Urmas Simson: Eesti makromajanduse ülevaade

© Swedbank

Eesti makromajandus

Märts 2016Urmas Simson

© Swedbank

Märts 2016 – suur pilt• Kuidas Euroopa pangad mitu aastat kestnud madalale majanduskasvule ja deflatsioonile

vastu peavad?- Perioodil nov-veebr kaotasid suured Lääne-Euroopa pangad 20-50% oma väärtusest. - Isiklikult ei usu, et panganduskriis (a la Lehman 2008) Euroopas tuleb. Küll aga võib see viia Euroopa Keskpanga

rahapoliitika „eriti stimuleerivaks“. Ehk siis lühiajaliselt uued põhjad intressimäärades. Aga see peaks olema viimane faas enne pööret inflatsioonile.

• Eestis on kiiremat majanduskasvu raske saavutada, kui kõik ümberringi seisavad. 2015a SKP kasv reaalhindades oli 1,0-1,2%. Seda on vähem, kui 1,5% Eurotsoonis ja 1,8% EL-is.

- 2015a oli Eesti majanduskasvule lisakoormaks ida-lääne sanktsioonide mõju.

2012: EL28 -0,4%, Eurotsoon17 -0,7%, Eesti +5,2%2013: EL28 +0,1%, Eurotsoon17 -0,5%, Eesti +1,6%2014: EL28 +1,4%, Eurotsoon18 +0,9%, Eesti +2,9%2015: EL28 +1,8%, Eurotsoon19 +1,5%, Eesti +1,0…+1,2%sh Saksamaa +1,4%, Prantsusmaa +1,1%, UK +2,2%, Hispaania +3,2%, Meie lähiriigid: Rootsi +3,5%, Soome 0,0%, Läti +2,6%, Leedu +1,7%

• Kas on võimalik, et 2015a oli viimane madala inflatsiooniga aasta Euroopas? 2016. aastal üle 2% reaalset majanduskasvu EL-is ikka veel ei usu, aga inflatsiooni tekkimist 2016. aasta II poolel pean juba reaalseks. – 2015. aasta on kujunenud üliraskeks mitmete toorainete ja tootmisega seotud sektorite jaoks. Edasine toorainete

hinnalangus tundub võimatu. – Krediidiportfellide mahud on Eurotsooni pankadel kasvanud alates 2015a III kvartalist. Laenuportfellid olid languses 2012 II

kv – 2015 II kv. Kõige kiirema langus oli -3,5% YoY.– Tavaliselt on kõige raskem moment parim aeg investeeringuteks. Konkurendid võitlevad ellujäämise eest, konkurents

sisendite pärast väike.

Kui poliitika kõrvale jätta, siis teiste riikidega võrreldes on Eesti majandusele sobib deflatsioon paremini kui teistele. Ettevõtetel, eraisikutel, riigil on võlg väiksem. Toorainete hinnatõus võib Euroopas tähendada paremat kasvu, kuid Eestil on pigem raskem.Samas ei ole toorainete hinnad majanduskasvu mõttes kõige olulisemad faktorid.

© Swedbank

Toorainete hinnad aug 2010- aug 2015

allikas:Indexmundi commodities, MNP LLP 3

© Swedbank

5-aastase EUR swap veebr 2006 - veebr 2016

allikas: Eesti Pank 4

© Swedbank

Reaalse SKP muutused Euroopas

• Eesti-Läti-Leedu on vajunud viimase 2 aastaga EL-i tipust keskmiste hulka.

• Soome on 2015a majanduskasvu osas EL-is ees ainult Kreekast.

allikas: Eurostat

© Swedbank

Kodumajapidamiste eluasemelaenudLaenujääk ja käive 2006-2016

• Kogu eraisikute laenumaht pankadest oli jaanuaris 2016a 7,33mld eurot (+4,0% YoY). • Eluasemelaenud moodustavad 86,3% kogu eraisikute laenumahust pankades.• 2016. aasta jaanuari lõpus oli eluasemelaenude maht 6,33mld eurot. • 2015a augustis ületas eluasemelaenude maht 2008. aasta novembri taseme (6,16mld eurot).• Eluasemelaenude uus müük jaanuaris +6,3% YoY.• Eluasemelaenude maht on Eestis 31% SKP-st. Kogu kodumajapidamiste võlakoormus oli II kv

2015a Eestis 40%, Soomes 70%, Rootsis 84% SKP-st.Allikas: Eesti Pank

© Swedbank

Pikaajalised laenud ettevõtetele Laenujääk ja käive kuni 2006-2016

• Ettevõtete pikaajaliste laenude madalaim tase pärast majanduskriisi oli 2012. aasta veebruaris (5,27mld eurot). See oli 21% väiksem kui 2008. aasta novembris (6,68mld eurot).

