Valikained Valga Gümnaasiumi

I ja II kooliastmes

2011/2012 õppeaastal

Tiiu Püss

Valga Gümnaasium

2012

Valikained

2011/2012 õppeaasta sügisest viisime uue

õppekava raames sisse valikained ka I ja II

kooliastme õpilastele.

Õpetame vaba tunniressursi arvelt ühe

ainetunnina nädalas

◦ pärimuskultuuri

◦ majandust

◦ loovust

Miks just sellised valikained?

Uus õppekava toob põhihariduse

alusväärtustena muuhulgas välja, et

tugeva põhiharidusega inimesed

suudavad ühiskonnaga integreeruda

ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna

jätkusuutlikule sotsiaalsele,

kultuurilisele, majanduslikule ja

ökoloogilisele arengule.

Miks just sellised valikained?

Õppe- ja kasvatustöö eesmärkidena on

põhikooli riiklikus õppekavas esimese

sihiseadena märgitud, et kool aitab kaasa

õpilaste kasvamisele loovateks,

mitmekülgseteks isiksusteks, kes

suudavad ennast täisväärtuslikult

teostada erinevates rollides:

perekonnas, tööl ja avalikus elus.

Kuidas alustasime?

pärimuskultuuri õpivad 1.a, 2.a, 3.a, 4.a ja 5.a

klass

majandust õpivad 1.b, 2.b, 3.b, 4.b ja 5.b klass

loomeõppe tunnid toimuvad 2.c, 3.c, 4.c ja

5.c klassides

Pärimuskultuur

Valikaine „Pärimuskultuur“ õppimine põhikooli I ja II kooliastmes

◦ aitab õpilasel teadvustada kultuuri järjepidevust ning märgata ja kogeda pärimuskultuuri erinevaid ilminguid tänapäeval.

◦ tutvustab rahvakalendri tähtpäevi ja kombestikku, õpetab tundma rahvalaule, mõistatusi, muistendeid, vanasõnu ja kõnekäände.

◦ annab võimaluse tantsida folkloorseid rahvatantse ja mängida liikumis- ning laulumänge.

◦ õpetab mõistma, kui olulised on traditsioonid nii oma pere, suguvõsa kui ka kogu rahva elus.

Pärimuskultuuri tundides õpilane: määratleb ennast kohaliku kultuurikeskkonna ühe liikme ja

põlvkondliku ning perekondliku kultuurilise järjepidevuse kandjana;

õpib teadvustama oma kuuluvust eri pärimusrühmadesse ja nende tähtsust identiteedi kandjana;

mõistab traditsioonide ja tavade tähtsust nii üksikisiku kui ühiskonna elus ning suhtub sallivalt kultuurilistesse erinevustesse;

peab lugu Eesti kultuurist tervikuna ning väärtustab ka oma kodukandi omapära, rahvapärimust, ajalugu ja loodust;

tunneb huvi rahvapärimuse vastu ja proovib leida erinevaid võimalusi nii suulise kui ainelise pärimuse mõtestamiseks ja edasiarendamiseks kaasajal;

oskab hinnata looduslähedast ja säästlikku eluviisi.

1. klassi pärimuskultuur

See valikaine laiendab õpilaste silmaringi ja annab uusi

teadmisi.

See on tund, kus saab pühenduda rahvapärimuse

tundmaõppimisele:

◦ rahvakalendri tähtpäevad,

◦ rahvalaulud ja -mängud,

◦ rahvajutud, muinasjutud, mõistatused, kõnekäänud

1. klassi lastele pärimuskultuuri tund meeldib.

2. klassi pärimuskultuur

Teises klassis toimus 2.-3. veerandil pärimuskultuuri tundides projektõpe

„Elu eesti talus“.

◦ Külastati Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmel.

◦ Järgnevates tundides toimus õpitu kinnistamine.

◦ Lahendati ristsõnu, mõistatusi, mängiti lauamängu “Kuidas valmib leib“.

◦ Elevust pakkusid rahva- ja laulumängud.

◦ Lõpuks meisterdasid õpilased pinnalaotustest vanad taluhooned ja joonistasid loetud teabetekstide põhjal taluehitisi koos sinna juurde kuuluvaga.

