Täiskasvanute õpetamise metoodikaUuringud, mille käigus katsealuseid võtsid vastu segaseid...

0

Täiskasvanute õpetamise metoodika

©2010 IT Koolituskeskuse OÜ

KÕIK ÕIGUSED RESERVEERITUD

Autorid

Arendusdirektor ..................................................................... Coby Fournier

Õppemetoodika .......................................................................... Lori Weight

Eestikeelne tõlge ...................................................................... Kristin Kraav

Eestikeelse tõlke toimetaja .................................................... Kristin Kerem

Seda käsiraamatut ja kõiki selle osi tohib kopeerida, pildistada ja reprodutseerida ainult IT Koolituskeskuse OÜ poolt antud loal ja tingimustel. IT Koolitus on IT Koolituskeskuse OÜ kaubamärk. Kõik teised kaubamärgid, teenusemärgid, tooted ja teenused on vastavate omanike kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid.

See kursus ja kõik sellega kaasnevad materjalid on mõeldud õpilastele, et koduneda vastava tarkvara toimimise ja tööga. Iga õpilane peaks lisaks üle vaatama tarkvaratootja poolt pakutavad käsiraamatud, kust leiab vastuseid spetsiifilistele tarkvara kohta käivatele küsimustele. KURSUS JA SEE MATERJAL EI SISALDA MINGEID OTSESEID EGA KAUDSEID TAGATISI, EGA GARANTIISID.

Kursuse tutvustus

© 2010 IT Koolituskeskuse OÜ i

Kursuse tutvustus

IT Koolituse juhendid põhinevad teaduslikul koolitusmudelil. IT

Koolituse kursused on koostatud selliselt, et kursuslastele antakse

edasi teadmised, mis parandavad nende oskusi konkreetse

programmi kasutamisel. See omakorda parandab nende tulemusi

töös. Kursusematerjal sisaldab:

teemasid, mis annavad uusi tööks vajalikke oskusi;

teemasid, mis aitavad tõsta töö tulemuslikkust;

praktilisi harjutusi, mis aitavad kinnistada õpitut ja

mõõta omandatu taset.

Peatükid (units) ja õppetükid(lessons) – Kursuse käsiraamat

on jaotatud peatükkidest ja õppetükkideks. Iga peatükk on

pühendatud mingile kindlale valdkonnale, õppetükk aga

konkreetsetele oskustele. Iga peatüki alguses on sõnastatud sell

esisu ja eesmärgid ning peatüki paremaks mõistmiseks vajalikud

eelteadmised. Õppetükid lõppevad kokkuvõttega tähtsamast, mis

aitab paremini meelde jätta nende sisu.

Praktilised harjutused- Iga peatükk lõppeb praktilise

harjutusega, mis aitab omandada peatükis õpitut. Üks osa

harjutusest võimaldab praktiseerida peatükis antud oskusi. Teine

osa iseseisvalt rakendada peatükis antud uusi teadmisi. Igal

harjutusel on kaasas ka lahenduse samm-sammuline juhend ning

tulemusfail.

Käsiraamatus on kasutatud alljärgnevaid tähiseid:

Viited- Viited klahvidele ja klahvikombinatsioonidele on rasvases

kirjas. Klahvikombinatsioonid sellisel kujul: Alt/A. See tähendab,

et all tuleb hoida klahvi Alt ja samal ajal vajutada klahvi A.

Menüüvalikud ja käsud on samuti antud rasvaselt.

Spetsiaaltekstid – Informatsioon, mis tuleb arvutisse sisse

tippida on toodud kas kaldkirjas või eraldi real kirjutusmasina šriftis.

Kursuse tutvustus

ii © 2010 ExecuTrain Corporation

Spetsiaaltähised – Käsiraamatus on kasutatud kolme liiki

eritähiseid, millel on kõikjal ühesugune tähendus. Allpool need

eritähised koos lühikirjeldusega:

selliselt on tähistatud märge täiendava informatsiooniga.

see märk juhib tähelepanu olulisele märkusele või hoiatusele.

see märk viitab äsjaõpitud protseduuri või toimingu lihtsamale või kiiremale võimalusele.

Sisukord

© 2010 ExecuTrain Corporation 1 1

KURSUSE ÜLEVAADE .................................................................. 2

KURSUSE EESMÄRGID ................................................................ 4

NÄITLEJA: KOMMUNIKATSIOONIOSKUSED ............................. 5

NÄITLEJA: ESINEMISOSKUSED ............................................... 10

NÄITLEJA: PROFESSIONAALSUS ............................................ 20

KUULAJASKOND: TÄISKASVANUD ÕPPIJA ........................... 29

KUULAJASKOND: ESINEMISE JUHTIMINE .............................. 37

KUULAJASKOND: ETENDUSE REKVISIIDID ............................ 44

LAVASTUS: RUUMI PAIGUTUS JA ETTEVALMISTUS ............. 64

LAVASTUS: KUULAJASKONNA OSALUS ................................ 71

APLAUS ....................................................................................... 85

INDEKS ........................................................................................ 87

Kursuse ülevaade

2 © 2010 ExecuTrain Corporation

Kursuse ülevaade

Kui “kogu ilm on lava,” nagu Shakespeare kunagi arvas, pole see

kusagil mujal nii ilmne kui siis, kui koolitame täiskasvanud õppijate

gruppi. Sel hetkel seisame tõepoolest "laval".

Järgnevate õppetükkide käigus harjutame me järeleproovitud

koolitusmeetodeid, mis katavad nelja olulist elementi:

1. Näitleja

Kommunikatsioonioskused

Esinemisoskused

Professionaalsus

2. Publik

Täiskasvanud õppija

Esinemise juhtimine

Esinemise abivahendid

3. Lavastus

Ruumi paigutus ja ettevalmistus

Publiku osalus

Tunni juhtimise oskused

4. Aplaus

Tagasiside

Hinnangud

Kursuse ülevaade

© 2005 ExecuTrain Corporation 3

Arvutioskuste õpetamise metoodika

Kolme päeva ajakava:

Esimene päev Tervitus/tutvustused

Näitleja Kommunikatsioonioskused

Esinemisoskused

Lõuna

Professionaalsus

1. esinemine

Teine päev Publik Täiskasvanud õppija

Esinemise juhtimine

Esinemise ettevalmistamine

Lõuna

Esinemise abivahendid

2. esinemine

Kolmas päev Lavastus Ruumi paigutus ja ettevalmistus

Publiku osalus


Lõuna

3. esinemine

Aplaus Tagasiside

Hindamine

Kursuse eesmärk


Kursuse eesmärgid

Peale kursuse läbimist oskate te:

kasutada nii verbaalset kui mitteverbaalset

kommunikatsiooni, et sõnumit efektiivselt edastada.

kasutada sõnumi edastamiseks oma häält, liikumist ruumis,

tempot ja visuaalseid abivahendeid.

aidata kaasa hea koolitusatmosfääri tekkele professionaalse

väljanägemise, ülalpidamise ja kommunikatsioonioskustega.

identifitseerida täiskasvanud õppijate õppimisviise ja -

tunnuseid.

rakendada õppematerjali edasiandmise nelja astet

kindlustamaks, et õppimine leiab aset.

esinemise abivahendite abil ülal hoida kuulajaskonna

motivatsiooni ja koostööd.

kasutada erinevate klassiseadete elemente efektiivse

õpikeskkonna loomiseks.

määratleda õpiraamistikku, luua ja hoida kontakti ja

kindlaks määrata iga koolitusel osaleja käitumist.

koostada efektiivseid hindamislehti, et õpilastelt

tulemuslikku tagasisidet saada.

Näitleja: Kommunikatsioonioskused


Peatükk:


Peatüki eesmärk

Peatükis õpetatakse, kuidas:

kasutada selget verbaalset kommunikatsiooni, sh

grammatikat, positiivset keelekasutust ja hääldust.

kasutada toetavat mitteverbaalset kommunikatsiooni, nagu

silmside, žestid ja hoiak.

Mõnedel inimestel on olemas teadmised,

kuid puudub oskus oma teadmisi tõlkida, et

teised neilt õppida saaksid. Teised võivad

olla suurepärased suhtlejad, kuid mitte

teada eriti palju sellest, mida nad räägivad.

(Mõelge näitlejale, kes "kõnnib unes" läbi

oma teksti, mõistmata, millist emotsiooni

tekst peaks edastama.)

Tagage, et teie teadmised ja oskused paistaksid välja, pöörates

tähelepanu:

verbaalsele kommunikatsioonile.

mitteverbaalsele kommunikatsioonile.



Õppetükk:

Verbaalne kommunikatsioon

Verbaalne kommunikatsioon

Materjali korrastus koos korrektse grammatika ja häälduse

kasutamisega mõjuab teie usutavust. Kuulajail ei tohiks olla põhjust

arvata, et räägite "oma ridu" esmakordselt. Mõelge põhilistele

valdkondadele, nagu korrastatus, grammatika, hääldus ja postiivne

sõnavara.

Korrastatus

Teadke, mis on õppematerjali iga peatüki või õppetüki tuum.

Esitage põhipunktid loogilises järjekorras lihtsamalt

keerulisema informatsiooni juurde, või sammude kaupa.

Eelistage lühikesi lauseid pikkadele. Lühikesi lauseid on

kergem jälgida ja nad aitavad kuulajaskonnal tähelepanu

säilitada.

Harjutage materjali esitamist vähemalt kaks või kolm korda.

See tagab, et väljendute selgelt, ja aitab materjali

voolujoonelisemaks muuta.

Grammatika

Pöörake tähelepanu oma lauseehitusele ja sõnakasutusele.

Vältige klišeede kasutamist, sest need ei pruugi kogu

kuulajaskonnale tuttavad olla. Klišeed muudavad esinemise

ka vähem kõnekeelseks ja liiga dramaatiliseks.

Hoiduge kõnekeele väljendite ja slängi liigse kasutamise eest

(nagu näiteks olgen'd). Selliste väljendite kasutamine

muudab kursuse informaalsemaks, mida võidakse võtta

ebaprofessionaalsena.

Hääldus

Tundke termineid, lühendeid ja žargooni. On piinlik peale

kursust avastada, et olete terminit päev otsa valesti

kasutanud.



Positiivne sõnavara

Verbaalne kommunikatsioon peab olema lihtne ja arusaadav. Positiivse sõnavara ja otsese kõne kasutamine aitavad sellele kaasa.

Kasutage lihtsat keelt.

Kasutage tuttavaid sõnu, et kuulajaskond ei võõranduks.

Kasutage positiivset sõnavara, mis oleks ühemõteeline ja julgustav, mitte paljutähenduslik või negatiivne.

Positiivne Mitte positiivne

muudatus “seda tuleb teisiti teha”

palju “hirmus hulk”

“See võib vahel veidi keeruline olla,

kuid...”

“See on tõeliselt frustreeriv, sest see ei tule

kunagi korralikult välja."

“Peaaegu…” “Ei, see on vale.”

Otsene kõne

Otseses kõnes on lause alus tegevuse sooritajaks. Kaudses

kõneviisis rakendatakse tegevust alusele.

Kasutage oma sõnade mõju suurendamiseks otsest, mitte kaudset kõneviisi.

