okste emaaiad ümbruskonna väiketootjatele.

On tekkinud vajadus kontrollitud istutusmaterjalist jõuda kõrgemat järku eliit- ja sertifitseeritud ehk tun-nustatud istutusmaterjali tootmiseni. Sertifitseeritud ehk tunnustatud istutusmaterjali kasvatamise eeldu-seks on puukoolis paljundatavate sortide viirusvaba paljundusmaterjali - nii pookealuste kui ka emapuu-de - olemasolu. Sellesuunalised eeltööd on käivitunud. Eesti Aiandusliidu puuviljanduse komisjon on külasta-nud enamikke suuremaid puukoole. Ekspertide töö tu-lemusena on puukoolides registreeritud viljapuusortide tunnustatud emataimed.

PMA taimetervise registrisse kantud puukoolides vajavad puuvilja- ja marjakultuuride emaistandused perioodilist kontrolli üks kord 5-7 aasta jooksul. See ülesanne võiks olla Eesti Aiandusliidu puuviljanduse ekspertkomisjonil.

Puukoolide paljundusistandustes tehakse riiklikku tai-metervise kontrolli igal aastal. Toodetavate ja müügile suunatud istikute sordiehtsuse kontrolli peaks tegema selleks volitatud tunnustaja. Selleks tuleks viia „Taimede paljundamise ja sordikaitseseadusesse“ või sellest lähtu-vasse ministri määrusesse sisse täiendus, et kujundada põllukultuuride põldtunnustaja kõrvale analoogne, s.t. puuvilja- ja marjakultuuride sortidega tegelev põldtun-nustaja. Eesti Aiandusliidul tuleks pöörduda nende kü-simuste ja ettepanekutega Eesti Maaeluministeeriumi poole.

Puuvilja- ja marjakultuuride sortide põldtunnustajate koolitamine saaks olla Eesti Maaülikoolis, kus on olemas spetsiaalne õppeaine – „Pomoloogia“.

Puukooliaednike väljaõpe ja täiendkoolitus võiks olla Räpina Aianduskoolis, kus on olemas pikaajalised aedni-ke koolitamise kogemused.

Eliitpaljundusmaterjali tootmine Eestis seniajani puu-dub. Puukoolide jaoks sordiehtsate ja viirusvabade elii-tistikute tootmise käivitamine eeldab kolme asutuse: Eesti Maaülikooli PKI Polli Aiandusuuringute keskuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi Biotehnoloogiakeskuse EVIKA ja Saku Põllumajandusuuringute keskuse koos-tööd riikliku tellimuse/rakendusuuringu alusel.

Eesti Maaülikooli PKI Polli Aiandusuuringute keskus on sordiehtsa paljundusmaterjali säilitaja. Põllumajan-dusuuringute keskuse viroloogide poolt peaks läbima viirushaiguste testimise kõik Eestis aretatud ja enam paljundatavad viljapuusordid. Juhul, kui avastatakse viirushaiged säilikud, tuleks need puhastada viirushai-gustest termoteraapia meetodil. See ülesanne on otstar-bekas esitada Eesti Taimekasvatuse Instituudi bioteh-noloogia keskusele EVIKA. Seal on olemas kasvuhooned ja laboriseadmed ning oskusteave meristeem-meetodil taimede paljundamisel. Viirushaigustest tervendatud ja kontrollitud omajuursed meristeemtaimed tuleks säili-tada spetsiaalses kilehoones.

Kokkuvõtteks. Viljapuu- ja marjakultuuride istutusma-terjali turul ületab pakkumine nõudluse. Sellele aitab kaasa väljastpoolt Eestit sisse toodud materjal. Turukon-kurentsis püsimiseks on vaja istikute tootmist mehhani-seerida ja hakata tootma kõrgema kvaliteediga istikuid.

Infoallikad: PMA – www.pma.agri.eeMaria Brizmer, 2015. Taimetervise riskid puukoolides. Aiandusfoorum 2015, lk. 29…31.

Tänan Helve Henningut toetava sõna eest.

