Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel...

6
c my k c my k c m y k c m y k Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091 RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/- Inform to Transform I m p h a l , Misemni (Saturday), LHADOU ( June) 30, 2018 • Vol. V • Issue 1480 Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Saparmeina • Ngailut Computer, Saikul. Gas News Page 5 Kinel-baotam na Border Pillar 81 velha dia Congress MLA 6 ana vaikon Union Minister of State for Home Affairs Kiren Rijiju nikho ni kholjin ding’a gamsung hunglhung; Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei Imphal, June 29 (ET): Union Minister of State for Home Affairs Kiren Rijiju tuni nikhon gamsung ‘a ni- ni kholjin ding’a ahung in, Naga politics thu chaina hi ‘kileptoh ding’ ahi, tin aseiyin ahi. Tripura Chief Minister Biplab Kumar Deb leh MoS official dang dang toh hung kilhon ahi’in, Works Minister Thongam Biswajit Singh in Imphal Intertionala Airport ‘a alamto uvin ahi. Rijiju in airport ‘a thuso miho akimupi na’a chun, Prime Minister Narendra Modi in Northeast thahat sah ding’a kitten anei thu’a Manipur gam’a kahung ahi, tin aseiyin ahi. Rijiju amatah jong Arunachal Pradesh gam- mi ahi’in, “Modi in aphat phat’a Northeast ‘a khantou machalna tohgon ho akhol jing ahi’in, gamkaiya na kitong ho velvetna kanei jing diu ahi. Chule party in northeast agelkhoh ahijeh’a pan sangtah alah ahi”, tin jong aseiyin ahi. Union Minister in ‘security’ dinmun jong velvetna aneiyin ahi. “Manipur gam kahung u ahitan, security dinmun velvetna umding chule Chief Minister leh officer dang dang hotoh pan lahding dan kihouna umding ahi”, ati. Naga political chungchang thuso mihon adoh uchun Rijiju in ‘stakeholder jouse dohna umding ahi’ tin adonbut in chule thuchaina akisem masang’a stakeholder jouse nahsahna kinei louding ahi’, tin asiyin chule Chief Minister leh kihouna in atohkhah thei (stakeholder) adang jouse toh kijahmatna aum jing’in, ima jouse kileptoh ding ahi”, ati. Society phabep in thu apohdoh hohi lunggim pi ding ahipoi, tinjong Rijiju in kitten aneiyin ahi. Hetthei khat chu CM anahi O Ibobi lamkaina’a Congress lamkai phabep Monday ni’a New Delhi khopi’a che uva gamsung gamgi ventup nading’a centre lamkai ho heng’a aseiyu ahi. Indo-Myanmar gamgi ‘a boina um thu jong Minister pa in suhtup ding’a aseiyin, tu masang’a jong CM anahi O Ibobi panna’a kihouna thumvei um ahitai, ati. Myanmar leh India kiloikhomna hi phatah ‘a chelha jing ahijeh’a, boina thu aumleh kiseilha ding ahi’in, lungkham nading aumpoi, tin aseibe in ahi. June 26 ni’a Chief Minister N Biren Singh in Manipur gamgi ventup ding’a kitten anei ahi. Kwatha Khonou kho kom Manipur gam hopsung km 3 sunglut’a June lha kipat til’a Myanmar in Border pillar no 81 athah ‘a kitun doh jeh’a athah ‘a kinel baotamna thu um’a ahi. Imphal, June 29 (ET): Indo-Myanmar border pillar thua kinahna velha ding Congress MLA 6 pan- na team khat tunichun Imphal dalhan Tengnoupal anajon tauvin ahi. Border Pillar amuntah'a gaveding MLA hochu Kh. Joykishan, DD Thaisi, Okram Henry, Okram Surjakumar, Yamthong Haokip chule DK Korungthang ahiuve. Tumasangjep'a Kwatha Khunou kom'a Border Pillar 81 kitun jeh'a kon Manipur gam km 3 vel Myanmar gam'a aum akon Opposition Congress MLA hon hiche mun vetlhading agon'u ahi. India le Myanmar akon surveyor (gamkhol) hon June 22 nia chu kinilna um Border Pillar 81 chu anavetlha khom ahin, hichea chun gamgi song aumsa hojong ana velhauvin ahi. India le Myanmar kikah'a thopal kikai lou 1,643 km a sau gam-gi um ahin, hiche lah'a Arunachal Pradesh a 520km, Nagaland 215km, Manipur 398 km chule Mizoram a 510km um ahi. June 18 ni’a AR ho kibulu lethuhna’a commando hon Myanmar gamsung’a um NSCN-K transit camp bulu REBRUTTAL OF THE STATEMENT OF FORMER CHAIRMAN,AUTONOMOUS DISTRICT COUNCIL, CHURACHANDPUR Apropos to the clarification made by the Ex-Chairman, Autonomous District Council, Churachandpur. Shri. LangkhanpauGuite, MDC which appeared in the media issued dated 29.06.2018. it is clarify that "the requisition letter dated 25.05.2018 of Lalhrillian, MDC-Saikot addressed to The Deputy Commissioner, Churachandpur along with the Notice from some MDCs for removing the incumbent Chairman, ADC/Churachandpur are annexed as Annexure A/8 to the writ petition being registered as WP(C) No. 462 of 2018. These documents are filed in the writ petition for consideration by the Hon'ble High Court in adjucating the writ petition. Only on the basis of his documents which are very much an issue for disposing the writ petition, the interim order for restraining financial transactions was passed. It cannot be said that the said document are not filed for consideration in isolation to mean restriction of the Hon'ble High Court. Hence WP(C) No. 462 of 2012 cannot be interpreted in isolation to mean restriction of f inancial transactions only by digressing the main issue of prayer for removing the Chairman." For those interested on the matter, the details can be seen from the office Chamber of the undersigned during office hour. Shri. Khaipao Haokip Chairman Autonomous District Council, Churachandpur Brown Sugar Kiman News Fee kal July dt.1 (2018) a pat Eimi Times News Fee alouthei louvin copy khatna Rs 5/- akon Rs.6/ - in akikal sahtai. Hiche hi lekha (paper) man leh Printing Press a kimang thil ho man sangtah a akal chung chon’a GST jat ni (Centre leh State govt tax) kipeh jeh a kum khat lang lhaseh leh deficit hung kiche jeh ahin subscriber hon ihet them diuvin jong ikitem uve. -Circulation manager Khamnathei jeh'a anakiman miphabeb ho NDPS Special Court ang'a ana ding Imphal, June 29(ET): Achesa June nisim 19 nikho'a khamnathei jeh'a anakiman Chandel ADC Chairman Lhukhosei Zou leh akivoppi mi 7 hochu tunin NDPS Special Court ang'a ana ding uvin ahi tin thulhut chun aseiye. Hiche mi 8 kiman lah'a khatchu tahsa damlou jeh'in Court ang'a anading thei pon ahi. Hiche toh lhon chun NAB a Investigating Officer pa temna jal'in Judge Y Lothar in amaho chu nikho 5 police ho khut'a umding'in thutanna aneiyin chule ahung lhung ding July nisim 3 nikho tengle bail hearing a dia Court ang'a ahin pohdoh kit ding'in thupeh jong ananeitan ahi. Hetthei khatchu akimanho'a kon kimudoh khamnathei hochu heroin powder kg. 4.5, WY tablet lakh 2.8 leh Dk. Lakh 57 ahi. Amaho cheng chu achesa June nisim 20 nikhon amasapen a ding'in Deputy Magistrate Y Lothar mai ah ana kidinsah'u ahin tuni geiyin police ho khut'in aumjing nalai uvin ahi. Governor Dr Najma leh Raj Bhavan staff hon twilet a vangsetna toh ho kithopina’a sum pe-u Bomb kikoi Imphal, June 29(ET): Melhetlou ho in Director CAF& PD Yumnam Ranjan, MCS office a hand greanade khat ahung thah lut uvin ahi. Thuso kimu dungjui in het khah lou mi 2 in sun nidan 11 vel in CAF & PD office munna lekha a kichun thilkhat ahung thah lhon in Director peh dingin hetsah na ana nei lhon in ahi akiti. Hiche lekha a kichun thil chu grenade ana hitoh lhon in Lamphel police in Lamphel nen boh na mun a ana pokeh sah uvin ahi. Auto accident a mi khat thi; phabeb kitongkha Kangpokpi, June 29(ET): Kangpokpi District hopsung Tangbuh le Bunge kikah'a tuni (June 29) nilhah lam nidan 3:00 vel auto rickshaw khat in toset anatoh in ahi. Hiche toset na'a chun Laimaton Thangbuh Haosa Paokholet Haokip in thina chan jong anatoh in ahi tin thulhut kimu chun aseiye. (Page 5 a banjom ding) NSCN-K hon transit camp kibulu lethuh na a AR ho bulu Kohima, June 29: Myanmar gam’a pansa’a National Socialist Council of Nagaland (NSCN-K) hon janhi chun India sepai douna’a operation abol jom uvin, Nagaland gam’a Assam Rifles sepai khat buluna thilsoh ‘a akitongkha in ahi. Thingnoimi hon Phek district noiya um Akhego kom’a 7 Assam Rifles ho abulu –u ahi’in, Indian Army commando hon Myanmar gamsung’a NSCN-K ho camp abulu jou thilsoh ahi. (Page 5 a banjom ding) Myanmar, India, June 29: Myanmar gamsung’a Wednesday ni’a Indian para-commando hon camp abulu hi achesa June 18 ni’a sepai thum in thina atona NSCN(K) leh ULFA in Assam Rifles patrol ho abulu lethuhna ahi. Northeast Now thulhut dungjuiya Wednesday nikho’a Myanmar gamsung’a um NSCN-K transit camp India sepai hon abulu nauva NSCN-K thingnoimi 5 thi ahi. Special para-commando hohin Nagaland gamsung Mon district ‘a um border pillar no 151 nilhah nidan 2 don’a agalkai lut uva, Shwelo kimvel ‘a um thingnoimi ho (Page 5 a banjom ding) VC lahdoh dia MUTA in apanmun sudet; Tuni rally boldia tohgon nei Imphal, June 29(ET): Manipur University Teachers’ Association (MUTA) executive committee chun kingang toukhomna tunilhah nidan 1:30 aneipet u chun Manipur University Vice Chancellor Prof Adya Prasad Pandey apanmun a kon akilahdoh kah a incharge VC apomlou ding un thulhuh asem un chuleh hiche thu kicheh kah a MUTA member koiman natoh abol lou ding ahidan MUTA general secretary Prof Lisam Shanjukumar Singh in ahin hetsah e. Alangkhat’a, Manipur University Teachers’ Association (MUTA) in Vice Chancellor ProfessorAP Pandey apanmun ‘a kon ahaina ding thumna’a June 30 sun nidan 11 teng ‘mass rally’bol ding’a tohgon anei ahi. MUSUleh MU staff association honjong Manipur University traffic point ‘a kon kipan rally ‘a pan alah diu ahi. Union Minister 2 hung ding Imphal, June 29(ET): Union Minister of State for Social Justice & Empowerment Ramdas Athawale in ahunglhungding July nisim 2 le Imphal vilna ahung nei ding ahi. Minister pa in ahungkhol jinn a ahi Social Justice & Empowerment programme koi na ding toh kisai a vetlhah na ahung nei ding ahi. Union Minister pa in Manipur Governor Dr. Najmah Heptullah le Chief Minister N. Biren Singh toh kihou khomna jong aei ding ahi. Alangkhat a Union Minister of State for Water Resources, Arjun Ram Meghwal in July nisim 4th le 5th le Manipur twilet toh kisai a gamsung vetlhah na ahung nei ding ahi. Imphal, June 29(ET): Governor Dr Najma Heptulla leh Raj Bhavan ‘a natong staff jousen twilen ‘a vangsetna toh ho kithopina ding’a Chief Minister’s Relief Fund ‘a nikhat lo atoh uvin ahi. Chief Minister N Biren Singh in tuni jingkah nidan 10.30 don ‘a Raj Bhavan ‘a sum hi akhut tah’a akisan ahi’in, Heptulla in sum pehdohna aneiyin ahi. Kei leh Raj Bhavan ‘a natong staff jousen kapeh u sum hi lhomcha hijong leh athu hi thupi ‘a ahi, tin Heptulla in thuso miho heng’a aseiyin ahi. Chief Minister pa leh Cabinet Minister hon twilen ‘a vangsetna toh ho akithopi uva chule amaho tah jong twilah’a alut jeng u lima mu Governor in akipana thu aseiyin, hiche jeh’a kei leh ka staff honjong nikhat lo hi CM Relief Fund ‘a kithopina’a kapeh-u ahi, ati. Gamsung ‘a fund alhahsam thu hi North East Council (NEC) kihouna’a kapohdoh ding ahi, tin aseiyin chule gamsung sum dinmun alhahsam dan hi DoNER Minister Dr Jitendra Singh heng’a kaseiding ahi, ati. Centre in sum ‘a kithopina apeh ding’a pan kalahjing ahi’in, vangsetna toh ho kithopina’a state in centre ‘a kon kithopina angaichat ahi, ati. CM Biren in Governor nu chule Raj Bhavan staff jouse leh CMRF ‘a kithopina pe ho chung’a kipathu aseiyin, sum ijat apeh- u ti thu ahipon, (Page 5 a banjom ding) RAS in numei le chapang ho chung'a chonval na ho suhbei nading'a Workshop ananei B.Lalboi Gangte CCpur. June 29(ET): Churachandpur district sung'a numei le chapang chung'a chon val na, kitha nale suhset umho suhbei ahi nading in tuni (June 29) jinglam nidan 11:00 in Rural Aid Society RAS tohgon nanoi in "Violence Against Women and Child" kiti thupi pansa in RWUS Training Hall, Sielmant mun'a workshop anachelha in ahi. Hiche kin'a Holkhomang Haokip, Chief functionary Rural aid service RAS in hiche kingon kineina ajeh atahlang in chule Workshop phatsung'a Resource person in Marybeth Sanate, Chief functionary RWUS in "Gender base violence in Manipur special focus on ccpur district"; Suanlyan Tungnung JJB member Ccpur in "The role of JJB in dealing with juvenile in conflict with the law"; Ngaineikim Haokip president, KWOHR in "violence against women and child" chule Ronica Vungmuankim in "Criminal justice fellow TISSS in children and inclusive approach" kiti chungchang thu'a ahoulim na ananei uvin ahi. Rural Aid society (RAS) hin Society sung'a numei leh chapang chung'a daan dih loutah'a chon val na, kitha, kisuhset leh kilom loutah'a chaloh naho suhnem'a khantou nalam joh ahin mano thei nading deisah nale tupna jeh'a workshop agon jing u khat ahi. Imphal, June 29(ET): Tunichun Moreh Police team le CID technical team kithokhom in Kondong Lairembi check post, Moreh a Dk. Lakh 11 manding brown sugar hinpo mi 2 anaman uvin ahi. Akiman teni chu Silver Lunglo (30) s/o (L) Joseph Lunglo, Lambui, PS Shangshak, Ukhrul District le Awungshi Shangreiyo Zimik (31) s/o AS Wungnaohei Zimik, Ramva village, Lambui, Ukhrul District ahilhon'e akiti. Khamnathei, brown sugar chu soap cap 4 a kichun'a, chule carton sung'a apple theiga to kikoitha ahi, akiti. Hiche thilsoh to kisaijin Moreh Police Station a case khat jihlut ahitai. Chuhgo in Delhi a nen leh hui thenglou jouse pomang; kum sung’a dia hui then napen hi New Delhi, June 29 (PTI): Chuh ahitoh kilhon’a huiyin hui thenglou apohmang’a Friday nikho’a Delhi ‘a cheng hon hui ahai lut uhi kum khat nailam ding’a athengpen ahi, tin authority hon asei uvin ahi. Monday ni’a goju chule Thursday ni’a go hattah ajuh hi nisat ol nabou ahipon, pollution thenna jong ahi. Air Quality Index hi khopi’a Friday nikho’a 83 ‘a um ahi, tin Central Pollution Control Board in aseiyin ahi. AQI 0- 50 kikah hi apha (good) hi’a, 51-100 hi lunglhai um (satisfactory) hi’a, 101-200 hi moderate hi’a, 201-300 hi Very poor hi ‘a chule 401- 500 hi severe kiti ahi. Delhi khopi’a tuni tobang’a hui athenna nukhah pen hi August 2017 kum ahi, tin CPCB official khat in aseiyin ahi. “Jing chule aban ban’a hui theng jep jep ding ahi. Chuh huinun in hui thenglou ho apohmang’a chule AQI hi ‘satisfactory level’ ahisah ahi”, tin Gufran Beig, scientist, Air Quality & Weather Forecasting & Research Institute in aseiyin chule ahung lhung ding nikho ho’a hi ‘good’ level chan hithei ahi, ati. Union Minister of State for Electronics and Information Technology Shri S.S. Ahluwalia in Raj Bhavan a Governor Dr. Najma Heptulla kimupi 7th pay ngehna a cease work strike kibol ni 100 alhintoh lhon’a Horticulture Dept. staff hon Sanjenthong office mun’a sit -in-protest bol

Transcript of Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel...