• 2016. aasta jaanuari lõpus oli ettevõtete pikaajaliste laenude maht 6,37mld eurot (+21% võrreldes 2012.a veebruariga ehk 4 aastaga). Endiselt 5% vähem kui 2008a tipp.

• Ettevõtete kohustused kohalike pankade ees (mld eurot): laenud 7,0, liisingud 1,2, faktooring 0,3.

Allikas: Eesti Pank

© Swedbank allikas: Eesti Pank

Jooksevkonto ja kapitalikonto 2007-2015

• Jooksevkonto numbrid on olnud uskumatult head, arvestades kiiresti kasvanud sisetarbimist.

• Eesti on võitnud toorainete hinnamuutustest (nafta, metallid, põllumajandustooted).

• 2013: jooksevkonto -20 mEUR (-0,1% SKP-st), kapitalikonto +525 mEUR (+2,8% SKP-st).

Kokku +505 mEUR (+2,7% SKP-st).

• 2014: jooksevkonto +205 mEUR (+1,0% SKP-st), kapitalikonto +218 mEUR (+1,1% SKP-st).

Kokku +423 mEUR (+2,1% SKP-st).

• 2015: jooksevkonto +394 mEUR (+1,9% SKP-st), kapitalikonto +404 mEUR (+2,0% SKP-st).

• Kokku +798 mEUR (+3,9% SKP-st).

• Päris nii positiivseks jooksevkonto lähiaastatel kindlasti ei jää. Kui toorainete hakkavad tõusma, siis sisetarbimise tasemete püsimisel jooksevkonto seis kindlasti halveneb. Aga see ei ole suur probleem. Tänane seis on välistasakaalu mõttes väga hea. Eesti ei ela impordi tarbimise mõttes võlgu.


Laenud ja hoiused 2002-2016

• Jaanuar 2016: laenud/hoiused 106%.

• Jaanuar 2016 (YoY muutused):ettevõtete laenud +7,1%, eraisikute laenud +4,0%residentidest ettevõtete hoiused +15,8%, residentidest eraisikute hoiused +7,5%

© Swedbank

SKP2015. aasta SKP oli 20,5mld eurot • 2014a SKP-d

Eesti 20mld eurot, Läti 24mld eurot, Leedu 36mld eurot.

Võrdluseks Soome 204mld, Rootsi 420mld eurot.

• Eesti majanduskasv 2015a

Reaalkasv +1,1%

Nominaalkasv +2,5%

allikas: Eesti Statistikaamet

© Swedbank

SKP komponentide lõikesTööjõukulud kasvavad liiga kiiresti

• IV kvartali SKP nominaalkasv +1,9% YoY, hüvitised töötajatele kasvasid +7,1% YoY.

• 2015a kokkuvõttes SKP nominaalkasv +2,5%, hüvitised töötajatele +6,8%.

• Tööjõukulude osa SKP-s

2007: 45,3%

2008: 49,9%

2009: 50,5%

2010: 47,3%

2011: 44,7%

2012: 44,9%

2013: 45,4%

2014: 46,2%

2015: 48,1%

• 2015a nominaal-/reaalkasv sektorites:

- Töötlev tööstus -2,2%/-0,8%

- Kaubandus +2,3%/+2,5%

- Veondus/laondus -4,2%/-6,3%

- Ehitus -1,8%/-4,9%allikas: Eesti Statistikaamet

© Swedbank

Ehitus2013-2014 olid ehitussektorile üllatavalt head. Oodatud langus tuli 2015.a

• 2015: Eesti ehitusturu käive -7,9% YoY, ehitusturu mahud -8,4% YoY, sh IV kvartalis rahaline käive -10,1% YoY, mahud -10,6% YoY.

• Üllatavalt head tulemused 2013-2014a, ootasime neil aastatel -10% seoses EL-i rahade vähenemisega, kuid erasektor tuli tellijana tugevalt turule.

• Et säilitada 2016. aastal ehitussektori stabiilsus tööhõive mõttes, siis soovitaks avalikul sektoril taas aktiivsemalt tellimustega turule tulla. Erasektori hoog on raugemas.

• Ootame 2016.a ehitusturu 7%-list kasvu (2016a omal jõul ehitustööd Eestis 1,95mld eurot).

