SISELEHT nr 99 detsember 2007

UUDIS

Sampo panga stipendiumi sai dr Jana JaalSampo panga stipendiumi sai Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppe-jõud Jana Jaal, kes osales Los Angeleses American Society for Therapeutic Radio-logy and Oncology 49. aasta-konverentsil (28.10. - 1.11.07). Tema ettekanne konverentsil käsitles eksperimentaalset teadustööd, mis uurib kiiri-tusravist tingitud kusepõie kahjustuse patogeneesi. Vaagnapiirkonna kiiritusra-vist tingitud kusepõie kah-justus on üks kõige sage-dasematest kõrvaltoimetest eesnäärme, pärasoole, ema-kakeha ja emakakaela vähi-ravi puhul.

KLIINIKUMI LEHT

Peagi on kätte jõudmas aasta ilusaimad pühad. Kuigi kõik lõpetamist ootavad tööd kipuvad muutu-matu järjekindlusega kuhju-ma just aasta lõppu, tuleb siis-ki leida mahti oma pere ja lä-hedaste tarvis.

Jõuluaeg on imede aeg. Sel ajal pannakse rohkem tähele abivajajaid ning kergemini si-rutub abikäsi, et teha head. Tänane Eesti on kasvanud keskeltläbi jõukaks riigiks, mis ei tähenda aga ühesugust as-jalist heaolu kõigile. Keegi ei ole Eestis nii rikas, et mitte va-jada enamat, ja keegi ei ole nii vaene, et ei saaks midagi ära

anda. Andmisrõõm on alati suurem kui saamisrõõm, üks-nes tee ja aeg selle tõe mõist-miseks on igaühel meist eri-nev.

Head lugejad! Teie igapä-evane töö on aidata inimesi, anda neile tagasi kõige oluli-sem - nende endi ja lähedas-te tervis. Te olete igapäevased heategijad. Terved ja õnneli-kud inimesed on meie kõigi ühine eesmärk, olgu me siis arstid, õpetajad või riigijuhid. Terved inimesed aitavad areneda tervel Eestil. Nii on kindlustatud meie riigi areng, majandus on tugevam ning meil jääb rohkem võimalusi

aidata tõelisi abivajajaid. Soo-vin teile ja teie lähedastele palju tervist ja ilusaid saabu-vaid pühi.

Jõulupühade tervitus3. ERCP-päev lk 2

Kliinilistest patoloogia-konverentsidest LK 2

Isikuandmete kaitseseadus uueneb LK 6

Uue maja värvid ja infosüsteemid LK 8-9

Mida tuleks teada vöötkoodidest LK 10

Jaanist on jälle Jõul saamas. Koit ja Eha on teineteisest taandunud nii kaugele kui vähegi saab, päev on hall ja pi-me. On tagasi- ja ettepoole vaatamise aeg.

Kuigi tibusid loetakse sügi-sel ja haigla tulemusi alles jaa-nuaris, võib siiski juba praegu väita, et aasta on olnud töine ja tulemusrikas. Taas võime võidukalt raporteerida, et ra-vitud haigeid on rohkem kui mullu. Samas on paraku aga vähemalt praeguse seisuga meie riiulitel ka raviarveid, mis ei mahu haigekassa lepin-gu mahtu, rohkem, kui kuna-gi varem...

Üheks lõppeva aasta ehk kõige enam silma paistvaks ja paitavaks saavutuseks on uue

haigla jõuline kerkimine. Nurgakivist, mis sai pandud 1. märtsil lagedale väljale, on

euroraha toel kasvanud usku-matu kiirusega hoone, mil nüüdseks aknad ees ja soe sees. Kuigi lõpliku valmimi-seni on veel 10 kuud väga ti-hedat tööd, võib praegu olla kindel, et tänu ehitaja usinu-sele ja vabariigi valitsuse olu-lisele finantstoetusele saab maja õigeaegselt valmis.

Kalendritegija tahtel on meid sel aastal õnnistatud to-redalt pikkade jõulupühade-ga. Kasutage seda oma pere keskel olemiseks. On ju pere see, kelle aega läbi aasta kõige enam töö tarvis näpatud on. Olgu teil tuba soe, lapsed ter-ved ja rahu hinges. Ja aidaku jõuluvalgus Jaanil taas kiire-mini tulla. Ilusat jõuluaega ja aastavahetust!

Kallis kliinikumi rahvas

Külalised GruusiastAvatud Eesti Fond korral-das Thbilisi sotsiaaltöö- ja tervishoiu spetsialistidele tutvumisreisi Eestisse. 7. detsembril külastati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus tutvu-ti meie haigla- ja kiirabitöö korraldusega. Eriti huvitas külalisi erakorralise meditsii-ni osakond, sest delegatsioo-ni kuulusid inimesed, kes te-gelevad ohvriabiga ja puutu-vad oma igapäevatöös kokku esmase arstiabi vajajatega.

KLIINIKUMI LEHT

MARET MARIPUUsotsiaalminister

URMAS SIIGURjuhatuse esimees

Foto: Jaak Nilson

Foto: Autori erakogu

Kliinikumi Leht detsember 2007 32 KLIINIKUD – TEENISTUSED Kliinikumi Leht detsember 2007

30. novembril 2007 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis si-sekliiniku ja OLYMPUS AKA-DEEMIA koostöös koolitus „III ERCP-päev.“ Heameel on tõdeda, et seminaril osalesid spetsialistid Ida-Viru Keskhai-glast, ITKH-st, Lõuna-Eesti Haiglast, PERH-ist ja Pärnu Haiglast. Seminar koosnes loengutest ja ERCP prot-seduuridest. Dr Toomas Kut-sari ettekanne käsitles ERCP

algusaastaid Tartus. Saime teada, et esimene pankreato-graafia Eestis tehti Tartus 27. novembril 1974. aastal. Üld-se on tänaseks päevaks soori-tatud üle 5700 protseduuri ning sisekliiniku endoskoopia kabinet on ERCP-de arvult üks suurimaid Eestis. Seejärel rääkisid dr Karin Kull ERCP tüsistustest ja ERCP-järgse ägeda pankreatiidi riskifakto-ritest sisekliinikus läbiviidud

uuringu põhjal ning dr Peeter Kõiva ITKH-st ERCP-ajal võetud sapikülvi otstarbeku-sest. Väga huvitava ja vajaliku ettekandega esines dr Andres Sell anestesioloogia kliinikust, rääkides sedatsioonist endo-skoopiliste uuringute ajal. Olympus Finland OY too-tespetsialist Anne Vallin tut-vustas uut V-süsteemi endo-skoopi ja selle võimalusi ERCP teostamisel. Koolitus-päeva raames toimus 3 ERCP protseduuri, kus oma oskusi ERCP tegemisel said näidata ja kolleegidega kogemusi va-hetada sisekliiniku gastroen-teroloogid dr Karin Kull, dr Toomas Kutsar ja dr Leana Sits.

Kokkuvõtteks võib öelda, et „III ERCP-päev“ tõi sise-kliinikusse Eesti juhtivad spet-sialistid ERCP-alal, seminaril käsitleti mitmeid aktuaalseid küsimusi ning protseduuride abil vahetati töökogemusi teis-te kolleegidega.

KARIN KULL sisekliiniku arst-õppejõud

gastroenteroloogia erialal

III ERCP-päevEndoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia (ERCP) on väga hea meetod sapiteede- ja kõhunäärmehaiguste diagnostikas ja ravis.

Jana LassAlates 1. oktoobrist 2007 on Jana Lass ühendapteegi kliiniline proviisor.

Jana Lass iseendast:Lõpetasin 2003. aastal Tar-

tu Ülikooli arstiteaduskonnas proviisoriõppe, 2006. a. sain magistrikraadi kliinilises far-maatsias Belfasti Queen`si Ülikoolis (Ühendkuningriik). Magistritöö teema oli post-operatiivse valuravi juhendi väljatöötamine, rakendamine ja hindamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeedia osakonnas.

Kui traditsiooniline far-maatsia keskendub eelkõige ravimpreparaadile, siis kliinili-ne farmaatsia ravimit tarvita-vale inimesele. Kliiniline pro-viisor on haiglas enamasti seotud kindla osakonnaga. See võimaldab ravimiinfot lihtsamalt kätte saada ning aitab patsiendi ravi tõhu-samaks ja ohutumaks muuta.

Mulle meeldib suhelda ja kuna üksi ei jõua kaugele, hindan väga meeskonnatööd. Olen olnud aktiivselt seotud ägeda valu teenistustega ja huvitun heade valuravi põhi-mõtete juurutamisest kliini-kumis.

