VAIVARA OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSKESKUSE PRÜGILA ...

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (L-Est’97) X 6577766

Y 722517

TARTU 2017

Objekti asukoht: IDA-VIRUMAA, VAIVARA VALD, AUVERE KÜLA

Tellija: KESKKONNAAGENTUUR

Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI, litsents KMH0046

Projekti juht: RINALDO RÜÜTLI

VAIVARA OHTLIKE JÄÄTMETE VAIVARA OHTLIKE JÄÄTMETE VAIVARA OHTLIKE JÄÄTMETE VAIVARA OHTLIKE JÄÄTMETE

KÄITLUSKESKUSE PRÜGILA SULGEMISEKÄITLUSKESKUSE PRÜGILA SULGEMISEKÄITLUSKESKUSE PRÜGILA SULGEMISEKÄITLUSKESKUSE PRÜGILA SULGEMISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE

PROGRAMMPROGRAMMPROGRAMMPROGRAMM

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel.: 730 0310 faks: 730 0315

[email protected]

TÖÖ TÖÖ TÖÖ TÖÖ NR NR NR NR 2017201720172017----162162162162

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise programm

Kobras AS töö nr 2017-162 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Vaivara vald, Auvere küla

2 / 26

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise programm

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Vaivara vald, Auvere küla

TÖÖ EESMÄRK: Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse prügila sulgemiskavas toodud kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine

TÖÖ TELLIJA: Keskkonnaagentuur Registrikood 70009540 Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn,

Kontaktisik: Peep Siim Tel +372 6660915 [email protected]

OTSUSTAJA:

Keskkonnaamet Põhja regioon Ida-Virumaa (Jõhvi kontor) Pargi 15 41537 Jõhvi

Kontaktisikud: Triin Tallinn Tel 674 4817 [email protected] Irina Sõtšova Tel 357 2614 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri – juhtekspert [email protected] Rinaldo Rüütli – keskkonnaekspert, projekti juht [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert [email protected] Tanel Mäger – keskkonnaekspert, geoloog [email protected]

Konsultant: Erki Kõnd - sulgemislahenduse insenertehniline külg

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija, ekspert



3 / 26

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine). Noeela Kulm - nr 1148/14, Tanel Mäger – nr 1161/14.

9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring.



4 / 26

Sisukord

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA TEGEVUSE EESMÄRK ............................................... 5

1.1 KMH MENETLUSKÄIK .................................................................................................................. 7

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ......................... 9

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................ 12

3.1 MAASTIK JA GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................... 12

3.2 PÕHJAVEE SEISUND................................................................................................................. 12

3.3 PINNAVEE SEISUND.................................................................................................................. 13

3.4 VÄLISÕHU KVALITEET .............................................................................................................. 14

3.5 KAITSEALUSED OBJEKTID ....................................................................................................... 15

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMIS-DOKUMENTIDEGA....... 16

5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUDE KOHTA ................................................................. 17

5.1 MÕJUALLIKAD JA EELDATAV MÕJU ....................................................................................... 17

5.2 MÕJUALA .................................................................................................................................... 18

6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ............... 18

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA .................................................................................... 19

8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OSAPOOLED .............................................................................. 21

8.1 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU ....................................................................................... 21

9. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 22

LISAD ..................................................................................................................................................... 23

LISA 1. KMH ALGATAMISE OTSUS ..................................................................................................... 24

LISA 2. KMH PROGRAMMI AVALIKUL ARUTELUL OSALEJATE NIMEKIRI ..................................... 25

LISA 3. KMH PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ......................................................... 26



5 / 26

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA TEGEVUSE EESMÄRK

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on üleriigilise tähtsusega Vaivara ohtlike jäätmete

käitluskeskuse (edaspidi Vaivara OJKK) (keskkonnaregistri kood JKK4400194) prügila (ladestusala).

Vaivara OJKK asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Auvere külas Kauri katastriüksusel (Joonis 1 ja

Joonis 2), mis kuulub Eesti Vabariigi omandisse (katastrinumber 85101:012:0130). Käitis asub Narvast

ca 25 km edela suunas ning piki Narva jõge kulgevast Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

vahelisest riigipiirist umbes 2,6 km loodes. Lähimad asulad jäävad vaadeldavast territooriumist küllaltki

kaugele: Auvere 7 km, Sirgala 11 km ja Vaivara 12 km kaugusele. Lähim suur asula on Sillamäe linn

ca 15 km kaugusel. Tallinn – Peterburi raudtee jääb ca 8 km kaugusele.