• See kasv on osaliselt põhjustatud EL-i rahade kättesaadavusest. Erasektori ehitusmahtude mõttes oleks samal tasemel püsimine juba hea tulemus.

allikas: Eesti Statistikaamet

© Swedbank

Ehitusload ja kasutusload eluruumide ehitamiseks

• Tundub, et elukondlikus kinnisvaras arendusaktiivsus püsib. 2015a antud kasutuslubade arv +44% YoY, ehituslubade arv +42% YoY.

allikas: Eesti Statistikaamet 13

© Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet

Kaupade eksport ja import 2007-2015

• Kaupade eksport langes 2015. aastal alla 11,6mld euroni (-3,8% YoY), kuid impordilangus oli suurem – 13,1mld eurot (-5,1% YoY). Kaubandusdefitsiit oli 1,44mld eurot, misoli 250milj eurot väiksem kui aasta varem.

• Väliskaubandusdefitsiit on püsinud viimase 3 aasta jooksul stabiilsena. Eesti majandus onvõitnud toorainete hinnalangusest. Maksame palju vähem kütuse, metallide jms eest.

• Teenuste eksport on olnud suurem kui import ja aitab välistasakaalu hoida. Jooksevkonto oli2015.a plussis.


Kaupade kvartaalne eksport 2014-2015

• Kvartaalne kaupade eksport on langenud alla 3mld euro, samas kaubandusbilanss ei ole halvenenud.

• 2015. aasta II poolaasta langus elektrimasinates ja elektroonikas on põhjustatud 2014. aasta sügise väga kõrgetest tasemetest

• Langused mineraalsete toodete ja metalltoodete ekspordis on seotud ka toorainete hinnalangusega. S.t. rahaliselt on langenud ka tootmissisendite import.


Kaupade eksport 2014 – 201511 eksportriiki 78,5% kogu ekspordist

Ekspordi osakaalud 2014 vs 2015

Rootsi 18,0%-lt 18,8%-ni, Soome 15,3%-lt 16,0%-ni,

Läti 10,7%-lt 10,4%-ni, Venemaa 9,8%-lt 6,7%-ni.


Teenuste eksport ja import 2000-2015Teenuste eksport 2015. aastal ei kasvanud. Aastane eksport ca 5,3mld eurot.

Olulisemad eksporditavad teenused 2015a jooksul (YoY muutus):

- Veoteenused 1,67 mld eurot (-5,9%)

- Reisiteenused 1,37 mld eurot (+0,4%)

- Telekomi-, arvuti- ja infoteenused 503milj eurot (+9,6%)

- Ehitus 291 milj eurot (+2,5%)


Tööstustoodangu mahud 2000-2015

• Tööstustoodangu mahud 2016a jaanuaris -0,2% YoY

• 2015: -2,2% YoY.ilma energia- ja mäetööstuseta -0,8% YoY

Tugevad sektorid (YoY muutus)- puidutöötlemine +6,8%- mööblitööstus +6,7%

Neutraalsed sektorid- Toiduainetööstus -0,1%- Elektroonikatööstus -3,8%

Nõrgad sektorid- Rõivatööstus -16,1%- Elektritootmine -13,5%- Keemiatööstus -12,5%

• Eestile oleks väga vaja tööjõumaksude alandamist.

• Rahvusvahelises konkurentsis on eksportööridel vaja eelist. Praegu toimub võitlus, millise riigi tootjad ellu jäävad.


Tööhõive 2001-2015

IV kv 2015 tööhõive 639 tuhat (+4,3% YoY).IV kv 2015 tööpuuduse määr 6,4% (aasta varem 6,3%).

• 2014a keskmine tööpuuduse määr oli 6,2% (2014a 7,3%). Veel 3a tagasi ei oleks uskunud, et Eestis tööpuuduse määr alla 8% langeb. Tööpuudus langes alla 10% taseme 2012a III kvartalis.

• Uskusin, et eksportöörid hakkavad enne raskuste tõttu tööjõudu vähendama, kui siseturg buumi tippu jõuab. Tegelikult on eksportöörid suutnud hõivet hoida.

• Uudised teatud ettevõtete sulgemistest on paratamatus. 2-3 aastat tagasi olin rohkem mures, et eksportöörid lõpetavad palgaralli pärast tootmise Eestis. Ettevõtted pidasid vastu oodatust kauem. Kui tööpuuduse määr on 6%, siis ongi vaja kõrgemate sissetulekute suunas liikumiseks, et enne tööjõudu vabaneb. Ettevõtete sulgemine võib küll tekitada probleeme, kui see toimub väiksemas kohas. Harjumaa pärast pole põhjust muretseda.