Otsene Kaudne

“Kasutagem…” “Seda funktsiooni kasutatakse…”

“Me arvame…” “Üldiselt arvatakse…”

“Pärast sobiva valiku tegemist

vajutage Enter klahvi. "

“Pärast dialoogiakna lõpetamist

vajutatakse Enter klahvi."

Pange tähele erinevust nende kahe lause vahel:

Otsene kõne annab teie esinemisele rohkem jõudu.

Teie ettekandel on rohkem jõudu, kui kasutate otsest kõnet.



Õppetükk:

Mitteverbaalne kommunikatsioon

Nagu näidendis, edastame me oma sõnumit tegevuse ja sõnadega. Uuringud, mille käigus katsealuseid võtsid vastu segaseid teateid (milles mitteverbaalne sõnum ei ühtinud verbaalse sõnumiga) näitasid, et 93 protsenti katsealustest mõjutas mitteverbaalne ja ainult 7 protsenti verbaalne sõnum.

Mitteverbaalne kommunikatsioon toimub läbi tüüpliigutuste, silmsideme, žestide, hoiaku ja ruumis liikumise. Teie tegevustel peab olema eesmärk ja neid peab kasutama edastatava sõnumi rõhutamiseks.

Tüüpliigutused

Hoiduge häirivatest tüüpliigutustest. Iga liigutus võib häirivaks muutuda, kui seda liiga sageli korratakse. Kõige sagedasemad tüüpliigutused on:

markerite, pastakate ja kaardikeppide näperdamine

käte plaksutamine või jaglade patsutamine

verbaalsed parasiitsõnad ja mõttepauside täitjad (ee, mmm, okei)

taskus võtmete või müntidega mängimine

Taskus võtmete või sentidega mängimine

Silmside

Silmside on asendamatu õpilastega kontakti võtmisel ja hoidmisel. See näitab teie siirust ja osavõtlikkust kursusel viibivate isikute suhtes.

Pöörake tähelepanu sellele, kui kaua te silmsidet hoiate. Ärge jõllitage oma kuulajaskonda. Viis sekundit peaks olema piisav aeg kuulajaskonna üksikliikmetega "ühenduse võtmiseks".

Jagage silmside osalejate hulgas ühtlaselt.

Vaadake oma märkmeid, kuid ärge lugege maha.

Ärge lugege visuaalsetelt abivahenditelt. Selle asemel sõnastage informatsioon ümber.



Vaadake otse õpilaste poole. Ärge vahtige üle nende pea ruumi tagaseina.

Žestid

Enamus inimesi kasutab käsi oluliste kohtade rõhutamiseks kõnes.

Käeliigutuste otstarbekohane kasutamine peaks lisama

arutatavatele teemadele elavust ja neid toetama.

Hoidke käed avatuna.

Hoidke žestid ülalpool vööd.

Hoiak ja liikumine

Enesekindlust näitab suuresti see, milline on teie kehahoid

inimgrupi ees seistes. Seistes sirgelt, hoides pead püsti ja

kindlaltjalgele toetudes võite te tõepoolest paista esitatava teema

eksperdina.

Vältige järgmisi asju:

kõikumine või õõtsumine

lodev kehahoid

jalgade lohistamine

edasi-tagasi sammumine

mööblile toetumine

Näitleja: Esinemisoskused


Peatükk:


Peatüki eesmärk


kasutada oma häält õpetatava teema suhtes huvi ja

entusiasmi edasiandmiseks.

näidata enesekindlust ruumis liikumise ja asukoha kaudu.

kohandada oma esinemise tempot vastavalt õpilaste

arusaamise tasemele ja materjali keerulisuse astmele.

efektiivselt kasutada visuaalseid abivahendeid.

Esinemisoskused on vahend, mida me kasutame sõnumi edastamiseks. Kui sõnum on selge, kuid kasutatavad vahendid ei anna seda efektiivselt edasi, võib sõnumi sisu kaduma minna.

Kas teil tuleb meelde mõni kord, kui olite elevil kellegi ettekannet kuulama minnes, kuid lõpuks jäite magama või ei suutnud tähelepanu säilitada? Sõnum võis sisaldada väärtuslikku infot, kuid esitamise stiil kaalus sõnumi üle. Võibolla rääkis ettekandja monotoonselt, seisis kogu aeg sama koha peal, ei jaganud materjale või viiteid, või rääkis nii kiiresti, et olite kindel, et ta kiirustab lennukile.

Kasutage järgmiste õppetükkide soovituse, et teie kuulajaid ei segaks teie esinemine ja nad saaksid esitatavast sõnumist selgesti aru:

Hääl

Liikumine ruumis

Tempo

Visuaalsed abivahendid



Õppetükk:

Hääl

Kasutage oma häält energia ja entusiasmi sisendamiseks ja

hoidmiseks kogu esinemise ajal.

Hääl koosneb: tugevusest, kõrgusest, tempost ja tämbrist.

Tugevus

Veenduge, et kõik teid kuulevad, muidu uinutate oma

kuulajaskonna magama.

Püüelge loomuliku kõne tugevuse poole, mida kõik

kuuleksid. Liiga vali hääl võib mõjuda heidutavalt.

Kasutage rõhutamiseks vaikset häält.

Kõrgus

Autoriteetsed hääled on madalad ja rahulikud ja edastavad

kindlustunnet. Kõrged ja piiksuvad hääled edastavad

ebakindlust või närvilisust.

Häälevarjundi muutmise teel kõrguse varieerimine hoiab

õpilaste tähelepanu.

Tempo

Kiiresti rääkimine annab kursusele energiat, kuid keeruka

materjali puhul võib muuta jälgimise raskeks.

Liiga aeglaselt rääkimine võib kuulajais tüdimust tekitada.

Varieerige kõnetempot, rääkides keeruka materjali esitamise

ajal aeglasemalt ja üleminekute ajal kiiremini.



Tämber

Kasutage loomulikku vestlustooni. Pange tähele, et juhised ei

oleks käskivas toonis.

Hingake regulaarselt ja sügavalt, et poleks

hüperventilatsiooni ohtu.

Artikuleerige selgelt, nii et teie hääle tämber oleks kooskõlas

sisuga.

Kasutage pause, et:

midagi rõhutada.

anda mõtlemisaega.



Õppetükk:

Liikumine ruumis

Liikumine ruumis peaks varieeruma sõltuvalt sellest, kuhu te

materjaliga olete jõudnud ja mis tüüpi informatsiooni te esitate. See

võib aidata esinemise monotoonsust lõhkuda ja osutada üleminekut

või mõnd muud muudatust. Ruumis liikumine peab alati olema

loomulik ja eesmärgipärane.

Kesklava

Teie asukoht klassis võib mõjutada interaktsiooni taset

kuulajaskonna liikmetega. Kesklava positsioon tähendab nii

hoiakut kui asukohta ruumis. Kui soovite olla kuulajaskonna

tähelepanu keskpunktis, asuge keset lava. Selles kohas olete kesksel

positsioonil, näete õpilasi ja olete ise nähtav, ja sealt saate liikuda

mistahes kohta ruumis.

Valik Kirjeldus

“Meie” piirkond Alltoodud joonisel ona Kesklava positsioon "Meie" piirkonnas, mis asub

lektori arvutist eespool ja õpilastele lähemal. Siin asumine demonstreerib

lektori seotust õpilastega ja osavõtlikkust nende suhtes.

“Mina-sina” piirkond

”Mina-sina” piirkond annab märku formaalsest suhtumisest ja

distantsist. See tekib juhul, kui lektor seisab tahvlile ja oma arvutile

lähemal. Selles piirkonnas asuge ainult juhul, kui teil on eriline põhjus

seal olemaiseks – nagu millegi demonstreerimine arvutil või selguse

mõttes põhipunktide või sammude üleskirjutamine.



Alljärgnev on tüüpilise arvutiklassi skeem :



Uus materjal

Kasutage Kesklava uue teema sissejuhatamisel või tegelete grupi

küsimustega. Sellel positsioonil loob lektor arutelu ja dialoogi

atmosfääri. Minge teema lõpul kokkuvõtvateks küsimusteks

Kesklavale tagasi, enne üleminekut järgmise teema juurde.

Grupi tegevuse või harjutusülesannete läbiviimisel juhtige õpilased

läbi vajalike sammude visuaalset abivahendit kasutades (projektor,

tahvel vmt). Seejärel kõndige õpilaste hulgas, pakkudes vajadusel

üks-ühele abi.

Keeruline materjal

Kasutage Kesklava õpilaste tähelepanu köitmiseks või hoidmiseks

keerulise mõiste selgitamise ajal.

Kui vähegi võimalik, tuleks mõistete illustreerimiseks kasutada

visuaalseid abivahendeid. Sel ajal seiske abivahendi lähedal.



Õppetükk:

Tempo

Tempo nitab, kui aeglaselt või kiiresti lektor materjali edasi võtab.

See võib sõltuda mitmest asjaolust:

Õpilaste arv klassis. Üldjuhul, kuigi mitte alati, mida vähem

on õpilasi seda kiiremini läheb kursus edasi.

Õpilaste eelnevad teadmised teema kohta.

Üleminekukursused, kus õpilased lähevad üle ühelt tootelt

teisele väga sarnasele tootele, on üldjuhul kiirema tempoga.

Neis situatsioonides tulevad õpilased kursusele teades, mida

nad soovivad õppida, ja võivad kursuse tempot kiirendada, et

jõuda soovitud infoni.

Lektori loomulik stiil. Mõned lektorid katavad teema kiiresti;

teised lähenevad asjale metoodiliselt. Olge teadlik oma

loomulikust stiilist ja tegelege viisidega, kuidas sobitada seda

kogu kursuse vältel õpilaste vajadustega.

Võtmeks õige tempo juurde on suhtlemine kuulajaskonnaga. Pange tähele oma õpilaste kehakeelt ja küsige neilt perioodiliselt, kas tempo on liiga kiire või liiga aeglane.



Õppetükk:


Visuaalsed abivahendid on nagu rekvisiidid näitlejale ning aitavad

edasi anda kergestimõistetavat sõnumit. Uuringud näitavad, et

visuaalsed abivahendid vähendavad teema seletamiseks kulutatava

aja hulka 40 protsendi võrra ja parandavad meeldejäämist kuni 38

protsendi võrra.1

Visuaalsete abivahendite kasutamisel tuleb meeles pidada kaht

olulist asja. Esiteks peavad need olema visuaalsed, ja teiseks peavad

nad olema abivahendid. Olge teadlikud lõksust, millesse võite

langeda, kui mingit kindlat tüüpi visuaalse abivahendi liigne

kasutamine muudab teie esinemise monotonseks.

Õigesti kasutatuna võimaldavad visuaalsed abivahendid:

äratada ja säilitada õpilaste tähelepanu. Keskmine inimene räägib umbes 110 kuni 160 sõna minutis, kuid mõtleb kiirusega 400 kuni 500 sõna minutis. Visuaalsed abivahendid aitavad seda lõhet ületada.

näidata eesmärke, teema ülevaateid ja kokkuvõtteid.

pöörduda nende õpilaste poole, kellel domineerib nägemismälul põhinev õpistiil.

rõhutada põhipunkte. Statistika väidab, et inimesed omandavad 80 protsenti õpitavcast visuaalselt, 11 protsenti kuulmise kaudu ja kokku 9 protsenti lõhna, kompimise ja maitse kaudu.

illustreerida keerukat mõistet graafiliselt. Öeldakse, et "üks pilt on väärt tuhandet sõna" ja seda õigusega. Visuaalne vahend on kolm korda efektiivsem kui ainult sõnad. Sõnad ja pildid koos on kuus korda efektiivsemad kui ainult sõnad.

