Tuulest ja ilmaennustamisest - saaremaasurf.ee · Tuul ja miks see tekib • Õhurõhu...
Transcript of Tuulest ja ilmaennustamisest - saaremaasurf.ee · Tuul ja miks see tekib • Õhurõhu...
Veidi ajalugu• Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega• Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri
(G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat.vastavalt 1632,1641,1657)
• Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860-ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuksvaatlusandmete kiire edastamise
• Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (GlobalTelecommunication System- GTS)
• Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical WeatherPrediction-NWP models
• NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF– piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM,
ALADIN
Õhurõhu jaotus maapinnal• Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva
maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääriõhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalseltning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt→on kaõhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemalpoolkeral on 4 õhurõhuvööndit.
• Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseksreljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abilkujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutabisohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatudmaapinnareljeefi geograafilisel kaardil
• Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes onõhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks(antitsüklon)- tähistatuna K, H (high, hoch) ja keeristkeskmes madalaima õhurõhuga madalrõhkkonnaks(tsüklon)- tähistatuna M, L (low), T (tief)
Atmosfääri üldine tsirkulatsioon e. globaalneõhuringlus
• Lihtsaim teoreetiline skeem- ekvaatori lähistelsoojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jaheõhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole
• Aga arvestada tuleb- 1.C, R muudavad õhu liikumise suunda2. Laialdaste mere ja maismaa alade erinev
soojenemine ja jahtumine→mõjutab kõrg- jamadalrõhkkondade paiknemist→õhu liikumist
3.Kõrged mäestikud-takistavad maapinnalähedasteõhumasside liikumist
• Päikesekiirguse tsonaalne jaotus+eelpoolnimetatudtegurid→ kujuneb õhurõhu ja valitsevate tuulte tsonaalnejaotus
Tuul ja miks see tekib• Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu
horisontaalse liikumise - tuule.• Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud
gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alaltmadalama rõhuga ala poole
• Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e.õhurõhu gradient seda tugevam on tuul
• Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiirestiühtlustuks, kuid lisanduvad– Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje.– hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule)
suunaga– tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont
Tuul tsüklonis ja antitsüklonis• Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt .
Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/antitsüklonaalse kõveruse järgi
•...puhub tuul kellaosuti liikumisesuunas keskpunktist väljapoole
•...puhub tuul vastu kellaosutiliikumise suunda keskpunkti poole
Madalrõhkkonna e. tsükloni...• ...tekkele aitavad kaasa
– õhumassi soojenemine– → sooja õhu tõus– → õhukihi paksuse
suurenemine– → kõrgemates õhukihtides
õhu laiali voolamine -divergents
– → madalamates õhukihtidessuureneb õhu vertikaalneäravool - PVA
