VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSKAVA EUROOPA LIITU...

VABARIIGI VALITSUSETEGEVUSKAVA EUROOPA

LIITU INTEGREERUMISEKS

RiigikantseleiEurointegratsiooni büroo

2001

VV tegevuskava 2001 Sisukord

-2-

Vabariigi Valitsuse 2001. aasta tegevuskava Euroopa Liitu integreerumiseks

Sisukord

I Poliitilised kriteeriumid1. Kohtusüsteem2. Inimõigused ja vähemuste kaitse

2.1. Inimõigused2.2. Vähemuste kaitse2.3. Avalikkuse teavitamine

II Majanduslikud kriteeriumid1. Majanduspoliitika

1.1. Majandusarengud1.2. Majanduspoliitilised sammud

2. Strukturaalsed reformid1.1. Pensionireform1.2. Avaliku halduse reform1.3. Erastamine1.4. Energeetikasektori restruktureerimine1.5. Maareform1.6. Hindade liberaliseerimine

III Võime võtta üle liikmeskohustused1. Kaupade vaba liikumine

1.1. Riigihanked1.2. Horisontaalaspektid1.3. Uue lähenemisviisi direktiivid1.4. Sektoraalse lähenemisviisi direktiivid

2. Isikute vaba liikumine2.1. Diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine2.2. Kodanikuõigused2.3. Töötajate vaba liikumine

3. Teenuste vaba liikumine3.1. Pangandus3.2. Kindlustus3.3. Väärtpaberiturg

4. Kapitali vaba liikumine4.1. Makse- ja arveldussüsteemid4.2. Kapitalisiirded

5. Äriühinguõigus5.1. Intellektuaalse ja tööstusomandi kaitse 5.1.1. Tööstusomandi kaitse 5.1.2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused5.2. Raamatupidamine

6. Konkurents6.1. Konkurents6.2. Riigiabi

7. Põllumajandus7.1. Siseturg

7.1.1. Veterinaaria ja toit7.1.2. Fütosanitaaria


-3-

7.2. Ühine põllumajanduspoliitika7.3. Maaelupoliitika

8. Kalandus9. Transport

9.1. Horisontaaltemaatika9.2. Maanteetransport9.3. Raudteetransport9.4. Merendus9.5. Lennundus

10. Maksustamine10.1 . Otsene maksustamine10.2. Kaudne maksustamine

11. Majandus- ja rahaliit12. Statistika13. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

13.1. Tööõigus13.2. Tööhõive13.3. Sotsiaalkindlustus13.4. Sotsiaalkaitse13.5. Meeste ja naiste võrdsed võimalused13.6. Töötervishoid ja -ohutus13.7. Rahvatervis

14. Energeetika15. Tööstuspoliitika16. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted17. Teadus ja teadusuuringud18. Haridus, koolitus ja noorsugu19. Telekommunikatsioonid ja postiside20. Kultuur ja audiovisuaalpoliitika

20.1. Kultuur20.2. Audiovisuaalpoliitika

21. Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine22. Keskkond

22.1. Horisontaalsed õigusaktid22.2. Välisõhu kaitse22.3. Jäätmehooldus22.4. Veekaitse22.5. Looduskaitse22.6. Keskkonnareostuse kompleksne vältimine ja kontroll ning riski ohjamine22.7. GMOd ja loomkatsed22.8. Müratõrje22.9. Tuumaohutus ja kiirguskaitse22.10. Kemikaaliohutus22.11. Kliimamuutused22.12. Kodanikukaitse

23. Tarbija- ja tervisekaitse23.1. Tarbijakaitse23.2. Tervisekaitse23.3. Turism

24. Koostöö õigus- ja siseküsimustes


-4-

24.1. Välispiiride kontroll24.2. Migratsioon24.3. Pagulasküsimused24.4. Politseikoostöö24.5. Rahapesu24.6. Uimastid24.7. Terrorismivastane võitlus24.8. Õigusalane koostöö kriminaal- ja tsiviilasjades24.9. Andmekaitse24.10. Schengeni Infosüsteem24.11. Korruptsioonivastane võitlus24.12. Kriminaalpreventsioon

25. Tolliliit26. Välissuhted

26.1. Kaubandus ja rahvusvahelised majandussuhted26.2. Arengukoostöö

27. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika28. Finantskontroll29. EelarveIV Haldussuutlikkus1. Riigiametnike koolitus

VV tegevuskava 2001 I osa Poliitilised kriteeriumid

-5-

I OSAPOLIITILISED KRITEERIUMID

1. KOHTUSÜSTEEM

Plaanid aastaks 2001

SissejuhatusKohtute seaduse ettevalmistamise järel 2000. aastal jätkub 2001. aastal kohtusüsteemiarendamine peamiselt rakendamise ja haldussuutlikkuse tõstmise näol. Eesmärk on2001. aastal kohtute seadus Riigikogus vastu võtta ja ette valmistada sellerakendamine, et välja töötada vastavad rakendusaktid. Rakendamise eesmärk onoptimeerida kohtunike töökoormust, muuta kohtusüsteem efektiivsemaks ja seeläbivähendada lahendamata asjade jääke, arendada kohtute infosüsteemi, tõsta kohtunikeja kohtu ametnikkonna kvalifikatsiooni, parandada koostööd politsei, prokuratuuri jakohtute vahel ning muuta elanikkonna jaoks kättesaadavaks informatsioon kohtute jakohtumenetluse kohta.

Halduskohtute reform01.01.2000.a jõustunud halduskohtumenetluse seadustik näeb ette haldusasjadearutamise piirkondlikes halduskohtutes ning haldusõigusrikkumiste arutamiseüldkohtutes. Sellest tulenevalt on maa- ja linnakohtute juures asuvad halduskohtunikeametikohad üle viidud nelja piirkondlikku halduskohtusse Tartus, Tallinnas, Pärnus jaJõhvis. Esimese astme halduskohtutes mõistab ümberkujundamise järel õigust kokku26 halduskohtunikku, 11 kohtunikukohta viiakse üle üldkohtutesse. Reformi eesmärkon kohtunike spetsialiseerumise kaudu õigusemõistmise kvaliteedi tõstmine jaüldkohtute tugevdamine.

Kohtunike töökoormuse optimeerimineHalduskohtute reformi kõrval on eesmärgiks kohtunike töökoormuse optimeeriminelähtudes kohtunike töökoormuse ja kohtuasjade menetlemiseks kulunud aja analüüsitulemustest. Esimese astme kohtute ühendamise ja halduskohtute reformi eesmärk ontõsta õigusemõistmise kvaliteeti, võimaldades samas ressurssi efektiivsemaltkasutada. Kohtute usaldusväärsuse ja õigusemõistmise kvaliteedi tõstmiseks onühendatud, või siis vastavalt suuremate kohtute puhul eeliseks kohtunikespetsialiseerumise võimaldamine, samuti töökoormuse paindlikuma jagamisevõimalus ning heas mõttes kohtusisene võistlevus ja sotsiaalne kontroll.Jätkub kohtuhalduse koostööprojekti elluviimine koos Rootsi kohtute ametiga.

Kohtunike ja kohtuametkonna teadmiste ja oskuste tõstmineKohtunike ja kohtuametnikkonna kvalifikatsiooni tõstmiseks toimub jätkuvaltkoolitus kohtunikele ja kohtuametnikele. Kohtunike koolituses on 2001. aastalolulisimal kohal järelkoolituse esimese etapi, nn koolitajate koolituse, edukaslõpetamine. 2001.a käivitub järelkoolituse teine etapp, millesse kaasatakse kõik Eestikohtunikud ja prokurörid. Järelkoolituse esimese etapi välispartneriks on PHAREtwinning programmi raames Saksamaa liidumaad – Schleswig-Holstein jaMecklenburg-Vorpommern. Jätkub täiendkoolitus, mis keskendub muudatusteleseadusandluses, ning laieneb Euroopa Ühenduse (EÜ) õiguse alane koolitus. EÜ


-6-

õiguse alane koolitus toimub koostöös Rootsi SIDA (Swedish InternationalDevelopment Agency), 40 liikmeline grupp saab koolitust kokku 168 tundi.

2001. aastal on kavas kohtuametnike – haldusdirektorite, kohtuistungi sekretäride,raamatupidajate ja arhivaaride - teadmiste ja kutsealaste oskuste taseme tõstmine.Jätkub kohtunike ja prokuröride koolitamine inglise keele alal koostöös PHARE ELIntegratsiooni Projektiga.

Eesmärgiks on ka kohtunike koolituse alase strateegia täiustamine.

Kohtute infosüsteemi arendamineKohtute infosüsteemi arendamine toimub Justiitsministeeriumi kohtute osakonna jainfosüsteemide osakonna koostööna. 2000. aastal viidi läbi I ja II astme kohtuteinfosüsteemi strateegiline analüüs, mis seisnes kohtute infotöö kaardistusekorraldamises, tulemuste analüüsis ning edasiste tegevuskavade koostamises. 2001.ajätkatakse analüüsist tulenevate projektide elluviimist. Jätkuvalt täiendatakseolemasolevat tarkvara, eesmärgiga tagada selle edukas rakendumine. KoostöösRiigikohtuga valmistatakse ette õiguslik ja tehniline alus II ja III astme kohtutelahendite registrile.

Kohtunike, prokuröride ja politsei vahelise koostöö tõhustamineLuuakse kriminaalmenetluse register, mis integreerib paremini nimetatud asutused.Eesmärk on rakendada register 2001. aastal.

Tsiviiltäite süsteemi reformVabariigi Valitsus kiitis 26. septembril 2000 heaks kohtutäituri seaduse eelnőu, millevastuvőtmise korral Riigikogus täidavad kohtutäiturid 2001. aastast oma ülesandeidvabakutselistena.

Täitevosakondade töökindluse tagamiseks loodi nimetatud justiitshalduse funktsioonetäitvad organid kohtute juurde. Õiguskorra arengust tulenevalt on vajalikudmuudatused, mille tulemuseks on kavandatav tsiviiltäite süsteemi reform, kus teenusepakkujaks saab vabakutseline kohtutäitur, kelle üle säilib tugev riiklik kontroll.Kohtud säilitavad õigusliku kontrolli kohtutäiturite tegevuse üle. Reform on esimenesamm vähendamaks kohtute haldusfunktsioone.

Praeguse 150 kohtutäituri asemel hakkab 2001. aastast tööle 90-100 kohtutäiturit.Uuele süsteemile üleminek algab 2001. aasta 1. jaanuaril. 2001. aastal asuvadkohtutäiturid kohtu ruumides ning kasutavad kohtu inventari, aluseks kohtutäituriseaduse rakendussäte, mis lubab riigivara kasutusse andmist.

Tsiviiltäite reform peab tagama senisest süsteemist efektiivsema täitemenetlusekorralduse.

Plaanid aastateks 2002–2003

Kohtunike kvalifikatsiooni tõstmineKohtunike kvalifikatsiooni tõstmiseks viiakse aastatel 2002-2003 läbi kohtunikejärelkoolituse teine etapp, mis tähendab kõikide kohtunike ja prokuröride koolitamisttwinning-programmi raames järelõppe läbinud kohtunike ja prokuröride poolt.


-7-

Järelkoolituse korraldamise aluseks on twinning-kokkulepe, milles koolitusprojektipooled on Saksamaa Mecklenburg–Vorpommerni ja Schleswig-Holsteini liidumaadejustiitsministeeriumid ning Eesti Justiitsministeerium ühelt poolt, ning SaksamaaLiitvabariigi Justiitsministeerium ja Euroopa Liidu twinning-programmi esindajateiselt poolt. Samuti jätkub täiendkoolitus, mille käigus käsitletakse muudatusikehtivas õiguses, kohtupraktikat ning selle arengutendentse. Pidevalt toimub kaEuroopa Ühenduse õiguse alane koolitus.

Kohtute materiaalne baasJätkuvalt on valitsuse prioriteediks kohtute funktsioneerimise tagamine materiaalsetevahenditega – eelarved, hooned, infotehnoloogia, bürootehnika. Käsitletaval perioodiltuleb välja ehitada Tartu Justiitshoone ja Harju Maakohtu hoone. Kavas onrenoveerida Narva ja Pärnu Linnakohtu hoone ning Tallinna Justiitsmaja, kus jätkavadTallinna Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus.

Kohtuinfosüsteemi arendamise peamiseks eesmärgiks on kogu kohtuid katva süsteemiloomine, mis võimaldaks kohtumenetluses dokumente automaatselt koostada jasüstematiseerida ning sisalduvaid andmeid salvestada viisil, mis võimaldab nendetaaskasutamist uutes dokumentides, statistika ning erinevate registrite sisendina.Samuti on ette nähtud kohtuinfosüsteemi sidumine politsei, prokuratuuri ja vanglateinfosüsteemidega.

