TET seminar 31.05 - Terviseinfo › images › TET_seminar_MGrauberg.pdf · 4. Arvutiga töö...
Transcript of TET seminar 31.05 - Terviseinfo › images › TET_seminar_MGrauberg.pdf · 4. Arvutiga töö...
30.05.2012
1
Töö ja töövahendite
tervisesõbralik korraldamineMarge Grauberg, MSc
Tervist edendavate töökohtade (TET) seminar
Pärnu, Strand SPA & Konverentsihotell
31.mail 2012
Programm “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012”
Ergonoomia (ergonoomika)
Ergon – töö
Nomos – teadus
Ergon – ergonoomia e tööteadus (ingl k Ergonomy, soome k ergonomia)
Ergon + economics ergonoomika (ing k ergonomics)
ÕS 1999: ergonoomika - ergonoomia
Ergonoomika
• Teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja-keskkonnast
(„Eesti keele sõnaraamat“)
Ergonoomika
• Terminit kasutatakase sageli
• Sageli ka moesõna (reklaam!)
• Sageli ka väärkasutus
• Tähistab pigem ideed, kui konkreetset valdkonda
• Ei ole seotud ainult tööga, vaid toimib igal eluajal ja keskkonnas
1. Terviseprobleemid ebasoodsas töökeskkonnas ja valede töövõtete
kasutamisel
30.05.2012
2
Füüsiline ülekoormus
• Mass, raskusjõud
• Hulk
• Kestus, koormus
• Asend
• Teepikkus, ulatus
• Lihasjõud
• Osavus
• Vanus
• Tervislik seisund
• Keskkond
Füüsiline koormus ja ülekoormus
Töö eripära ja
tingimused töö
tegemiseks
Töötaja eripärad,
treenitus, oskused,
tervislik seisund
Füüsilise ülekoormuse põhjused
• Lühiaegne äärmuslik koormus
• Kestev mõõdukas koormus
• Staatiline lihaspinge
• kehaasend
Lühiaegne suur koormus: äge trauma
• Diski prolaps
• Ka lihaste, kõõluste rebendid
• Luumuruud (nn väsimusmurrud)
29.08.2011
11
Diski probleemid Diski vastupidavus
• Kaela osas 200-1300 kg
• Rinnaosas 250-2400 kg
• Nimmeosas 450-2500 kg
29.08.2011
12
30.05.2012
3
Koormus diskidele erinevates kehasendites ja harjutuste korral
29.08.2011
13
Kumuleeruv trauma
• Karpaalkanali sündroom
• Pinges kaela sündroom
• Tennisemängija käsi
• Alaseljavalud
• Bursiidid, epikondüliidid, tendovaginiidid
Organismi koormustaluvus
• Võimetus lõdvestuda
• Ebamugavustunne istumisel
• Selja kiire väsimine
• Koordinatsioonihäired
• Tuntavad pinged lihastes
• Kiire väsimine ja peauimasus
• Õrnad valud lihastes, mis jäävad tähelepanuta
• Sagenevad traumad
Raskuste käsitsi teisaldamisest, sundasenditest, sundliigutustest tingitud tervisehäired
• Sõltub, millised organid ja elundsüsteemid kannatavad
• Enamasti tabatud tugi-liikumiselundid –kutsehaiguseks füüsiline ülekoormushaigus.