1 Pike, Robert W. Creative Training Techniques (Second Edition, Minneapolis;

Lakewood Books, 1994)



demonstreerida protseduuri käiku või tulemust arvutiga ühendatud projektsiooniseadme abil.

anda sisu sõnadele, mille tähendus on ebaselge. Kas olete kunagi kedagi kuhugi juhatanud ilma kaardi ja kirjalike juhenditeta? Visuaalsete abivahendite tarvilikkus on ilmne.



Harjutus: Visuaalsete vahendite väärtus

Milliseid visuaalseid abivahendeid kasutate kõige

sagedamini?

Milliseid visuaalseid vahendeid võiksite kasutada?

Teema/idee

Vahend

Näitleja: Professionaalsus


Peatükk:


Peatüki eesmärk


kirjeldada tegureid, mis demonstreerivad professionaalsust.

määrata koolitusprofessionaali põhiomadusi.

Professionaalsus tähendab koolitaja võimet näha välja ja käituda

klassis toimuva õppimise usustava, kompetentse lektorina. Seda

demonstreerib harilikult:

Teie välimus.

Teie verbaalne suhtlemine.

Teie käitumisviis.

Teie professionaalsus koolitamisel.



Õppetükk:

Professionaalsus ja teie välimus

Professionaalsus ja teie välimus

Kuna paljud inimesed moodustavad arvamuse teise inimese kohta esimese 30 sekundi jooksul, on tõepõhi sellel, et ühe asjana hinnatakse teid riiete järgi. Kui te koolitatae, võib see, mis teil seljas on, olla üheks olulisemaks osaks teie sõnumist. Mõelge näidendi, näiteks "Peeter Paani" vaatamisele, kui näitlejad ei kannaks kostüüme.

Mide te otsustate seljas kanda:

mõjutab teie esinemise

mitteverbaalset osa.

annab teie autoportree. See annab

kuulajatele edasi teie nägemuse

iseendast ja teie tunded kuulajate

suhtes.

annab kuulajatele vihje, kuidas teisse

suhtuda.

Täpsed või mitte, arvamused tekivad paratamatult, ja riided aitavad

selle juures kaasa. Te ei taha anda endast vale ettekujutust enne kui

olete sõnakestki lausunud.2

Kasutage sobiva tööriietuse määramiseks selle asutuse ärikultuuri, milles te töötate. Teie välimus (riietus, juuksed, hügieen) ei tohiks teie õpilaste tähelepanu õpikeskkonnalt kõrvale juhtida. Mõned näited mitteprofessionaalselt väljanägemisest mistahes ärikultuuri korral on:

kortsus, plekilised või pesemist vajavad riided.

liiga avarad või liiga kitsad riided.

pesemata, kammimata või muul moel sassis juuksed.

märgatavalt tugev kehalõhn või märgatavalt tugevalõhnaline

lõhnaõli või kölnivesi.

2 Hoff, Ron, I Can See You Naked (Universal Press Syndicate Company, 1992).



Õppetükk:

Professionaalsus ja verbaalne kommunikatsioon

Vältige negatiivseid või kriitilisis kommentaare tarkvara, teema,

õppematerjalide ja õpikeskkonna kohta. Alljärgnev on näide

sedalaadi negatiivse kommentaari kohta:

(Öelduna Visual Basicu kursusel)

“Ma ei saa aru, miks keegi peaks üldse Visual Basicut

kasutama selle asemel et kasutada Visual FoxPro'd, aga see on

ainult minu arvamus.

Kommentaaridel vastuokssete teemade nagu poliitika, religioon või

sotsiaalküsimused kohta pole arvutialasel kursusel kohta ja nad

etkitavad kindlasti lõhe teie ja vähemalt ühe teie õpilase vahel.

Kasutage sotsiaalselt sobilikke ja professionaalselt kohaseid näiteid

tarkvaravõimaluste, ülesannete või oskuste illustreerimisel.

Ebakohased näited on:

“Kasutagem omandatud teadmisi andmebaaside disainimisest

pesapallikaartide andmebaasi koostamiseks.”

“Kasutagem nüüd selle programmi joonistamisvahendeid

ümbruskonna kaardi joonistamiseks.”



Õppetükk:

Professionaalse käitumisviisi säilitamine

Kursuse käigus juhtub asju, mis pakuvad võimalust enesevalitsemist kaotada ja näidata välja viha, ärritust või piinlikkust. Ärge laske ühelgi asjaolul end “rollist välja viia”. Määr, milleni suudate oma enesevalitsust säilitada ja ebaproduktiivseid emotsioone ohjeldada peegeldub teie professionaalsuses.

Ülallöeldu eelduseks on kaks asja: teil on arvestatavaid põhjusi aegajalt endast väja minna ja teil on ebaproduktiivseid emotsioone. Professionaalse käitumisviisi säilitamine ei seisne nende emotsioonide mahasurumises; see seisneb nende produktiivses ohjeldamises.

ÄRGE:

vastake vaenulikele või vihastele klientidele vaenulikkuse ja vihaga.

vastake aeglasematele õpilastele ärritusega.

sattuge paanikasse. Hoidke valmis lühikest valikut “kriisisituatsiooni” vastuseid (näiteks tehke paus, kasutage huumorit) ja valige neist üks.

TEHKE:

ettevalmistusi. Kontrollige näiteks seadmeid, tarkvara ja visuaalseid abivahendeid. Kui järgite kursuse-eelseid ettevalmistavaid protseduure, saate mõnelegi asjale jälile enne, kui see muutub probleemiks.

säilitage huumorimeel. Kui ette tulevad viperused, kasutage pingete hajutamiseks huumorit. Näiteks kui teie esinemise ajal ebaõnnestub mõne visuaalse abivahendi kasutamine, öelge: “Mõned (näiteks projektorid) on paremad kui teised. See siin on üks teiste hulgast.”3

plaaniväline lühipaus (seitse kuni kümme minutit), kui arvate, et teil endal või teie õpilastel on vaja aega enda kokkuvõtmiseks.

kasutage oskusi, mida õpite probleemsete õpilastega ümberkäimiseks. Mida kogenumaks te sel alal muutute, seda enesekindlam olete kui seda tüüpi õpilased teie kursusele ilmuvad. See kergitab teie “erutumisläve”.

3 Ryzman, Leonard, What to Say When ... You’re Dying on the Platform (Lilly Walters,

McGraw-Hill, 1995) 156.



teatage erakorralistest juhtumitest oma ülemusele, et ta teaks valmis olla võimalikeks järelepärimisteks klientide poolt.



Õppetükk:

Professionaalsus koolitamisel

Koolitusprofessionaalid näivad kõigi teiste hulgast välja paistvat.

Nad on tõelised “lavatähed”. Vaatame mõningaid omadusi, mis

defineerivad professionaalsust koolituses:

Teadmised. Koolitusprofessionaalid arendavad oma

reputatsiooni oma ala autoriteetidena. Nad on pidevalt

kursus uuenduste, muudatuste ja täiendustega oma alal ja

kursuse sisus.

Ekspertlus. Koolitusprofessionaalid määravad standardi

kõigi teiste jaoks. Nende ettevalmistatus, tähelepanu

detailide suhtes ja laiahaardelised teadmised rikastavad

nende kursusi ja on ettevalmistuseks tulevastele kursustele.

Kontroll. Koolitusprofessionaalid ei toimi emotsioonidest

lähtuvalt. Isegi neil kehvadel päevadel, mida meil kõigil ette

tuleb, saavad koolitusprofessionaalid aru, et nende õpilased

väärivad efektiivset, energilist ja entusiastlikku õpikogemust.

Täiustamine. Koolitusprofessionaalid otsivad pidevalt viise,

kuidas oma esinemist paremaks muuta. Nad mõistavad, et

koolitusvõtteid tuleb pidevalt poleerida ja täiustada.

Püsivus. Koolitusprofessionaalide esinemine ei lähe pärast

pikka väsitavat hommikupoolikut “allamäge”. Tema õpilased

saavad samasuguse suurepärase õpetuse osaliseks ülesandest

ülesandesse, päevast päeva, kursusest kursusesse.



Harjutus

Millisel astmel olete?

Millisel astmel olete tõeliste koolitusprofessionaalide hulgas?

Varuge hetk aega ja hinnake end skallal ühest kümneni vastavalt

sellele, kui hästi teis on esindatud tõelise koolitusprofessionaali

omadused.

Teadmised

1 10

Kehv Suurepärane

Ekspertlus

1 10

Kehv Suurepärane

Kontroll

1 10

Kehv Suurepärane

Täiustamine

1 10

Kehv Suurepärane

Pidevus

1 10

Kehv Suurepärane



Peatüki harjutus

Professionaalsuse tegevuskava

Varuge järgmised paar minutit, et valida välja üks või kaks

omadust, mida sooviksite parandada. Kirjutage üles omadus, ning

seejärel kirjutage oma tegevuskava, mida võtate ette selle omaduse

parandamiseks oma igapäevatöös.

Näide:

Omadus: teadmised

Selle omaduse arendamiseks ja oma koolitusprofessionaalsuse

edendamiseks, varun ma iga päev, esmaspäevast reedeni, 30

minutit erialase materjali lugemiseks ajakirjadest ja artiklitest.

Omadus:


edendamiseks, …

Omadus:


edendamiseks, …



Näitleja märgusõnad

Kommunikatsioonioskused

Verbaalne kommunikatsioon, mis:

on organiseeritud

on grammatiliselt korrektne

on korrektse hääldusega

kasutab positiivseid sõnu

kasutab otsest kõnet

Mitteverbaalne kommunikatsioon, mis:

ei sisalda häirivaid tüüpliigutusi

kasutab sobivat silmsidet

kasutab efektiivseid žeste

kasutab eesmärgipärast kehahoidu ja liikumist

Esinemisoskused

Hääl, millel on:

sobiv tugevus

mugav kõrgus

sobiv tempo

hea tämber

Ruumis liikumine, mis kasutab:

Kesklava uue materjali esitamiseks

Kesklava keerulise materjali esitamiseks

“Mina-sina” tsooni millegi demonstreerimiseks

“Mina-sina” tsooni punktide või sammude tahvlile kirjutamiseks

Visuaalseid abivahendeid põhi-ideede rõhutamiseks, keerukate teemade illustreerimiseks või tulemuse demonstreerimiseks

Professionaalsus

Väljanägemine, mis ei juhi tähelepanu kõrvale

Professionaalselt asjakohased kommentaarid ja näited

Positiivne käitumisviis

Kuulajaskond: Täiskasvanud õppija


Peatükk:


Peatüki eesmärk


tunda ära täiskasvanud õppijate tunnuseid.

motiveerida õpilasi näidates selgelt õpitavast materjalist

saadavat kasu ja selle asjakohasust.

kasutada täiskasvanud õppija motiveerimiseks tagasisidet.

tunda ära kolme õpistiili.