Elektroonilisel kujul andmete efektiivne taaskasutus aitab oluliselt vähendadakohtunike ja kohtu töötajate töökoormust ning on üheks osaprojektiks kohtutetöökoormuse optimeerimisel.


-8-

Haldussuutlikkus1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.Institutsioon Vajalikud muudatused

õigusaktidesStruktuurimuutused Koolitusvajadus Tehnilise abi vajadus Rahastamine Kommentaarid

Kohtute täitevosakonnad Kohtutäituri seadusejõustumine hiljemalt01.02.2001. Seaduserakendamise eesmärgikson tsiviiltäite süsteemireformi läbiviimine, kusselle teenuse pakkujakssaab olemavabakutselinekohtutäitur, kelle üleküll säilib tugev riiklikkontroll.

Kohtute täitevosakonnadlikvideeritakse ningkohtutäiturid ei oleseejärel enamriigiametniku staatuses,vaid täidavad omaülesandeidvabakutselistena.

Riiklikke funktsioonetäitvate kohtutäiturikandidaatide koolitus,eesmärgiga tagada sujuvüleminek uuelesüsteemile

Riigieelarvest kuni 18milj:1. justiitsministeeriumieelarvest töötasu(koondamistasu),koolitus-, majandamis-ning infotehnoloogiakulud reformiläbiviimiseks kuni 6milj.krooni;2. Korduvkulud – riigi jakohalike omavalitsus-üksuste poolt tasutavadettemaksukulud aastajooksul menetlusseantavate riigi ja kohalikeomavalitsusüksustenõuete pealt - ligikaudu12 miljonit krooni(tagastataksesissenõudmise korral)


-9-

2. INIMÕIGUSED JA VÄHEMUSTE KAITSE

2.1. Inimõigused

Plaanid aastaks 2001

Kinnipeetavate õiguste kaitse1. detsembril 2000 jõustunud vangistusseadus tagab Euroopa Nõukogu vangistustkäsitlevate soovituste realiseerumise. Edasiseks eesmärgiks on tagadavangistusseaduse rakendumine vanglates. Samuti on kavas kujundada välja regulaarneteenistusvalve vanglate tegevuse üle ning tõhustada üldsuse kontrolli vanglatetegevuse üle vanglakomisjonide tegevuse ümberkorraldamisega.

Kinnipeetavate resotsialiseerumissüsteemi väljakujundamineVangistusseaduse põhieesmärgiks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekalekäitumisele ja õiguskorra kaitse. Sellest tulenevalt on vajalik kujundada väljakinnipeetavate edukale sotsiaalsele kohanemisele suunatud resotsialiseerumissüsteem.Rakendada tuleb ka karistuse planeerimise põhimõtet ning soodustada kinnipeetavatetingimisi ennetähtaega vabastamist ja kriminaalhooldust.

Plaanis on viia ellu Justiitsministeeriumi Phare projekti “Kriminaalpreventsioon”2001.a planeeritud tegevused. Projekti eesmärgiks vanglate osas onkoolitusvõimaluste parandamine vanglas, sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooni tõstminekoolituse abil ning kinnipeetavate olmetingimuste parandamine. Phare poolnefinantseering on 684 000 EUR.

Kinnipidamistingimuste parandamineKavas on luua avavanglad või kujundada mõni olemasolev kinnine vangla ümberavavanglaks. Samuti plaanitakse korraldada ümber kinnipeetavate tööhõive tagamiseorganisatsioon ning valmistada ette juriidilise isiku loomine, mis võtaks endale 2001.aastal ülesandeks tööhõivekorralduse vanglates.

Vanglaametnike koolitamine1. detsembril jõustunud vangistusseaduse rakendumiseks praktikas jätkabJustiitsministeerium vanglaametnikele täiendkoolituse korraldamist. Seosesvangistusseadusest tuleneva resotsialiseerimissüsteemi väljakujundamisega jätkub ka2001. aastal vangla sotsiaaltöötajate koolitus.

Tuberkuloos vanglatesKavas on jätkata ühtse tuberkuloositõrje programmi põhimõtete rakendamistkinnipidamisasutustes. Selleks korraldatakse vanglaametnike tuberkuloosialastväljaõpet, vanglate meditsiinipersonalile ümber- ja täiendkoolitust nii tuberkuloosidiagnoosimise, ravirežiimi rakendamise kui ka raviefektiivsuse hindamise osas.Samuti on vajalik tagada meetmed vanglasisese nakkuse leviku tõkestamiseks.

Tartu vanglaKorraldada ettevalmistused Tartu vangla tööle hakkamiseks.


-10-

Plaanid aastateks 2002-2003

1. Kriminaalhoolduse klientide jaoks võimaluste loomine stabiilsekselukeskkonnaks.

2. Valitsusvälisteorganisatsioonide ja vabatahtlike kaasaminekriminaalhooldussüsteemi ressursside optimaalsemaks kasutamiseks.

3. Läbi professionaalse ametnikkonna efektiivse kriminaalhooldussüsteemitoimimiseks vajalike eelduste loomine.

4. Läbi õigusliku baasi vajalike eelduste loomine efektiivsekriminaalhooldussüsteemi toimimiseks.

5. Läbi materiaalse baasi vajalike eelduse loomine efektiivsekriminaalhooldussüsteemi toimimiseks.

6. Erinevate ametkondade teavitamine ja koolitamine koostöökskriminaalhooldussüsteemiga ühise eesmärgi saavutamiseks.

7. Ülevaate saamine teiste riikide kogemustest kriminaalhoolduse alal ningvõimalus erialaseks koostööks.

2002-2003.a on vajalikud investeeringud kinnipidamiskohtadesse, et tagadavangistusseaduse rakendumine. 15. novembril kirjutati alla Tartu vangla ehitamiselepingule. Tartu vangla on plaanis valmis ehitada ja käivitada 2002.a lõpuks. Tartuvangla valmimisel likvideeritakse Keskvangla. Vanglate haigla viiakse üle Pärnuvangla juurde.

KriminaalhooldusVältimaks kohtulikult karistatud isiku tagasipöördumist kuritegelikule teele on vajaliktoimiv kriminaalhooldussüsteem. Plaanid järgnevateks aastateks on pidevad jajätkuvad tegevused, mistõttu ei saa eraldi välja tuua plaane aastaks 2001


-11-

Seadusandluse lähendamine 2002-20031. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.Eesti õigusakt (seadus jarakenduslikud aktid)

Harmoneeri-tavad ELõigusaktid

Esitamisetähtaeg,eeldatavjõustumine

Rahastamine(eelarverida,muud allikad,summa)

Rakendav asutus,ajakava

Rahastamine(eelarverida,muud allikad,summa)

Tehniline abi jakoolitus (planeeritud;lisavajadus)

Kommentaarid

Erinevate kehtivate seadustetäiendamine

Euroopa LiiduNõukogurassilise jaetnilise päritolualusel mittedisk-rimineerimisedirektiiv2000/43/EÜ

Valitsuseleesitatakse01.01.2002,jõustub 01.07.2002.

- Justiitsministeerium - - -


-12-

Haldussuutlikkus1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.Institutsioon Vajalikud muudatused

õigusaktidesStruktuurimuutused Koolitusvajadus Tehnilise abi vajadus Rahastamine Kommentaarid

Justiitsministeerium Vanglaamet-nikekoolitus

839 000 EEKriigieelarvest,koostööprogrammidSoome ja Rootsiga

Tartu vangla Kogu uude vanglassesuunatav personal

500 milj EEK, välislaen(NIB)

Vanglate keskhaigla Riigieelarvest kuni 100milj EEK

Sõltub Pärnusse uuehaigla ehitamisest


-13-

2.2. Vähemuste kaitse

Muulaste integratsioon[Vt. osa III ptk. 18 Haridus, koolitus ja noorsugu]

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi Integratsiooni Sihtasutus) 2001.aasta tegevuste kavandamise aluseks on riiklik programm “Integratsioon Eestiühiskonnas 2000-2007”, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 14. märtsil2000.a. Programmi kaudu toetatava integratsiooniprotsessi väljundiks on Eesti mudelmitmekultuurilisest ühiskonnast, mida iseloomustavad kultuurilise pluralismi, tugevaühisosa ning eesti kultuuriruumi säilitamise ja arendamise põhimõtted. Eestiühiskonna integratsiooni olemuse kujundavad kaks protsessi: ühelt poolt ühiskonnasotsiaalne ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise aluselning teiselt poolt etniliste erinevuste säilimise võimaldamine etniliste vähemustekultuuriliste õiguste tunnustamise alusel. Keskseks eesmärgiks on Eesti riigile lojaalseelanikkonna kujunemine ja Eesti määratlemata kodakondsusega inimeste arvuvähenemine

Riiklik programm on suunda ja esmaseid juhiseid andvaks tegevuskavaks põhiliseltriigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ning Integratsiooni Sihtasutusele.Programmi tegevuskava hõlmab ka teadusasutuste ja ülikoolide, kolmanda sektori,rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisrahastajate aktiivset kaasamist protsessi.

Programmi rakendamise eest vastutab rahvusküsimustega tegelev minister.Programmi kõigil neljal alamprogrammil on vastutav institutsioon, kes oma pädevusepiires ja temale pandud ülesannete ulatuses tagab selle elluviimise. Alamprogrammi"Täiskasvanute eesti keele õpe" eest vastutavad Haridusministeerium,Sotsiaalministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus.

Moodustatakse riikliku programmi juhtkomitee, mis on programmi elluviimist suunavja tagasisidestav, eesmärgipärast ja tulemuslikku elluviimist jälgiv ning vastavaltvajadustele korrigeeriv organ. Juhtkomitee tegevuse tõhustamiseks täidabIntegratsiooni Sihtasutus lisaks mitmete riikliku programmi tegevuste läbiviimisele jarahastamisele järgmisi funktsioone:- tegutseb juhtkomitee sekretariaadina;- vastutab nelja alamprogrammi tegevuste koordineerimise ning vastutavate

institutsioonide juhtkomiteele esitatava aruandluse eest;- loob ekspertkomisjoni, mille eesmärgiks on teaduslike uuringute kaasamise kaudu

efektiivse tagasisideme kindlustamine programmi juhtimise ning reaalses elustoimuvate integratsiooniprotsesside vahel ning millesse kuuluvad integratsiooniüldmonitooringu ja meediamonitooringu gruppide ning integratsioonialaseiduuringuid teostavate teadusinstitutsioonide esindajad.

Projektialased tegevusedVastavalt 2001. aasta riigieelarve seadusele eraldab Eesti riik integratsioonilesuunatud summade hulgas läbi sihtasutuse 8 mln krooni integratsioonialasteletegevustele:


-14-

- Estica (eesmärgiks on Eestit kui kodumaad väärtustavate materjalide loomine jategevuste korraldamine, mitte-eestlaste teadmiste laienemine Eestist, Eesti ajaloostja kultuurist, eestlastest ja nende elulaadist, multikultuursest Eestist);

- rahvuskultuuriseltside ja pühapäevakoolide tegevuste toetamine (eesmärgiks onEestis elavatele etnilistele vähemuste keele ja kultuurilise eripära säilitamisevõimaluste laienemine, Eesti ühiskonna teadlikkuse suureneminekultuurierinevustest, mitte-eestlaste integratsioonialase koostöö areneminekolmanda sektori ja riigi institutsioonide vahel);

- tööjõuvahetus (eesmärgiks on eesti keele oskuse parandamine ja läbi sellekonkurentsivõime suurendamine tööjõuturul, vastastikuse kultuurisallivusesuurendamine);

- eesti keele laagrid, pereõpe (eesmärgiks on eesti keele oskuse parandamine javastastikuse sallivuse suurenemine);

- noorsootöö ning koolide ja kutsekoolide õpilasvahetus (eesmärgiks on toetadaõpilasi nende toimetulekuprobleemide lahendamisel ja omaalgatuses, hoogustadakultuuridevahelist suhtlemist);

- kodanikuõpetus (eesmärgiks on kodanikuõpetust toetavate ja elavdavate tegevusteprogrammi loomine muukeelsete koolidele ja noorteühendustele, et nooredtahaksid ja oskaksid toimida kodanikena ja oleks tagatud kodakondsuseomandamiseks vajaliku pädevuse saavutamise);

- õpetajakoolitus (eesmärgiks on arendada vene õppekeelega koolide õpetajate Eestiainestiku ja koolitraditsioonide tundmist, parandada ainealaseks suhtlemiseksvajalikku eesti keele oskust);

- avalikkuse teavitamine, sotsiaalreklaami kampaaniad, meediasuhete kujundamineajakirjanike ja toimetajate erialane ning integratsiooni-teemaline koolitus jaloomingulised stipendiumid, meediaharidus koolis; (eesmärgiks on avalikkuseinformeerimine integratsiooniprotsessi tegevustest, Eesti kodakondsuseväärtustamine, eesti keele maine tõstmine ja keeleoskuse väärtustamine, eesti- javenekeelse meedia poolt integratsioonitemaatika kajastamise aktiviseerimine,venekeelsele auditooriumile kirjutavate/ saateid tegevate ajakirjanike kompetentsitõstmine);

- integratsioonialased uuringud (riikliku programmi efektiivsuse ja edukusehindamine toimub sihtrühmadele ja meediale suunatud iga-aastaste üld- jameediamonitooringute ning riikliku programmi juhtimise ning tegevuste edukuseja efektiivsuse alaste perioodiliste uuringute alusel. Integratsiooni Sihtasutusvastutab nimetatud monitooringute ja uuringute tellimise ja avalikustamise eest).