24

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Väetamise ja kasvukoha valgustingimuste mõju neegri-hiidhirsi sortide dekoratiivsuseleEle Vool, Žanna Politsinski, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aianduse osakond

Suvelillede valik võib tunduda lai, kuid taimi valima hakates võime ikkagi seista silmitsi faktiga, et meelepä-rased liigid ei sobi tulevase kasvukoha valgustingimus-tega. Eriti problemaatilised on varjulised kasvukohad, kuhu üheaastaste õisdekoratiivsete taimede valik on kesine. Selle tõttu tuleb otsida alternatiive lehtdekora-tiivsete liikide hulgast. Üheks lahenduseks on kõrreli-sed, mis on end juba kui graatsilise ja kontraste välimu-sega taimed suvelillede kompositsioonides tõestanud.

Neegri-hiidhirss (Pennisetum glaucum) ja tema sordid on ühed silmatorkava välimusega kõrrelised nii lehe kui ka õisiku värvi ning taime kõrguse poolest. Seda, et liigi purpursete lehtedega sort on populaarne, kinnitavad ka tõsiasjad, et 2003. aastal anti sordile ’Purple Majest-ry’ All-America Selections poolt kuldmedal ning 2005. aastal pälvis Chelsea Flower Show-l pronksmedali kom-positsioon, kus kasutati ’Purple Majesty’ taimi.

Neegri-hiidhirss on põuakindel ja mulla suhtes vähe-nõudlik, kuid eelistab päikeselist ja tuulte eest kaitstud kasvukohta. See, kuivõrd esinduslikult avalduvad liikide sordiomased tunnused, sõltub oluliselt kasvukoha valgus-tingimusest ja toitainete kättesaadavusest. Seetõttu võivad taimed kasvada hästi ja olla dekoratiivsed ka eeldatavast looduslikust keskkonnast erinevates valgusoludes, kui on tagatud piisav niiskuse ja toitainete sisaldus pinnases.

2015. aasta suvel uuriti Tartu Ülikooli Botaanikaaias kas-vukoha valgustingimuste ja väetamise mõju neegri-hiid-hirsi sortide ’Purple Majestry’, ’Purple Baron’ ja ’Jester’ (fotod 1 ja 2) haljastusväärtusele. Katmikalal seemnest ette kasvatud taimed istutati 2 l pottidesse ja jagati kolme välitingimustes asuva kasvukoha vahel: (1) päikeseline, mis oli kogu päeva päikesele avatud; (2) poolvarjuline, kus taimedele tagati 7 tundi päevast päikesevalgust; (3) varjuline, mis oli vaid kolm tundi päikesele avatud. Väe-tamise mõju hindamiseks kõrvutati (1) väetamata tai-med (2) üks kord 29. aprillil kontrollitud lahustuvusega membraanväetist Osmocote 14-8-11 (1,5 g poti kohta) saanud taimede ja (3) Osmocote ning 15. juunil granu-leeritud väetist Cropcare 11-11-21 (2 g poti kohta) saanud taimedega. Taimi kasteti vastavalt vajadusele ja tagati ühtlane kasvusubstraadi niiskusesisaldus.

Foto 1. Neegri-hiidhirsi sordid ’Jester’ (kollase alatooniga), ’Purple Baron’ (keskmine), ’Purple Majestry’ 15. juulil päikeselisel kasvukohal (autor Ž. Politsinski).

Taimede kõrgust mõjutab kasvukohas saadav valgus Suvelillede kõrgus määrab ära taimede asetuse kompo-sitsioonis. Ebasoodsates tingimustes kasvades võivad taimed jääda madalaks ja mitte täita oma funktsiooni olla värviandja lilleseades. Katses olnud sortidest kas-vasid kõige kõrgemaks (keskmine 101 cm) sordi ’Purp-le Majestry’ taimed, mis võiksid täita kompositsioonis näiteks aktsenttaime funktsiooni (joonis 1). Selle sordi hulgas mõõdeti kõige kõrgemad taimed poolvarjuliselt kasvukohalt. Samas soodustas varjulisel kasvukohal väetamine kõrgemate taimede kasvu. Sordi ’Purple Ba-ron’ taimed olid kolme sordi võrdluses keskmist (66 cm) kasvu. Tema puhul oli märgata selget seost taimede kõr-guse ja valguse ning kasvusubstraadi kõrgema toitaine-te sisalduse vahel. Nimelt olid päikeselisel kasvukohal Osmocote+Cropcare väetist saanud taimed oluliselt kõr-gemad kui väetamata ja ainult Osmocote väetist saanud taimed. Samas poolvarjulisel kasvukohal oli väetamise mõju vastupidine. Sordi ’Jester’ taimed olid aga kolmest sordist kõige madalamad (keskmine 37 cm). Selle sordi puhul kasvasid aga kõige kõrgemad taimed päikeselisel kasvukohal ja väetamine ei soodustanud üheski kas-vukohas taimede kõrgust. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasvukoht ja väetamine mõjutasid neegri-hiidhirsi sor-tide kõrgust erinevalt ja pigem avaldasid mõju kasvuko-ha valgusolud.