Maaüksuse valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Keskkonnaagentuur.

Katastriüksuse pindala on 122 942 m2 ning sihtotstarbe järgi on tegemist 100% jäätmehoidla maaga.

Vaivara OJKK-d ümbritseb loode, põhja ja ida suunas riigi reservmaa. Läänes ja lõunas asub tootmismaa,

aadress Põhjaterritoorium, katastriüksuse nr 85101:012:0160, maa-ala suurus 41,12 ha, sihtotstarve

tootmismaa 100%. Lõunas ca 130 m kaugusel asub transpordimaa, aadress Musta Jaam, katastriüksuse

nr 85101:012:0250, maa-ala suurus 31,28 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%. Musta Jaama maa-alal

asuvad AS-i Eesti Põlevkivi raudteeliinid, mis suunduvad Narva kaubajaama. Põhjaterritooriumi maa-alal

asuvad Enefiti jaamade mahutipargid. Vaivara OJKKst 1 km kaugusel idas asuvad Eesti SEJ

settebasseinid.

Joonis 1. Vaivara OJKK asukoht Ida-Virumaal (Aluskaart: Maa-amet, 2017)



6 / 26

Joonis 2. Vaivara OJKK territoorium

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus avati 2000. aastal, suleti 2012. a ning taasavati 2016. a.

Vahepealsel ajal oli prügila pikalt suletud operaatori puudumise tõttu. Ühtlasi toimusid sel ajal uute

puhastusseadmete projekteerimis- ja ehitustööd. Alates 15. jaanuarist 2016. a osutab Vaivara OJKK-s

käitlemisteenust AS EcoPro, kes töötleb ja ladestab objektil ohtlikke jäätmeid.

2015. aastal tellis Keskkonnaagentuur IV kärjele vahekatmise, et hoida ära keskkonnaoht. Kogu neljanda

kärje täitumist on oodata lähiajal, 2017. aasta teises pooles. Käesoleval ajal ladestatakse jäätmeid ka

kolmandasse kärge, mis eeldatavalt täitub 2018. aasta lõpus.



7 / 26

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on sulgeda prügila vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele nii, et see ei

põhjustaks keskkonnaohtu. Prügila sulgemiseks koostatakse paralleelselt KMHga sulgemiskava.

KMH järeldused ja keskkonnameetmed integreeritakse prügila sulgemiskavasse.

Sulgemiskava koostamine on prügila sulgemistööde elluviimise eelduseks. Sulgemistöödega väheneb

Vaivara OJKK reoveepuhastile suunatav nõrgvee kogus ning selle tõttu ka keskkonda suunatav

reostuskoormus. Prügila sulgemisel isoleeritakse ohtlikud jäätmed keskkonnast. Sulgemiskava on vajalik,

sest prügila IV kärg täitub jäätmetega 2017. a teises pooles ning III kärg 2018. a.

KMH eesmärk on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §

31 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima

lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning

edendada säästvat arengut.

1.1 KMH menetluskäik

Keskkonnaamet algatas KMH oma 11.04.2017 kirjaga nr 6-3/17/3410-3 (lisa 1). KMH algatati KeHJS § 6

lg 1 p 24, § 11 lg 2 ja 3, § 12 lg 1, § 28 lg 1-4 ning keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 33 lg 2 alusel.

Arendaja esitas KMH programmi Keskkonnaametile, kes edastas 22.08.2017 kirjaga nr 6-3/17/9475-2

KMH programmi eelnõu seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele - Ida-Viru Maavalitsusele,

Keskkonnaministeeriumile, Vaivara Vallavalitsusele, Maa-ametile, Terviseametile, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale ja Keskkonnainspektsioonile.

Seisukohad KMH programmi eelnõu kohta laekusid Keskkonnaministeeriumilt, Terviseametilt ja Ida-Viru

Maavalitsuselt. Terviseamet oma 08.09.2017 vastuskirjaga nr 9.3-4/5346 ja Ida-Viru Maavalitsus oma

11.09.2017 vastuskirjaga nr 13-4/2017/2427-2 teavitasid, et nendel ei ole täiendavaid ettepanekuid KMH

programmi eelnõu osas. Samuti hindab Ida-Viru Maavalitsus ekspertrühma koosseisu piisavaks.

