16 EEsti LOODUs JAANUAR 2020

Aasta lind

|16|

Alates 1995. aastast on Eesti ornitoloogiaühing valinud aasta lindu, et tutvustada mõnda vähe tuntud lindu või lin-nurühma ning kaasata huvilisi lindude uurimis- ja kaitse-tegevustesse. Seni on aasta lindude hulgas vaid ühel kor-ral olnud veelind: luiged 2008. aastal. Alanud aasta lind on huvitava välimuse ja käitumisega tuttpütt, keda on küll liht-ne vaadelda, kuid kelle kohta napib teadmisi.

Margus Ots, Leho Luigujõe

End kõhusulgede korrastami-seks mõnusalt veepinnal kül-jele keerav tuttpütt on läbi ja lõhki veelind. Pesitsusajal tunneb

sinikael-pardi suuruse tuttpüti eksi-matult ära mustaservalise sulgkrae ja musta kiirututi järgi. Talvesulestikus tuttpütt näeb siiski välja heledam ja kahvatum. Alakõhu tugeva naha tõttu oli tuttpütt vanasti moedaami-

de lemmik: puhasvalgest helkivsiidi-sest nahast sai talveks hädavajalikke uhkeid muhve.

Kroogu, kakerdis, perssjalg. Kevadel on tuttpütid häälekad – nende kori-sev ja krooksuv hääl kostab kaugele, mistõttu rahvasuu on andnud neile nimeks kroogu või merivares. Kuna tuttpüti jalad asuvad keha tagaosas ning linnul on maapinnal vaevaline liikuda, on teda hüütud ka kakerdi-seks või perssjalaks. Nimetus pütt tuleneb arvatavasti tuttpüti ninahääl-sest häälitsusest „tök-tök, püt-püt“ [6], teda on kutsutud ka vesipütiks või suurpütiks. Saksa keeles on tema nimetus Haubentaucher (Haube ’kapuuts’; Taucher ’sukelduja’) ning inglise keeles Great Crested Grebe (’suur tutiga pütt’).

Tuttpütt vajab lendu tõusmiseks pikka lennurada. Tuttpütt on vee-lind, kes maapinnal kõndida peaaegu ei saa. Ujudes istub tuttpüti sabatuna

Hundsulestikus ehk pulmarüüs tuttpütt on uhke krae ja kiirututiga. Linnu kehapikkus on 40–50 cm, tiibade siruulatus 60–70 cm ja kaal 1–1,5 kg

Tuttpüti elukeskkond on vesi

Foto

: Kal

mer

Leh

epuu

näiv keha sügavalt vees ja lame selg on veepinnaga peaaegu tasa, üksnes pikk kael reedab linnu juba kaugelt. Lendu tõusmiseks peab ta veepinnal joostes pikalt hoogu võtma. See on ka põhjus, miks teda ei kohta väikes-tel tiikidel ega metsajärvedel. Inimese või röövlooma lähenedes eemaldub tuttpütt sukeldudes.

Lendava tuttpüti tunneb lihtsasti ära: tal on omalaadne piklik kehaku-ju, kael pikalt ette sirutatud ja jalad ulatuvad lühikese saba alt pikalt välja. Kui tuttpütt juhtub näiteks paksus udus, mis linnule veekoguna tun-dub, juhuslikult maapinnale maan-duma, ta enam lendu ei pääse ja lan-geb tõenäoliselt kiskjate saagiks. Nii nagu kauridelegi võivad vihmamär-jad maanteed tunduda püttidele jõge-dena. Kui märkad maanteel tuttpütti, on ta kindlasti tänulik transpordi eest lähima veekoguni.

Tuttpütt on kalatoiduline lind ning seetõttu hea sukelduja. Oma peamise toidu – kalad, väiksemad veeloomad ja meres ka krevetid – püüab ta vee all osavalt manööverdades.

Tuttpütt on Eesti levinuim ja arvukaim pütiliik. Maailmas elab kokku 20 liiki pütilisi (Podicipediformes), kellest viit kohtab ka Eestis. Kõige arvukam ja levinum on tuttpütt (Podiceps cristatus), samuti pesitseb Eestis hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus) ja väikepütt (Tachybaptus ruficollis). Viies Eesti pütiliik – mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) – satub siia Lääne- ja Lõuna-Euroopa liigi-

na ainult eksikülalise-na, ent on linnuha-rulduste komisjoni andmetel harva-del juhtudel Eestis siiski ka pesitse-nud [3].

Tuttpütt on väga laia levilaga liik: tema nominaatvorm, alam-liik cristatus, on levinud kogu Euroopas ning Aasias kuni Mandžuuriani välja. Tuttpütt pesit-seb ka Aafrikas ja Austraalis, kuid seal elavad tema alamliigid infuscatus ja australis.

