Toidukaupade hindade kujunemine ja UPPER LIMIT ... · TOOTMINE TÖÖTLEMINE VALMISTA-MINE...

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas I kvartal 2012

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Sisukord

2

Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

1 Sissejuhatus 03

2 Piimatoodete hinnamarginaalid 11

3 Lihatoodete hinnamarginaalid 25

4 Pagaritoodete hinnamarginaalid 34

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Sissejuhatus 1

3


Töö eesmärgiks on kirjeldada toidukaupade hindade kujunemist ning tootja, töötleja ja jaekaubanduse

marginaalide muutusi järgmiste tooterühmade hindades:

või

juust

lõssipulber

joogipiim

hakkliha

leib ja sai

Hinnamarginaal käesolevas aruandes mõõdab rahalises väärtuses osa, mille saavad tooteahela erinevad lülid jaehinnast.

Töö struktuuri ja metoodilise osa koostamisel on kasutatud Euroopa Komisjoni Põllumajanduse

Peadirektoraadi, erinevate teadusasutuste ja uuringufirmade aruandeid.

Töö Eestit puudutav andmestik põhineb TNS Emori hinnavaatlustel. Võrdluseks kasutatud eelnevate

perioodide andmed on saadud EKI hinnavaatlustest.

Töös tehtud marginaalide kalkulatsioone kontrolliti erinevate valdkondade ekspertide (piimandus jne) poolt.

Töö on teostatud EV Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Uuringu aruande koostasid: Aivar Voog, Kaidi Reedi ja Katrin Männaste.

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Sissejuhatus 2 Jaehinna kujunemise üldine skeem

4


Selgitused antud töö arvutustele

Kaubanduse marginaal (Mj) arvutatakse järgmiselt:

jaehinnast (Pj) on lahutatud käibemaks (KM) ning

töötleja väljamüügihind (Pt).

Mj = Pj-KM-Pt

Töötleja marginaal (Mt) arvutatakse järgmiselt: töötleja väljamüügihinnast (Pt) on lahutatud toote tootmiseks

kulunud põhitooraine (nt toorpiima) kulu (Pf)

Mt = Pt-Pf

Tootja marginaal

Töötleja

marginaal

Kaubanduse

marginaal

Käibemaks

Jaehinna komponendid:

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Hinnamarginaalide kontseptsioon töötati välja lähtudes vajadusest mõõta lõhet tootjahindade ja tarbija

makstavate hindade vahel. Hinnamarginaalide puhul on tegemist põllumajandustoodetele kokkuostmisel,

töötlemisel, turustamisel ja jaemüügis lisanduva hinnaga (Elitzak, 1999).

Ideaalne (sümmeetriline) hindade ülekanne erinevatel turustusahela tasemetel tähendab, et kui toimuvad

muutused tootjahinnas, siis need kanduvad üle täies ulatuses ja kohe ka jaehindadesse ja vastupidi, kui

toimuvad muudatused jaehindades, siis need kanduvad kohe täies ulatuses üle ka tootjahindadesse. Sellises

olukorras püsivad tootja- ja jaemarginaalid samal tasemel. Kuid tavaliselt ei toimu hinnamuutuste ülekandumine silmapilkselt, vaid mõningase ajalise nihkega ja seetõttu kõiguvad ka marginaalid. Seda nimetatakse

asümmeetriliseks hindade kujunemiseks.

Üldised arusaamad hinnamarginaalidest ja seda mõjutavatest teguritest I

5


Kohalik põllumajandus

Maailmaturg

Töötlev sektor

Tarbijad

Hindade ülekanne

Konkurents ja regulatsioonid

Jaekaubandus

(McCorriston, 2011)

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Paljud uurijad on üritanud välja selgitada, mis on asümmeetrilise hindade kujunemise põhjused, ning enamasti

ollakse arvamusel, et selle ilmnemise põhjuseks on just ebavõrdne konkurentsiolukord tarneahelas (nt Kinnucan ja

Forker, 1987; Powers, 1995; Ward, 1982; Pick et al., 1990, tsit. AGRA CEAS Consulting, 2007 järgi). Ebavõrdne konkurentsiolukord

tootjast järgnevatel tasemetel tähendab, et hulgimüüjad, töötlejad või jaekaupmehed, kellel on võim hindade üle, kasutavad hinnastrateegiaid, mis viivad selleni, et tootjahindade tõus kantakse täies ulatuses ja kohe üle ka

oma hindadesse kuna marginaale surutakse koomale (seega selles olukorras hoitakse vahet tootja ja jaehindade

vahel tasakaalus), kuid tootjahindade langemise puhul toimub hindade ülekanne aeglaselt ja ebatäielikult, sest

marginaalid suurenevad (seega vahe tootja ja jaehindade vahel kasvab ja pole enam sümmeetriline).