Et mõista, kuidas täiskasvanud õppijat köita, katame me järgmised

teemad:

Õppija tunnused

Kuulajaskonna motiveerimine

Õpistiilid



Õppetükk:

Õppija tunnused

Pedagoog Malcolm Knowles identifitseerib oma andragoogika4

(täiskasvanute õpetamise) teoorias täiskasvanud õppija neli

tunnust. Need on:

Täiskasvanud on isejuhtivad ja autonoomsed.

Täiskasvanutel on laialdased kogemused, mida nad saavad

rakendada õpisituatsioonile.

Täiskasvanud nõuavad, et õpitav oleks asjakohane.

Täiskasvanu õpivalmidus on võrreldav tema sotsiaalse rolliga

seotud arenguülesannetega (näiteks täiskasvanu vajadusega

olla produktiivne ja anda oma panus).

Täiskasvanud on õppides pigem probleem-orienteeritud kui

teema-orienteeritud; seetõttu peab õpitav pakkuma

käesolevatele probleemidele praktilisi lahendusi.

Kursuse lektor peaks olema teadlik Knowlesi poolt identifitseeritud

tunnustest ja kasutama neid abinõuna täiskasvanute

õpimotivatsiooni hoidmisel.

4 Knowles, M. The Adult Learner: A Neglected Species (4th edition, Houston: Gulf

Publishing Company, 1990)



Mida täpselt saab lektor kursusel teha:

võimaldamaks täiskasvanutel olla isejuhtivad ja

autonoomsed?

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________

kasutamaks ära täiskasvanute kogemusi?

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________

pakkumaks asjakohast õpet?

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________

pakkumaks praktilist ja käeolevate probleemidega seotud

õpet?

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________

_________________________________________



Õppetükk:

Kuulajaskonna motiveerimine

Kuigi õpilaste motiveerimine on pidev pingutus, on teil kaks põhilist võimalust nende motiveerimiseks:

teemat sisse juhatades ja selle vajalikkust selgitades.

juhendatud ja iseseisvate praktiliste harjutuste ajal.

Teema sissejuhatamine

Täiskasvanud õppijad peavad motiveeritud olemiseks tajuma õpitava otsest kasu. Näiteks kui õpetate müügi-inimestele, kuidas kasutada töölehel valemeid, võite valemite teema sisse juhatada öeldes “Kas sooviksite osata kiiresti arvutada oma komisjonitasu suurust võrreldes oma päevase või nädalase müüginormiga?” See küsimus ei loo mitte ainult alust valemite sissejuhatamiseks, vaid viitab tööalasele vajadusele.

Juhendatud ja iseseisev harjutamine

Kasutage harjutusi õpilaste jälgimiseks ja julgustava ning

juhendava tagasiside andmiseks.

Jälgige õpilaste reaktsioone:

vaadeldes õpilaste kehakeelt ülesannete täitmise ajal. Õpilased, kes on segaduses, ärritunud või heitunud näitavad sageli oma tundeid näoilme kaudu.

vaadeldes tegevuse samme. Õpilastel, kes ei läbi samme koos lektoriga, võib olla probleeme.

Andke motiveerivat ja juhendavat tagasisidet:

kui esitatakse küsimusi.

kui õpilased vastavad küsimustele.

juhendatud ja iseseisvate harjutusülesannete ajal.

Kõik inimesed vajavad aegajalt veidi julgustust, ja õpilased teie

kursusel pole erandiks. Nagu näitleja armastab aplausi, edenevad

teie õpilased paremini positiivse tagasiside toel. Positiivne tagasisde

paneb neid end edukaina tundma, loob turvalise õpikeskkonna ja

annab neile uue informatsiooni katsetamisel enesekindlust.



Tagasiside peaks olema positiivne, asjakohane ja julgustav. Kui peate õpilase eksimust korrigeerima:

tehke seda austuse ja taktitundega.

pöörake tähelepanu eksimusele, mitte õpilasele.

Näiteks, kui õpilase küsimus viitab sellele, et ta pole aru saanud mõnest õpetatava materjali põhipunktist, võite vastata järgmiselt: “Enne kui vastan teie küsimusele, lubage mul selgitada midagi, mis võis viia teid arvamusele, et…”



Mida õppijad lektorilt ootavad

Milliseid omadusi ja oskusi ootavad õppijad lektoreilt kõige enam?

Mida lektor teeb, mis võib põhjustada õpilaste pettumust?



Õppetükk:

Õppijate tüübid

Ahv kuuleb, ahv näeb, ahv teeb. See hästituntud väljend viitab

sellele, kuidas paljud inimesed õpivad – kuulmise, nägemise või

kompamise kaudu. Tavaliselt on inimese õpistiilis üks domineeriv

meetod. Neile viidatakse sageli kui nägemismälul, kuulmismälul ja

liikumismälul põhinevatele stiilidele. Lektorina peate õpetamisel

tähelepanu pöörama kõigile kolmele õpistiilile.

Nägemismäluga õppijad – õpivad kõige efektiivsemalt siis, kui nad näevad, mida nad õpivad. Enamus õppijatest kuulub nägemismäluga õppijate hulka.

Mida saab lektor teha nägemismäluga õppija juhendamiseks?

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

Kuulmismäluga õppijad – õpivad kõige efektiivsemalt siis, kui nad kuulevad antavat informatsiooni.

Mida saab lektor teha kuulmismäluga õppija juhendamiseks?

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

Liikumismäluga õppijad – õpivad liikumise ja kompimise kaudu. Liikumismäluga õppijal aitab kõige efektiivsemalt õppida harjutamise võimalus.

Mida saab lektor teha liikumismäluga õppija juhendamiseks?



______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

Õpetamisel peame olema teadlikud erinevatest õpistiilidest ja

sellest, et enamus inimestest ei kasuta mitte ainult üht stiili, vaid

kombinatsiooni nendest. Mõnede inimeste õpistiil muutub

vastavalt õpikeskkonnale või õpitava info tüübile.

Me kipume juhendama sel moel, nagu ise juhendust saada

sooviksime. Veenduge, et teie stiil ei domineeriks. Varieerige viisi,

kuidas õpetate, et saada kontakt kõigi kursusest osavõtjatega –

hoolikalt valitud sõnavara, visuaalsete abivahendite ja diagrammide

regulaarne kasutamine ja rohkelt iseseisva harjutamise võimalusi.

Kuulajaskond: Esinemise juhtimine


Peatükk:


Peatüki eesmärk


defineerida materjali edastamise neli sammu.

Lektorina olete nagu näitleja laval. Teie esinemine kogu kursuse

jooksul koosneb mitmest eristatavast sammust, samasugustest

nagu näitlejal. Need sammud on:

Stsenaariumi kordamine

Proovid

Peaproov

Esietendus



Õppetükk:

Stsenaariumi kordamine

Esimene asi, mida peate tegema, on valmistada õpilased uue

materjali omandamiseks ette, just nagu näitleja valmistub uueks

rolliks. See samm sisaldab:

õpilase suunamine ja motiveerimine õpikogemuseks.

üleminek eelmise materjali juurest uue materjali juurde.

õpieesmärkide ja oodatavate õpitulemuste isikustamine.

õpilase mõtlemise korrastamine materjali tulemuslikuks

eelkorraldajate abil.

Eelkorraldajad: Sarnaselt sellele, kuidas näidend on jagatud vaatusteks ja stseenideks, on kursuse sisu korrastataud, et sellest arusaamine oleks parem. Eelkorraldajad on õpetamisvahendid, mis aitavad luua tulemuslikku sidet õpitava ja tuttava materjali vahel, nagu näiteks analoogiad ja ülevaated.

Stsenaariumi kordamine haarab õpilaste tähelepanu, andes

ülevaatliku pildi sellest, mida hakatakse esitama.

Lektori üldised tegevused võiksid olla:

plaanitavatest teemadest või õppetükkidest ülevaate

andmine.

eesmärkide või soovitud tulemuste selgitamine.

sarnase eelnevalt õpitu meenutamine õpilastele.



Õppetükk:

Proovid

Proovide staadiumis tutvuvad teie õpilased materjaliga. Just nagu

lavastaja määrab näitlejate laval liikumist ja asukohta, peate te

keskenduma kahele olulisele kohustusele:

1. Materjali edastamine selgelt ja korrastatult, et vastuvõtt oleks

maksimaalne.

2. Asjakohase praktilise konteksti andmine, mis teeb õppimise

lihtsaks.

Proovide periood on õpilaste esimene kogemus uue materjaliga

enne kui nad alustavad esinemist. Selles staadiumis on sageli

küsimusi, kui õpilased asuvad mõtlema õpitu rakendusvõimaluste

üle. Veenduge, et kõik küsimused saavad vastuse enne kui kui

kursus jõuab peaproovini.


teema kõigi protseduuride või sammude demonstreerimine

või selgitamine.

oma ainetundmise demonstreerimine sobiva

kommunikatsiooni, esinemise, küsimuste esitamise ja grupi

interaktsiooni juhtimise kaudu.

õpilastele asjakohase ja praktilise raamistiku pakkumine

materjali juurde, mis aitab neil rakendada uut materjali

nende oma situatsioonis.



Õppetükk:

Peaproov

Nüüd on aeg kõik kokku viia. Sellel sammul proovivad õpilased

õpitud tegevusi koos lektoriga ja testivad uusi teadmisi. Kasutage

õpitud oskusi andmaks konstruktiivset motiveerivat tagasisidet, et

paremini vormida õpilaste esinemist.


juhendatud harjutuste läbiviimine, kasutades praktilisi,

asjakohased ja kergesti järgitavaid näiteid, mille käigus

rakendatakse õpitud oskusi.

õpilaste tegevuse jälgimine nende harjutuste ajal, vastates

samal ajal küsimustele ja andes tagasisidet.

üldiste probleemalade identifitseerimine, materjali

summeerimine ja meeldetuletav ülevaade.



Õppetükk:

Esietendus

Kui on esietenduse aeg, astub näidendi lavastaja tagasi ning jälgib,

kuidas näitlejad iseseisvalt esinevad. Samamoodi rakendavad selles

staadiumis õpilased nüüd omandatut iseseisvalt. Esietendus on

õpilastele võimaluseks hinnata, mil määral nad materjali on

omandanud.


iseseisva harjtutuste läbiviimine, mille käigus rakendatakse

õpitud oskusi ja mis võimaldab kõrgemal tasemel

kognitiivset õppimist.

õpilaste tegevuse jälgimine nende harjutuste ajal, vastates

samal ajal küsimustele ja andes tagasisidet.

üldiste probleemalade identifitseerimine, materjali

summeerimine ja meeldetuletav ülevaade ja omandatu

parema tegelikku ellu ülekandmise soodustamine

isikustamise ja vastastikuse õppe (õpilased õpivad

üksteise kogemstest) kaudu.