Tuttpüti koguarvukuse kohta ei ole väga täpseid andmeid. Euroopas arvatakse elavat 330  000 – 498  000 paari tuttpütte, kellest kolmandik pesitseb Venemaal [1]. Eestis pesit-

seva asurkonna suu-ruseks hinnatakse

2000–3000 paari [4].Lõunapoolsed tutt-

pütiasurkonnad on pigem paiksed, kuid Põhja-Euroopa tutt-

pütid rändavad talveks Lõuna- ja Lääne-Euroopasse. Eestis on tuttpütt tavaline pesitseja ja läbirändaja ning ka vähearvukas talvitaja. Kevadel saa-buvad tuttpütid Eestisse aprilli lõpus kohe pärast jää sulamist, sügisel lah-kuvad nad oktoobris, ent kui jääolud võimaldavad, võib talveks Eesti ran-nikule jääda 50 kuni 250 tuttpütti [4]. Pärast pesitsusperioodi ja rändeajal võib tuttpütte näha suurte salkadena: näiteks 2016. aasta augustis vaatles Juha Saari Loode-Eestis Kurkse väinal kokku koguni 750 peatuvat tuttpütti [2]. Suurimat sügisrändeaegset tutt-pütikogumit kohati kümmekond aas-tat tagasi Peipsi järvel Piirissaare taga, kus lindude arvuks hinnati 3500 isen-dit (Leho Luigujõe suuline teade).

Eestis kohtab tuttpütti kõige arvukamalt Väinamere ja Liivi

lahe rannikualadel, Võrtsjärvel ja Peipsi järvel ning eutrofeeru-nud väikejärvedel Kagu-Eestis.

Tuttpüti levik Eesti haudelindude levikuatlase (2003–2009) järgi

kindel pesitseminetõenäoline pesitseminevõimalik pesitsemine

939142

KOKKU 226

Puhkesulestik on tutt-pütil heledam ja kah-

vatum

|17|

Tuttpüti munakurn Eesti loodusmuu-

seumi kogus. Kogutud 17.05.1969

Võrtsjärve äärest Valma külast

pütt (Podiceps nigricollis) – satub siia Lääne- ja Lõuna-Euroopa liigi-

paari tuttpütte, kellest kolmandik pesitseb Venemaal [1]. Eestis pesit-

võimaldavad, võib talveks Eesti ran-nikule jääda 50 kuni 250 tuttpütti [4]. Pärast pesitsusperioodi ja rändeajal võib tuttpütte näha suurte salkadena: näiteks 2016. aasta augustis vaatles Juha Saari Loode-Eestis Kurkse väinal kokku koguni 750 peatuvat tuttpütti [2]. Suurimat sügisrändeaegset tutt-pütikogumit kohati kümmekond aas-tat tagasi Peipsi järvel Piirissaare taga, kus lindude arvuks hinnati 3500 isen-dit (Leho Luigujõe suuline teade).

Eestis kohtab tuttpütti kõige arvukamalt Väinamere ja Liivi

lahe rannikualadel, Võrtsjärvel ja Peipsi järvel ning eutrofeeru-nud väikejärvedel Kagu-Eestis.

Tuttpüti munakurn Eesti loodusmuu-

seumi kogus. Kogutud 17.05.1969

Võrtsjärve äärest Valma külast

JAANUAR 2020 EEsti LOODUs 17

Foto

: plu

tof.u

t.ee

Foto: Alpsda

ke / W

ikim

edia

Com

mon

s

18 EEsti LOODUs JAANUAR 2020

Vahe-Eestis ja Virumaal on tuttpütt alati olnud haruldane: seal ei leidu liigile pesitsemiseks sobivaid vee-kogusid.

Tuttpütt elab tuttpüti tüüpi järvedel. Justnimelt, siseveekogudest eelis-tab tuttpütt suuremaid, üle 20-hekta-rilisi, keset kultuurmaastikku aset-sevaid järvi, mida nimetatakse selle eelistuse tõttu tuttpüti tüüpi järve-deks [8]. Tuttpüti pesitsusjärved on taimestikurikkad ja alati üle meetri sügavad (valdavalt üle 2,5 meetri).

Rannikul armastab tuttpütt roogu kasvanud lahesoppe, kuhu ta saab peita oma pesa. Mõnikord pesitseb tuttpütt ka hajusate kolooniatena. Sel juhul võib mõnes lahesopis või jär-vel pesitseda mitukümmend sõbralik-ku pütipaari. Eesti suurimas tuttpüti-koloonias Lõuna-Saaremaa ranniku-lähedasel saarel pesitseb umbes 150 paari tuttpütte.

Tuttpütt ankurdab ujuva pesa veetaimede külge. Kevadel tuttpüttide pulmamängu jälgida on alati meelde-jääv elamus. Ilus on vaadata, kuidas pütipaar, sulgkrae ja kiirututt puhe-vil, nokad vastakuti koos, aeg-ajalt end vees püsti ajades ning teineteisele veetaimi ulatades mängib.

