UUDISKIRISuvi 2012

EEL on olnud pikka aega paljudeandekate esitajate täiendõppe toetajaksning meie sooviks on veelgi enamvaldkonna arengule kaasa aidata,laiendades toetatavaid tegevusi. Nüüd onEEL-il võimalik taotleda stipendiumi kaloometegevuseks.

Teiste hulgas said kevadel loome-tegevuseks stipendiume Ilmar Laisaar,Robert Jürjendal, Toomas Rull, EvertSundja, Tiit Kikas ja Siim Aimla. Toetatavadprojektid olid väga erinevad, alatesmuusika loomisest kuni kontserditeandmisega seonduvate reisikuludekatmiseni.

“Kui varasemalt saime ühes taotlusvoorus15-20 stipendiumitaotlust, siis peale

loometegevuse stipendiumite taotlemisevõimaluse lisamist saime taotlusi ligi 60,millest rahuldati 39. Julgustame kõiki Eestiloomenimesi, kes soovivad toetust kastäiendõppeks või loometegevuseks, pöör-duda julgelt meie poole, sest iga asja-kohane taotlus leiab tavaliselt ka raha,”selgitas Urmas Ambur. “Kokku on 2012.aastal võimalik stipendiume eraldada85 000 € ulatuses, stipendiumitaotlusteesitamise tähtaegadeks on endiselt 20.veebruar, 20. mai, 20. august ja 20.november. “

Urmas Amburi sõnul võib loometege-vusega seotud stipendiumitaotluseesitada järgmistel näitlikel eesmärkidel :

● loome- ja kutsetööga tegelemiseks;

● loometööga seotud lähetuse sõidu-ja majutuskulude hüvitamiseks ningpäevarahaks;

● loometegevuseks, milleks muidu eiole tasu ette nähtud või on see tehtavatöö mahtu arvestades eba-proportsionaalselt väike;

Loometegevuseks antavate stipendiumitepuhul on eelduseks, et toetatav projektavaldab olulist mõju loovisiku tegevuselevõi Eesti muusika valdkonnale laiemalt ( nt.eksport).

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vormid onleitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt:http://www.eel.ee/?page=loometoetused

Stipendiumitaotluse võib 20. augustikssaata e-posti teel eel@eel.ee võipostiaadressil Eesti Esitajate Liit, Tulika 19,10613 Tallinn.

Stipendiumi saaja Õppeasutus

Liisi Koikson London Tech Music Schoolis

Siim Mäesalu Alchemea College of Audio Engineering,London

Hanna-Liina Võsa New School Univesity

Mai Jõgi Stockholmi Kuninglik Muusikaakadeemia

Sofia Rubina Berklee College of MusicKatariin Raska Global Jazz Institute

Maarja Nuut Norra Muusikaakadeemia

Kaspar Kalluste Malmö Muusikaakadeemia

Märten Kaldamäe Rooma Konservatoorium S’Cecilia

Peedu Kass Sibeliuse Akadeemia

Tabel: 2011 aasta loometegevusega seotudtäiendõppe stipendiumide saajate TOP 10

Täienes loometegevuse toetamise kordEesti Esitajate Liit (EEL) muutis alates maikuust senist stipendiumide jaloome-toetuste jagamise praktikat. Peamine muudatus seisneb selles, etnüüdsest on võimalik teha taotlus lisaks loometegevusega seotudtäiendõppele ka loovisikute loometegevuse toetamiseks. Alates 2006. aastaston EEL toetanud oma liikmete loometegevusega seotud täiendõpet kokku ligi200 stipendiumiga ühtekokku 200 000 euro eest.

Järgmine taotlustevoor juba20. augustil

SisukordLk 2 Urmas Ambur: „Liigapalju isehakanud eksperte!”

Lk 3 EEL ja Eesti JalgpalliLiit jagasid ausa jalgpallinäitamise eest auhindu

LK 4 Läti ja Hollandi esitajadalistasid kohtutes riikidevalitsused

Lk 6 Intervjuu - Aasta EsitajaKoit Toome

Lk 7 Liisa Pakosta: kuidasmaksta õiglast tasu?

Lk 8 Kaubandus Eesti muusi-kute ja autorite teenistusse!

EEL UUDISKIRI Suvi 20122

Koos 2012. aasta algusega saabus kaautoriõiguste valdkonda huvitav ajastu.Ühtäkki oli paljudest üleöö saanudautoriõiguse valdkonda peensustenitundvad spetsialistid (vähemalt endiarvates). Iseenesest oleks uute ja pädevateinimeste lisandumine autoriõigusevaldkonda ju tore, aga paraku teame mekõik, et üleöö uute oskuste omandamineon jõukohane ainult kõige võimekamatele.Kindlasti mäletavad kõik nelja-viie aastatagust aega kinnisvara valdkonnas, millühikese ajaga tekkis tohutult uusikinnisvara arendajaid ja spetsialiste, kuidnende edulood jäid tegelikult lühikeseksvõi puudusid üldse. Huvitaval kombel onalates aasta algusest autoriõiguse vald-konnas tekkinud mõneti samasuguneolukord - paljud võtavad sõna jakuulutavad vääramatuid tõdesid. Neidusutakse ja järgitakse. Me kõik teame, miskinnisvara valdkonnaga juhtus. Ma loodansiiralt, et otsustajatel on niipalju tarkust, etsamu vigu autoriõigustega kordama eihakata.