• Liikumiselundite tabatusel 4 erinevat haiguste rühma:
- Lihashaigestumus - lihasvalu, lihaspõletikud, lihasfibroos,
- Närvihaigestumused - radikuliit, neuriit, polüneuriit, kaela-õlapõimiku põletik
Raskuste käsitsi teisaldamisest, sundasenditest, sundliigutustest tingitud tervisehäired
- Liigeshaigestumus - lülisamba haaratus, (artroos, skolioos, deformatsioonid) ja koksartroos, gonartroos, randmeluude pehmumus, jt liigeste muutused
- põletikud – epikondüliit, kõõlustupe põletik, stenoseeriv ligamentiit, õlaliigese ümbrusepõletik, randmekanali sündroom (karpaalkanali sündroom), stenoseeriv tendovaginiit, limapaunade põletik, krooniline kõripõletik)
30.05.2012
4
Raskuste käsitsi teisaldamisest tervisehäired
• Selgrookõverused• Mao-sooletrakti häired• Jalgade veenilaiendid, jalgade tursed
(seisvast ja jalgadel tööst tingitud)• Südame-veresoonkonna haigused –
südame rütmihäired, südamelihase muutused, vererõhu tõus
Raskuste käsitsi teisaldamisest tervisehäired
• Radikuliit , alaseljavalu sageli• Õla-küünarvarre ja labakäeliigeste valud,
põletikud• Jäsemete liigeste artroosid• Tööõnnetused-traumad (lihasrebendid,
haavad, murrud, diski rebend, diski väljasopistus lülisambast)
• Erinevate songade tekkimine
Terviseprobleemid istuva töö puhul
• Liiga kõrge ja teravaservalise istme puhul tekivad jalgade väsimine, turse, jalgade veenilaiendid, valud, suremistunne
• Halb seljatugi põhjustab seljalihaste ja õlavöötmelihaste spasmi - selg hakkab väsima, valutama. Kaebuseks sageli peavalud, kiire üldväsimine, uimasus.
Terviseprobleemid istuva töö puhul
• Liiga kõrge või madal töötasapind – selg, õlad, käsivarred väsivad või hakkavad valutama tööajal või pärast tööd, lihaspingete tekkimine, selgrookõveruste kujunemine, rühihäired.
Sundasenditest, sundliigutustest tingitud tervisehäired
• Jalgade veenilaiendid, jalgade tursed• Progresseeruv lühinägevus• Meeleolumuutused, depressioon ja muud
psüühilised probleemid• Südame-veresoonkonna haigused – südame
rütmihäired, südamelihase muutused, vererõhu tõus
• Häälepaelte kahjustus• Ülekoormusmurrud• Pihukilekontraktuur• Mao-sooletrakti häired
2. Raskuste käsitsi teisaldamine, füüsiline töö kodus
30.05.2012
5
Raskuste käsitsi teisaldamine on raskuse:
• tõstmine
• hoidmine
• mahapanemine
• lükkamine
• vedamine
• kandmine
• liigutamine
Raskusi on käsitsi raskem teisaldada, kui on :
• halvad raskuste käsitsi teisaldamise tingimused:- halb haarata raskust -libe ja konarlik põrand-alavalgustatus-raskus on elusolend (nt loom), raskus on
ebastabiilneliiga pikk tööaeg• puhkeaeg liiga lühike või pole üldse• töötaja vales asendis või kasutab valet töövõtet
Raskuste käsitsi tõstmisel
• Aseta jalad kahele poole raskust, nii et keha jääb raskuse kohale (kui see pole võimalik, jää kehaga
võimalikult raskuse lähedale
• Kasutage tõstmisel jalalihaseid
• hoidke selg sirgelt
• Tõmmake raskus kehale võimalikult lähedale
• Tõstke raskus üles ja kandke seda sirgelt allapoole suunatud kätega
Raskuste lükkamine ja tõmbamine
• Lükka või tõmba eset keharaskusega, lükkamisel kallutada keha ettepoole, tõmbamisel tahapoole.
• Vältida keha pööramist ja kummardamist
• Teisaldamisseadisel oleks sangad/käepidemed, et saaks rakendada käte jõudu, käepideme kõrgus peab olema õlgade ja talje vahel, nii et lükata ja tõmmata saaks neutraalse keha hoiakuga
• Põrandad oleksid siledad, kõvad ja puhtad
30.05.2012
6
3. Töötamine sundasendites
Töötamine sundasendis
• Sundasenditeks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima tööpäevast vähemalt 50 % ühes asendis (seisev, istuv)
• Sundasend on, kui töötaja peab teostama töid füsioloogiliselt ebaloomulikes (ebamugavas ) asendites ja lihaste pideva pinge all: nt kükitamine, põlvitamine, küünitamine , upitamine jne....
Dünaamiline ja staatiline lihastöö
dünaamiline lihastöö
staatiline lihastöö
29.08.2011
33
Dünaamiline ja staatiline lihastöö
29.08.2011
34
Dünaamiline lihastöö
Staatiline lihastöö
Staatiline ja dünaamiline lihastöö
29.08.2011
35
Lihaspinge
Lihaspinge kasvab pidevalt,Lõdvestufaas puudub,Lihas lüheneb
Lihaspinge muutuv,KontraktsioonVaheldublõdvestusega
Vajalikud venitusharjutused!!