Kursus peab sisaldama võimalusi täiskasvanud õppijate motiveerimiseks

Isejuhitav ja autonoomne õpe

Kogemuste rakendamine õppimisel

Asjakohane õpe

Praktilised, käesolevatele probleemidele vastavad lahendused

Motiveerige kuulajaid

Teema sissejuhatamisel tooge välja selle vajalikkus

Jälgige õpilaste reaktsioone

Andke tagasisidet

Köitke erinevate õpistiilidega õpilasi

Nägemismäluga õppija

Kuulmismäluga õppija

Liikumismäluga õppija

Stsenaariumi kordamise tegevused

Ülevaade teemadest või õppetükkidest

Eesmärkide või soovitud tulemuste kirjeldamine

Sarnase eelnevalt õpitu meenutamine

Proovi tegevused

Kõikide protseduuride või sammude demonstreerimine või kirjeldamine

Ainetundmise demonstreerimine kommunikatsiooni, esinemise, küsimuste esitamise ja grupi tegevuste juhtimise kaudu

Praktilise raami andmine õpilastele

Peaproov

Juhendatud harjutamine

Õpilaste tulemuslikkuse jälgimine

Probleemsete alade väljaselgitamine



Esietendus

Iseseisev harjutamine

Õpilaste tulemuslikkuse jälgimine

Probleemsete alade väljaselgitamine

Kuulajaskond: Etenduse rekvisiidid


Peatükk:


Peatüki eesmärk


kasutada kursusel efektiivselt visuaalseid abivahendeid.

kasutada üleminekuid ja eelkorraldajaid uue materjali

omandamise juhendamiseks.

oma esinemist paremaks muuta viidates käsiraamatule või

jagatud materjalidele.

esile kutsuda õpilaste tulemuslikku tegevust ja luua

võimalusi isejuhitud õppeks.

kasutada küsimusi kursusel olulise interaktsiooni loomiseks.

Rekvisiidid aitavad näidendis kuulajaskonda sisusse kaasa haarata.

Selles peatükis tegeletakse koolituse rekvisiitidega, milleks on

vahendid, mida te kasutate kogu esinemise vältel kuulajaskonna

motivatsiooni ja interaktsiooni ülalhoidmiseks.


Üleminekud

Käsiraamat

Isejuhitav õpe

Küsimused



Õppetükk:



Kõige levinumad visuaalsed abivahendid on:

slaidid

lüümikud

graafikud

videod

tahvlid

pabertahvlid

Slaididel:

Kasutage: Ärge kasutage:

järjepidevat kujundust. liiga palju teksti (mitte rohkem kui

kuus sõna rea kohta ja kuus rida slaidi

kohta).

järjepidevat kirjutamisstiili. rohkem kui kaht fonti.

Projektori korral:

Tehke nii: Ärge:

õppige projektorit kasutama. jääge jänni varupirnide puudumise tõttu.

teravdage projektor enne kursuse algust. seiske valguse ette.

lülitage lüümikute näitamise vahepeal valgus välja (kui lüümikute vahele jääb rohkem kui paar sekundit).

jätke projektorit tööle ilme ühegi lüümikuta.



Valgetahvli või mõne muu kirjutamisseadme korral:

Tehke nii: Ärge:

kasutage selgeid värve – must, sinine, pruun, punane.

kirjutage liiga madalale, nii et õpilased ei näe.

hoidke tahvel korrastatuna. kasutage kustutamiseks kehaosi.

kasutage värve põhipunktide rõhutamiseks. tehke õigekirjavigu.

hoidke asi lihtne. kirjutage punasega – kasutage seda rõhutamiseks.

trükkige. kasutage kursiivi.

kasutage nii suur- kui väiketähti. kasutage ainult suur- või väiketähti.

kirjutage piisavalt suurelt, et kõik õpilased näeksid.

kasutage lühendeid ilma selgitusteta.



Õppetükk:

Üleminekud

Üleminekud on koolitusel võimsaks rekvisiidiks. Nad

toimivad nagu valgusfoor selles mõttes, et aitavad

õpilastel klassis suunda vahetada. Üleminek:

ütleb õpilastele, millest juttu tuleb.

võtab kokku äsjaõpitu.

selgitab seost (või selle puudumist) selle, millest just räägiti, ja alustatava teema vahel.

Lihtne valem eduka ülemineku koostamiseks on vastata järgmistele küsimustele:

Kus me olime?

Kuhu me läheme?

Miks?

Kui olete kokku võtnud selle, kus just oldi, veenduge, et varieerite tegeliku üleminulause sõnastust. Olge ettevaatlik, et samu sõnu kasutades mitte rutiini langeda. Siin on mõnede heade üleminekute näited, millega ei maksa liialdada:

Teine tee sama asja saavutamiseks on …

Sarnane funktsioon, mis annab meile veel mõne uue valiku …

Nüüd oletagem, et me soovime …

Nüüd läheme edasi millegi hoopis teistsuguse juurde…

Aga mis siis, kui meil oleks vaja …

Läheme nüüd kolmanda sammu juurde…

Nüüd hakkame rääkima …

Kui üleminekud on liiga lühikesed, võivad need kahe silma vahele jääda.



Ebaõnnestunud üleminek

“Okei, nüüd lõpetasime 24. leheküljega, vaatame, mis on leheküljel

number 25.”

Õnnestunud üleminekud

“Me oleme vaadanud, kui lihtne on dokumendis liikuda hiirt

kasutades, aga mis siis saab, kui hiir ühel päeval ei tööta?

Vaatame mõningaid meetodeid, kuidas liikuda klaviatuuri abil.”

või

“Andmete filtreerimine Filter by Selection käskluse abil on üks

võimalik meetod nendekirjete leidmiseks, mis vastavad teatud

tingimusele. Oletagem, et teid huvitab enam kui üks tingimus,

näiteks 100 000 kõrgem tulu jaanuarist märtsini. Keerulisemaid

päringuid saab teha eraldi päringuobjekte luues. Järgmises

õppetükis õpime me päringute loomist ja rakendamist.”

Üleminekute formuleerimise viise

Rääkige mõni lugu

Sgae üleminekute kasutamine

võimaldab kursusel edasi liikuda

ilma lihtsalt lehekülje pööramise

monotoonsuseta. Üks lihtne

moodus üleminekute loomiseks ja

teemade voo koordineerimiseks on

luua näidetel põhinev süžee.

Lugu rääkides hoiate te õpilasi häälestatuna ja tekitate neis soovi

teada saada järgmist teemat. Üleminekuks leheküljenumbrite

kasutamine annab tõenäoliselt tulemuseks norskajate koori.

Kasutage loendeid

Õpitavate teemade loendamine või numereerimine aitab õpilastel

kergesti jälgida üleminekut teise ja seejärel kolmanda teema juurde.

Loendid annavad ka ettekujutuse sellest, kuhu kursus teel on.



Kasutage eelkorraldajaid

Kas te olete kunagi üritanud õppida uusi mõisteid või ülesandeid

otsides, mis on neis teile tuttavat? Kui nii, siis üritate te muuta uue

materjali omandamist mõttekamaks. Õpilased omandavad uut

materjali efektiivsemalt, kui nad saavad siduda seda millegagi, mida

nad juba teavad.

Andke neile see seos uue ja tuttava info vahel eelkorraldajate abil.

Psühholoog Ausubel lõi teooria, mille nimeks on mõtteka

vastuvõtu õpiteooria. See teooria väidab, et selleks, et uut

informatsiooni vastu võtta ja säilitada, on õppijal vaja „vaimset

konksu‟, mis võimaldab õppijal uut materjali sisuda juba

olemasoleva, tuttava materjaliga. Näidendis on kavaleht, proloog ja

lavakujundus kõik näited eelkorraldajatest.

Eelkorraldaja on mistahes koolitusvahend, mis korraldab õpilaste

eelnevad teadmised juba ette, võimaldades neil uut infot vastu võtta

mõttekamas kontekstis. Eelkorraldajad on “vaimseks konksuks”,

mille abil saab õppija uue materjali siduda juba olemasoleva tuttava

materjali külge. Näideteks on peatüki või õppetüki ülevaated,

mõtlemapanevad küsimused, videoklipid, diagrammid, juhtumid ja

analoogiad.



Uuringud näitavad, et eelkorraldajad on efektiivsed õppimise

edendamisel ja on seetõttu õpetamise kriitiliseks osaks.

Näiteks: kui te õppinuks personaalarvutite

kohta enne Windowsi aega, tulnuks teil

tegeleda sellise keerulise mõistega nagu

kataloogide struktuur. Kataloogi struktuur

oli kogum korraldatud paiku füüsilisel

kõvakettal, kus hoiti faile. Enamus inimesi

said sellest struktuurist aru puu analoogiat

kasutades: struktuuri nimetati

kataloogipuuks ja failide hoidmise paiku

nimetatti oksteks. Failid paiknesid ühel

neist okstest. Tundmatu mõiste

kataloogistruktuur seoti tuntud mõistega

okstega puust.

Eelkorradajaid on kahte tüüpi:

Selgitavad

Võrdlevad



Selgitavad eelkorraldajad

Selgitavad eelkorraldajad annavad esitatavast materjalist üldise

ülevaate. Nad orienteerivad õpilasi uuele materjalile andes lühikese

sissejuhatuse keeles, mis on selge ja arusaadav. Selgitavate

eelkorraldajate näited on:

sisukorrad

visandid

ülevaated

täpploendid

stsenaariumid

diagrammid

harjutusfailid

Siinkohal üks näide selgitavast eelkorraldajast tekstitöötluse

kursusel:

“Wordis on dokumendi vormistamiseks kas võtet, (1)

automaatne vormistamine, mille puhul Word analüüsib teie

dokumenti ja rakendab sobiva vormingu, ja (2) kohandatud

vormistamine, mis võimaldab kasutajal rakendada enda

valitud vormingut sümbolitele, sõnadele, lõikudele ja kogu

dokumendile.”

Selles näites esitatae te täpploendi, näiteks slaididel, mis annab

ülevaate kahest lähenemisest vormistamisele. Edasi lähete te

automaatse vormistamise arutamise juurde.



Kirjutage selgitav eelkorraldaja materjalile, mida kavatsete esitada:

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________



Võrdlevad eelkorraldajad

Võrdlevad eeelkorraldajad demonstreerivad, kuidas uus materjal on

seotud olemasoleva tuttava materjaliga. Näited on:

analoogiad

mõtlemapanevad küsimused

näited

asjakohased mitte-näited

visuaalsed abivahendid

Lisaks sellele võib võrdlev eelkorraldaja sisaldada ka eelmises

õppetükis või peatükis läbivõetu kordamist. Siinkohal võrdleva

eelkorraldaja näide tabelitöötluse kursuselt:

“Absoluutne lahtri aadress on nagu inimesele juhatuste

andmine, mida ta saab kasutada olles linnas kus tahes. (Sõitke

välja Georgia 400 maanteed pidi kuni Haynes Bridge

kõrvalteeni ja suunduge ida poole.) Suhtelised lahtri aadressid

on nagu juhiste andmine sõltuvalt inimese asukohast. (Keerake

vasakule, seejärel minge edasi kuni jõuate teise

sissesõiduteeni.)”

Ülaltoodud näites kasutab lektor tuttavat juhatuste andmist

analoogiana suhteliste ja absoluutsete lahtri aadresside

kasutamisele tabelarvutusprogrammis.

Kirjutage võrdlev eelkorraldaja materjalile, mida kavatsete esitada:

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________

______________________________________________



Õppetükk:

Käsiraamat

Nii nagu vaatajaskonnale meeldib näidendi korral jälgida

sündmuste käiku kavalehe abiga, toetuvad teie õpilased

käsiraamatule. Nägemismäluga õppijad hindavad seda, et

informatsioon on dokumenteeritud. Käsiraamatud vähendavad ka

märkmete tegemise vajadust.