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esitatud seisukohad ning nendega arvestamine on toodud

tabelis (Tabel 1).

Otsustaja korraldas KMH programmi avaliku väljapaneku vahemikus 06.10.-24.10.2017. Avalikustamise

käigus ei laekunud ühtegi ettepanekut, vastuväidet ega küsimust. Avalik arutelu toimus 25.10.2017 kell

11.00 Keskkonnaameti Põhja regiooni nõupidamiste saalis Pargi 15, Jõhvi. Arutelul osalejate nimekiri on

toodud lisas 2. Arutelu protokoll on toodud lisas 3.



8 / 26

Tabel 1. Seisukohtadega arvestamine

Seisukoha

esitaja

Seisukoha sisu Seisukohaga

arvestamine

1. Keskkonna-

ministeerium

-lk 19 on U. Uri KMH litsentsi nr KMH0046 juures ära

nimetatud litsentsi tegevusvaldkonnad. Juhime

tähelepanu, et KeHJS (RT I, 04.05.2017, 5) § 56 lõike 9

kohaselt enne 01.07.2015 välja antud keskkonnamõju

hindamise litsentsi kehtivusaja pikendamisel ei kanta

litsentsile tegevus- ja mõjuvaldkondi. U. Uri KMH litsentsi

pikendati 21.02.2017 ning väljastatud litsentsile ei ole

märgitud tegevus- ja mõjuvaldkondi. Palume programmist

eemaldada viited tegevus- ja mõjuvaldkondadele.

Seisukohaga

on arvestatud.

2. Keskkonna-

amet

KMH-s tuleb prügilasse ladestatud ohtlikke jäätmeid

täpsemalt kirjeldada, et nähtuks selgelt, milliseid

jäätmeliike prügila suletavale ladestusalale ladestatud on.

Seisukohaga

on arvestatud.



9 / 26

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KIRJELDUS

Kavandatavaks tegevuseks on käesolevas KMHs Vaivara OJKK prügila sulgemine (kärgede I-IV

kaupa).

Vaivara ohtlike jäätmete prügila seirearuande kohaselt on perioodil 2000-2016 ladestatud prügilasse

kokku 30 666,502 t jäätmeid. Jäätmete kogused liigiti on toodud tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. Prügilasse ladestatud jäätmed 2000 - 2016.a.



10 / 26

Jäätmekäitlus toimub Vaivara OJKK-s polümeerse kaitsemembraanidega (ladestusala aluspõhi) ja

kõvakattega alal (kogumiskeskuse ala). Kõik Vaivara OJKK territooriumi kõvakattega platsid ja teed on

ühendatud omaette drenaažiga, millest kogutav vesi puhastatakse enne suublasse juhtimist. Prügila

nõrgvesi kogutakse kokku koos muu territooriumil tekkiva reoveega ning puhastatakse enne suublasse

juhtimist.

Kavandatava tegevuse põhialternatiividena käsitletakse kahte erinevat lahendust, milleks on alternatiiv I

ja alternatiiv II. Alternatiivina ei käsitleta null-alternatiivi ehk kavandatava tegevuse mitte rakendamist,

sest selline olukord oleks vastuolus keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise,

kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 31, mis sätestab tingimused, millal prügila suletakse. Kui prügila

vastab mõnele nendest tingimustest, tuleb prügila sulgeda. Seega on 0-alternatiiv ebareaalne ning

seda käesolevas KMHs ei käsitleta.

Alternatiivide kõige olulisem osa võimaliku avalduva keskkonnamõju seisukohast on kärgede



11 / 26

kattelahendus: millised on kattekihid, millises järjestuses neid kasutatakse ning milline on nende paksus.

KMH programmis tuuakse välja põhimõtteline lahendus ning KMH aruandesse lisatakse väljavõte

sulgemisprojektiga ettenähtud lahendusest.

Prügila sulgemiskava ja KMH koostamisel kaalutakse, kas ja millisel viisil oleks võimalik (taas)kasutada

reoveepuhastusprotsessis tekkivaid betoonplokke. KMH aruandes võidakse lisada betoonplokkide

kasutamine alternatiivide kirjeldusse.

Mõlema alternatiivi korral eelneb kattekihtide panemisele prügilale munaja kuju andmine, mis soodustab

sademevee äravoolamist ning mitte imbumist. Ühtlase kuju andmiseks kasutatakse täitepinnast, mis

tihendatakse ekskavaatoriga kihtide kaupa.