Aastatel 2000-2007 Soome uurijate poolt läbi viidud hindade kujunemise jälgimise ja uurimise käigus nii

Soomes kui ka mõnedes teistes Euroopa riikides selgus, et jaekaupmeeste osa toidu hinnas on Soomes suurenenud, samas kui tootjate ja töötlejate osa on langenud. Riigiti on olukord küll mõnevõrra erinev, kuid

vähene konkurents jaekaubanduses, kus domineerivad järjest enam vaid suured kauplusteketid, annab

jaesektorile märgatava eelise toidu liikumise ahelas, eriti veel sel juhul, kui toidu töötlejad seisavad silmitsi

suureneva konkurentsiga importtoodete näol. (Karikallio, Arovuori & Pyykkönen, 2009)

Viimasel kümnendil on olnud märgata olukordi, kus toojahinnad on oluliselt langenud, pannes tootjad rahaliselt raskesse olukorda, kuid vaadeldes hulgimüügi ja jaehindu, siis seal samas ulatuses ja isegi samasuunalist

muudatust märgata polnud. Näiteks uuringust, mille viis läbi London Economics (2004), selgus, et sel ajal kui

tootjahinnad (nominaalväärtuses) püsisid perioodil 1990-2002 stabiilsel tasemel, tarbijate jaoks jaehinnad

hoopis tõusid. Tõsiasjani, et marginaalid tootjahindade ja jaehindade vahel on suurenenud, on jõudnud mitmed

empiirilised uurimused ja seda nii Euroopas kui ka USA-s (nt. Digby 1989, Kinsey & Senauer 1996, Loyland et al. 2001, Reed et

al. 2002, Kjuus 2004, Pyykkönen 2007, tsit Karikallo et al., 2009 järgi).

Üldised arusaamad hinnamarginaalidest ja seda mõjutavatest teguritest II

6


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Üldised arusaamad hinnamarginaalidest ja seda mõjutavatest teguritest III

7


Siiski võib asümmeetriline hindade ülekanne ilmneda ka muudel põhjustel.

Näiteks:

Kõrgete püsikuludega ja tootmisvõimsusega töötlejate vaheline tihe konkurents võib viia selleni, et

tootjahinnad tõusevad kiiresti, kui nõudlus töödeldud toodete järgi on kõrge; kuid langevad aeglasemalt, kui

nõudlus on väike. (Bailey & Brorsen, 1989, tsit. AGRA CEAS Consulting, 2007 järgi)

Jaehinnad võivad vastata hulgi- või tootjahindade muutustele asümmeetriliselt toote kiiresti rikneva iseloomu tõttu, näiteks piim ja värske puuvili. Jaekaupmehed võivad keelduda tootja- või hulgihindade tõusmisel

jaehindu tõstmast, sest kõrgemad hinnad võivad vähendada läbimüüki ja suurendada riknenud kauba hulka. (Ward, 1982; Pick et al, 1990, tsit. AGRA CEAS Consulting, 2007 järgi)

Jaehinnad võivad reageerida asümmeetriliselt tootjahinna muutustele sekkumismehhanismide ja

tarnekontrolli korral. Töötlejad ja jaekaupmehed nähes langust tootjahinnas ei pruugi neid kohe kohandada

oma hindadega, sest nad eeldavad, et langus on lühiajaline turutoetuse tõttu. Siiski kohandavad töötlejad ja

jaekaupmehed oma hindu kiiresti, kui tootjahinnad tõusevad. (AGRA CEAS Consulting, 2007)

Muud tegurid, mida antud kontekstis arvestatakse harva: muutused tööjõukuludes, vahetuskurssides, transpordikuludes jne. (McCorriston, 2011)

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Hinnamarginaalide arvutamise rahvusvahelised kogemused

8


Euroopa Liidus viidi 2003.-2005. aastal läbi ulatuslik analüüs (AGRA CEAS Consulting, 2007) hinnamarginaalide teemal,

millest selgus, et ühest üleeuroopalist loogikat siin otsida pole isegi konkreetsete tooterühmade puhul võimalik.

Tulemustest lähtuvalt võib välja tuua:

Piima- ja piimatoodete puhul varieerus tootja osa lõpphinnas 25-82% vahel, sh piima puhul kuulus tootjale 28-62%, juustu puhul 25-60% ja või puhul 42-82% lõpphinnast.

Liha ja lihatoodete puhul varieerus tootja osa lõpphinnas 7-92% vahel. Liha- ja lihatoodete kategoorias on

väga suured erinevused sõltuvalt lihaliigist. Tootja osakaal lõpphinnas oli kõige suurem lambaliha puhul 29-

86%. Sealiha puhul oli tootja osakaal 12-92% ja veiseliha puhul 7-74%.

