Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011
description
Transcript of Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika ja selle Ujumistehnika ja selle õpetamine õpetamine
Prof. Rein Haljand
Tallinna Ülikool2011
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika teoreetilised alused
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Ujumistehnika alused käsitlevad suhteliselt keerulisi inimese ja vee vahelisi mõjusid ujumisliigutuste sooritamisel
Ujumistehnika alused
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Mõisted ja terminoloogia
• Liikumine- see on kere või osade asendi muutumine - võib olla kas sirgjooneline- pöörlev ja ernevates suundades- üles, alla, kõrvale.
• Kiirus - see on väärtus, mis peegeldab liikumise kvaliteeti- aeglane ,kiire
• Kiirendus on väärtus millega iseloomustatakse kiiruse muutumist ajas - negatiivne või positiivne, kiirenev või aeglustuv ( + vaba langemise kiirendus!)
•
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Jõud on mõiste mis paneb keha liikuma, või muutma tema liikumise suunda- edasiviiv jõud, takistusjõud - veetakistus. Ujumises kasutatakse jõudu ka kui rõhku veele
• Mass on iseloomulik keha materjalile ja hulgale, mis tekitab vastavat inertsi
• Inerts on keha omadus, mis oleneb massist ja nõuab erinevat jõudu , siis kui tahame paigalolevat objekti panna liikuma , või siis kui teda peatada
• Kaal on gravitatsioonijõud ,millega meid Maa oma poole tõmbab
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Vee omadused • Vesi ja ka õhk on ained , mis nendele mõju
avaldamisel pidevalt deformeeruvad
• Vee tihedus , viskoossus on vee omadus, mis on siiski erinev, sõltuvalt temperatuurist - külmem vesi on enam tihe
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Vee rõhk - on rõhk, mida vesi, mis asetseb ülalpool avaldab veele allpool
• ja on ka rõhk, mis tekib vee liikumisel ja ujuja liikumisel vees - võib olla negatiivne ja positiivne
• Ujuvus ehk üleslükkejõud on jõud vastavalt Archimedese seadusele
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Ujuvuse raskuskese on punkt , mis oleneb erinevate kehaosade vee all ja vee piiril olemise astmest ja erikaalust
• Voolujoonelisus on keha omadus, kus vee vool tema ümber säilitab kogu aeg head liikumise kiirust ja ühesugust suunda
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Turbulentne vee vool - ebastabiilne erinevate keeristega vee liikumine
• Laminaarne vee voolamine - ühtlane sujuva pideva kiirusega vee liikumine
• Ründenurk on keha vees liikumise nurk liikumise suuna suhtes- meil ujuja kere ründenurk
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Vee omaduste keerulisemad mõisted
• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab vees liikuva keha suurust ja inertsi ( on erinev käelaba tõmbe ja jalalöögi puhul)
• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab lainetakistust ujuja ümber vette sukeldumisel ja on erinev ujuja pikkusest olenevalt (pikemal ujujal eelis)
• Kiirenduse koefitsient -arvestab kiirendusega vees liikumisel objekti pikkust (pikemal ujujal jälle eelis)
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Veetakistuse koefitsient ,mis arvestab vees liikuva keha pikkust ja liigutuste sagedust - näiteks delfiini jalalöögid vee all -
• 1,54 ujumisel
• 1,32 veealustel jalalöökidel
• 0,25 -haikalal
• 0,18- lõhekalal
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Veetakistus ja edasiliikumine
• Ujumiskiirus olenbki sellest - kui palju saaks vähendada veetakistust ja kui palju saaks suurendada tõmbejõude
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Vees liikuva objekti kuju takistus• Lennukitiiva (veetilga) kuju takistus ja
üleslükkejõud• Passivne takistus- sirutatud ujuja kuju• Aktiivne takistus- liigutustega ujuja kuju• Hõõrdetakistus- naha ja kostüümide pind• Lainetakistus- vee erinev lainetuslik liikumine• Tekkinud õhuosakeste (õhumullide) takistus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Suurem kiirus - suurem takistus• Ära vähenda kiirust et vähendada takistust
vaid vastupidi vähenda takistust et suurendada kiirust !