2. klassi pärimuskultuur

2. klassi pärimuskultuur

Arenguvestlustel on mitmed vanemad

andnud positiivset tagasisidet uue

õppeaine kohta.

Lapsevanemad on väga rahul, et nende

lapsed saavad põhjalikke teadmisi Eesti

pärimuskultuurist.

3. klassi pärimuskultuur

Kuigi enamik tunde toimus koolis, jäid paremini meelde just väljaspool kooli toimunud tunnid ja õppekäigud.

Lastele meeldivad ka ringmängud ja tantsud.

Väga vahva oli:

mihklipäeva laat

kadripäeva karneval

õppekäik Helme Koduloomuuseumi

jõuluaegne Ülenurme Põllumajandusmuuseum

Tõrva kohukesevabriku külastamine

vastlapäev Räniorus

4. klassi pärimuskultuur

Õpilaste arvates on pärimuskultuuri tund vahva.

Õpilastele meeldib

laulu- ja ringmängude mängimine ja tantsimine;

erinevatest rahvakalendritähtpäevadest kokkuvõtete tegemine;

muinasjuttude, muistendite lugemine.

Õpetaja arvab, et:

ta on ennegi pärimuskultuuri teemasid puudutanud, aga nüüd on selleks eraldi tund ning see annab rohkem võimalusi.

Hinnete kaudu saame õpilastele anda valdavalt head ja väga head tagasisidet.

4. klassi pärimuskultuur

5. klassi pärimuskultuur

Pärimuskultuur

◦ toetab ajaloo õppimist ja on õpilasele abiks tema identiteedi kujunemisel.

◦ aitab oma kodukohta põhjalikumalt tundma õppida.

◦ õpetab sugupuu koostamist (koostöös arvutiõpetusega

uurime ka erinevaid otsimismooduseid, et leida andmeid

kirikuraamatutest ja hingeloendeist)

Peremärgid ruunikirjas

5. klassi pärimuskultuuri tundides

räägitakse nimedest ja nende saamisest;

uuritakse peremärkide saamislugu;

õpitakse tundma gooti tähti;

Uuritakse rahvaluule erinevaid vorme, analüüsitakse

ja mõtestatakse neid;

kogutakse suulist pärimust;

arutatakse, kuidas pärimus mõjutab meid ja

keskkonda;

räägitakse jutte hiiest, ristipuudest, kividest;

uuritakse erinevaid usundeid, mis on olnud

eestlastele omased;

proovitakse murdekeelest aru saada.

Nõialuuad

5. klassi pärimuskultuuri tundides

räägitakse lähemalt Valga linna ja meie kooli

ajaloost;

uuritakse Valgamaa mõisaid ja losse ning

räägitakse, kuidas turism mõjutab vana säilimist;

võrreldakse folkloori ja tänapäeva

kommunikatsiooni;

tehakse rühmatöid, arutletakse, meisterdatakse,

mängitakse rollimänge;

käiakse ka muuseumides ja mõnikord õues

õppimas.

Majandusõpe

Majandusalase algkursusega tegeldakse Valga Gümnaasiumis alates 1997. aastast.

Aineõpetusega taotletakse, et õpilane

teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi;

arendab suhtlemis-, koostöö-, otsustamisoskusi ja infoga ümberkäimist;

oskab endale seada eesmärke;

tutvub erinevate elukutsetega, õppides tundma haridusvõimalusi ning kohalikku majanduskeskkonda.

Majandusõpe

Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse Eesti Junior

Achievementi poolt koostatud algkooli majandusõppe

programmi K-7 materjale, mida seostatakse kohaliku

majanduseluga

http://www.ja.ee/public/files/7%20sammu1.pdf

Aine koosneb seitsmest osast:

1. klass – “Meie ise”, “Meie perekond”

2. klass – “Meie linnaosa”

3. klass – “Meie linn”

4. klass – “Meie maakond”, “Meie riik”

5. klass – “Meie maailm”

Pakutavad tegevused aitavad õpilastel paremini mõista koolis

õpitava ning praktilises majandustegevuses eduka

osalemise seoseid.