UUS TÖÖTAJA

Jana on töökas ja heade teadmistegaJana on heade erialaste tead-mistega noor, energiline ja suure töövõimega spetsialist. Jana armastab oma eriala, teab mida tahab ja kuidas oma eesmärke saavutada. Lisaks on ta hea suhtleja ja koostööaldis kolleeg. Loodan väga, et tema eestvedamisel õnnestub tõhusamaks muuta arstide ja proviisorite koos-tööd, rakendada kummagi eriala teadmised patsientide eest hoolitsemisse, et veelgi parandada ravi kvaliteeti.

IRJA UIBOLEHTühendapteegi direktor

Teatavasti õpib enamik inime-si oma vigadest. Tark õpib teiste vigadest. Loll ei õpi ku-nagi. Kliinikumi patoloogia-konverentsid on selleks, et õp-pida. Professor Irja Lutsari ju-hatamisel on konverentsid muutunud nii populaarseks, et A. Linkbergi nime kandvas kliinikumi suurimas saalis na-pib ruumi isegi trepiastmetel. Üritus transleeritakse ka Val-ga, Võru ning Viljandi haiglas-se, mille eest suur tänu Too-mas Petersellile ja TÜ multi-meediakeskusele.

Järgnevalt anname lühiüle-vaate tänavustest konverentsi-dest. Seda nii ajaloo huvides kui ka arvutivõrgust info leid-miseks, sest otsimisrobotid analüüsivad hoolega ka „Klii-nikumi Lehte”.

14. märtsil 2007. a. arutati üheaastase lapse haigusjuhtu, kellel ülakeha I-III astme põ-letuse foonil tekkis Pseudo-monas infektsioon, sepsis, äge mädane peaaju ja ajukelmete põletik ning ajutüve pitsumi-ne. Patoanatoomilist lahkdiag-noosi ei esinenud, kuid sur-

ma põhjustanud neuroloogi-liste tüsistuste tekkepõhjuste üle kees elav arutelu lasteki-rurgide, intensiivravi- ja när-viarstide vahel.

25. aprillil viis konverentsi läbi kopsukliinik prof Alan Altraja juhtimisel. Käsitlemist leidis eosinofiilne sündroom. Põnevuse säilitamiseks ei olnud diagnoos varem avali-kustatud. Õige vastuseni jõu-ti kohapeal meditsiinilise analüüsi käigus.

30. mai konverentsil ana-lüüsiti 33-aastase noor-

Elu õpetabKliinilistest patoloogiakonverentsidest kliinikumis 2007. aastal.

Kui õed peavad oma ameti-päeva tänapäevase õenduse rajaja Florence Nightingale´i sünnipäeval 12. mail, siis ra-dioloogiaõdede ja -tehnikute ametipäeva tähistatakse üle-maailmselt 8. novembril. Sel-lel päeval, 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen röntgenikiired. Maa-ilmas pole palju ideid, mis peaaegu muutumatul kujul on kasutusel üle sajandi. Tähele-panuväärne on seegi, et vaid mõned kuud peale röntgeni-

kiirguse avastamist tehti Tartus juba esimene diagnostiline röntgenipilt. Seega on eesti ra-dioloogia 111 aasta vanune!

Tänavust ametipäeva tähis-tas kliinikumi radioloogiatee-nistuse radioloogiaõdede ja -tehnikute pere ühise väljasõi-duga Värskasse. Päev algas pa-rimate õdede tunnustamise-ga. Kuna radioloogiateenistu-sel on mitmeid osakondi, siis valiti ka parimaid rohkem kui üks. Kauni meene ja lilled päl-visid sel aastal radioloogiaõed

Koidu Valend, Olga Kirsimäe ja Imbi Ojaste. Parima hool-daja tiitli sai Helve Kallas.

Vaimuterituseks kuulati kolleegide ettekandeid radio-loogiatehnikute selle aasta tähtsündmuseks kujunenud Euro-Med Congress of Radio-graphers´il räägitust. Ettekan-ded hõlmasid radioloogiliste uurimismeetodite uusi või-malusi erinevate patoloogiate diagnoosimisel. Käsitleti enamikku radioloogia vald-kondi – mammograafiat, KT,

MRT ja angiograafiat. Semi-nar oli heaks kooliks nii kuu-lajatele kui ka ettekandajatele endile. Õhtul nauditi veemõ-nusid uhiuues Värska SPA-s.

See päev andis jõudu ja in-nustust edaspidiseks, et veel paremini teha oma nii erilist tööd, mis võimaldab vaadata inimese sisse ja näha seda, mi-da keegi teine ei näe!

TERJE MARKUSmaarjamõisa radioloogia-

osakonna radioloogiatehnik

Radioloogiaõed tähistasid ametipäeva8. novembril toimunud pidulikul üritusel tunnustati parimaid ning kuulati erialaseid ettekandeid.

mehe haiguslugu, kes äkilise haigestumise järel vii-bis abstsedeeruva pneumoo-nia diagnoosiga ravil Lõuna-Eesti Haiglas ning kliiniku-mis. Haigusloo kandsid ette dr Agnes Aart Võrust ning anestesioloogia-intensiivravi kliiniku, radioloogia- ja pato-loogiateenistuse spetsialistid.

19. septembril analüüsiti 13-aastase jalgpalluri äkksur-ma põhjusi. Varasemad uurin-gud ei olnud andnud piisavalt informatsiooni võimalikust ohust. Südame rütmihäirete arst Rain Paju esitas oma aru-saama juhtunu põhjustest. Tekkis elav diskussioon (noor)sportlaste äkksurmade vältimise teemal.

31. oktoobri konverentsil

käsitleti ravimimürgistusi. Dr Tuuli Metsvaht esitas andmed Eestis viimastel aastatel esi-

nenud nelja väikelapse mür-gistuse kohta etatsisiiniga (Lä-ti päritolu südame rütmihäi-rete ravim). Konverentsi ju-hatas prof Irja Lutsar, kom-menteeris dr Alar Irs Ravimia-metist. Ravimi üliväikese te-rapeutilise laiuse ja vastumür-gi puudumise tõttu on õnne-tul kombel surnud kolm last. Konverentsiteema leidis hil-jem elavat kajastust ka suure-mates päevalehtedes.

28. novembril viis konve-rentsi läbi radioloogiateenis-tus. Dr Vello Sõgel arutles ra-dioloogiliste protseduuride kiirgusohtlikkuse üle. Näiteks toodi pankreatiidiga patsient, kellel pooleteise kuu jooksul tehti 10 kompuutertomograa-filist uuringut. Dr Anu Leht

juhtis tähelepanu röntgen-kontrastainete nefrotoksilisu-sele. Kohapeal läbiviidud kü-sitlusele „Kui mitu kopsu röntgeniülesvõtet võrdub ühe kompuutertomograafilise uu-ringu kiirgusdoosiga” vastas õigesti vaid 8 inimest 180-st. Õige vastus 1KT = 400 kopsuröntgeniga. Auhinna sai loosi tahtel soome tudeng, kelle märgusõnaks oli „Suomi voittaa”.

Patoloogiakonverentsid on muutunud ülioluliseks kliini-kumi vaimu tugevdavaks ja ühtsust suurendavaks tradit-siooniks, mida tuleb kindlas-ti jätkata.

MARGUS ULSTjuhatuse liige

Dr Leana Sits teeb ERCP-d sisekliiniku endoskoopia kabinetis

Prof Irja Lutsari juhatamisel on konverentsid saanud vägapopulaarseks.

Radioloogiaõde Koidu Valend. Radioloogiaõde Olga Kirsimäe. Radioloogiaõde Imbi Ojaste. Hooldaja Helve Kallas.

Foto: Jaak Nilson Foto: Pille-Riin Pregel Foto: Jaak Nilson Foto: Jaak Nilson

Foto: Pille-Riin Pregel

Foto: Pille-Riin Pregel

Foto: Pille-Riin Pregel

Käesolevas töös selgitati alajäse-mete sirutajalihaste jõugeneree-rimis- ja lõõgastusvõime iseära-susi spastilise dipleegilise sünd-roomiga lastel tahtelise lihasakti-vatsiooni ja elektrostimulatsioo-ni tingimustes, võrreldes neid samas vanuses tervete lastega. Uuringust selgus, et spastilise dipleegilise sündroomiga lastel on alanenud alajäsemete siruta-jalihaste jõud, kontraktiilsed omadused ning aktiivsusjärgse potenseerumise näitajad. Ilmnes ka tahtelise lõõgastusvõime defitsiit isomeetrilise pingutuse tingimustes.

KARIN TAMMIKlastekliiniku füsioterapeut

Erakorraliste patsientide arv, kes vajavad kiiret menetlust erakorralise meditsiini osa-konnas (EMOs), suureneb pi-devalt. Võrreldes 2000. aasta-ga suurenes 2006. aastal era-korraliste patsientide üldarv 60 % ning patsientide arv päe-vas 67 % võrra. Meditsiinilis-tele probleemidele lisanduvad sageli patsientide isiklikud ja sotsiaalsed probleemid. Need nõuavad töötajatelt kõrgel tasemel professionaalsust, pal-ju lisateadmisi psühholoo-giast, seadusandlusest ja osku-si kõikvõimalike probleemide lahendamiseks.