Staatiline ja dünaamiline lihastöö
29.08.2011
36
Lihaste verevarustus
Halveneb, laguproduktid kuhjuvad Paraneb, laguproduktid eemaldatakse
30.05.2012
7
Lihaspingete vältimiseks
• Proovida oma tööd korraldada nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites – töökoht ja töövahendid vastavad töötaja keha kasvule jt kehamõõtudele.
• Kasutada töö teostamiseks näiteks käte tugesid, kandeseadmeid, abivahendeid.
• Kujundades töökoha nii, et oleks võimalik vabalt muuta tööasendit.
• Korraldada töö nii, et saaks vaheldumisi istuda ja seista, liikuda.
• Regulaarsete puhkepauside tegemine ja lihaslõõgastamiseks võimlemise tegemine.
Lihased
Faasilised lihased Toonilised lihased
• Liigutused ümber liigestelje
• Väiksem sensoorne roll
• Kiiresti väsivad
• Sagedamini pindmised lihased
• Hoidefunktsion
• Säilitavad liigeste asendit
• Peamised kehaasendi hoidajad
• Sagedamini sügavamad lihased
• väsimusresistenstsed
29.08.2011
38
Lihased- toonilisedstaatilised ehk stabiliseerivad
29.08.2011
39
Lihaspinge,
toonuse tõus
Lühenemine
Koormus
Venitus
Lihased-faasiliseddünaamilised ehk kiiresti kontraheeruvad
29.08.2011
40
nõrkus
„väljavenimine“
Koormus
Jõuharjutused
Töötamine seistes
• Seismistöö on vajalik, kui on vaja rakendada töökohal töö tegemiseks jõudu, - töö käigus peab palju liikuma töökohalt ära ja tööks on vaja suurt tegevusraadiust;- kui tööobjekt pole teisiti nähtav.
• Seisev töö põhjustab staatilisest lihaspingest põhjustatud - jalaliigeste ja lihaste valusid ja turseid;- verevarustuse häireid ja veenilaiendeid;- seljavaevuste tekkimist.
30.05.2012
8
Soovitused seismistööks
• Õige töötasapinna valik, et ei töötataks pidevalt kummargil või käed tõstetud asendis, töötasapind olgu vastavuses töötaja kasvuga ja töö raskusastmega
• Võimalusel kasutada kohandatavaid töötasapindu-töökohti
• Ei tohi töötada kehatüvi pööratud asendis• Töökoha mõõtmed peavad vastama seismistööle • Tööd ei tehtaks ülestõstetud või pinges kätega
pikka aega• Töötamisel toetutaks mõlemale jalale, kui masinal
jalapedaal, siis see võimalikult maadligi
Soovitused seismistööks
• Töö ei nõuaks pidevaid kummarduste ja kükkide tegemist• Puhkepausidel võimalus istuda, väldi kestvat seismist• Vaheldada seismistööd istuva tööga või liikuva tööga • Töökohas oleks piisavalt ruumi seismiseks ja liikumiseks• Põrand ei tohi olla libe ega ebatasane, põranda materjal
soovitavalt puitpind, puitrest, elastne kummist või plastikust matt
• Jalanõud: jalatalda jälgiva füsioloogile sisetallaga, tugevast materjalist, piisavalt avarad, konts 3 – 4 cm, kontsarihmaga
• Võimalusel kasutada seismistööd kergendavaid seismistugesid
Istuv tööviis, töökoha kujundamine
• Vajalik täpsust nõudvate tööde puhul• Oluline töötasapind ja selle reguleerimise,
küünarnukid peavad vabalt lauale langema kerge töö puhul
• Reguleeritav tool, seljatugi, hea iste ka tootmistööl
• Jalgadele piisav ruum laua all, arvestada suuremakasvuliste töötajatega ja neile töökoha kujundamisega
• Töötasapinna paksus kuni 5 cm
Istuv tööviis, töökoha kujundamine
• Käte maksimaalne siruulatus soovitavalt kuni 65 cm – kõige vajalikumad tööriistad, seadmed, juhtnupud panna käte haardeulatusse
• Töökoha ümber oleks piisavalt ruumi, töökohale minek oleks lihtne – arvestada jällegi suurekasvulise inimesega – rohkem vajab ruumi, vastavalt ruumi suurusele planeerida töökohti.