• Kas kõrge palgakasv/tööpuudus üle 10% või madalam palgakasv/madalam tööpuudus?


Nominaal- ja reaalpalk 2002-2015

• 2012a keskmine brutopalk 880 EUR/kuu (+4,9% YoY). • 2013a keskmine brutopalk 949 EUR/kuu (+7,7% YoY).• 2014a keskmine brutopalk 1001 EUR/kuu (+5,5% YoY).• 2015 keskmine brutopalk 1065 EUR/kuu (+6,0% YoY), sh IV kv 1105 EUR/kuu (+6,4% YoY).

• EMTA statistika IV 2015 (brutosummad):Väljamakse 557,3 tuh töötajale. Väljamaksete saajate arv -0,7% YoY.Keskmine väljamakse 989 EUR/kuuMediaanväljamakse 813 EUR/kuu (+7,4% YoY)


TarbijahinnaindeksNegatiive THI muutus 2014-2015a. 2016a tuleb plussis.

• Keskmine THI aastane muutus

2011: +5,0%

2012: +3,9%

2013: +2,8%

2014: -0,1%

2015: -0,5% YoY

(jaan16 -0,6% YoY)

• Madal inflatsioon viib suure hulga ettevõtete pankrottideni.

• Samal ajal keskpankade rahapoliitika soosib rahapakkumise kasvu

• See viib kõrgemate toorainete hindadeni maailmas.

• Tulemuseks: kõrge inflatsioon vähem kui 5a pärast.

© Swedbank

Korteriturg Tallinnas ja Tartus……on hoopis midagi muud kui väikelinnades • 2015 kokku:

– korteritehingute arv Tallinnas 8770 (+16% YoY). Tehingute arv on ca 30% väiksem kui 2007a.

– Korterite mediaanhind oli 1462 EUR/m2 (+7% YoY). Mediaanhind -6% võrreldes 2007. aasta mediaanhinnaga.

• Korteritehingute mediaanhinnad piirkonniti, 2015a kokku, YoY muutused:

– Kesklinn 2009 EUR/m2, +8%

– Lasnamäe 1247 EUR/m2, +8%

– Mustamäe 1259 EUR/m2, +3%.

– Tartu 1148 EUR/m2, +1% (+1% vs 2007)

– Pärnu 844 EUR/m2, +7% (-28%)

– Kuressaare 667 EUR/m2, +1% (-28%)

– Viljandi 525 EUR/m2, +5% (-34%)

– Narva 465 EUR/m2, -2% (-45%)

– Võru 363 EUR/m2, +7% (-45%)

Korterite mediaanhind Tallinnas, Harjumaal 67tuh, Tartumaal 54tuh.

Üle 100tuh euro tehingud Harjumaal 26%, Tartumaal 14% korteritehingute koguarvust.

allikas: Maa-amet

© Swedbank

Kokkuvõte• Sanktsioonid seoses Venemaaga mõjutavad kõige rohkem riike Soomest

Poolani, sh Balti riike. Majanduskasvu väljavaated on halvenenud. SKP 3-5 aasta kasvu osas oleks Euroopa Liit+3% asemel nüüd Euroopa Liit +2% ka hea tulemus. 2015. aastal oli Eesti majanduskasv koguni väiksem kui EL ja Eurotsoon keskmiselt.

• Kaupade eksport on 3 aastaga langenud 7% (2015 vs 2012). Tegelikult võib niisugust langust pidada keskmiseks tulemuseks, sest aastaid on olnud deflatsioonilinekeskkond, toorainete hinnad on olnud suures languses. Ei ole näha, et Euroopas majanduskasv taastuks, küll aga võib tekkida inflatsioon. Eesti majandusele on tegelikult nullinflatsioon suhteliselt paremaks keskkonnaks kui kõrge inflatsioon.

• Sisetarbimine on ülitugev ja ei ole mingil moel vastavuses ekspordi arengutega. See ei saa niimoodi kaua kesta. Mõistlik tööjõukulude kasv on tänase majanduskasvu juures 3% ringis. Kõik üle selle suurendab riske.

• Eksportööride jaoks on 2015-2016a üliolulised. Madalad toorainehinnad, madalad müügihinnad. Endal on raske, aga konkurentidel on ka raske. Investeerimine on odav, metallid odavad, energia odav, intressimäärad madalal. Tavaliselt on need võitjad, kes põhjas suudavad investeerida või teisi üles osta. Aga kas on ikka põhi? Või läheb veel allapoole?

23

Urmas Simson: Eesti makromajanduse ülevaade

Economy & Finance

Transcript of Urmas Simson: Eesti makromajanduse ülevaade