Kliinikumi Leht detsember 2007 ÕENDUS 54 ARSTITEADUS Kliinikumi Leht detsember 2007

Doktoritöö eesmärkideks oli analüüsida faktoreid, mis on parandanud neeruvähi ravitu-lemusi, kirjeldada prognosti-lisi faktoreid, mida tuleb ka-sutada metastaatiliste kasvaja-te immuunravi määramisel ning hinnata kapetsitabiini ja interferoon-alfa kombinat-sioonravi toimeid metastaati-lise neerurakk-kartsinoomi korral.

Uuringu tulemusena kin-nitus hüpotees, et on toimu-nud varasemas staadiumis hai-gusjuhtude osakaalu oluline tõus, mis on seotud ultraheli-uuringu ja kompuutertomo-graafia ulatusliku kasutusele-võtuga. Samas näitas analüüs, et ravitulemusi on paran-danud iseseisva faktorina ka algkolde eemaldamine kaug-metastaasidega patsientidel – tänapäeval ongi metastaseeru-nud neeruvähi korral ravi-kompleksi üheks osaks pallia-tiivne nefrektoomia. Võima-liku faktorina Eestis võib veel

välja tuua muutuse operat-sioonitehnikas: lihtsalt nef-rektoomialt radikaalse nefrek-toomia valdavale kasutami-sele.

Metastaatilise neeruvähi korral rakendatava immuun-ravi prognostilisi faktoreid tuleb kasutada nii kliiniliste

raviotsuste tegemisel ebaefek-tiivse ravi vältimiseks, kui ka kliiniliste uuringute disaini-misel ja interpreteerimisel. Nendeks faktoriteks on pat-siendi üldseisund, metastaasi-de tekkeaeg ja ulatus ning mit-med laboratoorsed parameet-rid.

Uute ravivõimaluste aren-damiseks viisime läbi II faasi

kliinilise uuringu kapetsitabii-ni ja interferoon-alfa kombi-natsiooniga, kirjeldades selle aktiivsust ja esinevaid kõrval-toimeid koos sobiva doseerin-gu määratlemisega edasisteks uuringuteks.

DR PEETER PADRIKhematoloogia-onkoloogia

kliiniku direktor

Doktoritöö neerurakk-kartsinoomist30. novembril kaitses hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor dr Peeter Padrik meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga “Renal cell carcinoma: changes in natural history and treatment of metastatic disease” (“Neerurakk-kartsinoom: haiguse kulu muutused ja metastaatilise haiguse ravi”).

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor dr Peeter Padrik.

Karin Tammik kaitses doktoritöö14. detsembril kaitses lastekliiniku füsioterapeut Karin Tammik liikumis- ja sporditeaduste dokto-rikraadi. Väitekirja teema oli “Neuromuscular function in children with spastic diplegic cerebral palsy” („Närvi-lihassüsteemi funktsionaalne võimekus spastilise dipleegilise sündroomiga lastel“).

Mul on siiralt hea meel, et soostusin olema opo-nent Karin Tammiku doktoridissertatsiooni-le. Töö on huvitav, li-haste funktsionaalse võimekusega seotud probleemid on tsere-braalparalüüsiga lastel

aktuaalsed nii teadusli-kult kui ka praktiliselt.

Karin Tammiku dok-toriväitekiri võtab kok-ku kolmes rahvusvahe-lise levikuga väljaandes ilmunud artikli sisu, kusjuures dissertant on artiklite esimene autor. Loodan, et ta oma töö tulemused koostöös kolleegidega praktikas-se rakendab.

OPONENDI KOMMENTAAR

DR ANU SÖÖTlasteneuroloog

Mõtteid kliinikumi õenduskonverentsil (7.11.) esitatud ettekannetest ehk tagasivaade viimaste aastate õendusabi arengule kliinikumis.

Patsientide käsitlemine erakor-ralise meditsiini osakonnas - töö nähtamatu pool

Viimastel aastatel on ägeda ko-ronaarsündroomiga patsienti-de õendus muutunud varase-mast spetsiifilisemaks. Seda eelkõige uute reperfusioonra-vimite kasutuselevõtu ja inva-siivkardioloogia ööpäevaring-se kättesaadavuse tõttu kliini-kumis. Kui ajalooliselt oli müokardi verevarustuse taas-

Ägeda koronaar-sündroomiga patsiendi õendus

Õenduskonverents 2007

SVETLANA PADERINAerakorralise meditsiini osakonna vanemõde

Patsiendile kvaliteetsema ja ohutuma raviteenuse tagami-seks on kliinikumis 2007. a. aprillist rakendunud õendus-abi probleemjuhtumite käsit-lemise protseduur. Selle ees-märk on korraldada patsiendi raviprotsessi käigus ilmnenud õendusabi probleemjuhtumi-te registreerimine, menetle-mine ja aruandlus. Probleem-juhtumiteks loetakse õen-dusabi andmisel ilmsiks tulnud eksimusi, tüsistusi, ta-kistusi jmt juhtumeid. Re-gistreeritakse juhtumid, mis ohustavad ravikvaliteeti ja pat-siendi turvalisust.

Õendusabi probleemjuhtumite käsitlemine

ANNIKA VAINOintensiivraviõdesüdamekliinik

Inimeste eluiga pikeneb kogu maailmas. Paljude eakate ini-meste ellu kuulub muuhulgas

Eaka patsiendi tegevusvõime säilitamine hooldusravi ajal

EIKE MÜÜRSEPPhooldusravi osakonna õde-tegevusjuhendaja, spordimeditsii-ni- ja taastusravi kliinik

ANITA PRIKSkardiokirurgia osakonna vanem-õde, kliinikumi õenduskvaliteedi töörühma juht

Foto: Pille-Riin Pregel

Dr Peeter Padriku teadus-töö toetub väga tugevale erialase kompetentsi ja klii-nilise praktika vundamen-dile. Kriitiliste kliiniliste probleemide lahendamise vajadus viiski teadustööle.

Dr Peeter Padriku kõiki tegemisi vaadates on lausa

hämmastav, kuidas on ars-titööd ja administratiivtööd olnud võimalik ühendada õpetamise ja eduka teadus-tööga. Küllap on siin „süü-di“ sisuline huvi ja aktiiv-sus eriala arendamises, kin-del tahe alati oma patsien-te aidata ja kolleege nende tegevustes toetada. Sihikin-del, järjepidev ja mõtes-tatud igapäevane töö on dr Peeter Padriku edu võti.

JUHENDAJA KOMMENTAAR

PROF HELE EVERAUShematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja

formaalne/ametlik hooldus, mis mõjutab eaka inimese elukvaliteeti. Valdav osa hooldusravi vajavatest pat-sientidest on eakad inimesed, kelle elukvaliteeti aitab paran-dada geriaatriline rehabilitat-sioon. Rehabilitatsiooni üle-sanne on keskenduda eakale inimesele olulistele funktsio-naalsetele tegevustele. Oluli-ne tingimus eaka patsiendi elukvaliteedi tagamisel on toi-metulek enese eest hoolitse-mise tegevustega. Igapäevaste tegevustega toimetulekuhäi-red võivad viia psühhosotsi-aalsete probleemide, isolat-siooni ja enesehinnangu lan-guseni. Prof Marja Vaarama (Lapi Ülikool) väitel vajab ea-kas patsient eelkõige piisavalt hooldajate/lähedaste toetust. Kirjanduse ja töökogemuse kokkuviimine tõendab prak-tiliselt, et eaka patsiendi toi-metulekut igapäevaste tege-vustega suurendavad indivi-duaalselt valitud abivahendid ja keskkonna kohandamine.

serlõigete osatähtsus on sun-dinud sünnitusabi spetsialiste otsima uusi võimalusi sekku-miste vähendamiseks. Selleks on alates 2007. aasta algusest soetatud naistekliinikusse kaks ST analüsaatorit. Tööta-jate väljaõpe on olnud edukas, meetod on hästi vastu võetud ning interpretatsioon on tule-muslik.

Meetod on kasutusel olnud 10 kuu jooksul 130 sünnita-jal, nendest sünnitustest 21 % on lõpetatud keiserlõike teel. Oleme alustanud juhtumi-analüüsidega, esimesed tule-musi 2007. aasta lõpus saame kasutada edasise strateegia väl-ja töötamiseks.

