EMAKEEL3. KLASSI EESTI KEELE ÕPIK

1. OSA

TIIU KIVESTE • ELMA KÜNNAPAS

ILUS

Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale.

Retsenseerinud Ave Kalmus, Malle Reidolv ja Anne Uusen

Illustratsioonid ja kaanepilt: Kadri IlvesKujundaja Endla TootsKüljendaja Kaire VakarToimetaja Margit Ross

2., ümbertöötatud trükkTallinn, 2013

© Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, 2013

© Kirjastus Koolibri, 2013

ISBN 978-9985-0-3182-7

Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike eelneva kirjaliku nõusolekuta pole lubatud ühtki selle õpiku osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Kirjastus KoolibriHiiu 3811620 Tallinn

Lisaks originaalillustratsioonidele on õpikus kasutatud järgmiste autorite pilte:Heiki Ernits (107, 108), Henno Käo (25, 26), Hannu Mäkelä (61), Priit Pärn (35),Iivi Raudsepp (38, 41), Virpi Talvitie (92), Jaan Tammsaar (48, 49), Edgar Valter (52), Heiki Vilep (76), Ilon Wikland (13)Lk 18–21 on koostatud raamatu „Minu sõber arvuti” põhjal.

ÕPPEKOMPLEKTIS KASUTATUD MÄRGID

1 Harjutus töövihikus

Kuulamisülesanne

Rühmatöö

1

SISUKORD

KES TARGAKS TAHAB SAADA… 6 Emakeel on kõigil oma. Hayde Kaia Leino 7 Mitu keelt on maailmas? 8 Igal sügisel. Leelo Tungal 10 ASTRID LINDGREN 12 Jälle kooli. Astrid Lindgreni järgi 13 Atu võetakse kooli. Kalju Saaberi järgi 15 Miks on tähestik arvuti klahvistikul segi? 18 Kassid tulevad. Henno Käo 19 Kodukas ja kodukass. Valeria Ränik 19 Mis on arvuti? Margaret Stephensi ja Rebecca Treaysi järgi 20 Napakas jutt number kaheksateist. Henno Käo 25 Tulevikukool 28 Kummi-Tarzan. Ole Lund Kirkegaard 30 Nunnunäütüs. Ilme Varusk 33 Sõna „nutma”. Gianni Rodari järgi 34 Kõik, mis juhtub ja ei juhtu. Ott Arder 35 Tähti ommaq raamaduq otsast otsani täüs. Vahur Mägi 36 Kevade. Oskar Lutsu järgi 37

ÕPI ELAMISE TARVIS 42 Vana aja koolitüdruk. Leelo Tungal 43 Teele, teele, kurekesed! Friedrich Kuhlbars 44 Supikool. Elss Järvi järgi 46 Mida vahetundides vanal ajal tehti. Tiia Toometi järgi 48 Lehed ja okkad. Elar Kuus 50 Sügis. Viivi Luik 51 Sõit-sõit läbi salu. Ernst Enno 51 Kunksmoor. Aino Perviku järgi 52 Varese reis soojale maale. August Jakobson 55 Käes on helkurite aeg! Leelo Tungal 56 Liiklemine pimedal ajal 57 Kahekesi läbi õhtuse linna. Katri Smitt 59 Huvitavaid fakte 60 Härra Huu sõidab linna. Hannu Mäkelä järgi 61

MINA ISE 62 Mina koosnen... 63 Kes ma olen? Eva Koffi järgi 64 Kui ma ükskord nurgas seisin. Lehte Hainsalu 65 TIIA TOOMET 66 Kaur mõtleb. Tiia Toomet 67 Mina ise. Mari Saat 69 Sirli, Siim ja saladused. Andrus Kivirähk 71 Jutt vasakukäelistest. Hilli Rand 74 Nõiutud linn. Heiki Vilep 75 Nõiutud Tuks. Juhan Jaigi järgi 79 Koeralugu 86 Mure ja amour. Ott Arder 87 Koerapoeg Pätt. Indrek Hirve järgi 88 Kiigelaud. Timo Parvela 92 Kääbuspapagoid. Eleanor Farjeoni järgi 94 Trollitalv. Tove Janssoni järgi 96