• Käte tõmme peab alati olema kiirenev et suurendada käelabaga tekitatud jõule hea takistus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Kõrgem kere asend - väiksem kere kuju takistus, kuid suureneb lainetustakistus
• Vee all enam kui 1m -, seisev vesi ja väiksem lainetakistus , jõudude rakendus parem
• Spetsiaalsed kostüümide materjalide pinnad avaldavad väiksemat takistust kui nahk
• Põhja effekt - 2m sügav ujula või enam on hea • Blokeerimise effekt - tunneli mõju kui seinad
on ligidal- 10 rajaga ujula!• Suure laine effekt -50m ja 100m sprindi laine
pöördes
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Ujuja asend laines - tekib 2-3 lainet
• Pikem ujuja - laine pikem , takistus väiksem
• Suurem kiirus väiksem lainetustakistus
• Suurem kiirendus suurem lainetustakistus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Väline interferents- teise ujuja “tuules” ujumine• Sisene interferents - erinevate kehaosade teineteise
läheduses liigutamine vees- jalgade omavahelised liigutused kroolis ja selili, käte liigutuste mõju kerele ja jalgadele.
• Aerutamise taoline tõmme tõuge - effektiivsem võrreldes sik-sakk tõmbega
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Glisseerimise effekt
• Teaduslikult võimatu kuna ujumiskiirus peaks olema üle 4 m/sek
• Praktiliselt siiski tunnetav
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Tõmbe effektiivsus oleneb
• Käelaba ja käsivarre suurusest
• Käelaba ja käsivarre kujust
• Käelaba ja käsivarre asendist
• Tõmbe suunast
• Tõmbe kiirusest
• Tõmbe kiirendusest
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Kõrge küünarnuki asend
• Parim jõu rakenduse poolest , kus kangi õlg on kerele lähemal ja väiksem
• Parim selja ja rinna lihaste rakenduse poolest tõmbesse
• Parim tõmbe suuna poolest eest-taha
• Parim õlaliigese fikseerituse poolest- hoiab ära õlaliigese traumad
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Tõmbe kiirendus
• On vajalik lihastöö sesukohalt
• On vajalik veetakistuse ja propulsiooni seisukohalt
• Liig varajane tõmbekiirendus tekitab tõmbe lõpuosas aeglustuse ja ei ole effektiivne
• Kiirendus peab jätkuma tõukeosa lõpuni!
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Sirge käega käe etteviimine kroolis
• Aitab paremini haarata kaasa kere liikumist ette
• Toimub kiirendusega ja aitab tõmbekäel ka kiirendusega tõmmet sooritada vee all
• Analoog seliliujumise käte etteviimisega
• Mõnevõrra halvem käelihaste lõdvestus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Jalgade töö
• Nii effektiivsust, edasiviivat jõudu tekitav funktsioon kui stabiliseeriv roll (krool/selili)
• Veealused delfiinijalalöögid effektiivseimad optimaalse tempoga -ca 150 lööki/minutis
• Rinnulibrassi jalalöök - väga oluline element• Stardihüppe ja pöörete tähtsaim tegevus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Kere liigutused suurendavad takistust, kuid on mõningal juhul vajalikud jõudude
ülekandmisel ühelt kehaosalt teisele
• Üles alla
• Külgedele
• Hingamisest tekkivad kere kõikumised
• Rullumised külgedele
• Õlavöö kõikumised
• Puusavöö kõikumised
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Vette sukeldumine
• Parim viis - läbi ühe väikese augu- “nõelasilma” ja läbi kitsa “toru” - Väiksem hõõrdetakistus ja lainetakistus ja vähem õhuosakeste takistust
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumise tempo
• Mõiste, mis iseloomustab ujumisliigutuste sagedust
• Väljendatakse korduvate ujumisliigutuste arvuna 1 minuti jooksul
• Kõrge tempo ( näiteks üle 60 tsükli/minutis) on väga suure energiakuluga tegevus
• Madal tempo - erineb liiga palju reaalsest tehnikast
• Optimaalne tempo - individuaalne ja otstarbekas
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumise “samm”
• Mõiste , mis iseloomustab ühe korduva liigutustsükliga läbitud teepikkust
• Kuna basseini pikkus on konstantne, siis loetakse tõmbeid (tsükleid) selle läbimisel
• Väiksem arv tõmbeid/suurem samm on ujumistehnika ratsionaalsuse näitajaks
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Liigutuste ja hingamise rütm
• Ajaline rütm on mõiste , mis avab korduvate liigutuste või hingamistegevuse erinevate elementide ajalise kestuse erinevuse