Integratsiooni Sihtasutuse partnerid – protsessi toetajadLisaks tööle Eesti riigi eelarvest eraldatud vahenditega administreerib IntegratsiooniSihtasutus suuremahulisi rahvusvahelistest allikatest finantseeritavaid programme.

Põhjamaade, Suurbritannia ja ÜRO Arenguprogrammi projekt “Toetus riiklikuleprogrammile mitte-eestlaste integreerumiseks Eesti ühiskonda”2001.a juunini töötab kolmeaastane projekt “Toetus riiklikule programmile mitte-eestlaste integreerumiseks Eesti ühiskonda”. 2000. aastal liitus ka Suurbritannia selleRootsi, Taani, Norra, Soome, ÜRO Arenguprogrammi ja Eesti riigi poolt


-15-

finantseeritud projektiga, mille kogumaht on 1,62 miljonit USD. Projekti juhib EestiVabariigi Rahvastikuministri eesistumisel juhtkomitee, kuhu kuuluvad finantseerijate,sh välisriikide esindajad.

Projekti tegevused jagunevad aastal 2001. alaprojektidest koosnevate valdkondadevahel:1. Formaalharidussüsteem. Tegevused on suunatud uute õppekavade

väljatöötamisele, õppematerjalide loomisele ja õpetajate täiendkoolitusele.Jätkatakse stipendiumiprogrammi, millega toetatakse uute eesti keele kuivõõrkeele õpetajate tööleasumist Ida-Virumaa muukeelsetesse koolidesse.

2. Täiskasvanute koolitus. Tegevused on suunatud eesti keele õpetamiseletäiskasvanutele, eesti keele intensiivõppe arendamisele ülikoolides jakutseõppeasutustes. Töötatakse välja kodakondsuseksami uus mudel.

3. Noorsootöö. Toetatakse eesti- ja muukeelsete laste ühiseid keelelaagreid japereõppeprojekte, ühiskondlikke ja sportlikke vaba aja tegevust sisustavaidprojekte (sh muukeelsetele riskigruppi kuuluvatele lastele).

4. Kultuurivahetus ja identiteet. Tegevused on suunatud multikultuurset ühiskondakäsitlevate väljaannete loomisele, vastavate seminaride ja konverentsideläbiviimisele ning rahvus- ja etniliste vähemuste kultuuriseltside tegevusetoetamisele.

5. Regionaalne areng Ida-Virumaal. Jätkatakse koolitusprogrammide läbiviimistIda-Viru Maavalitsuse ja maakonna kohalike omavalitsuste ametnikele, Ida-Virumaad käsitlevate teaduslike uurimustööde andmebaasi koostamist,väljatöötatud tööjõuvahetuse mudeli rakendamist meditsiinitöötajatele,politseinikele, kohalike omavalitsuste töötajatele, jne.

6. Integratsioonitegevusega seotud asutuste tegevusvõime tõstmine. Toetatakseerinevate integratsiooniga seotud institutsioonide tegevusvõime tõstmist (shIntegratsiooni Sihtasutus, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, PresidendiRahvusvähemuste Ümarlaud, jt.)

7. Massimeedia ja avalikkuse teavitamine. Toetatakse integratsiooniprotsessideaktiviseerimist erinevate meediakanalite vahendusel, avaliku huvi ja diskussioonitekitamist integratsiooniteemalistes küsimustes ning muukeelseteajakirjandusväljaannete konkurentsivõime ja professionaalse taseme tõstmist.

Toetusprojekti lõppedes 2001. aasta suvel jäävad erinevate alaprojektide raameskäivitatud integratsioonitegevused jätkuvalt tagama riikliku programmi eesmärkidesaavutamist.

Euroopa Liidu Phare programm2000.a juulis kiitis Euroopa Komisjoni PHARE juhtkomitee heaksHaridusministeeriumi ja Rahvastikuministri büroo poolt esitatud taotluse sotsiaalseintegratsiooni ja muukeelse elanikkonna keeleõppe programmi finantseerimiseks.Finantsmemorandumi sõlmimisega 24. novembril 2000.a eraldati Phare rahvuslikuprogrammi raames nimetatud tegevusteks 3,14 mln eurot (49,1 miljonit krooni).Programm viiakse ellu aastatel 2001-2003 ning on suunatud keelelis-kommunikatiivseja sotsiaal-majandusliku integratsiooni eesmärkide saavutamisele.


-16-

Aastal 2001 on planeeritud käivitada programm ja teostada osa kolmeks aastaksplaneeritavatest tegevustest:

- jätkub 1999-2000 PHARE Eesti keele õppe programmi poolt käivitatudtagasimakse süsteem Interest, mille raames eesti keele tasemeeksami (shkodakondsuse taotlemise eesmärgil) sooritanutele hüvitatakse kuni 50 %keeleõppekuludest. Kursused läbinud ning riikliku eksami sooritanud inimesi, kestaotlevad keeleõppehüvitust 2001.aastal, on prognoositavalt 3000;

- valmistatakse ette uute õppematerjalide väljaandmist, mis toetavad integreeritudõppekavade rakendamist venekeelsetes koolides ning hangitakse täiendavaidõppevahendeid 180 muukeelse haridusasutuse raamatukogule;

- käivitatakse eesti keele õpetajate täiendkoolituse tsükkel ca 200 õpetajale.Töötatakse välja mudel, mille alusel finantseeritakse eesti ja vene koolideõpetajate tööalase vahetuse projekte;

- jätkatakse muukeelsete koolide õpilastele suunatud suviste keelelaagrite japereõppevahetuste rahastamist. 2001. a. projektides osaleb kuni1500 last;

- töötatakse välja mudel erialase eesti keele õppe arendamiseks kutseõppeasutustesõppevahendite loomise ning õpilasvahetuse teel, milleks 2001.a toetatakse 5-10kutsekoolide õpilasvahetuse projekti;

- organiseeritakse avalikkuse teavitamise kampaania;- organiseeritakse uute keeleõppesaadete tootmine televisioonis ning videona

kasutamiseks.

ArendustegevusAastal 2001 valmistab Integratsiooni Sihtasutus koos Rahvastikuministri bürooga ettevälisabi kaudu integratsioonitegevuste toetamise programmi aastateks 2002-2004. Kaüksikteemade läbitöötamiseks (projektide teostamiseks) kaasatakse rahvusvahelisieksperte ja vahendeid, eelkõige Euroopa Liidu programmide, sh piiriülese kostööraames. Esmatähtsateks valdkondadeks on: eesti keele kui võõrkeele õpetaminealushariduse raames; keelelaagrid ja pereõpe; tööjõuvahetus; avalikkuse teavitamisekampaaniad ja meediakoolitus; noorsootöö; kodanikuõpetus; Eestit kui kodumaadväärtustavate ja kodumaa identiteeti arendavate materjalide loomine ningintegratsioonitegevusega seotud organisatsioonide tegevusvõime tõstmine.


-17-

2.3. Avalikkuse teavitamine Euroopa Liidust ja eurointegratsioonist

2.3.1. Sissejuhatus

Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise kui igakülgse sotsiaalse protsessiteadvustamiseks jätkab valitsus 2001. aastal teemakohast avalikkuse teavitamistlähtudes raamdokumendis Eesti avalikkuse Euroopa Liidu alase teavitamisepõhimõtted1 esitatud seisukohtadest. Seejuures kasutatakse maksimaalseltteavitustegevuseks loodud ja nüüdseks ühtsesse süsteemi seatud infokeskuste ja –punktide võrgustikku ning lähtutakse kaasatuse, koordineerituse ja detsentraliseeritusepõhimõtetest. Euroopa Liidu alase siseriikliku info-ja teavitustegevuse kava 2001.aastaks lähtub vajadusest kaasata teavitusse uusi infovahendajaid, suurendadakolmanda sektori kaudu avalikkuse osalust nn eurodiskussioonis ning tõsta meediagatehtava koostöö jätkusuutlikust. Nende vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus onloogiliseks ja kavakindlaks jätkuks varem läbiviidud sihipärasele tööle ning arvestabjärgnevate aastate perspektiive.

2001.a teavitustegevuse prioriteetideks on:

• positiivse kaasamise poliitika süvendamine• täiendavate infolevi võrgustike arendamine• jätkusuutlike meediaprojektide üle-eestiline läbiviimine

Teavitustegevuse 2001.aasta kava koosneb nö sünergilistest projektidest, mis lähtuvadnimetatud prioriteetidest, on suunatud avalikkuse üldise informeeritusesuurendamisele ning faktiliselt tõese teabe kaudu avaliku arutelu kvaliteediparandamisele (vt tabel allpool).

2.3.2. Euroopa Liidu ja eurointegratsiooni-teemaline siseriiklik teavitustegevusaastal 2001.

Positiivse kaasamise poliitika süvendamine – koostöö laiendamine valitsusvälisesektori organisatsioonidega.

Valitsuse Euroopa Liidu teemaline teavitustegevus on olnud järjepidevalt suunatudvalitsusvälise sektori kasvavale kaasamisele nii eurointegratsioonialaste teadmisteomandamiseks ja levitamiseks kui ka teemakohases arutelus pädevalt osalemiseks.Mittetulundusühingute, ametiliitude ja huvigruppide vastav projektilise iseloomugategevus on saanud sisulist ja rahalist toetust otse valitsussektorilt ning vahendatunavälisabi rahadest. 2001. aasta eesmärgiks on laiendada kolmandale sektorile suunatudabi, et suurendada mittetulundusühingute endi poolt liikmeskonnale ja laiemaltavalikkusele suunatud teavitus-koolitusprojektide arvu, seeläbi kaasata enamorganisatsioone ning jõuda aktiivses vormis edastatava EL–teabega enama arvuinimesteni2. Vastava toetusfondi suurendamiseks ning projektide ladusamakskoordineerimiseks 2001.aastal viiakse projektitoetuste eraldamise kord uutele alustele.Selleks sõlmivad riigikantselei ja sihtasutus Avatud Eesti Fond (AEF) vastava 1 Raamdokument on saanud administratiivse ja poliitilise toetuse 1997.a ning selle kaasajastatudversioon kiideti heaks 1999.a.2 2001. aastal oli tugiorganisatsioonide arv 14, neile eraldatud riigieelarveliste vahendite maht 1,3miljonit EEK


-18-

raamlepingu. Vastavalt lepingule viib AEF läbi vajalikke projektikonkursse, menetlebteavitusprojekte ja lisab EL-teavitusprojektide kaasfinantseerimise ühiseelarvesseomapoolsed rahalised vahendid lisaks riigikantselei poolt eraldatavateleriigieelarvelistele vahenditele. Riigikantselei Euroopa Liidu Infosekretariaat (ELIS)osaleb projektide valikus ja hindamisel ning nõustab organisatsioone sisulistesküsimustes. Projektide järelvalvet teostab AEFi, ELISi ja eurointegratsiooni büroo(EIB) esindajatest koosnev ekspertkogu. Ekspertkogu kinnitab kõikprojektikonkursiga seotud tingimused. Kuna tegemist on valitsusvälise sektori laiemakaasamise kaudu Euroopa Liidust teavitamisele suunatud tegevuse tõhustamisega, siistoetatakse projekte, mille sisuks on teemakohane rahvahariduslik koolitus,huviüritused, koostööseminarid, meediaprojektid, infotarvikute kirjastamineprioriteetsetele sihtrühmadele: maaelanikud, pensionärid, õpilased, õpetajad,sotsiaalpartnerid, liikumised. Projektide toetamisel järgitakse avatuse ja objektiivsetekriteeriumide järgimise printsiipe.