Page 1: Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/07/ET-June-30-2018-pdf-issue.pdf · Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091

RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/-Inform to Transform

I m p h a l , Misemni (Saturday), LHADOU ( June) 30, 2 0 1 8 • V o l . V • I s s u e 1 480

Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Saparmeina • Ngailut Computer, Saikul.

Gas News Page 5

Kinel-baotam na Border Pillar 81 velhadia Congress MLA 6 ana vaikon

Union Minister of State for Home Affairs KirenRijiju nikho ni kholjin ding’a gamsung hunglhung;Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei

Imphal, June 29 (ET):Union Minister of State forHome Affairs Kiren Rijijutuni nikhon gamsung ‘a ni-ni kholjin ding’a ahung in,Naga politics thu chaina hi‘kileptoh ding’ ahi, tinaseiyin ahi.

Tripura Chief MinisterBiplab Kumar Deb leh MoSofficial dang dang toh hungkilhon ahi’in, WorksMinister Thongam BiswajitSingh in ImphalIntertionala Airport ‘aalamto uvin ahi. Rijiju inairport ‘a thuso mihoakimupi na’a chun, PrimeMinister Narendra Modi inNortheast thahat sahding’a kitten anei thu’aManipur gam’a kahungahi, tin aseiyin ahi.

Rijiju amatah jongArunachal Pradesh gam-mi ahi’in, “Modi in aphatphat’a Northeast ‘akhantou machalna tohgonho akhol jing ahi’in,gamkaiya na kitong hovelvetna kanei jing diu ahi.

Chule party in northeastagelkhoh ahijeh’a pansangtah alah ahi”, tin jongaseiyin ahi. Union Ministerin ‘security’ dinmun jongvelvetna aneiyin ahi.“Manipur gam kahung uahitan, security dinmunvelvetna umding chuleChief Minister leh officerdang dang hotoh panlahding dan kihounaumding ahi”, ati.

Naga politicalchungchang thuso mihonadoh uchun Rijiju in

‘stakeholder jouse dohnaumding ahi’ tin adonbut inchule thuchaina akisemmasang’a stakeholderjouse nahsahna kineilouding ahi’, tin asiyinchule Chief Minister lehkihouna in atohkhah thei(stakeholder) adang jousetoh kijahmatna aumjing’in, ima jouse kileptohding ahi”, ati. Societyphabep in thu apohdohhohi lunggim pi dingahipoi, tinjong Rijiju inkitten aneiyin ahi.

Hetthei khat chu CManahi O Ibobi lamkaina’aCongress lamkai phabepMonday ni’a New Delhikhopi’a che uva gamsunggamgi ventup nading’acentre lamkai ho heng’aaseiyu ahi. Indo-Myanmargamgi ‘a boina um thujong Minister pa in suhtupding’a aseiyin, tumasang’a jong CM anahiO Ibobi panna’a kihounathumvei um ahitai, ati.Myanmar leh Indiakiloikhomna hi phatah ‘achelha jing ahijeh’a, boinathu aumleh kiseilha dingahi’in, lungkham nadingaumpoi, tin aseibe in ahi.

June 26 ni’a ChiefMinister N Biren Singh inManipur gamgi ventupding’a kitten anei ahi.Kwatha Khonou kho komManipur gam hopsung km3 sunglut’a June lha kipattil’a Myanmar in Borderpillar no 81 athah ‘a kitundoh jeh’a athah ‘a kinelbaotamna thu um’a ahi.

Imphal, June 29 (ET):Indo-Myanmar borderpillar thua kinahna velhading Congress MLA 6 pan-na team khat tunichunImphal dalhan Tengnoupal

anajon tauvin ahi. BorderPillar amuntah'a gavedingMLA hochu Kh. Joykishan,DD Thaisi, Okram Henry,Okram Surjakumar,Yamthong Haokip chule

DK Korungthang ahiuve.Tumasangjep'a Kwatha

Khunou kom'a BorderPillar 81 kitun jeh'a konManipur gam km 3 velMyanmar gam'a aum akonOpposition Congress MLAhon hiche mun vetlhadingagon'u ahi.

India le Myanmar akonsurveyor (gamkhol) honJune 22 nia chu kinilna umBorder Pillar 81 chuanavetlha khom ahin,hichea chun gamgi songaumsa hojong anavelhauvin ahi. India leMyanmar kikah'a thopalkikai lou 1,643 km a saugam-gi um ahin, hiche lah'aArunachal Pradesh a520km, Nagaland 215km,Manipur 398 km chuleMizoram a 510km um ahi.

June 18 ni’a AR ho kibulu lethuhna’a commando honMyanmar gamsung’a um NSCN-K transit camp bulu

REBRUTTAL OF THE STATEMENT OFFORMER CHAIRMAN, AUTONOMOUS

DISTRICT COUNCIL, CHURACHANDPURApropos to the clarification made by the Ex-Chairman, Autonomous District

Council, Churachandpur. Shri. Langkhanpau Guite, MDC which appeared inthe media issued dated 29.06.2018. it is clarify that "the requisition letterdated 25.05.2018 of Lalhrillian, MDC-Saikot addressed to The DeputyCommissioner, Churachandpur along with the Notice from some MDCs forremoving the incumbent Chairman, ADC/Churachandpur are annexed asAnnexure A/8 to the writ petition being registered as WP(C) No. 462 of 2018.These documents are filed in the writ petition for consideration by theHon'ble High Court in adjucating the writ petition. Only on the basis of hisdocuments which are very much an issue for disposing the writ petition, theinterim order for restraining financial transactions was passed. It cannot besaid that the said document are not filed for consideration in isolation to meanrestriction of the Hon'ble High Court.

Hence WP(C) No. 462 of 2012 cannot be interpreted in isolation to meanrestriction of financial transactions only by digressing the main issue ofprayer for removing the Chairman."

For those interested on the matter, the details can be seen from theoffice Chamber of the undersigned during office hour.

Shri. Khaipao HaokipChairman

Autonomous District Council,Churachandpur

Brown SugarKiman

News Fee kalJuly dt.1 (2018) a pat

Eimi Times News Feealouthei louvin copykhatna Rs 5/- akon Rs.6/- in akikal sahtai. Hiche hilekha (paper) man lehPrinting Press a kimangthil ho man sangtah aakal chung chon’a GSTjat ni (Centre leh Stategovt tax) kipeh jeh a kumkhat lang lhaseh lehdeficit hung kiche jehahin subscriber hon ihetthem diuvin jong ikitemuve.

-Circulation manager

Khamnathei jeh'a anakiman miphabeb ho NDPSSpecial Court ang'a ana ding

Imphal, June 29(ET): Achesa Junenisim 19 nikho'a khamnathei jeh'aanakiman Chandel ADC ChairmanLhukhosei Zou leh akivoppi mi 7 hochutunin NDPS Special Court ang'a ana dinguvin ahi tin thulhut chun aseiye. Hiche mi8 kiman lah'a khatchu tahsa damlou jeh'inCourt ang'a anading thei pon ahi.

Hiche toh lhon chun NAB aInvestigating Officer pa temna jal'inJudge Y Lothar in amaho chu nikho 5police ho khut'a umding'in thutanna

aneiyin chule ahung lhung ding July nisim3 nikho tengle bail hearing a dia Courtang'a ahin pohdoh kit ding'in thupeh jongananeitan ahi. Hetthei khatchuakimanho'a kon kimudoh khamnatheihochu heroin powder kg. 4.5, WY tabletlakh 2.8 leh Dk. Lakh 57 ahi. Amahocheng chu achesa June nisim 20 nikhonamasapen a ding'in Deputy Magistrate YLothar mai ah ana kidinsah'u ahin tunigeiyin police ho khut'in aumjing nalai uvinahi.

Governor Dr Najma leh Raj Bhavan staff hon twilet avangsetna toh ho kithopina’a sum pe-u

Bomb kikoiImphal, June 29(ET):

Melhetlou ho in DirectorCAF& PD YumnamRanjan, MCS office a handgreanade khat ahung thahlut uvin ahi. Thuso kimudungjui in het khah lou mi2 in sun nidan 11 vel in CAF& PD office munna lekhaa kichun thilkhat ahungthah lhon in Director pehdingin hetsah na ana neilhon in ahi akiti. Hiche lekhaa kichun thil chu grenadeana hitoh lhon in Lamphelpolice in Lamphel nen bohna mun a ana pokeh sahuvin ahi.

Auto accident a mi khat thi;phabeb kitongkha

Kangpokpi, June 29(ET): Kangpokpi Districthopsung Tangbuh le Bunge kikah'a tuni (June 29) nilhahlam nidan 3:00 vel auto rickshaw khat in toset anatohin ahi. Hiche toset na'a chun Laimaton Thangbuh HaosaPaokholet Haokip in thina chan jong anatoh in ahi tinthulhut kimu chun aseiye. (Page 5 a banjom ding)

NSCN-K hon transit campkibulu lethuh na a AR ho buluKohima, June 29: Myanmar gam’a pansa’a

National Socialist Council of Nagaland (NSCN-K) honjanhi chun India sepai douna’a operation abol jomuvin, Nagaland gam’a Assam Rifles sepai khat bulunathilsoh ‘a akitongkha in ahi.

Thingnoimi hon Phek district noiya um Akhegokom’a 7 Assam Rifles ho abulu –u ahi’in, Indian Armycommando hon Myanmar gamsung’a NSCN-K hocamp abulu jou thilsoh ahi. (Page 5 a banjom ding)

Myanmar, India, June29: Myanmar gamsung’aWednesday ni’a Indian

para-commando honcamp abulu hi achesa June18 ni’a sepai thum in thina

atona NSCN(K) leh ULFAin Assam Rifles patrol hoabulu lethuhna ahi.

Northeast Now thulhutdungjuiya Wednesdaynikho’a Myanmargamsung’a um NSCN-Ktransit camp India sepaihon abulu nauva NSCN-Kthingnoimi 5 thi ahi. Specialpara-commando hohinNagaland gamsung Mondistrict ‘a um border pillarno 151 nilhah nidan 2 don’aagalkai lut uva, Shwelokimvel ‘a um thingnoimi ho(Page 5 a banjom ding)

VC lahdoh dia MUTA in apanmun sudet; Tuni rallyboldia tohgon nei

Imphal, June 29(ET): ManipurUniversity Teachers’ Association(MUTA) executive committee chunkingang toukhomna tunilhah nidan 1:30aneipet u chun Manipur University ViceChancellor Prof Adya Prasad Pandeyapanmun a kon akilahdoh kah a inchargeVC apomlou ding un thulhuh asem unchuleh hiche thu kicheh kah a MUTAmember koiman natoh abol lou ding ahidan

MUTA general secretary Prof LisamShanjukumar Singh in ahin hetsah e.

Alangkhat’a, Manipur UniversityTeachers’ Association (MUTA) in ViceChancellor Professor AP Pandey apanmun‘a kon ahaina ding thumna’a June 30 sunnidan 11 teng ‘mass rally’ bol ding’a tohgonanei ahi. MUSUleh MU staff associationhonjong Manipur University traffic point‘a kon kipan rally ‘a pan alah diu ahi.

Union Minister 2hung ding

Imphal, June 29(ET):Union Minister of State forSocial Justice &Empowerment RamdasAthawale inahunglhungding July nisim2 le Imphal vilna ahung neiding ahi. Minister pa inahungkhol jinn a ahi SocialJustice & Empowermentprogramme koi na ding tohkisai a vetlhah na ahung neiding ahi. Union Minister pain Manipur Governor Dr.Najmah Heptullah le ChiefMinister N. Biren Singh tohkihou khomna jong aeiding ahi. Alangkhat a UnionMinister of State for WaterResources, Arjun RamMeghwal in July nisim 4thle 5th le Manipur twilet tohkisai a gamsung vetlhah naahung nei ding ahi.

Imphal, June29(ET): Governor DrNajma Heptulla lehRaj Bhavan ‘a natongstaff jousen twilen ‘avangsetna toh hokithopina ding’a ChiefMinister’s ReliefFund ‘a nikhat lo atohuvin ahi.

Chief Minister NBiren Singh in tunijingkah nidan 10.30don ‘a Raj Bhavan ‘asum hi akhut tah’aakisan ahi’in, Heptullain sum pehdohnaaneiyin ahi. Kei lehRaj Bhavan ‘a natongstaff jousen kapeh usum hi lhomchahijong leh athu hithupi ‘a ahi, tin

Heptulla in thuso mihoheng’a aseiyin ahi. ChiefMinister pa leh CabinetMinister hon twilen ‘avangsetna toh ho akithopiuva chule amaho tah jongtwilah’a alut jeng u lima muGovernor in akipana thu

aseiyin, hiche jeh’a kei lehka staff honjong nikhat lo hiCM Relief Fund ‘akithopina’a kapeh-u ahi, ati.

Gamsung ‘a fundalhahsam thu hi North EastCouncil (NEC) kihouna’akapohdoh ding ahi, tin

aseiyin chulegamsung sum dinmunalhahsam dan hiDoNER Minister DrJitendra Singh heng’akaseiding ahi, ati.Centre in sum ‘akithopina apeh ding’apan kalahjing ahi’in,vangsetna toh hokithopina’a state incentre ‘a konkithopina angaichatahi, ati.