• Sissehingamine : Väljahingamine• Käte veealune tõmme : veepealne etteviimine• Tõmme : Tõuge: Jalalöök .. jne• Ühtlane rütm - hea liigutuslik vilumus• Paljuski seotud akustilise liigutustajuga,
muusikaalsusega
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ratsionaalse tehnika analüüsi printsiibid
-vältida liigseid liigutusi-rakendada edasiviivaid jöude-vähendada takistavaid jöude-kindlustada jöudude ülekanded ühelt kehaosalt teisele lukustatud liigeste kaudu õiges suunas ja õigeaegselt-kindlustada lihaste töö ja lõdvestuse optimaalne vahekord-saavutada hingamistegevuse ja liigutustegevuse kooskölastatus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumisliigutuste analüüs Liigutuste osade, faaside , tehnikaelementide
analüüs
Kooskõlastuse, koordinatsiooni analüüs• Kehaosade (käed, jalad, kere) tegevuse analüüs• Pooside, asendite analüüs• Kestus, rütm, tempo, samm• Kaugused, kõrgused, laiused, sügavused
amplituudid, nurgad • Kiirused, kiirendused
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Individuaalsete kehaliste võimete tehnikas rakenduse analüüs
• Jõu rakenduse analüüs• Painduvuse kasutamise analüüs• Kiiruse ja kiirenduste oskuse analüüs• Vastupidavuse taseme mõju analüüs• Osavuse ja koordinatsiooni puudulikkuse analüüs
• Tehnika kohandamine vastavalt momendi seisule
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika elementide resultatiivsuse analüüs
• Tehnikaelementide effektiivsuse määramine
tehnika parameetrite mõõtmise kaudu:
Võrdlus tehnika elementide individuaalsete parameetrite arengust
Võrdlus maailma parimate tehnikaga
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumisliigutuste tehnika õpetamise-õppimise protsess
• Algõpetuse etapp- veega kohanemine• Vajalike kehaliste võimete arendamine• Praktilised imitatsioonid kuival ja vees• Enesekontrolli võtete omandamine• Vigade analüüs ja parandamine
• Didaktiliste printsiipide rakendus: visualiseerimine, näitlikustamine, individuaalse ja
grupiõpetamise seostamine
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Mõtestatud imitatsioonharjutused kuival
1.Asendite, tegevuse alg ja lõpp pooside imiteerimine koos staatilise lihaspingutusega, (kinesteetilise mälu arendamine)
2.Aeglane ( kontrollitava kiirusega) ujumisliigutuse või tehnikaelemendi osade imiteerimine
3.Treeneri suuline seletus ja nõuanded , samuti teiste ujujate abistav osa imitatsioonharjutuste sooritamisel
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Mõtestatud tehnikaharjutused vees
• Harjutused kehaosade liigutuste sooritamiseks eraldi (käed, jalad) tähelepanuga peamisele ülesandele, nõudele
• Harjutused tehnikaelementide täiustamiseks tähelepanuga kvaliteedi või tulemuslikkuse arendamiseks
• Harjutused terviklikule ujumisviisile tähelepanuga õigele kooskõlastusele
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Teadmised, oskused, vilumused
Õpetamise ja õppimise protsessi nõuab ka kontrollimist:• -Ujumistehnika ja võistlusmääruste alaste teadmiste
kontroll (küsimused treeneri poolt)• -Ujumise tehnikaelementide oskuste kontroll (ülerõhutatud
elementide ettenäitamine treenerile)• Vilumuste kontroll (tehnika filmimine, testimine analüüs,
hindamine, detailne nõuete täitmise analüüs)
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Enesekontrolli võtted ja tehnika täiustamine
• Ideomotoorne treening tehnikaelementidest• Spetsiaalsed tehnikaharjutused teadvustatud
tunnetusega • Tehnikaharjutused koos funktsionaalse
ettevamistuse harjutustega• Tehnika individuaaliseerimine vastavalt võimetele• Uute tehnikaelementide arendamine
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Treeneri vajalikud oskused ujumistehnika õpetamiseks
• Liigutuste sõnastamise ja ettenäitamise oskus • Enesekontrolli võtete õpetamise oskus• Vigade nägemise oskus• Vigade põhjuse analüüsi oskus• Vigade parandamise metoodika oskus• Uute elementide genereerimise oskus• Tehnika individualiseerimise oskus• Tehnikaelementide põhjendamise teadmised• Võistlusmääruste alased teadmised
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika analüüs• Videoanalüüs kõikide ujumisviiside , startide ja pöörete
tehnikast • Kõikude ujumisviiside tippujujate tehnika videod ja Eesti
ujujate videod on internetis aadressil:• http://web.me.com/swimrein