TIIU JOOSTIV. HAZINSKAJA, K. LEPP, O. VAARMANN

29. mai 2008

LAPSE TERVIS KOOLITERVISHOIUTÖÖTAJA

PILGU LÄBI

Ettekande sisu

Sissejuhatus Koolitervishoiu olemusest ja järjepidevusest

Tallinna koolitervishoiu erinevustest ja tulemustest

Koolilaste tervisest Kokkuvõte probleemidest ja arengusuundadest

Esimesed märgidTallinna koolitervishoiust

(H. Gustavson “Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a.”

XIX saj II poolest töötasid koolides arstid “riigiteenistustest tulenevate õigustega kohustudes

lapsi prii arstima” palgaga 1700 rbl aastas: 1852.a mainiti esmakordselt

kubermangugümnaasiumi (praegune GAG) arsti dr.med. W. Moritz

1881.a. töötas Peetri reaalkoolis (praegune Tallinna Reaalkool) dr.med. A. Lüüs

1888.a. võeti dr.med. Peter Tannebaum tööle 4-kl linnakooli, end. kreiskool Vene t 22

Samal ajal sai alguse kooli hambaravi

Tallinna koolitervishoiusüsteemi areng

1916.a. tegi linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku Tallinnas “sisse viia süstemaatiline

koolitervishoiuorganisatsioon” 15. juuni 1916 a linnavolikogu otsusega loodi alates

1917.a. linnale alluvates koolides koolitervishoiusüsteem ja kinnitati kooliarsti põhimäärus:

üks kooliarst 1200 õp kohta (seni oli 1:5000), kokku 5 arsti palgaga 1800 rbl aastas

Kooliarst kuulus linna tervishoiu komisjoni ja arstide nõukogusse.

Omavahel moodustati spetsiaalne kooliarstide kolleegium.

Kooliarsti ülesanded ja töö korraldus eelmisel sajandil

Kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine,

epideemiatõrje

Õpilaste vastuvõtt 1 tund päevas õppetöö ajal, vähemalt kord 2 nädala jooksul kooli külastamine, esimest aastat kooli tulevate laste läbivaatused ning vastavalt graafikule kõik lapsed õ-a algul, II p-a nimekiri avastatud terviseprobleemidest

Töö kohta aastaaruande koostamine

Koolitervishoiu lähtekohad täna

Sotsiaalministri määrus nr 51 24.08.1995Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus

Tervishoiuteenuste korraldamise seadusRavikindlustuse seadus

SM määrus “Nõuded õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalike ruumidele, sisseseadele,

aparatuurile”SM määrus “Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu, vormid ja

dokumenteerimise kord”EHK ja EÕL Koolitervishoiuteenuse

tegevusjuhend 2004Tegevusjuhendid erinevate valdkondade kohta

Koolitervishoiu osapooled

Õpilane

Lapsevanem

Terviseteave õppekavades, terviseharidus

Paikkonna/ perekonna kaasamine

Tervislik kooli-

keskkond

Kehaline aktiivsus

Personali tervise

edendamine

Psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine

Kooli-

toitlustus

Tervishoiut

eenused

www.cdc.gov/nccdphp/dash/about/school_health.htm

Koolitervise mudel

Pedagoog

Tugivõrgustik

Tervisenõukogude areng Tallinna koolides

0

10

20

30

40

50

60

70

1993 2000 2004 2005 2006 2007

TN arv

EsmaabiVigastused, traumad,

HaigestumisedKriisiolukorrad

Tervise ja heaolu edendamine

KoolikeskkondTervisekasvatus

Koolitervise mudeli rakendamine

Haiguste ennetamineSVH, rühi-, söömis-, nägemis-, nakkushaigused,

hammaste tervishoid jne

Tervise järelevalve Terviseseisundi ja arengu hindamine Riskirühma õpilaste tervise jälgimine

Terviseküsitlused

Koolitervishoiu rahastamine

KTH teenuse piirhind alates 01.01.2008.a 32.- krooni õpilase kohta ühes kalendrikuus 11 kuul aastas

Kooliõe täiskoormus tavakoolis 600 õpilast Arsti täiskoormus tavakoolis 6000 õpilast Kabineti kommunaal-, mitte med.sisseseade-

ja aparatuurikulud katab kooli pidaja

Laste tervis Eestis

Täiesti tervete laste arv väheneb (EHK aruanded) 2006.a. läbivaadatud 11 410 1. kl lastest 55% puudus mingi

terviseprobleem, n: 1474 e 13% rühihäired (50 klassitäit lapsi) 709 e 6,2% ülekaal (24 klassitäit lapsi) 249 e 2% alakaal (8 klassitäit lapsi)

Eestis on kuni 14 a laste vigastustest põhjustatud suremus Euroopa kõrgemaid (n Põhjamaades on see 4x madalam)

Alaealiste narkomaaniaprobleemid, käitumis- ja psüühikahäired sagenevad

Eluviisist tingitud riskifaktorid sagenevad (iga päev ei söö hommikusööki 60% ja sooja lõunat 53% lastest, vähemalt 1h päevas liiguvad pooled lastest (53%).