– → õhurõhk langeb– → ümbritevatelt kõrgema
rõhuga aladelt voolab õhkmadalama rõhu poole (Znkeskme poole) - konvergents
– → Maa pöörlemine kallutabkõrvale
– → kellaosuti liikumiselevastassuunas (põhjapoolkeral)
Madalaim registreeritudõhurõhk 12.10.1979.a. 870mb Vaikse o. orkaan Tipsilmas
Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid...• ... on suured õhukeerised ja• tekivad, kui õhumass jahtub
kas külmema maa võiveepinna kohal– keskosas rõhk kõige kõrgem– õhu liikumine kellaosuti
suunas keskmest väljapoole• Antitsükloni arengustaadiumid
– Noor Az• madal baariline moodustis (ca
3km)• õhurõhk kasvab kiiresti
– Maksimumarengus Az• Õhurõhk püsib keskosas
muutumatuna• Ulatub vähemalt 3,5-4 km
kõrguseni• Läbimõõt võib ulatuda
tuhandete kilomeetriteni– Lagunev Az
• Õhurõhu langus
Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5gradienttuule kiirusest 3-5 kmkõrguselKui antitsüklonil on isobaaridringikujulised, liigub see suurimaõhurõhu tõusu suunas
Kõrgeim registreeritud õhurõhk1083,8 mb 31.12.1968.a. Agatajärvel Siberis
Õhumassid• Pikemat aega
kindlatesaluspinna- jakiirgustingimustesseisnud õhkomandab sarnasedmeteoroloogilisedomadused(temperatuur,niiskus)- formeerubõhumass
• Erinevateomadustegaõhumasside kitsasteraldusvööndit nim.frondiks
Euroopasse jõuavad õhumassid -
• Arktiline kontinentaalne õhk-formeerub Gröönimaa ning arktilistemerede ja saarte jää kohal
• Arktiline mereline õhk- formeerubPõhja-Jäämere lääneosa vaba veekohal
• Parasvöötme kontinentaalne õhk-kujuneb Euraasia mandri kohal, sageliarktilisest õhust
• Parasvöötme mereline õhk- formeerubAtlandi ookeani põhjaosa kohal
• Troopiline kontinentaalne õhk- suvelformeerub Musta ja Kaspia mereümbruses, Kesk-Aasia ja Alam-Volgamaade kohal; talvel Põhja-Aafrika, Väike-Aasia või Afganistanikohal
• Troopiline mereline õhk-formeerubAssoori saarte piirkonnas
Frondi liigid• Eristatakse järgmisi frondi
põhitüüpe• Soe front –
– soojem õhumass liigub külmapeale
– liigub harilikult 20-30 km/h• Sooja frondile iseloomulik
– lai pilvesüsteem– pilveala põhiliselt enne fronti– laussajud
• Külm front– külmem õhumass liigub sooja alla
• Külmale frondile iseloomulik– liigub kiiremini kui soe front– 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui
soojal frondil– peamine pilvemass frondi taga– valdavalt hoogsajud
soe ja....
külm front
Sooja frondi ilm• Enne fronti
– õhurõhu intensiivne langus– tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva– sadu 200-300 km enne fronti
• suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevadhoogsajud
• talvel lumi ja tuisk• Peale fronti- soe sektor
– Õhurõhu langused vähenevad– Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb– Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine– Suvel
• rünkpilved– Talvel
• madalad pilved• allajahtunud sademed, jäide
Külm front
• Frondi saabumine eiole varakult märgatav
• Külma frondigakaasnevad tugevadpuhangulised tuuled
• Külma frondi alaliigid– aktiivne külm front– väheaktiivne külm
front
Aktiivne külm front• Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h• Frondi ees järsk õhurõhu langus• Soe õhk on sunnitud mööda
frontaaltasapinda tõusma-– Arenevad võimsad rünksajupilved
Cb– Läätsekujulised kõrgrünkpilved
Altocumulus lenticularis• Intensiivne äike• Tugevad sajud, rahe• Tormituul-pagid,tromb, vesipüks• Tugev turbulents
• Frondi järel– kiire õhurõhu tõus– tuul pöördub järsult paremale,
püsib tugevana• Hoogsademed külma frondi eel