Kasutage käsiraamatut:

leheküljenumbritele viitamiseks kui liigute ühe teema juurest

teise juurde.

materjali voo ja järgnevuse järgimiseks.

tabelitele, loenditele või teistele käsiraamatu ressurssidele

viitamiseks, mis sisaldavad olulist, kuid halvasti

meeldejäävat infot (s.o. faktilisi teadmisi).

Vältida tuleks:

käsiraamatust mahalugemist.

edasi-tagasi hüppamist.

käsiraamatu sisu kritiseerimist.



Õppetükk:

Isejuhitav õppimine

Võimalusi isejuhitavaks õppimiseks on nii peaproovi kui

esietenduse faasis. Täiskasvanud õppija õpimotivatsioon säilib

harjutusülesannete tegemise ajal peaproovi faasis. See ei võimalda

mitte ainult avastuslikku õppimist, vaid annab täiskasvanule

võimaluse hinnata oma enesekindlust ja oskusi enne esietenduse

faasi jõudmist.

Harjutusülesannete juhendamine

Andke alati õpilastele planeeritud võimalus seniomandatu

testimiseks. Harjutusülesanded kinnitavad omandamist ja ühtlasi

paljastavad ka probleemsed alad või selgitust vajavad

valestimõistlmised.

Harjtusülesande ettevalmistamine

Harjutusülesande ettevalmistamiseks:

korrake eelmise õppetüki või teema materjali. Tehke seda formaalselt, kui käsiraamatus on olemas kordamise osa, või mitteformaalselt, korrates näiteks eesmärke, õppetüki või teema pealkirju.

juhatage sisse harjutusülesanne ja kirjeldage üldiselt ülesannete eeldatavat tulemust.

Harjutusülesannete läbiviimine

Harjutusülesannete läbiviimisel kasutage järgmisi juhiseid:

Kui õpilased on harjutuste kallal tööle asunud, liikuge klassi tagaossa, et jälgida õpilaste ekraane.

Andke enne vahelesegamist õpilastele piisavalt aega progleemide iseseisvaks lahendamiseks.

Oodake kuni õpilased abi küsivad, välja arvatud juhul, kui on selge, et nad on jännis või järje kaotanud.

Ärge kunagi puudutage õpilase hiirt või klaviatuuri. Juhendage, kui vaja, kuid ärge kunagi tehke samme õpilase eest.

Mõelge endast kui ressursist, mitte kui päästjast.



Debriifing peale harjutusülesannet

Kui piisavalt aega on möödunud, et enamus õpilasi on harjutused

lõpetanud (siinkohal tuginege oma otsustusele), kutsuge kursus

taas korrale mõne tähelepanuhaarava avaldusega:

“Näib, et kõik on peaaegu lõpetanud. Kui te ei ole, pole sellest

midagi. Võtke hetk aega ja salvestage oma töö, ning märkige

ära koht, kus te pooleli jäite. Kui kursuse lõpul on piisavalt

aega, et selle juurde tagasi tulla, saate sealtkohalt jätkata. Ma

tahaksin kindel olla, et meil jääb piisavalt aega järgmise

peatüki läbivõtmiseks.”

Paluge vastavalt vajadusele kommentaare, vastake küsimustele ja

andke tagasisidet.

Küsige õpilastelt, kuidas nad uusi omandatus oskusi

töösituatsioonis kasutada saavad. Nõudke tagasisidet vastõpitu

vajalikkuse kohta.

Kasutage debriifimise ajal mõtlemapanevaid küsimusi, mis aitavad

teadmisi praktikasse üle kanda:

“Milliseid teisi meetodeid saaks sama või sarnase tulemuse

saamiseks kasutada?”

“Millised neist oskustest on teile töö juures iseäranis kasulikud?

Miks?”

Võtke iseseisev harjutusülesanne kokku korrates üldisi õpitulemusi.

Siduge see informatsioon uue materjaliga, mida järgmises

õppetükis või peatükis õpetama hakkate.



Õppetükk:

Küsimused

Küsimused on põhiline viis, kuidas grupisisest interaktsiooni

juhtida. Kõikidel lektoritel on üks või teine kord ette juhtunud

kursus, kellel nagu poleks pulssi. Proovige oma küsitleja-oskusi

muuta enne, kui hakkate arsti kutsuma.

Õiged küsimused panevad õpilased mõtlema; seega võimaldades

teil kinnitust saada nende teemast arusaamise kohta. Kui õpilastele

kursusel küsimusi ei esitata, jääb õpitu neile väiksema

tõenäosusega meelde. Õpikeskkond muutub aktiivse asemel

passiivseks.

Kui teie esitatavad küsimused ei kutsu esile vastuseid, proovige

muuta küsimuste tüüpi ja kategooriat, kasutades alltoodud tabelit.

Suletud Avatud

Kutsub esile “jah” või “ei” vastuse või

mõnesõnalise vastuse.

Näiteks “Kas te saate aru?”

Nõuab rohkem informatsiooni kui paar

sõna.

Näiteks “Kuidas saame sellele

probleemile teisiti läheneda?”

Ei ole hea võimalus interaktsiooni

tekitamiseks

Tekitab interaktsiooni

Kasulik, kui kursusel on ajaga kitsas

või kui peate paljusõnaliselt õpilaselt

sõnajärje üle võtma.

Kasulik, kui soovite, et õpilased jagaksid

oma arvamusi või kogemusi.

Üldine Otsene

Suunatud kogu kursusele

Näiteks “Mille poolest erinevad filter

ja päring?”

Suunatud konkreetsele õpilasele

Näiteks “Phil, sa oled ka varem sarnase

probleemi otsa sattunud. Kuidas sa

sellega eelmine kord toime tulid?”



Üldine Otsene

Kõik, kes soovivad osaleda, võivad

seda teha.

Võib olla heidutav, kui õpilane ei

pannud tähele või ei tea vastust.

Kasutage seda võimalust

ettevaatusega.

Ärge kunage kasutage otseseid küsimusi õpilase “paika panemiseks” või kursuse korralekutsumise meetodina.



Alljärgnevas tabelis on toodud küsimuste tüübid:5

Küsimuse tüüp

Definitsioon Näide Stiil

Järelküsimus Lisaküsimus, mis on

mõeldud üldiste või

otseste küsimuste

vastuste selgitamiseks.

Seda võib kasutada ka

arutelu algatamiseks

või lisainfo saamiseks.

(Pärast ühe õpilase

vastust). “Kuidas

teie ülejäänud

plaanite seda

käsklust kasutada?”

Avatud ja üldine

Hääletus-

küsimus

Küsimus, mille

vastuseks on

kuulajaskonna

mitteverbaalne

reakstioon, nagu käte

tõstmine või

noogutamine.

“Kas teil kõigil on

Open dialoogiaken

ekraanil? Tõstke

käsi, kui on.”

Suletud ja üldine

Edasisuunatud

e. rikošett-

küsimus

Küsimus, mis on

suunatud teistele

õpilastele ühe õpilase

vastuse

kommenteerimiseks.

Seda võib kasutada

arutelu algatamiseks,

kui lektor ei taha

õpilasele öelda, et tema

vastus oli vale, või kui

lektor ei tea vastust.

“Kellel on kogemusi

klientide

kontaktandmete

haldamisega ja kes

tahaks vastata Ed-i

plaanile kasutada

Excelit esmase

andmebaasina?”

Avatud ja üldine

5 Definitions provided are based in part on definitions in Instructor Competencies: The

Standards, Volume I (1993), from the International Board of Standards for Training,

Performance, and Instruction.



Küsimuse tüüp

Definitsioon Näide Stiil

Teateküsimus Küsimus, mis nõuab

vastust kõigilt

õpilastelt.

“Ma palun teil kõigil

vastata sellele

küsimusele. Kui te

peaksite välja valima

ühe kursuse

eesmärgi, milline

neist on teie jaoks

kõige olulisem?”

Suletud ja üldine

Ümberpööratud

küsimus

Lektor parafraseerib

õpilase küsimuse või

avalduse ja palub samal

õpilasel küsimuse

tõlgendust kinnitada.

“Nagu ma sinust aru

sain, Violet, tahad sa

teada, kas neid

põhimõtteid saab

rakendada kõigi

objekt-orienteeritud

keelte korral. Kas

see on õige?”

Suletud ja otsene

Retooriline Küsimus, millele te ei

eelda vastust.

“Kus me oleksime

ilma arvutiteta?”

Üldine

Temperatuuri-

kontroll

Küsimus, mis on

mõeldud õpilaste

arusaamise

kontrollimiseks ja

veendumaks, et valitud

õpetamistempo on

sobiv.

“Kas ma annan teile

piisavalt aega

õpetatava materjali

seedimiseks?”

Suletud ja üldine

Mõtlemapanev

küsimus

Küsmis, mis on ette

nähtud mõtlemise

stimuleerimiseks,

probleemi esitamiseks

või uue teema

sissejuhatamiseks

eelkorraldaja abil.

(Andmebaasi mõiste

sissejuhatamiseks)

“Mida te harilikult

kasutate nimede,

telefoniraamatute ja

aadresside

leidmiseks?”

Avatud ja üldine



Mida tuleb vastuste saamisel meeles pidada:

kohelge kõiki vastuseid lugupidamisega

kuulake vastust hoolikalt

säilitage silmsidet näitamaks, et olete õpilase arvamusest

huvitatud

korrake vastust nii, et kõik seda kuuleksid

parandage vale arusaam või ebatäpsus kasutades asesõna

“mina” pigem kui “sina” või “teie”.

Näiteks vastake öeldes “Lubage mul üht asja selgitada ...”

või “Ma pean kordama, mida ütlesin eespool ...”

Ärge kartke vaikust. Lektorid nagu näitlejadki armastavad rääkida. Vältige püüdu vaikust täita omaenese küsimusele vastates. Andke kuulajatele seitse sekundit “õige” vastuse väljamõtlemiseks. Proovige küsimus ümber sõnastada, kui te siiski vastust ei saa.





Slaidid

Lüümikud

Graafikud

Videod

Tahvel

Pabertahvel

Üleminekud

Lood

Loetelud

Selgitav eelkorraldaja

Võrdlev eelkorraldaja

Viited käsiraamatule

Isejuhitav õppimine

Valmistumine harjutusülesandeks

Korrake eelnenud materjali

Kirjeldage harjutuse eeldatavat tulemust

Harjutusülesande läbiviimine

Liikuge ruumi tagaossa, et jälgida ekraane

Andke küllalt aega

Oodake, et õpilased abi paluksid

Harjutusülesande järgne debriifing

Kustuge klass korrale

Paluge kommentaare

Nõudke tagasisidet vastõpitu vajalikkuse kohta

Kasutage mõtlemapanevaid küsimusi

Tehke kokkuvõte ja siduge uue materjaliga, mida hakkata õpetama



Küsimused

Suletud küsimused lühivastuste saamiseks

Avatud küsimused, et õpilased jagaksid oma arvamusi ja kogemusi

Üldised, et igaüks või kõik võiksid vastata

Otsesed, et julgustada konkreetset õpilast vastama

Lavastus: Ruumi paigutus ja ettevalmistus


Peatükk:


Peatüki eesmärk


kirjeldada erinevaid ruumi paigutusi.

määrata ruumi paigutuse kaudu kursuse interaktsiooni

määra.

kasutada koolitaja meelespead kursuseks valmistumisel.

Ettevalmistused enne kursuse algust aitavad panna paika

“lavakujundust” optimaalseks õpetamiseks ja materjali

omandamiseks.

