Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised – hetkeolukord ning ettepanekud!
-
Upload
gerd-tarand -
Category
Documents
-
view
705 -
download
2
Transcript of Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised – hetkeolukord ning ettepanekud!
Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised – hetkeolukord ning ettepanekud!
Eurostudent’i uuring
Eurostundent – Euroopa riike ühendav uuringuprogramm, mis on suunatud tudengite sotsiaalmajandusliku olukorra kaardistamisele
Loob riikide sotsiaalsete dimensioonide võrdlemiseks tugeva aluse
Seab üldised Euroopa standardid sotsiaalse dimensiooni arendamiseks
Sotsiaalse sfääri peamised rahastamisallikad
Vanemate panus -> otsene ja kaudne toetus
Riigi panus: toetused, edukuse põhised, tausta põhised, segasüsteemid
Tudengite isiklik panus süsteemi
Eurostudent III
Eurostudent toob välja, et nii riiklik panus kui ka vanemate toetus peaksid esimese astme tudengitel ( bakalaureuse astme tudengid, keskmiselt 21 ja nooremad) moodustama toetamisallikate tüve
Eestis vähem jõukamate tudengite kuu keskmine sissetulek moodustab 2/3 Eesti keskmisest palgast
Eesti tudengi sissetulekute jaotus
Sissetulekuallikad:
60% töö
33% perekond
7% riik
Riiklik toetusprotsent on üks madalamaid Euroopas, samale tasandile jäävad vaid Portugal ja Tšehhi.
Tudengite üldine töötamine
on täiendussissetulekuks riigi ning vanemate toetusele;
sissetulekuallikas õpingutega mitte seotud kulutuste katteks;
töötamine õpingute ajal on kontaktide loomise eesmärgil ning üleminekuks õppestaadiumist tööturule oluline;
isegi osalise koormusega töötamine mõjutab üliõpilase pühendumust õpingutele.
Eurostundent III andmed
Riikliku panuse erinevused
Tudengit vaadeldakse kui indiviidi, kelle sissetulek on tema vanematest sõltumatu, seega toetamiste skeemi ei arvestata tema vanemate sotsiaal-majanduslikku päritolu;
Tudengit vaadeldakse kui suurt last, kelle sissetulek ning perekondlik sotsiaal-majanduslik taust on omavahel tihedat seotud.
Nendest kahest eraldiseisvana käsitletakse edukusepõhist toetamist.
Eurostundent III andmed
Kõrghariduse rahastamine
Segasüsteem: riiklik koolitustellimus ning tudengite poolt finantseeritavad õppekohad.
RKT tellimus 2008/2009 6 534 kohta
RE kohtadel 54% tudengitest
REV kohtadel 46% tudengitest
HTM, märts 2009, ülevaade
Peamised kuluallikad:
Õppemaksude kõrval suurimaks tudengite kuluallikaks on majutuspinnad.
Eestis 43% tudengitest maksavad oma elamispinnakulud iseseisvalt ning 57% on toetatavad vanemate poolt.
Eurostundent III andmed
Eurostudent III
Eurostudent väidab, et mida tugevam on riigi majandus seda väiksem on üliõpilase enda panus õpingu kulude katmiseks.
Küsimus ei ole mitte õppemaksude summas, vaid viisides, kuidas vahendid kõrgkoolidesse jõuavad ning kuidas peavad tudengid oma õpingute jooksul isiklikult panustama.
Eurostudent III: ebavõrdsus
Eestis kehtib tudengitevaheline ebavõrdsus (veel halvem olukord vaid Türgis) , kus õppeasutused küsivad tudengitelt nende sissetulekutega mitte proportsioonis olevaid õppeteenustasusid, ning riik ei arvesta oma põhimõtetes üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta.
Eestis valitsev poliitiline olukord
Riigi majanduse arendamiseks on vaja kulukat ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mille rahastamine peab toimuma läbi indiviidide isiklikku panuse st kehvemast majandusliku taustaga perekonnast pärit noored maksavad kinni süsteemi arendamise.
EÜL sotsiaalmajandusliku olukorra uuring
2/3 eesti tudengitest töötab täisajaga ning 83% ütlevad, et nad ei saaks tööl käimata hakkama;
50% tudengitest on kogu õpingute jooksul vanemate poolt toetatud:- Toidukaubad 58%- Riietus 33%- Tarbeesemed 41%
Õppelaen
56% tudengitest on laenu võtnud
Keskmine laenatav summa aastas 32 691.2 krooni
27% tudengitest võtab õppelaenu igal õppeaastal
Kui paljud on hädas juba täna õppelaenu tagasimaksmisega?
2003. a õppetoetuste seadus
eesmärgiks on motiveerida tudengit täiskoormusega õppima ja lõpetama nominaalajaga– põhitoetus – 1000 krooni – täiendav toetus – 500 krooni
saamise tingimused:– täiskoormus– õppekava riiklik koolitustellimus – keskmine hinne
Tegelik olukord
toetus kättesaadav ainult 14% tudengitest;
toetus ei jõua tõeliste abivajajateni;
toetussumma ei kata kaugeltki põhivajadusi (üür,
õppematerjalid, toit jne).
Üliõpilaste panus kõrghariduse finantseerimisse
Rahastamine üliõpilase kohta (2005 OECD)
Riigi poolt makstud stipendiumid/toetused
Õppemaksud, 2005 (OECD)
Edasise osas..
2007. aasta suvel kutsus Haridus- ja Teadusminister kokku õppetoetuse seaduse muutmise töörühma;
2008. aasta jaanuariks valmis uue õppetoetuste seaduse kontseptsioon, mis Riigikokku ei ole veel jõudnud. Kas jõuab?
Hetkel moodustatakse jälle uut õppetoetuste töörühma, mille koosseis pole veel kinnitatud.
Süsteemi läbipaistmatus
“Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus on suunatud õppeasutustele, kes pole kohustatud aru andma, mitmele üliõpilasele õppetoetust maksti. 2008. aastal 14% ja täiendava toetuse saajate osakaal 16%. Õppetoetuste eelarve 2008. aastal oli 144, 2 miljonit krooni.”
HTMi vastus toetuse saajate hetkeolukorra kohta. 07.05.2009
Meie ettepanekud...
Õppetoetuste süsteem kiiremas korras Riigikokku (vajaduspõhisus + stipendium);
Doktorantide toetustesüsteem peab enam arvestama, et noor teadlane saaks pühenduda õppe- ning teadus- arendustegevusele;
Eesti kõrghariduse rahastamissüsteemi tuleb muuta (vajalikud uuringud + töörühm kontseptsiooni kokkupanemiseks);
Tänan tähelepanu eest!