Väheaktiivne külm front• Frondi lähenemisel
– Õhurõhk järsult langeb– Tuul muutub puhanguliseks
• Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soefront
– Nimbostratus– Fractonimbus– Altostratus– Cirrostratus– Cirrus
• Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus• Pilvetsoon 300 km• Sajutsoon 200 km, frondi järel• Talvel
– Laussademed– Pilvede ülemine piir 4-5 km
• Suvel– ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud,
äike,puhanguline tuul– Pilvede kõrgus kuni 10 km
Okludeerunud frondid• Soe front liigub aeglasemalt, külm
front kiiremini → jõuab soojalejärele→tekib liitfront e. oklusioonifront(lad. k. occludere - sulguma)
• Oklusioonipunkt- kohtmaapinnalähedasel sünoptiliselkaardil, kus soe ja külm front liituvad
• Soe õhk surutakse üles→tekibkeeruline pilvede süsteem
• Okludeerunud frondid täituva tsüklonipiires
• Okl. front vähem aktiivne kui soe jakülm front
• Okludeerunud frondid võivad olla– külma tüüpi– sooja tüüpi
Ilm oklusioonifrondi piires• Ilmastikuolud väga keerulised• Põhiliselt kihtpilvisus, milles selgemaid laike• Sademed mõlemal pool frondijoont – põhiliselt
laussademed• Sademete tsoon 100-200km• Keerulisem olukord suvel
– Järsult üles surutud sooja õhu niiskusest arenevadvõimsad rünkpilved (kuni tropopausini) →intensiivsedhoogsademed, äikese ja tugevneva tuule oht
Numbrilised ilmaennustusmudelid• Numerical Weather Prediction (NWP) models –
järgnevate päevade ilma väljaarvutamine– Andmed
• tänased ilmaandmed• varasemad kliimaandmed
– Arvutused• aluseks termo- ja hüdrodünaamika võrrandid• võrrandite numbrilise lahendused viiakse lõplikele vahemikele
ruumis ja ajas- mõtteline kolmemõõtmeline võrgustik– harvem võrgustik-ebatäpsem prognoos– tihedam võrgustik- arvutamisaeg pikem, vaja enam arvutimälu- ja
mahtu• Horisontaalne dimensioon – maapinnalähedane isobaarväli ja
meteoroloogilised elemenid• Vertikaalne dimensioon – kõrgemate õhukihtide isobaarväli ja
meteoroloogilised elemenid– Baasiks
• Võimas riistvara• Üha täiustatavad arvutusprogrammid
Hüdrostaatilised ja mittehüdrostaatilised• Hüdrostaatilised mudelid
– Keskpikk prognoos (kuni 2 nädalat)– Rõhuasetus keskmistel parameetritel– Lihtsustus- hüdrostaatiline lähendus- dünaamika
võrrandeist on välja jäetud vertikaalsed kiirendused• Mittehüdrostaatilised mudelid
– Väga suure lahutuvusega– Rõhuasetus detailsusel– Dünaamika võrrandeis on arvestatud vertikaalseid
kiirendusi• Konvektiivsed protsessid• Orograafia mõju
– Vajalik detailne kliimaandmebaas
Ilmaennustusmudelite jaotus...• ...kestuse ja geograafilise ulatuse alusel• Üldtsirkulatsiooni e. kliimamudelid
– Hõlmavad terve maailma– Võrgusammu pikkus 50-400 km– Ennustuse pikkus üle 2 nädala
• Keskmise ennustusulatusega mudelid– Hõlmavad terve maailma– Võrgusammu pikkus 20-100km– Ajaline samm 2-15 min– Ennustuse pikkus kuni 2 nädalat
• Piiratud ala mudelid– Hõlmavad maksimaalselt kuni ¼ maakerast– Võrgusammu pikkus 10-50 km– Ajaline samm 1-5 min– Ennustuse pikkus kuni 5 päeva
• Mesomastaapsed mudelid– Prognoositava ala läbimõõt 500-3000km– Võrgusammu pikkus 1-20 km– Arvutavad kohalikku ilma-äikesepilvede areng, mäestikemõju
Keskmise ennustusulatusega mudelid
• Liikmesriigid– Belgium, Denmark, Germany, Greece,
Spain, France, Ireland, Italy, Luxembourg,the Netherlands, Norway, Austria, Portugal,Switzerland, Finland, Sweden, Turkey,United Kingdom
• Koopereerunud liikmed– Czech Republic, Montenegro, Estonia,
Iceland, Croatia, Lithuania, Hungary,Morocco, Romania, Serbia, Slovenia andSlovakia.