Viimasel poolaastal on kõikvõimalikkeautoriõiguse alaseid seminare ja foorumetoimunud minu hinnangul rohkem, kuiviimasel viiel aastal kokku, mis näitab, etteema on väga aktuaalne. Samas onnendel osalejad tihti samad, nagu onsamad ka autoriõiguse liberaliseerimistsoovijate seisukohad. Autori ja autori-õigusega kaasnevate õiguste piiramistpooldajate peamiseks huviks on, etloomingu kasutajad (loe: internetist sisutarbivad eraisikud) ei oleks autoriõigustestja nende võimalikust rikkumisest mingilgiviisil ohustatud, kõik oleks koheseltkättesaadav ja odav (loe: kellel on vaja-likud oskused, sellele tasuta). Tegelikult eiole nendes seisukohtades midagi uut jaainus asi, mis kasvavat interneti kogu-konda muretsema on pannud, on hirm, etäkki nad peavad tulevikus teiste pooltloodu tarbimisel hakkama järgima nendeõigus.

Murelikuks teeb, et tasuta ja kõigilekättesaadavaks tegemise pooldajatelt eiole ma siiamaani kuulnud ühtegi asjalikku

ettepanekut või selgitust, kes siis oleksidtulevikus need, kes oleks valmis inves-teerima muusika loomisse oma aega,kogemusi ja raha, et seda siis kõigileniisama jagada. Mul ei tule hetkel küllmeelde ühtegi valdkonda, kus ma saaksineeldada, et teiste inimeste töö ja vaev võiettevõtete investeeringud peaksid tasutakättesaadavad olema. Aga miksautoriõiguse valdkonnas peaks seeteistmoodi olema?

Suvi on maasikate aeg. Kui tõmmataparalleel muusika esitaja ja maasika-kasvataja vahele, siis kas viimastelemeeldiks, kui kõik need, kes turultmaasikaid raha eest ei ole valmis ostma,läheksid nende põllule marju niisamanoppima? Arvan, et mitte. Me kõik tahame,et meie tööd, olgu see siis muusikaloomine või marjakasvatamine, vääriliselthinnatakse ja et selle viljad kõikidelemeelepärased oleksid. Välismaa maasikasvõib küll väga magus olla, aga ilma Eestimaasikata ei oleks suvel õiget maitset. Maloodan, et nii on ka muusikaga ja ärgemsiis üritagem keerata kõiki neid „kraane“kinni, mis toidavad seda viljakat pinnast.

Soovin kõigile kaunist ja tegusatmuusikasuve!

JUHTKIRI

Tänavune EEL üldkoosolek toimus 13.juunil tavapärases toimumiskohas – EestiNäitlejate Liidu saalis. Päevakorras oli nelipunkti, esimesena tutvustati üld-koosolekul osalejatele EEL 2011. aastamajandusaasta aruannet.

Üldkoosolek kinnitas EEL-i 2011. aastamajandusaasta aruande, mille kohaseltEEL-i bilansimahtuks oli 31.12.2011seisuga 1 419 691 eurot.

Seoses juhatuse volituste tähtajasaabumisega valis üldkoosolek järgmisekskolme aastaseks tähtajaks uue juhatuse.Olemasolevad juhatuse liikmed olid kõikvalmis jätkama, uusi kandidaate eiesitatud ja üldkoosolek valis järgnevaksperioodiks uue juhatuse seniseskoosseisus: Jaak Joala, Uno Loop, Ülar-Johannes Palm, Urmas Ambur ja ErkiVabamets.

Muude küsimuste all andis EEL-i tegev-direktor Urmas Ambur ülevaate EEL-i

tegevusest möödunud aastal, avalikustesitusest, ringhäälingust ja muudestvaldkondadest kogutud tasudest, tasudejaotamisest ja jaotumisest esitajate vahelning loometoetuste ja stipendiumitemaksmisest.

Sõnavõtjad tundsid muret selle üle, etautoriõiguse valdkonna teemade kajasta-mine meedias on ühiskonna suhtumiseloomingusse muutunud negatiivseks.

EEL juhatus jätkab samas koosseisus

EEL UUDISKIRI Suvi 2012 3

„Tuleb tunnistada, et Eestis on pärispalju seaduskuulekaid ja autoriõigustestlugu pidavaid organisatsioone, mis UEFAEURO 2012 võistluse näitamise õigusi kanagu kord ja kohus soovisid hankida,“ütles EELi tegevjuht Urmas Ambur. „Tõsi,kuna UEFA lihtsustas ise vahetult enne EMialgust litsentsi taotlemise nõudeid, siis eijõudnud kõik huvilised välja ametlikulitsentsini.“

UEFA andmetel taotlesid mängudenäitamise õigust nii ettevõtjad kui kakohalikud omavalitsused. Eestist tulnudtaotlused moodustasid ligi 1% kõikidesttaotlustest, mis arvestades meie kasutus-kohtade arvu võrreldes ülejäänudEuroopaga, on päris hea tulemus.