25

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Foto 2. Neegri-hiidhirsi sordid ’Jester’ (kollase alatooniga), ’Purple Baron’ (keskmine), ’Purple Majestry’ 19. augustil päikeselisel kasvukohal (autor Ž. Politsinski).

'Purple Majestry'

94 95 93

117 112 10991 96

104

0

20

40

60

80

100

120

Taim

ede

kõrg

us, c

m

'Purple Baron'

5469 76 77 73 67 64

5165

0

20

40

60

80

100

120

Taim

ede

kõrg

us, c

m

'Jester'

47 48 46 39 40 37 38 37 33

-30

20

70

120

Kpäike

O0

OC0

Kpoolvari

O0

OC0

Kvari

O0

OC0

Taim

ede

kõrg

us, c

m

Joonis 1. Neegri-hiidhirsi sortide ’Purple Majestry’, ’Purple Baron’ ja ’Jester’ taimede kõrgus (cm). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC – Osmocote+Cropcare.

Päike ja väetamine soodustavad lopsakamat taimede kasvuTaimede lopsakusest rääkides ei piisa ainult kõrguse võrd-lusest, oluline on ka puhmiku kohta moodustuvate varte arv. Üldiselt võib eeldada, et mida suurem on taime ha-runemine, seda laiemaks ta kasvab ja seda enam kasvu-ruumi tuleb talle kasvukohal jätta. Väiksema varte arvuga

(keskmiselt 2,1) oli katses sort ’Purple Majestry’ (joonis 2). Suurim varte arv taime kohta oli sellel sordil päikeselisel kasvukohal ja eriti - ehk üle poole suurema arvukusega Osmocote+Cropcare variandis. Ka teistes kasvukohtades oli märgata tendentsi, et väetamine suurendab varte arvu taime kohta. Sordil ’Purple Baron’ moodustus keskmiselt 2,7 vart taime kohta. Sealjuures suurendas kõigis kasvu-kohtades väetamine varte arvu, kuid ülekaalukalt jällegi päikeselisel kasvukohal. ’Jester’ oli sortidest ülekaalukalt suurima (4,5) varte arvuga taime kohta. Ka tema puhul oli suurim varte arv päikeselisel kasvukohal, kuid erine-valt kahest eelmisest sordist ei avaldanud väetamine nii selget mõju. Samas on märkimisväärne, et varjulisel kas-vukohal suurendas ka Osmocote+Cropcare lisamine varte arvu. Kokkuvõtteks võib öelda, et mida rohkem päikest ja lisaväetist taimed saavad, seda paremini neegri-hiidhirsid harunevad ja seda lopsakamad nad on. Samas tuleb aga arvestada sortide kasvuvormi omapäradega ja lähtuvalt sellest neile kompositsioonis roll anda.

'Purple Majestry'

2,2 2,8

5,2

1 1,4 1,6 1,2 1,6 2,2

0

2

4

6

8

10

Vart

e ar

v ta

ime

koht

a,

tk.

'Purple Baron'

2,84,2 4,4

1,62,4 2,4

1,42,6 3

0

2

4

6

8

10

Vart

e ar

v ta

ime

koht

a, tk

'Jester'

7,8 8,6 8,0

3,4 3,4 3,0 2,8 3,0 4,0

02468

10

Kpäike

O0

OC0

Kpoolvari

O0

OC0

Kvari

O0

OC0

Vart

e ar

v ta

ime

koht

a, tk

Joonis 2. Neegri-hiidhirsi sortide ’Purple Majestry’, ’Purple Baron’ ja ’Jester’ varte arv taime kohta (tk.). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC – Osmocote+Cropcare.