Täiendavate infolevi võrgustike arendamine ja uute infovahendajate kaasamine.Nimetatud tegevuse kolm peamist sihtgruppi 2001.aastal on:

• Maakondlikud teabekorraldajad ( EL infopunktide töötajad);• Maakondade keskraamatukogude ja raamatukogude töötajad• Maasekretärid

Euroopa Liidust ja eurointegratsioonist teavitamisel on eesmärgiks olnudjärjepidevust tagava süsteemi loomine, mis viidi lõpule 2000. aasta jooksul. Ühtselttoimivasse infolevi võrgustikku on lülitatud neli suuremat Euroopa Liidu infokeskustja 15 maakondlikku infopunkti, mida täiendab avalikku infoteenust pakkuv euroinfotelefon. 2001.aastal jätkub selle võrgustiku infotöötajate regulaarne teavitamine jatäiendkoolituse läbiviimine professionaalsete oskuste ja teadmiste arendamiseks ningliikmesriikide kogemuste tutvustamiseks. Nimetatud tegevust koordineerib ELIS, kessamuti abistab maakondlikke teabekorraldajaid täiendavate vahendite leidmiselregionaalsete ja lokaalsete teavitus- ja infoprojektide läbiviimiseks. Eesmärk on aidatakaasa kohalikul tasandil koostöökontaktide loomisele EL infovahendajate ja uutesihtgruppide (kohalikud arvamusliidrid, pensionärid, maakondade raamatukogudetöötajad, valdade ametnikud ja kolmanda sektori esindajad) vahel ning levitadaseeläbi informatsiooni ja teadmisi võimalikult suure arvu kodanikeni.

! Maakondlikke teabekorraldajaid toetava täiendava võrgustikuna arendatakse2001.aastal välja pidevalt uuenevat EL informatsiooni pakkuv võrgustik, milletugipunktid on maakondade keskraamatukogudes ja/või raamatukogudes.Arvestades seda, et maakonna infopunkti töötajate roll on olla proaktiivne ningviia kohtadel läbi teavitusüritusi, mis ulatuvad seminaridest huviürituste jaraadiosaadete ning ajaleheartikliteni, siis on 15 maakondliku raamatukogu baasilfunktsioneeriv infolevi võrgustik tänuväärne täiendus maarahva varustamisekseelkõige paberkandjal EL infoga. Eeldusena tööks selle sihtgrupiga varustatimaakondlikud raamatukogud 2000.aastal mobiilsete, valgustatud info- janäitusestendidega. 2001.aastal on eesmärk täiendada neid stende arvutitega ningtagada infostendide regulaarne varustatus Eesti eurointegratsiooni ning EuroopaLiitu puudutavate teabematerjalidega. Raamatukoguhoidjate kui kohalikeusaldusväärsete arvamusliidrite Euroopa Liidu alaste teadmiste täiendamiseksning argumenteerimisvõime arendamiseks korraldab ELIS koostöös maakondlike


-19-

teabekorraldajatega 2001.aastal kolmest moodulist koosneva koolitustsükli ningabistab sihtgrupile mõeldud jätkukoolituse läbiviimisel. Maakondliketeabekorraldajate ja raamatukogutöötajate vahelisel koostööl laiem eesmärk onkorraldada maakondlike raamatukogude infostendide juures regulaarseidinfopäevi uute trükiste tutvustamiseks ja uute eurointegratsiooni alaste teemadekäsitlemiseks, suurendes selle kaudu laiema avalikkuse seas teemakohast huvi.

! 2001.aastal jätkub maavalitsuse ametnike tasandil täiendava maasekretäridestkoosneva infolevi võrgustiku arendamine, mida koordineerib ELIS. Eesmärk onkaasata regionaalse administratsiooni tippjuhte EL-alasesse teavitustegevusse,pakkudes neile regulaarset EL infot ning täiendkoolitust. Ühelt poolt tugevnebseeläbi maavalitsuste juhtkondade toetus maakondlike infopunktide tegevusele.Teisalt võimaldab suurem informeeritus Euroopa Liidust ja Eesti Euroopa Liidugaliitumise võimalikest mõjudest kaasata juhtivaid ametnikke märksa jõulisemaltavalikku diskussiooni kohtadel.

Lisaks informatsiooni edastamises aktiivselt tegutsevatele võrgustikele kaasatakse2001.aastal uusi tugiorganisatsioone, kellel on otsene mõju ning tihe kontaktkonkreetsete sotsiaalsete gruppidega. Prioriteetseks on:

• talunike katusorganisatsioonid ja nende kaudu maakondade liidud• pensionäride katusorganisatsioonid ja nende kaudu maakondlikud ühendused• liikumine Kodukant ja selle kohalike seltside liikmed• Eesti Väitlusseltsi väitlusõpetajad ja nende kaudu väitlusseltsi tegevuses osalevad

õpilased ja üliõpilased

! Regulaarsete teabe vahendajatena käivitub koostöö EL-teavituse alal talunike japensionäride katusorganisatsioonidega - Eesti Talunike Keskliidu ja EestiPensionäride Liiduga. Mõlemal on olemas regionaalsed ühendused ja täiend- võihuvikoolituse süsteem Liidrite Kooli ja Kolmanda Nooruse Ülikooli näol.Eesmärk on viia EL-teave maksimaalselt aktiivses vormis võimalikult paljude senisuhteliselt skeptiliselt meelestatud, vähe infot omavate ja/või info hankimiselpassiivsete talunike, maaelanike ja pensionärideni, hajutada liitumisega seotudpõhjendamatuid kartusi ja ootusi ning algatada diskussiooni ELiga liitumiseteemadel. ELIS korraldab katusorganisatsioonide juhtidele, maakondlikeühenduste ja edasikoolitajate esindajatele kahest moodulist koosneva koolituse ELja Eesti eurointegratsiooni põhiküsimustest, teabe saamise võimalustest ningeurointegratsiooni alase tegevuse valdkonnamõjudest. Võimaluse korral onkoolitustsükli viimaseks mooduliks õppesõit tutvumaks ELi liikmesriigi praktilistekogemustega. Katusorganisatsioonide koordineerimisel viivad maakondlikudühendused omakorda koostöös ELISi maakondlike teabekorraldajatega läbiteabepäevi ja huviüritusi oma liikmetele. Teadvustamaks osutatavaid EL-infoteenuseid antakse koostöös tugiorganisatsioonidega välja täiendavaidinfotarvikuid sihtgrupi tarbimisharjumusi arvestavas vormis (näiteks info-kalender, e-kaart jne).

! Eesmärki, liikuda kodanikele lähemale ja edastada olulist teavet lihtsas vormisüksikisiku tasandil, aitab saavutada koostöö liikumisega Kodukant, kellega2001. aastal käivitatakse regulaarne koostöö nii ELISi kui ka maakondliketeabekorraldajate tasandil. Kokkuvõte kohalikest üritustest tehakse juunis 2001.a


-20-

Rapla maakonnas toimuval Maapäeval. Maapäeva vorm võimaldab esinduslikumaEL-seminari korraldamist välislektorite osavõtul ning infotrükiste levitamistarvuka grupi huviliste seas.

! Koostöö väitlusõpetajatega aitab tõsta noorte väitlejate koolitamise jajuhendamisega seotud õpetajate teadmisi EList, Eesti eurointegratsioonist,liikmesriikide kogemustest, EL-info allikatest ja teabe saamise võimalustest.Juhendavate õpetajate koolitamise eesmärk on suunata avalikkuse ees esinevaidõpilasi-üliõpilasi kasutama üksnes tõest, faktidel põhinevat, ajakohast teavet jatõsta seeläbi arutelu kvaliteeti. Koolitusel omandatud teadmisi ja tõeselinformatsioonil rajanevaid hinnanguid annavad väitlusõpetajad edasi teistelepedagoogidele ja õpilastele igapäevases kutsetöös. ELISi poolt koordineeritavtegevus on selles valdkonnas jätkuks 1998. aastal alustatule ning viib tegevuse2001. aastal kvalitatiivselt veelgi kõrgemale tasemele. Koostööd varasemateaktiivsete tugiorganisatsioonidega nagu Avatud Hariduse Liit ning TallinnaPedagoogikaülikooli riigiteenistujate EL alane koolitusprojekt on seejuures vajalikjätkata nii koolitajate koolitamisel kui ka lektorite leidmisel.

ELISi koordineeriv roll on 2001. aastal oluline nii väljaarendatud infokeskuste ja –punktide süsteemi tööshoidmiseks ja professionaalseks edasiarendamiseks kui karatsionaalse tegevuse käigus uute sihtgruppideni jõudmiseks. 2001. aastal jätkab ELISseega oma põhifunktsioonide täitmist, varustades teabekorraldajaid, infovõrgustikke,tugiorganisatsioone ja huvigruppe teabematerjalide, trükiste ning regulaarseelektroninfoga. 2001. aastal lisanduvad mitmed uued trükiste formaadid nagupostkaardivoldik, mille puhul on teemakohane illustratsioon ühendatud lühiküsimuseja vastusega huvi suurendavas vormis. Samuti lektori manuaalist ja lüümikutestkoosnevad loengumapid ning Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid käsitlevadraamatud Soome kogemustest ja Eesti arengutest. 2001. aastal täieneb ELISikodulehekülg interaktiivsuse osas ning sellele lisandub ingliskeelne osa.Kodulehekülje toimimine andmebaasina senise staatilise infokandja asemel tagabkiiruudiste edastamise operatiivsuse ning tõhusama otsingumootori. Kunaelektrooniline info on paberkandjal edastava teabe kõrval omandamas järjest suuremattähtsust, siis pöörab ELIS 2001. aastal sellele valdkonnale kasvavat tähelepanu.

Ka 2001. aastal nõustavad ELISi töötajad EL-teavitusürituste ja -koolituste läbiviijaidlektorite leidmisel, aitavad kaasa kontaktide loomisele tugiorganisatsioonide jateavitusvõrgustike vahel. ELISi töötajad esinevad EL-teavitustööd käsitlevatelteemadel ettekannetega koolitus- ja teavitusüritustel. Koordineeriva struktuurinakogub ELIS jätkuvalt iganädalaselt teavet EL-teavituse alal toimuvate ürituste kohta,koostab ja saadab välja eelinfo teavitusvõrgustikele ja tugiorganisatsioonidele ning2001. aastal lisanduvatele uutele koostööpartneritele. Samuti jätkab ELIS tööpäevitiinfovõrgustikele EL-alase uudisinfo väljasaatmist Eesti ja maailmauudisteagentuuridelt ning valitud väljaannetelt.

Jätkusuutlike meediaprojektide üle-eestiline läbiviimine

Kui 2000. aastal pandi alus regulaarsele ja kavakindlale koostööle erinevatemeediakanalite ning väljaannetega selleks, et Eesti avalikkust eurointegratsioonistpidevalt teavitada, siis 2001. aastal jätkatakse seda suunda, lisades suuremattähelepanu valdkondlikule ja kohalikule meediale. Eesmärk on toimiva


-21-

koostöövõrgustiku loomine maakondade meediaväljaannetega ning konstruktiivsetesuhete hoidmine üleriigilise kvaliteetajakirjandusega. Samuti lisandub siia koostööjuhtivate ajakirjanikega tabloid-väljaannetest, mille lugejaskond on lai, haarab vägaerinevaid auditooriume ning on üldjuhul Euroopa Liidu teemadest seni vähe huvitatudvõi sellesse valdkonda tõrjuvalt suhtuv.

! 2000.a aasta kogemused edukast koostööst kvaliteetajakirjandusega võimaldavad2001. aastal pühendada enam tähelepanu neile väljaannetele, kus domineeriblahmiv-kriitiline hoiak Euroopa Liidu suhtes. Eesmärk on vahendada ka tabloid-väljaannetesse tasakaalustatud informatsiooni Euroopa Liidust ning tagadaadekvaatne reaktsioon teemade väärkäsitlustele. Selles raamistikus on ELISileolulisemad koostööpartnerid väljaanded SL Õhtuleht, KesKus, Eesti Ekspressning valikuliselt seltskonnaajakirjad.

! Süsteemne koostöö kohaliku meediaga on 2001. aastal suunatud eelkõigesidemete arendamisele maakondlike teabekorraldajate ja kohaliku meedia vahel,kuhu soovitavalt lisanduks ka Euroopa Komisjoni delegatsiooni poolne panus.ELISil kui neljast täiskohaga ametnikust koosneval struktuuril puudub vajaliktööjõuressurss, et pidevalt vahetult suhelda enamiku kohalike raadiote võiajalehtede esindajatega. Seega on 2001. aastal ELISi tegevuse põhirõhk sellesvaldkonnas koordineerival tööl, mille sisuks on mitmed ajakirjanikele suunatudkoolitusprojektid, tõstmaks ajakirjanike professionaalset pädevust EL teemadeanalüüsil ja käsitlusel. Nende projektide kaudseks eesmärgiks on aidata kaasasidemete loomisele ajakirjanike ja eurointegratsiooni kohalike ekspertide vahelning abistada väljaandeid kaasautorite leidmisel eurointegratsiooniga seotudteemadest kirjutamisel.