Kesklava

Erinevad klassi paigutused

Koolitaja meelespea



Õppetükk:

Kesklava

Nagu käesolevas käsiraamatus eelnevalt on juttu olnud, on kesklava

klassi keskne asukoht, kust te:

esitate mõisteid

vastate ja esitate küsimusi

algatate avatud arutelusid.

Kesklava asukoht sõltub veidi klassi paigutusest. Seega, võtke

endale harjumuseks leida kõige sobilikum kesklava positsioon

mistahes klassi paigutuse kasutamise korral.



Õppetükk:

Erinevad klassi paigutused

Klassi paigutus loob “lavakujunduse” efektiivseks õpikeskkonnaks.

Mõelge erinevatele paigutustele kursuse laadi, õpilaste arvu ja

ruumi suuruse või konfiguratsiooni alusel.

Alljärgenvad on mõned näited efektiivsetest klassi pigutustest:

A

B

C

D

E

F

Märkige nende klassi paigutauste kesklava positsioon “X”-ga.

Millised paigutused soodustavad õpilastevahelist interaktsiooni?

Millised paigutused soodustavad lektori ja õpilaste vahelist

interaktsiooni?



Harjutus: Klassi paigutused

Teie praegune koolitusklass



Paremaks muudetud koolitusklass



Õppetükk:

Koolitaja meelespea

Nüüd, kus olete jõudnud otsusele klassi paigutuse osas, millele

peaksite veel mõtlema enne kursuse algust? Allpool on toodud

meelespea tehnika, materjalide ja varustuse kohta, mida peaks

kaaluma:

Tehnika

Arvuti Vaja on _____ tk

Projektor

Ekraan

TV / VCR

Pikendusjuhe

LCD paneel või projektor ja arvuti

Pabertahvli paberid Vaja on _____ tk

Pabertahvli tugiraam Vaja on _____ tk

____________________

____________________

____________________



Materjalid

Koolitaja juhend

Kursuse käsiraamat

Teised abimaterjalid

____________________

____________________

____________________

PowerPointi slaidid

Lüümikud

Soovituslikud rekvisiidid

____________________

____________________

Kursuse poster (1 igaks päevaks)

Nimesildid lauale ja/või rinnale (1 iga osaleja jaoks)

Varukettad

Nimekaardid

Hindelehed

Harjutuskettad /-failid

Printeri paber

Soovituslikud videod

____________________

____________________

Varustus

Lüümikumarkerid

Pabertahvli markerid

Valgetahvli markerid

Post-it märkmepaber

Teip

Tekstimarkerid

Pliiatsid/pastakad

____________________

____________________

____________________

Lavastus: Kuulajaskonna osalus


Peatükk:


Peatüki eesmärk


edendada koostööl põhinevat õpikeskkonda õpiraamistikku

kasutades.

luua ja hoida kontakti.

elimineerida füüsilise keskkonna tähelepanu

kõrvalejuhtivaid seiku, mis takistavad efektiivset õppimist.

minimiseerida õpilaste õõnestavat käitumist.

Nii nagu teil on võimalus suunata klassi füüsilist paigutust, on teil

võimalus määrata õpilastevahelise interaktsiooni “tooni”. Te

mõjutatae kuulajaskonna osalust:

Luues õpiraamistiku.

Luues ja hoides kontakti.

Tunni juhtimise oskustega.



Õppetükk:

Õpiraamistiku loomine

Grupi interaktsiooni saab edendada luues kursuse alguses

õpiraamistiku. Õpiraamistik on sõnastatud avaldus, mis edendab

koostööl põhinevat, meeskondlikku keskkonda. Kasutage õpilaste

väljaöeldud ootusi igale kursusele iseloomuliku õpiraamistiku

formuleerimisel. See avaldus peaks sisaldama kõigi kursusel

osalejate ühiseid eesmärke ning seda, kuidas õpilased koos töötades

need eesmärgid saavutavad.

Alljärgnev on näide efektiivsest õpiraamistiku avaldusest:

“Niisiis, meie tähelepanu keskpunktis on täna andmebaasi

haldamise põhitõed, peaasjalikult see, kuidas luua ja kasutada

tabeleid ja päringuid. Meil on palju läbi võtta, kuid töötagem

koos, jagagem kogemusi ja ma tean, et meil saab olema edu.”

Õpiraamistiku tunnused

Õpiraamistik võib olla:

liiga jäik, keelates mistahes kõrvalekaldumise käsiraamatus

olevast materjalist.

liiga paindlik, lubades mistahes küsimustel, kommentaaridel

või spontaansetel sündmustel kursuse tähelepanu kõrvale

kallutada.

kindel, kuid paindlik. See raamistik on piisavalt kindel, et

kursus oleks suunatud seatud eesmärkide saavutamisele,

kuid piisavalt paindlik, et võimaldada spontaanseid

“õpetamisalte hetki”, kui õpilane esitab küsimuse või

kommenteerib midagi. See on kõige parem õpiraamistiku

variant.



Alltoodud tabelis on defineeritud liiga jäigad õpiraamistikud:

Põhjused Lahendused

Lektor pole piisavalt ette

valmistunud.

Valmistuge ette!

Lektor on liiga kartlik küsimuste

suhtes.

Nähke küsimusi ette ja valmistage ette

vastused. Lubage õpilastel küsimusi

esitada.

Lektor on ärevil tagasiside pärast –

kui ta ei kata ettenähtud materjali,

saab ta kehvemad hindepunktid.

Olge teadlik, et täiskasvanud õppija

hindab autonoomsust, küsimuste

esitamise võimalust ja kontrolli

tunnetamist õppimise üle.

Lektoril on üks või rohkem

probleemset õpilast.

Juhtige tähelepanu probleemsetelt

õpilastelt eemale.

Lektori isiksuse stiil: väga

struktureeritud, pideva

kontrollpositsioonil asumise

vajadusega.

Keskenduge sellele, et oleksite kursuse

ajaga paindlikum, lubades õpilastel anda

kusruse toimumisse oma panus.

Alltoodud tabelis on defineeritud liiga lõdvad õpiraamistikud:


Lektor pole piisavalt ette

valmistunud.

Valmistuge ette!

Lektor on ärevil tagasiside pärast –

lektor tunneb vajadust kõigile meelt

mööda olla, et saada kõrgeid

hindepunkte.

Lubage õpilastel küsimusi esitada, kuid

lükake liiga detailsete küsimuste või

õppekavast välja jäävate küsimuste

vastamine pausi ajale või kursuse lõppu.

Lektor on materjalist tüdinud. Looge uusi näiteid, eelkorraldajaid ja paar

uut nippi ja võtet.




Lektori isiksuse stiil: väga “laadna”,

paindlik, vähe organiseeritud ja

muretu.

Püstitage väikesi vahe-eesmärke, milleni

kursuse käigus jõuda.



Õppetükk:

Kontakti loomine ja hoidmine

Nii nagu näitleja peab veenduma, et vaatajaskond elab tema

tegelaskujule kaasa, peab Lektor looma ja hoidma õpilastega

kontakti. Elav ja huvitav grupi interaktsioon kursusel sõltub teie

võimest panna õpilased end mugavalt tundma üksteise, teie ja

õpitava materjali seltsis!

Klassis kontakti loomiseks ja hoidmiseks võite te:

kasutada õpilaste nimesid.

kasutada positiivset ja optimistlikku sõnavara.

kasutada meeskondlikku sõnastust (tehkem, meie, meid).

kasutada huumorimeelt.

suhelda õpilastega loomulikult.

julgustada vastastikust õppimist, kasutades õpilase head

näidet teiste õpetamisel.

viidata kogu kursuse vältel grupi eesmärkidele.

viidata õpilaste näidetele või panusele.



Õppetükk:


Tunni juhtimise oskused hõlmavad kolme ala:

Füüsiline keskkond

Tehnika

Õpilaste käitumine


Kursust andes pöörake tähelepanu õpilaste mitteverbaalsele käitumisele, mis on seotud füüsilise keskkonnaga. Arvesse tuleb võtta: ruumi õhutamist, kütet, valgustatust ja välismüra, nagu lennukid või ehitusmüra. Hoolitsege kõikide nende asjaolude eest, mis on teie võimuses.

Tehnika

Tehnika puhul võtke alati arvesse Murphy seadust, mis ütleb: “Kõik, mis saab viltu minna, ka läheb viltu.” Korralik kursuse-eelne ettevalmistus vähendab ebameeldivate üllatuste riski. Kasutage alati koolitaja meelespead ja hoidke sagedamini vajaminevat varustust käepärast.

Õpilaste käitumine

Õpilaste käitumist saab sageli juhtida viidates kollektiivsele õpiraamistikule, mille te kursuse alguses paika panite. Siiski on juhte, kui te puutute kokku probleemsete õpilastega, kes esitavad väljakutse teie võimele efektiivselt õpetada.

Porbleemsed õpilased jagunevad kahte põhilisse kategooriasse:

situatsiooniliselt probleemsed õpilased

suhtumiselt probleemsed õpilased



Situatsiooniliselt probleemsed õpilased

Situatsiooniliselt probleemsed õpilased on probleemsed ainult siis, kui ette tuleb teatud situatsioon. Need õpilased kisuvad tähelepanu endale tahtmatult ja ainult siis, kui tuleb ette spetsiifiline situatsioon. Näiteks võib olla, et õpilasel on tööl erakorraline olukord, mis muudab ta rahutuks või juhib ta tähelepanu kõrvale. Kui õpilane annab teile mingeidki vihjeid olukorra kohta, asetage end õpilase liitlase positsioonile ja hajutage probleem.

Suhtumiselt probleemsed õpilased

Suhtumiselt probleemsetel õpilastel on probleemne suhtumine või

isiksus. See õpilane peab ennnast teistest olulisemaks ja kannab

selle suhtumise üle kõikidesse inimsuhetesse, kaasa arvatud teie

kursus. Seda laadi õpilased püüavad peaaegu alati hoida iseennast

ja oma vajadusi tähelepanu keskmes. Sel põhjusel peate te alati

olema valmis võistlema kontrolli pärast kursusel.

On nelja põhilist tüüpi suhtumiselt probleemseid õpilasi, kellega

kohtumiseks peate valmis olema:

Etenduse staar

Kriitik

Pahategija

Tummfilmistaar



Etenduse staar

Etenduse staar esitab tohutu hulga küsimusi, mis pakuvad huvi ainult talle endale, räägib tohutu hulga lugusid, uhkeldab oma laialdaste teadmistega tarkvarast, riistvarast ja kõigest, mis pähe tuleb, et olla tähelepanu keskpunktis.

All on toodud mõned strateegiad etenduse staariga toimetulekuks:

Tehke üldine avaldus, paludes teistel kontributeerida

“Pidagem meeles, et me soovime, et kõigil oleks võimalus

vajaduse korral küsimusi esitada.”

Katkestage, võtke kokku ja juhtige tähelepanu kõrvale

“Näib, et te arvate, et see programm pole hästi kirjutatud.

Ma usun, et kursusel on palju neid, keda häirib see, kui

tülikas mõni tarkvara näib olevat, kuid mingem tagasi

poolelioleva tegevuse juurde.”

Kasutage mitteverbaalset käitumist

Hoiduge etenduse staari julgustamast, vältides silmsidet,

liikudes temast eemale ja vältides noogutamist sel ajal kui ta

kõneleb.