2. klassi majandusõpe

Majandustundi teemal “Linna eelarve” viib läbi Valga

Gümnaasiumi vilistlane Raul Lepik, kes on ka ise

meie koolis majandust õppinud.

2. klassi majandusõpe

Teooriaosa on lastele küllaltki raske, aga

käeline tegevus köidab neid väga ja muudab

teooria kergemaks:

◦ teema “Meie linn” kokkuvõtteks meisterdasid õpilased linna maketi;

◦ teema “Tulud ja kulud” lõpetasime mahlapakist rahakassa valmistamisega.

3.klassi majandusõpe

3. klassi teemaks on „Meie linn“.

Õpitava teema kaudu saavad õpilased praktilist teavet oma linna ettevõtete ja nendes töötavate inimeste ametite kohta.

Õpilased saavad teadmisi erinevate ametite vajalikkusest

◦ maja ehitamisel,

◦ ajalehe väljaandmisel,

◦ toitlustusettevõtte töös;

Ja teadmisi panga tähtsusest meie igapäevaelus.

3.klassi majandusõpe

Teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks

meisterdavad lapsed oma maja maketi;

annavad rühmatöödena välja tüdrukute ja

poiste ajalehed.

Õpilased külastavad ajalehetoimetust ja

panka, kus nad näevad erinevaid ametnikke

oma tööülesandeid täitmas.

Majandustundides anname õpilastele teadmisi

ettevõtluse vajalikkusest linnas.

3. klassi poisid oma ajalehega

3. klassi tüdrukud oma ajalehega

3.klassi õpilase kodu makett

4. klassi majandusõpe

külas Valga maavalitsuse euroinfopunktis

Teemade “Meie linn” ja “Meie maakond” käsitlemisel korraldatakse erinevaid õppekäike ja tutvutakse kodukoha asutuste ja ettevõtetega.

5. klassi majandusõpe

5. klassi teemaks on “Meie maailm”

Tutvustatakse erinevate riikide majanduse põhitõdesid

Põhilised õppimise eesmärgid:

defineerida ja selgitada mõisteid

◦ import ja eksport;

◦ ressurss ja kaubandus;

◦ barter, valuuta ja valuutavahetus;

Eristada sise- ja maailmakaubandust. Selgitada õpilastele maailma majanduse mõju meie riigile.

5. klassi majandusõpe

Kasutatakse Euroopa päevikut, et saada lisainfot

Euroopa Liidu kohta.

On korraldatud rahvusvaheline päev, kus iga õpilane

tutvustas üht enda poolt valitud riiki.

Mängitakse simulatsioonimänge

◦ seitse.2day.ee Simulator 7, mis lubab lastel proovida end ettevõtja või müüja rollis;

◦ majandusmäng.edu.ee – mäng “Kuhu kadus raha?” õpetab õpilastele raha mõistlikku kasutamist ja

vanemate raha säästmist.

Käiakse kauplustes ja võrreldakse ostukorve.

5. klassi majandusõpe

5. klassi majandusõpe

5. klassi majandusõpe

5. klass - majandusõpe

Loomeõpe Loomeõpe

õpetab väljendama mõtteid, tundeid ja kogemusi piltide, muusika, sõnade ning žestide ja liigutuste kaudu;

moodustab osa lapse isiksuse arengust, hõlmates väärtushinnanguid, mis tuginevad iseenda ja teiste austamisele ja mõistmisele, samuti sallivusele erinevuste ja ümbritseva keskkonna vastu;

julgustab lapsi üksi tegutsema ja rühmategevuses osalema ning ka katsetama;

ergutab oma mitmekesisuse kaudu laste rahulolu, nende loomupärast uudishimu ja loovat mõtlemist.

Loomeõpe

Loome õpetamine lastele tähendab:

et neil aidatakse oma andeid arendada, luues selleks soodsad tingimused usalduslikus õhkkonnas;

et õpetatakse väljendama oma kunstilist potentsiaali ja aidatakse mõista, millised on nende võimed, mida arendada ja esile tuua;

et töötamine toimub keskkonnas, milles soositakse isiklikku ja kollektiivset loovust ning milles on esindatud nii laste endi kui ka kuulsate kunstnike tööd;

kunsti ja käsitöö juurde minekut - näituste, kontsertide külastamist;

kohtumist kunstnikega nende keskkonnas.