Mõningad faktorid, mis võiksid seletada nii hinnaerinevuste ulatust tootja ja tarbijahindade vahel kui ka selle

viimase aja muutusi on:

Jaekaubanduse koondumine ja hinnastrateegia

Ühistute olemasolu ja mõjuvõim

Toote säilivusaeg

Toote käitlemise, ladustamise ja töötlemise määr

Toote eristuvus ja bränding (kas töötlejad on panustanud tootele emotsionaalse lisaväärtuse loomisesse)

Toorme osakaal lõpptootes

Õigusraamistik

Turgu mõjutavad erakorralised sündmused (näiteks loodusõnnetused)

Isevarustatuse tase ja väliskaubandus

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Peamised põllumajandustoodete hindu mõjutavad tegurid

9

TOOTMINE TÖÖTLEMINE VALMISTA-

MINE HULGIMÜÜK

TURUSTA-MINE

JAEMÜÜK

A llikas: A ustraalia P õllumajandusministeerium


TURUNDUS

Tootmisfaktorid

Tootmismaht ja tootmise

dünaamika

Tootmise hooajalisus

Tooraine säilivusaeg

Väärtusahela integratsioon

Ahela tegevuste vertikaalne

integreeritus

Töötlemise efektiivsus

Töötlemise ja valmistamise suurem

koondatus

Konkurentsiolukorra dünaamika

Turunduslik lähenemine

Suurenev surve toiduainetööstustele ja

turundajatele, leidmaks viise eristumiseks

Kaubamärkide globaliseerumine

Mugavust tähtsustava turu tugevnemine

Suurem rõhk spetsialiseerumisele ja

toiduainete kohandamisele

Lõpptoodete eristamine kvaliteedi alusel

Regulatsioonid ja nendele

vastavus

Suurenevad kulud äritegevuse

vastavusse viimisel

regulatsioonidega

Suuremad piirangud väärtusahela

kasumlikkuse suurendamisele,

peamiselt ühinemispiirangute

näol

Suuremad nõudmised

väärtusahelatele eetilisuse ja

toote ohutuse osas (sh ohutus

keskkonnale, toiduohutus jne)

Kaubanduse mõju

Toodete ekspordi määr

Imporditud tooraine,

esmatöötlus- või

valmistoodete määr

Maailmaturu hindade mõju

toorainele või tööstuste

esmatöötlus- toodetele

Tehnoloogia ja innovatsioon

Kapitalimahukuse suurenemine

toodete töötlemistehnoloogias

Erinev turuhindade ja kulude

läbipaistvus

Suurem investeerimine

innovatsiooni, et mitmekesistada

tuumik – ja ka kõrvaltooteid.

Tarbija- ja jaeturu dünaamika

Kaupluste omamärgitoodete osakaalu

kasv

Suurem nõudlus mugavatele

lahendustele toidu osas

Jaesektori suurem koondumine, mis

viib tarnijate või töötlejate

marginaalide survestamiseni

TOITLUSTUS

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Erinevate hindade dünaamika Euroopa Liidus 2007-2012

10


Joonis 1: Hindade pikaajaline arenemine toiduainete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2007=100)

A llikas: EUROSTAT, A GRIVIEWS

Üldine inflatsioon

Toidu jaehinnad

Põllumajandustoorme hinnad

Toidu töötlejahinnad

Jooniselt on näha, et

jaehinnad on olnud

suhteliselt sõltumatud

toormehindade dünaamikast

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Piimatoodete hinnamarginaalid


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - piim

12


Euroopa Parlamendi tellitud longituuduuringust selgus, et perioodil 2003-2005 oli Eestis tootja osa piima

lõpphinnast veidi üle 50% ja seega hinnamarginaalid võrreldes enamike teiste riikidega üsna madalad.

To

otj

a o

sa

ka

al

jae

hin

na

s (

%)

Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/l)

Joonis 2: Piima tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)

A llikas: A GRA CEAS C onsulting

Täispiim

Väherasvane piim

Kooritud piim

Kõrgkuumutatud piim

Steriliseeritud piim Pastoriseeritud piim

Kõrgkuumutatud/ steriliseeritud/

pastoriseeritud piim

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012 13


Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - juust

To

otj

a o

sa

ka

al

tarb

ija

hin

na

s (%

)

Kõva juust

Kõva/poolkõva juust

Poolkõva juust

Poolpehme juust

Pehme juust


Joonis 3: Juustu tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)

Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/kg)

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - või

14

To

otj

a o

sa

ka

al

tarb

ija

hin

na

s (%

)

Joonis 4: Või tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)

Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/kg)



X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Piima tootja ja jaehindade muutused mõningates Euroopa riikides

15

A llikas: Euroopa Komisjon

Saksamaa Prantsusmaa Inglismaa Taani Austria Sloveenia Tšehhi Leedu

Tootjahinna muutus 2007-2009 -13% -4% 18% -13% 0% -8% -18% -22%

Jaehinna muutus 2007-2009

täispiim -1% 63% 5% 2% 44% 12%

kõrgkuumutatud väherasvane piim 0% 15% 9% 27% 8% 8%

või -17% 7% 74% 19% 1% 40% -6% 5%

juust - Gouda 25% 17% 19%

juust - Emmental 24% 6% 19% 40%

juust - Cheddar 74%

juust - Brie 9%

poolkõva juust 17%

juust – Camenbert 25%

pett 11%

vahukoor 2%

hapukoor 4%

maitsestamata jogurt 0% 7% 24% 13% 20%

puuviljajogurt 2% 10% 15%

Tabel 1: Piima tootjahinna ja valitud piimatoodete jaehindade muutused perioodil mai 2007 – mai 2009 valitud liikmesriikides