K.Aasvee jt „Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2005/2006 õppeaasta“ TAI, 2007.

Tallinna Linnavolikogu otsus 27.01.2005.a. KTH teenuse osutajaks Tallinna linnas

SA Tallinna Koolitervishoid

Kokku 85 kooli, (6 era-, 7 riigi- ja 72 linnakooli)

Eesti õppekeelega koole ca 2/3 Töötajaid kokku 96,

neist 22 kooliarsti ja 74 -õde Õpilaste arv 44 110 (2007/8 õ-a)

Asutuse struktuur

Missugune on meie koolilaste tervis?

Õpilaste tervise kontroll

Vastavalt EHK lepingule kuuluvad prof. läbivaatusele järgmiste klasside õpilased:

I, III, V, VII, IX, XII ja kõik uued õpilased

2007 aasta jooksul vaadati läbi 21467 õpilast, mis moodustab 46, 6% kogu õpilaste arvust.

Profülaktiliste läbivaatuste tulemused 2006-2007

22136 21467

9430 8021

0

5000

10000

15000

20000

25000

2006 2007

läbivaadatud õpilaste arv

täiesti tervete õpilaste arv

Linear (täiesti tervete õpilaste arv)

Profülaktiliste läbivaatuste tulemused 2006-2007

0100020003000400050006000

Täiesti terveid lapsi 37,4% (2006.a. 42,6%)

19,4%

2,6%

10,6%

2,4%

22,2%

6,4%

7-aastaste laste hõlmatus DT 5 vaktsineerimisega 2007

70,3

69,8

53,8

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Raplamaa

Hiiumaa

Võrumaa

Läänemaa

Valgamaa

Tartumaa

Jõgevamaa

Pärnumaa

Järvamaa

Viljandimaa

Narva

Lääne-Virumaa

Harjumaa

Eesti keskmine

Põlvamaa

Saaremaa

Ida-Virumaa

Tallinn

%

Õpilaste pöördumised (va traumad) ajavahemikul jaanuar-märts 2008

Äge haigestumine31%

Kõhuvalu15%

Peavalu20%

Muud kaebused34%

Kaebustega pöördumised

Individuaalsete tervisekaebustega pöördunud õpilaste arv 2007.a – 74101,mis võrdub 1,6 õpilase kohta. Sagedamini pöörduvad keskastme õpilased.

Kooli tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused 2007.a.

382; 21%

648; 36%528; 29%

242; 14%

Rasked vigastused

I-III kl

IV-VI kl

VII-IX kl

X-XII kl

Kooli tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused 2007.a.

44,5%

43,8%

12%

Rasked vigastused toimumiskoha järgi %

keh-kasv tund või spordipäev

vahetund

muu

Vigastusi kokku : 10 001

Väikevigastuste arv: 8 201

Laste tervise suundumused ja seda mõjutavad tegurid

Süvenevad ja uued probleemid (HIV, alkohol, narkomaania, varane seks) lastel

ja ühiskonnas tervikuna (ebavõrdsus) KTH kontseptsioon

E-tervise süsteemi käivitamineKõikide osapoolte teadmiste ja oskuste

suurenemine laste tervise ja arengu positiivseks mõjutamiseks ning koostööks

Tugevused ja nõrkused laste tervise edendamisel

Empaatiavõime ja suurte kogemustega töötajad (pediaatria, kth teenus)

Ühtse organisatsiooni jõud

Süstemaatilised erialased koolitused

Kabinettide hea varustatus ja sujuv kommunikatsioon

Linna toetus (arstide palgad)

Arenev koostöö erinevate partneritega kodu- ja välismaal

Eluviisi muutused, agressiivsuse kasv, suurenenud nõuded koolis-õpiraskused

Riski- ja erivajadustega laste arvu kasv

Koostöö erialaspetsialistide vahel sageli nõrk (tagasiside suunatud õpilaste kohta puudub)

Kehtivad KTH seadused ja määrused puudulikud

Koolitoit, noorsportlased, kutsesuunitlus

Koolitervishoiutöötaja võimalused laste tervise parendamisel?

Asutuse arengukava 2007-2012Põhieesmärk 1

Sihtasutuse töötajad osutavad kvaliteetset koolitervishoiuteenust.

Põhieesmärk 2

Sihtasutuses on loodud progressiivne organisatsioonikultuur ja töötajad on motiveeritud.

Põhieesmärk 3

Sihtasutuses on kaasaegne ning hästitoimiv organisatsioonisisene

ja osapooltevaheline kommunikatsioonisüsteem.

www.kth.ee