Amburi sõnul on tähelepanuväärne, etUEFA litsentsi taotlejate seas olid Eestis

hinnaguliselt pooled litsentsitaotlejatestvälismaalastest pubiomanikud ja rahvus-vahelise omanikeringiga firmad.

„Omavalitsustest, kes jalgpalli suurelekraanil soovisid näidata, tuleks esile tõstaRäpina vallavalitsust ja Tallinna linna-valitsust, rohkem linnadest UEFAle taotlusiei laekunud,“ märkis Ambur. Tema sõnuloli Tallinna Kesklinna Valitsuse endinenõunik Ivo Parbus esimene, kes peale

EEL-i ja EJL teavitust litsentsi hankimisegatõsiselt tegelema hakkas.

Räpina vallavanema Teet Helmi sõnul onLiis Lemsalu kontsert vallale suureks auksja üllatuseks. „Taotlesime UEFA litsentsiselleks, et kanda mänge üle Räpinakeskväljakul, kus asub suur 3x4m ekraan,kus näitame kogu linnarahvale ennekõikeülekandeid kohalikelt võistlustelt jaüritustelt aga ka muud huvitavat. Näitekstäidab see ekraan meil ka autokino rolli,“rääkis Helm. „Liis Lemsalu kontsert14. juulil Kalurite päeval oli nüüd üheksjärjekordseks võimaluseks inimesi ekraaniümber koguda.“

Urmas Ambur lisas, et arvestuslikultnäidatati üle Eestimaa UEFA EURO 2012mänge vähemasti kahest telerist kindlastikümnetes kohtades rohkem kui oli litsentsitaotlejaid. „Meie seekordne eesmärk olieelkõige teavitamine, et teiste isikutepoolt pakutava sisu kasutamisel, olgu seesiis muusika või jalgpalli teleülekanne,tuleb järgida teatavaid norme. Karista-mine, nagu paljud on kartnud, ei ole EELilkunagi eesmärgiks olnud. Küll aga onUEFAl õigus litsentsi mitteomajaid, kel oliselle hankimise kohustus, muudeõiguslike vahenditega mõjutada.“

Aus jalgpallikajastus tõi Räpina vallale ja hotellile Olümpiaväärtuslikud auhinnadEesti Esitajate Liit (EEL) koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga (EJL) käivitas tänavukevadel kampaania, julgustamaks UEFA litsentsi taotlema neid Eesti asutusi jaorganisatsioone, kel huvi kasutada ära jalgpalli EMi ja näidata seda avalikult.EEL ja EJL pakkusid kõigile litsentsitaotlejatele autoriõigustest ja ausastmängust lugupidamise eest välja mitmeid auhindu. Esitajate Liidu poolsepeaauhinna ehk Liis Lemsalu kontserdi võitis Räpina vallavalitsus, kesnõuetekohaselt täitis kõiki auhinnavõistluse tingimusi. Eesti jalgpalluriteautogrammidega särgi saab EJLilt endale aga Hotell Olümpia.

�Meie seekordne eesmärk oli eel-kõige teavitamine, et teiste isikute

poolt pakutava sisu kasutamisel, olgusee siis muusika või jalgpalli tele-ülekanne, tuleb järgida teatavaid

norme.�

Liis LemsaluFoto: Jaanar Nikker

EEL UUDISKIRI Suvi 20124

“Olime teadlikud, et mitmed meiepartnerorganisatsioonid Euroopas onoma riigid kohtusse kaevanud ja nõudnudneilt seaduste õiglast rakendamist nntühja kasseti tasu kogumisel,” ütles Ambur.

“Tänavu 27. märtsil otsustaski Hollandikohus, et valitsus peab õiguste omajatelevananenud alustel kogutud tühja kassetitasu tõttu saamata jäänud tasu kinnimaksma. Samal teemal tegi 2. mail otsuseka Läti kõrgeim kohtuinstants ehkkonstitutsioonikohtus, mis kohustas Lätivalitsust hiljemalt 1. novembriks tühjakasseti tasu kogumise muutma reaal-susega vastavaks.”

Amburi sõnul olid mõlema riigi kohtudväga resoluutsed, lükates ümber kõikvalitsuste argumendid, miks polnud nadjuba aastate eest rakendanud tühja kassetitasu näiteks mp3-mängijate ja kõvaketasteeest, jne. “Hollandi kohtuotsuses seisab,et Holland oleks pidanud juba 2007.aastal laiendama tühja kasseti tasu skeemimp3-mängijate ja kõvaketastele, kui oliselge, et neid kasutatakse laialdaselt

isikliku kopeerimise eesmärgil,” laususAmbur. “ Kõik Hollandi riigi seisukohad,miks ei saanud seadmete ja vahenditenimekirja laiendada, luges kohusasjakohatuteks, sest ükski nendestasjaoludest ei mõjutanud riigi kohustusttagada õiguste omajatele õiglastkompensatsiooni saamata jäänud tulueest. “