Suletud prügila järelhoolduse ajal korraldatakse prügila pinna-, põhja ja nõrgvee ning jäätmelademe

seire. Vastavalt nõrgvee koostisele peavad tööle jääma nõrgvee puhastusmehhanismid. Prügila

sulgemislahendus tuuakse detailsemalt välja KMH aruandes.

Alternatiiv I. Prügila suletakse vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise,

kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et ohtlike jäätmete prügila kaetakse

ladestamise lõppemisel isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja

vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga.

Alternatiiv II. Prügila suletakse kasutades sarnast põhimõttelist lahendust, mida kasutati prügila IV kärje

vahekatmisel.

Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

nõuded“ § 35 lg 3 kohaselt on võimalik muuta prügila kattekonstruktsiooni, kui lahendus tagab

samaväärse tulemuse, mida tagab alternatiiv I toodud lahendus.

Kattekonstruktsiooni ehitus on alternatiiv II korral järgmine (katmise järjestuses):

• tasanduskiht, h= 0-800 mm;

• bentoniitmatt;

• HDPE-kile;

• drenaažimatt;

• kattepinnas, h=600 mm.

Kattekonstruktsioon tagab jäätmelademe isoleerimise ning lademe pinnalt vee ärajuhtimise. Selle

aluseks on kasutatavate kihtide omadused (veejuhtivus) ning suletud prügila munajas kuju.

KMH aruande koostamise käigus võib lisanduda täiendavaid alternatiive või toimuda muudatusi

kattekonstruktsiooni detailides.



12 / 26

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Maastik ja geoloogiline ehitus

Maastikuliselt paikneb Vaivara OJKK Viru lavamaa ja Alutaguse madaliku piiril. Pinnas on alal üsna

niiske. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 26 ja 29 m vahele. Looduslik pinnakate on üsna õhuke, kohati

esineb kuni 0,6 m paksust sooturvast.

Vaivara OJKK paikneb laugel soostunud moreentasandikul. Kandva aluspõhja moodustab Narva lade,

mis on litoloogiliselt kirjuilmeline: vahelduvad mergli-, domeriidi- ja savikihid, mille ülemine kiht on

murenenum ja savikam. Kihi kogupaksus on 7...11 m. Nimetatud kiht on hea ehitusliku kandevõimega.

Kavandatav tegevus ei tekita eeldatavalt olulist mõju kavandatava tegevuse asukoha maastikule,

geoloogilisele seisundile ega pinnasele. Seega ei käsitleta seda valdkonda KMH aruandes.

3.2 Põhjavee seisund

Põhjavesi on aastaringselt kõrge, ca 1 m sügavusel maapinnast, ulatudes kohati kuni 0,2 meetri

sügavuseni maapinnast (abs. kõrgustel 27,45...27,9 m). Madalamad kohad on tihti üleujutatud.

Äravoolutingimused on rasked ning ülemised pinnasekihid on aastaringselt veeküllastunud.

Põhjaveekihtidest asuvad alal Kvaternaari veekiht (Q), mille vesi on piirdekraavide poolt suures osas

dreenitud; Narva veekiht (D2nr) ning Ordoviitsiumi veekiht (Kukruse lademe (O3kk) lubjakivides leviv

põhjavesi). (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2013)

Esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (Joonis 3)

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel (Maa-ameti geoloogiarakendus).

Alumine surveline põhjaveekiht levib keskordoviitsiumi lubjakivides. Ala jääb kaevandamisest tingitud

depressioonilehtri piirkonda, kus põhjaveekihi tase jääb madalamale abs. kõrgusest 25 m ja mille

voolusuund on lõunas paikneva Narva karjääri poole. Looduslik põhjavesi on keemiliselt tüübilt

vesinikkarbonaatne-kaltsium-magneesiumiline, neutraalne ning keskmiselt kare.

2014. a toimunud põhjavee seisundi hindamisel oli Vaivara OJKK piirkonnas paikneva Ordoviitsiumi Ida-

Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (nr. 7) seisund halb. (Hartal Projekt OÜ, 2014)



13 / 26

Joonis 3. Hüdrogeoloogia kaart (Maa-ameti kaardirakendus, 2017)

Kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt oluliselt põhjavee seisundit. Sulgemislahenduse valik

mõjutab nõrgvee teket ning selle jõudmist põhjavette. Seega käsitletakse seda valdkonda KMH

aruandes põhjalikumalt.