Uued töövõtted ämmaemandate töös

PILLE TEESALUvanemämmaemandnaistekliinik

Aastatel 1992-2005 on toimu-nud märgatavad muutused sünnitamisviisis - vähenenud on vaginaalsete sünnituste ja suurenenud keiserlõigete osa-tähtsus. Kui 1992. a. tehti Ees-tis keiserlõige 6,4 %-le sünni-tajatest, siis 2005. aastal juba 19,0 %. Nendest erakorralisi keiserlõikeid 12,4 %. Trend näitab jätkuvat tõusutendent-si. Sünnitusabi spetsialiste on vaevanud pikka aega problee-mi tõsidus - mida on võima-lik protsessi peatamiseks ette võtta.

Vähenenud vaginaalsete sünnituste ja suurenenud kei-

tamise esmaseks võtteks trom-bolüütiline ravi, siis täna on kliinikumis tõusnud oluliselt eelistatumaks reperfusiooni meetodiks koronaarangioplas-tika. Õde vastutab patsiendi protseduuriks ettevalmistuse, pideva eluliste näitajate moni-tooringu, nõuetekohase ravi-mite (sh vajadusel glükopro-teiin IIb/IIIa inhibiitorite – Aggrastat, Integrilin) manus-tamise, patsiendi ohutu tran-spordi, protseduurijärgse jäl-gimise ning patsiendi vajadus-te ja mugavuse eest. Ägeda ko-ronaarsündroomiga haige on intensiivravi patsient, kellega tegelemine nõuab täna õelt enam häid teadmisi, kutseos-kusi ning põhjalikku etteval-mistust.

Fotod: Pille-Riin Pregel

Kliinikumi Leht detsember 2007 76 ARVAMUS Kliinikumi Leht detsember 2007

Uus isikuandmete kaitse seadusAlates 2007. a. kevadest on karistusseadustiku § 157 kohaselt delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avalikustamine, andmetele juurdepääsu võimaldamine või andmete edastamine omakasu eesmärgil või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, kuriteona karistatav.

2008. a. 1. jaanuaril hakkab kehtima värske isikuandmete kaitse seadus, mis kehtestab uued ja rangemad nõuded isi-kuandmete töötlemisele, seal-hulgas avalikustamisele. Sel-les valguses tasub meditsiini-töötajatelgi end kindlasti seaduse nõuete osas valgusta-da. Kuuluvad ju delikaatsete isikuandmete hulka andmed terviseseisundi või puude ning pärilikkuse informatsiooni kohta, aga uues seaduses ka näiteks biomeetrilised and-med ning info kuriteo ohvriks langemise kohta.

Terviseseisundi mõiste si-sustamisel juhindugem rah-vatervise seaduse § 2 lg-st 2, mille kohaselt tervis on ini-mese füüsilise, vaimse ja sot-siaalse heaolu seisund, seejuu-res mitte ainult puuete ja hai-guste puudumine. Biomeet-riliste andmete all peetakse silmas isiku anatoomilisi või füsioloogilisi või ka käitumus-likke temale eriomaseid tun-nuseid, mis võimaldavad isi-kut üheselt tuvastada. Pärilik-kust ei tohi segamini ajada pä-rinemise ehk põlvnemisega. Nii ei saa delikaatseteks isiku-andmeteks lugeda näiteks tea-vet selle kohta, kes on isiku vanemad.

Avalikustamine hõlmab igasugust andmete määratle-mata isikute ringile kättesaa-davaks tegemist, sõltumata vahendist (nt internet, massi-teabevahendid jne). Juurde-pääsu võimaldamine on näi-teks ka see, kui mitme kasu-tajaga personaalarvuti kõva-kettale salvestada dokument isikuandmetega nii, et ka teis-tel kasutajatel on sellele juur-depääs.

Põhireegel on endiselt, et delikaatseid isikuandmeid võib avaldada vaid andmesub-jekti nõusolekul. § 12 kehtes-tab nimetatud nõusolekule kindlad reeglid. Andmesub-

jekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töö-delda, kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjek-ti vabal tahtel, selles peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötle-mise eesmärk ning isikud, kel-lele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kol-mandatele isikutele edastami-se tingimused ning andme-subjekti õigused tema isiku-andmete edasise töötlemise osas; nõusolek võib olla osa-line ja tingimuslik. Delikaat-sete isikuandmete töötlemi-seks tuleb isikule selgitada, et tegemist on delikaatsete isiku-andmetega ning nõusolek peab olema kirjalikku taasesi-tamist võimaldav.

Isik võib oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Oluline on siinkohal silmas pidada, et

uue seaduse kohaselt vaiki-mist või tegevusetust nõus-olekuks ei loeta ning vaidluse korral eeldatakse, et andme-subjekt ei ole nõusolekut andnud (nõusoleku tõenda-mise kohustus on isikuand-mete töötlejal).

Peatudes korraks andme-subjekti vabal tahtel, on olu-line silmas pidada, et nõuta-vat tahteavaldust saab iseseis-valt väljendada siiski üksnes täielikult teovõimeline isik. Alaealiste ja nende isikute, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistus-likkuse või muu psüühikahäi-re tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, kohta käivate andme-te töötlemiseks on vaja isiku seadusliku esindaja (vanema või eestkostja) nõusolekut. Juhtudeks, mil andmesubjekt on surnud, on seadusesse li-sandunud võimalike nõusole-ku andjatena pärija ning üle-neja või alaneja sugulane.

Delikaatsete isikuandmete edastamine või neile juurde-pääsu võimaldamine on nõus-olekuta lubatud vaid kahe erandi esinemisel: kui isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seadu-se, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õi-gusaktiga ettenähtud ülesan-de täitmiseks või üksikjuhtu-mil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabadu-se kaitseks, kui andmesubjek-tilt ei ole võimalik nõusolekut saada. Andmesubjektilt ei ole mõistlikult võimalik nõusole-kut saada näiteks siis, kui ta ei ole kontaktivõimeline, teda pole võimalik mõistliku aja jooksul kätte saada või oleks nõusoleku küsimine eba-mõistlikult raske.

Erinevalt kehtivast seadu-sest reguleerib uus seadus ka õiguspäraselt avalikuks kasu-tamiseks antud isikuandmete

töötlemist. Isikul on seega ka avalikustatud andmete suhtes üldjuhul nõuete esitamise õi-gus, sh õigus nõuda andmete avalikustamise lõpetamist (nt isikule ei pruugi meeldida konkreetne avalikustamise ka-nal) ja tekitatud kahju hüvita-mist.

§ 11 lõike 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andme-subjekti nõusolekuta ajakir-janduslikul eesmärgil töödel-da ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõte-tega, kuid andmete avalikus-tamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õi-gusi. Andmete avalikustami-sel tuleb kindlasti lähtuda isikuandmete töötlemise ees-märgikohasuse ja minimaal-suse printsiibist (§ 6).

Lisaks nähtub §-st 11, et üldiselt asendab avalikus ko-has toimuva heli- või pildima-terjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema selline teavitamine, mis võimaldab tal heli- või pildi-materjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvusta-mist soovi korral vältida.

Tulles tagasi karistusseadus-tiku sätte juurde, mis kõneleb delikaatsete isikuandmete eba-seaduslikust avalikustamisest, pööraksin tähelepanu sellele, et eelpoolloetletud reeglite tahtlik eiramine on siiski ku-ritegu vaid ühel kahest juhust: kas seda on tehtud omakasu eesmärgil või sellega tekitati oluline kahju teise isiku seadu-sega kaitstud õigustele või hu-videle.

Loodan, et need selgitused on lugejatele edaspidises töös abiks.

Soovin kõigile Tartu Üli-kooli Kliinikumi töötajatele jõudu ja ilusat aasta lõppu!

Areng ja kvaliteetNagu paljud minu eakaaslased ja nooremadki, kes elasid nõukogude „viljastavalt sta-biilsetes tingimustes” mäleta-vad, kujunes või kujundati tollal haigla arengust järgmi-ne mudel. Kõige tähtsam on igapäevane tegevus ja selle sta-biilsuse tagamine, mis ongi juhtide ja kogu muu persona-li tegevuse eesmärk. Lisaks toimub arendustegevus, mida viib ellu kauge juhtkond aegajalt haiglale aparaate eral-dades. Muidugi on olemas mõned segadusetekitajad, kes alati midagi tahavad ja nõua-vad, kuid neid pole vaja ar-vestada. Iseenesest mugav ja elujõuline kontseptsioon, se-da enam, et see eksisteerib nii mõneski meist tänaseni, seal-hulgas ka mõnede juhtide seas.

Sellest tulenevad aga järg-mised väärad, kuid äärmiselt elujõulised järeldused: iga ise-seisvalt tehtav muutus on eel-datavasti mittevajalik, ravikva-liteediga tegelemine on mida-gi tegelikust tööst erinevat ja seega lisatöö, arendustegevus aga võib toimuda põhiliselt ai-nult uute aparaatide kaudu, arsti põhitegevus on haige ra-vi, kõik muu on lisatöö. Siia on arvatud nii kirjatöö kui ka teadustegevus.