Võrreldes Läti, Leedu, Soome, Rootsi jaisegi Venemaaga on Eesti Amburi sõnulainuke riik, mille tühja kasseti tasu aluseksolevate seadmete ja vahendite nimekiriistub kinni analoogajastus. “Oleme Läti jaHollandi kohtuotsused ka meie Justiits-ministeeriumile edastanud ning loodamesiiralt, et meil ei tule Eesti riigiga samalteemal kohtusse minna,” märkis EELtegevjuht. “Justiitsminister on juulikuiseskirjas kinnitanud, et tühja kasseti teema onoluline ja prioriteetne. Samas jääbarusaamatuks, miks on Justiitsministee-rium sellele vaatamata seisukohal, etlahenduste otsimisega kannatab veel paaraastat viivitada, kuni jõuab lõpuleautoriõiguse kodifitseerimisprotsess.Seega tundub, et peame ikkagi järgimaHollandi ja Läti kolleegide eeskuju.Põhjusi, miks midagi otsustada või teha eisaa, leiab igavesti - kusagil toimuvadmingid arengud, mida on võimalik jälgidavõi keegi jääb alati eriavamusele jne.Samas on selge, et lõputult valitsus meidselle teemaga nörritada ei saa.”

Läti ja Hollandi esitajad said kohtusriigi üle võidu

Eesti koolidesse on jõudnud AmeerikaÜhendriikide Suursaatkonna, Eesti Autori-õiguste Kaitse Organisatsiooni (EAKO),Eesti Äritarkvara Liidu ja AdvokaadibürooKaido Uduste ühise projektina valminudautoriõiguse interaktiivne õppeprog-ramm, mis on mõeldud õpetajatele, kellekohustuseks on õpetada põhi ja gümnaa-siumi õpilastele intellektuaalse omandiolemust ja tähtsust.

Interaktiivne õppeprogramm on DVDformaadis ning sellel oleva õppe-programmi peamine eesmärk on tõstanoorte teadlikkust autoriõigustest jateistest intellektuualse omandi liikidest,rääkis Erik Mandre. Õppeprogrammivalmimisele aitasid koostööpartneritenakaasa Põhja Ringkonnaprokuratuur,Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- jaTolliamet, Kultuuriministeerium ja EestiAutorite Ühing.

Urmas Ambur sõnul on EAKO vägaaktiivselt tegutsemas just noorte harimisesuunal. „Kuigi ka EELi juhatuse liimedkäivad aeg-ajalt DJ-dele, üliõpilastele jtautoriõigustega seonduvast rääkimas, onEAKO võtnud harimispoole ette paljuagressiivsemalt,“ märkis ta. Näiteks 2011sügisest 2012 kevadeni viis EAKO läbiprojekti "Kõik on autorid, vaid vähesedteavad seda". Antud projekt oli suunatudnoorte teadlikkuse tõstmisele autori-õigustest, internetist ja sellega seon-duvatest riskidest. Kokku esineti ligikaudu1 700 9.-12. klassi õpilase ees ning jagati1 800 infovoldikut ja kleebist autoriõigus-test.

Koolilastele suunatud projektist saablähemalt lugeda ka Facebookist aadressilhttp://www.facebook.com/Autorioigus.

Eesti Esitajate Liit on (EAKO) liikmeks jategevuse rahastajaks.

Eesti koolilapsed õpivadtundma autoriõigusi

Eesti on jäämas üheks viimaseks riigiks Euroopas, kus esitajad ja teised õigusteomajad ei saa tegelikult audiovisuaalsete salvestamisvõimalustega toodete jaseadmete müügist neile seadusega ettenähtud kompensatsiooni. Kuigi lisaksEestile on veel üksikuid riike, mille valitsused pole seniajani autoriõiguste sätteidadekvaatselt rakendanud, on nende riikide kohtud andnud valitsustele selgedsuunised selles osas, et nn tühja kasseti tasu kogumine peaks juba ammu olemarakendatud ka digitaalsetele salvestussedmetele, mitte aga piirdumakassettmaki kassettide ja videolintidega, mida enam poest isegi osta polevõimalik. Hiljutised kohtuotsused Lätis ja Hollandis võiksid olla eeskujuks kameie valitsusele, märkis EELi tegevjuht Urmas Ambur, kelle sõnul on Eestivalitsus nn. tühja kasseti tasu küsimuses otsuste tegemist edasi lükates võtnudesitajatelt, fonogrammitootjatelt ja autoritelt võimaluse saada õiglastkompensatsiooni, mis hinanguliselt võiks olla 500 000 eurot iga aasta.

�Oleme Läti ja Hollandikohtuotsuste sisu ka meie

Justiitsministeeriumile edastanudning loodame siiralt, et meil eitule Eesti riigiga samal teemal

kohtusse minna,�

Erik Mandre, EAKO tegevdirektorFoto: PM/SCANPIX BALTICS, PRIIT SIMSON

EEL UUDISKIRI Suvi 2012 5

“Sellest, et enamus ettevõtjaid võtavadneile seadusega pandud kohustusttõsiselt ja tasuvad juba aastaid omaärituludest väikese osa ka fonogrammidekasutamise eest, pole meedias eriti kunagijuttu olnud. Pigem räägitakse neist, kesotsivad võimalusi mitte maksta,” ütlesKatrin Kala. “Seepärast saigi välja otsitudnimekiri ettevõtjatest, keda võiks teisteleoma korrektsuse poolest eeskujuks tuua.”

Aga kuidas kommenteerivad ettevõteteesindajad ise oma äri seost muusikaganing kuidas seda, et just nemad on olnudkorrektsed tasu maksjad juba paljuaastaid?