26

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Lehtede värvuse intensiivsus sõltub sordi omadustestVärv on üheks sordi tunnuseks, kuid kahjuks ei pruu-gi selle intensiivsus ebasoodsates tingimustes tõetruult avalduda, jättes taimest kahvatu või isegi ebaterve üld-mulje. Lehtede intensiivsust mõõdetakse skaalas 0-60, kus 0 on iseloomustav sõnaga tuhm ja 60 erk. Kolme sor-di võrdluses olid kõige tuhmimad (7,0) sordi ’Purple Ma-jestry’ lehed. (joonis 3). Selle sordi kõige intensiivsemat värvi lehed olid päikeselisel kasvukohal ja väetamine seal mõju ei avaldanud (joonis 3). Samas poolvarjulisel kasvukohal tõstis Osmocote+Cropcare ning varjulisel Osmocote-ga väetamine lehtede värvuse intensiivsust. Sordi ’Purple Baron’ puhul ei parandanud ühelgi kas-vukohal väetamine lehtede värvuse intensiivsust, kuid seda tegi päike. ’Jester’ oli kolme sordi hulgast kõige intensiivsema (16,6) lehevärviga. Tema puhul ei eris-tunud päikeselise kasvukoha taimede lehtede värvuse intensiivsus oluliselt poolvarjulise või varjulise kasvu-koha taimedest. Vastupidiselt eelmistele sortidele olid märgatavalt intensiivsema värvusega poolvarjulisel ja varjulisel kasvukohal Osmocote+Cropcare-ga väeta-tud taimede lehed. Kokkuvõtteks võib öelda, et lehtede värvuse intensiivsus sõltub esmajoones sordist, seejärel kasvukoha valgusoludest ja siis väetamisest. Samas peab aga rõhutama päikese olulisust värvuse intensiivsusele ja seda eriti punase põhitooniga sortide puhul. Nimelt olid päikeselisel kasvukohal ’Purple Majestry’ ja ’Purple Baron’ kirkama värvusega. Teisalt võib aga väetamine ebasoodsates valguoludes parandada lehtede värvuse intensiivsust kollase alatooniga sordil ’Jester’.

Poolvarjus soodustab väetamine pikemate õisikute kasvuKõrreliste dekoratiivsus ei seisne mitte ainult nende lehte-des, vaid ka omapärastes õisikutes. Hiidhirssidele on ise-loomulikud silindrilised pöörisõisikud, mis dominantselt taimede kohale kerkivad. Üldistavalt võib öelda, et mida madalam on sort, seda väiksem on tema õisik ning mida kõrgema kasvuga, seda suurem on ka õisik. Seda kinnitas ka katse, nimelt olid ’Purple Majestry’ ja ’Purple Baron’ õisikud keskmiselt 20 cm pikad (joonis 4). Sordi ’Purple Majestry’ õisikute pikkus oli suurim päikeselisel kasvuko-hal ning kahanes valgusolude halvenedes. Samuti oli selle sordi puhul märgata tendentsi, et väetamine soodustab pikemate õisikute kasvu kõigil kasvukohtadel. Sarnaselt käitus ka sort ’Purple Baron’, kus päike soodustas pike-mate õisikute kasvu. Samas väetamine avaldas küll mõju päikeselisel ja poolvarjulisel, kuid ei teinud seda varjulisel kasvukohal. Kolmest sordist madalama kasvuga ja lühe-

mate (13 cm) õisikutega oli ’Jester’. Ka tema puhul olid pikimad õisikud päikeselisel kasvukohal, kuid väetamise mõju oli vastandlik. Nimelt suurendas väetamine õisikute pikkust päikeselisel kasvukohal mõlemas väetusvarian-dis, kuid poolvarjulisel ainult Osmocote+Cropcare varian-dis. Varjulisel kasvukohal väetamine aga hoopis vähendas mõlemas väetusvariandis õisikute pikkust. Kokkuvõtteks võib väita, et valdavalt soodustab poolvarjulisel kasvu-kohal väetamine pikemate õisikute kasvu, kuid varjulisel kasvukohal on suurem mõju sordil. Päike soodustas kõiki-del sortidel pikemate õisikute kasvu.