KÜÜNLAD KUUSEL SÄRAVAD 98 Ime. Eva Koffi järgi 99 Klaasist paabulind. Eleanor Farjeoni järgi 101 Lepatriinude jõulud. Janno Põldma 106 Jõuluvalgus. Henno Käo 109 Väike jõululugu. Anne Rekkaro järgi 110 Piparkoogisüda. Leelo Tungal 113 Meie pere jõulud. Reti Könninge 114 Häid jõulupühi! Kalju Lepik 116 SÕNASTIK 117

6

1. nädal

• LOED lugusid igapäevasest koolielust • VASTAD küsimustele ja MOODUSTAD ise küsimusi• LEIAD tekstist üles olulise• UURID põnevat arvutimaailma• ARUTLED, kuidas olla salliv ja teistest hoolida• TUTVUD ajalehe tegemise ja murdetekstiga• KORDAD tähestikku, häälikuid, häälikuühendeid• ÕPID võõrsõnade kirjutamist ja tähendust• KIRJUTAD uudist, artiklit, muinasjuttu• TÖÖTAD palju õpiku sõnastikuga

teadmised

vilumused

hinnangud

veendumused

käitumisviisid

oskused

õpilase põhitegevus

koolis

mängides

harjutades

uurideskorratesÕPPIMINEKESTABKOGU

ELU

SELLES ÕPIKUOSAS:

KES TARGAKS TAHAB SAADA…

7

1. Miks said loomad emakeele tähendusest eri moodi aru?2. Uuri, kas sinu tuttavatel on üks ja sama emakeel.

• Kuidas sina saad aru sõnast emakeel? Seleta.• Kas inimesed räägivad oma emakeelt ühtemoodi? Too erinevuste kohta näiteid.

EMAKEEL ON KÕIGIL OMAHayde Kaia Leino (11 a)

Lammas istub künka peal,tal on mõnus olla seal.Mõtleb, mis on emakeel,aina murrab pead ja keelt.

Välja ilmub vares Vaaks,ütleb: „Emakeel on kraaks.”Kiisu lausub: „Mis sa ajad,kellel kraaksumist on vaja?”

Lehm teeb üllatunud näo:„Mis ajast emakeel on mjäu?Minu emakeel on muu,amm ja muu teeb minu suu.”

Lõpuks saabub sinna tibu,tal on kaasas mõttevigur.Ütleb: „Mõelge ometi te, loomad,emakeel meil kõigil oma.”

1. nädal

8

1. nädal

MITU KEELT ON MAAILMAS?

Maailmas räägitavate keelte arvu ei tea täpselt keegi. Keeleteadlased oletavad, et keeli võib olla 3000 kuni 5000, kuid nad ei tunne kaugeltki kõiki. Mitte igas maailma keeles pole kasutusel sellised häälikud, mis meil hõlpsasti üle huulte tulevad. Näiteks Paapua Uus-Guinea loodus-lähedased asukad* kasutavad keerukaid praksuvaid ja naksuvaid häälitsusi, mis meie kõrvus kõlavad täiesti võõralt.

Teisalt ei suuda ükski sealne pärismaalane* järele öelda sellist sõna-ühendit nagu „sisseastumiseksami tulemus” – tõenäoliselt hakkaks ta seda kuuldes laginal naerma. Suurima kõnelejate arvuga on hiina, inglise ja hispaania keel. Keele juurde kuulub aga veel miski, milleta ei oleks võimalik lugeda. See on kiri. Kunagi iidsetel aegadel ei piisanud inimestele enam pelgast jutuveeretamisest. Nad soovisid kõneldut kuidagi ka jäädvustada. Pikkamööda hakkas selle tõttu välja kujunema kirjakunst. Juba koopainimesed kriipsisid kaljuseintesse pilte.

Aastatuhandete jooksul tekkis nendest sümbolitest juba kiri. Vanad egiptlased kasutasid kuulsaid hieroglüüfe*, mille abil sai märke reasta-des moodustada terveid lauseid. Siiski pidi mööduma veel väga palju aega, enne kui leiutati selline kirjaviis, mis ei kasutanud enam pilt-kujutisi, vaid iseseisvaid sümboleid – kirjatähti. Need tähistasid üks-haaval kõiki häälikuid.