2. klassi loomeõpe

Sellel aastal on lastele loometundides meeldinud

mõelda ja kirjutada jutukesi ning neid

illustreerida. Oleme kirjutanud muinasjutte ja

muistendeid.

Jõulude ajal tõi päkapikk meie klassi

advendikalendrisse iga päev luuletuse.

◦ Neid luuletusi said õpilased klassis ette lugeda.

◦ Iga laps õppis kaks jõululuuletust pähe.

◦ Parimad esinesid Valga Keskraamatukogu jõululuuletuste konkursil.

2. klassi loomeõpe

Õppisime selgeks ühe line-tantsu ja esinesime

omaloomingulise tantsuga jõulupeol.

Sellel veerandil meeldis lastele tund, kus vaatasime

lastega Sixtuse kabeli laemaali ühte osa “Aadama

loomine”. Rääkisime, millistes tingimustes maalis

Michelangelo nii suurt ja võimsat laemaali neli aastat.

Proovisime ka ise sarnases olukorras, pingi all olles,

joonistada oma käsi.

Lastele on meeldinud tunnid,

◦ kus oleme teinud harjutusi Karin Hango raamatust „Kuidas vannitada dinosaurust ehk harjutusi laste loovuse

arendamiseks“;

◦ kus oleme mänginud mänge Anu Söödi raamatust „Loovmäng“.

2. klassi loomeõpe Laste tööd on nähtaval ka 2.c klassi veebilehel

pikapokud.weebly.com

3. klassi loomeõpe

Loomeõpetus on andnud lastele juurde

◦ esinemisjulgust;

◦ häid rühmatöö oskusi;

◦ oma töö planeerimise oskusi;

◦ tähelepanelikkust ümbritseva jälgimisel.

4. klassi loomeõpe

Telesaadete analüüs ◦ Lapsed said ülesandeks vaadata kahte saadet, mis

olid seotud vabariigi sünnipäevaga. ◦ Õpilased pidid nähtut analüüsima. ◦ Klassis koostati tulpdiagramm enim vaadatud

saadetest.

Teatrietenduse analüüs ◦ Analüüsisime Rakvere teatri etendust

“Tuhkatriinu”. ◦ Õpilased esitasid rühmatööna lühinäidendid “Tänapäevane Tuhkatriinu” ja “Traditsiooniline Tuhkatriinu”.

4. klassi loomeõpe

Tutvuti fotode maailmaga: ◦ otsiti erinevate teemadega fotosid ja liigitati

neid; ◦ täiendati fotosid oma fantaasia järgi.

Mõeldi välja uus toode: ◦ tutvustati seda ja selgitati tema otstarvet; ◦ valmistati plakat toote reklaamimiseks.

Arutleti erinevate eluliste situatsioonide üle: ◦ Kuidas kutsuda sõpru sünnipäevale? ◦ Kuidas käituda sünnipäevapeol?

5. klassi loomeõpe

Eneseväljenduse arendamine

◦ hääleharjutused;

◦ kõnearendusmängud;

◦ deklameerimine;

◦ lavaline liikumine;

◦ kehakeel;

◦ žestid;

◦ miimika.

Kultuur minu kodulinnas

Teatri- ja kinokultuur

◦ milline on teatri- ja kinoetikett ehk “liikluseeskirjad” teatri- ja kinosaalis?

Näitusekultuur

5. klassi loomeõpe

Loomesuuna õpilased osalevad eTwinning

projektides:

◦ Fairy Tales (8 riiki) ja

◦ Treasure Box (3 riiki)

Projektid kajastavad õpilaste huvitegevust

ja nende põnevaid hobisid.

5. klassi loomeõpe

5. klassi loomeõpe

5. klassi loomeõpe

Tänan kuulamast!

12.04.2012

Valga linna metoodikapäeval

Kasutatud karjandus:

Põhikooli riiklik õppekava

https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001

Valga Gümnaasiumi õppekava

Pildid - erakogu

https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001