• Puhkepausidel töökohalt lahkumine, aktiivne puhkus
30.05.2012
9
Istuv tööviis, töökoha kujundamine
• Istuval tööl keha pööramine koos tooliga, mitte pöörata end kehatüvest
• Kui on vaja vaheldumisi teha täpset ja mittetäpset tööd (suurte ja väikeste objektidega töö), siis on soovitav kasutada erikõrgusel töötasapindu või kohandatavat töötasapinda.
• Kui töökohal peavad käed palju liikuma, pole soovitav käetugedega töötool.
Hea iste
• Tugev ja hõlpsasti reguleeritav seljatugi nii üles-alla, kui ette-taha, kaldenurga muutmine
• Muudetav istumiskõrgus
• Kätetugede reguleerimisvõimalused
• Õhku läbilaskev istme polster
• Allapoole kaarduv istumispinna esiserv
• Vajadusel jalgade toetamisvõimalus
Sundliigutused
• Sundliigutusteks loetakse sarnaseid liigutusi, mida teostatakse tööprotsessi läbiviimiseks vähemalt 50 % tööajast
• Sundliigutused on ka ebaõigest tööasendist või ka töövahendist tingitud lisaliigutused või liigesest liiga suure liikumisulatusega liigutused.
• Sundliigutuste puhul oluline rütm – soovitav, et töötaja ei peaks lakkamatult töötama üle oma võimete st. tema jaoks maksimaalse kiirusega (inimese töövõimekus kõigub eriaegadel 10 – 30 %)
• Sundliigutuste ja sundrütmi puhul olulised sagedased puhkepausid – näiteks iga poole või tunni järel 5 kuni 10 minutit.
Sundliigutused
• Sundliigutuste puhul oluline, et töötajad saaksid ka oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid lihasrühmi ja vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust
• Pidevad sundliigutused põhjustavad nii lihas-liigeskahjustusi, kui ka kiiret tüdinemist ja väsimist tööst, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi, tekivad ka seede-ning vereringeelundite häired
30.05.2012
10
Sundliigutused
• Sund- ja korduvliigutuste ebasoodsaid tagajärgi saab vältida kui:
- tööliigutused muuta vahelduvateks ja kaarjateks
- töös kasutada suureamplituudilisi liigutusi- vältida suurt täpsust nõudvaid liigutusi- hoiduda randme pööramisliigutustest- vältida kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi- kasutada mugavate käepidemetega tööriistu- töötempo vastaks töötaja võimetele
4. Arvutiga töö tervisesõbralik korraldamine
Arvutitöökoha nõuded
• Töökoha ümber oleks piisavalt ruumi, töökohale minek oleks lihtne, poleks liikumisteedel takistusi (nt. arvuti juhtmed)
• Vältida tugevat valgust kuvari taga või selja taga –aken, lamp
• Loomulik valgus (aknast) soovitavalt vasakult poolt (vasakukäelistel soovitav paremalt poolt).
• Valgustatus arvutitöökohal 300 – 500 lx, vältida valguskontraste.
• Müra mitte üle 35 – 40 dB (kõnemüra on 60 – 70 dB)
Arvutitöökoha nõuded, ruumi nõuded
• arvutitöökoha mööbel peab olema helepastelse tooniga ning mati pinnaga, samuti ruumi seinad heledad mati pinnaga.
• Akende katted heledad, akna poolne külg päikest peegeldava pinnaga. Sobivad lamellkardinad, millega on võimalik loomuliku valgustatuse intensiivsust ruumis muuta päeva lõikes, vastavalt päikese liikumissuunale
• Tolmu vältimiseks ruumis: vajalik hea koristus, juhtmete korrektne paigaldus.
Arvutitöökoha nõuded, ruumi nõuded
• Valgustatus peentöö tegemisel 750 – 1500 lx – ei saa töötada samaaegselt arvutiga –tekivad suured kontrastid arvutikuvari helenduse ja tugevalt valgustatud tööpinna vahel
• ei tohi olla tugevaid valguskontraste ruumis või töölaual, näiteks üldvalgustatus on vähene, töölaual aga kohtvalgustatus väga tugev.
