Meil on väga hea meel, et Innove uus uudiskiri Toetuste Teataja on leidnud positiivse vastu-kaja ja palju lugejaid. Täname tagasiside küsitlusele vastajaid. Kingitused said Ene Nobel, Tiina Metsalu, Kerli Kaljur ja Marianne Rosenfeld. Aitäh kõigile, kes leidsid aega küsitlusel vastata ja omapoolseid tähelepanekuid saata.

Kui üldiselt käib rahvatarkuse järgi tibude ja saagi lugemine sügi-seti, siis struktuuritoetuste valdkonnas on selleks kevad. Aasta alguses peavad kõik toetuse saajad esitama oma eelmise aasta kokkuvõtted, millest Innove teeb omakorda kokkuvõtliku aruan-de. Käesolevast, teisest Toetuste Teatajast, leiate kõikide Innove koordineeritavate prioriteetsete suundade seirearuannete kokku-võtted. Struktuuritoetuste periood 2007-2013 on lõppemas ning see kajastub ka eesmärkide täitmises ja eelarvete kasutamises.

Möödunud aastale tagasi vaadates võime tulemustega rahule jääda - kõik tegevused ja maksed on kulgenud planeeritud tempos. Enamike indikaatorite saavutustasemed on täidetud või isegi ületatud. Indikaatoreid vaadates on näha kui palju toredaid asju toetuse abil on ellu viidud, millised hooned valminud või renoveeritud, palju inimesi on koolitatud ja tänu sellele ka tööle saanud.

Uuest, alanud struktuuritoetuste perioodist loodame kirjutada järgmistes numbritest. Tänaseks on uus Struktuuritoetuste Seadus jõudnud riigikokku ning rakenduskava on saadetud Euroopa Komisjoni kooskõlastamisele.

Uudiskiri nr 2

Kokkuvõtete tegemise aeg

Aprill 2014

Teises numbris

2007-2013 perioodi seirearuannete kokkuvõtted

Väljamaksete hetkeseis

RÜ tähelepanekud

Mis tehtud, mis teoksil? To

etu

ste T

eata

ja

SA

IN

NO

VE

Toetuse kasutamise statistiline ülevaade (1.01.2007-28.02.2014)

Innove on jooksval s t r u k t u u r i t o e t u s t e perioodil menetlenud 5913 maksetaotlust.

Jooniselt on näha priori-teetsete suundade eelar-ved ning maksed veeb-ruari lõpu seisuga.

Kokku on Innove toetust välja maksnud

337 076 228 € (EL toe-tus), sel lest ESF

174 412 492€ ja ERF

164 663 796€.

Eelarved ja väljamaksed prioriteetsete suundade lõikes 28.02.2014 seisuga.

164 663 796

121 891 680

50 520 812

212 765 713

132 361 024

55 182 373

Hariduse infrastruktuuriarendamine

Pikk ja kvaliteetne tööelu

Elukestev õpe

Suuna eelarve Väljamaksed

Leht 2 TOETUSTE TEATAJA

Prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ toetuse

(ESF) maht on 132 361 024€, millest on kohustustega kaetud 98% ning välja makstud 88%. Väljamaksete suur protsent tuleb Töötukassa programmist, mis moodustab suure osa suu-na eelarvest, ning mille tegevused on lõppenud ehk Töötukas-sa programmi eelarve on 2013. aasta lõpu seisuga välja maks-tud 99,53% ulatuses. Kõige madalam väljamaksete protsent on meetmes 1.3.2 „Tööelu kvaliteedi arendamine“, olles 2013. aasta lõpuks 63%. Seda paljuski avatud taotlusvoorude mada-late (34%) väljamaksete tõttu (teine ja see kord jooksev taot-lusvoor avanes 2012 alguses). Taotlusvooru eelarve maht on

võrdlemisi väike (1,3 miljonit €). Ülejäänud kolme suuna mak-

sed jääavad 71% ja 79% vahele.

