VÄO ELEKTRIJAAMAndres Taukar

Lühitutvustus

PROJEKT

Projekti omanikud○ BEN Energy OÜ 75%○ Tallinna Küte AS 25%

Elektrijaama käivitamine sügis 2008

VÄO PROJEKTI SÜNNI EELDUSED

Idee Tallinnasse uue koostootmisjaamarajamiseks ei ole uus …

maagaasi hinnaprognoos Tallinna koostootmiseks kasutamata suvine

soojuskoormus (~ 50 MWth)

“taastuvelektri” tootmiskohustus 5,1 % 2010.a. soojuse müügileping AS-ga Tallinna Küte Suurte Põletusseadmete Direktiivi mõju Narva

elektrijaamadele alates 2016.a.

“TAASTUVELEKTRI” TOOTMISKOHUSTUS

…. tuleneb EL liitumislepingust Kohustuse täitmine eeldas muudatusi

seadusandluses Elektrituruseaduse muutmise eelnõu menetlemine

2004.a. ja vastuvõtmine ilma taastuvenergia toetusskeemideta

Riigikogu Majanduskomisjoni lubadus menetleda taastuvenergia küsimused veebruariks 2005.a.

“Taastuvelektri” ostukohustuse sätestamine ETS-s mais 2007.a.

Projekti hilinemise hind- 200 miljonit krooni

ASUKOHT

Tooma tn 14 / Väomurru tn 1 11415 Tallinn

ÜLDANDMED

Elektrijaama võimsus 25 MWel / 49 MWth

skraber 18 MWth

(max) Kütus puit ja turvas Maksimaalne puiduhakke vajadus kuni 300 000

tm/aastas Planeeritud elektri toodang umbes 180

GWh/aastas Planeeritud soojuse toodang kuni 500 GWh/aastas CO2 heitmete vähendamine 263 000 tonni/aastas Kasutegur 89,7-90,4 % (skraberi

kasutamisel üle 100%)

Investeeringu maht üle 1 miljardi krooni

TEHNOLOOGIA

Klassikaline tsükkel aurukatla, auruturbiini ja generaatoriga

Suitsugaaside kondensaator (Skraber)

Põlemisõhu niisutussüsteem

SGK

katel turbiin

G

LVP

KKV

TALLINNA KAUGKÜTTEVÕRGU SUVINE SOOJUSKOORMUS

PÕHISEADMETE TARNIJAD

Keevkihtkatel Noviter/Metso Auruturbiin Siemens Skraber Metso Kütuse ettevalmistus BMH Wood

Tehnologies Vee ettevalmistus HOH Separtec 6 ja 110 kV Siemens Automaatjuhtimissüsteem Siemens Üldehitustööd KMG

Inseneriehitus InsenerkonsultantÅF Enprima Consult

ja veel üle 40 allhankija

KATEL

Keevkiht aurukatel NFBST: Võimsus (MCR) 75 MW

Reguleerimispiirkond 54 - 100% (MCR) Minimaalne koormus 20% MCR

Auru toodang 28.2 kg/s Auru parameetrid:

rõhk 110 bar(a) temperatuur 530 oC

Põhikütused hakkpuit, metsajäätmed turvas puidukütused + turvas

Käivitus- ja varukütus kerge kütteõli

KATLA ÜLDKIRJELDUS

Loomuliku veetsirkulatsiooniga katel Gaasitihedatest membraanekraanidest kolle Kolmeastmeline auruülekuumendi Ristribitatud torudest toitevee ökonomaiser Horisontaaltüüpi õhueelsoojendi Kerge kütteõli käivituspõletid Kerge kütteõli koormuspõletit (2 x 18 MW) Kaks kütuse punkrit Auru tahmapuhurite süsteem (21 tk) Primaar- ja sekundaarpõlemisõhu ventilaatorid Kahekambriline suitsugaaside elektrifilter

SUITSUGAASIDE KONDENSAATOR (SKRABER) JA PÕLEMISÕHU NIISUTI

Skraber võimaldab suitsugaaside puhastamist ja veeaurude kondenseerimist lisades soojusvõimsust kuni 18 MWth

Skraberis kasutatud vett puhastatakse ja pärast kasutatakse kaugküttevõrgu lisaveena

Niisutis tõstetakse põlemisõhu veesisaldust ja temperatuuri. Lisatud energia saadakse tagasi skraberis suitsugaaside kondenseerimisel

VEE ETTEVALMISTUSSÜSTEEMID

Vee ettevalmistussüsteem○ Liivafiltrid (klaaskiud) AHI-100○ Veepehmendajad (NaCL) FDV 300○ Soolaärastussüsteem (RO+CIP+EDI) RO-2320

Pöördosmoosseade ROMembraanide puhastusseade CIP “Cleaning in place” Elektrodeioniseerimisseade EDI

VEE ETTEVALMISTUSSÜSTEEMID

Heitvee (skraberivee) ettevalmistussüsteemPõhioperatsioonid:

○ Jahutamine○ Neutraliseerimine (NaOH)○ Kemikaalide lisamine (TMT-15, FeCl3)○ Flokulatsioon (polümeeri doseerimine)○ Selitamine○ Settest veeärastus○ Liivaga filtreerimine○ Kalkusekõrvaldi doseerimine○ Pöördosmoos

AURUTURBIINSEADE

Ühekorpuseline vasturõhu- vaheltvõtuturbiin Siemens SST 600

Vaheltvõttude arv 4 1. Kõrgrõhu soojusvaheti2. Deaeraator3. Madalrõhu soojusvaheti4. Kaugküttevõrgu soojusvaheti