CM Biren inGovernor nu chuleRaj Bhavan staffjouse leh CMRF ‘akithopina pe hochung’a kipathuaseiyin, sum ijat apeh-u ti thu ahipon, (Page5 a banjom ding)

RAS in numei le chapang hochung'a chonval na ho suhbei

nading'a Workshop ananeiB.Lalboi GangteCCpur. June 29(ET): Churachandpur district sung'a

numei le chapang chung'a chon val na, kitha nale suhsetumho suhbei ahi nading in tuni (June 29) jinglam nidan11:00 in Rural Aid Society RAS tohgon nanoi in "ViolenceAgainst Women and Child" kiti thupi pansa in RWUSTraining Hall, Sielmant mun'a workshop anachelha inahi. Hiche kin'a Holkhomang Haokip, Chief functionaryRural aid service RAS in hiche kingon kineina ajehatahlang in chule Workshop phatsung'a Resource personin Marybeth Sanate, Chief functionary RWUS in"Gender base violence in Manipur special focus onccpur district"; Suanlyan Tungnung JJB member Ccpurin "The role of JJB in dealing with juvenile in conflictwith the law"; Ngaineikim Haokip president, KWOHRin "violence against women and child" chule RonicaVungmuankim in "Criminal justice fellow TISSS inchildren and inclusive approach" kiti chungchang thu'aahoulim na ananei uvin ahi.

Rural Aid society (RAS) hin Society sung'a numei lehchapang chung'a daan dih loutah'a chon val na, kitha,kisuhset leh kilom loutah'a chaloh naho suhnem'akhantou nalam joh ahin mano thei nading deisah naletupna jeh'a workshop agon jing u khat ahi.

Imphal, June 29(ET):Tunichun Moreh Policeteam le CID technical teamkithokhom in KondongLairembi check post,Moreh a Dk. Lakh 11manding brown sugarhinpo mi 2 anaman uvinahi. Akiman teni chu SilverLunglo (30) s/o (L) JosephLunglo, Lambui, PSShangshak, UkhrulDistrict le AwungshiShangreiyo Zimik (31) s/oAS Wungnaohei Zimik,Ramva village, Lambui,Ukhrul District ahilhon'eakiti. Khamnathei, brownsugar chu soap cap 4 akichun'a, chule cartonsung'a apple theiga tokikoitha ahi, akiti. Hichethilsoh to kisaijin MorehPolice Station a case khatjihlut ahitai.

Chuhgo in Delhi a nen leh hui thenglou jouse pomang; kum sung’a diahui then napen hi

New Delhi, June 29(PTI): Chuh ahitohkilhon’a huiyin hui thenglouapohmang’a Fridaynikho’a Delhi ‘a cheng honhui ahai lut uhi kum khatnailam ding’a athengpen ahi,tin authority hon asei uvinahi.

Monday ni’a goju chule

Thursday ni’a go hattah ajuhhi nisat ol nabou ahipon,pollution thenna jong ahi.Air Quality Index hi khopi’aFriday nikho’a 83 ‘a um ahi,tin Central Pollution ControlBoard in aseiyin ahi. AQI 0-50 kikah hi apha (good) hi’a,51-100 hi lunglhai um(satisfactory) hi’a, 101-200

hi moderate hi’a, 201-300hi Very poor hi ‘a chule 401-500 hi severe kiti ahi. Delhikhopi’a tuni tobang’a huiathenna nukhah pen hiAugust 2017 kum ahi, tinCPCB official khat in aseiyinahi.

“Jing chule aban ban’ahui theng jep jep ding ahi.

Chuh huinun in hui thenglouho apohmang’a chule AQIhi ‘satisfactory level’ ahisahahi”, tin Gufran Beig,scientist, Air Quality &Weather Forecasting &Research Institute in aseiyinchule ahung lhung dingnikho ho’a hi ‘good’ levelchan hithei ahi, ati.

Union Minister of State for Electronicsand Information Technology Shri S.S.Ahluwalia in Raj Bhavan a Governor Dr.Najma Heptulla kimupi

7th pay ngehna a cease work strikekibol ni 100 alhintoh lhon’a HorticultureDept. staff hon Sanjenthong office mun’asit -in-protest bol

Page 2: Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/07/ET-June-30-2018-pdf-issue.pdf · Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei

Eimi Times 2Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 30, 2018

Saturday, Lhadou (June) 30Eimi Times

EDITORIAL

Scripture of the Day

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahin ahung kipe jousesotei ding tina aumpoi. Kitomona theiya kigel ho kisolou ding ahi.

Article le Ngaidan kiso ho Editorial Board lunggel ahi deh poi.-Ed. Board

E T J o k e s

Today i n h i s t o r y

Quote of The Day

Blankf ireSee & Smile

30th June, 2008: India Pride March in Delhi

When nails grow long, we cut nails notfingers. Similarly when misunderstandinggrow up, cut your ego, not yourrelationship.

-APJ Abdul kalam

Nalampi Pakai jengalhunglut'in, ama jengakingaiyin aman nabolpehnante. Pakai in nadihna chukhovah banga aphondoh'a,nathemna jong sunlai nisaabahsah ding ahi.

Psalms 37:5-6 Achiesa 30th June 2008 nikho chun Delhi khopi ahmihem gay right (pa le pa kingai/kilungset) support bolsangkhat val in kisuhkhomna leh kijotna ananeiyun ahi.Pa le pa/nu le nu kingai/kilungset na kikhamna gam'a(India) a hitobang support kabol uve ti vetsahna a kijotnamasapen anaum in ahi. Hiche akijot naova chun pa lepa/ nu le nu kilungset/kingai chule operation jal'a numeiakon'a pasal kisuoh/pasal akon'a numei kisuoh aphatsahdiuvin Government heng ah chun hatah'in kiphinnaaneiyun ahi. Hiche mipi kiphinna chu India sung'a ding'ahitiho lampang'a ding'a kiphinna lah'a alenpen lehanasapen jong ahitai.

A Husband said to his wife One day "I don't know how you can be sostupid & so beautiful all at the sametime" The wife responded, "Allow me to explain, God made me beautiful

so you would be attracted to me ;God made me stupid so I would be attracted to you !"

*********SILENCE Is d best Answer

for all questionsSMILEIs d best Reactionin all situationsUNFORTUNATELYBOTH Never Help Inany EXAM, VIVA, REVIEW & INTERVIEW : Alhuh bai nalou dia FIFA ten present a apeh-u

Vailhunna kin’aKNO lang jaolou

Kichepna lam hile thuneivaipo a pang hileh koimaatonsotna dia ahat jing ,athunei jing, vaipoaumloudan geldoh theiahijinge. Jani a hat ho tuniahatjom talou, ningkumlanga gam pumiathuchepen ho tunia thulahlou banga umjeng, ivetleimajouse hi datmo nuijatjong aum ngapme.

SoO to kisaiya kihouna’a palai (interlocutor)AB Mathur, Rtd. IPS, Manipur ahung phah ngal ahilehChuracdhanpur jong gapha ngal kitnalaiya itidan’availhunna leh kimupina kin UPF langho bouvin abolluham datmo aumna khat aum’e. AB Mathur chuservice anabol laiya Churachanpur a posting anaumkhah manna theinom’a gache hijongleh KNO leUPF lang hon kigom’a kimutona (kihouna) aneipiuhile kilom ditah ahi. Tua hiche thua News reportdungjuiya hi Student kiloikhomna ho jaona’a Civilkiloikhomna hon vailhunna leh kihoukhomna aneipuhidan ahin Kuki Inpi leh Kuki Civil kiloikhomna langho jaolou dan’a aum hi aguh a (atum’a) KNO lang hoto kihouna um ahingal louleh SoO nuoiya kihouna’ahi kilhimlhah tona khat kijeppan hile kilom ti theiahi. Hiche “vailhunna” kin’a chu Student leh Civilkiloikhomna hon Autonomous Territorial Council(ATC) adeidan u jihtho leh seitho’n AB Mathur komalhut uve. Kuki/Zo tia lekha (memorandum)anapehlut uva pat boina loudi beh khatna boina ahungumdohdi chu hetsa anahi. Kitonadi ahipoulehakhohpoi tia Kuki/Zo ana kiti ahitah jongleh tua ABMathur toh kihouna’a anapang hon athusei ulehathiljih uva chu Kuki/Zo nam miten ATC kadeiyunkatosot uve ti sang’a “Zo nam miten” bou atikit u ahi.Kitonadi kiti hijongleh koima jah khahlou lehHistory record a umlou kihetna nam min hitobang(Zo) kichepi got hi hoilang’a kon nahiuvam, ole agammi dihtah (indigenous) nahiu hinam ti dohtheinajong hung hithei ahidan sotna pat aseijingsa loi umahi. Hiche nikho’a AB Mathur kom’a thusei ho chunnam min (nomenclature) leh kihetna “identity” minthu ah “kaboi pouve” atiuve. Ahileh lha masa lang’aIdentity leh Nomenclature thua mipi kiloikhomnalamkai ho kihouna ana kibolla ama ama dei cheh anakisei u chu kihoutohna aumtai tina jong aumdehloulai jeh in “kaboi pouve” kiti tah tah hin boinaaum’e ti tahlangna hidi ahi. Centre jong chun asung’ahiche thua boina hi ahetlou didan’a akigel khahlehei le ei kijou lhepna leh mi nuisat kiboldohna bephithei ahi.

Civil lang kiloikhomna ho hin ‘politicaldemand’ thua hiche khuche kadei uve ti ahasei ujongngailou ahi. Hiche thua asei di chu UPF leh KNO hoahijeh un mipi hon asei theipen uleh asei diuvakilopmpen chu kihouna hi katosot nun agannatheipen’in seichaina umleh kadei uve ti hi hidi dol ahi.Hiche kahlah hin achesa kal/hapta lang chun Manipurgovt nin jong State govt thalheng’a SoO nuoiyakihouna’a panla din Dr S Ibocha (Rtd. IPS)ahinpansah tauve. Hitih chanpi chu State govtthalheng’a kihouna’a jaoji chu State govt a servicebol lai Senior IAS leh Senior IPS officer khat jojohana hiji e. Tua mi khat State govt thalhenga kikoigunhi pension che officer khat panmun (natoh) kipehnajong hinantin state govt thalheng hina chung’aphaicham miho thalheng tobang’a kikoi jong hidi ahi.ATC/TC hi SoO nuoiya kihouna’a peh dia kilomtahahivang’a ichan hung geidi ham seithei hiloulai ahijehin KNO le UPF imalam jousea akihoutoh masatngaiphot di ahi.

MU boina lhakhat lhingta, phatlam in mano lou- Helun Touthang

Manipur sung a themjil-na mun chungnungpen akihe Manipur University a simlai hon Vice-Chancellor Prof. Adya Prasad Pandey atohmun a konlahdoh tei nadia ahung kiphinna'u hi tuni (June 30,2018) nikho a hi lhakhat lhing ding ahi tan, tuchan inphatlam in amano na akimudoh hihlai'e. MU a kiphinnahi MUSU (Manipur University Students Union) inMay 30, 2018 nikho a chu ahin pat ahi tan, chomkhatjou in MUTA (Manipur University Teachers'Association) leh MUSA ( Manipur University StaffAssociation) teni in jong ahin tosot in, tuchan hinamaho thum hin VC pa hin atohmun ahaisan nadinano jing uvin ahi.

Manipur sung'a hitobang a themjilna mun ho akiphinna hi amasapen ahi tapon, aphatseh a anaumjing khat chu ahi. Tuapat kum-10 vel masang,2009 kum jong chun kitha-kimat thu toh kisai inphaicham a simlai kiloikhom hon kiphinna nasatah anabol uvin, lha-3 tobang school/college ho anakikhah'e. Hiche phatlai chun DM College of Arts aBA kasimlai ana hi in, simlai kiloikhom hon koimaclass la umthei lou ding ana tijeh uvin jilkung ho chuana genthei lheh jeng uve. Ajeh chu government in sutykilha umthei louding ahi tia alangkhat a anagih kit-uahi.

Hiche phatlai chun jilkung hon aniseh a class lah asyllabus chaitei ding ana tup uvin, ahin DM Collegecampus sung laitah a AMSU Head Office um ahijehin phatseh in gihna ana mujing tauvin, class lah dingleh lahlou ding kikah a aboijing tauvin ahi. Hiphat chunclassmate hotoh kaki houtoh uvin jilkung hoding gelnan phatchomkhat college kai kana nga tauvin ahi.Hitichun simlai ho college kahung louphat uchunjilkung ho jong akiphin ho a kon hihen, governmenta kon hijong leh ana ongthol tauvin ahi. Hiche kuma lha-3 lam school/college jouse ana kikha chuManipur sung a themjilna mun ho kikha sotna penhinalai maithei ahi.

Manipur sung a hin issue khat ahilou leh khat jeh inkiphinna (strike, bandh, etc) aum jing in hitiho hi aumteng khonung a nampi khompi hung hidingkhangdong-simlai ho aha tohkhah dehset ji in ahi.Tuchung a MU a MUSU ho kiphinna jong hin ichanhamkhat in simlai ho atongkha pantan, khonung a diavangset umtah chu ahi.

MUSU kiphinna hi ahung kipattil lam chun imachahilou issue neocha cha jeh in ahung kipan in, hichu olol in ahung khanglen in tua hi pisoh doh ahi tai. MUSUhohin VC pa chung a ngohna (allegation) point-15apodoh uvin, alangkhat a VC pa'n hiche ho jouse hikhatcha adihpoi tin anielkal in ahi. Ahung kipattil chunVC pa hin phaten MUSU hochu ana kihoupi henlanghileh hichan a hi ana sousang lou maithei ahi. Ahin tuahi kiphinna hi pilhing dan a um ahitah jeh in ipiti hungkichai ding ham seithei ahi tapoi. Akhoh na tah khatchu MUSU honla nungkih di ati pouvin, VC pa jongdeolou tah in apang kit-in ahi.

MUSU hon themmo achan nalah uva: VCpa hi aphatchan office akai poi; phatseh inapotdoh jing'e; nehguh-chahguh abol'e,tiho hi ajao'e. MUSU ho hung kiphinnasung ahin Controller of Examination (i/c),Dean ho jouse, PRO to VC, Proctor/Asst.Proctor, chule official dang phasah pi anaki-resign tauvin, tuchan hin Administrative

Block leh Examination Block akikhah jingnalai in ahi. Ahin, VC pa hin MUSU ho hungkiphinna hi Magazine published bol nadiasum athum jat-u akipehlou jeh a hungkipan'u ahi, chule official ki-resign ho jongthingnoi-suongnoi hon hunam a aki-resignsah-u ahi tin asei nalai in ahi.

Alangkhat ah, thinglhang mihokiloikhomna MUTSU (ManipurUniversity Tribal Students' Union) inMUSU te kiphinna hi jalhang hetthei lou thukiselguh tampi um ahijeh in tosot lou ding,chule niel jong nielkal lou din tribal studentho jouse thupeh ana nei tan, tuchan hinthinglhangmi hohi thipbeh in aumjing nalaiuvin ahi. Hiche kikah lah a hin MUSU hosottolle hon Hostel a um tribal studentphabep kiphinna a apanlou jeh uvin anasukicha kha uvin hijeh chun ATSUM,KSO-GHQ leh ANSAM hon kigom inMUSU in hitobang hi abol kit tahlou dinthuso ana sodoh uvin ahile tuchan hin STho chung ah ahahem tapouve. Hiche ahetding khatchu VC pa hi 2016 kum areservation thu a MU aboi laitah a hungahin, ama hinan lhahsam na tampi nei jong

leh ST ho dia suhmil theilou khat chu ahi. Ajehchuphaicham mihon ST ho chanvou suhneo peh nadinglunggel aneijing lai uva ama hin ichan hamkhat athinglhang mite ana panpi ahi.

