Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011

39
24/09/04 Prof. Rein Haljand Ujumistehnika ja selle Ujumistehnika ja selle õpetamine õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011

description

Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011. Ujumistehnika teoreetilised alused. Ujumistehnika alused käsitlevad suhteliselt keerulisi inimese ja vee vahelisi mõjusid ujumisliigutuste sooritamisel. Ujumistehnika alused. - PowerPoint PPT Presentation

Transcript of Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011

Page 1: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika ja selle Ujumistehnika ja selle õpetamine õpetamine

Prof. Rein Haljand

Tallinna Ülikool2011

Page 2: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika teoreetilised alused

Page 3: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Ujumistehnika alused käsitlevad suhteliselt keerulisi inimese ja vee vahelisi mõjusid ujumisliigutuste sooritamisel

Ujumistehnika alused

Page 4: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Mõisted ja terminoloogia

• Liikumine- see on kere või osade asendi muutumine - võib olla kas sirgjooneline- pöörlev ja ernevates suundades- üles, alla, kõrvale.

• Kiirus - see on väärtus, mis peegeldab liikumise kvaliteeti- aeglane ,kiire

• Kiirendus on väärtus millega iseloomustatakse kiiruse muutumist ajas - negatiivne või positiivne, kiirenev või aeglustuv ( + vaba langemise kiirendus!)

Page 5: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Jõud on mõiste mis paneb keha liikuma, või muutma tema liikumise suunda- edasiviiv jõud, takistusjõud - veetakistus. Ujumises kasutatakse jõudu ka kui rõhku veele

• Mass on iseloomulik keha materjalile ja hulgale, mis tekitab vastavat inertsi

• Inerts on keha omadus, mis oleneb massist ja nõuab erinevat jõudu , siis kui tahame paigalolevat objekti panna liikuma , või siis kui teda peatada

• Kaal on gravitatsioonijõud ,millega meid Maa oma poole tõmbab

Page 6: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Vee omadused • Vesi ja ka õhk on ained , mis nendele mõju

avaldamisel pidevalt deformeeruvad

• Vee tihedus , viskoossus on vee omadus, mis on siiski erinev, sõltuvalt temperatuurist - külmem vesi on enam tihe

Page 7: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Vee rõhk - on rõhk, mida vesi, mis asetseb ülalpool avaldab veele allpool

• ja on ka rõhk, mis tekib vee liikumisel ja ujuja liikumisel vees - võib olla negatiivne ja positiivne

• Ujuvus ehk üleslükkejõud on jõud vastavalt Archimedese seadusele

Page 8: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Ujuvuse raskuskese on punkt , mis oleneb erinevate kehaosade vee all ja vee piiril olemise astmest ja erikaalust

• Voolujoonelisus on keha omadus, kus vee vool tema ümber säilitab kogu aeg head liikumise kiirust ja ühesugust suunda

Page 9: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Turbulentne vee vool - ebastabiilne erinevate keeristega vee liikumine

• Laminaarne vee voolamine - ühtlane sujuva pideva kiirusega vee liikumine

• Ründenurk on keha vees liikumise nurk liikumise suuna suhtes- meil ujuja kere ründenurk

Page 10: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Vee omaduste keerulisemad mõisted

• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab vees liikuva keha suurust ja inertsi ( on erinev käelaba tõmbe ja jalalöögi puhul)

• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab lainetakistust ujuja ümber vette sukeldumisel ja on erinev ujuja pikkusest olenevalt (pikemal ujujal eelis)

• Kiirenduse koefitsient -arvestab kiirendusega vees liikumisel objekti pikkust (pikemal ujujal jälle eelis)

Page 11: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Veetakistuse koefitsient ,mis arvestab vees liikuva keha pikkust ja liigutuste sagedust - näiteks delfiini jalalöögid vee all -

• 1,54 ujumisel

• 1,32 veealustel jalalöökidel

• 0,25 -haikalal

• 0,18- lõhekalal

Page 12: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Veetakistus ja edasiliikumine

• Ujumiskiirus olenbki sellest - kui palju saaks vähendada veetakistust ja kui palju saaks suurendada tõmbejõude

Page 13: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Vees liikuva objekti kuju takistus• Lennukitiiva (veetilga) kuju takistus ja

üleslükkejõud• Passivne takistus- sirutatud ujuja kuju• Aktiivne takistus- liigutustega ujuja kuju• Hõõrdetakistus- naha ja kostüümide pind• Lainetakistus- vee erinev lainetuslik liikumine• Tekkinud õhuosakeste (õhumullide) takistus

Page 14: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Suurem kiirus - suurem takistus• Ära vähenda kiirust et vähendada takistust

vaid vastupidi vähenda takistust et suurendada kiirust !