! Kvaliteetajakirjandusega ning valdkondliku ajakirjandusega (suunatud eelkõigevanuritele, maaelanikele) koostöös antakse 2001. aastal välja valik spetsiaalseidnn euro-erisid kas siis ajalehtede lisalehtedena või ajakirjade erinumbritena.Konkreetsete 2001. aastal prioriteetsete sihtgruppideni jõudmiseks nendelugemisharjumustest lähtuvate ajalehtede ja ajakirjade kasutamisega luuakse nö.täiendav ülekande-efekt, st jõutakse ka sihtgrupi sõpruskonna ja pereliikmetenining seeläbi suurema hulga inimesteni.

! ELISes jätkub pressiesindaja töö, mis on laiem kui infosekretariaadi vastavategevusega seonduv. Ajakirjanike küsimustele vastamine ning neile jooksvatinformatsiooni edastamine haarab väga erinevaid eurointegratsiooniga seonduvaidvaldkondi nii üldistavalt kui spetsiifilisemalt.

Eurointegratsiooni puudutava informatsiooni usaldusväärsuse tagamiseks ningkvaliteedi kaasajastamiseks arendab ELIS ka 2001. aastal koostööd uuringuteläbiviimisele spetsialiseerunud organisatsioonidega. ELISi roll on seejuures uuringutesuunamine eelkõige avalikkust huvitavate küsimuste lahendamisele, uuringutulemustelevitamisele ning eurointegratsiooni perspektiivist positiivsetele ja tõesteletulemustele laiema kõlapinna tagamisele. Samuti jätkub avaliku arvamuse uuringutetellimine selleks, et kindlustada objektiivne analüüs Eesti avalikkuse informeeritusestja hoiakutest EL ning eurointegratsiooni suhtes. Selguse ja veenvuse saavutamiseksjätkub 2001. aastal ELISi poolt koordineeritav ja otseselt läbiviidav töö teisteriigiasutuste ja ametitega valmistamaks neid pädevamaks suhtluseks meediaga.


-22-

Siinjuures on esmatähtsaks parendada riigiametnike keelekasutust ning aidata neilmõista avalikkuse prioriteete, et asendada klišeed eurointegratsioonist tulenevakonkreetse kasu ja eelise esile toomisega.

2.3.3. Teavitustegevuse rahastus 2001. aastal

ELISi koordineerimisel 2001. aastal korraldatavat teavitustegevust rahastatakse niiriigieelarvelistest vahenditest kui ka välisabi allikatest vastavalt selleks kehtestatudkorrale. Riigieelarvelistest vahenditest eraldatakse eurointegratsiooni alaseksteavitustegevuseks riigikantselei eelarve kaudu ELISi poolt koordineerimiseks 4 055500 EEK, millest hinnanguliselt 1 500 000 suunatakse ELISi korraldatavate koolitus-,meedia- ja trükiste projektide kaasfinantseerimiseks, 1 900 000 mittetulundusühinguteja liikumiste poolt läbiviidavate teavitusprojektide toetamiseks koostöös Avatud EestiFondiga, hinnanguliselt 300 000 EEK vajalike uuringute läbiviimiseks jateavitustegevuse eelarve reservi jääb 2001. aastal 355 500 EEK. Lisaks selleletoetatakse riigieelarvelistest vahenditest ning riigikantselei eelarvestRahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse ja euroinfo telefoni tegevust 1 400000 EEK ulatuses riigikantselei ja Rahvusraamatukogu vahel sõlmitud lepingu raames(leping nr 148; 01.07.1998.a).

Lisaks riigieelarvelistele vahenditele korraldab ELIS mitmeid teavitusprojektekoostöös Euroopa Liidu liikmesriikidega, kasutades viimaste ekspertabi jakaasfinantseerimist sihtotstarbeliselt. 2001. aastal jätkub teavitustegevus Eestiriigikantselei ja Soome Välisministeeriumi vahel 22.04.1999.aastal sõlmitud lepinguraames eesmärgiga arendada edasi eelkõige regionaalset teavitustegevust Eestimaakondades, parandada kesk- ja kohaliku tasandi koostööd EL infovahuses javaldkondlike teavituskampaaniate koordineeritud korraldamisel ning kvaliteetse ELinformatsiooni edastamisel Eesti avalikkusele. Samuti jätkub 2001. aastal Eesti jaSoome maakondlike teabekorraldajate koostööprojektide läbiviimine ning uueelemendina kahe riigi ministeeriumide vahelise koostöö arendamine teavitus- ja ELinfotöö edendamiseks. Soome Välisministeeriumi poolse kaasfinantseerimise maht2001.aastal on hinnanguliselt 1 578 000 EEK, millest rahastatakse ka Soome pooleeksperdi Tuomo Haavisto nõustamist teavitustegevuse korraldamisele ELISikoordineerimisel. Täiendavat ekspertabi ja toetust annavad 2001.aastalteavitustegevuse läbiviimisele Eestis veel Rootsi Välisministeerium, TaaniVälisministeerium ning Prantsuse ja Ühendkuningriigi Suursaatkonnad Eestis.

2.3.4. Teavitustegevuse koordineerimise põhiküsimused aastatel 2002-2003

Aastatel 2002-2003 on teavitustegevuse peamiseks suunaks tagada infokeskuste ja –punktide ettevalmistatus liitumiseelse rahvaküsitluse läbiviimiseks ning teadvustadaavalikkusele valitsusvälise sektori ulatuslikku osalust eurointegratsioonialaseteavituse läbiviimises ja seega ka eurointegratsiooni protsessis eneses. ELISifunktsiooniks on seejuures eelkõige arvamuskujundajate sihiteadlikum kaasaminesuhtlemisse ajakirjandusega ja avalikkusega, kvaliteetse ja veenva argumentatsiooniloomine suhetes ajakirjandusega ja avalikkusega ning kolmele valdkonnale – koolitus,trükised, meedia – suunatud tegevuse süsteemne ja kavakindel jätkamine.

Kuna aastad 2002-2003 on Euroopa Liidu suunalise teavitustegevuse seisukohast eritiolulised, sest eeldatavasti langeb sellesse perioodi poliitilise otsuse langetamine


-23-

liitumiseelse rahvaküsitluse läbiviimise kohta, siis tingib see ka vastavateavituskampaania käivitamise. Kampaania läbiviimiseks vajalikud rahalisedvahendid tuleb eelarves kindlasti ette näha arvestusega, et eriti olulistekskuluartikliteks on seejuures meedia- ja avalike suhete projektide läbiviimine, missuurendavad aastase üldise teavitustegevuse eelarvet hinnanguliselt 50 %. Eelarvesuurendamise täiendavaks artikliks on vajalike lepinguliste töötajate arvusuurendamine koordineerimaks kampaania üksikosi.

ELISe eesmärk on jätkusuutlikest projektidest koosnevate teavitustegevuse kavadeläbiviimine ka 2002.-2003. aastal aitamaks kaasa eurointegratsiooni alase tegevuseläbipaistvusele ja teemakohasele avalikule arutelule. Lisaks eelarvelistele vahenditeletuleb selleks jätkuvalt taotleda täiendavaid välisabi vahendeid sarnaselt varasemateleaastatele. Koostöö Euroopa Komisjoni delegatsiooniga Tallinnas on seejuureskasvavalt oluliseks suunaks.


-24-

Riigikantselei Euroopa Liidu Infosekretariaadi koordineerimisel läbiviidav Euroopa Liidu teemalise info- ja teavitustegevuse kava 2001.aastal

Sihtgrupp(kellele?)

Eesmärk(milleks?)

Projekt/tegevus(mis?)

Ajakava(millal?)

Koostööpartner(kes? Kellega?)

Kaasfinantseerimiseallikas/ekspertabi

Elektroonilise info projektidavalikkus- teavitusvõrgustikud- tugiorganisatsioonid

- Tagada avalikkuse,koostööpartnerite,infopunktide ja –keskuste pidevainformeerituseurointegratsioonigaseonduvatestsiseriiklikest arengutestja vastavastteavitustegevusest;

- teadvustada avalikkuseteavitamist EList kuikoordineeritud jajärjepidevat protsessi

- väärtustada jamotiveerida kohalikuulatusega või piiratudsihtgrupile suunatudteavitustegevuseläbiviijaid.

Uudisinfo edastamineinterneti leheküljel +iganädalaseELIS-eelinfo levitamineelektrooniliselt japaberkandjal.

Regulaarselt 2001. aastajooksul

- ELIS- OÜ AK Süsteemid

Riigieelarve

- avalikkus- teavitusvõrgustikud- õpilased, õpetajad- ametnikud- tugiorganisatsioonid

- Tagada elektrooniliseinfo kättesaadavus jasuunata teemasthuvitatud inimesivõrgukeskkonnasteemakohaste õigetelinkideni;

- informeerida ELteavitustegevusest ja

Etapiline projekt ELISeInterneti koduleheküljeedasiarenduseks jatäiustamiseks nii graafiliseltkui ka sisuliselt ning inglisekeelse versiooni lisamiseks.(otsingumootor, kiiruudistesisestamine, uudisteadressaatide ringi loomine,

Projekti lõpp: detsember2001

- ELIS- OÜ AK Süsteemid

Riigieelarve jakaasfinantseerimineRootsi Balti Aasta raames


-25-

avaliku arvamuseuuringutest mitte-eestikeelset siseriiklikkuja välisauditooriumiinglise keelsemodifitseeritudversiooni kauduelektroonilisest infost.

kodulehekülje andmebaasinatoimivaks süsteemiksarendamine).

- õpilased, õpetajad- Interneti kasutajad

- Euroopa Liidu alasteteadmiste edastamineüldises Euroopakontekstis;

- õpilaste kaudu peredekaasamine teavitatavatesihtgrupina;

- infoallikate jasiseriiklikuteavitusvõrgustikuteadvustamine Internetikasutajatele.

EL alaste online-viktoriinideedasiarendus.

Veebruar-mai 2001 - ELIS- OÜ Miksike

Kaasfinantseerimine RootsiBalti Aasta raames(hinnanguliselt 20.000 EEK)

- Interneti kasutajad- õpilased

- Tõsta Euroopa Liidualaseid teadmisi jasuurendada teemakohasthuvi uudse interaktiivsevormi kasutamisekaudu.

Postkaardivoldiku e-kaartELISe Internetikoduleheküljel

Projekti lõplik teostus: mai2001

- ELIS- ELIK- OÜ AK Süsteemid- OÜ Vatson&Vatson

Kombineeritudfinantseerimine riigieelarvestja Rootsi Balti Aastavahenditest

- õpilased, õpetajad- kohalikud

infovahendajad- ettevõtjad- lektorid

- Tõsta EL alast huvi jaaidata kaasa infolevitamise uudsetevormide kasutamisele

Multimeedia CD EuroopaLiidu liikmesriikide jalaienemise teemadel

Lõplik teostus november2001

- ELIS- Webidisaini firma

Kombineeritud välisabivahenditest

Teavitus-koolitusprojektid- riigiametnikud (ATT,

maakondlikudteavitustöötajad,

- Selgitadariigiametnikeleavalikkuse huvisid

Kolm 1-päevast seminari jaümarlauda koostöösÜhendkuningriigi

Jaanuar – mai 2001 - ELIS- Ühendkuningriigi

saatkond

Ühendkuningriigikaasrahastus ja ekspertabi


-26-

huvilised)- ajakirjanikud ( kesk- ja

regionaaltasandil)

euroinfo valdkondade jaesitluslaadi suhtes ningtõhustada infovahetustriigiasutuste jaavalikkuse vahel niivahetult kui vahendajate(meedia, õpetajad jne)kaudu;

- informeerida, üheliikmesriigi (GB)perspektiivistkäsitletuna,laienemiseks valmistuvaEuroopa Liiduvõtmeküsimustest;

- suurendada osalejatearutlus- ja argumentat-sioonivõimet.

esindajatega - Eesti Ajalehtede Liit(EALL)

- Kõrgemate ametnikenõukogu avalikkuseteavitamise töögrupp(ATT)

- maakondlikudteabekorraldajad

- Tõsta professionaalseidoskusi teemakohastetrükisteettevalmistamiseks kuitervikprojektideläbiviimiseks;

- informeerida Rootsieesistumise arengutestning Euroopa Komisjonidelegatsiooniinfokampaarialäbiviimisest;

- arendada oskusihuvigruppidele ningministeeriumidehaldusalasse suunatudinfokampaaniateläbiviimiseks.

Kolm 4-tunnist seminari 2001. a. jooksul (veebruar,aprill, oktoober)

ELIS koostöös Rootsi jaPrantsuse saatkondadeganing SoomeVälisministeeriumiga

Kombineeritultriigieelarveliste ja välisabi/ekspert ja-võikaasfinantseerimine/(Rootsi, Soome, Prantsuse)vahenditest


-27-

- ATT - Tõhustada horisontaalsetkoordineerimis- jainfovoogudejuhtimisoskust ningtõsta professionaalsetsuutlikust avalikkusegasuhtlemise ja ELteavituse valdkonnasiga ministeeriumihaldusalas.