Tuhin koichu dih-a, koichu moham tihi asei hahsatah khat chu ahi tai. Ajeh chu MUSU, MUTA,MUSA tiho kalval in Congress, TrinamoolCongress, CPI, chule kiloikhomna chom chom in

jong ahin tosot tauvin, thingnoi kiloikhom Maoisthon jong VC pa lahdoh nadin gihna ana nei tauvinahi. MU vel'a a um Leikai mihon jong nasatah inMUSU ahin tosot pan tauve.

Hijeh hin mo-le-dih thu hi achom in aum tan,simlai ho hinkho vang hatah a atohkhah din aumtai. Tuhin MU a semester exam khatcha achelhathei tapon, admission process hojong akitinggamtai. Chujong leh MU noi'a um Undergraduate(College) level Exam hojong atam lang akichai tahvang in Answer Script ho phaten aki-check theipon, ijemtin Final Year result hi aphatcha'n hungki-phong thei tahih leh gamchom a higher studiesa kalsong nom ho hatah a ahin suhkhah din aum'e.Alangkhat a University a Certificate kilah nom,chule ngaichat chom chom neiho jong abon inakiting den tauvin, mihem ijat hamkhat nisehkimanchahna keo hilou in Career lam jong hatahin atongkha pan tan ahi.

Hiti ahijeh hin akiphin holeh VC pa hin kihoulhahnakhat ahin neithei nadin mopohna nei Authority(adeh a HRD Ministry) hon khohsah na hinnei theileh thilphapen hidin akilang'e. Akhuti lou aachungnungjo ding akichu jing uva ahileh simlaitampi career atohkhah keu hilou a igamsung'ukhonung khankho ichan hamkhat a asuhset thei ahi.

Page 3: Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/07/ET-June-30-2018-pdf-issue.pdf · Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 30, 2018 3Eimi TimesV.Hangkhanlian in CCpur Bilingual Website

hondoh naneiMU boi nahi 'WhatsApp' a kon suhlhap ding

ahipoi tia Dr Chandrakumar in sei

Kum 4 BJP vaihomna in India mipi kicha lelungdong a koi: Popular Front

38th channa Zenhang Lamka YPA Unit RisingDay ana kimang

NCC officer 2 in Rayburn NCC ho vilna nei

Jiribam District a angaicha Office le Staff holhingsel'a umsah ding a IPSA in ngehna nei

B.Lalboi GangteCCpur. June 29(ET): Chu-

rachandpur District Bilingual Web-site chu tuni nilhah lam nidan 4:30 inDC Office mun'a V.HangkhanlianMinister of Agriculture, Vety. & AHGovt. of Manipur in Khaipao Ha-okip Chairman ADCC, Shyam LalPoonia IAS, DC/CCpur, K. KabibIPS SP/CCpur leh DC staff offic-ers ho hetpeh nan Website hondohna ananei tan ahi.

Kingon na'a V.Hangkhanlian Min-ister Agriculture in aseina'a hichewebsite https://churachandpur.nic.inhi district mipin aphatchom pidingleh mipi hon district administration

noiya Dept. jouse'a hetnom aneihouamuthei nadiu va ahin gongdohDistrict Administration chung'aakipana thu anaphongdoh in ahi.

Kh. Kishwar Singh DIO NIC,Churachandpur in aseina'a hichewebsite hi scalable and sugamya(3rd) kipan sa'a Govt. of Indiaguidelines dungjui'a kibol ahin hichewebsite hi mobile phone, tablets leadang dang ho'a jong vetthei ahinaban'a Unfiled open source Tech-nology (SaaS Solution) ahi ati.Hiche website mang cha'a mipinGovt. schemes, services, forms,notices ho avet jing thei ding ahitinjong aseibei.

B.Lalboi GangteCCpur, June 29(ET): Young

Paite Association (YPA) ZenhangLamka Unit in 38 lhinna Raising Daytuni jinglam nidan 11:00 in VKMontessori Campus ah ana manguvin ahi.Tuni kingon achun V.Hangkhanlian, Minister, Agriculture,Veterinary & Animal Husbandry,Jin-gun in apang in, Ginsuanhau,Chairman, Manireda, MLA Singn-gat AC Govt. of Manipur,Kinnei-pain apang in, Khaipao Haokip, Chair-man, ADC Churachandpur, Jinja-umin apang in, V. Khaikhanmung, ViceChairman, ADC ChurachandpurKindei-chom in apang in chulehLetkhochinthang Valte, Chief ofZenhang Lamka Innei-pa in anapang in ahi.

Kingon kiman chah na phatsung inV. Hangpu, Tuansonmung, V. Kh-upthansang, LL Muona, ChristyVunggohching, Damhoihching, TGLian Valte, Pampi, Niangbiakmuang,Liansonmung, Pausianchin, Man-hoihkim leh Zenhang Lamka Nupi hoakon in laasah na ana um in ahi.Khotol haosa Letkhochinthang inahoulim na a, Zenhang Lamka ahipao chom chom cheh 16 kichengkhom ahijeh'a kivaihop na nongkai jiahi dan aseiyin, mipi ho akitoh ulehKho mipi ading'a it neilou'a pan alahding dan phondoh na jong anei in ahi.Haosa pa in Vengsung lamkai hokipeh jou jeh'a hiche kingon kimangthei ahi tin lamkai ho chunga akipana thu jong ana phongdoh in ahi.

Khaipao Haokip ChairmanADCC, in ahoulim na a, Chu-rachandpur District sung'a TeisengHaosa leh Zenhang Lamka haosagoljo na achang in, Zenhang Lamkahaosa hi khosung'a chengho housatna in vuhkhum ahi ati, khosung inMinister leh ADC a Vice Chairmanahin tundoh u ahi in, Ginsuanhau jongZenhang Lamka a kum 12 langachen naban'a ama injong Zenhang

Lamka ah inn kum 10 val aneikhahahi jeh'a kikho neisah mama ahi ati.Pathen in YPA leh Zenhang Lam-ka vangboh hen ti in jong Chairmanpa in ana phong doh in ahi.

Khaikhanmung Vice ChairmanADCC in ahoulim na a, YPA kiphu-doh masang'a Youth Club ah kivai-poh na chelha ah khosung/vengsung'a toh letham jouse, kichepgolseh lang Youth Club in mopoh naalah u ahin, YPA lamkai masa hokipeh jou naleh pottho na jeh'a Pa-then in June 29, 1980 nikho'a YPAZenhang Lamka Unit adindoh sahahi atin chuleh khophat phat lehPlayground sihlang Pucca drain bolhiding in jong phongdoh na anei in ahi.

Ginsuanhau Chairman ManiredaGovt. of Manipur in ahoulim na a,tuni'a muffler ka o hin koima kikhenchom thei ahipoi ti avetsah na ahi in,"Tuchan'a Pathen in ei umpiu" kitithupi mangcha'a kingon kineihi ath-upi in, katahsa Lailam Veng aumjong leh kalha Zenhang Lamka ahum nalai ahi tin aseiyin ahi.

V.Hangkhanlian Minister Agri-culture in ahoulim na a, pao khatsem'a phat lemchang khat'a kho-sung mipi kisuh helna phat khat neia neh le-chah bol angai jong lehinnson'a akiphal ho toe khom sahakivat jouse keima in kato ding ahiatin, khosung rising day ahitohkilhon'a eima jong kisuh dih ding,keijong kisuh dihna di kaum leh kakibol ding ahi tin asei in ahi. Mipi hokitoh tah'a pangkhom'a mipi ho thuKaman thei na dia mipin jong keimathu mang ah lungthim kitah tah'akhosah ding in tepna aneiyin, con-stituency sung'a khosah hahsat jeh'ainn kichon doh go aum leh housat nading chan'a panpina pejou ding hi hihjong leng neh le-chah lhasam honehding kipeding, damlou chatmohojong panpi na kingaito peh ding ahidan Minister pa in mipi ang a phon-doh na anei in ahi.

Akham Kamei alamlou a kichem ahi tia FGNin ngoh

Jiribam, June 29: Tamenglongdistrict Noney a PHED natongAkham Kamei alias Khampu Ka-mei, Sangaiprou, Imphal a chengchun lamdih lou in NNC/FGN minmang in sum tamtah aloidoh e tinFederal Government of Nagaland(FGN) Zeliangrong Region Infor-mation & Publicity Deptt SecretaryGeorge in ngohna abol chu MidanPeyu ZLR, FGN a kon kimu thusochun asei e.

Midan Peyu in asei na ah 2015 achu Akham Kamei hi Kohima muna ana kikou a adih adihlou ho phatah

a kiseipih a aman jong keiman(Midan) hetlou a ima abol tah lou diaana sei ahi, ati.

Hinla 2017 in jong abep in abol ngaiabol in, Laungbungjang Area ah anakikoukit in, bolkit talou dia meichangpet a Pathen min a kitem a, kabol kitle hiche meichang hin kathu tan henatiphat a ana kingaidam chu tukuma jong abol ngai abol kit in, ni 14 sunga hung kipelut ding a telephone akisei peh ahin Akham Kamei chungchang a na ahung kitoh le Zelian-grong mipin ana het them ding intepna FGN in abol in ahi.

Twilet in asukhah ho kithopina Dk. Crore 126Governor in apehdoh ding ahi tia CM in seiImphal, June 29(ET): Tuchung

gamsung twilet in asuh khah mipihahsat na toh ho sum le pai'a kithopina kipe ding ahi ti'a CM in phondohna ananei toh lhon in tuni Raj Bha-wan mun'a kingon kiman na'a Gov-ernor in twilet jeh'a hahsatna tohmipite kithopi nading'a kikaidoh saDk. Crore 126 pehdohna aneidingahi tin Chief Minister in thuso mihoheng'a anaseiyin ahi. Aman

aseibena'a Centre in State a diahapta 3 kah'a anchang quintal sang20, nehle chah quintal sang 6 lehmehonna thao liter sang 80 ahinpehnalai ding ahi tinjong aseibei.

Hiche toh lhon'a Fund hi mipitejouse achan soh kei thei nading'aDistrict jouse'a Deputy Commis-sioner ho khut'a kipelut ding hicheakon DC hon mipite ahopson ding'uahi.

Jiribam, Jun 28: Jiribam districtpilhing khat ahikal kum 1 avaltan,hijongle district pilhing khat dia anga-icha office kitup tah aumlou jeh inmipiten hahsatna lentah atoh tauvinahi. Hiche thuhi International Peaceand Social Advancement (IPSA),Jiribam Branch a President K. Ibom-cha Meitei in IPSA office a thusomiho akimupi na a anaseidoh ahi.

President Ibomcha in aseibena a,Office kitup tah aumlou laijeh in dis-trict a cheng mikhat in driving licencesemding atiteng sum le phat tampisumang a Km 222 a gamlha Imphalache angaijin, alhompen'a Dk. 1000chele-valena a kichaijeng ahi, ati.Hiche chungchon'a nikhat a kichaijengthei thil ahiloujeh in Imphal aniphabep geden angaijin, Imphal aheng-le-kom belding neilou hochuHotel a alhun'u ngai nalaiset ahi.Hitiho jeh hin driving licence mai-maisem ding kiti jong thil hahsatah asohin ahi, tin IPSA President Ibomcha inaseiben ahi.

District khat hingal'a DistrictTransport Office (DTO) aneilouhivangset umtah ahin, hijehchun Jirib-am District a DTO office khat ak-inthei pen'a umsah ding in govern-ment heng'a temna jong akineije tinK. Ibomcha in thuso miho anaseipehin ahi. Ihamtia alomtah'a ngehna ki-neihi government in nahsahlouvaakoile district mipiten kiphin-na ki-bolding ahi tinjong aseijin ahi.

Chukitle DTO office umsah dingjengseh hilouva, Jiribam district aoffice staff ho office kailou leadang dangho jong government inagelkhoh angaijin ahi tia Ibomchain aseiban'a, office staff jongalhingset'a umsah ding in govern-ment temna aneijin ahi. Tuni thusomiho kimupina kin achun IPSA vicePresident M. Nungshithoiba Singh,General Secretary Sagolsem Sur-chandra Singh, Finance SecretaryG. Ibolhal Sharma chule executivemember M. Jeni Singh teho jongana pang uvin ahi.

Education Minister in College AutonomyScheme jui patep ding'a sei

NIELIT in abol Capacity Building Course hohigamsung adia nei-gun lentah hiding ahi:

SS AhluwaliaImphal, June 29 (ET): Minister

of State for Electronics & Informa-tion Technology, Government of In-dia S.S. Ahluwalia tunichun NationalInstitute of Electronics and Infor-mation Technology (NIELIT),Akhampat, Imphal a Skill Develop-ment Course ho certificate hop-dohna kin-gon khat'a pan alan ahi.Hiche Skill Development Coursehohi DoNER Ministry, Departmentof Science and Technology, Gov-ernment of Manipur tenin sponsorabol ahi.

Kin-gon'a Chief Guest hia SSAhluwalia in Manipur hi tamtah veikahung tan, hijongle Minister of Statehina a kahung tuhi apatna ahinalaijeatin ahi. Skill Development to kisaijacourse chom-chom abolna chung'aMinister pan NIELIT, Imphal akith-ang atpi lheh in ahi. Hiche themjilnamunhi khangthahte aboltheinaukomu peh themjilna mun lah'a nampidia nei-gun khat ahi, tin Ahluwalia inaseiben ahi.

Minister pan Manipur sung'akitetna alhahsam jeh in mipite alhal-hop gamtan, national level ahung hit-eng amaho hina gun tah tah podohin ponthotah in na atong uve atin ahi.NIELIT thilbol hohi nampia dia nei-gun lentah hidia akinepna jong Min-ister Ahluwalia in aphongdoh in ahi.

NIELIT in media a natong hodiajong cyber world le digital media tokisaija thilphalou sohthei ho chung-chang'a crash course aboldin jongNIELIT official ho ahil in ahi. Muth-eilou thahatna khat akon cyber crimein na atoh ahin, hiche hi gamsung'adia thilse hithei ahi tinjong aseibenahi.

NIELIT in angaichat ijakaiCentral Government in kipedingahi tia aseiban'a, thuso bolhon jongNIELIT tohdoh ho atahlang uva,state sung muntin alhutdiuvinaseijin ahi.

NIELIT Director General Ra-jiv Kumar in aseina a, NIELITImphal hi skill development kichu-hna munkhat'a kipan ahin, statesung'a government employeetampi jong kichuhna akipetan ahi,ati. Skill Development to kisaicourse ho bolthei nading'a Sena-pati le Churachandpur mun teniaextension centre 2 kihongdoh dingahin, extension centre teni aki-hondoh teng course ho jilding mikilajat kitamsah beding ahitai, ati.Chukitle tutuhin Bussiness Pro-cess Outsourcing (BPO) centre 3Mantripukhri mun'a aum in,neocha hijongle gamsung'akhangthah phabep tohmun apenahi, ati.