Tegelikult ei tähenda tähestiku esimene täht A iseenesest mitte midagi – ta märgib ainult teatavat häälikut. Alles siis, kui sellele lisada U, T ja O ning need järjestikku küllalt kiiresti välja öelda, tekib sõna „auto”, millel on mõte. Muidugi on selline häälikute-tähtede süsteem palju praktilisem sellest, kui peaks iga kord kriipima kaljuseinale terve auto kujutise.

Raamatust „Miljon miksi"; koostanud Ilse Hele, Oliver Armin

1

2

9

1. nädal

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

Tähti C, Q, W, X, Y kasutatakse ainult võõrnimedes või võõr keelsetes sõnades.

Tähti F, Š, Z, Ž kasutatakse võõrsõnades.

• Kirjuta vihikusse üksteise alla kümme klassikaaslase perekonnanime koos eesnimega. Seejärel kirjuta nimestik ümber, nii et nimed on tähestikulises järjekorras.

Kaasik, MartinLoit, MerleMurd, KatrinSalu, Juhan

Inimeste nimed järjestatakse harilikult

perekonnanime esitähe järgi.

Kui perekonnanimed on ühesugused, järjes-tatakse need eesnime

tähtede järgi.

Kui perekonnanimede esitähed on ühesugused, siis reastatakse nimed järgmise tähe järgi.

Aab, AndresAava, MeeliPihla, PillePihlakas, Peeter

Aas, AvoAas, Tiit Aas, Toivo Aas, Viive Aas, Õie

angerjasboamadudelfiinelevantfaasan*gorilla*

Sõnu ja nimesid on kergem leida,

kui nad on tähestikulises järjekorras.

eakaaslaneeelistusefektne*ehtneeitavelama

Kui sõnade esitähed on ühesugused, siis reastatakse sõnad järgmise tähe järgi.

Tähestikulinejärjekord

Tähestik

10

1. nädal

• Nimeta töid, tegemisi ja nähtusi, mis korduvad igal sügisel.• Arutage pinginaabri või rühmaga, mis teile sügises meeldib ja mis ei meeldi. Kirjutage arvamused vihikusse kahte veergu: MEELDIB – EI MEELDI. Põhjendage suuliselt. Esitage oma arvamus klassikaaslastele.

IGAL SÜGISELLeelo Tungal

Igal sügisel uuesti sünnibniiskete kollaste lehtede hõng*,igal sügisel tuul laande* kõnnib,teejuhiks härmane ämblikulõng.

Igal sügisel uuesti algabvalgete kurgede kaugeletee.Ikka linde on kolmnurkses salgas,kellele uued on linnad ja veed.

Ikka kooliteel lehvitab kastan –kollased kindad on kõikumas puus.Igal sügisel astrilast kastabvärske, noor vihm. Ja ka aster on uus.

Iga sügis on uus nagu ime –värvitud taevad ja värvikad maad…Igal sügisel pilviku nimeesimest korda üks laps kuulda saab.

• Kirjelda luuletuse meeleolu.

4

3

5

6

10

11

1. nädal

11

12

1. nädal

ASTRID LINDGREN(1907–2002)

Astrid Anna Emilia Ericsson sündis Smålandis (loe: smoo-land) Vimmerby (loe: vimmerbüü) lähedal 14. novembril 1907. Ta käis kohalikus koolis ja tema parim aine oli rootsi keel. Koolis sai ta oma kirjandite eest õpetajalt kiita, aga kaas õpilased õrritasid* teda, kutsudes teda kodu koha järgi Vimmerby Selma Lagerlöfiks (loe: laagerlööv). Seepeale lubanud 13-aastane Astrid, et ei hakka iialgi kirjanikuks.

Kirjanikuks sai Astrid Lindgren ebaharilikul moel. 38-aasta sena libises ta jäisel tänaval, nihestas jala ja oli sunnitud mõnda aega nelja seina vahel istuma. Siis meenusid talle lood Pipi Pikksukast. Nimelt ükskord, kui ta tütar haige oli, palus too emal jutustada lugusid kellestki Pipi Pikksukast. Nii sündisidki Pipi-lood, mida siis oli paras aeg hakata ka kirja panema.

„Pipi Pikksukk” on üks populaarsemaid Astrid Lindgreni raamatuid. Selle järgi on tehtud filme, näidendeid, muusikale. Teatrilavale ja filmilindile on jõudnud paljud teisedki tegelased Lindgreni raamatutest.