3.3 Pinnavee seisund

Vaivara OJKK heitvee suublaks on Vaivara kraav (VEE1065001), mis suubub Põõsastiku kraavi

(VEE1065000), mille suublaks on omakorda Mustajõgi. Heitvee väljalask on Mustajõest 1,78 km kaugusel

piki kraave.

Vaivara OJKK piirkond jääb Mustajõe valgalale ning paikneb jõest ca 800 m põhja pool. Läänes 2,5 km

kaugusel voolab Metsküla oja, mis on eelnimetatu vasakpoolne lisajõgi. Mustajõgi suubub Narva jõkke,

mis paikneb vaatluse all olevast alast ca 2,5 km kagus ning voolab Narva veehoidlasse. Mustajõgi on

tugevasti muudetud veekogum (veekogumi kood 1063800_1) ning kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru



14 / 26

alamvesikonda. 2014. a oli Mustajõe koondseisunditase halb. Keskkonnaagentuuri veekogumite

seisunditabeli kohaselt oli 2015. a Mustajõe koondseisund kesine. Kesist seisundit põhjustab kalastiku

indeks, kuid põhjus pole teada ning selle välja selgitamiseks on vaja korraldada uurimuslik seire.

Suuremahuliste ehitiste paiknemine OJKK-st lõunas ja idas mõjutab looduslikku pindalalist äravoolu

Mustajõkke. Elektrijaama alale on rajatud edela-kirdesuunaliste kraavide võrk, mille kaudu liigvesi

juhitakse settebasseinide ääres paiknevasse kraavisüsteemi ning sealt Mustajõkke.

Kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt oluliselt pinnavee seisundit. Prügila sulgemine mõjutab

sademevee liikumist ning selle jõudmist pinnavette. Seega käsitletakse seda valdkonda KMH

aruandes põhjalikumalt.

3.4 Välisõhu kvaliteet

Vaivara OJKK asub suurtest asulatest kaugel, piirkonnas, kus asuvad Eesti suurimad

soojuselektrijaamad ning Eesti Energia õlitehased. Vaivara OJKK läheduses asuvad Eesti SEJ, Auvere

elektrijaam ning Eesti Energia Õlitööstuse AS kaks õlitehast (Enefit), mis määravad kohaliku õhu

kvaliteedi saasteainete ja lõhna osas.

2014. a viis Eesti Keskkonnauuringute Keskus läbi välisõhu kvaliteedi uuringu Sillamäe linnas ja Vaivara

piirkonnas (EKUK, 2014). Töö eesmärgiks oli välja selgitada Sillamäel ja selle piirkonnas paiknevate

olulisemate saasteallikate heitkogused ja nende mõju välisõhu kvaliteedile. Ajavahemikul 02.07.2014 –

21.10.2014 asus teisaldatav konteinerjaam Vaivara OJKK territooriumil, mis viis läbi välisõhu kvaliteedi

mõõtmisi. Uuringuga leiti, et mõõtmisperioodil seirejaamani kandunud vesiniksulfiidi ja alifaatsete

süsivesinike saaste pärineb enim lõuna suunast, kus paiknevad õlitööstuse saasteallikad. Uuringus

analüüsiti ka lõhnakaebuste põhjuseid, mis on aastate jooksul laekunud Sillamäelt

Keskkonnainspektsiooni. Leiti, et kaebuste esinemine suurenes just kagutuulte esinemise ajal. Selles

suunas asuvad Eesti elektrijaam, Eesti Energia Õlitööstus ja Vaivara OJKK. Aastatega (2011-2014)

suurenes oluliselt seoses kagusuunalise tuulega elanikelt laekuvate lõhnakaebuste arv ning samuti

suurenes põlevkivi kasutamine. Seega võib järeldada, et lõhnahäiringuid põhjustab piirkonnas peamiselt

põlevkivitööstus.

Peamised müraallikad on piirkonnas seotud Eesti Elektrijaamaga, mille katlad ja muud abiseadmed

põhjustavad müra, mis asuvad aga hoonetes sees. Samuti põhjustab müra elektrijaama teenindav

raudtee. Kõige tähtsamad müraallikad on AS Narva Elektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti

keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kütuse transport, ventilaatorid ning turbiin-generaator

seadmed. Eesti Elektrijaamas, sh vedelkütuste tehases on esinenud juhtumeid, kus müra üldine tase on

ületanud kehtestatud norme. Siiski jääb müra normaalolukorras normi piiresse. Välisõhus leviv müra ei

häiri elanikkonda, kuna elurajoone läheduses ei ole (Estivo, 2007)

Kavandatav tegevus ei tekita eeldatavalt olulist mõju kavandatava tegevuse asukoha välisõhu

kvaliteedile. Seega seda temaatikat ei käsitleta KMH aruandes.