Heitauru nimirõhk 0.27 bar(a) Heitauru rõhk max. 3.10 bar(a) Juhtklappide arv 2 tk Juhtlabade ridade arv 28 tk Turbiini juhtimissüsteem TURLOOP S7 Generaatori nimivõimsus 25 MW Pöörlemissagedus

Auruturbiin 6000 p/min Generaator 1500 p/min

TÖÖREŽIIMID

Soojusenergia toodangu põhine juhtimine

Elektrienergia toodangu põhine juhtimine

Elektrijaama elektrienergia omatarbe põhine juhtimine

VÄO ELEKTRIJAAM JA ELEKTRIVÕRK

Võrgueeskirjast tulenevad põhinõuded: Elektrijaam peab olema võimeline osalema

primaarreguleerimiselKiiruseregulaatori tundetus peab olema seatav

vahemikus ±0…500 mHz, diskreetsusega ±10 mHz Lisaks elektrijaam peab olema võimeline

osalema sekundaarreguleerimisel

Kui elektrijaama kasutakse sageduse reguleerimisel või reservihoidmisel, peab see olema täpselt

määratud eraldi asjakohases lepingus

VÕRGUEESKIRJA NÕUETE TÄITMISE VÕIMALIKKUS

Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg○ Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg on liiga lühike, kuni 8

tundi (VE 2007) ja kuni 12 tundi (VE 2003) Primaar- ja sekundaarreguleerimisel osalemine tähendab:

○ võimsusereservi olemasolu vähemalt ±5% nimivõimsusest, ehk ca 1.25 MWel Väo EJ puhul

Primaarreservi saavutamine○ Tootmisseade peab nõutud primaarreservi võimsust

saavutama 30 s jooksul, kusjuures 50% sellest 10 s jooksul ja suutma nõutud primaarreservi hoida vähemalt 15 min kestel

- Koostootmisjaama võimsuse järsk suurenemine põhjustab soojusvõrgu temperatuuri kasvu. Kuhu suunata liigsoojus?

JÄRELDUSED

Koostootmisjaama minimaalne ja maksimaalne elektrienergia toodang on määratud soojusvõrgu koormusega, mis muutub aastaringselt sõltuvalt välisõhu temperatuurist

Koostootmisjaama elektrilist võimsust ei ole võimalik muuta sõltumatult kaugküttevõrgu soojuskoormusest

Elektrivõimsuse suurendamisel automaatselt kasvab kaugküttevõrku antava vee temperatuur

Elektrivõimsuse suurendamiseks tuleb kasutada lisaseadmeid (nt. soojusvõrgu vee jahuti)

JAAMA KÜTUSEMAJANDUS I

Kasutatakse biokütused – puit ja turvas Planeeritud on kasutada 10% ulatuses freesturvast ning 90%

puiduhaket Aastane puidupõhiste kütuste vajadus kuni 300.000 tm, jaotub

ühtlaselt aasta lõikes Osaliselt valmistatakse hake ümarpuidust koha peal Puiduhakke toormena kasutatakse:

Raiejäätmed Võsa Hooldusraie peentüved Küttepuud Puidutööstuste jäätmed (laastud, koor, saepuru jm) Kännud

JAAMA KÜTUSEMAJANDUS II

Küttena kasutatavat turvast jaama territooriumil ei ladustata Puidukütuste ladustamiseks on jaama territooriumil

laopinnana kasutusel üle 5 ha pinda Ladustatakse ümarpuitu ja valmishaket Valmishakke ladustamine võimaldab platsil segada

erinevate omadustega kütuseid ning saada ühtlasemat segu Lattu on võimalik varuda erineva kvaliteediga kütuseid ning

kasutada neid sobival ajal Kütuste etteandmine toimub 4 konveieriga

etteandesüsteemis

KÜTUSE VASTUVÕTUSEADMED

Seadmete tarnija BMH Wood Technology ○ Vastuvõtusüsteemi tootlikus 600 m3/h○ Ladustussüsteemi mahtuvus 1200 m3/h○ Etteandesüsteemi tootlikus200 m3/h○ Magneti ja purusti tootlikus 200 m3/h

PROJEKTI TEOSTUMISE AJAKAVA I

Detailplaneeringu algatamine 12.2003 Tasuvuseeluuring 2003 Esimene seadmeleping 12.2004 KMH aruande koostamine 2004-2005 KMH aruande kinnitamine 04.2006 Põhilepingud sõlmitud 08.2006 Detailplaneeringu kehtestamine 08.2006 Investeerimisotsus 02.2007 Turbiinilepingu sõlmimine 02.2007 Ehitusprojekti koostamine 2006-03.2007 Ehitusluba ja ehituse alustamine 06.2007 Finantseerimisleping 08.2007

PROJEKTI TEOSTUMISE AJAKAVA II

Esimesed vundamendid valmis 10.2007 Esimeste seadmete paigaldamine 10.2007 Katla paigaldamise algus 01.2008 Turbiiniseadmete paigaldamise algus 04.2008 Survekatsetused algavad 05.2008 Turbiini paigaldamise algus 05.2008 Esimene tuli katlas 09.2008 Esimene aur turbiini 10.2008 Esimene sünkroniseerimine 10.2008 Tootmise alustamine 11.2008 Jaama vastuvõtmine 12.2008

EHITUSPLATS

Suvi 2005

EHITUSPLATS

110 kV kaabelliini ehitamine

VÄO ELEKTRIJAAM