'Jester'

16,3 16,2 14,5 15,6

10,2

25,8

13,515,8

21,8

0

5

10

15

20

25

30

Kpäike

O0

OC0

Kpoolvari

O0

OC0

Kvari

O0

OC0

Leht

ede

värv

use

inte

nsiiv

sus

'Purple Baron'

18,3

11,0 11,7 12,1

7,7 8,7 8,85,3 4,8

0

5

10

15

20

25

30

Leht

ede

värv

use

inte

nsiiv

sus

'Purple Majestry'

15,3

9,2 10,1

4,4 4,06,7

3,35,2 4,7

0

5

10

15

20

25

30

Leht

ede

värv

use

inte

nsiiv

sus

Joonis 3. Neegri-hiidhirsi sortide ’Purple Majestry’, ’Purple Baron’ ja ’Jester’ lehtede värvuse intensiivsus. K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC – Osmocote+Cropcare.

27

Aian

dusf

ooru

m 2

016'Purple Majestry'

23 23 24

1720 21

15 16 17

0

10

20

30

Õis

ikut

e pi

kkus

, cm

'Purple Baron'

2427 25

1620 20

17 16 15

0

10

20

30

Õis

ikut

e pi

kkus

, cm

'Jester'

15 17 1812 9

1510 9 8

0102030

Kpäike

O0

OC0

Kpoolvari

O0

OC0

Kvari

O0

OC0

Õis

ikut

e pi

kkus

, cm

Joonis 4. Neegri-hiidhirsi sortide ’Purple Majestry’, ’Purple Baron’ ja ’Jester’ õisikute pikkus (cm). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC – Osmocote+Cropcare.

Ebasoodsates valgusoludes aitab väetamine suurendada õisikute arvu taime kohtaÕisikute arv on neegri-hiidhirsil enamasti seotud var-te arvuga ehk mida enam moodustab taime kohti varsi, seda enam on ka õisikuid. Kuid kahjuks ei pruugi eba-soodsates kasvutingimustes üldse õisikuid moodustuda. Kui taimi kasvatatakse õite eesmärgil, on üheks eeldu-seks piisava päiksevalguse tagamine. ’Purple Majestry’, ’Purple Baron’ ja ’Jester’ keskmine õisikute arv oli vas-tavalt 1,1; 1,6 ja 1,2 tk. (joonis 5). Sordi ’Purple Majest-ry’ õisikute arv taime kohta oli päikeselisel ja varjulisel kasvukohal suurim Osmocote+Cropcare variandis. Võr-reldes omavahel erinevate kasvukohtade väetamata va-riante, siis siin oli selge seos valgusega, nimelt moodus-tus kõige enam õisikuid päikeselisel ja vähem varjulisel kasvukohal. Ka sordi ’Purple Baron’ puhul oli oluliselt rohkem õisikuid Osmocote+Cropcare variandis, kuid seda päikeselisel ja poolvarjulisel kasvukohal. Selgelt suurima õisikute arvuga olid päikeselisel kasvukohal

kasvanud taimed nii sordi ’Purple Baron’ kui ka ’Jester’ puhul. Väetamise mõju ilmnes aga sordile ’Jester’ pool-varjulisel ja varjulisel kasvukohal, kus esimeses suu-rendas Osmocote+Cropcare, teises aga ainult Osmocote õisikute arvu taime kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et õisikute arvu taime kohta mõjutab ühelt poolt valgus, kuid ebasoodsates valgustingimustes ka väetamine.

'Purple Majestry'

1,2 1

1,6

1 1 1 0,8 1

1,6

00,5

11,5

22,5

3

Õite

arv

taim

e ko

hta,

tk

.

'Purple Baron'

1,81,6

3,0

1,01,2

2,2

1,01,4

1,0

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3Õ

isik

ute

arv

taim

e ko

hta,

tk

.

'Jester'

1,6 1,8 1,6

0,8 1,01,4

0,8

1,6

0,6

0,00,51,01,52,02,53,0

Kpäike

O0

OC0

Kpoolvari

O0

OC0

Kvari

O0

OC0

Õis

ikut

e ar

v ta

ime

koht

ra, t

k.

Joonis 5. Neegri-hiidhirsi sortide ’Purple Majestry’, ’Purple Baron’ ja ’Jester’ õisikute arv taime kohta (tk.). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC – Osmocote+Cropcare.