Brit Pensa, Kliinik32 juhatuse liige: “Miksoleme korraktselt maksnud? Ühelt pooltseadus kohustab, teisest küljest leian, etka autoritel on õigus saada õiglast tasuoma töö eest. Midagi üle mõistuse needtariifid ju pole, maksame korra aastas.”

Merle Klandorf, Revalia Tantsukool:“Oleme maksnud tasusid sellest ajast kuimeile sai teatavaks, et seda teha tuleb.Juba 12 aastat korraldame suurt rahvus-vahelist üritust Tallinn International Open,mis on väga prestiizne võistlus ja seetõttuoleme pidanud vajalikuks oma asjukorrektselt toimetada. Jah, masuaegadelpole selle summa tasumine meilegi olnudkerge, kuid mis valikut meil olekski? Lisakstasume igakuiselt oma tantsutundide arvujärgi ja ma pole üldsegi kindel, et kõikmeie 30 tantsuklubidest klienti sedasamamoodi teevad. Kuid kui hindade ülenuriseda, siis võiks ju ka Saku Suurhalli ülemõistuse rendihindade üle nuriseda. Kuimidagi Esitajate Liidule soovitada, siisseda, et ikkagi kõik meie konkurendid

peaksid samadel alustel maksma, sest metahaks olla ikka võrdsed võrdsete seas.Kokkuvõttes on ju meil selle võrra kaliikmetasud kõrgemad ja see mõjutabmeid konkurentsis.

Kes on meie väikesed aga tublid fonogrammidekasutamise tasu maksjad?

Kliinik32 OÜHambakliinikBrit Pensa, juhatuse liigeEEL lepinguline klient alates 2010. aastast

Humana SorteerimiskeskusHumana taaskasutuskauplused üle Eesti.Eve Piibeleht, juhatajaEEL lepinguline klient alates 2005. aastast

Rakvere Universaal ASTurutare kauplus RakvereTiit Kuusik, juhatuse liigeEEL lepinguline klient alates 2006. aastast

Revalia Tantsukool MTÜTantsutunnidMerle Klandorf, juhatajaEEL lepinguline klient alates 2007. aastast

Idakeskuse Spordiklubi MTÜDeniss Västrik, juhatuse liigeEEL lepinguline klient alates 2008. aastast

Pärnu Reisibüroo OÜKaidi VoogelEEL lepinguline klient alates 2007. aastast

Viljandi Jäähall SAJuhatuse liige: Aivar TalvetEEL lepinguline klient alates 2008. aastast

Balti Juhtimiskonverents OÜMuusikakasutus erinevatel konverentsidel jaseminaridel.Eneli KaarnaEEL lepinguline klient alates 2008. aastast

Roosmarii OÜIlu- ja tervisekeskusJuhatuse liige: Helina VendeEEL lepinguline klient alates 2008. aastast

Wolfgang OÜKauplus Rockroad MusicJuhatuse liige: Peeter KoržetsEEL lepinguline klient alates 2007. aastast

Valik tublimatest EELi tasumaksjatest, kes vaatamata oma tegevusalale või väiksusele on leidnud võimalusekorrektselt seadust täita.

Eesti Esitajate Liit saadab aastas välja üle 2700 arve ettevõtjatele, kes oma äritegevuses kasutavad fonogramme.Kuigi sageli on siin-seal juttu sellest, et väikestel ettevõtetel on muusika kasutamise eest raske tasu maksta, leidub EELilepingute halduri Katrin Kala sõnul siiski ka väga palju väikeettevõtjaid, kes tegelikult selle väikese tasu (alates 3,1 €kalendrikuus) maksmist paljuks pole pidanud. Siinkohal tutvustamegi juhuvalikusse sattunud väikeettevõtteid, kedapeame uhkusega meie parimateks partneriteks.

�Kui midagi Esitajate Liidule soovitada,siis seda, et ikkagi kõik meie

konkurendid peaksid samadel alustelmaksma, sest me tahaks olla ikka

võrdsed võrdsete seas.�

Merle Klandorf

Treener Merle Klandorf õpetamishoosFoto: SCANPIX/PRESSHOUSE, STANISLAV MOSHKOV

EEL UUDISKIRI Suvi 20126

Sind valiti Eesti aasta esitajaks 2011.Kas ja millal võib sinu lugusid hakatanägema rahvusvaheliste playlistideesisajas? Kas plaanid üldse teisteleturgudele kirjutada-laulda?

Otseselt helesinisi unistusi pole. Elu polenii läinud. Olles piisavalt reisinud, võinöelda, et selleks oleks pidanud tegemateisi lükkeid, minema Eestit ära, alustamanullist. Siin on meil suuri plaadifirmasid jamuid vajalikke kontakte vähe. Agaiseenesest oleks tore, kui midagi proovidaõnnestuks.

Mis on sinu arvates see valem, sümbioossinus, miks sa inimestele hästi pealelähed?

Ilmselt on mu laulud teatud määral hingeläinud. Teen muusikat, mis endalemeeldib ja mingit eduvalemit pole.Tegutsen vaid sisetunde järgi. Kuid mulletundub, et paljudele ma üldse ei lähepeale. Mõnel on muusika, mõnel isiksusevastu. Mida rohkem armastatakse, sedarohkem ka vihatakse.