Miks meditsiin siiski arenebKui aga võrrelda varasemaid meditsiini võimalusi praegus-tega või isiklikke ravitulemu-si aastate lõikes, on ka siis tu-lemused paranenud? Imelik küll, aga haigete seisundid lä-hevad järjest raskemaks, aga see ei kajastu tulemuste hal-

venemises. Näiteks, surevus kas väheneb või püsib aastaid samal tasemel. Niisiis, medit-siin areneb ka siis, kui me se-da ei tunnista. Millegipärast ei soovi keegi tagasi vanu mee-todeid, aparaate või õpikuid. Suurepärane. Jääb vaid tun-nistada endale mõnda prakti-list järeldust ülaltoodust. Esi-teks, meditsiini areng kvali-

teetsema ravi poole on objek-tiivne reaalsus, mis põhineb inimese sisemistel vajadusel. Teiseks, inimeste poolt teki-tatud arengut on võimalik kuidagi kiirendada või aeglus-tada. Arengu eesmärk medit-siinis on parema ravitulemu-se saamine ehk siis ravikvali-teedi tõstmine. Kolmandaks, ei ole mingeid erilisi kvalitee-dimeetmeid, on vaid raviprot-sessi parandamine, pole min-geid kvaliteedijuhte või -osa-kondi, kõik tegelevad sellega niikuinii. Sellest on vaja rää-kida seepärast, et on oluline vahe kas paat liigub ülesvoo-lu eri rütmi ja jõuga töötava-te aerutajate jõul või võib ka-sutada ka mootorit. Mooto-riks antud juhul on teatavate võtete (küsitlused, analüüsid, auditid, oskusteabe dokumen-did, ajurünnakud jt) ja kind-

late mõtlemisprotsesside ja põhimõtete sihikindel raken-damine. Eesmärgiks on leida kitsaskohti (leida probleem) ja kuidas neid lahendada (saada paremaid tulemusi). Selleks on lihtsaimaks ja kiireimaks viisiks koolitused. Muide, ebasobivates tingimustes on võimalik ka ravitulemuste pai-galseis või siis taandareng. Mul on olnud võimalust mit-mel korral näha, kuidas sobi-matu juhtimise tõttu osakond maha käib.

Kuidas seda tehaKui aga minna artikli alguses-se, siis on selge, et pideva arengu protsess on ka medit-siini lahutamatu osa. Areng ja arendajad põhinevad inimese (teiste liikide ka) iseloomuli-kul omadusel – uudishimul. Uudishimu on kaasasündinud omadus, isiku genoomi poolt määratletud võime. Uudishi-mu annab selle omadusega lii-kidele (ka isenditele) arengus (karjääris) eelise. Sama oma-dus juhil aga kiirendab osa-konna, kliiniku, jne arengut. Paraku on uudishimust vähe – tuleb ennast ise treenida juhtimise tehnikates. Seega, juhiks sünnitakse aga heaks juhiks saadakse. Ja olukord pole kunagi nii hea, et teda ei saa muuta paremaks. Arengu-protsessi on haaratud kõik ini-mesed meil siis kogu perso-nal. Ka siis kui nad ise ei tai-pa seda.

Niisiis, testige ennast ja tei-si: Mida ma ise (tema) olen teinud ravi kvaliteedi paran-damiseks? Kas mul (temal) on ettekujutus (visioon) kuhu tu-leb jõuda? Kas olen kasutanud hukatust kuulutavaid lauseid: „Kui raha oleks rohkem, siis …”. „Tööd on nii palju, et kvaliteediga pole võimalik te-geleda”. „Mina kui (järgneb positsiooni kirjeldus) arvan, et …”

Kuidas meditsiin areneb

RAUL TALVIKemeriitprofessor

ARVAMUS

Rahvusvaheliselt tuntud juhtimisteoreetiku Eliyahu M. Goldratti arvates on äris edasiliikumise alus pidev areng, aga kas see sobib ka meditsiini?

„Seega, puust ja punaseks tehes maalib Maimets kahe punkti alla koondatava tegevusprogrammi. Esiteks, tuleb vähendada hoiakut, nagu oleks HIV-tõbi mingi eriline haigus. /…/ Teiseks, tuleb testida, testida ja veel kord testida.“Postimees 01.12.07 „Hirmutava haiguse seljatajad“

„Aasoja ei salga, et on klii-nikumi mööbli loonud au-kartusest meditsiini ja meedikute vastu. «Ma olen pidanud oma plaanides ku-hugi asetama kapid, kus ha-katakse hoidma spetsiaalseid lahuseid ja instrumente, mil-lest hakkab iga päev sõltuma kellegi elu!» räägib ta. «Minu-le ajab selle ettekujutamine pisukese hirmu nahka.»“Tartu Postimees 04.12.07 „Haigla mööbel valmib vaatega tulevikku“

„Tuleb nõustuda Svea Talvinguga, et meediaka-nalid (eelkõige Internet) omavad järjest suuremat rolli patsientide teabevahen-dina ning selle teadmise pea-vad omaks võtma ka raviasu-tused. Siiski – arvestades nii teiste maade kogemusi kui ka kliinikumi praktikat – tuleb tõdeda, et infovoldiku-test ökopaberit teha ei saa praegu ega tulevikus.“Meditsiiniuudised 04.12.07 „Patsiendi infovoldikute tänapäev“

„Ka Tartu Ülikooli arsti-teaduskonna residentuuri-prodekaan Margus Lember ei taha nõustuda väitega, et praktikat napib. Pigem vastupidi – lisaks konkurent-sivõimelisele teoreetilisele õppele peab ta Tartust saa-dava arstihariduse tugeva-mateks külgedeks just kliini-liste praktikumide süstemaa-tilisust ja haige juures õppi-mist.“Maaleht 05.12.07 „Tohtriks õppijad ei pääse haigete ligi“

„Tartu Ülikooli Kliinikumi põlveliigese vahetamise operatsioonidel testivad kirurgid sel nädalal esimest korda järjekordset tehnika-saavutust – kompuuterassis-tenti.“Tartu Postimees 11.12.07 „Kirurgi kätt juhendab arvuti“

Arengu eesmärk meditsiinis onparema ravitulemuse saamine ehk siis ravikvaliteedi tõstmine

”

MEEDIAS

HEILI SEPPLõuna Ringkonnaproku-ratuuri juhtivprokurör

ARVAMUS

Delikaatsete isikuandmete avalikustamine hõlmab igasugust andmete kätte-saadavaks tege-mist määratle-mata isikute ringile

”

Vaikla Disaini sisearhitektuur-ne projekt lahendab Maarja-mõisa meditsiinilinnaku pea-sissekäigu, G1, G2, H, A kor-puste sissekäikude ja korido-ride ala kujunduse. Need alad on lisaks kliinikumi töötajate-le avatud ka kõigile külastaja-tele ning loovad peamise sise-ruumide identiteedi arhitek-tuuribüroos Kalle Rõõmus projekteeritud uutele korpus-tele. Külastaja seisukohalt on nii suures hoones põhiprob-leemiks, kuidas oma asukoh-ta määrata ning mööda kori-dore ringi liikudes õiget teed leida.

Seega leidsime, et oluline on luua eri korpustele oma at-mosfäär, identiteet või lugu. Selgeim vahend selleks on värv. Nähtav maailm pee-geldub meile värviliselt. Nii nagu valgus jaguneb erineva-teks spektrivärvideks, koosneb ka meditsiinilinnak erineva-test hooneosadest. Värvide su-landumise ideest on kantud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi logo. Sama sisearhitektuurset lahendust rakendades võiks tulevikus jätkata ka juba ole-masolevate või juurde projek-teeritavate linnakuosade reno-veerimisel-ehitamisel. Üht-seks tervikuks seob korpused omavahel ühtne kujunduskeel ning sarnane materjali- ning detailikasutus.

PEASISSEKÄIK on spektri-värvideks veel jagunemata ning seetõttu valge. Sissekäi-gu ala koos erinevate piirkon-dadega nagu garderoob, re-gistratuur, ooteala, lillepood, trepikoda kannab endas lisaks värvile ka keerukamat kujun-duskontseptsiooni, kuid käes-oleva artikli maht ei või-malda seda täiendavalt lahata. Peasissekäigu alast hargnevad

korpused spektrivärvide kaupa.

KORPUSES G1 asuvad ope-ratsioonisaalid ning prot-seduuriruumid, kus toimub intensiivne ning pingeline ra-vitegevus. See on keskne kor-pus, mis seob omavahel G2, H ning A kaudu kogu vana hooneosa. Valitud värv sinine (vesi ja taevas) esindab vee-energiat ning seostub sise-kaemuse ja rahulikkusega. Teadaolevalt kahandab see põ-letikku ja soodustab und. Sinine vähendab ka pinget ja stressi. Sinine G1 paikneb pu-nase G2, rohelise A ja kollase H vahel, mis liikumisel ühest korpusest teise mõjub tasakaa-lustavalt. Fotoseintel on kasu-tatud motiive taevast ja veest.