KokkuvõteKatse näitas, et üldiselt eelistavad neegri-hiidhirsi sor-did päikeselist kasvukohta, kuid väetamine võib aval-dada positiivset mõju taimede haljastusväärtusele. Sa-mas näitas katse, et sordi omadused on erinevad (’Pur-ple Majestry’ ja ’Purple Baron’ pigem vähe harunevad ja selge vertikaalse joonega, ’Jester’ aga pigem ümara vor-miga ja enam harunev sort) ja need käituvad vastavalt väetamisele erinevalt ning seetõttu ei saa anda ühtseid soovitusi kõigile neegri-hiidhirsi sortidele kasvukoha valgusolude ja väetamise osas.

28

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Efektiivsete mikroorganismide mõju köögivilja istikute kasvule kasvuhoonesMargit Olle, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Efektiivsete mikroorganismide (EM) tehnoloogiale pan-di alus 1970-ndatel aastatel Tero Higa poolt Jaapanis. Al-gul isoleeriti mikroobid eri ökosüsteemidest ja siis segati need omavahel.

Lõpuks saadi segu, mille pH oli 3,5. Efektiivsed mik-roorganismid on elavate mikroorganismide segu, mis on isoleeritud looduses esinevatest viljakatest mulda-dest ja mis on kasulikud taimekasvatuses. EM koosnes peamiselt pärmist, fotosünteetilistest bakteritest ja lac-tobacillusest. EMi printsiip on tõsta mikrofloora bioloo-gilist mitmekesisust, mis omakorda aitab tõsta saaki.

Tomati istikud kontrollvariandis olid välja veninud ja kõrgemad kui EM variandis. Esimeses katses polnud to-mati istikute laius erinevate variantide vahel usutavalt erinev. Teises katses olid kontrollvariandi taimed 11% laiemad kui EM-ga variandi taimed. Lehtede arv tomati taime kohta mõlemas katses polnud statistiliselt usutav erinevate variantide vahel. Tomati istikute varre läbi-mõõt oli kontrollvariandis väiksem kui EM variandis.

Joonis 1. Tomati istikute kõrgus (cm) (p=0.001 I katse, p=0.00001 II katse).

Tomati istikute varre läbimõõt (cm) (p=0.00001 I katse, p=0.00001 II katse).

Foto 1. Vasakul tomati istik EM variandist ja paremal kontrollvariandi istik.

Kabatšoki, kõrvitsa ja kurgi istikud kontrollvariandis olid välja veninud ja kõrgemad kui EM variandis. Kabat-šoki, kõrvitsa ja kurgi istikute varre läbimõõt oli kont-rollvariandis väiksem kui EM variandis. Lehtsalatil ja jääsalatil EM variandis olid ilusad taimed, kontrollva-riandis olid aga kaltsiumipuuduse tunnustega kidurad taimed.

Foto 2. Vasakul kabatšoki istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik.

Foto 3. Vasakul kõrvitsa istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik.

29

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Foto 4. Vasakul kurgi istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik.

Foto 5. Vasakul lehtsalati istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik.

Foto 6. Vasakul jääsalati istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik.

Uurimistööd on toetanud projekti “Keskkonnasäästli-ku köögiviljakasvatuse arendamine” raames PRIA MAK meede 1.7.1, Jaagumäe Agro OÜ ja Eesti Taimekasvatuse Instituut.

30

Aian

dusf

ooru

m 2

016

Antibiootilise stressi vastane lahendus: MEGAFOLAin Lepik, Horticom OÜ

Tõstkem saagikust ja saagi kvaliteeti, aidates taimedel toime tulla keskkonnast tuleneva stressigaIgal aastal oleme tunnistajaks sellele, kuidas ootama-tud ilmastikusündmused (nagu hilised öökülmad või äärmuslikud kuumalained) mõjutavad taimede toot-likkust, kahjustades saagiväljavaateid või põhjustades ikaldust. Kliimamuutuste mõju põllumajandusele on ilmselge.

Meie käsutuses on üha uusi tehnoloogiaid, mis aitavad toime tulla kahjurite ja haigustega, hoolitseda toitaine-te, vee ja mulla eest jne, aga sellest üksi jääb turu nõud-miste jaoks piisavalt kõrge tootlikkuse ja kvaliteedi saa-vutamiseks väheks.