Prioriteetsel suunal „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ on rakendus-kavas kaks eesmärki: a) kvalifitseeritud tööjõu pakkumine on suurenenud; b) tööelu kvaliteet on paranenud. Mõlema ees-märgi väljundindikaatorite saavutustasemed on täidetud või ületatud – näiteks „aktiivseid tööturuteenuseid saanud inimes-te arv“ 206% (188 869 inimest) ning „koolitusel osalenud Tööinspektsiooni ametnike arv“ saavutustasemega 140% (168 inimest). Tulemusindikaatorite täitmine on valdavalt hea, on nii üle kui alatäidetud indikaatoreid (nt. töölesaamist toetavate teenuste abil aktiivsetesse tööturuteenustesse suunatud inimes-te osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest 69%; töötajate osakaal, kes töötavad ettevõtetes, mille spetsialist on läbinud Tööinspektsiooni poolt korraldatud teabepäeva või koolituse 165%). Probleeme võib tekkida osade mõjuindikaatorite täit-misega, kuid nende indikaatorite saavutustasemed on mõjuta-

tud enamast kui meie toetatud projektidest ja programmidest. Aruandeaastal on tegevustesse kaasatud 7860 inimest, neist naised 4658 (eelmine aasta oli 36 123 osalejat). Suur osalejate arvu langus tuli Töötukassa programmi lõppe-misest.

Kumulatiivselt on suunda esitatud 930 projektitaotlust, millest rahuldamise otsuse on saanud 345 ning lõppenud 255 projekti. Eelmisel aastal toimus suunas 1.3 kaks taotlusvooru, millest üks on jooksev taotlusvoor. Meetmes 1.3.1 (kvalifitseeritud tööjõu suurenemine) toimus viies taotlusvoor, kuhu esitati 52 taotlust, millest rahuldamise otsuse said 21 projekti. Meetmes 1.3.2 (tööelu kvaliteedi parandamine) toimub jooksev taotlus-voor, kuhu eelmisel aastal esitati 50 taotlust, millest rahuldati 41. Projektide ja programmide rakendamine on kulgenud plaa-nipäraselt ning rakendamisega ei ole kaasnenud märkimisväär-seid probleeme.

Suunas viidi 2013. aastal läbi 45 paikvaatlust 40 projektile ja 2 programmile. Puuduseid ei tuvastatud. Paikvaatlustega on kaetud 53,7% projektidest ning 70,27% tehtud abikõlblikest kuludest. Suunas koostati 2013. aastal 20 tagasinõuet, kogu-

summas 48 438,11 €, enim rikkumisi tuvastati dokumentide

kontrolli käigus. Kõige suurem tagasinõue oli 24 031,06€, Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse jagamisega seotud mitteabikõlblik kulu.

Rakendusüksuse hinnang prioriteetse suuna rakendamisele on

väga hea.

Prioriteetse suuna 1.3 „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ seirearuande kokkuvõte

Maksuseaduste muudatused

Seoses töötasude maksude kontrollimisel ilmnenud vi-gadega juhime tähelepanu, et alates 2013. aastast muutusid töötuskindlustuse maksumäärad (http://www.emta.ee/?id=31647 ) ja alates 2014. aastast võisid isikud esitada avaldu-se kogumispensioni suurendamiseks (http://www.emta.ee/index.php?id=34361 ). Sihtfinantseerimise kajastamise muutused raamatupida-mises alates 2013. aastast: Oluline muutus! Brutomeetodi kasutamine ei ole enam lubatud. Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatakse tuludes üks-nes siis, kui: a) sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks; ja b) sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. http://www.easb.ee/?lang=ee Kui ilmneb, et sihtfinantseerimise teel saadud vahendid tuleb tagastada, siis kajastatakse tagastamine perioodis, mil tagasta-mise vajadus ilmnes (st ei korrigeerita võrdlusandmeid).

RÜ juhib tähelepanu

Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2011 jõustus riigihangete seaduse § 38 lõige 11, mille kohaselt on hankijal kohustus kontrollida peale pakkumu-se edukaks tunnistamise otsuse tegemist ning enne hankelepingu sõlmi-mist teistkordselt lisaks riik-likele maksudele ka kohalike maksude tasumist ning (vajadusel) teha vastav päring eduka pakkuja asukohajärgse kohalike maksude maksuhal-durile. Toetuse saajal kui hankijal on kohustus igal ajahetkel järgida RHSi täit-mist ning RÜ on kohustatud seda kontrollima. Kuivõrd kohalike maksude osas maksuvõla puu-dumist ei ole täies mahus võimalik avalike and-mebaaside põhjal kindlaks teha (Maksu- ja Tolli-ameti andmebaas kajastab vaid Tallinna müügi-maksu ja Tallinna reklaamimaksu), peab hankija pöörduma tõendi saamiseks kohaliku omavalit-suse poole.

