Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid
-
Upload
kaido-kikkas -
Category
Documents
-
view
1.044 -
download
5
description
paralleelsessiooni ettekanne Eesti E-Ülikooli sügisseminarilt Väimelas
Transcript of Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid
- 1. Vabad litsentsid motivatsioon ja rimudelid Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna likool E-likooli seminar E-ppe jljed infoajastu kiirteel Vrumaa Kutsehariduskeskus, 22.11.07
2. Milles ldse probleem on?
- tasuta lunaid pole olemas
- minu looming on minu oma
- intellektuaalomandi seadused on paigas
- kik maksab!
- ------ kik on phimtteliselt ige. Eesti sea-duste jrgi tekib autoriigus loomingule (sh ka e-ppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei stesta teisiti, kuuluvad kik igused talle
3. Siiani oli kik nagu paigas
- inimene li midagi (raamatu, laulu vms)
- ta omandas oma loomingule teatud igused
- teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid titma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
- loata levitamine oli paha-paha
- KAS SEE POLEGI SIIS AINUIGE TEE?
4. Paar asja, mis ei klapi kik mgiks-malliga
- on rida valdkondi ja ameteid, kusritegemine ja eriti tkikaupa lugemine viib totaalselt mbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse ritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
- vga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
- maailmas makse ka asju, mida vib niisamagi saada kes on Eviani ostnud?
5. Vaba kultuur...?
- kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad ja isegi soosivad?
- kuidas nad siis ra elavad?
- kui ma panen oma materjalid niteks Internetti, siis vib ju igaks need ra varastada?
- AJAD ON MUUTUNUD!
6. Mned tnapevased nited
- Wikipedia
- Linux ja kogu lejnud vaba tarkvara maailm
- Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
- ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TKIHINNA
7. J.R.R. Tolkien (hkkerirahva suurimaid lemmikuid):
- sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda hus.
-
- Fangorn (Puupard) Srmuste isandas
8. Sdi on Internet
- Interneti massilevik ti kaasa mitmed olulised protsessid. Niteks:
-
-
- suur mng paari inimesega metsatalust
-
-
-
- igamehe ajakirjandus
-
-
-
- autorite hulga plahvatuslik kasv
-
-
-
- kogukondliku mudeli taastulek
-
- ks lihtne nide: ingliskeelses Wikipedias on tnaseks le 2 miljoni mrksna, Wikimedia Commonsis on le 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
9. hisomand (commons)
- Peter Barnes, Capitalism 3.0 (2006): onasju, mis ei allu turumehhanismile
-
- loodus (hk, vesi, pikese- ja tuuleenergia...)
-
- kogukond (tnavad, sotsiaalssteem...)
-
- kultuur (filosoofia, keel, muusika...)
- Kuulub silitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest
10. Nide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
- hoiab kik materjalid kiivalt enda kes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi vlja ei pane:
-
-
- t efektiivsus langeb, kuna peab kik materjalid loengus konspekteerida laskma vi siis suure -mrgiga paberil paljundusi tegema
-
-
-
- tudengid on tigedad, kuna peavadloengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
-
-
-
- kui materjal ometi rndama lheb, on Kallel aga vga raske midagi praktikas ette vtta likooli ppejuna pole tal ei aega ega raha, et tsist protsessi psti panna
-
11. Nide nr 2: professor Taavet Taibu
- paneb kogu materjali vaba litsentsi all vrku oma kodulehele vlja:
-
-
- saab viidata ksijaile vaadake sealt (ajasst)
-
-
-
- lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta materjali kvaliteedi paranemine
-
-
-
- tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru les kribama ega enne eksameid materjale otsima
-
-
-
- Taavet Taibumaterjalid leiab vrgust naaber-likooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
-
12. Praktika: laenaks Wollilt mne slaidi
- Peeter P. wolli Mtskla ettekandest 2006. aasta Eesti E-likooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
- kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
-
- teised hakkavad kasutama
-
- materjal on veel toores
-
- varsti ilmub raamat
13. Phjendused
- Wolli argumendid (vabas vormis):
-
-
- Teised kasutavad - lasku kia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim pik suureprast ppejudu
-
-
-
- materjal on toores - parima tulemuse annab teiste poolt kaast juurdetmbamine. Ka tudengitest vib abi olla
-
-
-
- Raamat on tulemas - prsa kotis ostmine pole mistlik. Kige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rmpsu phe mriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
-
- KK: tnaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt vrku juba ENNE trkki
14. Mned nited
- Yochai Benkleri majandusraamatud
- Cory Doctorow' ulmejutud
- Bruce Perens Open Source Series
- Larry Lessigi mitu raamatut
- Karl Schroederi ulmeromaanVentus
- Peter BarnesiCapitalism 3.0
- WikiBooks, Wikipedia krvalprojekt
- ...
15. Natuke rimudelist
- Kasumit vib suurendada kahel viisil:
-
-
- Mes vimalikult kallilt
-
-
-
- Mes vimalikult palju
-
- jik autorikaitse vs vaba kultuur!
- Ehkki kaup ise on enamasti tasuta, makse teise kihi tooteid ja teenuseid oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nnni
- Inimese puhul on phivaluutaks reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
16. Kaks nidet 1991. aastast
- veitsis ttav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
- Helsinki likooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsiooniss-teemi loomist
- Kui nad oleksid ritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
17. Linuse seadus
- Linus Torvaldsi poolt vljapakutud motivatsioonitasemed:
-
-
- ellujmine (survival)
-
-
-
- hiskondlik positsioon (social position)
-
-
-
- meelelahutus (fun)
-
- Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
- Veel ks nide - ks jaapani hrrasmees:
-
-
- tunnustatud amatr-merebioloog
-
-
-
- andekas muusik
-
-
-
- Tenno, jumaliku pritoluga keiser
-
18. Haridusasutused valiku ees
- (li)kool vib valida, kas ta
-
- kasutab tootemudelit:ritab ma tead-mistekonserve ja kaitsta iga hinna eest enda intellektuaalomandit - ning jb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vhem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas ppet
-
- kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) mb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
19. Kus point on?
- Kuidas teha nii, et hundid oleks snud ja lambad terved?
- Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-mratud tingimuste (litsentsi) alusel!
- Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
- ige vastus: nd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mtskla :)
20. Kokkuvtteks
- internetiajastul tehakse mndagi teistmoodi kui varem
- seadusandlus on tsiselt maha jnud
- loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab ha suuremat thtsust
21. Mned viited
- http://www.creativecommons.org
- http://creativecommons.galerii.ee Peeter Marveti (osaline) eestindus
- http://www.free-culture.cc Lawrence Lessigi raamat Free Culture tistekst
- http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf- Yoshai Benkleri The Wealth of Networks tistekst
- http://ocw.mit.edu MIT OpenCourseWare
22. Tnankuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docsvi http://www.slideshare.net/UncleOwl