Alljärgneva tabeli põhjal mõningate Euroopa Liidu liikmesriikide jae- ja tootjahindade kohta on asümmeetria selgelt

näha. Kuigi vaatluse alla on võetud pikem periood, et hinnad jõuaks ühtlustuda, on siiski selgelt näha, et

tootjahinna langus on enamasti tähendanud hoopis jaehinna tõusu. Kui lähtuda Inglismaa näitest, siis võib ka öelda,

et tootjahinna tõus võib kaasa tuua oluliselt suurema tõusu jaehindades kui seda tootjahinna tõusu põhjal eeldada võiks.


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja, töötleja ja jaekaubanduse hindade dünaamika Euroopas 2000-2012

16


toorpiim

lõssipulber

või

Edam juust

Piima, juustu ja munade

jaehinnaindeks

Joonis 5: Hindade pikaajaline arenemine piima ja piimatoodete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2000=100)


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Juustu hindade dünaamika Eestis 2011-2012

17

A llikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire

Joonis 6: Juustu ja toorpiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012

(hinnaindeks, jaanuar 2011=100%)

Juustu tootja, töötleja ja

jaehindade dünaamikas

puuduvad olulised

disproportsioonid


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Või hindade dünaamika Eestis 2011-2012

18


Joonis 7: Või ja toorpiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012


Või tootja, töötleja ja jaehindade dünaamikas puuduvad olulised disproportsioonid


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Piima hindade dünaamika Eestis 2011-2012

19


Joogipiima tootja, töötleja ja jaehindade dünaamikas peegeldub jaekaubanduse surve töötlejatele

väljamüügihindade alandamiseks

Joonis 8: Toorpiima ja joogipiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012



X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Eesti piimatoodete hinnamarginaalide arvutamine

20

Järgnevas alajaotuses tehtud kalkulatsioonide aluseks on Statistikaameti andmed toorpiima kokkuostuhindade,

TNS Emori poolt kogutavad andmed töötlejate väljamüügihindade ning jaehindade kohta. Erinevate piimatoodete

tootmiseks vajamineva toorpiima kogused saadi ekspertide küsitlemise tulemusena.

Juustu ja või marginaalide arvutamisel kasutatakse toorpiima rahalise kulu arvutamiseks korrigeerivaid

koefitsiente, kuna näiteks juustu tootmisel jääb toorpiimast üle koort ja vadakut ning või tootmisel lõssi ja petti.

Juustu puhul on korrigeerivaks koefitsiendiks 0.65 ja või puhul 0.52.

2.5% piima puhul arvestamise asjaoluga, et toorpiimast osa läheb kooreks, mida saab kasutada või tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks aluseks on kõrvaltoote - või - väljamüügihind, millest on lahutatud tööstuse

omahind (ilma tooraine kuluta) ja muud kulud (logistika). Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on

2.5% piimal 0.94;


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Juustu marginaalide kalkulatsioon

21

1kg juustu Edam tootmiseks kulub töötlejate andmetel 10.878 liitrit toorpiima (4.1% rasva). Juustu tootmiseks

vajaminevast 10.878 liitrist toorpiimast jääb üle koort ja vadakut. Seega tootja marginaali arvutamisel tuleb

kasutada korrigeerivat koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg Edam juustu (plokk) tootmiseks.

Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 0.65, kuna 35% juustu tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse kõrvaltoodete (koor ja vadak) müügis (andmeallikaks töötlejate finantsnäitajad). Näiteks 2011.

aasta detsembrikuu toorpiima rahaline kulu 1 kg juustu tootmiseks saadakse järgmiselt:

0.65 × 10.878 × 0.32=2.26.

Tabel 2: Juustu hinnamarginaalid

° andmed eelmise aasta veebruari tootja ja jaehindade kohta on EKI uuringust

A llikas: SA, TNS Emori hinnaseire


Juust Edam-tüüpi

eurodes

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiim 2.21 2.26 2.32 2.32 0.4% 5.0%

tööstusest väljamüügi hind (plokk) 3.27 3.36 3.39 3.33 -1.7% 1.9%

töötleja marginaal 1.06 1.10 1.08 1.01 -6.2% -4.4%

pakendaja ja jaekaubanduse marginaal 2.82 2.73 2.57 2.80 8.6% -0.9%

käibemaks 1.22 1.22 1.19 1.23

väikepakendi jaehind 7.31 7.31 7.16 7.36 2.7% 0.6%

Juust Edam-tüüpi

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiima osakaal 30% 31% 32% 32% -2% 4%

töötleja marginaali osakaal 14% 15% 15% 14% -9% -5%

pakendaja ja jaekaubanduse marginaali osakaal 39% 37% 36% 38% 6% -2%

käibemaks 17% 17% 17% 17%

väikepakendi jaehind 100% 100% 100% 100%

Muutus ± %

absoluutarvuna veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12

Muutus ± %

protsendina veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Või marginaalide kalkulatsioon