NIELIT ahung vil tolhon in Min-ister Ahluwalia in campus ho khol-na aneijin chule thingkeh phunajong aneijin ahi. Skill Develop-ment Course chai district chomchom'a kon simlai 30 hojong cer-tificate hop-pehna aneijin ahi.

Senapati District a NIELIT sim-lai hon asemdoh LED bulb, "Sena-pati LED Bulbs" tia kiminsah khat-jong simlai hon Minister pa anapeuvin ahi. Tuni kin-gon chu Soft-ware Technological Parks of Indiaa Director General Omkar Rai,NIELIT Imphal a Executive Direc-tor Th. Prameswor Singh, facultymember ho, staff ho le NIELITsimlai hon pan analauvin ahi.

Imphal, June 29 (ET): ImphalCollege 'a 'An Autonomous College:Problems & Prospect' thu 'a ni-niNational Seminar akipan in, Educa-tion Minister Thokchom Radheshy-am in College Autonomy Scheme thuaseiyin ahi.

Gamsung 'a higher educationalinstitution aja'a sim amin, sorkar in'self sustaining institute' ahina ding'apan alah jing ahi'in, college ho auton-omous body hisah nading'a sorkar inscheme apohdoh phat jong hiding'aaseiyin ahi. Ni-ni um seminar sung'asession li umding ahi'in, themjilna tohkisaiya boina umding'a ginchat hochule asuhlhap nading lampiakiseidoh ding Radheshyam in aki-nepna thu aseiyin, chule scheme al-hahsam na leh aphatchomna ho khol-toh ding'a aseibe in ahi.

Private school hohi autonomousbody ahiuvin, school level 'a anatoh-u hoi ahi, tin aseiyin chule schemepatepna neiya aphatchom'a ahilehjuiding ahilouleh velvet dinga ngeh-na aneiyin ahi. National Policy onEducation (1986-92) in autonomouscollege hon ajuiding dan phabepasem ahi'in, College hi khatvei auton-

omous status akipeh'a ahileh ama-ho Governing Body, AcademicCouncil leh Board of Studiesakisem theidiu ahi'in, hiche hohiUGC in apeh Specification ofDegrees 2014 dungjui hiding chuleaphat dungjuiya velvetna umdingahi.

Finance Committee kisem'achule administrative staff leh Prin-cipal panna'a teaching faculty kil-henna aneidiu ahi'in, course feejong amahon akisem diu ahi. Sem-inar hondohna kin-gon 'a gamsungleh gamdang 'a kon resource per-son ho apang uvin, college chomchom 'a kon principal ho, profes-sor chule simlai ho apang uvinchule Minister pa in college garikang ni jong hondohna aneiyin ahi.

One Day Awareness on Natural ResourceManagement kingon kibol

B.Lalboi GangteCCpur, June 29(ET): Good

Samaritan Foundation (GSF) Chu-rachandpur tohgon nanoi a tunijinglam nidan 11:00 in Nazarene In-ternational Ministries Centre Con-ference Hall, Hmar Veng ah "OneDay Awareness on Natural Re-source Management" kingon ana neiuvin ahi. Thangjalun Haokip, Con-vener, District Network Committee/United NGSs Mission-Manipur in"Natural Resource Management"

chungchang thu ah houlim naaneiyin, gamsung housatnavengbit'a manchah thep dingpoimo dan jong aseiyin ahi. Rev.K. Hangnung, MA, M.Phil in in-jong hiche thupi mangchan houlim-na anei in chuleh kin phatsung inSelf Help Group leh NGOs ah lam-kai holeh NERCORMP Projectnoiya Natural Resource Manage-ment Group (NaRM -G) chomchom ah lamkai ho in panlah naana nei uvin ahi.

B.Lalboi GangteCCpur, June 29(ET): Manipur

sunga National Cadet Corps (NCC)akon'a official ni in tuni jinglam nidan11:30 in NCC Rayburn Collegevetlhah na aneilhon in ahi. BrigadierVivek Sharma, AVSM Command-er, Imphal Group NCC leh ColonelManish Gosain, Commanding Of-ficer, 14 Manipur Battalion, NCCImphal chu Rayburn Gate mun'aNCC Cadet hon lamtona anei uvin,Rayburn NCC Quarter Guard ho inRayburn Campus ah Guard ofHonor ana pe uvin ahi. NCC Officeah Lieutenant Suan Hauzel, Asso-ciate NCC Officer (ANO) tohNCC CCpur division chungchangthu seikhom na jong ananei uvin ahi.

Brigadier Vivek Sharma lehColonel Manish Gosain in Rayburn

Library vetlhah na jong aneilhonin, Rayburn Chapel ah CCpurNCC Division hotoh kiman chahna anei uvin, Lieutenant SuanHauzel in officer ho phondoh naaneiyin, officer ho akipat in NCCchungchang thu'a ngeichat lehetlou akhoh phondoh na jong anaum in ahi.

Brigadier Vivek in ahoulim naa NCC cadet 14 Battalion inhitobang'a natoh hoi abol naochung'a akipapi nathu aphong-doh in, maban'a jong NCC minhoina ding bou hilou'a gam lehnam adia toh thei naho ahnatong'a panla ding in tilkhou naaneiyin, simlai ihi sung'a a thudihle kitah tah'a panlah na thei jousea panlah ding dan thu a jongtilkhou na ana nei in ahi.

Imphal, June 29: ManipurUniversity 'a tu'a boina um hin MUaffiliate hi'a college chom chomjong atongkha in ahi.

Simlai kiloikhom, jilkung chulenon-teaching staff hon kiphinnaaneijeh uva Manipur University 'anatoh lhakhat nailam chelha theilouahitan, Vice Chancellor ProfessorAdya Prasad Pandey in hainaaneiding 'a thumna aneiyu ahi. DMUniversity 'a Associate ProfessorDr RK Chandrakumar Singh insocial media WhatsApp 'a UnionHRD Minister in Chief Ministerheng'a message athot thu alungdon-na aseiyin, 'MU 'a VC douna'aboina aumthu khol ding'a asei ahi'.

Chief Minister khat hina'a officialletter 'a mopohna nei ho athu athotding ahi'in, ahivang'a tu'a boina hisocial media 'a seilhah ding akigothi jachat umtah ahi, tin Chandraku-mar in aseiyin ahi. "Manipur Univer-sity thusim 'a simlai, teacher chulenon-teaching staff hon thakhat'aVC pa kichon nading'a kiphinnaaneina amasapen ahi'in, athu gang-tah 'a sorkar in aseilhah ding ahi", ati.MU VC pa kinodoh nading'a kiphin-na akipat 'a kon MU noiya um col-

lege jouse tobang atohkhah ahi, tinaseibe in ahi.

DM University 'a 2nd, 4th leh 6thsemester theory exam akichaivang'a 4th semester 'a practicalexam kibol loulai ahi. Gamdang'aum university atamjo in semesterexam achai ahitai. DM chule col-lege dang dang 'a simlai gam-dang'a lekha sim nom'a certificate,marksheet leh adang dang kilahdohnom hon MU 'a boina aumjeh'aalahdoh thei louvu ahi'in, boina ato-u ahi, tin Chandrakumar in aseiyin,MU hi Central University ahina'aCentre in avetsui ding ahi'in, Ma-nipur gam'a um ahijeh'a state sorkarin boina suhlhap nading'a mopohnalentah anei ahi, ati.

DM University 'a simlai Thon-gam Tamphasana (BSc 4th se-mester) in simlai tamtah in docu-ment akilahdoh theilou jeh'a ho-nours subject alah theilou ahi, ati'inchule practical exam jong seitheilou dinmun'a um ahi, ati. Simlai hothalheng'a state sorkar chulemopohna nei jousen aganna theipen'a session akipat kit theinading'a boina asuhlhap diuvin tem-na aneibe in ahi.

Imphal, June 29: Popular Frontof India National Executive Coun-cil (NEC) in kihoukhomna thulhuhasem na ah kum 4 sung NarendraModi lamkaina BJP government hiasei pet chahlou gamsung economysuse ahi, ati.

Popular Front in asei na ah de-monitization leh GST in India miva-icha sang tamtah kihinso na asuh-set pih hi seilou va kihe ahi. Thao lenitin neh le chah ho aniseh inakhang in milham hinkho hatah inhahsatna alhut jing e. Nehguh letohmun jat akhang jing in, BJP pres-ident Amit Shah thuneina Bank indemonitization kiphon a pat ni 5sung in crore 745.58 akoidoh in ahi.

Hiche hohi BJP in mipi ahilchetthei lou phat in 2019 Lok Sabhaelection a kilep in mipi kitomo natheitamtah atongdoh jo e.

India hi nam hat tah, gam lolhingtah chuleh equality leh social justicedomsang jing ahi thei nadia apoimopen chu tu le tu a vai hom hohi paidohangai e. Hitobang tohgon chu gam-sung ding gel na a mipi aki pumkhata ahunglhung ding kilhenna hi lung-gel thuh tah atohgon akichepi leboulolhing ding ahi.

Popular Front NEC in athulhuhdang khat asei na ah centre le stategovernment atamjo hin Muslim namlhom ho hinkho huh tahsang in cowterrorism mang in Muslim nam lhomho asu kicha jing in ahi. Hiche het

thei na chu Jharkhand a bongthatvo ho court in thohgim na apehnung kisen a avel bol u hin avet-sah chu mihem sang a governmentbong akhohsah jo e.

Thil umdan akihe kit chu mipikititkhom hon sun chang noi hijon-gle anop in Muslim ho athat theie. Hiche thu het thei na chu UttarPradesh a police hon bol gentheia um huh lou in mipi joh akithopie.

Hitoh kilhon chun PopularFront hon sei le toh achekhom louhi ngah a aum nading in PM Modiheng ah ngehna abol uve.

Popular Front in adihlou lam aUAPA chuleh NSA dan ho mipichung a akiman jing hi phamo asalheh in ahi. Hiche chung chang thua hi human rights hon jong alungl-hai lou nao ana phondoh sa ahi.

Hinla aso ngei in thil asoh in imaaphachom aumpon ahi. Maha-rashtra a mi 5 kimat chu policehon UAPA dan atahkhum un ahi.

Hetding chu mi 5 kiman hochuadihlou a government natoh hosuhjang ding go a kiphin ho ahi-uve.

Bhima Koregaon kin kiman peta Bharat Bandh nikho a Dalitkiphin thal a kap ho tuchan inmatdoh ahinai pouve. Ajehpomthei behseh lou a mat a anaum Bhim Army lamkai Chan-drasekhar Azad chu NSA noi a

Shopian kibulu na a army 3 ana kitongkhaSrinagar, June 29 (PTI):

Jammu & Kashmir Shopian dis-trict munna galguh bol ho in Armyho ana bulu na uva army thum anakitongkha in ahi. Police akon thu-so kimu chun asei na a Ahgamlhang Keegam kho a Good WillPublic School kihon doh na a gal-guh bol ho in grenade ahin selut uahin chuleh hiche grenade pokeh

jou a meithal a army ho ahin kapu ahi akiti.

Hiche kibulu na a kitongkhaarmy ho chu hospital ana ki lhutin a condition u ahoi jep dan jongpolice in hetsah na ahin nei uvinahi. Thuso chun asei be na Armyho in civil tamjeh a meithal analhanom lou jeh uva galguh bol ho chusohcha u ahi akiti.

Page 4: Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/07/ET-June-30-2018-pdf-issue.pdf · Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 30, 2018 4Eimi Times

Information Corner

DISTRICT HOSPITAL ,CHURACHANDPUR

OPD DUTY ROSTER

PHC/CHC SAIKUL DUTY ROSTER30/06/2018

Dr. T. James Meetei

SAMARITAN NURSING HOMEBIJANG, CHURACHANDPUR

OPD SCHEDULE (Saturday)

Dr. Collin, Dr.Ranjit & Dr.Haridas (Daily Gen-eral OPD @ 9am to 5pm)

Emergency Available 24hrs

(24x7 Emergency & General OPD Available* ContactSamaritan Nursing Home @ 03874-234016)

Misemni (Saturday)ENT DEPT :

Dr. Seikholet (Surgeon) & Dr. Charaihen-bah (Surgeon)

(Tuesday Operation Day)OBST & GYNAE :

Dr. Chaurajit Singh, MD(Thursday Operation Day)

MEDICINE :Dr. K. Amarjit Singh, MD, Dr. Priscilla, MO,

Dr. Junney Ngailunching, MO & Dr. Chingou,MO

SURGERY :Dr. Ng. Seanboi Vaiphei, DNB, Dr. Ch.

Nandamani, DNB, Dr. Dilo Kumar, MS, Dr.Khamlalmuan, MO

(Wednesday Opertation Day)ORTHOPEDIC :

Dr. M. Nando Singh, D. Ortho, &Dr. T. Pausiam, MO

(Friday Operation day)SKIN :

Dr. A. Tiken Singh, MDAYUSH :

Dr. Ngaimuankim, HomeoPEDIATRIC :

Dr. Tongjakai, MD, Dr. Lalzarzolien, Sr.MO, & Dr. Nianghoih, MO

PPC :Dr. Paulunmang Vaiphei, Sr. MO, &

Dr. Mary Joy, MOEYE :

Dr. Reena Sorokhaibam (Eye specialist)(Tuesday operation day)

DENTAL OPDDr. K. Rita Gangte, Dr. Zion Ramthianghlimi,

Dr. N. Thangginmang

Indian Air Force Recruitment2018 | AFCAT

Indian Air Force AFCAT 2018 for the coursescommencing in July 2019 for grant of Short ServiceCommission (SSC) in Flying Branch and PermanentCommission (PC) / Short Service Commission (SSC) inGround Duty (Technical) and Ground Duty (Non-technical) Branches & Online applications are alsoinvited for NCC Special Entry Scheme (For grant of PC/SSC in Flying Branch) and Meteorology Branch.Thedetailed eligibility and application process of AFCAT2018 are given in below.

Positions: Commissioned OfficersTotal Vacancies: 182 Posts1. AFCAT Entry (Flying Branch) - 42 Posts2. AFCAT Entry (Ground Duty - Technical) - 76 Posts3. AFCAT Entry (Ground Duty - NonTechnical) - 40

Posts4. NCC Special Entry (Flying Branch) - 10% seats out

of CDSE vacancies for Flying branch5. Meteorology Branch (Ground Duty -

NonTechnical) - 24 PostsJob Location: Across IndiaAge Limit:1. Flying Branch - 20 to 24 years as on 1st July 20182. Ground Duty (Technical/Non-Technical) Branches)

- 20 to 26 yearsThe AFCAT 2018 testing would consist of three

stages as given below:-4. Stage-I. Off icer Intelligence Rating Test

along with Picture Perception and discussion test willbe conducted on the f irst day. Stage-I test is ascreening test and only those who qualify wouldundergo subsequent testing. All Stage-I qualif iedcandidates would be subjected to document check toascertain their eligibility for the branches applied for.Candidates who either do not qualify in Stage-I or donot meet the required eligibility criteria would besent back on the first day itself.