ECMWF (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts) - EuroopaKeskmise Pikkusega PrognoosideKeskus. Reading (UK)(http://www.ecmwf.int/products/) –globaalmudel
Ennustusedkuni 10 päevaaastaaja (seasonal) ennustused
Võrgustik55 km
Keskmise ennustusulatusega mudelid• USA-s ilmamudelid NCEP (National Centre for Environmental Prediction),
Maryland• 4x ööpäevas• Mudeli väljund ca 1h pärast• GFS (Global Forecast System)• NGM (Nested Grid Model)
– 160 km sammuga võrgustik– 4x ööpäevas– 48h 3-tunnilise ajasammuga
• Spectral (AVN), and Global Spectral Model (GSM)– 4x ööpäevas– 120 h- globaalmudel
• Medium Range Forecast (MRF)– 2x ööpäevas– 240h
• http://www.arl.noaa.gov/ready.html– READY - The Real-time Environmental Applications and Display sYstem– http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html– http://www.westwind.ch/?page=gfs3
Keskmise ennustusulatusega mudelid• UKMET – UK Metoffice
– Inglise Ilmateenistuse mudel– Exeter– 70km võrgusamm– http://www.westwind.ch/?page=ukmb– http://www.metoffice.gov.uk/weather/europe/surface_
pressure.html• JMA – Jaapani Ilmateenistuse globaalmudel• GEM – Kanada Ilmateenistuse globaalmudel• GME- Saksa Ilmateenistuse globaalmudel
– http://www2.wetter3.de/fax.html
Piiratud ala mudelid• HIRLAM (High Resolution Limited Area
Model)– Holland (http://knmi.nl/hirlam), Hispaania,
Iirimaa, Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani– Eestis HIRLAM arendus http://.emhi→ilmaprognoosid→HIRLAM mudel
• koostöös EMHI, TÜ, kokkulepel FMI-ga
Radari kasutus• Lühiajaliste ilmaennustuste koostamisel üldsusele
– Äikesetormide kujunemine• Rahe võimalikkus
– Rohked sademed– Järsud muutused atmosfääris – ilmanähtuste pidev
monitooring raadiuses 250-300 km (suvel suurem, talvelväiksem)
• Lühiajalisel ilmaennustusel lennunduses• Jõgede tulvavete ennustamisel• Juriidilis-õiguslike küsimuste lahendamisel ilmast tingitud
kahjustuste korral• EMHI Sürgavere radari pilt viimase 3h pilvede seisust
kättesaadav www.emhi.ee →Ilmavaatlused→Radar→CAPPI
Miks tekib tuul•Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis onsuunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole
Mida suurem onõhurõhu muutuspikkusühiku kohtae. õhurõhugradient sedatugevam on tuul
Tuul on samagradiendi korraltugevamantitsüklonaalsekui tsüklonaalsekõveruse korral
Tuulepuhangud on keskmisest tuulest 5 m/s tugevamadKülmas õhumassis võivad tuulepuhangud 10-15 m/stugevamad olla
Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnasTuul puhub...
...madalrõhkkonnas vastukellaosuti liikumise suunda...kõrgrõhkkonnas kellaosutiliikumise suunas
Tuule baariline seaduspõhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot):kui seista seljaga vastu tuult, siisasub madalrõhuala vasakul janatuke eespool ning kõrgrõhualaparemal ja veidi tagapool
Briis- lokaalne tsirkulatsioon• Briisi tekke põhjuseks
– Maapind soojeneb ja jahtubkiiremini
– Meri soojeneb ja jahtubaeglasemalt
• Briisi tekkeks soodsaimadtingimused kevade lõpus ja suvealguses – temperatuurideerinevused kõige suuremad
• Briisi tekke mehhanism– maapinna kohal soojenenud õhk
tõuseb 0,5-2 km kõrgusele →tasakaaluks voolab selle asemelemerelt külmem õhk
– Ülalpool liigub õhk mere poole jalaskub mõne aja pärast allapoole
• Briisi tekkeks soodsad tingimused– Ebastabiilne ilm– Temperatuuride erinevus peaks
olema 8°C
Merebriis hakkab tekkima paar tundienne keskpäevaMerebriis vaibub umbes kella 21-ksSoome lahel merebriisi max kiirus 6-9m/sMerebriis ulatub
merel 10-15 km rannikustsisemaal 15-20 km rannikust
Maabriis• Maabriis – tekib öösel, kui maapind jahtub
kiiremini kui meri• Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis
Tuul...• ...on üks muutlikumaid ilmaelemente• Tuule prognoos põhineb