• Käte tõmme peab alati olema kiirenev et suurendada käelabaga tekitatud jõule hea takistus

Page 15: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Kõrgem kere asend - väiksem kere kuju takistus, kuid suureneb lainetustakistus

• Vee all enam kui 1m -, seisev vesi ja väiksem lainetakistus , jõudude rakendus parem

• Spetsiaalsed kostüümide materjalide pinnad avaldavad väiksemat takistust kui nahk

• Põhja effekt - 2m sügav ujula või enam on hea • Blokeerimise effekt - tunneli mõju kui seinad

on ligidal- 10 rajaga ujula!• Suure laine effekt -50m ja 100m sprindi laine

pöördes

Page 16: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Ujuja asend laines - tekib 2-3 lainet

• Pikem ujuja - laine pikem , takistus väiksem

• Suurem kiirus väiksem lainetustakistus

• Suurem kiirendus suurem lainetustakistus

Page 17: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Väline interferents- teise ujuja “tuules” ujumine• Sisene interferents - erinevate kehaosade teineteise

läheduses liigutamine vees- jalgade omavahelised liigutused kroolis ja selili, käte liigutuste mõju kerele ja jalgadele.

• Aerutamise taoline tõmme tõuge - effektiivsem võrreldes sik-sakk tõmbega

Page 18: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Glisseerimise effekt

• Teaduslikult võimatu kuna ujumiskiirus peaks olema üle 4 m/sek

• Praktiliselt siiski tunnetav

Page 19: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Tõmbe effektiivsus oleneb

• Käelaba ja käsivarre suurusest

• Käelaba ja käsivarre kujust

• Käelaba ja käsivarre asendist

• Tõmbe suunast

• Tõmbe kiirusest

• Tõmbe kiirendusest

Page 20: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Kõrge küünarnuki asend

• Parim jõu rakenduse poolest , kus kangi õlg on kerele lähemal ja väiksem

• Parim selja ja rinna lihaste rakenduse poolest tõmbesse

• Parim tõmbe suuna poolest eest-taha

• Parim õlaliigese fikseerituse poolest- hoiab ära õlaliigese traumad

Page 21: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Tõmbe kiirendus

• On vajalik lihastöö sesukohalt

• On vajalik veetakistuse ja propulsiooni seisukohalt

• Liig varajane tõmbekiirendus tekitab tõmbe lõpuosas aeglustuse ja ei ole effektiivne

• Kiirendus peab jätkuma tõukeosa lõpuni!

Page 22: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Sirge käega käe etteviimine kroolis

• Aitab paremini haarata kaasa kere liikumist ette

• Toimub kiirendusega ja aitab tõmbekäel ka kiirendusega tõmmet sooritada vee all

• Analoog seliliujumise käte etteviimisega

• Mõnevõrra halvem käelihaste lõdvestus

Page 23: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Jalgade töö

• Nii effektiivsust, edasiviivat jõudu tekitav funktsioon kui stabiliseeriv roll (krool/selili)

• Veealused delfiinijalalöögid effektiivseimad optimaalse tempoga -ca 150 lööki/minutis

• Rinnulibrassi jalalöök - väga oluline element• Stardihüppe ja pöörete tähtsaim tegevus

Page 24: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Kere liigutused suurendavad takistust, kuid on mõningal juhul vajalikud jõudude

ülekandmisel ühelt kehaosalt teisele

• Üles alla

• Külgedele

• Hingamisest tekkivad kere kõikumised

• Rullumised külgedele

• Õlavöö kõikumised

• Puusavöö kõikumised

Page 25: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Vette sukeldumine

• Parim viis - läbi ühe väikese augu- “nõelasilma” ja läbi kitsa “toru” - Väiksem hõõrdetakistus ja lainetakistus ja vähem õhuosakeste takistust

Page 26: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumise tempo

• Mõiste, mis iseloomustab ujumisliigutuste sagedust

• Väljendatakse korduvate ujumisliigutuste arvuna 1 minuti jooksul

• Kõrge tempo ( näiteks üle 60 tsükli/minutis) on väga suure energiakuluga tegevus

• Madal tempo - erineb liiga palju reaalsest tehnikast

• Optimaalne tempo - individuaalne ja otstarbekas

Page 27: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumise “samm”

• Mõiste , mis iseloomustab ühe korduva liigutustsükliga läbitud teepikkust

• Kuna basseini pikkus on konstantne, siis loetakse tõmbeid (tsükleid) selle läbimisel

• Väiksem arv tõmbeid/suurem samm on ujumistehnika ratsionaalsuse näitajaks

Page 28: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Liigutuste ja hingamise rütm

• Ajaline rütm on mõiste , mis avab korduvate liigutuste või hingamistegevuse erinevate elementide ajalise kestuse erinevuse