15 / 26

3.5 Kaitsealused objektid

Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel (seisuga 25.07.2017) jääb Vaivara OJKK

territooriumist ca 300 m kaugusele loode suunda Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000479),

elupaiga sihtkaitsevöönd (KLO3100281) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustajõe loodusala

(RAH0000169). Laialehine nestik on Mustajõe loodusala kaitse-eesmärgiks. Lisaks on Mustajõe laialehise

nestiku püsielupaigas mitmete teiste kaitsealuste taimede leiukohad.

Vaivara OJKK territooriumist põhja suunda jäävad samuti mitmete kaitsealuste taimede leiukohad, kuid

need jäävad kaugemale kui 500 m ja on väga ebatõenäoline, et mõju käitluskeskuse territooriumilt nii

kaugele jõuab.

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse lähistel ei asu Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ühtegi

muinsuskaitseobjekti.

Kavandatav tegevus ei tekita eeldatavalt olulist mõju kavandatava tegevuse asukoha

kaitsealustele objektidele. Seega seda temaatikat ei käsitleta KMH aruandes.



16 / 26

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMIS-

DOKUMENTIDEGA

Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) põhijoonise alusel on Vaivara OJKK maa

jäätmehoidlamaa, seega kavandatav tegevus on kooskõlas valla üldplaneeringuga.

Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et oluline on tagada ohtlike jäätmete riiklike käitluskeskuste

järjepidevus (käitluskeskuste keskkonnanõuetele vastavuses hoidmine, et vältida ohtlike jäätmete

käitlemisel keskkonnariski. Kõikidel prügilatel on aga ettenähtud maht, mille täitumisel tuleb prügila

nõuetekohaselt sulgeda. Riigi jäätmekavas pole kavandatud, millal tuleb Vaivara OJKK sulgeda.

Sulgemine toimub kärgede kaupa ning vastavalt sellele, kui kiiresti need täituvad. Sulgemistöid

rahastatakse Vaivara OJKK sulgemisreservi vahendite abil. Vajadusel taotletakse täiendavaid vahendeid

SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus



17 / 26

5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUDE KOHTA

5.1 Mõjuallikad ja eeldatav mõju

Kavandatav tegevus on ohtlike jäätmete prügila sulgemine ning selle tegevuse mõjuallikaks, mis võib

eeldatavalt põhjustada olulist keskkonnamõju, on ohtlikud jäätmed ja nendes leiduvad ohtlikud ained, mis

sisalduvad prügila kehas. Suletud prügilates tekib valgvett ja nõrgvett ning nende koostis, kogus ja

käitlusviis avaldavad mõju ümbritsevale põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Prügilasse ladestatud jäätmed

vastavad keskkonnaministri määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.

Siiski on ohtlikud jäätmed potentsiaalseks ohuks, kui need satuvad prügilast ümbritsevasse keskkonda.

Võimalik negatiivne mõju võib avalduda põhja- ja pinnavee kaudu, kuhu võib jäätmetest leostuda ohtlikke

aineid nagu näiteks raskmetallid. Selle tagajärjel halveneb veekogumite kvaliteet ning võib väheneda

elustiku arvukus. Lisaks võib reostunud põhja- ja pinnavesi avaldada kahjulikku mõju inimesele, kes seda

tarbib.

Eeldatavalt on kavandatav tegevus olulise positiivse mõjuga nii põhja- kui pinnaveele, sest jäätmed

isoleeritakse keskkonnast veel põhjalikumalt kui praegu. Prügila sulgemine sobiliku kattelahendusega

loob eeldused prügila keskkonnamõju vähenemisele. Korrektselt kaetud prügilas on minimeeritud

nõrgvee teke ning seega ohtlike ainete leostumine vette. KMH aruandes käsitletakse kavandatava

tegevuse mõju põhja- ja pinnaveele kui olulisi mõjuvaldkondi. Ohtlike jäätmete leostumisest

tulenevat võimalikku mõju ei käsitleta käesolevas KMHs kui olulist mõju otseselt looduskeskkonnale, sest

Vaivara OJKK lähiümbruses ei asu selliseid (kaitsealuseid) loodusväärtusi sh Natura alasid, mida

kavandatav tegevus võib mõjutada. Seega käsitletakse kavandatava tegevuse mõju põhja- ja pinnaveele,

mis mõjutab elusloodust kaudselt vee kaudu.