5. Stage-II. Psychological test, Group Tests andInterview would commence after document checkfor the next five days.

All interested and eligible candidates can apply thisAFCAT 2018 Exam in online from 16th June to 15th July2018. For more information go through offcialwebsite: https://careerindianairforce.cdac.in ORhttps://afcat.cdac.in

Israel in Gujarat gam digital farming unit 100 peTel Aviv [Israel],

June 29: Gujarat ChiefMinister Vijay Rupani inNetafim CEO RamMaidan akimupi in, Gu-jarat gam'a digital farm-ing ding thu aseikhomuvin ahi.

Rupani hi lamkai dangdang hotoh Israel gam'ani 6 kholjin ding'a che ahi.Israel in Gujarat gam'apatepna (experinmentalbasis) 'a ding'a digitalfarming unit 10 thilpeh 'aape in, Rupani injong Is-rael thilpeh hi Gujaratgam'a agriculture sector'a kikhelna ahiding atah-sanna thu aseiyin ahi. Ru-pani in Maidan in tech-nology hohi loubol mihonlousoh ga ahoi chehtheina'a aman diu danaseikhom lhonin ahi.

Kihouna kichaiya Ru-pani in 'Digital Farminghi agriculture sector 'akikhelna umding abanahi'in, 2022 kum kah'aloubol miho sum mu naajatni 'a akal thei nadingahi', tin aseiyin ahi. Ne-tafim hi agriculture 'a ir-rigation boina sulham 'a

pang alamkai khat ahi'in,kum 53 thil hinsem 'amanufacturer hin cropmanagement soft-wares, dosing system,monitoring leh controlsystem chule dripperline, dripper, sprinkles,micro emitter leh adangdang asem ahitai.

US gam'a newspaper office khat kibulu; mi 5 thi

Maryland, US, June29: Maryland khopi'aThursday nikhon thal-choikhat in newspaper officemeithal 'a abulu in, mi 5athi in, midang phabep aki-tongkha in, thilsoh hi USthusim 'a journalist hokibuluna agimnei pen ahi.

Mibulu pa hi mikangkum 30 vel mi ahi, tin po-lice hon aseiyun, thuso hisocial media 'a akigih jou-va The Capital Gazetteabulu ahi. Mibulu pa hibuilding sung alut jouvasmoke grenade alha'a,chule vangsetna toh hoakaplih ahi, tin AnneArundel County ActingPolice Chief WilliamKrampf in aseiyin ahi."Mipa hi mi kap ding'ahung ahi", tin aseibe in ahi.

Thuso 'a 'court lehcrime' chungchang thujih'a Phil Davis in, thal-choi pa hin office glass kotakap 'a, mijouse kiselahi'in, mi phabep

akaplih'e", tin aseiyin chuledesk noiya na kisel pet'amidang phabep meichangin akap khah kija chulemibulu pa in meichangakihet kit gin kija hi kichatumtah ahi", tin aseibe inahi. Mibulu pa hin akhut-jung ho asuhset jeh'a koiahi khol ahahsa'e, tin offi-cial hon asei uvin ahi.

Lha phabep 'fake newsmedia' thu'a online 'a kinelkalna umjing'a chule USPresident Donald Trumpin New York City policehon news organization hosecurity akhousah ding'athupeh anei jou ahi. WhiteHouse 'a spokesmanLindsay Walters in, "Boi-na kisem hi koi tupna hi-henlang koi bol hijong lehmun kipelouding ahi", tinaseiyin ahi. Krampf inthilsoh 'a mi 5 athi in chulemi 2 akitongkha'e, tinaseiyin ahi. Thilso namundel lut'a officer hon thal-choi pa kikaptona umlou-

va amat-u ahi, tin policespokesman Lt RyanFrashure in aseiyin ahi.

Building 'a kon mi 170vel apuidoh uvin ahi. Thu-so hi Capital Gazette Com-munication lah'a khantahi'in, Maryland Gazetteleh CapitalGazette.comjong publish abol ahi. An-napolis Mayor GavinBuckley in thilsoh mijous-en alunghempi'e, tin aseiy-in ahi. "Amaho hi citycouncil meeting 'a hunguva, politician ho thuseikhop umtah tah ho ngaiya,tou ho ahiuvin, sum tamtahalo-u ahipon, amahohinkho boina dinmun'akikoi hi thildih ahipoi", tinaseiyin ahi. New YorkPolice hon kivenna'acounter-terrorism teamho khopi sung'a um newsorganisatio ho heng'a asoluvin, The New YorkTimes, ABC News lehFox News pam 'a policetamtah mutheiya um ahi.

Donal Trump le Vladimir Putin in July 16 le Helsinkimun a kihouna neiding

Moscow, June 29 :Kremlin le White Houseakon thulhut kimu dung-jui in July 16 nikho le Hel-sinki mun a US Presi-dent Trump le RussianPresident Vladimir Putin

houlim khom ding ahiuvetin thuphon ana bol unahi. Lamkai teni hin USle Russia gam teni kikaha gam huhbitna thu aseiding u ahi. Hihe gamte-ni a lamkai teni akimuto

lhon hi US le Russia ki-jopmatna gui chungthu leleiset gam mun chuomchuom thu jong aseikhah ding uvin ginmo ahidan thulhut khat chunaseiye.

Trump deilou hon kiphinna anei nauva mi 500 val kiman

Washington D.C.[USA], Jun 29: UnitedStates Capital Police honjanhi chun dan dihlou taha President DonaldTrump chung chang jeh akiphinna a lampi ana jotjeh uvin congress numeijauna in mi 575 ana manuvin ahi. Hiche lampi jui-na chu US gamsung a

gamdang mi hunglut hoUS-Mexico border muna hentang ahi jeh ule a in-sungmi hotoh khenchoma aum jeh uva Trump thil-bol deilou jeh a hichekiphin lamjot chu ana neiu ahive. Hiche kiphinnachu Hart Senate Officebuilding mai a ana neiuvin ahi. Washington

D.C akon Democrat to-sot khat in aseina achunnumei 500 val hicheTrump zero-tolerancepolicy chu deilou najeh inana kipun khom uve ati.ahinlah June 20 ni chunTrump in insungmi akoikhen ho chu koikhentalouva koikhom hidingin suoi ana boltan ahi.

Thaopo gari khat pokeh jeh a mi 9 thiLagos [Nigeria],

June 29: Lagos khopisung a Thao puo tankerkhat le car khat ana kiphutto jeh chun tanker anapohkeh in hiche thilso jehchun mi 9 in thina ana tohuve ti'n thulhut chunaseiye. Official ho seidanin hiche tanker chun nilhahpung 5 dong chun mei anakapan in mi 9 in thina atohbou hilou vin gari 54 jongana katha in ahi. Emer-gency team hon ahung

lhailut uvin hiche meikah atangden ho huhdohna to-hgon ana pan pai un ahi.Ningkum October lha

chun car 20 le motorcycle4 chu thao puo tanker khatin toset atoh jeh chun su-hset in ana um in ahi.

Army hon operation abol jom ding ahi: Bipin Rawat

New Delhi [India], June 29: ArmyChief General Bipin Rawat in Friday ni-khon Jammu and Kashmir gam'a sepaihon operation abol jomding ahi, tin aseiy-in, Valley 'a thingnoi natoh phabep aumjouva Rawat in asei ahi.

"Dan kisem khoutah noiya Army honoperation abol jom ding ahi'in, operationhi hunam hilouva mipi kiloikhompina

kineiya kichepi ahi", tin Army Chief inthuso miho heng'a aseiyin, chule Armyleh sepai hon Kashmir gam'a operationabol nauva hunam amang uve, tia thukisei hi adih ahipoi, ati. Boina sem'athingnoimi ho kitup ahi'in, milham holah'a boina sem ding hi sepai natohahipoi, tinjong aseibe in ahi.

J&K gamsung Kupwara district 'atuni jingkah'a Trehgam mun'a sepahotoh kikaptona'a thingnoimi khat thiahi. Tu naicha jong Press Colony, Sri-nagar khopi'a thingnoimi hon RisingKashmir editor leh journalist ShujaatBukhari akaplih -u ahi'in, hiche nikhoma ma'a Pulwama district 'a konthingnoimi hon akaimang RiflemanAurangzeb thilong Gusoo munvel 'akimudoh ahi.

Vadung khan jeh a kho phabep in boina tohPratapgarh (Rajasthan), June 29:

Rajasthan gamsung a guo nasatah a ajuhjeh in vadung ho akhang cheh cheh in japiading a hahsatna hih sodoh sahthei din-mun in aum tan ahi. Hiche vadung Shiv-na, Jakham chule vadung dang dang hodanger level akhel soh tai ti'n thulhut chunaseiye. Twi jong atamval tah jeh in Par-sola-Narwali-Banswada lampi jong kha-

tan ahitan chule Arnod-Chupna-Mand-saur Marg, Dholapani-Kalakot lampi hojong kha soh ahi tan ahi. Parsola leMungana district sung mun tampi twi inachup sohtan japi kimanchah asuboilheh jeng tan ahi. Rajasthan gamsunga chuhlai hi July lha le kipan jing ahihinlah tukum chu avaima jep e tin thul-hut chun aseiye.

Hou-In sung a kilomlou tah a chondon Kerala CrimeBranch in kholchina neiding

Kottayam (Kerala), June 29:Achesa nithum masang a MalankaraOrthodox Church, Kottayan mun a Hou-in sung a thempu (Priest) 5 ana kino dohchu Director General of Police in CM luiVS Achuthanandan khut a ana pelha tanhiche thu hi crime branch hon akholchilding uvin ngehna jong ana bol in ahi.

Hiche Church a member khat in aseinaachun azinu in kiphonna aneina voicerecord chu mangcha a hiche thempu ngaho jun kilomloutah a azinu abol dan ulehasuhboi thu ana gindoh apat chun Hou-In a lamkai hon hiche chungthu chu anaseikhom uvin hiche a thempu nga ho chuatohnau akon ana haisah un ahi.

Pathalgarhi toson hon akaimang Jharkhand police3 ho kihuhdoh

KHUNTI, June 29 (Zeenews):Khunti district 'a kon June 26 ni'a Path-algarhi toson hon akaimang Jharkhandpolice thum ho akihuhdoh tai, tin Fridaynikho thulhut in aseiyin ahi.

BJP MP Karia Munda chenna Aniga-da-Chandihdih, Khunti district 'a konakikaimang jouva police thum- VinodKerketta, Sion Surin leh Subodh Kujurhi kiholmo ahi'in, Friday jingkah'a SaikoPolice Station 'a apui uva, senior policeofficial hotoh kikhut-san to-u ahi'in,ahivang'a amaho thum gal-manchah hoaumna kihelou ahi.

Pathalgarhi toson hon Lok Sabha MP

pa inmun hunam'a anolut uva, policethum akaimang uva, gal-manchah jongakipoh-u ahi'in, thilsoh pet'a MP pa in-mun 'a umlou ahi. Koitobang police thumho umna he'a aumleh dangka 50,000kipaman peh ding'a Thursday nikho'aKhunti administration in phondohnaanei ahi. Pathalgarhi hi khosung 'amidang alut ding kiphal louna 'a le-khajem song lentah tah 'a kijih ho ahi.Tuesday nikho'a police hon Pathalgar-hi lamkai phabep chung'a action alahuva chule rescue operation suboiya mipiho nomang nading'a police hon tear gasjong akap-u ahi.

Munchim jeh a Manali-Leh kikah a lhai gari honhahsatna toh

Manali (Himachal Pradesh),June 29: Thulhut khat akon kimu danin Manali-Leh National highway-3mun a munchim ana umkit jeh in gari1500 val in hahsatna ana toh uvin ahi.Twilet jeh a munchin namun PagalNallah, Lahul Spiti mun ahi in hichethilsoh jeh chun Sissu, Lahul Spiti mun

a gari ho aki moh ngah jeng tauvin ahi.Hiche mun hi Manali akon 81km agamlha ahi. Lahul Spiti lampang a gari700 val atang den in chule Manali lam-pang a gari 800 val atang den in ahi.Tujingkah chun Marhi mun a munchimana umkit in hiche mun chu Manaliakon km 30 a gamlha ahi.

Taxi driver khat in numei khat hunam a achonsetpijeh a kiman

Panaji (Goa)June 29(ANI): Tunichun Taxi driver khat kum 20 numeichapang chung a kilomlou tah a anasuhset jeh in Vasco police hon ana man

tau vin ahi. Kum 48 a upa Taxi driver pahin janhi zan a chu Dabolim Internation-al Airport kom a ana chonsetpi ahi danthulhut chun aseiye. Vasco Police SINolasco in aseina achun hiche numei nuchung evening walk ache pet a taxi driverpa hin a in chan thah ding a ana tep ahiati. Numei nu anoplou phat chun driverpa chun gari sung achun numei nu dasasan ana puilut a ana chonsetpi ahi ati.hiche thilsoh toh lhon in FIR jihlut ahi tanIPC section 365 (kidnapping) chule 376(rape) dungjui a themmo chankhum ahitan ahi.

Arunachal a munchim jeh a ITBP 4 in thina tohLikabali (Arunachal Pradesh),

June 29: Tuni jingkah matah chun Kik-abali khopi kom a Indo Tibetan BorderPolice ho touna bus chu munchim jeh asongtum lentah khat hung kilih suh inasekha jeh in asung a tou mi 20 lah a chunmi 4 in thina ana toh uvin midang 6 aki-tong khat uve tin thulhut chun aseiye.Akitong kha ho chu gangtah in Dibrugarhmun helicopter mangchan ana jotpi unahi. tuni a munchim chu ni nga sung a ani

channa ahi dan jong thulhut chun atang-lang in ahi.

Page 5: Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/07/ET-June-30-2018-pdf-issue.pdf · Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 30, 2018 5Eimi Times

GAS NEWS - GAS NEWS - GAS NEWS -

PRADHAN MANTRI FASAL BIMA YOJANA (A scheme for farmers by Govt. of India implemented by National

Insurance Company Ltd. Through the Govt. of Manipur)

Notification for Kharif 2018 seasonCROP COVERED BY THE SCHEME:FARMERS COVERED BY THE SCHEME:

AREA COVERED BY THE SCHEME

RISK COVERED:

SUM INSURED:FARMER'S PREMIUM RATE AND AMOUNT:LAST DATE FOR AVAILING INSURANCE/CUT

OFF DATE FOR SUBMISSION OF PROPOSALS:LAST DATE FOR SUBMISSION OFDECLARATIONS BY BANKS/PACS:

HYV (High Yielding Variety) Paddy onlyAll farmers including Sharecroppers/Tenant Farmers1. Loanee Farmers: Compulsory Insurance2. Non-Loanee Farmers: Voluntary InsuranceNon-Loanee farmers can insure their crops maximum up to 1 Hectare only21 Agriculture Sub-Divisional level Covering the entire state1. Prevented Sowing/Planting Risk: Def icit in rainfall or adverse

seasonal conditions because of which the insured area is preventedfrom sowing/planting the insured crop.

2. Risk with Standing Crop (Sowing to Harvesting): Comprehensiverisk insurance against non-preventable risk, viz. Drought, Dry spells,Flood, Inundation, Pests and Disease, Landslides, Natural Fire andLightening, Strom, Hailstrom, Cyclone, Typhoon, Tempest, Hurricaneand Tornado.

3. Post-Harvest Looses: Coverage against cyclone and cyclonic rainsand unseasonal rains; for a maximum period of two weeks fromharvesting.