Kriitik

Kriitik võib kaevata selliste asjade üle nagu tarkvara, klassi tehnika, kohv, teised kursusel osalejad või parkimisolukord.

All on toodud mõned strateegiad kriitikuga toimetulekuks:


Kriitikuga toimetulekuks võib kasutada sama

mitteverbaalset käitumist nagu etenduse staari korral. Lisaks

juhtige tähelepanu hoolsalt kriitikust eemale tagasi kursuse

juurde.

Keskenduge positiivsetele õpilastele

Andke neile õpilastele, kes paistavad olevat kursuse suhtes

positiivselt meelestatud võimalus oma arvamust välja öelda.

See tasakaalustab negatiivse õpilase mõju.

Ärge vastake kutsele konfliktis osaleda

Ärge laske kriitikul end vaidlusse kiskuda. Leidke viis

kuidas kriitikast viisakalt mööda minna. Näiteks “See on

kindlasti üks võimalik vaatenurk. Läheme nüüd edasi

järgmise teema juurde.”



Pahategija

Pahategija on otsustanud, et tema ülesandeks on

teie usaldatavuse “saboteerimine” kursusel.

Tüüpiliselt ei ole pahategija teiega nõus, ignoreerib

teie juhiseid, ja küsib küsimusi, millele te ei saa

vastata.

All on toodud mõned strateegiad pahategijaga toimetulekuks:

Las pahatahtlikud kommentaarid lähevad nurja

Tunnistage, et pahategijal võib olla õigus. Vältige

pahategijale emotsionaalselt reageerimast.

Kasutage igal sobival juhul huumorit

See võtab pahategija ilmselt vaenulikkuselt jõu ja võib

panna teised õpilased end mugavamalt tundma.

Juhtige tähelepanu pahategijalt kõrvale

See vibb tähelepanu kõrvale võimuvõitluselt, millesse

pahategija püüab teid tõmmata.



Tummfilmistaar

Tummfilmistaar on etenduse staari vastand.

See isik ei pruugi ilmtingitamata kursust segada,

kuid soovite kindel olla, et õppimine leiab aset ja

tema vajadused saavad rahuldatud. Vaikimine

võib olla põhjustatud tüdimusest, turvatunde

puudumisest, või materjali mittemõistmisest

tulenevast piinlikkusest. See võib olla ka lihtsalt

tummfilmistaari isiksuse omadus.

All on toodud mõned strateegiad tummfilmistaariga

toimetulekuks:

Kasutage lihtsaid, avatud küsimusi tema vestlusse

tõmbamiseks

“John, mis on teie lemmikmeetod teksti valimiseks?”


Julgustage tummfilmistaari kasutades silmsidet, liikudes

tema poole ja andes mitteverbaalset julgustust

tummfilmistaari kõnelemise ajal.

Käsitlega teda eraldi, kui kontrollite õpilaste ekraane.

Veenduge vaikselt, et tummfilmistaar on samal tasemel

kui ülejäänud osalejad.



Üldised strateegiad suhtumiselt probleemsete

õpilastega toimetulekuks

Lõputu tsükkel

Lõputut tsüklit võib nimetada ka “katkiseks plaadiks”, kus lektor

esitab mingi väite ja kordab seda iga kord, kui suhtumiselt

probleemne õpilane vastuväite esitab.

Alljärgnev dialoog illustreerib lõputut tsüklit:

Probleemne õpilane: “Ma ei arva, et me peaksime tabelite

peatükki läbi võtma, jätaks selle lihtsalt vahele?”

Lektor: “Mina vastutan selle eest, et kõik võtaksid läbi kogu

materjali käsiraamatus.”

Probleemne õpilane: “Jaah, aga kellel neid tabeleid ikka vaja

on? Läheme edasi järgmise õppetüki juurde.”

Lektor: “Ma mõistan, mida te ütlete, aga mina vastutan selle

eest, et kõik võtaksid läbi kogu materjali käsiraamatus.”

Probleemne õpilane: “Miks nii kangekaelne olla? Kõik

võivad nende kohta raamatust lugeda.”

Lektor: “Ma mõistan, mida te ütlete, aga mina vastutan selle

eest, et kõik võtaksid läbi kogu materjali käsiraamatus.”



Üks-ühele

Võib juhtuda, et teil tuleb vältimatult probleemne õpilane kõrvale

viia ja temaga individuaalselt vestelda. Kui te vestlete suhtumiselt

probleemse õpilasega, olge probleemse käitumise suhtes kindel ja

konkreetne ja viidake, millist sorti käitumine oleks sobivam. Lisaks

leidke mingi õpilase mure, millega te saate nõus olla või mida

kinnitada. Lisaks rõhutage teiste osalejate vajaduste tähtsust.

Näiteks viige kriitik kõrvale ja öelge:

“Phil, mul on tõepoolest vaja, et te oma probleeme tarkvaraga

kergemalt võtaksite (kindel ja konkreetne avaldus). Ma tean, et

te olete töötanud paremini kirjutatud programmidega

(kinnitus), aga teie kriitika segab kursust ja meil on raske edasi

liikuda (teiste osalejate vajaduste rõhutamine). Pange parem

oma põhimured kirja ja me arutame neid kohvipausi ajal?

(alternatiivne käitumine)”




Ruumi paigutus ja asukoht

Kõige efektiivsem klassi paigutus

Kesklava

Koolitaja meelespea

Kuulajaskonna osalus

Õppimisraamistik

Kontakti loov ja hoidev käitumine

Õpilaste nimed

Positiivne sõnavara

Meeskondlik sõnastus

Huumor

Loomulik suhtlemine

Vastastikuse õppimise võimalused

Grupi eesmärgid

Õpilaste panus

Tunni juhtimine


Tehnika

Õpilaste segav käitumine

Aplaus


Peatükk:

Aplaus

Peatüki eesmärk


mõista oma esinemise kohta tagasiside saamise tähtsust.

määrata kindlaks, mida efektiivsel hindamisel mõõta.

Iga koolituse edu jaoks on kriitilise tähtsusega kursuse sisu ja

tegevuste pidev hindamine. Julgustage:

Õpilaste tagasisidet.

Efektiivset hindamist.

Aplaus


Õppetükk:

Õpilaste tagasiside

Iga esinemise lõpus ootab näitleja vaatajaskonna rahulolu kinnitust

– aplausi. See on näitleja tagasiside või kiitus eduka esinemise eest.

Nii nagu näitleja loodab saada “seisvaid ovatsioone”, peaksite ka

teie lektorina. See aplaus tuleb teie kursuse hindamishtede kaudu.

Kursuse hindamislehed on mitmel põhjusel olulised.

Hästikoostatud hindamisleht annab infot järgmiste asjade kohta:

lektor.

kursuse materjalid.

kursuse sisu.

kursuse struktuur.

mis õpilastele meeldis.

mis õpilastele ei meeldinud.

Indeks


Õppetükk:

Efektiivsete hindamislehtede koostamine

Kursuse hindamislehte koostades on oluline mõõta, mida te soovite,

et osalejad saavutaksid. Näiteks võite te alustada uut kursust ja

olete eriti huvitatud sellest, kas kursuse struktuur ja sisu on

efektiivsed. Paljud hindamisküsimused peaksid olema suunatud

kursuse nende osade hindamisele. Järgnevalt on toodud mõned

ideed, mida kursuse hindamislehtede koostamisel silmas pidada:

Kas saadud informatsioon on väärtuslik?

Kas see on õpilaste töös vajalik?

Kas programmi aeg on efektiivne?

Kas kursuse eesmärgid said täidetud?

Kas õpilaste ootused said täidetud?

Kas lektor soodustas või takistas õppimist?

Milliseid kursuse osi saaks paremaks muuta?

Kas oli kursuse osi, millest oli iseäranis kasu?

Kas on uusi programme, mida õpilased sooviksid näha?

Lõpuks pidage meeles, et kursuse hindamislehtede eesmärk on nii

kursuse sisu kui õpetuse kvaliteedi tagamine. Kasutage

hindamislehti kursuse sisu, materjalide ja oma õpetamisoskuste

pidevaks täiustamiseks.

Korraldage kursuse hindamistulemuste jagamine kõigi inimestega,

kes osalevad programmi arendamises ja pidevas parandamises. Kui

iga üksik hindamisleht ei pruugi olla kursuse pädevaks hinnaguks,

annavad kõik hindamislehed koos üsna tõepärase pildi programmi

efektiivsuse või parandamisvõimaluste kohta.

Indeks

Indeks


—A—

Ausubel, 49

—E—

eelkorraldajad, 49, 50

efektiivsete hindamislehtede

koostamine, 87

ekspertlus, 25

erinevad klassi paigutused, 66

esietendus, 41

esinemisskused, 10

—F—

füüsiline keskkond, 76

—G—

Gagne, R., 40

grammatika, 6

—H—

hääl, 11

hääldus, 6

harjutusülesanne, 55, 56

—I—

isejuhitav õppimine, 55

—K—

käsiraamat, 54

keeruline materjal, 15

kesklava, 13, 65

Knowles, Malcolm, 30

kommunikatsioonioskused, 5

kontakti loomine ja hoidmine, 75

kontroll, 25

koolitaja kontrollnimekiri, 69

kõrgus, 11

korrastatus, 6

küsimused, 57

kuulmismäluga õppijad, 35

—L—

liiga jägad õpiraamistikud, 73

liiga lõdvad õpiraamistikud, 73

liikumine ruumis, 13

Liikumismäluga õppijad, 35

loendid, 48

lõputu tsükkel, 82

—M—

Meie piirkond, 13

Mina-Sina piirkond, 13

mitteverbaalne kommunikatsioon,

8, 21

mõtteks vastuvõtu õpiteooria, 49

—N—

nägemismäluga õppijad, 17, 35

—Õ—

õpilaste käitumine, 76

õpilaste tagasiside, 86

õpiraamistiku loomine, 72

õpiraamistiku tunnused, 72

Õppijate tüübid, 35

—O—

otsene kõneviis, 7

—P—

peaproov, 40

posiiivne sõnavara, 7

professionaalse käitumisviisi

säilitamine, 23

professionaalsus, 20

professionaalsus ja teie välimus, 21

professionaalsus ja verbaalne

kommunikatsioon, 22

professionaalsus koolitusel, 25

professionaalsuse tunnused, 25

proovid, 39

püsivus, 25

Indeks


—R—

rekvisiidid, 44

—S—

silmside, 8

situatsiooniliselt probleemsed

õpilased, 76

Stsenaariumi kordamine, 37

suhete dünaamika, 76

suhtumiselt probleemsed õpilased,

76

—T—

täiskasvanud õppija, 30

täiustamine, 25

tämber, 12

teadmised, 25

tehnika, 76

tempo, 11, 16

tugevus, 11

tüüpiline klass, 14

tüüpliigutused, 8

—U—

üks-ühele, 83

üleminekud, 47

uus materjal, 15

—V—

vastused, 61

verbaalne kommunikatsioon, 6

visuaalsed abivahendid, 45

—Z—

žestid, 9

Täiskasvanute õpetamise metoodikaUuringud, mille käigus katsealuseid võtsid vastu segaseid...

Documents

Transcript of Täiskasvanute õpetamise metoodikaUuringud, mille käigus katsealuseid võtsid vastu segaseid...