Partnerlusprogramm Soomeministeeriumide valdkonnakolleegidega

2001. a. jooksul - ELIS- Soome VM

Eelarvelistest vahenditest jaEesti Riigikantselei ningSoome VM vahel22.04.1999. allkirjastatudkoostöölepingu raames

- ajakirjanikud - Parandada ELi jaeurointegratsioonikäsitlevate lugudekvaliteeti, suurendadateema käsitlemistmahuliselt.

Kahe-ja mitmepoolsedbriifingud ELISiesindajatega

2001. a. jooksul regulaarselt1 kord kuus

ELIS Riigieelarvelistestvahenditest ja EestiRiigikantselei ning SoomeVM vahel 22.04. 1999.a.allkirjastatud koostöölepinguraames

- regionaaltasandiametnikud(maasekretärid 15)

- Kaasata maakonnaadministratsioonitippjuhid ELteavitustegevuseprotsessi;

- suurendada ametniketeadmisieurointegratsiooniprotsessi korraldusestEestis, ELinformatsiooni allikatestja ELiga liitumisegakaasnevatest mõjudestnendetegevusvaldkonnale.

Kolmas kolmestkoolitusmoodulist (kaksmoodulit viidi läbi 2000.aastal)- jätkukoolitus- iganädalane

elektrooniline eelinfo

Jaanuar 2001

september-oktoober 2001

- ELIS- Maasekretäride Ühendus- ELIK

Soome ja võimalusel kaTaani ekspertabi ningkaasfinantseerimine

- maakondlikudkeskraamatukogudehoidjad (15)

- avalikkus

- Kaasata maakondadekeskraamatukogud ELteavituse võrgustikkuaktiivsete

- Maakondliketeabekorraldajate pooltperioodiliseltläbiviidavad infotunnid/-

Kord kvartalis - ELIS- maakondade

keskraamatukogud- Raamatukoguhoidjate

Ekspert- ja välisabi Soomevälisministeeriumilt ningRootsi saatkonnalt Tallinnas


-28-

(raamatukogudelugejad)

vahendajatena;- luua eeldused

regulaarseks koostööksmaakondliketeabekorraldajate jaraamatukogude vahel;

- anda kohalikelearvamusliidriteleigakülgseid teadmisieurointegratsioonist jaEL teavitusekorraldusest Eestis ningmujal Euroopas.

päevad uuteteabematerjalidetutvustamiseks;

- Kahest moodulistkoosnev koolitus koosõppereisiga (Soome){1.moodul baasmoodul;2.moodul – ÜlevaadeEL seadusandlusest jaõigussüsteemist,dokumentide tutvustusseadusloome protsessidejärgi; ELinstitutsioonide jaagentuuride väljaanded,statistilineinformatsioon;infootsing internetis}.

aprill –mai 2001september 2001

Ühing- maakondlikud

teabekorraldajad- ELIK

- pensionärid(Eesti Pensionäride Liidu{EPL}juhatus, maakondlikeühenduste esindajad,Kolmanda Nooruse Ülikoolikuulajad)

- Äratada pensionärideshuvi EL temaatikavastu;

- viia teave ELi olemusestja liitumise eesmärkidestvõimalikult paljudepensionärideni;

- hajutada ELigaliitumisega seosestekkinud põhjendamatahirme ja lootusi.

- Kahest moodulistkoosnev koolitus(1. baasmoodul2. moodul liikmesriikidekogemustest: Soome,Rootsi, Taani, Saksamaanäitel);

- maakondliketeabekorraldajate ja EPLmaakondlike ühendustepoolt läbi viidavadvestlusringid,infopäevad, loengud;

- infotarvikute mappkoolitusel osalejatele.

September-november 2001 - Eesti Pensionäride Liit- Maakondlikud

teabekorraldajad

Vajalik välisabi (ekspertabija kaasfinantseerimisevormis)

- talunikud(Eestimaa Talupidajate

- Hajutada ELigaintegreerumisse

- Integreerida ETKLiolemasoleva

Jaanuar-märts 2001 Tihedalt koordineeritunaPõllumajandusministee-

Ekspert- ja täiendavkaasfinantseerimisabi


-29-

Keskliidu {ETKL} liikmes-organisatsioonide juhid,maakondlike talupidajateorganisatsioonide liikmed,Liidrite Kooli õppurid)- maaelanikkond

skeptiliselt suhtuvatetalupidajatepõhjendamata hirme jalootusi;

- valmistada talupidajaidetteeelstruktuurivahendite(SAPARD)kasutamiseks ja seeläbinõudmisteks, midaELiga liitumine neileesitab.

koolitussüsteemi ELmoodulisse EL-teavituseja liitumisläbirääkimis-te teema;

- maakondliketeabekorraldajate jakohalike taluseltsidekoostöös läbiviidavkoolitus;

- talunike koolituselosalejateleinfomaterjalide mapp.

september-detsember 2001

riumiga jälgidesministeeriumi 2001.a.teavitustegevuse kavaSAPARDI toetuse saajatekoolitamiseks jateavitamiseks- Põllumajandus-

ministeerium- maakondlikud

teabekorraldajad- ELIS- Välisministeerium- ETKL

välisvahenditest (SoomeVälisministeeriumigakoostööprojekti raames)

- poliitikud - Teavitada Riigikoguliikmeid (komisjonidekaudu) struktuurifondidekasutamisest ningriikliku arengukava jariigieelarvelisteküsimuste ühtsestkontekstist ja EL-teavituse korraldusest.

Teabetunnid Riigikogu viieskomisjonis

Jaanuar-mai 2001 - Euroopa Liidugapeetavate läbirääkimistedelegatsiooniregionaalpoliitika jastruktuurivahenditetöögrupp

- ELIS

Riigieelarvelistestvahenditest

- ettevõtjad - Teavitadaväikeettevõtjaid ELteavituse korraldusest,läbirääkimistest,eurointegratsiooniüldküsimustest.

- Seminar EVEAliikmetele EK projektiraames valmiva trükiseesitlemiseks;

- EL teavituse,läbirääkimiste,eurointegratsiooniüldküsimustekoolitusmoodul EVEAEL-koolituse raames.

Aprill 2001 - EVEA- ELIS

Riigieelarvelistestvahenditest jaEuroopa Komisjoni Multy-Country SME-projektitoetusel

- õpetajad(väitlusõpetajad)

- õpilased (väitlejad)

- Teavitada EL-infoallikatest jalaienemisega

Koolitus väitlusõpetajatele(liitumise plussid jamiinused, teavituse

Märts - oktoober 2001(kevadine/sügisenekoolivaheaeg )

- ELIS- (MTÜ) Eesti

Väitlusselts

Kombineeritud vahenditest(riigieelarvest ning Soome jaRootsi ekspertabi ja


-30-

- üliõpilased (väitlejad) seonduvatestprotsessidest;

- tõsta analüüsi jaargumentatsioonivõimet;

- täiustada avalikuesinemise kvaliteeti.

korraldus, infoallikad) võimalikukaasfinantseerimise toetusel)

- üliõpilased(avalikkus, rahvakoolitusekuulajad)

- Suurendada EL-teemalisesrahvakoolitusesosalevate lektorite arvu;

- arendada ja kaasajastadalektorite teadmisi jaesinemisoskust.

Kahest tsüklist koosnevkoolitajate koolitus

Jaanuar-mai 2001september–detsember2001

- (MTÜ) Avatud HariduseLiit

Riigieelarvelistestvahenditest(49 440 EEK)

Trükised / publikatsioonidega seotud projektidAvalikkus- kohalikud

infovahendajad- EL teemade lektorid- poliitikud- ettevõtjad

- Info arusaadavuse jakvaliteedi tõstminejõudmaks vahendajatekaudu suurema arvueesti elanikeni;

- rahvakoolituslikelektorite varustaminekaasajastatudkoolitusmaterjalidega.

EL teemalised teabelehed(“Eesti ja Euroopa Liit”)

2001. a. jooksul 15 uueteema käsitlust ja/võiümbertöötatud väljaannettiraažis a 8000 eks.

ELIS Riigieelarvelistestvahenditest

Avalikkus- pensionärid- põllumehed- ettevõtjad- õpilased

- Info konkretiseerimineja lihtsustamine ningvastuste andmineolulistele ja enamhuvipakkuvateleküsimustele.

Eurointegratsiooni-teemalised infovoldikud

2001. a. jooksul 10 uueteema käsitlemine tiraažis a8000 eks.

ELIS Riigieelarvelistestvahenditest

Avalikkus- Pensionärid- maaelanikud- kohalikud

infovahendajad

- Teemakohasteillustratsioonidegaküsimus-vastus vormisesitatud informatsioonikaudu huvi ja teadmiste

Eurointegratsiooni-teemalisedpostkaardivoldikud

1. 2001 jaanuar 2postkaardivoldikut:- põllumajandus ja

maaelu- sotsiaaltemaatika

- ELIS- ELIK- OÜ Vatson &Vatson

Kaasfinantseerimine RootsiBalti Aasta programmiraames


-31-

- noored tõstmineeurointegratsioonist jaEesti ELiga liitumisest.

2. 2001 veebruar 2postkaardivoldikut- haridus ja kultuur- Eesti eurointegratsioon

Avalikkus- Õpilased, õpetajad- Ajakirjanikud- Poliitikud- Riigiametnikud

- Tõsta teadmiste tasetEuroopa integratsiooniprotsessist üldiselt jaanda avalikkuseleanalüütilisi argumenteEesti integratsiooni-protsessis tulenevaltSoome kogemustest.

Raamatu “Suomi 5 vuottaEuroopan Unionissa”tõlkimine ja tirazheerimine1000 eksemplaris

Ilmumine september-oktoober 2001.

- ELIS- tõlkefirma- trükifirma

Kaasfinantseerimine EestiRiigikantselei ja Soome VM22.04.1999.a. allkirjastatudlepingu raames

Avalikkus- rahvahariduslikud

lektorid- maakondlikud

teabekorraldajad- maakondade

keskraamatukogu

- Anda praktilisi teadmisivälisabi vahenditekasutamisest javastavatele projektidelerakendatavatestnõudmistest;

- varustadainfovahendajad avalikeloengute pidamiseksvajaliketeabevahenditega;

- suurendadakonkreetsetessihtgruppides teadmisieurointegratsioonist jaselle mõjust Eestile.

Loengumapp “PHARE-ISPA-SAPARD”(50 komplekti lektorimanuaalist ja vastavatestlüümikutest koosnevatmappi)

Jaanuar 2001 ELIS Riigieelarvelistest ningSoome välisabi vahenditest(Riigikantselei ja Soome VMvahel 22.04.1999 sõlmitudkoostöölepingu raames)

Avalikkus- rahvahariduslikud

lektorid- riigiametnikud- maakondlikud

teabekorraldajad- maakondlikud

- Varustadainfovahendajad avalikeloengute pidamiseksvajaliketeabevahenditega;

- suurendadakonkreetsetes

Loengumapp “Euroopa Liidupoolt ja vastu”(80 komplekti lektorikäsiraamatust ja lüümikutekomplektist koosnevatmappi)

Märts 2001 ELIS Riigieelarvelistest ja RootsiBalti Aasta vahenditest


-32-

keskraamatukogud- 2001.a. prioriteetsete

sihtgruppidekatusorganisatsioonid

sihtgruppides teadmisieurointegratsioonist jaselle mõjust Eestile;

- vähendada alusetuidhirme, mis seonduvadavalikus arvamusesEesti eurointegratsiooniprotsessidega.

Avalikkus- kohalikud

infovahendajad- tugiorganisatsioonid- õpilased, õpetajad- pensionärid,- maaelanikud- poliitikud

- Hajutada alusetuidhirme ningväärarusaamu, misseonduvadeurointegratsiooniprotsessiga;

- selgitada lihtsas jalakoonilises sõnastusesEuroopa Liidu ja temaarenguga seotudküsimusi.

Infovoldik “Müütidest seosesEuroopa Liiduga”

Ilmumine kevad 2001 - EK delegatsiooni ELInfokeskus

- RR ELIK- ELIS

EK delegatsiooni ELInfokeskus

Avalikkus- Kohalikud

infovahendajad- Kohalikud

omavalitsused jaregionaaltasandiametnikud

- Poliitikud

- Edastada Eestiregionaalse ja kohalikutasandi ametnikele infotELiga liitumisepraegustest ja tulevikumõjudest üheliikmesriigi (Taani)kogemuse ja Eestivastavate näidetekontekstis.

Publikatsioon Euroopa Liidumõjudest Eesti regionaalseletasandile.

- Ilmumine mais 2001,- juulis 2001.a. tsükkel

regionaalseid seminaretrükise tutvustamiseks jakasutajasõbralikkusesuurendamiseks.