Ühtekokku on Astrid Lindgren kirjutanud 88 raamatut. Neid on tõlgitud 86 keelde.

13

1. nädal

• Millest mõtlesid ja mida tundsid sina enne kolmanda klassi esimest koolipäeva?

JÄLLE KOOLIAstrid Lindgreni järgi

Kui suvevaheaeg on kestnud juba pikka aega, siis vähemalt minu meelest on küll päris tore jälle kooli minna. Bosse lubab ikka kirjutada kuningale ja paluda teda kõik koolid uuesti kinni panna, aga ma loodan, et kuningas ei tee seda. Sest minule kool meeldib. Mulle meeldib meie õpetaja, meel-divad kooliõed ja koolivennad ning isegi õpikud, kui ma olen nendele uued puhtad paberid ümber pannud ja oma nimega etiketid peale kleepinud. Lasse ja Bosse ei pane oma raamatutele kunagi enne uut paberit, kui ema või õpetaja neil seda teha ei käsi.

Meie, Bullerby lapsed, läheme kooli kõik üheskoos. Kodust peame välja tulema juba kell seitse, sest meil on pikk tee minna. Meil on võileivad ja piim kaasas, me sööme suure vahetunni ajal. Mõnikord teevad Lasse ja Bosse oma toidukoti tühjaks juba minnes, enne kui me üldse kooli oleme jõudnud.

„Toidukotti võib niisama hästi kanda kõhupaunas kui kooliranitsas,” väidab Lasse.

14

1. nädal

Meie õpetaja elab koolimaja ülakorrusel. Tal on seal väga ilus tuba klaveri, hulga raamatute ja armsa tillukese köögiga. Me aitame tal puid tuppa tuua. Mõnikord annab ta meile raamatuid lugeda ja mõni-kord pakub kakaod.

Sügisel ja talvel on väljas alles pime, kui me kooli läheme. Ja õhtu-poolikul, kui me koolist tuleme, on juba jälle pime. Üksipäini oleks seda teed igav käia, aga et meid on tervelt kuus, siis läheb teekond alati lõbusalt. Peaaegu kogu tee tuleb minna metsa vahel ja Lasse püüab meile selgeks teha, et mets olevat täis trolle, hiide* ning nõidu. Võib-olla ongi, aga seni pole me nendest veel ühtki näinud.

Vahel me laulame koolist koju minnes. Kui keegi seda kuuleks, küll see võiks alles imestada, et kes seal ometi laulab! Sest väljas on juba nii pime, et ükski inimene ei või näha meid, Bullerby lapsi, kui me keset pimedikku lauldes kodu poole kõnnime.

Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman

1. Võrdle oma ja Bullerby laste kooliteed. Nimeta sarnasusi ja erinevusi.2. Kirjuta jutt teemal „Minu mõtted enne 1. septembrit” või „Minu koolitee”.

8

7

9

MÕISTA, MÕISTA!Must maa, valged oad?Valge väli, kirju kari, tuhmid, targad tagaajajad?

15

1. nädal

ATU VÕETAKSE KOOLI Kalju Saaberi järgi

Oli tavaline hommik linna gümnaasiumis. Suvi vajus mälestuste sooja samblasse, kool sai taas argiasjaks. Tahad või mitte, ta on lõviosa sinu elust.

Üldiselt meeldis Priidule koolis käia ja ivake* targemaks saada. Kõige-pealt peab tarkusest muhku minema, alles siis saadakse tohtriks. Priidu koolikotis oli kirjand, kus ta jutustas sellest, et oli kohanud kord ühte pentsikut* sõpra. Sõber oli leiutanud uue mooduse, kuidas pähkleid purustada. Kes see pentsik sõber oli ja mis moodus see oli? Kas selle eest võiks ka patenti* nõutada*, seda Priidu targu välja ei öelnud. Jutul peab salapära hõngu juures olema nagu jaaniööl. Pealegi ei läinud ema-keele õpetaja kunagi isiklikuks nagu mataõps preili Nuudel. Korrutus-tabel oli Priidul õnneks raudselt peas. Igal mehel ei lenda ükskordüks rändlindudega Egiptimaale.