• Sissehingamine : Väljahingamine• Käte veealune tõmme : veepealne etteviimine• Tõmme : Tõuge: Jalalöök .. jne• Ühtlane rütm - hea liigutuslik vilumus• Paljuski seotud akustilise liigutustajuga,

muusikaalsusega

Page 29: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ratsionaalse tehnika analüüsi printsiibid

-vältida liigseid liigutusi-rakendada edasiviivaid jöude-vähendada takistavaid jöude-kindlustada jöudude ülekanded ühelt kehaosalt teisele lukustatud liigeste kaudu õiges suunas ja õigeaegselt-kindlustada lihaste töö ja lõdvestuse optimaalne vahekord-saavutada hingamistegevuse ja liigutustegevuse kooskölastatus

Page 30: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumisliigutuste analüüs Liigutuste osade, faaside , tehnikaelementide

analüüs

Kooskõlastuse, koordinatsiooni analüüs• Kehaosade (käed, jalad, kere) tegevuse analüüs• Pooside, asendite analüüs• Kestus, rütm, tempo, samm• Kaugused, kõrgused, laiused, sügavused

amplituudid, nurgad • Kiirused, kiirendused

Page 31: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Individuaalsete kehaliste võimete tehnikas rakenduse analüüs

• Jõu rakenduse analüüs• Painduvuse kasutamise analüüs• Kiiruse ja kiirenduste oskuse analüüs• Vastupidavuse taseme mõju analüüs• Osavuse ja koordinatsiooni puudulikkuse analüüs

• Tehnika kohandamine vastavalt momendi seisule

Page 32: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika elementide resultatiivsuse analüüs

• Tehnikaelementide effektiivsuse määramine

tehnika parameetrite mõõtmise kaudu:

Võrdlus tehnika elementide individuaalsete parameetrite arengust

Võrdlus maailma parimate tehnikaga

Page 33: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumisliigutuste tehnika õpetamise-õppimise protsess

• Algõpetuse etapp- veega kohanemine• Vajalike kehaliste võimete arendamine• Praktilised imitatsioonid kuival ja vees• Enesekontrolli võtete omandamine• Vigade analüüs ja parandamine

• Didaktiliste printsiipide rakendus: visualiseerimine, näitlikustamine, individuaalse ja

grupiõpetamise seostamine

Page 34: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Mõtestatud imitatsioonharjutused kuival

1.Asendite, tegevuse alg ja lõpp pooside imiteerimine koos staatilise lihaspingutusega, (kinesteetilise mälu arendamine)

2.Aeglane ( kontrollitava kiirusega) ujumisliigutuse või tehnikaelemendi osade imiteerimine

3.Treeneri suuline seletus ja nõuanded , samuti teiste ujujate abistav osa imitatsioonharjutuste sooritamisel

Page 35: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Mõtestatud tehnikaharjutused vees

• Harjutused kehaosade liigutuste sooritamiseks eraldi (käed, jalad) tähelepanuga peamisele ülesandele, nõudele

• Harjutused tehnikaelementide täiustamiseks tähelepanuga kvaliteedi või tulemuslikkuse arendamiseks

• Harjutused terviklikule ujumisviisile tähelepanuga õigele kooskõlastusele

Page 36: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Teadmised, oskused, vilumused

Õpetamise ja õppimise protsessi nõuab ka kontrollimist:• -Ujumistehnika ja võistlusmääruste alaste teadmiste

kontroll (küsimused treeneri poolt)• -Ujumise tehnikaelementide oskuste kontroll (ülerõhutatud

elementide ettenäitamine treenerile)• Vilumuste kontroll (tehnika filmimine, testimine analüüs,

hindamine, detailne nõuete täitmise analüüs)

Page 37: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Enesekontrolli võtted ja tehnika täiustamine

• Ideomotoorne treening tehnikaelementidest• Spetsiaalsed tehnikaharjutused teadvustatud

tunnetusega • Tehnikaharjutused koos funktsionaalse

ettevamistuse harjutustega• Tehnika individuaaliseerimine vastavalt võimetele• Uute tehnikaelementide arendamine

Page 38: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Treeneri vajalikud oskused ujumistehnika õpetamiseks

• Liigutuste sõnastamise ja ettenäitamise oskus • Enesekontrolli võtete õpetamise oskus• Vigade nägemise oskus• Vigade põhjuse analüüsi oskus• Vigade parandamise metoodika oskus• Uute elementide genereerimise oskus• Tehnika individualiseerimise oskus• Tehnikaelementide põhjendamise teadmised• Võistlusmääruste alased teadmised

Page 39: Ujumistehnika ja selle õpetamine  Prof. Rein Haljand Tallinna  Ülikool 2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika analüüs• Videoanalüüs kõikide ujumisviiside , startide ja pöörete

tehnikast • Kõikude ujumisviiside tippujujate tehnika videod ja Eesti

ujujate videod on internetis aadressil:• http://web.me.com/swimrein