22

1kg või tootmiseks kulub töötlejate andmetel 20 liitrit toorpiima (4.1% rasva). Või tootmiseks vajaminevast 20

liitrist toorpiimast jääb üle lõssi ja petti. Seega tootja marginaali arvutamisel tuleb kasutada korrigeerivat

koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg või tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks

väärtuseks on 0.52, kuna 48% või tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse kõrvaltoodete (lõssipulber ja pett) müügis. Näiteks 2011. aasta detsembrikuu toorpiima rahaline kulu 1 kg juustu tootmiseks

saadakse järgmiselt: 0.52 × 20 × 0.32=3.33.

Tabel 3: Või hinnamarginaalid




Või (al 82%, 175-200 gr pakend)

eurodes

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiima kulu 3.26 3.33 3.41 3.42 0.4% 5.0%

tööstusest väljamüügi hind 4.43 4.66 4.57 4.30 -5.9% -2.8%


jaemarginaal 1.39 1.29 1.46 1.83 25.1% 31.4%

käibemaks 1.17 1.19 1.21 1.23

jaehind 6.99 7.14 7.25 7.36 1.6% 5.4%

Või (al 82%, 175-200 gr pakend)

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiima osakaal 47% 47% 47% 46% -1.3% 0%

töötleja marginaali osakaal 17% 19% 16% 12% -25.3% -28%

jaemarginaali osakaal 20% 18% 20% 25% 23.1% 25%

käibemaks 17% 17% 17% 17%

jaehind 100% 100% 100% 100%

Muutus ± %


Muutus ± %


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Lõssipulbri hinnamarginaali kalkulatsioon

23

Lõssipulbri tootmiseks kasutakse või tootmisest ülejäävat lõssi. 1 kg lõssipulbri tootmiseks vajalik lõssi kogus

saadakse 12.5 liitri toorpiima töötlemisel võiks. Tootja marginaali arvutamisel tuleb kasutada korrigeerivat

koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg lõssipulbri tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks

väärtuseks on 0.48, kuna 53% lõssipulbri tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse või ja petipulbri müügis. Näiteks 2011. aasta detsembrikuu toorpiima rahaline kulu 1 kg lõssipulbri tootmiseks

saadakse järgmiselt: 0.47 × 12.5 × 0.32=1.88.

Tabel 4: Lõssipulbri hinnamarginaal




Lõssipulber

eurodes

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiim 1.84 1.88 1.92 1.93 0.4% 5.0%

tööstusest väljamüügi hind 2.23 2.24 2.23 2.24 0.5% 0.7%

töötleja marginaal 0.39 0.36 0.31 0.31 1.3% -19.8%

Lõssipulber

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiim osakaal 83% 84% 86% 86% -0.1% 4%

töötleja marginaali osakaal 17% 16% 14% 14% 0.8% -20%

tööstusest väljamüügi hind 100% 100% 100% 100%

Muutus ± %


Muutus ± %


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

2.5% joogipiima marginaalide kalkulatsioon koos korrigeeriva koefitsiendiga

24

Antud juhul on toorpiima rahalist kulu korrigeeritud vastava koefitsiendiga. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks

aluseks on kõrvaltoote – või - väljamüügihind, millest on lahutatud tööstuse omahind (ilma tooraine kuluta) ja

muud kulud. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 2.5% piimal 0.94 (andmeallikaks töötlejate finantsnäitajad).


Tabel 5: Joogipiima hinnamarginaalid korrigeeriva koefitsiendiga



Piim 2.5% kile, eurodes kg kohta

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiim 0.29 0.30 0.31 0.31 0.4% 5.0%

tööstusest väljamüügi hind 0.43 0.40 0.40 0.40 -0.7% -6.8%


jaemarginaal 0.09 0.08 0.08 0.08 4.7% -7.1%

käibemaks 0.10 0.10 0.10 0.10

jaehind* 0.62 0.58 0.58 0.58 0.2% -6.8%

* jaehind 1 liitri kohta on teisendatud jaehinnaks 1 kg kohta (1l piima kaalub keskmiselt 1.033 kg)

Piim 2.5% kile (%)

veebr 12 /

jaan 12

veebr 12 /

veebr 11°

toorpiima osakaal 48% 52% 53% 54% 0% 13%

töötleja marginaali osakaal 22% 18% 17% 16% -4% -27%

jaemarginaali osakaal 14% 14% 13% 14% 5% 0%

käibemaks 17% 17% 17% 17%

jaehind 100% 100% 100% 100%

Muutus ± %


Muutus ± %


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Lihatoodete hinnamarginaalid

3


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja marginaal üleeuroopalises uuringus - veiseliha

26

CZ - välisf ilee

IE - välisfilee FR - välisf ilee

DK - hakkliha

UK - hakkliha

To

otj

a o

sa

ka

al

tarb

ija

hin

na

s (%

)