Kui luukere Atu oleks pidanud esitama suveainelise kirjandi, siis oleks ta kindlasti pajatanud, kuidas üks poiss nimega Priidu lennutas ranna-tuultes oma lohet. Nii oleks Atule paremini meeldinud, ehkki see oli vaimu-silm* ja väike vale. Aga Atu asjad olid kooli minnes veel üsna ehku* peal. Ja kirjandit ei nõutud temalt kohe kindlasti.

Väljas oli kuiv ja soe, Priidul polnud riidehoidu asja. Atul ammugi mitte. „Pühi jalad hoolega puhtaks, muidu saad koolitädi Irmalt võtta,”

hoiatas Priidu lävel. Aga Atul polnud suurt midagi pühkida. Koolitädi Irmat polnud ka näha ja poiss läks luukere Atu seltsis kohe trepist üles. Mõned väiksemad pabulad jäid neid käsipuu varjust hirmuga piidlema*. Paar aremat pugesid kähku seinakappi, kus hoiti tolmuimejaid, ämbreid, harju, lappe, pesuvahendeid, parketivaha, mis lõhnas mee järele, ja muidugi kaotsiläinud asju. Neid oli siin tonnide viisi. Jah, just neidsamu kaotsi läinud asju, millest Atul ja Priidul teel alles juttu oli. Kinnaste, sallide ja vihmavarjude valik oli mullune*, kõik muu aga uudiskaup. Kuid ühtegi sõrme- ega varbaluud polnud veel leiubüroosse* toodud.

Koolimaja oli pilgel argist suminat. Seal, kust vastsed* sõbrad möödu-sid, keerati raadio häälenupp kohe vaiksemaks. Kui just päris kriuksu ja kiljatusega kinni ei pandud.

„Vaadake… elus luukere…” sosistati igast nurgast.

1.

16

Paljud polnud varem luukeret näinud, aga luukerega on selline imelik lugu, et ta tuntakse igal pool ja iga kell ära.

„Kas see on päris luukere?” uudistas pinginaaber Jaan.„Päris ikka,” kostis Priidu uhkelt. „Mida sina siis arvasid, kipsist või?”

1. Iseloomusta Priidut loetu põhjal. Põhjenda oma arvamust.2. Kus ja mis põhjusel võisid Priidu ja Atu sõbraks saada?3. Ennusta, missugused sündmused ootavad Priidut ja Atut koolis.

1. nädal

11

10

12

17

Nuudli suust. Ometi polnud see kaugeltki täiuslik loetelu, mida kõike kooli ei tooda. „See on igatahes košmaar*. Mina, nõrguke naisterahvas, pean seisma siin nagu tolliametnik riigipiiril. Mul peaks olema metalli-otsija. Mul peaks olema valedetektor*, mul peaks olema narkokoer.Ja nüüd sa tuled… nüüd tuled sa oma luukerega kah veel. Pealegi inimese luukerega. Kas sa arvad, et keegi selle sinult ära ostab? Stopp! Ütlen ma teile. Jah, teile kahele. Mitte sammugi sisemaa poole, kuni ma pole kutsunud direktor Simmelit.”

1. Mida ebaharilikku oled sina ja on sinu kaaslased kooli kaasa toonud? 2. Arutage pinginaabriga, kas ja miks on „tollikontroll” koolis vajalik.

1. nädal

2. Nagu needuseks oli preili Nuudel just sel hommikul korrapidaja-õpetaja. Ta seisis rohelises kostüümkleidis koridori keskel toapalmi varjus nagu alati. Ta oskas end imetabavalt ära peita, osavalt palmipuuga kokku sulades maskeeruda* nagu ritsikas nimega palvetaja. Teda võis märgata alles paari sammu pealt, kuid siis oli juba lootusetult hilja. Nagu issanda välk raksatas ta sealt mürajatele kaela. Ja järsku seisiski preili Nuudel tõkke-puuna teel. Luukere Atu naeratas kah-juks ka temale. Üks luukere naeratas teisele. Aga preili Nuudel ei naerata-nud teps* mitte enam tükil ajal.

Atu ja Priidu olid jõudnud „tolli-kontrolli”.