Mida arvad autoriõiguste kaitsest Eestis?Kas sinu kui autori, esitaja ja muusikuõigused on vääriliselt kaitstud või tunnedsa millestki puudust?

Üldiselt toimib autorite ühing suhtkohthästi. Koguvad ja raha liigub. Minu

meelest suurim mure on internet japiraatlus, mida ei suudeta ohjeldada. Seeteeb meele mõruks. Paned tohutu aja jaraha projekti alla ja siis 1-päeva pärastplaadi ilmumist on see tasuta netistõmmata. Tänu sellele on raske ametlikultasja ajada, suur raha jääb saamata. Olenisegi linke saatnud autorite ühingule, kustmuusikat alla tõmmatakse. Vastatakse, etei saa midagi teha. Peaks olema juristid,advokaadid, kes peaks seadusi pareminivälja mõtlema. Seda, et plaatide müük onvähenenud, tunnetavad kõik, see onlangenud kordades. Üks hetk tulebkriitiline piir, sest pole mõtet toota, kuikõik tõmbavad tasuta.

Jaak Joala lugude kontserdid olidmenukad, samuti plaat. Miks pole sasoovinud nendega Venemaad vallutada,kus turgu ju oleks?

Ei ole kontakte, et minna. On vaja inimesi,kes saavad jala ukse vahele aidata. Huvioleks, miks mitte. Oleks pidanud ka venekeelga tegelema nagu õppisin kunagiselgeks soome keele. 33 aastaselt on uuelturul raske alustada. Kahekümneselt olekslihtsam. Nagu ma Eestis oma asja käimasain just tänu varajasele algusele.

Millist muusikat tuleb sinu autoraadiost?

Noorena kuulasin palju muusikat, nüüdkuulan taustaks jutusaateid. Kui üldsekuulan muusikat, siis spetsiaalseid plaate,mida raadiost ei tule. Näiteks vanemaidasju, seitsmekümnendaid, kaheksa-kümnendaid. Kuid üldiselt ei jaksa vabalajal kuulata mussi, peab kõrva puhkama.

Millest täna enim unistad? Elus üldse jamuusikukarjääris.

Ikkagi tahaks palju head muusikat teha.Ambitsioone on mul kõvasti muusikas.Tahaksin, et oleks piisavaltmuusikategemise vastu nälga ja tahaksinennast maksimaalselt teostada. Mul onsee hirm, et teatud vanusega kaob nälgmuusika vastu ära. Aga tahaks, et see kirgsäiliks.

Mida arvad Eesti poliitikast? Kas poletekkinud kiusatust ennast seal teostada?

Poliitika tegelt huvitab, hoian end kursis.Aga praegu pole see minu jaoks, polevõimalik olla tegus kunstnik ja poliitiküheaegselt. Hetkel on muusika minusuurim kirg. Ehk kunagi, mine tea, pole kapoliitika välistatud.

Kui peaksid minema aastaks üksikulesaare, siis millised kolm asja kindlastikaasa võtaksid?

Võtaks arvuti koos internetipulgaga,võtaks ühed klahvpillid ja ilmselt ka kõlarid,et saaks paar plaati valmis aastaga.

Koit Toome: ühel hetkel tuleb kriitiline piir, mil enamplaate toota pole mõtet

Koit Toome auhinna üleandmiselFoto: SCANPIX/PRESSHOUSE, KALEV LILLEORG

�Minu meelest suurim mure oninternet ja piraatlus, mida ei suudetaohjeldada. See teeb meele mõruks.�

�Ambitsioone on mul kõvastimuusikas. Tahaksin, et oleks piisavalt

muusikategemise vastu nälga jatahaksin ennast maksimaalselt

teostada.�

EEL UUDISKIRI Suvi 2012 7

Tõstatasite teema, mis erutab koguarenenud maailma, kuna üheski riigis poleveel suudetud välja mõelda viisi, kuidassisuliselt kontrollimatul teoste leviku ajastulõiglaselt hüvitada autoritele teostekasutamise eest. Ka Eesti autoriõiguseseadus aastast 1992 pärineb ajast, milteoste levikut oli veel võimalik kuidagikontrollida ja mil tõepoolest kasutati flopi-diske ja kassette.

Vahepeal on aga saabunud ajastu, kusteoste levik on sisuliselt kontrollimatu,kuna internet toimib nagu ülisuurkoopiamasin. Andmekandjate loetelu onmuutunud nii avaraks, et sinna hulkakäivad juba ka mälukaartidega/mikrokiipidega varustatud jooksusussid jakülmkapid, ning hoone turvasüsteemi onvõimalik seadistada selliselt, et inimesesõrmejäljele avanenud uks käivitab justselle siseneja lemmikmuusika... Piltlikultöeldes on igapäevases elus salvestus-kandjate hulgast jäänud välja veel vaidköögi laudlina. Ent mitmesugused targadtekstiilid on juba tootmises ning võibollajuba mõne kuu pärast on võimalik endalesoetada selline linik, mis edastab kohvi-tassiga kokkupuutel lühiülevaate hetke-seisust muusika edetabelites ja millele onvõimalik salvestada kohvijooja mõtisk-lused algava päeva tähtsamatesttoimetustest – vastav info ilmub koheseltnii mobiiltelefoni kui ka arvuti infopilve.