Keskmine hinnamarginaal (€ senti/kg)

Joonis 9: Veiseliha tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)


DK - välisfilee

UK - tagaosa

DK - abaliha

DE - hakkliha

CZ – kondita esitükk

DE – guljašš ja praeliha

IE - kuubikud

DE - välisfilee

IE - tagaosa

IE – tagaosa steik

UK - tagaosa

DK – grill-steik

CZ – kõrgema klassi liha

DK – f ileetükk


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja marginaal üleeuroopalises uuringus - sealiha

27

To

otj

a o

sa

ka

al

tarb

ija

hin

na

s (%

)

Keskmine hinnamarginaal (€/kg)

Joonis 10: Sealiha tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)



X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja marginaal üleeuroopalises uuringus - lambaliha

28

To

otj

a o

sa

ka

al

tarb

ija

hin

na

s (%

)

Keskmine hinnamarginaal (€/kg)

Joonis 11: Lambaliha tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)

FR - karbonaad

FR – karbonaad kintsulihast

IE – karbonaad kintsulihast

UK – abaliha

IE – maks

PL – koot

FR - praeliha

IE – tükid k.a kael

IE – jalg

UK - küljeliha

IE – karbonaad küljelihast



X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Sealiha tootja- ja jaehindade muutused mõningates Euroopa riikides

29

A llikas: Euroopa Komisjon

Saksamaa Prantsusmaa Inglismaa Taani Austria Sloveenia Tšehhi Leedu

Tootjahinna muutus 2007-2009 2% 8% 37% 6% 3% 3% 18% 19%

Jaehinna muutus 2007-2009

kotletid 4% 4% 9% 41%

sisefilee -8% -3% 18% 20%

röstitud sealiha 4% 10%

abaliha, kael 39% 8% 19%

tükeldatud sealiha -5%

seahakkliha 7% 36%

sea seljatükk 13%

sea kõhutükk 10%

peekon 13%

sink 5% 18% 5% 37%

vorst 8% 9%

Tabel 6: Sealiha tootjahinna ja valitud sealihatoodete jaehindade muutused perioodil mai 2007 – aprill 2009 valitud liikmesriikides

Ka liha ja lihatoodete puhul on tootja ja jaehindade muutuste ülekanne asümmeetriline, kuid mitte nii selgesuunaline

kui piima- ja piimatoodete puhul – kui kõikides vaadeldud riikides sealiha tootjahind tõusis, siis jaehinnad on näiteks

Taanis hoopis langenud või Tšehhi, Prantsusmaa ja Inglismaa näitel tõusnud vähem kui tootjahinnad. Samas leiab

näiteid ka sellest, kus jaehind on tõusnud tunduvalt enam kui tootjahind (Leedu, Sloveenia).


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja ja jaekaubanduse hindade dünaamika Euroopas 2000-2012

30


Sealiha

Linnuliha

Veiseliha

Liha jaehind

Joonis 12: Hindade pikaajaline arenemine liha ja lihatoodete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2000=100)


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Liha hindade dünaamika Eestis 2011-2012

31

Joonis 13: Sigade ja veiste kokkuostuhindade ning hakkliha jaehinna dünaamika Eestis jaanuar 2011 – märts

2012 (hinnaindeks, jaanuar 2011=100%)


* soojad lihakehad on ümber arvutatud jahutatud lihakehaks ning hindu on korrigeeritud vastavalt EL-is kehtivatele standarditele (lihakeha koos

pea, esijalgade ja sabaga). Seetõttu on Eestis makstav kokkuostuhind ligikaudu 5% kõrgem siintoodud korrigeeritud hinnast.


Koduse hakkliha puhul peegeldub tootja, töötleja ja jaehindade dünaamikas jaekaubanduse püüd hoida

hinnatõusu tooraine hindade kasvust madalamana ning siit tuleneb ka surve töötlejatele

väljamüügihindade võimalikult stabiilsena hoidmiseks

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Eesti lihatoodete hinnamarginaalide arvutamine

32

Järgnevas alajaotuses tehtud kalkulatsioonide aluseks on TNS Emori poolt Agriseire raames kogutavad töötlejate

andmed sealiha ja veiseliha kokkuostuhindade ning koduse hakkliha jaehindade kohta. Koduse hakkliha

väljamüügihinnad saadi töötlejate küsitlemise tulemusena.

Hakkliha puhul oli vaatluse all kodune hakkliha, mille tootmisel on tootjapoolse info kohaselt kasutatud 50%

ulatuses sealiha ja 50% ulatuses veiseliha. Marginaali arvutamisel on arvesse võetud, et 1 kg koduse hakkliha

tootmiseks on vajalik 1,18 kg liha.