„Kooli on tassitud hiiri, kärnkonni, maduusse, koerakutsikaid ja kassipoegi. Siia on toodud salakaubana tonnide viisi ragulkasid*, püsse, bume range*, paukpadruneid, sigarette ja haisu-pomme,” purskus ühe hooga preili

14

13

15

18

2. nädal

Täishäälikuühend koosneb kahest kõrvuti asetsevast erinevast täishäälikust.

kaunis moelooja saiapood

Kaashäälikuühend koosneb mitmest kõrvuti asetsevast erinevast kaashäälikust.

korstnapühkija sussist vintsklema

Täis- ja kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.

MIKS ON TÄHESTIK ARVUTI KLAHVISTIKUL SEGI?

Kas poleks lihtsam paigutada kõik tähed tähestikulisse järjekorda? Ei, kahjuks mitte. Nimelt ei kajastu tähtede tähestikulises järjestuses nende esinemissagedus – see, kui tihti üht või teist tähte tavalises kirja tekstis kasutatakse.

Väga sage on näiteks „e”, mõnes keeles kasutatakse seda koguni sage damini kui „a”-d. Seetõttu peaks see täht olema klahvistikul hästi mugavas kohas. Arvuti klahvistik ehk klaviatuur ongi kokku pandud nii, et arvesse on võetud tähtede esinemissagedus. Selle üle, kuidas tähed reastada, mõeldi kaua, kuni leiti süsteem, mis võimaldab sõrmedel vaja liku tähega klahvi kõige kiiremini üles leida.

• Leia klaviatuurilt kõik täishäälikud. Kirjuta need vihikusse.• Leia klaviatuurilt kõik kaashäälikud. Kirjuta need vihikusse. Tõmba joon alla

sulghäälikutele.

16

Hääliku-ühendid

19

2. nädal

• Mida tead arvutist? Mis on internet? (Vajaduse korral uuri teatmeteoseid.)

KASSID TULEVAD Henno Käo

Arvutihiirtel on pidevalt pidu,ei nemad põgene, ei nemad lidu*,ei lähe sabad neil iialgi sassi –pole ju olemas arvutikassi.Tõesti ei ole veel arvutikiisut,hiirtel käib disko*, kuid oodaku pisut,

natuke veel, ja on kassidki saalis, praegu nad hiilivad veel virtuaalis*,küüned neil teravad, hambad neil uhked,ei saa vist öelda, et oleksid lahked.Seni on arvutihiirtel veel pidu,veel nad ei põgene, veel nad ei lidu.

KODUKAS JA KODUKASSValeria Ränik

Nüüd on kassil kodu kategin talle koduka*.Panin kassi kodukassemetsikuid ja kodukasse.

Internetti saatsin eileoma teose esimese.Täna tuli meile meile,saime hulga SMS-e*.

Mul on mõnus kodukaskodu ja veel kodukass!

1. Arutage pinginaabriga, millised sõnad luuletustes on seotud arvutiga.2. Kirjuta need sõnad vihikusse ja lisa seletused. Vajaduse korral kasuta teatmeteoseid (Anita Ganeri „Märgikeelest satelliidini”; Margaret Stephens, Rebecca Treays „Minu sõber arvuti”; Tiit Tilk „Arvutiõpik”).3. Milliseid sõnu sa seoses arvuti ja internetiga veel tead? Kirjuta needki vihikusse. Lisa seletused.4. Miks tehakse internetti oma kodulehekülgi?5. Kui sul on oma kodulehekülg, siis tutvusta seda oma klassikaaslastele. Külasta oma kooli kodulehekülge.

17

20

kuvar

arvutigraafika

klaviatuurhiir, mis saadab protsessorile signaale kursori liigutamiseks kuvari ekraanil

põhikorpus — siin paikneb protsessor

emaplaat

kõvaketas

2. nädal

MIS ON ARVUTI?Margaret Stephensi ja Rebecca Treaysi järgi (loe: margaret stiivns, rebeka treis)

Arvutisse sisestatakse andmeid ning vastavalt juhendile töötleb ta neid ja annab meile kasulikku informatsiooni*. Sama teeb ka sinu aju. Erinevalt ajust töötleb arvuti tohutuid andmekogusid väga lühikese ajaga. Andmeteks ja informatsiooniks on arvud, tähed, helid, pildid või sümbolid*. Arvuti abil joonistatud pilte ja sümboleid nimetatakse arvutigraafikaks*.