Täiendavaks mõjuallikaks on kavandatava tegevuse rakendamise ehitusperioodil ehitusmasinate

kasutamine prügila sulgemisel, mille käigus tekib mõningal määral müra, vibratsiooni ning õhusaastet.

Eeldatavalt ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga, sest tehnoloogia on sarnane teiste ehitusobjektidel

kasutatavaga. Lisaks ei asu Vaivara OJKK lähiümbruses vastuvõtjat ehk elanikkonda, keda see tegevus

võiks nende mõjutuste kaudu mõjutada.

KMH aruandes ei käsitleta kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele ega sotsiaal-majanduslikule

keskkonnale, kuna need ei ole käesoleva KMH raames asjakohased. Samuti ei käsitleta KMH aruandes

mõju maakasutusele ega maapinnale. Vaivara OJKK ja selle prügila näol on tegemist olemasoleva

objektiga ning kavandatava tegevuse elluviimiseks ei hõivata uut maa-ala ega mõjutata uut looduslikku

pinnast.



18 / 26

5.2 Mõjuala

Kavandatava tegevuse mõjuala on piiritletud enamjaolt Vaivara OJKK kinnistu piiriga. Mõju osas

põhjaveele on mõjuala piiriks põhjaveekogumite piirid (kesk-alam-devoni põhjaveekogum ja ordoviitsiumi

Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum), mida kavandatav tegevus võib mõjutada.

Pinnavee osas on KMH ulatuseks Põõsastiku kraav alates Vaiavara OJKKst ning Mustajõe

pinnaveekogum alates Põõsastiku kraavi sissevoolust kuni suudmeni.

6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA

KIRJELDUS

Keskkonnamõju prognoosimisel kasutatakse käesolevas KMHs peamiselt kvalitatiivset meetodit ehk

eksperthinnangut. Selleks analüüsitakse peamiselt olemasolevat prügila konstruktsiooni, põhjaveeseire

andmeid, läbiviidud uuringuid ja kavandatavat kattelahendust, mille tulemusena selgitatakse välja võimalik

mõju veekeskkonnale. Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, varasemaid

uuringuid, konsultatsioone tellijaga ja vajadusel teiste ekspertidega.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist

analüüsi, mis on välja töötatud Thomas L. Saaty poolt (Saaty, 2005). Meetod sobib subjektiivsete

hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja kaalutletud otsusteni jõudmiseks.

Alternatiivide võrdlemise aluseks on sademevee imbumismahtude minimeerimine ja pinna- ning

põhjavee kaitstuse tagamine.

Täiendavate uuringute vajadus võib selguda keskkonnamõju hindamise käigus.



19 / 26

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA

Tegevus Vastutav täitja Läbiviimise aeg

KMH algatamine Keskkonnaamet algatas KMH. 06.04.2017

KMH programmi

koostamine

Kobras AS (ekspert) koostab KMH programmi. Juuli 2017

KMH programmi kohta

seisukohtade küsimine

Arendaja esitab otsustajale KMH programmi

seisukohtade küsimiseks asjaomastelt asutustelt.

August 2017

KMH programmi

avalikustamine

Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku

väljapaneku (14 päeva) ning arendaja korraldab

koostöös otsustajaga avaliku arutelu.

Oktoober-

november 2017

KMH programmi

avaliku väljapaneku ja

avaliku arutelu

tulemuste arvestamine

Ekspert parandab vajadusel koostöös arendajaga

KMH programmi ning selgitab avalikustamise käigus

laekunud ettepanekutega arvestamist või

mittearvestamist.

November 2017

KMH programmi

nõuetele vastavaks

tunnistamine

Arendaja esitab KMH programmi otsustajale nõuetele

vastavaks tunnistamiseks. Otsustaja teeb KMH

programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

November-

detsember 2017

KMH aruande

koostamine

Ekspert koostab nõuetekohase KMH aruande. Jaanuar – märts

2018

KMH aruande kohta

seisukohtade küsimine

Arendaja esitab otsustajale KMH aruande

seisukohtade küsimiseks asjaomastelt asutustelt.