4. Localized calamities: Identif ied localized risk of hailstorm,landslide, and inundation.

General Exclusions: War and Nuclear risks, malicious damage and otherpreventable risk shall be excluded.

Rs. 68,000/- per ha. (both loane and non-loanee farmers)2% of the Sum Insured (Rs. 1360 per ha)

31st JULY, 2018

15th August, 2018 (22nd August, 2018 for Cooperatives)

HOW TO AVAIL INSURANCE:1. LOANEE FARMERS: Insurance will be compulsory for the notif ied area of HYV Paddy. The premium will be

deducted by the respective bank branches from the loan amount.2. NON-LOANEE FARMERS: Insurance my be availed by consulting with nearby Bank Branches or office of National

Insurance Company or the District Agriculture office.* Documents required for insurance :

1). Properly f illed Proposal form2). Demand Draft for premium in favor of National Insurance company3). Copy of bank pass book4). Certificate of sowing mustard for oil production provided by agriculture office.

*For more information, please contact National Insurance Company/Co-Operative Societies/Bank/Agriculture office.

NATIONAL INSURANCE COMPANY LTD.IMPHAL DIVISION OFFICE, THANGAL BAZAR,

NEAR DHARAM SALA, IMPHAL-795001, PHONE: 0385 2451393 E-MAIL: [email protected] Website: WWW.nationalinsuranceindia.nic.co.in

ET-28/30

DIRECT NURSING ADMISSIONSuper Specially Hospital at Hyderabad City.

A.P (Recognised by Indian Nursing council)Courses offered:1) GNM : (10+2) All stream, NIOS, Compartment accepted.2) B. Sc Nursing : (10+2 Science ) NIOS, compartment accepted.3) B. Sc Post Basic and MSc Nursing.At easy instalment.100 % Job Guarantee. Frist come first serve.Direct Admission, No Entrance ExamContact number: 9089074552, 8974355891

ET-8th June-7th July

‘LAIYENGJARI’Kabiraj Md. Nasir Khan

Every Saturday Visit toSUMKONG KAIMUN, Tuibong Bazar (Time : 9:00AM onward)Mob. No. 7630880944/7085385283Any blood oozing, pain in body parts, Urinalproblems, Piles, Synus, Tonsil, Vein problems,anxiety etc. etc. All these treatments will becleared within 1 week.

ET(9217)-20/21/22/23

Government Of ManipurOffice Of The Sub-Division, Officer

Khengjoi, Chandel, DistrictNOTICE

Khengjoi, the 29th of June, 2018

No. SDO(KJI)-7 (Chiefship)/2018/97: An application dated 29th June 2018 has been received fromShri Jamkholet Chongloi s/o (L) Thongkholet Chongloi requesting to be recognized as the Chief ofTuidam village under Khengjoi Sub-Division, Chandel District, Manipur.

Shri Jamkholet Chongloi is the only surviving son of the earlier village chief (L) Shri TongkholetChongloi who died on 05th December 2017. Hence, under Kuki customery law where the position ofchiefship is hereditary, Shri Jamkholet Chongloi appears to be the rightful claimant as the chief ofTuidam village.

It is hereby notified that any person(s) or parties who wish to raise objection regarding recognitionof Shri Jamkholet Chongloi as the chief of Tuidam village may do so in person or in writing to theundersigned latest by 5:00 PM of Friday, 16th July 2018.

Sd/-Md. Hefajuddin

Sub-Deputy CollectorKhengjoi.

Auto accident a...Thulhut kimu in aseibe na'a hiche toset toh auto

sung'a tou mi phabeb jong ana kitong khah uvin ahi ati.Akisukha hochu Paocha Lhungdim S/o SeikhoginLhungdim; Hoineichoi Haokip D/o Lunmang Haokip;Lhingnu Haokip Kirihang village, Chahsat Ukhruldistrict akon ahiuve akiti. Chule hiche toset to najeh'aakisukha hochu Bungte MDC Dinglar Chiru loinu inNambol hospital anaboipi jou nung in akhosung uchanjong anathah in ahi.

June 18 ni’a AR ho...camp abulu ahi. Ahin, Myanmar in donbutna anei thei

ahijeh’a Indian Army hon athu hi lhangphong tah’a aseilouvu ahi.

Indian para-commando hon Myanmar gamsungabulu nau nukhah pen hi Defence Minister ‘a Mano-har Parrikar aumlai ahi’in, Parrikar in operation kibolkiletsah tah’a asei jeh’a Myanmar in kiphinna sangtahabol’a National Security Adviser Ajit Doval leh For-eign Secretary S Jaishanker Myanmar gam’a che’adinmun asuhtup lhon ahi.

Myanmar lamkai Aung San Suu Kyi in India sepaihon operation abol demna sangtah aneiya chule My-anmar sovereign kitohkhah hi kisang louding ahi, tiaanasei ahi. Ama lamkaina NLD in November 2015kum’a sorkar asem jouva Myanmar Army hon Indiaho heng’a Myanmar gam leiset hi India douna’a ki-mang louding ahi, tia kitten aneiyu ahi. MyanmarNorthwest army commander Major General PhonMyat Shillong khopi’a kum masa’a Indian Army ho tohkihou ding’a achena’a kitepna ananei ahi.

Gamgi ‘a thingnoi buluna aumjing vettupna ding’aMyanmar army in na atoh aumbeh poi, tia India sepaihon asei uva chule thingnoimi hohin Taga kimvel ‘a baseanei she-u hilouva gamgi ‘a jong transit camp aneiyuahi, tin military intelligence thulhut in aseiyin ahi. Tran-sit camp hohi India bulu nading’a thingnoimi hon amanahi, tia asei uva, hiche jeh’a kibulu ahi, atiu ahi. NSCN-K toh kihouna sem nading tohgon tuchan ‘a lolhing louahi. Khaplang group hi tu’a China gam’a kichuhnaneiya Khonga Konyak lamkaina’a um ahi’in, BurmeseNaga thingnoi lamkai SS Khaplang kum masa’a athijouva lamkai atuh pan ahi’in, Centre in Muivah hoakhohsah jo’e, tia agel jeh uva New Delhi toh kihounasem ding nom louvu ahi.

NSCN-K hon transit...Thingnoimi hon bomb (IED) asuhpoh masat uva,

hiche jouva sepai hotoh akikapto nauva sepai khatkitongkha ahi, tin army official khat in aseiyin ahi.NSCN-K Deputy Minister Colonel Isak Sumi in thusomiho heng’a NSCN-K lamkaina United LiberationFront of West South-East Asia (UNLFW) kiti north-east ‘a um thingnoimi kiloikhom li umkhomna in sepaiho abulu ahi, tin aseiyin ahi. WESEA region ‘a missionchejom ding ahi, tin aseibe in ahi.

Governor Dr Najma leh...ngailutna avetsah uhi athupi pen ahi, ati. Heptulla

natoh hi mi tamtah kitilkhouna ahi, ati. Centre sorkarin anchang quintal 20,000, hawai (dal) quintal 6000,thao litre 80,000 gamsung apeh ahi’in, kal thum sung’akila ding ahi, tinjong aseiye. Kum masa’a Centre intwilet jeh’a vangsetna toh ho kithopina ding’a crore 126apeh ahi’in, akisei sum hi ama ama DC leh Departmentkhut’a kipe vahding ahi, ati.

Governors’ Secretariat mun’a Princial Secretary toCM Vumlunmang Vualnam, Secretary to Governor, ThChittaranjan leh official dang dang jong apang uvin ahi.

M/S Misao GasService

Book : 04/06/18Valid : 18/05/18Stock : 612Time : 7:30-10:00AM

M/S LambodaraIndane ServiceBooking : Upto DateValid From : NillStock : 180Time : 7:30-10:00AM

Hrangchal Gas(Old Lambulane)Valid : 24/05/2018Book : 30/05/2018Aadhaar Link

Consumers Only.Time : 7:30-10:30AMStock : 306

M M GasBook : 11/06/18Valid : 04/06/18Stock : 306 (DBTL)Time : 7:00-10:00AMPrice : Rs. 811.50/-

JS Indane KpiBook : 01/05/2018Valid : 21/05/2018Price : Rs. 812/-

EXCELSIOR SPOKEN ENGLISH(A Holistic Centre of English Language)

ADVANCED COURSEFor an in- depth study on English Phonetics based on International

Phonetic Alphabet(IPA), Stress, Pronunciations(UK & US), Weak & StrongForms of words, Grammar, Connected Speech & Intonation(Music of aLanguage).

Books & CD of Cambridge University Press (CUP) available for trainees/students.

Class : July 2, 2018 (Mon) at 3:30 p.mSeats : 20 only

Send sms by writing your name, qualification & address to book your seat& for detail information on: # 7005846438 / 9612519362

ET(9346)-25/27/29/30/1

Page 1 banjom...

Health and Bible thu kihoukhomnadia NSCN(IM) in tepna nei

Imphal, June 29: NSCN(IM) chun steering com-mittee member ho a ding in health leh Bible thu a kihilnakingon khat CHQ Church, Hebron mun ah agong un ahi.Hiche kin a thusei ding chu Pathen lhacha Rev Fr DrGodfrey ahi tin MIP thuso chun asei e.

MIP thuso in asei be na ah leiset hi natna tamtah chulehneh le chah kichat umtah tah hinkho suchom thei khanga um hi Pathen dei ahipon hiche ho thu hi het them naakinei teng le hinkho chu kiveng bit thei ahi. Dr God-frey in health leh Bible thu ahetna ho mangcha a kihilnaahinbol teng le dam lou jeh a sum le pai kiseng, hospitalkiche ho hi ichangei ham khat hung kemding, dam moveiset a insung lunggim na jong oldom ding ahi, ati.

Tahsa dammo na ho kijen nading hi thingna louna homang a bailam dom a kijen thei ahi. Thing na lounagamsung ah atam in hiche ho mang a lou le ai cho loua lou jong eiman kisem thei ahi. Neh le don athen tahlou jeh in tahsa natna atam in alhangpi a mihem tahsaneh le don a kon a dammo na um ho chu cancer, BP lehjunlhum ahi. Natna akihelou tamtah in eilonkhum unkichat umtah a ding ihiu bang a ilhagao hinkhou le tahsalamjot na jong kichat umtah a ding ihiuve.

Ilamjot naova hahsat genthei na ho chu ipeldoh gotdiu ahi. Hichu tohdoh a aumthei nading le ilamkai houhinkho asot a nam huhdoh thei nading a hiche tohgonhi kigong ahi. Ihetcheh diuva phachu hinkho a thuneihi Pathen ahi. Pathen a ikingai diu ahi. Apha a ihintheinadiuva Pathen ibeljing diu ahi.

Hijeh a June 30 le Church Hebron mun a specialprogram kigong a hi steering committee members hole kilonser ho pangcheh ding a tep ahi tin MIP thuso chunasei e. Hiche kingon hi jingkah nidan 10 a kipan dingachekhom jousen nilhah lam le ankong asokhom diu ahi.

Citizenship (Amendment) Bill, 2016 douna a AASU in Kiphin-na lentah ana bol

Guwahati, June 29:Tunichun Guwahati kho-pia Citizenship (Amend-ment) Bill, 2016 deiloujeh'a mipi kiphin-na khatLatasil Playground a anakibol in ahi. Hiche kin chu

All Assam Students Union(AASU) in agon ahin,agom in nam chom-chom28 in pan analan ahi.

Hiche kin-gon a houlim

AASU advisor SamujjalBhattacharya in aseina a,Bill hi Assam gam-mi dih-tah ho chonle khan, paoleham chule ahina tah-tah'u

suboithei le tijat umtah ahiati. Assam Chief Ministerpa jong Meghalaya le Mi-zoram government bang'amipite to pangkhom'a Billdoudal ding in AASU ad-visor pan temna aneijin ahi.AASU General SecretaryLurin Jyoti Gogoi in asei-na a, hou-le-bih a pansa agampam miho citizenshippehding kiti hi democracyto akitohpon, India danpi tokijuilouhel ahi tin Billapomloudan aseijin ahi.

NRC upgrade kiboljonghi 25 March 1971 a ki-noptona, Assam Accorddungjuija bolding ahin,1971 jouva gampam mihunglut taphot ahungkon-doh nauva lethah ding ahi,tin Gogoi in aseiben ahi.

Citizenship Bill Mizoram Assemblyin kilungtoh tah a dou ding

Congress lamkai hon HomeMinister, JP Chairman kimupi;HRD kimupi ding'a ngah jing-uImphal, June 29(ET): New Delhi khopi'a camp

bol'a Congress lamkai hon Citizenship (Amendment)Bill 2016 kiphatsah thu'a adinmun asei uvin, Frame-work Agreement kisemna'a gamsung gamgi suhkehlouding in asei uvin chule Manipur University 'a phatsottah boina aum thu'a Union HRD Ministry kimupiding'a anga jing-u ahi.

Union Home Minister Rajnath Singh toh akimutonauva Congress thalheng hon India gam hopsungManipur gam, Chandel district km 3 lut'a border pillano 81 akitun thah thu asei uvin ahi. MPCC spokesper-son Hareshwar Goshwami in thuso miho telephone 'aakihoupi na'a chun AICC president anahi Sonia Gan-dhi toh kihouna akineiyin, gamsung boina thu hoakiseiyin, chule Sonia Gandhi in athu pohdoh ding'akitepna aneiye, ati.

Congress delegate phabep Imphal khopi'a kileding,dinmun vetlhahna aneidiu chule phabep umden 'acenter 'a lamkai ho akimupi diu ahi. Tu masang'aMPCC spokesperson Kh Joykishan in thuso mihotelephone 'a akihoupi na'a chu MPCC high powercommittee kisem ding chule Manipur gam leiset inchekhat jong akilahmang louna ding'a pan lahding'a aseiahi. State Congress in Union Home Minister heng'amemorandum apehlut na'a Manipur gamsung hi In-dian Union 'a October 15, 1949 kum'a kilalut ahi, atiahi. Verelst Treaty, 1972 hi Haridas Gossain in Ma-nipur lengpa Jai Singh thalheng'a East India Compa-ny toh soi kaina aneiya chule Treaty of Yandaboo, 1826hi Burma leng (Maha Min Hla Kyaw Htin), LeganigGovernor chule England lengpa thalheng 'a GeneralSir Archibald Campbell in soi akai ahi.

Aizawl, June 29: Mizoram Assembly in janhinchun Citizenship (Amendment) Bill, 2016 chu kilung-toh tah a dou ding akiphatsah taove.

Mizoram Assembly in asei na ah Citizenship Act,1955 semphat a lamdih lou a India hunglut ho ahoudungjui a India mihina pehding agon deilouna thulhuhkisem hi centre heng lhut ding agong un ahi.

Home Minister R Lalzirliana in asei na ah danthahkigong hi secularism toh kikal ahin, achelhah ngei ngeile Mizoram boi dehset ding ahi, ati.

Hetding chu Bangladesh a kon alom a hunglut hojeha Mizoram in boina ana to sa ahi.

Hiche bill hi 2016 a chu home minister Rajnath Singhin parliament a ana pohdoh a Afghanistan, Bangladeshchuleh Pakistan a kon Hindus, Sikhs, Buddhists, jains,Parsis chuleh Christian suh genthei kichat jeh a Indiahunglut a kum 6 cheng ho ahiloule December 31, 2014chan a hunglut a India mihina pehding tia bill chu anapohdoh ahi.