30.05.2012
11
Arvutitöökoha nõuded
• Oluline töötasapind ja selle reguleerimine – laua kõrguse reguleerimine vajalik pikkade inimeste puhul, mugav ja reguleeritav tool
• Töölaua kõrgus peab võimaldama hiire ja klaviatuuriga töötades puhata rannet, toetades seda vastu lauda
• Piisavalt suur töölaud, kuid liiga suur tööpind ei ole mõttekas, pigem siis riiul
• Jalgadele piisav ruum laua all• Vajadusel jalatugi• Asendi muutmise võimalused• Käte maksimaalne siruulatus soovitavalt kuni 65
cm, parim kaugus 20 – 40 cm töötaja ees.
Arvutitöökoha nõuded
• Kuvar, klaviatuur ja töötaja peavad asetsema üksteise suhtes otse
• Klaviatuur laua servast 10-156 cm kaugusel, soovitav kasutada randmetuge
• Piisavat ruumi töötamiseks hiirega• Klaviatuuri läheduses ei tohiks olla tasse, klaase
jms toidu-joogiga• Kuvari ülemine serv ei tohi istudes olla teie
silmadest kõrgemal• Kuvari asetamine õigele kõrgusele ja suunda
vähendab silmade ja kaela-ning õlalihaste pinget
Arvutitöökoha nõuded
30.05.2012
12
Ergonoomilist asendit on võimalik tagada ainult siis, kui kasutad
eraldi klaviatuuri ja “hiirt”!
Arvutitöökoha nõuded
• Kuvarilt ei tohiks peegeldada kõrvalist valgust, valige sobiv asend sellest lähtudes
• Reguleerige kuvari heledus ja kontratsus teie silmadele sobivaks
• Dokumendihoidja kasutamisel paigutage see monitoriga samale kõrgusele ja vaatekaugusele
Töötasapinna kujundamine, dokumentidega töö
• Töötasapind peab olema selline, et töötaja õlad poleks tõstetud asendis
• Arvutitööl olulised õiged nurgad -õlavarre-küünarvarre nurk 90 kraadi või veidi rohkem- randmenurk on sirgnurk või allapoole suunatud nürinurk- jalgadel sääre ja reievaheline nurk 90 kraadi või rohkem, -
kuvarisse vaatamisel silmad vaatenurk 10 –15 kraadi horisontaaltasapinnast madalamal
• Klaviatuurialused – vajalikud eriti, kui töötaja töötab dokumentatsiooniga ja samaaegselt on vaja sõrmitseda klaviatuuri
• Klaviatuur ja hiir samale tasapinnale viia• Telefoni kasutamisel – kui seda on vaja väga intensiivselt ning
sageli teha, kasutada “hand free” telefoni seadet• Dokumendihoidjate kasutamine vajadusel
30.05.2012
13
Hea töötool
• Tugev ja hõlpsasti reguleeritav seljatugi nii üles-alla, kui ette-taha
• Seljatoekumeruse olemasolu, mis toetaks töötaja nimmenõgusust
• Muudetav istumiskõrgus• Reguleeritavad käetoed : ette -taha, üles – alla,
käetugede omavahelise kauguse muutmise võimalus • Õhku läbilaskev istme polster• Allapoole kaarduv istumispinna esiserv• Vajadusel jalgade toetamisvõimalus
Sundliigutused
• Sundliigutusteks loetakse sarnaseid liigutusi, mida teostatakse tööprotsessi läbiviimiseks vähemalt 50 % tööajast
• Arvutiga töötajal sundliigutused sõrme ja randmeliigestest - klaviatuuri sõrmitsemisel, “hiirekäe” liikumine pidevalt üles-alla – juhul kui hiir ja klaviatuur on erineval tasapinnal.