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Eesti marginaalide kalkulatsioon – kodune hakkliha

33


Tabel 7: Koduse hakkliha (50% sealiha ja 50% veiseliha) hinnamarginaalid

A llikas: TNS Emori hinnaseire, töötlejate eksperthinnangud

2011. aasta IV kvartali liha tooraine rahaline kulu 1 kg koduse hakkliha tootmiseks saadakse järgmiselt: (0.59 ×

1.60) + (0.59 × 2.14)=2.21.

Kodune hakkliha

eurodes

liha toorainena (50 % veise ja 50% sealiha) 2.21 2.25

töötleja väljamüügi hind 2.99 3.03

töötlejamarginaal 0.78 0.78

jaemarginaal 0.78 0.80

käibemaks 0.75 0.77

jaehind 4.52 4.60

Kodune hakkliha

liha toorainena (50 % veise ja 50% sealiha) 49% 49%

töötlejamarginaal 17% 17%

jaemarginaal 17% 17%

käibemaks 17% 17%

jaehind 100% 100%

absoluutarvuna IV kvatal 2011

protsendina IV kvatal 2011

I kvatal 2012

I kvatal 2012

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Tootja ja jaekaubanduse hindade dünaamika Euroopas 2000-2012

35


Joonis 14: Hindade pikaajaline arenemine teravilja ja teraviljatoodete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2000=100)

mais oder nisu

kõvanisu

Jaehind – leiva/saia ja teraviljatooted


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Saia hinnaindeks erinevatel tasanditel 1972-2008 USA näitel

36

A llikas: USDA

saia jaehind (tarbijahinnaindeks)

nisujahu hulgihind (tootjahinnaindeks)

nisu tootjahind (tootjahinnaindeks)

Joonis 15: Saia hinnaindeks erinevatel tasanditel 1972-2008

Indeks


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Leiva ja saia hindade dünaamika Eestis 2011-2012

37

Joonis 16: Toiduteravilja ning leiva-saiatoodete hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012



70%

80%

90%

100%

110%

120%

130%

140%

150%

2011m

01

2011m

02

2011m

03

2011m

04

2011m

05

2011m

06

2011m

07

2011m

08

2011m

09

2011m

10

2011m

11

2011m

12

2012m

01

2012m

02

Toidunisu KOKKUOSTUHIND

Toidurukis KOKKUOSTUHIND

Peenleib JAEHIND

Sai JAEHIND


Leiva ja saia puhul

puuduvad tootja,

töötleja ja jaehindade

dünaamikas olulised disproportsioonid

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Eesti pagaritoodete hinnamarginaalide arvutamine

38

Järgnevas alajaotuses tehtud kalkulatsioonide aluseks on TNS Emori poolt Agriseire raames kogutavad töötlejate

andmed toidurukki ja toidunisu kokkuostuhindade ning leiva- ja saiatoodete jaehindade kohta. Erinevate

jahutüüpide ning peenleiva ja lauasaia keskmised väljamüügihinnad saadi töötlejate küsitlemise tulemusena.

Kuna peenleiva puhul on teada, et ühest kg toidurukkist saadakse ligikaudu 0,7 kg rukkipüüljahu (kliid

eraldatakse) ning ühe kg peenleiva tootmiseks kulub keskmiselt 0,6-0,7 kg rukkipüüljahu või rukkijahusegu, siis

korrigeerivaid koefitsiente kasutatud ei ole, kuivõrd nimetatud osakaalud ligikaudselt tasakaalustavad teineteist.

Osade peenleibade koostisse kuulub (Leivaliidu andmetel kuni 20% ulatuses) ka nisujahu. Kuivõrd toidunisu ning toidurukki kg hind aruandlusperioodil erines vaid 1,09 eurosendi võrra, siis see marginaalide arvutusele olulist

mõju ei avaldaks ning arvestatud on rukkipüüljahu kasutamisega.

Lauasaia puhul on teada, et ühest kg toidunisust saadakse ligikaudu 0,7 kg nisujahu (eraldatud kliid

realiseeritakse teiste toodete tootmiseks) ning ühe kg lauasaia tootmiseks kulub keskmiselt 0,7 kg nisujahu, siis korrigeerivaid koefitsiente kasutatud ei ole, kuivõrd nimetatud osakaalud tasakaalustavad teineteist.


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Eesti marginaalide kalkulatsioon – peenleib ning lauasai

39

Tabel 8: Peenleiva hinnamarginaalid Tabel 9: Lauasaia hinnamarginaalid

A llikas: TNS Emori hinnaseire, töötlejate eksperthinnangud


Leib (peenleib)

eurodes

toidurukis 0.17 0.17

leiva tööstusest väljamüügi hind 0.95 0.93

töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 0.78 0.76



jaehind 1.47 1.39

Leib (peenleib)

toidurukis 12% 12%

töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 53% 55%


käibemaks 17% 17%

jaehind 100% 100%

I kvatal

2012

I kvatal

2012

absoluutarvunaIV kvatal

2011

protsendinaIV kvatal

2011

Sai (lauasai)

eurodes

toidunisu 0.18 0.18

saia tööstusest väljamüügi hind 0.94 0.92

töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 0.75 0.74



jaehind 1.39 1.39

Sai (lauasai)