– õhurõhu välja prognoosil s.t. prognooskaartidel, kus isobaarideabil joonistuvad välja Z, Az, madalrõhulohud, kõrgrõhuharjad
– Jälgida baariliste moodustiste arengut• Zn süvenemist või täitumist• Az tugevnemist või lagunemist
– Jälgida gradienttuult• suunda, kiirust
– Tegelik tuul maapinnalähedases kihis• kaldub hõõrdejõu mõjul madalama rõhu suunas• Kiirus on väiksem gradienttuulest
– Suurte kiiruste korral erinevus väiksem– Väikeste kiiruste korral suurem
• Järgib õhutemperatuuri ööpäevast käiku– Lineaarne sõltuvus – päeval tuule kiirus suurem, öösel väiksem
Tuule kiirus• Tuule kiirust
mõõdetakse m/s• Prognoosides
kasutatakse• m/s; km/h; miili/h;
sõlmedes• 1 sõlm = 0,51 m• Inglise admirali sir
Beaufort`i tuuletugevuse skaala
Tuule kiirus• Tuule kiirust
mõõdetakse m/s• Prognoosides
kasutatakse• m/s; km/h; miili/h;
sõlmedes• 1 sõlm = 0,51 m• Inglise admirali sir
Beaufort`i tuuletugevuse skaala
Tuule suund
Tuule suunaks on ilmakaar, kust tuul puhubTuule suunda määratakse rumbides, kasutatakse 4, 8 või 16 rumbi4 põhirumbi – N, E, S, W, ülejäänud tuletatakse neist
http://www.fmi.fi/saa/meri.html (23.08.09 kell 12UTC)
Suomenlahden itäosa:Voimistuvaa kaakonpuoleistatuulta, yöstä alkaen 4-8 m/s. Hyvänäkyvyys.Suomenlahden länsiosa:Voimistuvaa kaakonpuoleistatuulta, yöstä alkaen 6-10 m/s. Hyvänäkyvyys.Pohjois-Itämeren itäosa jaSaaristomeri:Etelän ja kaakon välistä tuulta 8-12m/s. Hyvä näkyvyys.Pohjois-Itämeren länsiosa jaAhvenanmeri:Etelän ja kaakon välistä tuulta 10-14 m/s. Huomenna tuuli heikkenee,päivällä lounaistuulta 4-8 m/s.Enimmäkseen hyvä näkyvyys
Lainetus• Väinameri on on Läänemere teistes osades tekkivale lainetusele
hästi suletud.• Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri laineid nõrgestamata läbi,
kohaliku lainetuse areng on Väinamere väikese pindala tõttupiiratud.
• Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamastitekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on24-26%.
• Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m jakõrgusega 0,4-0,6 m.
• Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuseedasist arengut.
• Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksatugevam– Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib
suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni.– Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal
muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees.
Hoovused• Meie rannikumere hoovused on äärmiselt
muutlikud, sõltudes– tuulest– veetasemest– vee erinevast tihedusest
• Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehkkellaosuti likumisele vastassuunaline veeringluss.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuundmeie läänerannikul on lõunast põhja, Soomelahe lõunarannikul aga läänest itta.
Hoovused• Väinameres pikemaajaliste nõrkade tuulte korral (3 m/s)
saab jälgida püsihoovusi – tingitud põhiliselt jõgede pooltmerre kantud magedast veest
• Sageli viib hoovus Väinamerest vett Soela ja Suureväina kaudu välja.
• Tuule suuna ja tugevuse muutusega muutub kahoovuste suund ja kiirus.
• Hoovuste kiirus on väike: 5-10 cm/s. Tormi ajal ja eritiväinades võib vesi liikuda aga ka kiirusega 1 m/s.
• Suurim veevahetus on Suure väina kaudu (46%), kussisenev hoovus toob kuni 18 000 kuupmeetrit vettsekundis juurde.
• 37% veevahetust Hari kurgu kaudu
Rünksajupilve ja äikese arenguksvajalikud tingimused
• Pilve vertikaalne areng peabjõudma 5-6 km kõrguseni
• Hoogsajuks on pilve ülemisesosas vajalik kristallilinestruktuur
• Äike on võimas sädelahenduspilvede või pilvede ja maavahel
• Äikese tekkimiseeeltingimuseks - intensiivnepilvede areng
• Äikesed– Frontaalsed– Õhumassisisesed
• Konvektiivsed• Advektiivsed• orograafilised
Frontaalne äike...• ...enamasti soojal aastaajal, aga erandina kogu aasta vältel- nt.