Aprill-mai 2018

KMH aruande

avalikustamine

Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku

(30 päeva) ning arendaja korraldab koostöös

otsustajaga avaliku arutelu.

Juuni-juuli 2018

KMH aruande avaliku

väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemuste

arvestamine

Ekspert parandab vajadusel koostöös arendajaga

KMH programmi ning selgitab avalikustamise käigus

laekunud ettepanekutega arvestamist või

mittearvestamist.

August 2018

KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamine

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale nõuetele

vastavaks tunnistamiseks. Otsustaja teeb KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

August-oktoober

2018



20 / 26

Tegevus Vastutav täitja Läbiviimise aeg

KMH lõpparuande

esitamine tellijale

KMH lõpparuanne koos lisadega esitatakse tellijale. Oktoober 2018

Ajakava tugineb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud

menetlusnõuetele. Tegevuse ajakava eeldab, et kõik menetlusosalised täidavad seadusest tulenevaid

nõudeid ja järgivad tähtaegu.



21 / 26

8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OSAPOOLED

Arendaja:

Keskkonnaagentuur (registrikood 70009540, Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn,). Kontaktisik Peep Siim,

tel +372 6660915, [email protected].

Otsustaja:

Keskkonnaameti Põhja regiooni Ida-Virumaa Jõhvi kontor (Pargi 15, 41537 Jõhvi). Kontaktisikud Triin

Tallinn, tel 674 4817, e-post [email protected] ja Irina Sõtšova, tel 357 2614,

[email protected].

Keskkonnamõju hindaja:

Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, faks 730 0315, e-post:

[email protected], litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Urmas Uri.

Keskkonnamõju hindamise kontaktisikuks on Rinaldo Rüütli, tel 730 0316, faks 730 0315, e-mail:

[email protected].

Keskkonnaekspertide nimekiri, kes moodustavad eksperdirühma, koos nende poolt kaetava valdkonnaga:

• Urmas Uri – juhtekspert, põhjavesi;

• Rinaldo Rüütli – projekti juht, tehnoloogia analüüs;

• Gerli Kull – pinnavesi;

• Noeela Kulm – keskkonnakeemia, seire;

• Tanel Mäger – keskkonnameetmed;

• Ene Kõnd – tehniline kontroll.

Konsultant:

• Erki Kõnd – sulgemislahenduse insenertehniline külg.

8.1 Asjaomaste asutuste loetelu

Läbi avalikustamiste on KMH protsessi kaasatud huvitatud isikud ja asutused (sulgudes kaasamise

põhjendus):

• Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas);

• Piirnevate kinnistute omanikud (naaberkinnistutele võimalik ulatuv mõju);

• Vaivara Vallavalitsus (kohalikule elukeskkonnale avalduv mõju);

• Ida-Viru Maavalitsus (ohtlike jäätmete prügila on oluline rajatis maakondlikul tasandil);

• Keskkonnaministeerium (Vaivara OJKK on riigi omanduses olev ainuke ohtlike jäätmete

käitluskeskus).



22 / 26

9. KASUTATUD KIRJANDUS

ÕIGUSAKTID ja JUHENDID

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

2. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1, Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus

nr 38.

TEISED ALLIKAD

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (seisuga

27.07.2017).

2. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2014. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete

heitkoguste hindamine Ida-Virumaal Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas. Tallinn.

3. Estivo AS. 2007. Eesti Energia AS, AS Narva Elektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti

keskkonnamõju hindamise aruanne- Tallinn

4. Hartal Projekt OÜ. 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp.

5. Keskkonnaagentuur. Pinnaveekogumite seisund, 2015.

6. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

7. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2013. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse hüdrogeoloogilise

olukorra täpsustamine.

8. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2015. Tõenäoliselt heas seisundis põhjaveekogumite seisundi

hindamine.

9. Riigi jäätmekava 2014-2020. Keskkonnaministeerium, 2014.

10. Saaty, T. L. 2005. Theory and Applications of the Analytic Network Process.

11. Vaivara valla üldplaneering (kehtestatud 2010. a).



23 / 26

LISAD



24 / 26

Lisa 1. KMH algatamise otsus



25 / 26

Lisa 2. KMH programmi avalikul arutelul osalejate nimekiri



26 / 26

Lisa 3. KMH programmi avaliku arutelu protokoll

VAIVARA OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSKESKUSE PRÜGILA ...

Documents

Transcript of VAIVARA OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSKESKUSE PRÜGILA ...