toidunisu 13% 13%

töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 54% 53%


käibemaks 17% 17%

jaehind 100% 100%

I kvatal

2012

I kvatal

2012protsendina

IV kvatal

2011

absoluutarvunaIV kvatal

2011

X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Kokkuvõte

40

Lääne-Euroopas ja Skandinaaviamaades on jaekaubandus domineerinud toidukaupade tarneahelas juba

paarkümmend aastat. See peegeldub hindade kujunemise asümmeetrilisuses - jaehindade suhtelises

sõltumatuses toormehindade langusest. Ka Eestis on seoses jaekaubanduse koondumisega (5 jaeketi käes on

ligikaudu 90% jaeturust) nende positsioon toidukaupade tarneahelas tugevnemas, kuid see ei ole veel nii domineeriv kui näiteks Soomes. 2012. aasta I kvartalis oli jaekaubanduse marginaal ~20%, mis on suhteliselt

lähedane näitaja töötleja marginaalidele (va pagaritooted).

Jaekaubanduse hinnasurve töötlejatele ja selle kaudu tootjatele on suurim kaardistatud toodetest hakkliha ja

joogipiima puhul. Neid tooteid peetakse atraktiivseteks klientide juurdemeelitamise vahenditeks (nn traffic

builders) ja jaekaubandus püüab nende toodete hinnataset hoida nii madalal kui saab survestades selleks

töötlejaid.

Piim ja piimatooted

Eesti piimatootja hinnamarginaal on lähedane Euroopa keskmisele nii juustu (Euroopa keskmine 30-50%, Eestis

30%), või (Euroopa keskmine 50-70%, Eestis ~50%) kui ka joogipiima puhul (Euroopa keskmine 40-50%, Eestis

~50%). Jaekaubanduse survet töötlejale on tunda joogipiima osas, kuna töötleja väljamüügihinnad on langenud,

samas kui toorpiima hinnad on viimase aasta jooksul mõnevõrra tõusnud.

Liha ja lihatooted

Eesti hakkliha puhul on tootjamarginaal ~50% ja töötleja ning jaemarginaal jagunevad ligikaudu võrdselt. Suur

tootjamarginaal antud toote puhul viitab sellele, et antud toodet püütakse müüa nii odavalt kui saab ilma lisandväärtuseta (nii emotsionaalne kui ka funktsionaalne).

Pagaritooted

Lauasaia ja peenleiva puhul on tootjamarginaal 12-13%, suurem osa ehk 53% koondub töötleja kätte (jahu- ja

leivatööstus kokku) ning jaekaubandusele jääb 16-19%. Kuna antud toote tehnoloogilised protsessid on oluliselt

pikemaajalised ja kulukamad kui ülal mainitud toodetel, siis suure osa toote jaehinnast moodustabki

töötlejamarginaal.


X AXIS

LOWER LIMIT

UPPER LIMIT

CHART TOP

Y AXIS Y AXIS LIMIT

©TNS 2012

Kasutatud allikad

41

Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringute aruanded (http://www.agri.ee/uuringud-13/?id=33809)

TNS Emori Hinnaseire

Eksepertintervjuud põllumajandustoodete töötlejate ja jaekaubanduse esindajatega

Agra CEAS Consulting (2007). The gap between producer prices and the prices paid by the consumer. Policy Department Structural and Cohesion Policies. Euroopa Parlament, Brüssel, Belgia.

Bailey, D. & Brorsen, B. W. (1989). Price asymmetry in spatial fed cattle markets. Western Journal of Agricultural Economics 14(2), 246-252.

Elitzak, H. (1999). Food cost review, 1950-97. U.S Department of Agriculture, Washington DC, USA.

Euroopa Komisjon (2009). Analysis of price transmission along the food supply chain in the EU. Brüssel, Belgia.

Karikallio, H., Arovuori, K. & Pyykkönen, P. (2009). Vertical price formation in the Finnish food chain. Helsingi, Soome.

London Economics (2004). Investigation of the determinants of farm-retail price spreads. Department for Environment Food and Rural Affairs, UK.

McCorriston, S. (2011). Price formation, transmission and transparency in the food chain: Overview of critical issues. A Presentation.

Meyer, J. & Cramon-Taubadel, S. (2004). Asymmetric price transmission: A survey. Department of Agricultural Economics. Göttingen, Saksamaa.

Roeger, E. & Leibtag, E. (2011). How retail beef and bread prices respond to changes in ingredient and input costs, U.S. Department of Agriculture, Washington DC, USA.

Whitehall Associates (2004). Price determination in the Australian food industry. Australian Department of Agriculture, Fisheries and Forestry.


Toidukaupade hindade kujunemine ja UPPER LIMIT ... · TOOTMINE TÖÖTLEMINE VALMISTA-MINE...

Documents

Transcript of Toidukaupade hindade kujunemine ja UPPER LIMIT ... · TOOTMINE TÖÖTLEMINE VALMISTA-MINE...