Arvuti ise ei mõtle. Ta teeb täpselt seda, mis kästakse. Sageli räägi -takse arvuti veast, aga siiski on tavaliselt tegemist inimese veaga. Võib juhtuda, et sulle saadetakse elektriarve, mis ulatub miljonitesse. Siis on arvutisse kindlasti sisestatud valed andmed.

Andmete töötlemiseks on arvutil riistvara ja tarkvara. Riistvara on arvuti seadmestik, mida saab näha ja katsuda, näiteks kuvar* ja kõik osad selle sees.

Tarkvara on andmed ja käsud, mis antakse arvutile erinevate üles -annete täitmiseks. Neid nimetatakse programmideks*.

Personaalarvuti on väike arvuti, mis mahub lauale ja mida saab korraga kasutada üks inimene. Tänapäeval on arvutid väga levinud – peaaegu nagu televiisorid ja pastapliiatsid.

21

2. nädal

TÄHTSAMAID FAKTE ARVUTITE AJALOOST

1950–1970 Suurtes asutustes on kasutusel suurarvutid. 1971 Uute leiutiste abil muutuvad arvutid tunduvalt väiksemaks. Müüdi esimene arvuti üksikisiku tarbeks. Arvutil puudus kuvar, seda asendas televiisoriekraan. 1977 Algas oma ekraani ja klaviatuuriga arvutite tootmine. 1979 Töötati välja esimene programm, mille abil said kõik arvutiga töötada. 1981 USA firma* IBM (loe: ai-bi-emm) tootis oma esimese arvuti. 1983 Kasutusele võeti arvutihiir, algas arvutigraafika kiire areng. 1984 Loodi maailma suurim arvutivõrk Internet. 1995 Maailmas on kasutusel üle 50 miljoni arvuti, arvuteid ostetakse koju. Tehnika arenedes on arvutid muutunud üha väiksemaks. 2003 Maailmas toodeti ja müüdi 160 miljonit arvutit. 2007 Esitleti IT-messil esimest korda sülearvutit. Suur osa kaupadest on tellitav interneti kaudu. 2008 Kaasaskantavas sidevahendis on ühendatud arvuti, videotelefon ja ligipääs internetile. 2010 Kodanikud võivad valimistel osaleda Interneti abil. Lapsed saavad õppida digiõpikutest. 2020 Kokkurullitava ekraaniga arvuti mahub taskusse. 2025 Arvutid räägivad, mõistavad kõnet, tajuvad ümbritsevat.

Mis on e-post?

Elektronpost ehk e-post on tavalise postiside võrguvariant. Sa ei kirjuta ümbrikule aadresse ega kleebi marki, vaid otsid arvutivõrgust üles oma tuttava aadressiga postkasti ja saadad sõnumi teele. Tavaliselt jõuab sõnum adressaadini, ükskõik, kus ta asub, kas kõrvaltoas või Uus-Meremaal, mõne sekundiga. Elektronpost on tänapäeval kõige kiirem, odavam ja ka keskkonnasõbralikum teate edastamise viis. Elektronposti saab kasutada siis, kui nii saatja kui adressaadi arvutid on ühendatud internetti.

Elektronpost ehk e-post on arvutivõrgu üks suuremaid saavutusi. Kasutades elektronposti, saab personaalarvutist saata dokumente või graafikat teistele personaalarvuti kasutajatele. Kui adressaadid töötavad arvutiga samal ajal, kui dokumenti saadetakse, ilmub nende ekraanile teade „teile on uut posti”.

1. isik sisestab teate ja saadab selle ära.

2. isik loeb kohe teadet oma kuvarilt.

2. nädal

22

23

Kas arvuti oskab tõlkida?Oskab küll. Esimest korda tõlkis arvuti 1954. aastal teksti inglise keelest vene keelde. Arvuti kasutas 250-sõnalist sõnastikku. Tol ajal tegi arvuti-tehnika oma esimesi samme. Leiti, et arvuti sobib tõlkimiseks küll, kuid inimene saab selle tööga siiski paremini hakkama, eriti siis, kui on tegemist sõnadega, millel on mitu tähendust. Tänapäeval võib masina abil tõlkida paljudest keeltest. Kuid keeli tasub siiski usinalt endal õppida.