Nõnda ongi, et ühiskondades, kusüldisemalt saadakse aru maksudemaksmise mõttekusest, tasutakse healmeelel ka igati legaalselt näiteks muusika-teose allalaadimise eest. Eestis on igapäevaga üha rohkem inimesi, kes samutisoovivad tasuda erinevate teoste kasuta-mise eest – ja samal ajal on ka üha kasvavhulk inimesi, kes tõesti kasutavad mobiil-telefoni ainult helistamiseks, autoga navi-geerimiseks ning meilidele vastamiseks.

Vaadeldes hetkel kehtivat valitsuse 2006.aastal kehtima hakanud selleteemalistmäärust, kus kirjas seadmed, millekasutamise eest on autoritel ja esitajatelõigus kompensatsiooni saada, tekib sedaloetelu vaadates tekib loomulikult küsimus,et kas siis, kui loetellu lisada veel blue-rayja holograafilised andmekandjad, et kassiis suureneks Eesti esitajate tasumärkimisväärselt? Praegu võib oletada, etnimetatud seadmete müügist laekuv tasuon väiksem, kui selle tasu jaotamiseadministreerimisele kuluvad summad.Pigem tekibki küsimus, et kaasaja olukordaarvestades tuleks autoriõiguse kogukontseptsiooni kas oluliselt muuta ja

kaasajastada või öelda julgelt välja, ettehnika on muutunud selliseks, etlõpetame salvestusseadmetega jahmer-damise ning pakume välja midagikardinaalselt uut? Niinimetatud “tühjakasseti tasu” on moraalselt vananenud kaolukorraks, kui nimekirja lisada holo-graafilised kettad. Midagi põhjapanevaltuut oleks vaja – seega, kui keegi lugejatestoskab ehk pakkuda, kuidas korraldadainternetiühiskonnas autoriõiguste kaitseõiglaselt ümber, oleks see suureksläbimurdeks kogu arenenud maailmale.

Kindlasti võtaks Riigikogu selle uuekontseptsiooni arutada, kuna autori-õiguse temaatika tehnika arengust tingitudmahajäämus on mitmel korral mure-küsimusena üleval olnud. Soov Eestisloovmajandust edendada ningloominguga leiba teenivatele inimesteleõiglast tasu maksta on kahtlemata olemas.Kui kellelgi on see uus plaan välja mõeldud,andke aga palun julgelt teada!

Vastab: Liisa Pakosta, Riigikogu kultuurikomisjon,Euroopa Liidu asjade komisjon, IRL

Club Prive peab tagantjärgifonogrammide kasutamiseeest maksmaHarju Maakohus mõistis 28. mailTallinnas Harju tänaval tegutseva ClubPrive omanikfirmalt OÜ Thuleland välja2530 eurot aastatel 2011-2012 tasumatajäetud tasu üldsusele suunatud fono-grammide esitamise eest Club Prives.Lisaks tuleb Kuno Tehva ja HelenMahmastoli juhitud klubil tasuda kaantud summalt kogunenud viivis, hagi-avalduse riigilõiv ning kulud õigusabile.

EELi tegevjuhi Urmas Amburi sõnul ontegu juba tavapäraste vaidlustega, kusosad ettevõtjad püüavad endiselt muusi-ka avaliku esitamise eest nõutavasttasust kõrvale hiilida, EEL ja Eesti Fono-grammitootjate Ühing, kellega ühiselttasusid kogutakse, annavad sellised as-jad pärast mitmekordseid hoiatusi tavali-selt kohtusse. „Kohtutes on sarnaseidvaidlusi läbi käinud kümneid, mistõttupole kohtutel keeruline seisukohtakujundada. Sisuliselt ei anta petturitekunagi armu.“

Ambur möönis, et kahjuks ei anna agasenimaani osad ettevõtjad endale aruautoriõigustest ja kipuvad uskuma, etosavad advokaadid neid tasust päästa-vad. „Kuid seadus ning ka senine kohtu-praktika on siiski meie poolel ja sedaümber tõlgendada on väga keeruline.“

Internetipiraat Kristjan Luik jäika teises kohtuastmes süüdi1. juunil otsustas Ringkonnakohus jättajõusse Harju Maakohtu 7. veebruari2012. otsuse, milles karistati interneti-piraati Kristjan Luike tingimisi vangla-karistusega. Nimelt tuvastas kohusesitatud süüdistuse alusel, et Luik laadisajavahemikul 15.09.2008 kuni24.04.2009 levitamise eesmärgil inter-netiportaali http://orkut.planet.ee temavalduses olevast arvutist autoriõigusegakaitstud muusikateoseid. Teiste seaslaadis Luik üles selliste artiste loomingutnagu Koit Toome, Anne Veski, ToomasAnni, Tanel Padar, Tajo Kadajas jt.