KORPUSES G2 asub naiste nõuandla ning sünnitusosa-kond, patsientideks noored emad ja lapsed. Valitud värv punane (elu) on õnne ja hü-vangu värv; inspireeriv, erutav ja dünaamiline. Lisaks on ka-sutatud ka punase alltoone, sealhulgas roosakat ning oranži. Oranž on elav värv, mis on seotud tervise ja elu-jõuga. Oranž sisendab entu-siasmi ja optimismi, see on sobilik koridori ning ideaalne põhja poole avanevates ruu-mides, kuhu on vaja lisada

soojust. Roosa on punase ra-hustav varjund ning väga nai-selik ja kosutav. Punane G2 asub kohe peasissekäigu kõr-val. Kuna peasissekäik on la-henduselt valdavalt valge vä-heste punaste kontrastidetai-lidega, siis on punaste tooni-de jätk loomulik. Fotoseintel on kasutatud motiive elu süm-boliseerivatest putukatest ja väikeloomadest.

KORPUS H on jätk sinisele G1 korpusele. Tegemist on ra-vipalatite hoonega. Valitud värv kollane (päike) esindab elu alalhoidvat väge ning et see on ergutav värv, siis seos-tub see pikaealisuse, rõõm-sameelsuse ja mõistusega. Kollane on maaenergia värv. Fotoseintel on kasutatud mo-tiive lilledest.

KORPUSES A paiknevad eri-nevate osakondade protseduu-ride ruumid. Pikk koridor ühendab peasissekäiguala si-nise G1 korpusega. Valitud värv roheline (loodus) on loo-duse ja kasvu värv ning et see asub värvispektri keskel, siis tekitab ta harmoonia ja rahu tunde. Roheline kosutab vai-mu, rahustab närve ja julgus-tab inimesi, tal on tasakaalus-tav ja lõõgastav mõju. Foto-seintel on kasutatud motiive loodusest.

8 CASA NOVA Kliinikumi Leht detsember 2007 Kliinikumi Leht detsember 2007 9

Tartu Ülikooli Kliinikumi uute hoonete ehitusle-ping sõlmiti 28. novembril 2006. a., 670-päevane ehitus-kestus hakkas „tiksuma” 21. detsembril. Seega on veidi üle poole ehituseks ette-nähtud ajast kasutatud ning sobiv aeg vahekokkuvõtteks. Vaadates progressi ehi-tusplatsil, jagan ma töövõtja optimismi hoonete tähtaeg-se valmimise osas vaatamata asjaolule, et 22 kuud ei ole sellise kompleksi rajamiseks just üleliia pikk aeg.

Hetkeseis uue maja ehitusel

Siit ja sealt võib kuulda ar-vamusi, et kliinikumi uus hoone kerkib probleemiva-balt ja valudeta. Väliselt võib-ki nii paista. Tegelikult osaleb kogu protsessis palju osa-pooli (kasutaja, projekteerija, tellija, ehitaja, järelevalve) sa-geli üsnagi erinevate näge-muste ja arvamustega.

Meditsiiniline personal ja insenerid sooviksid, et kogu ruumilahendus, erinevad süsteemid ja seadmed oleks tehnoloogia kõrgeim tase. Samas tuleb arvestada reaal-sete võimalustega. Teiseks suureks väljakutseks on küm-nete erinevate tehnosüstee-mide ja kogu haigla logistika töölepanemine ühtse tervi-kuna. Pealtnägijana võin väi-ta, et kliinikumipoolne pro-jektijuhtimine on seni arves-tavalt, aga samas kindla-meelselt suutnud leida erine-vaid osapooli rahuldava la-henduse.

Winston Churchill on öelnud: „Me kujundame en-dile hooned; seejärel need kujundavad meid“. Lootkem siis, et tulevased haiglahoo-ned muudavad meid veel paremaks kui juba oleme.

Värvidel on ruumikujun-duses alati oluline roll täita, võttes arvesse nen-de mõju ja tähendust. Haiglakeskkonna värviva-lik on eriti tähtis, kuna ini-mesed viibivad neis ruu-mides erinevate vajadus-te, ülesannete ja kestu-sega. Värvide tunnetami-ne on sügavalt indivi-duaalne ja mõjutatav paljudest aspektidest.

Mõni aeg tagasi viibi-sin ühes Hollandi maakon-na haiglas. Haiglaruumide värvid ja nende tähendus oli üks esmaseid asju, mida mulle tutvustati ja mis aitasid mul edaspidi haiglas iseseisvalt liikuda.

Usun, et asjatundlike sisearhitektide poolt ka-vandatud sisekujundus loob haiglatööks sobiva õhkkonna ja peab aja-hambale hästi vastu.

TIINA FREIMANNülemõde

KOMMENTAAR

PEEP PITSNERomanikujärelevalve projektijuht, AS Telora-E

TÕNU KIRSBERGtehnikateenistuse direktor

Uue haiglakompleksi sisearhitektuurMaarjamõisa meditsiinilinnaku peasissekäigu ning G1, G2, H ja A korpuste koridoride sisearhitektuuri on projekteerinud AS Vaikla Disain. Värvid valge, sinine, punane, kollane ja roheline annavad hooneosadele oma identiteedi.

Praegune artikkel on teine selleteemaline üritus, sest 11. oktoobril tutvustasid sisearhitektid uue maja värvikontsept-siooni ka kliinikumi info-koosolekul. Tõenäoliselt tekib aga täielik ettekuju-tus alles siis, kui hooned valmis ja mööbel tubades. Küll siis tuleb nii kiitust kui ka laitust, sest maitse üle teatavasti ei vaielda vaid kakeldakse. Ma lihtsalt loodan, et kiitjaid on roh-kem, ja parafraseerides üht idamaist vanasõna, on ka kaamel selle nimel kor-ralikult kinni seotud. Sest Vaikla Disain on teinud ilusaid asju ennegi.

TOOMAS KIVASTIKMaarjamõisa meditsiinilin-naku projektijuht

InfosüsteemidLähtekohti infosüsteemide projekteerimiseks oli kaks. Esiteks juba mainitud värvi-idee, kus iga korpuse infosüs-teemidel kajastuks ka vastava korpuse identiteedivärv. Tei-seks lähtekohaks oli leida piisavalt paindlik ning lihtne lahenduspõhimõte.

Jagasime infoviidad kuude gruppi: korpusejuhtideks, ma-jajuhtideks, liftijuhtideks, laeviitadeks, uksesiltideks ja evakuatsiooniplaanideks:

KORPUSE JUHT on infosüs-teemide nn algosake. Iga kor-puse kohta on koostatud juht, millel on korruste kaupa väl-ja toodud osakonnad (ja/või kliinikud, erinevad teenistu-sed, õpperuumid või midagi muud külastajale olulist). Korpuse juhil on välja toodud kõik vastava korpuse korru-sed. Aktiivne korrus, ehk see, kus parajasti juht asub, on tähistatud värviliselt. Sellise lahenduse eeliseks on, et igal korrusel on näha kogu korpu-se info.

K o r p u s e juhi süsteemiks on on ABP

Beyerle Meta erinevad ele-mendid. Tegemist on seinale kinnitatud tross-süsteemiga, mille vahele on spetsiaalsete klambritega kinnitatud plek-siklaasist tekstikandjad. Juhte on ette nähtud iga korpuse iga korruse sõlmpunktidesse, näi-teks liftide või sissekäikude juurde.

MAJAJUHT koosneb eel-pool kirjeldatud korpuse juh-tidest, mis üksteise kõrvale paigutatuna hõlmavadki kogu komleksi käsitletavat infot. Majajuhid on ette nähtud kompleksi peasissepääsude juurde.

LIFTIJUHT kujutab endast vähendatud koopiat korpuse juhist. Liftijuhi kui ka eva-kuatsiooniplaanide süsteemiks on Caimi Coala. Tegemist on seinapealse A4 suuruse info-kandjaga, mille sees asub hõlpsasti vahetatav paberile trükitud liftijuht.

LAEVIIDAD on laes asuvad valgustatud infotahvlid, mis näitavad vajalikku suunda või

tähistavad mõne osakonna, teenistuse või kliiniku algust. Laeviitade süsteemiks on Fan-talux LED, mis kujutab endast lakke kinnitatud alumiini-umprofiilist valguselementi, mille vahele on kinnitatud sis-segraveeritud tekstiga akrüü-list infotahvel. Akrüültahvli taust on vormistatud alumii-niumiga ning ta võib olla nii ühe- kui ka kahepoolne.

UKSESILDID formaadis A6 on ette nähtud ukse kõrvale lingipoolsele seinale. Sellel kajastub ruumi number ja sel-le funktsioon, kabinettide pu-hul on välja toodud arsti eri-ala ja nimi. Kuna uksesildi süsteemiks on samuti Caimi Coala, siis on ka siin kliiniku-mil võimalik hiljem ise ope-ratiivselt vahetada ruumi koh-ta käivat infot.