- Eesti Linnade Liit- NALAD (Taani

Kohalike OmavalitsuseRahvuslikAssotsiatsioon)

Taani abi FEU-programmiraames

UuringudAvalikkus- õpetajad/õpilased- poliitikud- riigiametnikud- ajakirjanikud

- Parendada EListedastatava infokvaliteeti;

- muuta infokonkreetsemaks ja

- Majandusuuring“Euroopa Liidugaühinemise mõjueestlastesissetulekutele”;

Kevad 2001.a. temaatilinekonverents kevad2001.a. II poolaasta uurinutulemuste trükis ja sellelevitamine

- Sihtasutus Praxis- ELIS

Avatud Eesti Fondi toetusel


-33-

- infotöötajad veenvamaks. - temaatiline konverents;- tulemuste avaldamine

trükisena.- Ühe valla leibkonnad

ühes maakonnas- Info-tarvikute ja

teemakohaste trükistelugejasõbralikumaksmuutmine;

- tagasiside analüüsinfomaterjalidekvaliteedi jaarusaadavuse kohta;

- huvi suurendamineteemakohaseinformatsiooni vastu.

Pilootprojekt“EL infomaterjalide -teabelehed ja infovoldikud -valik-komplekti levitamineühe valla piires kojukandeteel kõikidesseleibkondadesse”

Aprill-mai 2001 - Jõgeva maakonnateabekorraldaja

- Jõgeva maakonnakeskraamatukogu

- Postiteenuse firma- ELIS

Pilootprojektinakombineeritultriigieelarveliste ha välisabi(Soome) vahenditest

- teavitustegevustkorraldavad ametnikud

- poliitikud- meedia

- Avaliku arvamusehetkeseisu selgitamine;

- tagasisideteavitustegevusele.

Avaliku arvamuse uuring 2 korda aastas avaliku arvamuse uuringufirma

Riigieelarve


- EL infokesksute ja –punktide töötajad

- Poliitikud- meedia

- Aidata kaasa tõhusamaleinfo- jakommunikatsiooni-poliitika teostamisele;

- muuta ELteavitustegevussihtgruppide eripära,huvi ja ootusi enamarvestavaks.

Hoiakurühmade portree-uuringud sotsiaal-demograafiliste tunnuste,väärtushoiakute,informeerituse, huvi jainfoallikate ning regioonidejärgi (kokku 9 portreed,milles tekstiline analüüs-kommentaar täiendatudillustreeriva graafilise ja/võipildilisetaustinformatsiooniga)

Lõplik teostus märts 2001 Avaliku arvamuse uuringufirma SAAR POLL

Kaasfinantseerimine välisabivahenditest

Meediaprojektid- avalikkus, kelle huvi

eurointegratsiooni vastusõltub lokaalsetestteguritest

- Eurointegratsiooni jamaakondliku arenguvaheliste seosteselgitamine;

Maakonnalehtede-ja raadioteELile pühendatuderiprojektid

Jooksvalt 2001.a. jooksul - ELIS- Maakondlikud

teabekorraldajad,- Euroopa Komisjoni

Kombineeritultriigieelarvelistest ja EKdelegatsioonikommunikatsiooni-strateegia


-34-

delegatsioon Tallinnas vahenditest- mitte-eestlased - intervjuude

vahendamineeurointegratsioonist.

Venekeelne meedia Kord kvartalis ELIS Riigieelarvelistestvahenditest

Avalikkus,- EList vähem

informeeritud inimesed

- Väitluse edendamineELi teemal;

- toimetuse teavitamineasjakohasest jafaktiliselt korrektsestinformatsioonist.

Ajaleht KesKus Kord kuus ELIS Riigieelarvelistestvahenditest

Avalikkus- noored- õpetajad- poliitikud- teavitustegevust

korraldavad ametnikud

- ELi astumisegaseonduvate poliitilisteotsuste tagamaadelahtirääkimine;

- kaasaegseleargumentatsioonilerajatud teemakäsitlusearendamine jalevitamine avalikkusehulgas;

- Eesti kui Euroopalikuriigi EL-suunalistearengute positiivnekäsitlus avalikkuse seas.

Telesaate NooredEurooplased edasiarendus(10 saadet)

September 2001 kuni mai2002

Eesti Väitlusselts javälisministeerium koostöösELIS’iga

Kombineeritultriigieelarvelistest ja välisabivahenditest

Avalikkus- Vanemapoolne

keskealine elanikkond- Teemast vähem

huvitatud jaeurointegratsioonineutraalselt või pigemnegatiivselt suhtuvadinimesed

- EL poliitikate võrdlevkäsitlus liikmesriigi jaEesti näidete põhjal.

10-minutiliste TV-ringvaadete tsükkel (kokku5)

Eetrisse jõudmine 2001.a.oktoober-november

- Välisministeerium- ELIS- meediafirma

Kombineeritultriigieelarvelistest ja välisabiallikatest

Avalikkus - Võimaldada EuroopaLiitu ja

Väitlussaade ETVsEuroopa Liidu mõjust

Jaanuar-veebruar 2001.a. - Liikumine EI EuroopaLiidule,

riigieelarve


-35-

eurointegratsiooniprotsessi eitavaltsuhtuvatelehuvigruppidele esitadaoma argumente avalikultja suureleauditooriumile;

- arendada avalikkuarutelu Eesti EuroopaLiitu pürgimiseküsimustes.

põllumajandusele - Eesti välisministeerium

Eelkõige 2001.a.prioriteetsed sihtgrupid:- pensionärid- maaelanikud- põllumehed

- ELi temaatikapõhjalikum tutvustaminetrükimeedia kasutamiseteel;

- ajakirjanduse huvisuurendamineeurotemaatika vastu;

- täiendavate infotarvikuteväljaandminelevitamiseksinfokeskuste- jainfopunktide kaudu.

Ajalehtede ja ajakirjade ELja eurointegratsiooni-teemalisederilehed/eriväljaanded:- Pere- ja erialaajakirjad,- EPL, Postimees

2001.a. jooksul- 2 ajakirja eriväljaannet( täiendava tiraazhiga 1000eks levitamiseksinfokeskuste ja –punktidekaudu)- 1 ajalehe eriväljaanne( täiendava tiraazhiga 1000eksemplari levitamiseksteavitusvõrgustiku kaudu)

ELIS koostöös vastavateväljaannete toimetustega

Rootsi, Taani ja Soomevõimaliku ekspertabi ningkaasfinantseerimise toetusel

Avalikkus - ELi hetkearengutepõhjalik, regulaarne jaaktuaalne tutvustamineraadiokuulajatele.

Saatesarja “Päeva süda”eurominutid

- jaanuar-juuni 2001.a.üks kord nädalas

- jätkutsükkel september-detsember 2001sõltuvalt saate reitingust

- ELIS- Vikerraadio

Riigieelarve

Avalikkus- keskealine ja

vanemapoolne teemastotseselt vähem huvitatudkuulajaskond

- ELi temaatika tutvustuslaiemast Euroopakontekstist lähtuvaltkasutades liikmesriikidepoliitilis-kultuurilisetausta näiteid jakogemuste konteksti;

30-minutilistest saadetestkoosnev saatesari “SiinEuroopa”

2001. a. jooksul regulaarseltkord nädalaskahes tsüklis:1) jaanuar-juuni2) september-detsember

- ELIS,- Vikerraadio

Kombineeritultriigieelarvelistest ja välisabivahenditest


-36-

- avaliku diskussiooniarendamisele kaasa-aitamine avalikeraadioõhtute vormikaudu.

Avalikkus- EList vähe huvitunud

inimesed

- ELi teema tutvustaminesihtgruppidele, kes eihuvitueurointegratsioonikäsitlevatest lugudestmeedias või avalikelüritustel;

- huvi suurendamineeurointegratsioonipuudutavate teemadevastu.

ELi teema tele-mälumängus“Kuldvillak”

Jaanuar-märts 2001.a. - ELIS- OÜ Sandstorm

Kaasfinantseerimine RootsiBalti Aasta projektivahenditest

- pensionärid - Hajutada liitumisegaseoses tekkivaidpõhjendamata hirme;

- selgitada ELigaliitumise mõju Eestisotsiaalpoliitikale,sissetulekutele.

Ajalehe Videvik EL-eri September-november2001.a.

- ELIS- ajaleht Videvik- EPL

Ekspertabi jakaasfinantseerimise vajadusvälisabist (Taani, Soome)

Üritused- maakondlikud

teabekorraldajad- rahvahariduslikud

lektorid- maakondade

keskraamatukogudetöötajad


- tugiorganisatsioonid

- Trükiste kuiinfokandjate väärtusesuurendamine;

- teemakohaste teadmistekaasajastamine jasüvendamine;

- erinevate struktuuriderolli teadvustamineeurointegratsiooniprotsessis.

Uute trükistepresentatsioonseminarid

Regulaarselt 2001.a. jooksul - maakondlikudteabekorraldajad

- maakondadekeskraamatukogud

- tugiorganisatsioonid- ELIS

Kombineeritultriigieelarvelistest jaomavahenditest

Avalikkus - Teadvustada ELIS trükiste presentatsioon Oktoobri lõpp 2001 ELIS Riigieelarvelistest


-37-

- infokeskuste ja-punktide töötajad

- raamatukogude töötajad- õpetajad ja õpilased- riigiametnikud- meedia- tugiorganisatsioonid- välisesindused

eestikeelseteeurointegratsioonikäsitlevaid uusi (2001aasta jooksul ilmunud)trükiseid;

- suurendada üldistharitust ja oskustanalüüsidaeurointegratsioonigaseonduvaid protsesseEestis;

- teadvustada erinevatestruktuuride rolli Eestieurointegratsiooniprotsessi korraldamisel.

vahenditest

- avalikkus- maaelanikud

(külaseltside liikmed)

- Hajutada liitumisegaseoses tekkinudpõhjendamata hirme jalootusi;

- anda vabas õhkkonnas,vahetu, isikliku kontaktikaudu maaelanikeleteavet ELi olemusest,eesmärkidest ja liitumisevõimalikest mõjudestEestile ja igalekodanikule.

- Maakondliketeabekorraldajate ja/võiTeam Europe – Eestiliikmete pooltläbiviidavadvestlusõhtud kohalikesliikumise Kodukant(Külaliikumine) liikmes-

organisatsioonidesüldnimetuse all “EL‘Kohvijutud’ ”- Maapäev Raplas- Liikumise Kodukant

iga-aastaselsuurkogunemisel

(infomaterjalid, küsimustelevastamine)

Jaanuar-mai 2001 vastavaltvajadusele

juuni 2001

- ELIS- maakondade

teabekorraldajad- Liikumine Kodukant

Kombineeritud välisabiallikatest

Avalikkus-omavalitsusametnikud-kohaliku tasandi poliitikud

- Teavitada omavalitsusteametnikke ja volikogudeliikmeid ELiga liitumise

- EL seminar non-stoploengute vormis kogulinnade ja valdade päeva

Mai 2001 - Linnade Liit- Valdade Liit- OÜ Globex

Riigieelarve kombineerituderasektori rahastusega


-38-

mõjudest erinevatelevaldkondadele(majandus,põllumajandus, turism,haridus jmt);

- teavitada kohalikutasandi ametnikkonda japoliitikuid ELteavituskeskuste ja-punktide võrgustikust.

jooksul Rahvusraamatu-kogus;

- infomaterjalidelevitamine linnade javaldade päeval.

- AHL- Väitlusselts

Avalikkus- Tallinnas- Tartus- Narvas

- Avalikkuse laiema huviäratamine EuroopaLiidu ja Eestieurointegratsiooni kuitulevikku suunatudperspektiivse arenguvastu.

Euroopa Päevad kolmeslinnas

Mai 2001 - Tartu, Tallinna ja Narvalinnavalitsused;

- Sihtasutus Archimedes- Euroopa Noored Eesti

büroo- ELIS- EK delegatsioon- Maakondlikud EL

infopunktid- Reklaami ja PR

agentuur

Kombineeritud vahenditest

Muu (töökoosolekud, loenguline tegevus, päringutele vastamine)ATT- ametid- allasutused

- Tagada teavitustegevusehea koordineeritus ningosapoolte regulaarneinformeeritus.

ATT ja ELIS töökoosolekud Vastavalt vajadusele kuidmitte vähem kui 4 korda2001.a. jooksul

ELIS ja ministeeriumid ningATT-sse kaasatudorganisatsioonid

Riigieelarvelistestvahenditest

Maakondliketeabekorraldajate töögrupp- maavalitsused- kohalikud

arvamuskujundajad- kohalik elanikkond

- Tagada teavitustegevusekoordineeritus ningsihipärasus vastavaltkinnitatud prioriteetideleja finantseerimis-võimalustele.