Vettinud ja ujuval taimekuhilal asuva pesa ehitavad mõlemad vana-linnud hoolikalt koos ning paigutavad selle nii, et oleks võimalik ennast otse pesalt vette libistada. Maikuus asub emaslind munema. Kolm kuni kuus (tavaliselt neli) elliptilise kuju ja väik-se kanamuna suurust muna on algul sinakasvalged, kuid muutuvad ajapik-ku määrdunud kollakaspruuniks.

Ema ja isa hauvad koos nii mune kui ka kasvatavad hiljem poegi. Triibulise peasulestikuga pütipojad kooruvad ligikaudu 25 päeva pärast munemist ning oskavad pesahülgaja-tele lindudele kohaselt kohe pärast koorumist ujuda ja sukelduda. Põnev on jälgida, mismoodi vanalindude seljale roninud pütipojad sõidavad nagu kaptenid laeval mööda veekogu. Hämmastaval kombel püsivad pojad vanalinnu seljal isegi sukeldumise ajal. Iseseisvalt saavad pütipojad hak-

Aasta lind

|18|

Tuttpüti levik maailmaspesitsusala (seal ei talvitata)

pesitsusala ja talvitusala (tuttpütt on kohal aasta läbi)talvitusala

tuttpütti kohtab läbirändel

Et lendu tõusta, on tuttpütil tarvis pikka hoovõttu veepinnal. Maapinnalt ta lendu ei saa

Pütipoegade esimeste elupäevade turvapaik on vanalinnu seljal

Foto

: Kal

mer

Leh

epuu

Foto

: Kal

mer

Leh

epuu

JAANUAR 2020 EEsti LOODUs 19

kama kolmandal elukuul. Tuttpüti keskmine eluiga ei ole

teada, kuid rõngastusandmete järgi oli üks Venemaal lastud eriti eakas tuttpütt vähemalt 19 aastat ja 3 kuud vana [5].

Veelindu ohustab just veega seotu. Suurim oht pütipesadele on veeta-seme kõikumine, mis tihtipeale saab neile saatuslikuks. Mererannikul hävib osa pesi tormide ajal kiiresti tõusva veetaseme tõttu, kalatiikidel ja üleujutatud poldritel jäävad paljud pesad liiga varase veetaseme alanda-mise tõttu kuivale ning munakurnad hukkuvad.

Ohuks on ka kiskjad: kuigi hau-dumise ajal pesalt lahkudes katavad pütid munad hoolikalt pesamaterja-liga, langeb siiski osa mune vareste ja teiste munaröövlite saagiks.

Tuttpüti ja tuttpütiaasta tegevus-te kohta saad teada veebilehelt www.eoy.ee/tuttpytt. 1. Birdlife International 2019. Species facts-

heet:  Podiceps  cristatus.  (Tuttpüti infoleht rahvusvahelise linnukaitseorganisatsioo-ni Birdlife International kodulehel seisuga 15.12.2019.) www.birdlife.org.

2. eElurikkus 2019. Tuttpüti vaatlused eElu-rikkuse portaalis seisuga 15.12.2019. www.elurikkus.ee.

3. Eesti linnuharulduste komisjon 2019. Eesti linnuharulduste komisjoni poolt aktsep-teeritud vaatlused seisuga 22.11.2019.

www.eoy.ee/hk.4. Elts, J. jt. 2019. Eesti lindude staatus, pesit-

susaegne ja talvine arvukus 2013–2017. – Hirundo 32 (1): 1–39.

5. Fransson, T. et al. EURING list of longevity records for European birds: https://euring.org/files/documents/EURING_longevity_list_20170405.pdf.

6. Mäger, M. 1967. Eesti linnunimetused. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn.

7. Mägi, E. 2018. Tuttpütt. – Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu: 130–131.

8. Onno, S. 1958. Veekogudega seotud haude-lindude levikust Eestis. – Ornitoloogiline kogumik I. Tartu: 52–79.

Margus Ots (1970) on Eesti ornitoloogiaühingu juhataja.

Leho Luigujõe (1963) on ornitoloog, töötab Eesti maaülikoolis.

|19|

Foto: Ka

lmer

Leh

epuu

Foto: Re

m

o Sa

visa

ar

Foto: Uk

u Paa

l

Foto: Uk

u Paa

l

Nendest pütiliikidest tuleb juttu Eesti Looduse järgmistes numbrites

Hallpõskpütt Sarvikpütt Väikepütt Mustkaelpütt

Tuttpütt ehitab veetaimedest ujuva pesa

Tuttpüti põhitoit on kalad Tuttpütid pulmamänguhoos

Foto

: Rem

o Sa

visa

ar

Foto

: Arn

e A

der /

OÜ

Loo

duse

mee

sFo

to: K

alm

er L

ehep

uu