Chief Minister Lal Thanhawla in majep a ana sei chucentre lamkai BJP tohgon chu adang hilouvin Hindushobou India mihina pehding adang vang agong pon ahi,ati.

Hitohlhon chun Mizoram NGO adeh a YMA,PRISM hochun tin toh ha toh kitho a hiche bill tindingagong un ahi.

Hiche bill deilou a ting kigo hi congress lamkai naMizoram government jengseh hilouvin BJP toh kithokhom Meghalaya NPP government in jong hiche billhi adou ahi.

Chuleh hiche bill hi Assam BJP government in jongadei pon hinla sei le sah ima vang tuchan in anei naipon ahi.

Geldoh thei chu northeast pumpi a hiche bill deilou-na May 21 nia chu North East Students' Organisation(NESO) lamkaina hiche bill gangtah a lahdoh dia kiphin-na ana um ahi.

Page 6: Union Minister of State for Home Affairs Kiren Kinel ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/07/ET-June-30-2018-pdf-issue.pdf · Naga politics thuchaina hi kileptoh ding ahi tia sei

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 30, 2018 6Eimi Times

Owned, published, edited and printed by Momoi Kipgen at Eimi Offset Printers, Bibis' Home, New Lambulane, Imphal-East, Manipur - 795001. Office Telephone: 0385-2450949. Asst. Editor: Gogou Lupheng

FIFA World Cup 2018 knockout stagemasapen two time champion Argentinale 1998 champion France kimai to ding

Moscow: FIFA World Cup2018 knockout stage tuni (June 30)ahung kipat tah ding toh lhon'aRound of 16 (pre-quarterfinals)kichem ding ho lhendoh ahinachung'a defending champion lefour time FIFA World Cup winnerho anapan phah lou hi lungdonumtah khat ahi. Knockout state a

first match hi two time winnerArgentina le 1998 championFrance kimai to lhon ding ahi.

Round of 16 a ding'a team hochuUruguay, Russia, Spain, Portugal,France, Denmark, Croatia, Argen-tina, Brazil, Switzerland, Sweden,Mexico, Colombia, Japan, Belgiumle England ahi.

Round of 16 (pre-quarterfinals):

Saturday, 30 June

Match 49: France (Group C winner) vs Argentina (Group D runner)Venue: Kazan Arena, Kazan Time: 7:30 pm

Match 50: Uruguay (Group A winner) vs Portugal (Group B runner)Venue: Fisht Stadium, Sochi Time: 11.30 pm

Sunday, 1 July

Match 51: Spain (Group B winner) vs Russia (Group A runner-up)Venue: Luzhniki Stadium, Moscow Time: 7:30 pm

Match 52: Croatia (Group D winner) vs Denmark (Group C runner)Venue: Nizhny Novgorod Stadium, Nizhny Novgorod Time: 11:30 pm

Monday, 2 July

Match 53: Brazil (Group E winner) vs Mexico (Group F runner-up)Venue: Samara Arena, Samara Time: 7:30 pm

Match 54: Belgium (Group G winner) vs Japan (Group H runner-up)Venue: Rostov Arena, Rostov-on-Don Time: 11.30 pm

Tuesday, 3 July

Match 55: Sweden (Group F winner) vs Switzerland (Group E runner)Venue: Saint Petersburg Stadium, Saint Petersburg Time: 7:30 pm

Match 56: Colombia (Group H winner) vs England (Group G runner)Venue: Spartak Stadium, Moscow Time: 11:30 pm

FIFA FEVER 2018:Fans hon a favourite team ho panpi

najal'a akhut kisan jong anakisuh boh leu

India in Champions Trophy hockey finallut nading'a tuni Netherland aki

draw pi ngai

Akash Ambani leh Shloka Mehtaengagement kin’a SRK, Priyanka, Nick

leh adang dang pang

The Accidental Prime Minister’aPriyanka leh Rahul Gandhi role tho ding

teni Anupam Kher in phongdoh

Moscow: 2018 World Cup Rus-sia mun'a achelha jing lai ahitoh lhonin mipi tamtah ding'a kipana chuletamtah ding'a lunghang nale lungnopmo nan adim gam atan ahi. Hiche tohkilhon chun mun chom chom a fanshonjong apanpi ho hatlou jeh in lung-nat na hinkho man jong aum gam tanahi.World Cup sung'a injurie atamjohi field sung ngen hinjong Chinagam'a die hard fans khat lungnat valjeh in kithat ding khop leu vin jonganaum jeng in ahi. Chule hetthei khatchun India gamsung jeng injong Ar-gentine die hard fans khat jong sec-ond match chung'a gollel na anachanjeh anapo naval in ahinkho jonganachan lo leu jeng in ahi.

Uruguay le Saudi Arabia achesaJune nisim 20 ni'a anakimai to

nalhon'a fan khat anakipa val jeh inakhut anakisuh boh leu jeng in ahi.China CGTN akon thulhut kimudungjui in hiche thilsoh hi hichekhangthah fan hin doctor kimupiding'a anache na'a kon kihe doh ahiati. Hiche thilsoh hi east ChinaTongxiang city akon ahi. Hichegame chu Uruguay in Saudi Arabiachu 1-0 in anajou ahin hiche Chi-nese pa hin koi team pen a supportahi vang akihepon ahin hiche matchchu nom asah val jeh'a jong hinte tinakiseiye.

Alangkhat'a Brazil star playerNeymer sopi numei khat jong Bra-zil le Costa Rica kichep chung'aNeymar in goal anakhum kipa valjeh in ababul lam (shoulder) kipel leuin anakipah in ahi.

Breda: India in ChampoionsTorphy hockey final alut theinading'a hosts Netherlands chu lastround-robin match a jing (June 30)le aki draw pi tei tei ding'u ahitai.Hiche toh lhon'a chu eight tiemOlympic champion hin ChampionsTorphy hockey tournament sunga'final kichom'a ni vei channa'a alutnading'u jong hiding ahi.

India hi tu tu'a second palce a point7, 2 win, 1 loss le 1 draw anei uvinahi. Defending le world ChampionsAustralia hin table a top ahitoh lhon'apoints 10 anei toh lhon'a Sundaynikho'a final ajong lut sa'u ahitai. Sixnation tournament rule dungjui'a hiround robin stage akon top twoteams teni bou final kichem thei lhon

ding ahi.India ding'a jing nikho match khu

aki draw pi pou pou ule final lutding'u chule 2016 champions Tor-phy final London na analut utohlhon'a kijom'a anivei channa ding'ajong lut ding'u ahi. Alangkhat'aNetherland te ding'a final lutnading'a jo tei tei ngai hiding khatahidoh in ahi.

Chief coach Harendra Singhnoi'a India in hiche campaing sun-ga' Pakistan 4-0 chule Argentina2-1 in anajou in chule Australiachung'a 2-3 in anagolle uvin, Bel-gium toh janlhah'a 1-1 in ana kidraw in ahi. Tu'a Netherland tohaki draw pou pou ule final a Aus-tralia toh kimai to ding ahitai.

Mumbai : Business tycoonAkash Ambani leh Shloka Mehtaengagement kin-gon ‘a Bollywoodcelebrity minthang tah tah- ShahRukh Khan, Priyanka Chopra, AliaBhatt leh Ranbir Kapoor jong apanguvin ahi.

Antilia mun’a Thursday jan ‘akibol kin-gon ‘a Goa vacation a chePriyanka leh adongmapa Nick Jo-nas jong apang lhonin chule ShahRukh Khan leh ajinu Gauri Khanjong kin-gon ‘a alha khom lhoninahi. Ranbir Kapoor leh Alia Bhattjong apang in, Alia, Priyanka indesigner hon asem saree akivon

lhonin ahi. Filmmaker Karan Joharleh Indian cricketer anahi SachinTendulkar leh ajinu Anjali Ten-dulkar jong apang lhonin ahi.

Diamond ‘a sumkolvei RusselMehta chanu chule mounu dingShloka hi business minthangMukesh Ambani leh Nita Ambanichapa tahpen Akash Ambani tohkicheng ding ahi’in, kikhaikhi nakin-gon ‘a hetthei umtah tah hokouna kipe’a ahi. Akash sopinuIsha Ambani jong khopi ‘a konhung kile pan ahi’in, Isha Ambanijong akilungset pi Anand Piramaltoh kicheng ding’a um ahi.

New Delhi : ‘The AccidentalPrime Minister’ a PM anahi Man-mohan Singh role tho’a actor Anu-pam Kher in Rahul Gandhi leh Priy-anka Gandhi role tho ding actor tenikoi ahi aseidoh in chule AahanaKumra leh Arjun Mathur toh limakilahna Instagram handle ‘a atah-doh in ahi.

Arjun Mathur in Rahul Gandhirole atho ding chule Aahana Kum-ra in Priyanka Gandhi role atho dingahi, tin Kher in aseiyin ahi. Aahanahi atahbeh’a Priyanka toh akilo nalentah aumin, ahivang’a Arjun lehRahul hi alim vet ding’a kilou lou ahi.Tu masang’a Kher in PM anahi AtalBihari Bajpayee role hi actor Ram

Avatar Bharadwaj in atho ding ahi,tia anasei ahi.

Film ‘a hi German actress Su-zanne Bernert in INC chief anahiSonia Gandhi role atho ding, Di-vya Seth Shah in PM ManmohanSingh jinu Gursharan Kaur roleatho ding chule Akshay Khanna inSanjaya Baru (PM Singh mediaadvisor) role atho ahi. SanjayMaru in ajih ‘The AccidentalPrime Minister’ ti lekhabu ‘a konkiladoh’a amin kibang’a filmkisem ahi’in, movie hi Vijay Rat-nakar Guttee leh Hansal Mehta indirect leh produce abol ahi. Filmhi December 21 nileh releaseding’a tohgon kisem ahi.

Dia Mirza in Sanjay Dutt ding’a ‘MotherIndia’ poster Dk. 145,000’a cho

Mumbai : Dia Mirza in NargisDutt umna ‘Mother India’ landmarkfilm ‘a original six-sheet poster dan-gka 145,000 in auction kibolna’aakichoh in ahi. Dia hi Sanjay Dutthinkho thusim kitho na ‘Sanju’ a pangding ahi’in, athilchoh hi Sanjay Duttthilpeh ‘a apeh nom ahi.

Tu naicha kikhumkha Interna-tional Indian Film Academy (IIFA)Weekend and Awards, Bangkok ‘aOsian’s IIFA ‘a Dia in lim achohahi. ‘Mother India’ hi 1957 movieahi’in, UN Environment GoodwillAmbassador Dia in achoh ‘a chuleSanjay apeh nomna thu jong asei

ahi. Sanju film ‘a Dia in Sanjay ajimasa Maanyata Dutt role atho ahi.

Auction kibolna’a Chairman,Osian’s Group Neville Tuli in filmthil chin-them ding dan jong aseiyinahi. Auction ‘a Anil Kapoor in‘Mughal-e-Azam’ poster ki re-lease masapen dangka 210,000 ‘aakichoh in, Anupam Kher in ‘Ban-dini’ half-sheet poster dangka26,000 chule Kabuliwala posterdangka 34,000 ‘a akichoh in ahi.October nisim 1 nikho leh Osian-ama Research center, Archivesand Library hondoh ding’a tohgonum ahi.

Army lah'a ding'a Naib Subedar SriramBalaji in amasapen di’a Wimbledon

Main draw a qualify muNew Delhi: Naib Subedar Sr-

iram Balaji chu Wednesday nichunIndia Army lah'a ding'a Wimbledonmain draw lhung masapen ahitohlhon in history khat jong anasem dohtan ahi. Balaji chung'a kipathu aseitoh lhon in Army in aseina'a NaibSubedar Sriram Balaji hin Wimble-don Main Draw ading'a qualifiedanamu toh lhon in service sung'ading'a player qualify masapen ahi-toh lhon in history khat jong anahinaban'a Indian Army in achung'aakiki thang-at pi lheh jeng in ahi ati.

Indian pair Vishnu Vardhan leBalaji in top seeds Denys Molcha-nov le Igor Zelenay Wimbledonqualifiers second round a 6-3, 6-4 aanajo toh lhon in Wimbledon tennischampionship men's doubles cate-

gory main draw a qualified jonganahi lhon tan ahi. Alangkhat'a Je-evan Nedunchezhiyan le a part-nered Austin Krajicek jong Wimble-don qualified anahi lhon in ahi. Amani hin English pair Edward Corrie leLloyd Glasspool teni chu 7-6, 6-3 inanajou lhon in ahi.

Vardhan le Balaji teni hin Wim-bledon main draw debut appear-ance abol lhon ding chule Ne-dunchezhiyan hin anivei channading'a pan alah ding ahitai. Achesalha 14 masang'a chun Vardhan leBalaji hin ATP Challenger a final 7vei jong anakai doh lhon in hiche lah'achun 5 vei title anadom lhon in ahinATP 250 events akichep nalhon'adeibang tah in anakichep doh joulhon pon ahi.

FIFA World Cup's second tier can dreambig for knockout stages

VATUTINKI: A World Cup finalbetween Denmark and Mexico orBelgium versus Croatia.

A few months ago such scenarioswould have been considered surrealbut two weeks into this tournament ofsurprises, the prospect of lower-rankednations competing in the sport`s show-case match in Moscow on July 15 hasgained more credence.

Following Wednesday's shock exitof four-times champions Germany,the knockout draw could now harbormore surprises than ever before.

Add to that the absence of Italy, whohave also won four trophies and three-time finalists the Netherlands, whoboth failed to qualify, the round of 16has an unfamiliar feel to it.

The absence of Italy, Germany, andthe Netherlands, who have played ina total of 17 World Cup finals betweenthem, has left a rare void.

Yet in the bottom half of the last 16draw, nations with not a single WorldCup triumph to their names like Swit-zerland, Russia, Sweden, Croatia,Denmark, and Colombia have everyright to remain hopeful.

One of them is likely to make it allthe way to the last four or further withSpain, winners in 2010, and England,winners in 1966, as the only establishedforces in that half of the draw.

The Spaniards take on hosts Rus-sia in their round of 16 games.

The Swiss, who is 1954 made it tothe last eight for their best perfor-mance, face Sweden, whose ownbest showing a final date back to theirhome World Cup 60 years ago.

Croatia, semi-finalists in 1998 andoutstanding so far in Russia, faceDenmark while Colombia, whotopped their own Group H, play En-gland.

The top half of the draw is crowd-ed with almost all the remaining tra-ditional football powers, as twice-world champions Argentina, finalistsin 2014, face 1998 championsFrance.Brazil, five-time winners,take on Mexico, and two-timechampions Uruguay battle it outwith Cristiano Ronaldo's Europeanchampions Portugal.

What is certain for that half is thatsome former champions will missout on the last four.

With football fans complaining foryears about the sport being dominat-ed at both club and international levelby only a handful of teams, this WorldCup in Russia has certainly enjoyeda gust of fresh air being breathed intoits knockout stages.

With the World Cup's second-ranknow showing far greater consistencyand the quality gap with the title favou-rites having narrowed, there is a chancefor the tournament to shift the global axisof world football like never before.

World Cup 2018Result

Tunisia 2-1 PanamaBelgium 1-0 England