ELIS ja maakondliketeabekorraldajatetöökoosolekud

Vastavalt vajadusele kuidmitte vähem kui 3 kordaaastas

ELIS ja maavalitsused Riigieelarvelistestvahenditest

Avalikkus- tugiorganisatsioonide

liikmeskond

- TeavitadaEL-infoteenusekorraldusest Eestis;

Loengud EL-teavitusekorraldusest

Vastavalt vajadusele ELIS Riigieelarvest


-39-

- infovõrgustikud - teadvustada ELISi osaEL teavitustegevuses

- tugiorganisatsioonideliikmeskond

- infovõrgustikud- koolitus-

organisatsioonid

- toetada algatusi ELteavitustegevuse alal;

- tagada ELteavitustegevusekvaliteetne sisu.

Teavitusprojektideläbiviimise sisulinenõustamine (lektoriteleidmiseks, kontaktideloomiseks, infomaterjalideedastamiseks).

Regulaarne 2001.a. jooksul ELIS Riigieelarvest

Tugiorganisatsioonide poolt läbiviidavad projektid (ELIS-AEF programm)Avalikkus- liikumiste, erakondade,

MTÜde liikmed- õpilased- üliõpilased- õpetajad- poliitikud- ettevõtjad- talunikud- maaelanikud- mitte-eesti elanikkond

- Kaasata valitsusvälinesektor, sotsiaalpartnerid,huvigrupid tugevaminiavalikku diskussiooniELiga liitumise üle;

- parandada ELigaliitumise üle peetavaavaliku diskussioonikvaliteeti (tugineminefaktidele ja tõesteleargumentidele).

MTÜde poolt esitatud jaläbiviidavad projektid(koolitus, huviüritused,teavitusprojektid, trükised)

Jaanuar-detsember 2001 - Avatud Eesti Fond(AEF)

- ELIS- EIB- Kodanikeühendused

Kombineeritud vahenditestRiigikantselei ja AEFvahelisekoostöömemorandumiraames:- riigieelarve- AEFi vahendid- kodanikeühenduste

omafinantseerimine

Maakondlike EL teabekorraldajate otsesel koordineerimisel läbiviidavad projektid- 15 maakonna kohalik

elanikkond- Tõsta maakonna tasandil

konkreetsetesihtgruppide ja laiaavalikkuse teadmisi ninghuvi eurointegratsioonist

- aidata kaasa üle-Eestilisteteavitusprojektideläbiviimisele kohalikultasandil.

Teavitusprojektid, millevormiks on:- seminarid ja

teabepäevad;- kohalikud

meediaprojektid;- kohalikud huviüritused;- infotarvikud.

Regulaarselt 2001.a. jooksulvastavalt maakondlikuleteavitustegevuse kavale

- koordineeritult ELISiga Kombineeritultriigieelarvelistest ja välisabivahenditest ELISi pooltkoordineeritult jamaavanema otseseljärelevalvel

VV tegevuskava 2001 II osa Majanduslikud kriteeriumid

-40-

II OSAMAJANDUSLIKUD KRITEERIUMID

1. MAJANDUSPOLIITIKA

1.1. Majandusarengud

Möödunud aastatel üle elatud kriisid on Eesti majandust tugevdanud. Selge suundEuroopa Liiduga liitumisele ja sellega kaasnevad sammud, valitsuse konservatiivneeelarvepoliitika ning otsustav reformide jätkamine avalikus sektoris toetavad edasistmajanduse konkurentsivõime paranemist. Tugev pangandussüsteem ja usaldusväärnerahapoliitiline raamistik toetavad majanduse arenguvõimalusi. Sellest tulenevalt võibkeskpikas perspektiivis eeldada majanduskasvu püsimist 5–6% tasemel.

Eesti väike ja avatud majandus on vastuvõtlik muutustele väliskeskkonnas ningseetõttu eksisteerivad endiselt mitmed majandusarengut mõjutavad välisedriskitegurid. Kaalukamatena neist võib välja tuua selgusetuse USA majanduse “pehmemaandumise” osas, võimaliku kütuse ja toorainehindade jätkuva tõusu maailmaturul,valuutakursside ebasoodsad arengud, Euroopa Liidu sisereformide takerdumise jne.Nende riskitegurite realiseerumisel võib maailma (sh Euroopa Liidu) majanduskasv jakaubavahetuse kasv aeglustuda. Seetõttu prognoosib Rahandusministeerium 2001.aastal majanduskasvu aeglustumist 5,5%ni. Eesti majanduse tulevikuväljavaatedpüsivad siiski soodsad ning järgmisel neljal aastal on võimalik jätkusuutlikumajanduskasvu saavutamine tasemel 5,5–6% aastas.

Majanduskasvu prognoosid baseeruvad järgmistel eeldustel:• Majanduskasvu peamiseks allikaks on ekspordi kasv, mida toetab Eesti püsiv

konkurentsivõime välisturgudel. Jätkub kaubandussidemete süvenemine Lääne-Euroopa riikidega.

• Majanduse elavnemine ja sisemaise nõudluse kasv toob lähiaastatel kaasajooksevkonto puudujäägi mõõduka suurenemise, mis keskpikal perioodil jääbsiiski stabiilsele tasemele. Jooksevkonto puudujäägi stabiilsel tasemel püsimisttoetavad ekspordi kiire kasv, konservatiivne eelarvepoliitika ja erasektorisäästmise suurenemine. Jooksevkonto defitsiiti finantseeritakse peamiseltvõlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega.

• Investeerimisnõudlus püsib jätkuvalt kõrge, sest tootmine ning toodang tulebvastavusse viia Euroopa Liidu kvaliteedinõuetega. Investeeringuid vajavad ka veelerastamata suured infrastruktuuriettevõtted. Seetõttu jätkub lähiaastatel kiireinvesteeringute kasv, mida toetavad ettevõtete suurenenud kasumid jainvesteeringute tulumaksuvabastus.

• Eesti stabiilne majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Eestipuhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti kõrgeolnud ning seetõttu ei too erastamise lõppemine tõenäoliselt kaasa väliskapitalisissevoolu peatumist.

• Jätkub hinnakonvergents arenenud riikidega, mistõttu inflatsioon püsib kõrgemkui eurotsoonis (ca 3–4%). Lähemas tulevikus mõjutab tarbijahindasid rohkem


-41-

suletud sektor. Järgmisel aastal toovad inflatsiooni kiirenemise kaasakäibemaksumäära tõus elanikele müüdavale soojusenergiale ja elektri kallinemine.Samas ei ole eelseisvad hinnatõusud siiski väga järsud ning ei mõjuta oluliseltEesti ettevõtete konkurentsivõimet.

• Rohkem mõjutab konkurentsivõimet olukord tööjõuturul, sest just suhteliseltodava tööjõu tõttu on Eesti suur allhanketööde tegija Rootsi ja Soome ettevõtetele.Võttes aga arvesse, et lähiaastatel peaks tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalgakasvu, ei tohiks ettevõtete konkurentsivõime tööjõukulude osas oluliselt langeda.

• Majandusliku aktiivsuse kasv ning maksukoormuse alandamine aitavad kaasatööpuuduse vähenemisele. Lisaks sellele peaks madalapalgalise tööjõumaksukoormuse alandamine vähendama varjatud majanduse osakaalu ningavaldama positiivset mõju majanduskasvule.

• Jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks jätkab valitsus konservatiivseteelarve- ja laenupoliitikat. Struktuursete reformide (nt pensionireformi)finantseerimiseks vähendatakse muid valitsuse kulutusi läbi avaliku sektoriefektiivsuse tõstmise.

• Rahapoliitiline keskkond jääb 2001. aastal majandusarengule soodsaks. Tugev jalikviidne pangandussektor on võimeline rahuldama reaalsektorifinantseerimisvajadusi, mis on omakorda kooskõlas suurenenud sisemaisesäästmise ja investeerimisaktiivsusega.

Põhilised makromajanduslikud näitajad aastatel 1999–20041999 20001) 20011) 20021) 20031) 20041)

SKP, mld krooni 75,4 83,6 91,9 100,8 110,7 121,6

SKP reaalkasv, % -1,1 6,0 5,5 5,7 5,8 6,0

Investeeringute reaalkasv, % -15,2 11,0 12,0 7,4 7,7 9,0

Eratarbimise reaalkasv, % -2,3 5,6 5,9 5,3 5,5 5,6

Kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv, % -1,8 32,6 10,6 8,0 8,0 9,2

Kaupade ja teenuste impordi reaalkasv, % -5,8 30,9 11,8 7,9 7,9 9,0

Ekspordihindade kasv, % 0,8 5,0 3,4 2,9 2,6 2,5

Impordihindade kasv, % 0,1 4,8 2,8 2,6 2,4 2,2

Jooksevkonto saldo, % SKPst -5,8 -6,5 -6,9 -6,5 -6,1 -4,8

Tarbijahindade kasv, % 3,3 3,9 4,1 3,4 3,2 3,0

Hõivatud, tuhandetes 614,0 605,8 607,1 610,0 614,9 618,2

Töötuse määr, % (ILO metoodika järgi) 12,3 13,6 13,5 13,4 12,9 12,7

Palga reaalkasv, % 6,9 6,2 5,0 4,7 4,5 4,9

Hõivatute tootlikkuse reaalkasv, % 3,1 7,4 5,3 5,2 5,0 5,4

Kodumaine sääst, % SKPst 18,8 20,4 21,7 22,3 23,2 24,9

Valitsussektori tulud, % SKPst 36,9 37,0 35,9 35,3 34,6 34,5

Valitsussektori kulutused, % SKPst 41,5 38,2 35,9 34,9 33,9 33,8

Eelarve defitsiit/ülejääk, % SKPst2) -4,6 -1,2 0,0 -0,4 0,0 0,0 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. 1) Rahandusministeeriumi prognoos. 2) Aastatel 2002-2004 on tasakaalu puhul arvestatud pensionireformi kuludega (ca 0,8% SKPst).


-42-

1.2. Majanduspoliitika1.2.1. Eelarvepoliitika

Kui aastad 1998–99 tõid esile mitmeid eelarvepoliitika nõrkusi ja valitsus ei suutnudpiisavalt kiiresti reageerida muutustele majanduskeskkonnas, siis järgnevatel aastatelon vabariigi valitsuse eesmärgiks taastada range eelarvepoliitika. 2000. aastaks onvalitsussektori eelarve puudujäägiks prognoositud kuni 1,2% SKPst ning järgnevatelaastatel on kavas jõuda tasakaalus eelarveni. Püstitatud eesmärgi saavutamine onküllaltki keerukas ülesanne, sest täiendava koormuse eelarvele toovad kaasa niieelseisvad struktuursed reformid kui ka ettevalmistused ELga ühinemiseks. Seetõttuon tõhusa ja konservatiivse eelarvepoliitika läbiviimiseks vajalik pikaajalineplaneerimine ning eelarvepoliitilise raamistiku uuendamine. Fikseerimaks seatudeesmärgi saavutamiseks vajalikud eelarvepoliitilised põhimõtted ja tegevused, koostasVabariigi Valitsus käesoleva aasta mais järgmiseks neljaks aastaks eelarvestrateegia.Valitsuse majanduspoliitiliseks lõppeesmärgiks on Eesti ühiskonna ja kodanikeheaolu tõus jätkusuutliku majanduskasvu, kõrge tööhõive ja rahvusvahelisemajanduskoostöö abil. Eelarvepoliitika kui valitsuse majanduspoliitika koostisosa onsuunatud selle eesmärgi saavutamisele. Tulenevalt sellest on Vabariigi Valitsuseeelarvepoliitilisteks eesmärkideks:• eelarve tasakaal• maksukoormuse alandamine• stabiilne maksusüsteem• konservatiivne laenupoliitika• riigi raha mõistlik kasutamine• riigi osatähtsuse vähendamine majanduses

Kindlustamaks eelarvepoliitika teostamise efektiivsust ja läbipaistvust, otsustasVabariigi Valitsus reformida eelarvepoliitika raamistikku. Selleks onRahandusministeerium koostanud uue eelarve baasseaduse eelnõu, mis näeb ettemitmeid olulisi muudatusi eelarveprotsessis. Juba 2001. aasta eelarve koostamisel onpaljud kavandatavad uued põhimõtted rakendust leidnud. Kulude jaotamisel onlähtutud null-baasilisest tulemuslikkusele suunatud eelarvestamisest, eelarvestruktuuri on muudetud lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Tulemusjuhtimise printsiipidejuurutamiseks on eelarve koostamisel aluseks võetud ministeeriumide tegevus- jamajandusarengukavad ning ministeeriumide valitsemisalas on loodud 5% reservtäiendavate töötasude maksmiseks vastavalt saavutatud tulemustele.

Vabariigi Valitsuse prioriteetideks on:• Euroopa Liiduga ühinemiseks valmisoleku saavutamine,• riigi kaitsevõime tõstmine,• elanike sotsiaalse kaitstuse tagamine ja• Euroopa Liidu eelstruktuurivahendite kasutamiseks raamistiku loomine.


-43-

VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSKAVA EUROOPA LIITU...

Documents

Transcript of VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSKAVA EUROOPA LIITU...