Harju Maakohtu 07.02.2012. otsusegatunnistati Kristjan Luik süüdi KarS § 222lg 1 järgi ja karistati 8-kuulise vangis-tusega tingimisi 3-aastase katseajaga.Kristjan Luigelt mõisteti välja EestiAutorite Ühingu kasuks 2046.52 eurot,Terminaator Music OÜ kasuks 2013.75eurot, Tartu Kontserdikorraldus OÜkasuks 1491.20 eurot, Tajo Kadajaskasuks 82.65 eurot, Marko Atso kasuks777.45 eurot, Mare Kaljuste kasuks980.91 eurot, Crunch Industry OÜkasuks 25.55 eurot, Alen Veziko kasuks482.58 eurot ja Varnja Maja OÜ kasuks25.55 eurot. Peale selle mõisteti temaltvälja kannatanute poolt kriminaal-menetlusega seoses kantud kulud2780.24 eurot ning menetluskulud.

ÜKS KÜSIMUS: Kas Eesti esitajad peaks salvestus-võimalusega digiseadmete müügist osaliselt tulusaama (eeldusel, et need seadmed vähendavad nendevõimalusi oma loomingu eest õigustatud tasu saada?)

Liisa PakostaFoto:PM/SCANPIX, PEETER LANGOVITS

�Ühiskondades, kus üldisemaltsaadakse aru maksude maksmisemõttekusest, tasutakse heal meelel

ka igati legaalselt näiteksmuusikateose allalaadimise eest.�

EESTI ESITAJATE LIITTulika 19, 10613 Tallinn

Tel 650 51 71Faks 650 50 10

E-post: eel@eel.eeveebileht: www.eel.ee

EEL UUDISKIRI Suvi 20128

Kui siiamaani on Eesti Esitajate Liitmaksnud esitajatele fonogrammideüldsusele suunamise eest tasu vaidraadiojaamade playlistide alusel, siispeagi võib see kord muutuda. Nimelt onEEL sõlminud kokkuleppe Eesti Kaup-meeste Liiduga ning asunud läbi rääkimaArtist Siseraadiod OÜ-ga ning mitmetesuurte kaubanduskeskustega üle Eesti, etkaasata ka seal mängitav muusikaesitajatele tehtavate väljamaksetearvestusse. Urmas Amburi sõnulmängivad juba praegu mitmed suuredkaubandusketid kuni kolmandiku ulatusessiseraadiotes Eesti muusikat ning neil poleka midagi selle vastu, kui see osakaalveelgi tõuseks. Kui kauplustes mängitavmuusika leiab aga piisava põhjalikkusegatee arvutisse ja selle põhjal saab üheseltvälja selgitada, kus, mitu korda ja mislugusid on mängitud, saab sellest ka uusalus tasude arvestamisel.

„Meie idee on lihtne: kasvatada Eestimuusikutele makstavat rahahulka jateostada jaotust vastavalt tegelikultkasutatud fonogrammidele,“ märkisAmbur. Hetkel, mil peamiseks jaotuse

aluseks on raadiojaamade playlistid, onsuhe 20/80 Eesti muusika kahjuks, sestpaljudes raadiojaamades kõlab siiskipeamiselt välismaine muusika.

Eesti suurima siseraadiote operaatoriArtist Siseraadiod OÜ juhi Priit Lauri sõnulon võimalik juba täna suurendadakaubanduskeskustes mängitava Eestimuusika osakaalu, kuid ennekõike peabmuusika vastama konkreetse kauba-keskuse ootustele. Lauri sõnul on Eestimuusika mängimisest enam huvitatudkodumaised ketid nagu Selver ja ETK.„Usun, et kindlasti on võimalik saada kapiisavalt täpsed playlistid tasudearvestamiseks autoritele, fonogrammi-tootjatele ja esitajatele,“ lausus ta. „Kuidmida juba iga muusik täna teha saab, onsee, et tuua oma plaadid ja lood meile jame lisame neist valiku oma andmebaasi.Päris kindlasti pole meil midagi selle vastu,et rohkem Eesti muusikat mängida, kuidselle hankimine pole nii lihtne kui välis-maise puhul.“

Urmas Amburi hinnangul oleks realistlik,et juba 2013. aastast hakkavad kakaubanduskeskuste playlistid kujundamatasude jaotust, mis tähendab, et suuretõenäosusega peaks kodumaisedmuusikud hakkama rohkem teenima.

„Raske on täna öelda, kui palju rohkemsuudame seeläbi raha Eestisse jätta. Kuisuuremad kaubandusketid ja ArtistSiseraadiod OÜ meie püüdlusi toetavadja Eesti muusikat 50% ulatuses mängimahakkavad, võib loota, et kogu Eestiesitajatele makstavad tasud kasvavadmärkimisväärselt“. 2011. aastal tehti jaotus437 003 fonogrammi kasutuskorra vahelja välismaiste esitajate arv, kes EEL-ilt tasusaid, ületas kohalike arvu kümnekordselt.

Kaubanduskeskused muusikute ja autorite teenistusse!

TABEL: Kui palju mängitakse täna raadiotes Eesti muusikat

�Meie idee on lihtne: kasvatada Eestimuusikutele makstavat tasu läbi

kohaliku muusika suuremakasutamise, võttes arvesse ka

muudes valdkondades tegelikultkasutatud fonogramme.�

�Mida juba iga muusik täna tehasaab, on see, et tuua oma plaadid jalood Artist Siseraadiotele ja nemad

lisavad neist valiku oma andmebaasi.�

Artist Siseraadiod OÜ juhataja Priit LaurFoto: erakogu

Kohalikes raadiojaamades kohaliku muusika osakaal