Mis on internet?Viimase 30 aasta jooksul on info edastamist ja säilitamist oluliselt muutnud arvuti. Arvutit kasutatakse tänapäeval nii kontoris, kodus kui ka koolis. Mitut arvutit ühendades moodustatakse arvutivõrk. Maailma suurim arvutivõrk on Internet. See ühendab kogu maailma tuhandeid väiksemaid, ülikoolide ja muude asutuste võrkusid. Internetile pandi 1984 alus USA-s. Sa võid kasutada seda info leidmiseks, mängude mängimiseks ja e-posti kaudu teise inimestega suhtlemiseks. Asja -tundjad arvavad, et 10 aasta pärast on interneti kaudu ühenduses juba rohkem kui 500 miljonit inimest.

3. isik pole terminali juures. Kohe, kui ta sinna

jõuab ja terminali sisse lülitab, hakkab teate-

signaal vilkuma.

2. nädal

24

2. nädal

24

23

20

22

19

21

18

• Milliseid tervisehäireid võib arvutiga töötamine põhjustada?

1. Kasuta internetiaadressi www.delfi.ee. Leia sellelt aadressilt lasteleht. Kuidas selle leidsid? Mis on lastelehe nimi?

2. Mis sulle sellel leheküljel kõige rohkem meeldis? Räägi sellest.3. Kellele oled saatnud elektronkirju? Mida e-kiri asendab?

Arvuti ja tervisSilmi kahjustab pikka aega ühele kaugusele vaatamine. Seepärast tõsta iga kümne minuti järel silmad ekraanilt ja vaata mõnda aega kuskile kaugemale. Päevavalgus ei tohi arvutiekraanilt silma peegelduda.

Arvuti taga istumine tekitab pinge õlgades ja alaseljas. Tähtis on istuda heal toolil. Leia endale tool, mis toetaks alaselga, istu nii, et mõlemad jalad ulatuksid põrandale.

Istu otse kuvari ja klaviatuuri taga. Klaviatuur peaks olema sinu küünar-nukkidega samal kõrgusel.

Iga natukese aja tagant liiguta õlgu ja raputa käsi, et vähendada lihas tesse ja liigestesse kogunenud pinget.

Ära unusta, et kasulik on igas tunnis umbes kümneminutiline paus teha. Nii puhkad silmi ja kogu keha.

Inglise keelest tõlkinud Kersti Kadak

25

2. nädal

• Missuguseid ajalehti oskad nimetada? Milliseid ajalehti oled ise lugenud? Millist osa ajalehest sa tavaliselt loed? Miks?• Miks loetakse ajalehti?• Millised võivad ajalehed olla tulevikus?

NAPAKAS JUTT NUMBER KAHEKSATEISTHenno Käo

Lõpuks juhtuski see, mida juba ammu oodati – metsas hakkas ilmuma ajaleht. Õieti küll ilmuma ja kaduma. Ajaleht ilmus hommikuti vara. Ja oli õhtuks kadunud. Ei, siin polnud midagi salapärast. Leht lihtsalt loeti õhtuks täiesti ära. Ajalehe nimi oli ÜM METSIK ELU. Lihtne ja selge. Segaseks jäi vaid, mida see ÜM pidi tähendama. Selle üle isegi vaieldi. Ühed olid kindlad, et ÜM on ülimalt moodne. Teised jälle, et üdini* mõnus. Kolmandate meelest sai see tähendada vaid ürgmetsa. Sosistati koguni, et ÜM pole midagi muud kui üraskite* mahvia.

Lehe toimetajaks oli valge saba ja punaste küüntega oravapreili. Saba oli tal valge sellepärast, et see oli parajasti moes. Küllap olid küüned punased samal põhju-sel. Toimetaja toimetas lehe igal hommikul metsa kesklagendikule. Otse selle posti alla, mille omnibuul oli kunagi põdra mälestuseks püsti pannud. Nüüd võis igaüks käia seal ajalehte lugemas. Või niisama krabistamas. Et leht vihmaga märjaks ei saaks, klopsiti kokku väike varjualune. Seda kutsuti ajaleheputkaks. Ja varsti sai sellest metsaelu keskpunkt, kus ikka kohtuti. Omnibuul oli küll igal hommikul platsis. Ta püüdis jõuda võimalikult vara, sest pealelõunaks oli leht tihtipeale juba ribadeks loetud. Õigemini küll krabistatud. Kaugeltki kõik metsaelanikud ei