Prioriteetse suuna 2.5 „Hariduse infrastruktuuri arendamine“ seirearuande kokkuvõte

Prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine“

toetuse kogueelarve on 212 765 713 €, millest kohustustega on kaetud 91% ning välja makstud 72%. Kõikide meetmete kohustused on üle 90%, väljamaksed järgmiselt: noortekesku-sed 86%, kutsekoolid 76%, HEV koolid 36%.

Meetme 2.5.1 väljundindikaatori „ERFist toetust saanud ava-tud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide arv“ saavutustase on 91% (eesmärk 45, toetatud 41). Meetme 2.5.2 väljundindikaatori „ERFist toetust saanud kutseõppeasutuste arv“ saavutustase on 52% ning on jäänud samale tasemele 2011.aastal saavutatuga. Meetme 2.5.3 väl-jundindikaatori „ERFist toetust saanud HEV koolide arv“ saavutustase on 144%. Probleeme on meetme 2.5.2 indikaa-torite (kaasajastatud õppeseadmete ja vahendite osakaal; kaa-sajastatud elamiskohtade osakaal õpilaskodudes) täitmisega, sest toetuse saajate arusaam indikaatorite sisust on ebaühtla-ne.

Peamiste probleemidena tõime suuna seirearuandes välja riigihangete nõuete täitmise, seda eriti lepingute muutmise, hankemenetluse liigi valiku või hankedokumentide koostami-se osas. Noortekeskuste puhul on osaliselt probleemiks oma-

finantseeringu puudumine ja seetõttu viimaste projektide alguse edasilükkamine. Meetme 2.5.2 puhul on suurimaks probleemiks projektide lõpetamise tähtaja pikenemine ning sellega seoses võimalike vabanevate rahaliste vahendite prog-noosimine. Lisaks tõime probleemina välja auditite suure mahu, samade toetusesaajate korduva kontrollimise ja halvasti toimiva kommunikatsiooni, mis võib viia ekslike järeldusteni.

Suunas viidi 2013. aastal läbi 29 paikvaatlust, 21 toetuse saaja juures, tähelepanekuid tehti 25 korral. Valdavalt olid tähelepa-nekud seotud riigihangetega. Paikvaatlustega on kaetud 91% projektidest ning 77% projektides tehtud abikõlblikest kulu-dest (aasta tagasi 44%). Suunas tehti tagasinõude otsus 9 pro-

jektile, toetuse summas 130 458,95€. Rikkumisi tuvastati enim dokumentide kontrolli käigus ja peamiseks tagasinõude põhjuseks olid riigihangete reeglite rikkumised.

RÜ tegi ettepaneku viia läbi rakenduskavas toodud meetme 2.5.2 indikaatorite (nt Kutseõppeasutuste õppepraktikabaasi-de kaasajastatud õppeseadmete ja -vahendite osakaal) täitmise täiendav hindamine.

Rakendusüksus hindab rakendamise seisu eesmärkide

saavutamisel heaks.

Leht 3 UUDISKIRI NR 2

Prioriteetse suuna 1.1 „Elukestev õpe“ seirearuande kokkuvõte

Prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ toetuse kogueelarve on

55 182 373 €, millest kohustustega on kaetud 98% ning välja makstud 78%. Suunas on 18 programmi, millest 8 on lõppe-nud, ning kolm avatud taotlusvooru. Meetmepõhiselt on kõi-ge enam abikõlblikke kulusid tehtud meetmes 1.1.4 „Keeleõppe arendamine“ (93,67%) ning kõige madalam välja-maksete protsent on meetmes 1.1.5 „Kutseõppe sisuline kaa-sajastamine ning kvaliteedi kindlustamine“ (76,72%).

2013. aasta lõpuks on lõppenud 8 programmi ning 2014. jät-kavad tegevusi 10 programmi. Kõik avatud taotlusvoorude projektid on lõppenud. Rakenduskava eesmärgi „Suurem osa-lemine elukestvas õppes vastavalt võimekusele ja vajadustele“ kõik eesmärgid on oma sihttasemed täitnud või ületanud. Eesmärgi „Õpe üld- ja kutsehariduses on kõrgtasemeline ning vastab õppijate ja ühiskonna vajadustele“ indikaatorid on val-davalt oma sihttasemed täitnud ja ületanud, ainsana ei ole täidetud indikaator „Protsent õpetajatest, kes vastavad kvalifi-katsiooninõuetele“ (91% sihttasemest). Kõige suurema täitu-vusega on indikaator „Koolitusel osalevate õpetajate arv“ (1250%: sihttase oli 400, täidetud 12 504). 2013. aastal osales „Elukestva õppe“ suuna tegevustes 132 404 isikut, kellest u 60% olid naised.