Kogu infosüsteemi puhul on kasutatud kirjatüüpi Avant-garde Md Bt.

KATRIN JA ARGO VAIKLA

RIIN LUUK

sisearhitektid, AS Vaikla Disain

Seoses eLabori juurutamisega ühendlaboris on suure osa la-boratoorsete analüüside vas-tused tellijale kättesaadavad ka elektrooniliselt, kui analüüsi-de tellimisel kasutatakse vööt-koode.

Kuidas vöötkoodid „töötavad”?Haiglainfosüsteemist (eHL, MediC) tuleb trükkida välja vöötkoodidega kleepsuleht. Vöötkoodi kleepsudega tuleb märgistada nii saatekiri kui ka proovinõud.

Jälgida tuleb, et kleeps oleks selgesti loetav. Vöötkood ei tohi olla poolik. Kui paber on läinud printeris nihkesse, ei tohi ringlusse saata selliseid vöötkoodikleepse, kus on peal jupike teisest vöötkoodist. Kleeps tuleb proovinõu külge kleepida nii, et vöötkood on täies ulatuses nähtav (st ei to-hi „mähkida” ümber katsuti).

Kleepsud on patsiendi ja haigusjuhu põhised, seega ei tohi ühe patsiendi kleepse ka-sutada teise patsiendi proo-vinõude peal.

Kui patsient on vastuvõtu-le või osakonda registreeritud, siis saadavad eHL ja MediC automaatselt patsiendi info eLaborile. See info sisaldab patsiendi isikuandmeid ning osakonna ja raviarsti and-meid.

Kui vöötkoodi kleepsuga märgistatud saatekiri ja proo-vinõu jõuavad laborisse, siis loeb labori töötaja vöötkoodi lugemise „käpaga” saatekirjalt vöötkoodi info sisse. Selle abil leitakse automaatselt eLabo-rist üles patsient ning tellimu-se vormil on eeltäidetud pat-siendi isikuandmed ning tel-liv osakond ja arst.

Kui labori arst kinnitab eLaboris analüüsi vastuse, siis saadab eLabor automaatselt elektroonilise vastuse eHL-ile ja MediC-le. Neis program-

mides seotakse vastus konk-reetse haigusjuhuga ja lisatak-se artiklid automaatselt arve-le.

Selleks, et labori analüü-side vastused jõuaks telli-jani elektrooniliselt, onvaja kasutada vöötkoo-dikleepse ning jälgida, et eHL-is või MediC-s on korrektsed pat-siendi, osa-konna ja raviarsti and-med.

Kuidas vastuseid kuvatakse?eHL kuvab vastuse spetsiaal-ses päevikukandes ja eraldi la-bori analüüside vastuste rist-tabelis.

Päevikust on vastava kande märgistamisel võimalik analüüside vastuseid edasi kanda ka epikriisi.

Vastuste risttabelis on tule-mused järjestatud paremalt vasakule ehk kõige värskemad vastused on tabelis vasakul. See tähendab, et kõige uue-mate vastuste vaatamiseks ei pea ka kõige pikaajalisemate

juhtumite korral kasutama kerimisriba. Kerimisriba ka-sutamise korral jäävad analüü-side nimetuste, referentsväär-tuste ning mõõtühikute vee-rud paigale.

MediC-s saab labori analüüside vastuseid vaadata nii statsionaarse osakonna kui ka arsti kabineti töölaualt klik-kides nuppu „laborist“. Eel-nevalt tuleb patsientide nime-kirjas teid huvitava patsiendi nimi hiireklõpsuga märgista-da. Vastused kuvatakse epikrii-sis automaatselt. Soovi korral võib neid sealt osaliselt või täielikult ära kustutada.

Vastuste risttabelis on tule-mused järjestatud vasakult pa-remale ehk kõige vanemad vastused on eespool ja värske-mad tabeli lõpus. Kõige värs-kemate vastuste vaatamiseks tuleb kasutada kerimisriba.

Kui patsiendile on vähe-malt üks labori analüüsi vas-tus saabunud, siis kuvatakse eHL-is osakonna patsientide nimekirjas selle patsiendi real „Vastuste” veerus „L” tähte.

MediC-s on vastava veeru nimi statsionaarse osakonna töölaual „Olemas“ ja arstika-bineti vaatel „Kaebus/vastus“.

Kuidas vöötkoodi kleepse trükkida?Majandusteenistusest tuleb tellida vöötkoodide kleepsu-lehed. Kindlasti tuleb telli-muses ära märkida kleep-sude mõõdud: eHL kleeps on 38,1 x 21,2 mm ja MediC kleeps on 52,5 x 29,7 mm.

Kes ja mis hetkel vöötkoo-dikleepsud trükib, sõltub töö-korraldusest (tuleb igas struk-tuuriüksuses ise töötajate vahel kokku leppida).

Milliste analüüside vastused elektrooniliselt tellijani jõuavad?Andmevahetus töötab ainult laborirakendusega eLabor. Seda programmi kasutavad praegu järgmised labori osa-konnad:

Täpsema juhendi MediC kleepsude kasutamise kohta leiate http://arvutiabi.kliini-kum.ee

KATI KORMinformaatikateenistuse

arendusosakonna juhataja

ANU VARESinformaatikateenistuse

arendusosakonna projektijuht

10 e-KESKKOND Kliinikumi Leht detsember 2007 Kliinikumi Leht detsember 2007 11

Programmis eHL on võima-lik valida arve tasumiseks järg-nevaid makseviise: sularahas, kaardiga ja ülekandega. Juhul, kui patsiendile on koostatud ülekandearve, aga ülekandega tasuda ei soovita, siis vastavat arvet on võimalik tasuda ka sularahas või kaardimaksega. Ülekandearve korral väljasta-takse patsiendile arve. Sulara-ha- või kaardimakse korral väljastatakse maksekviitung ja patsiendi soovi korral ka arve.

eHL saadab raamatupida-misprogrammi ROOL üksi-kult kõik arved, millel on va-litud makseviisiks ülekandega ning igal öösel koondaruan-ded iga kassapidaja poolt ko-gutud sularaha ja kaardimak-sete kohta. Igale patsiendile genereerib eHL viitenumbri, et oleks võimalik jälgida nii eHLis kui ka ROOLis pat-siendi võlgnevust. Arvete kor-ral, mille maksetähtaeg on

möödunud saadab raamatupi-damine patsientidele meelde-tuletuskirjad. Selleks, et meel-detuletuskirjad jõuaksid õige-le aadressile peab registreeri-ja enne vastuvõtule/haiglasse registreerimist kontrollima üle patsiendi aadressi.

Iga kassaga on seotud kassapidaja(d). Kassa eest vas-tutav isik võrdleb iga kuu lõ-pus omavahel aruandejärgset, eHL-i kassajäägijärgset, mak-sekviitungijärgset ning tege-likku sularaha ja kaardimakse aruande summat. Ebakõlade ja mittekokkulangevuste kor-ral on võimalik detailaruande põhjal saada ülevaade soori-tatud tehingutest. Erinevate arveldajate omavahelised ra-halised operatsioonid toimu-vad rakenduses sularaha üleandmise ja vastuvõtmisak-tide kaudu. Sularaha vastuvõt-tu väljast käsitletakse töötaja sularaha sissetulekuna, sulara-ha väljaandmist süsteemist aga sularaha väljaminekuna – ka need toimingud tuleb fiksee-rida sularaha üleandmisvastu-võtmise akti sooritades. Sula-raha üleandmise ja vastuvõt-mise akte muuta ei saa. Tehin-gu tühistamiseks tuleb teha vastupidine liikumine.

EVA HARAKinformaatikateenistuse

arendusosakonna projektijuht

eHL-i moodulid: Kassa

KLAUDIA NOORMETSfinantsteenistuse vanemraamatupidaja

Seni kasutas kliinikum raviarvelduste tarkvara MediC+, mille kaudu tulid raamatupidamise arvutiprogrammi ROOL elektrooniliselt küll visiidi-tasude arved, kuid mitte eraisikutele koostatud ra-viarved. Voodipäevata-sude arved koostati hoo-pis käsitsi. ROOList ei olnud võimalik infot saata programmi MediC+.

Tänu hiljuti kasutusele võetud eHLi kassamoodu-lile on andmevahetus märksa ulatuslikum, kii-rem, täpsem ja hõlpsam. Samuti välistab andmete elektrooniline liikumine käsitsi sisestamisest tekki-nud vigadest tulenevad erinevused raamatupida-mise ja raviarvelduse vahel.