Biostimulandid on vahendid, mis aitavad põllumajan-dusliku tootmise tõhusust veelgi tõsta, seda läbi kõrge-nenud abiootilise stressi taluvuse, toitainete tõhusama kasutamise ja parema saagi kvaliteedi, mis aitab rahul-dada turu nõudmisi.

Valagro on juhtiv biostimulantide tootja ja kommerts-toodete väljatöötaja, olles rohkem kui 30 aastat pühen-dunud innovatiivsete ja tõhusate lahenduste pakkumi-sele, mis tagavad parema saagi nii koguse kui kvaliteedi poolest läbi suurenenud efektiivsuse ja keskkonnamõju vähendamise.

Nende eesmärkide saavutamiseks investeerib Valagro järjepidevalt teadusuuringutesse ja tootearendusse, mis rakendavad Geapower-tehnoloogiat.

MEGAFOL: stressivastane biostimulant Tänu Geapower-tehnoloogiale on Valagro välja tööta-nud biostimulandi Megafol, mis suudab tõsta kultuuride võimet taluda abiootilist stressi, mille põhjuseks on nt öökülm, üleujutus, põud, kuumalaine või rahe.

Biostimulant on oluline vahend keskkonnatingimuste poolt pärsitud taimede kasvu soodustamiseks. Ühtlasi aitab see taimede kasvu stimuleerida ja efektiivsust tõs-ta, toimides ka kandeainena.

Megafoli stressivastane toime tuleneb tootes sisalduvate betaiinide, aminohapete, vitamiinide ja kasvufaktorite

koostoimest, mis on saadud valitud toidutaimede ekst-raktidest ja toodetud erilise protsessi GEA931 abil.

• Kasvufaktorid reguleerivad õhulõhede aktiivsust, aidates taimel nõnda end halbade keskkonnatingimuste eest paremini kaitsta.

• Betaiinid on looduslikud osmootse tasakaalu hoidjad, mis kaitsevad taime aktiivselt abiootilise stressi eest (põud, soolsus, üleujutus, kõrge ja madal temperatuur, vigastustest tulenev stress). Betaiini kuhjumine soodustab vee püsimist rakkudes, mis kaitseb taime liigse veekao eest.

• Kindlad aminohapped (arginiin, alaniin, isoleutsiin, türosiin ja valiin) aitavad ennetada põhiliste metaboolsete funktsioonide häirumist ning neid taastada. Lisaks soodustavad need ka taime kasvuvõime kiiret taastumist.

• Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis reguleerivad rakkude ja kudede ainevahetust ning neil on oluline roll ensüümide töös.

Tõendus: teaduslik lähenemine ja väliuuringudTehnoloogiaplatvormi Geapower eesmärk on rakenda-da erilisi toitaineid. Geapower on nimetus, mis annab tunnistust kõrgtasemelisest lähenemisest, milles ra-kendatakse genoomikat, fenoomikat, proteoomikat ja metaboloomikat eesmärgiga välja selgitada taimesüs-teemides kindlaid füsioloogilisi reaktsioone esile kutsu-vaid geneetilisi ja molekulaarseid vallandajaid. See teh-noloogia võimaldab mõista toodete toimemehhanisme. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik analüüsida üle 3000 proovi päevas, selgitamaks välja erinevates kesk-konnatingimustes toimuvad füsioloogilised reaktsioo-nid.

GenoomianalüüsGenoomse lähenemise aluseks on mudeltaime Arabidop-sis thaliana geenide kaardistamine GeneChip-meetodil. Kaardistamine võimaldab kindlaks teha kõigi geenide seosed taime füsioloogiaga. Toote pealekandmise järgselt analüüsitakse erinevate geenide aktiivsust, mis võimal-dab hinnata seda, milline metaboolne tsükkel aktiveerus.

Uurimistöö on näidanud, et Megafoli kasutamine kut-sub esile enam kui 127 geeni üleekspressiooni võrreldes

31

Aian

dusf

ooru

m 2

016

töötlemata taimedega. Neid geene, mis on seotud vas-tusega üleujutusele ja kuumastressile, üleekspressee-ritakse enam kui kolmekordselt. Geene, mis on seotud vastusega põua- ja külmastressile, üleekspresseeritakse enam kui neljakordselt ja geene, mis on seotud vastu-sega vigastustest ja herbitsiididest tulenevale stressile, üleekspresseeritakse enam kui viiekordselt.