veebruar 2008• ...on seda ägedam
– mida suurem on temperatuuri kontrast õhumasside vahel, mida fronteraldab
– mida suurem on niiskusesisaldus• Paikneb kitsa vööndina atmosfäärifrondi ees
– Pikkus ca 1000 km– Laius 30-50 km– Liigub edasi koos atmosfäärifrondiga
• Frontaalne äike harilikult külmal frondil– äikese tekke põhjuseks sooja õhu tõus külma õhu survel– eriti võimas kiiresti liikuval külmal frondil- soe õhk tõuseb tormiliselt
• ... tihti oklusioonifrondil• ...harvem soojal frondil
– aga kui, siis äge ja ohtlik– maismaa kohal öösel pilvede ülemine pind jahtub→kasvab temperatuuri
vertikaalne gradient→kujunevad vertikaalvoolud→äikesepilved– merede ja ookeanide kohal ka päeval
Õhumassisisesed äikesed...• ...tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel• Konvektiivsed äikesed tekivad harilikult
– Suvel maismaa kohal pealelõunasel ajal– Talvel merede ja ookeanide kohal
• Termilised e. kohalikud äikesed• Eelduseks - maapind on tugevasti soojenenud
» Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske» ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka
väiksem• Tulemuseks - tugevad tõusvad õhuvoolud → kondensatsioonipinnalt algab
pilvede areng• Termilise äikese teket võib oodata, kui
– Õhutemperatuur langeb 0,75°C või rohkem 100 m kohta– Õhutemperatuur on üle 20°C– Kastepunkt on üle 16°C– eriniiskus on üle 12g/kg kohta
Õhumassisisesed äikesed• Advektiivsed äikesed arenevad
– suvisel ajal, kui jahe ja suhteliselt niiske õhk voolabsooja aluspinna kohale
– Sünoptiline olukord – tihti seotud kõrgrõhuharjaga• Orograafilised äikesed on iseloomulikud
liigestatud reljeefiga aladele– Moodustuvad labiilses õhumassis, kui õhk on
sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva – erititugevad päikesepoolsetel nõlvadel
– Õhk soojeneb kiiresti→tõuseb→õhutemperatuurlangeb→tekib kondensatsioon→arenevad võimsadrünksajupilved
Äike ja pugi e. pagi (tuuleiil, -puhang)• Pugi – tugev tuulepuhang, mis ilmub äkki ja kaob sama kiiresti. Hõlmab
500-600 meetrise ala• Nõrk tuul võib muutuda 30 m/s• Suured muutused – õhutemperatuuri langus (võimalik kuni 20°C)→õhurõhk
tõuseb. Kui pugi möödunud, siis õhutemperatuur tõuseb, õhurõhk hakkabuuesti langema.
• Tuuleiilide prognoosil jälgitakse tuule andmeid 925 mb pinnal (s.o. ca 600-700 m kõrgusel)
• Tuuleiilid– Massisisesed– Frontaalsed
• Tuuleiilidest– 80-85% esineb kiirelt liikuvatel külmadel frontidel ja pealelõunasel ajal– 5-10% esineb statsionaarsetel või aeglaselt liikuvatel külmadel ja
oklusioonifrontidel– 5-10% kaasneb õhumassisisese äikesega
• soojas, niiskes ja ebapüsivas õhumassis (t +30°C, kastepunkt 10-15°C)• päeva teisel poolel• väikese gradiendiga õhurõhu väljas (nii madal- kui kõrgrõhuväli)
Äike ja tromb• Maapinna kohal tekkinud õhukeeris - tromb,
veepinna kohal vesipüks• Keerise läbimõõt mõnikümmend meetrit• Õhu liikumise kiirus keerises 50-100 m• Trombi teke
– esimese sammuna tekib äikesepilve allalehtrikujuline rippuv pilvesopp, mis laskubmaapinna suunas – (elevandi londi sarnane)
– maapinnalt (veepinnalt) tõuseb sellel vastulehtritaoline moodustis (tolm,praht,veepiisad)
– keskelt peenem• Trombi tekkeks soodsad tingimused
– kiirelt liikuv külm front, kus külm õhk tungibkeelena sooja õhu sisse (nt. 300-600 mkõrgusel) – tekib õhu turbulentnesegunemine – loob soodsad tingimusedkeeriste tekkeks
– Liigestatud reljeef (Pandivere, Haanja)– Vesipüksid Väinameres, Pärnu, ka Soome
lahel)• USA-s tornaadod – tekkemehhanism sama,
aga märksa võimsamad keerised