Iga tööpäeva hommi-kul tulevad eHL-ist ROOLi kõik arved, mis on koos-tatud kliinikumis eelmise ööpäeva jooksul, samuti kohapeal makstud arvete maksed. Lisaks saab raa-matupidamine igal tööpä-eval pangast teada eelmi-se päeva laekumised pat-sientidelt. See info läheb kohe eHL-i. ROOLis ja eHL-is toimub patsiendi arvete ja maksete sidumi-ne viitenumbritega, mis on igal patsiendil erinev. Sellega on tagatud, et programm tunneb ära, kelle eest on makstud, isegi kui maksjaks on kee-gi teine isik. Vanas süstee-mis ei olnud võimalik sel-lest aru saada.

eHL-i kassamooduli ka-sutusele võtmisega on oluliselt vähenenud pa-berkandjatel info liikumi-ne kliinikumis. Kliinikutes ja klienditeeninduses on nähtav patsiendi arvete seis, nõnda saab patsien-dile vastuvõtule tulles meelde tuletada tema võlgnevusi.

KASUTAJA VEERG Maagilised vöötkoodidVöötkoodid on kliinikumis kasutusel 1996. aastast. Neid kasutatakse registratuuris ambulatoorse kaardi väljastamise registreerimisel, verekeskuses verematerjalide tuvastamiseks, vastuvõtus haigusloo dokumentide ning uuringute ja analüüside saatekirjade märgistamiseks, laboris proovimaterjalide märgistamiseks jne.

Eila Peterson on projektrühma liige alates 2005. aasta kevadest. Eila lõpetas Eesti Põllu-majanduse Akadeemia veterinaaria teaduskon-na 1988. aastal ja Audentese Ülikooli infoteh-noloogia teaduskonna 2004. aastal. Kliinikumis on ta töötanud erinevatel ametikohtadel alates 1997. aastast. Eila peamised vastutusvaldkon-nad eHL-is on ambulatoorne töö, vastuvõtu graafikud, broneerimine-registreerimine ning eHL-i juurutamine kliinikutes.

eHL projekti võtmeisik

MEELIKA KUNINGASLUTSARinformaatikateenistuse arendusosakonnasüsteemianalüütik

Kassamooduli põhiülesanne on sularaha-, kaardi- ning ülekandearvelduste registreerimine, nende tehingute haldamine ning nendega opereerimine.

Eva Harak.

Eila Peterson.

eHL kohta tasub teada, et

TASUB TEADA

Korrektselt vöötkoodidega märgistatud proovinõu ja saateleht.

• igale patsiendile gene- reeritakse personaalne viitenumber, mis tuleb märkida arvet ülekandega makstes

• registreerimisel peab kont- rollima, et eHL-is oleks patsiendi tegelik aadress tänava, maja ja korteri täpsusega

• eHL ja raamatupidamis- programm ROOL vaheta- vad andmeid

• eHL-is on võimalik vaadata kõiki patsiendile program- mis koostatud arveid, sh maksmata arveid

• kui patsient hakkab arvet tasuma, siis esmalt tuleb patsiendilt sularaha võtta või teostada kaardimakse tehing ja alles siis märkida makseviis eHL-i

• sularahamakse korral trükitakse patsiendile välja maksekviitung, millele tuleb võtta maksja allkiri

• arvet tühistada ei saa, arve parandusi saab teha ainult kreeditarvega

• kreeditarve on arve, mis tühistab valesti koostatud arve

• kreeditarved tuleb edas- tada iga kuu lõpus raama- tupidamisele kontrolli- miseks

• patsiendi käes olevale arvele kreeditarvet teha EI TOHI

• kreeditarvega patsiendile raha tagastamisel tuleb arvele võtta patsiendi allkiri

• arvel saab muuta maksjat, nt laste puhul märkida maksjaks lapsevanem

Foto: Pille-Riin Pregel

Foto: Pille-Riin Pregel

Kliinilise keemia osakondL. Puusepa 8

Laboratoorse hematoloogia ja üldkliiniliste analüüside osakondL. Puusepa 8

Lastehaigla osakondN. Lunini 6

Onkoloogiahaigla osakondVallikraavi 10

Naistehaigla osakondLossi 36

Kliinikumi Lehe toimetaja: Ene Selart, tel 731 9423, 5331 9423, e-post: Ene.Selart@kliinikum.ee Kujundus: K30, trükk: AS TRIIP, trükiarv 1300 eks.

ISSN 1736-1222

12 Kliinikumi Leht detsember 2007

Arstiteaduskonnal on val-minud ajalooraamat „Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982-2007”, mis annab üle-vaate teaduskonna viimase 25 aasta tegevusest. Periood, mil-lele tähelepanu langeb, on va-litud kahel põhjusel. Esiteks puudub ülevaatlik käsitlus vii-masel veerandsajal arstiteadus-konnas toimunud õppe- ja teadustööst. Teiseks on tege-mist perioodiga, mil on aset leidnud radikaalsed muuda-tused Eesti meditsiinis.

Kogumiku eesmärgiks on anda ammendav ülevaade teaduskonna ajaloost kõnes-oleval perioodil, samas tuues esile Eesti arstiteadusele ning tervishoiule pikemas perspek-tiivis oluliste otsuste ning

sündmuste ettevalmistamise ning elluviimise käiku, prot-sessis osalenute eesmärke ning panust. Piltlikult öeldes oli ajalookogumiku koostajate sooviks jäädvustada nii objek-

tiivset ajalugu kui ka toimunu subjektiivset külge.

Kogumik on üles ehitatud struktuuriüksuste kaupa, li-saks meenutused neljalt antud perioodil teaduskonda juh-tinud dekaanilt. Kaasautori-teks on teaduskonna ja Eesti meditsiini jaoks oluliste otsus-te vastuvõtmise juures seisnud arstiteadlased. Kogumiku toi-metajaks on meditsiiniajaloo lektor Ken Kalling.

Ajalooraamatut hinnaga 235 krooni on võimalik osta arstiteaduskonna dekanaadist (Ravila 19) ja Vanast Anatoo-mikumist (Lossi 38).

KERLI VALSarstiteaduskonna dekanaadi

juhataja

Ajalooraamat ”Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982-2007”

FLASH

Õdede Liidu heategevus-kampaaniaÕdede Liidu Tartumaa piir-kond korraldas 17. - 21. detsembrini oma liikmes-konna hulgas heategevus-kampaania, mille eesmär-giks oli koguda kingitusi Tar-tu linna puudust kannatava-te perede lastele. Jõulude ja aastalõpu ajal on ikka olnud kombeks heade soovide ja tegudega toetada neid, kes seda vajavad. Õdede Liidus on sellelaadseid kampaani-aid korraldatud varemgi, see-ga võib rääkida juba kujune-vast traditsioonist.

GERLI USBERGEÕL-i usaldusisik kliinikumis

TänuavaldusTahaksime väga tänada pul-monoloogia osakonna med.personali, kes olid suureks abiks meie venna Henno ra-vimisel ja hooldamisel. Eriti suur tänu Henno raviarst dr Kai Kliimanile. Tema suhtu-mine haigesse on märkimis-väärne.... selle kirjeldamiseks ei jätku sõnu. Soojade sõna-dega meenutame ka osakon-na toidujagaja Erika Ostrati.Aitäh teile kõigile! Veelkord jaksu teile teie raskes töös.

HENNO LÄHEDASED(Henno oli 5. palatis nov. 2007)

Heategevus-kampaania „Koos on kergem“24. novembril andis Selver oma heategevuskampaani-as “Koos on kergem” kogu-tud toetussumma üle Tartu Ülikooli Kliinikumi Laste-fondile. 81 399 krooni suu-ruse annetusega aidatakse liigesehaigusi põdevaid lap-si. Dr Margus Mustimetsa ju-hendamisel saavad 30 haiget last Tartus Aura veekeskuses ravivõimlemistunde.

MERIKE KAUNISSAARETartu Ülikooli Kliinikumi

Lastefondi juhataja

Kes on see arst, kes patsiendi voodi kõrval istub?

Vastus saata aadressil Ene.Selart@kliinikum.eeKõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja „Kliinikumi Lehe“ aastatellimus koju.

Valgetes kitlites toimetavad õde Merike Kämära, Rein Kermes ja dr Nils Sachris. Pilt on tehtud Toome Sisekliiniku, tänase Riigikohtu hoone II korruse kabinetis nr 1 (trepist üles minnes vasemat kätt teine uks). Arkoskoop on endise DDR toodang TUR. Pildistamise aeg on 80ndate esimene pool.Novembrikuu „Kliinikumi Lehes“ küsisime, kes olid fotol

valges kitlis toimetavad mehed. Õigesti vastanute seast naeratas loosiõnn kliinikumi sekretär Marika Kermasele, kes sai autasuks „Kliinikumi Lehe“ aastatellimuse koju.

KOMMENTAAR

DR REIN KERMESLõuna-Eesti Haigla

peaarst