See tähendab, et tänu Megafoli kasutamisele aktiveerib taim oma geenid ja on valmis vastavat sorti stressiga toi-me tulema.

FenotüübianalüüsFenotüübianalüüse teostas Itaalias Basilicata piirkonnas asuv Metapontum Agrobios ning need viidi läbi digi-taalse mõõteüksusega Lemnatec Scanalyzer 3D. Feno-tüüpne lähenemine tähendab taime arengu uurimist erinevate parameetrite (morfoloogia ja taime ehitus, lehtede värv, veesisaldus, fotosünteesi efektiivsus) põh-jal, skaneerides vahendit saanud ja mitte saanud taimi erineva valgustuse juures.

Megafoli testimiseks rakendati tomatitaimedele (cv. Ikram) erinevat liiki stressifaktoreid koos ja ilma toodet kasutamata. Tulemusi võib näha järgneval pildil:

A: Põuastress B: Kahjustused (tuul, rahe, pookimine jms)C: KuumastressD: Külmastress (madal temperatuur)

VäliuuringudMegafoliga on teostatud üle 290 väliuuringu üle kogu maailma, saades tulemuseks saagikuse suurenemise keskmiselt 15%.

Megafol tomatil:Sitsiilias läbi viidud katses tomatiga var. Durinta, kanti Megafoli peale kolm korda koguses 3 l/ha (õitsev 3° õie-kobar, õitsev 4° õiekobar, õitsev 5° õiekobar) ning tule-museks saadi 7,3% tootlikkuse kasv võrreldes töötlema-ta taimedega (81,7 t/ha vs. 76,2 t/ha). Lisaks saagikuse kasvule parendas Megafol ka kvaliteeti, viljad kaalusid keskmiselt üle 5% rohkem (73,5 g vs. 70,0 g).

Megafol õuntel (külmakahjustus):See uuring viidi läbi Itaalias (Trentino Alto Adige) pärast kevadist aprillikuist öökülma, mis kahjustas õunaae-du. Pärast öökülma töödeldi puid Megafoliga viis kor-da, 15-päevaste vahedega, kasutades järjest kangemat lahust: 250 ml/ha esimesel korral, 275 ml/ha teisel, 300 ml/ha kolmandal, 325 ml/ha neljandal ja 350 ml/ha vii-masel korral. Sellisel meetodil suurendas Megafol saagi-kust taime kohta 8% (14,15 kg/taim vs. 13,5 kg/taim) ja puuviljade keskmist kaalu 18% (180 g vs. 160 g).

Kuidas MEGAFOLi kasutadaTänu looduslikule koostisele imendub MEGAFOL tai-medesse 100%-liselt, jätmata mingeid jääke. Vahend on kasutajale täiesti ohutu ning lihtne kasutada. Lisaks, segamisel teiste vahenditega toimib see kandeainena, suurendades imendumist lehtede kaudu ja tõstes efek-tiivsust.

PEALEKANDMINE LEHTEDELE:KULTUUR AJASTUS KOGUS

PUUVILJAD (viinamari, õun, pirn, maasikas jne)

Enne õitsemist, pärast vilja moodustumist, vilja kasvamise vältel. Enne või peatselt pärast abiootilist stressi.

2-3 l/ha

KÖÖGIVILJAD (tomat, paprika, baklažaan, kabatšokk, kurk, salat jne)

Avamaal või kasvuhoones.Iga 10-15 päeva järel.

2-3 l/ha150-250 ml/ha

KÜLVIVILJAD (nisu, mais, õliraps jne)

Abiootilise stressi ennetamiseks ja üleelamiseks (ilmastikustress või fütotoksilisus)

Segu herbitsiididega

2l/ha

1l/ha

32

Aian

dusf

ooru

m 2

016

MÄRKMED JA TÄHELEPANEKUD

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

J. Vilmsi 53g, 10147 Tallinn

Tel 600 9349, faks 600 9350

e-post: info@epkk.ee

www.epkk.ee

ISSN 1406-8850