RA on 2013. aasta jooksul ja 2014. alguses suunanud lõppe-nud projektide ja programmidest vabanenud vahendeid kest-vatesse/ pikendatud programmidesse. Pikendatud ja suuren-datud on karjääriteenuste programm, õpetajakoolituse prog-ramm. KUTSE programmi kogueelarvet vähendati. Aasta lõpuga lõppenud 4 programmi lõpparuanded on veel menet-

luses, kuid eesmärgid on valdavalt saavutatud ning eelarve ülejäägid ei ole mär-kimisväärsed.

Peamiste probleemi-dena tõime suuna seirearuandes välja riigihangete läbiviimi-se ajamahukuse, mis mitmete rakendajate hinnangul takistab edukat ja ajakavako-hast tegevuste elluvii-mist. Teise probleemina tõime välja seirearuannete hilise esita-mise ning RA pikka kooskõlastusaega nii seirearuannete kui programmide muutmisel.

Suunas viidi 2013. aastal läbi 17 paikvaatlust (5 programmi, 10 projekti), 6 korral tehti tähelepanekuid. Paikvaatlustega on kaetud 55% projektidest ning 48% projektides tehtud abikõlb-likest kuludest. Suunas tehti 14 tagasinõude otsust, toetuse

summas 240 021,08 €. Rikkumisi tuvastati enim dokumentide kontrolli käigus, avatud taotlusvooru projektide puhul oli pea-miseks probleemiks administreerimiskulude fikseeritud määra ületamine projekti lõpus.

Rakendusüksuse üldine hinnang prioriteetse suuna elluviimi-

sele on hea.

Projektides ja programmides on tehtud palju huvitavat, millega võime olla isegi kokku puutunud, aga pole lihtsalt tähele pannud, et tegemist on toetust saanud ettevõtmisega. Alljärgnevalt oleme välja toonud mõned põnevad ettevõtmised või tulemused. Kui soovid, et ka sinu projekti tule-mused uudiskirjas viidatud saaks, siis saada info meile julgesti .

w w w . k a r j a a r i n o u . e e karjäärinõustamise ja tööotsimise e-koolitus kõigile tööotsijatele

w w w . t ö ö õ i g u s k o o l i t u s . e u tööõiguse e-koolitus töötajatele ja töö-andjatele

w w w . t o i t u m i n e . e e tervisliku toitumise ülevaade ja erinevad toitumisprogrammid

Huvitavat meedias:

Postimees (14. märts) Aastaid tühjana seisnud Kose endine teeninduskool renoveeriti multifunktsionaalseks kultuuri- ja hariduskeskuseks Kosel 1983. aastal avatud kutsekeskkool, mille hoonete kompleks reorganiseerimiste tõttu lõpuks kasutu ja lagunevana Kose vallale üle anti, on nüüdseks osaliselt renoveeritud tänapäeva nõuetele vastavaks multifunktsionaalseks kultuuri- ja hariduskeskuseks Loe edasi

Delfi, Noorte Hääl (3. märts) Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on tänapäevased õppevahendid, tänu millele saavad noored omandada õiged töövõtted moodsate vahenditega Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehk PKHK on Pärnumaa suurim kool, kus õpib üle 1300 õpilase. Loe edasi

Postimees, E24 (25. veebruar) Vaata, kuidas jaotuvad järgmise perioodi ELi toetused Alanud on Euroopa Liidu (EL) eelarveperiood 2014-2020, mil Eestil on võimalik saada 5,9 miljardit eurot toetust. Loe edasi

Loe uudiskirja!

Õpetajate võrgustikutöö

uudiskirja saab lugeda või sellega liituda Innove kodulehel

Meediamonitooring Siin rubriigis toome välja viited projektide ja programmide kohta meedias ilmunud artiklitest, uudistest. Juhul kui soovid, et ka Sinu projekti uudis või viide siin kajastuks, anna sellest kindlasti meile teada (kirjuta Kadrile või Marile).

Uudiskirja väljaandmise eest

vastutavad:

Kadri Koppel

Tel: 7350 596

kadri.koppel@innove.ee

Mari Annus

Tel: 7350 534

mari.annus@innove.ee

SA Innove

Mis tehtud, mis teoksil?