Tervisekahjustused
• Probleemid käte- ja õlavöötme piirkonnas valede töövõtete kasutamisel:- käte väsimine - liigesvalud randme- ja küünarliigeses, - sõrmede ja käelabade tuimustunne- käte ülekoormushaigused nt. karpaalkanali
sündroom – kesknärvi pitsumine randmeliigeses; ulnaarkanalisündroom - küünarliigeses närvi pitsumine kudede turse tõttu; - randme-, küünar- ja õlaliigeste põletikud
(bursiidid, periartriidid, epikondüliidid närvikahjustused )
Tervisekahjustused
• Silmadekahjustused: - kuiva silma sündroom – silmad kipitavad pidevalt,
sügelustunne, liivateratunne silmades, punetavad silmad, liigne pisaravool, silmade valulikkus;
- silmalimaskestade steriilsed kui ka mädased põletikud;
- silmade väsimine õhtuks või tööpäeva II poolel juba; - silmanägemise häired õhtuti – nägemise
hägustumine;- silmalaugude spasmid- akommotatsioonilihaste funktsionaalne häirumine - kaugele nägemise häirumine
Nägemise häirumine
• Enamasti on kaugelenägemise häire ehk lühinägelikkuse tekkimine. Lühinägelikkuse tekkimise kiirus tervel inimesel on korrelatsioonis arvutil töötamise ajaga ja tööpingega (sh ka pidev dokumentatsiooni või muu lugemine paberkandjal).
Nägemise häirumine
• Oluline on ka individuaalne omapära. On töötajaid, kellel kujuneb lühinägelikkus välja 2 aastaga ja seejärel süveneb kiiresti, on töötajaid, kelledel ca 5 – 10 aastaga.
• Lühinägelikkuse probleemid peamiselt noortel. Lühinägelikkus ja silmade põletikud ning muud probleemid algavad siis, kui on alustatakse õpinguid ülikoolis ja ka teinekord töötatakse juba samaaegselt, samuti ka aktiivse tööelu alguses (näiteks juristid-advokaadid, raamatupidajad, tellerid jne).
30.05.2012
14
Tervisekahjustused
• Staatiline lihaspinge selja- ja õlavöötme piirkonnas põhjustab:
- peamiselt õlavöötme lihaste kiiret väsimist;- õlavöötme ja kaela-, seljalihasvalusid (lihasspasmi);- lihaste hellaks muutumist (palpatsioonil lihasvalu), mis on tingitud lihaste ainevahetuse häiretest ning laguproduktide kogunemisest lihaskoesse;
- lihaste turset – tekib lihaste ainevahetusehäire tagajärjel
- lihaste kinnituskohtades põletikke – entesopaatiat õlaliigese piirkonnas
- selgroomuutusi (põhjustab näiteks jalgade suremistunnet – seotud kompressioonist närvijuurtele)
Tervisekahjustused
• jalalihastes krampide tekkimine – seotud vähesest lihaste verevarustatusest, halvast ainevahetusest, veenilaienditest
• Jalgade veenilaiendid ehk sääre-reiepiirkondade varikoosid, pärasoole veenilaiendid ehk hemorroidid, mis viivad veenipõletike tekkimistele, naha ainevahetushäiretele, vanas eas haavandite tekkimise oht jalgadel
• Jalgade tursed
Tervisekahjustused• Selgroomuutuste tekkimine – peamine tekkepõhjus on
pausideta istumine vales tööasendis praktiliselt terve tööpäev.
Enamasti tekib
- lameselgsus,
- erinevat tüüpi selgrookõverused ehk skolioosid – nt S-skolioos, paremale või vasakule skolioos. Skolioos on erineva astmega.
- Kumerselgsus tekib kõige harvem - tavaliselt pikakasvulistel töötajatel või töötajatel, kelle töötasapind on liiga madalal.
Kontoritöötajal tervisekahjustused, mis on seotud vaimse ülekoormusega
• Ületunnid arvutitöös - ülepinge, vaimne stress, mis omakorda kutsub esile järgmisi terviseprobleeme:
- kõrgvererõhu haiguse tekkimine – peamiselt keskastme ja tippjuhtidel
- südame- veresoonkonnahaiguste tekkimine- liigsöömine – kaalu tõus ja sellest tingitud
vaevused - kaalulangus – tingitud tugevast stressist, viib
teinekord söögiisu langusele.
Kontoritöötajal tervisekahjustused, mis on seotud vaimse ülekoormusega
• Ületunnid arvutitöös - ülepinge, vaimne stress, mis omakorda kutsub esile järgmisi terviseprobleeme:
- mao-sooletrakti häired – kõhulahtisused ja kõhukinnisused, maohaavandid,
- vaimsed terviseprobleemid – depressioon, ärrituvuse tõus, alkoholismile kaldumine, suitsetamine
- närvisüsteemi ebastabiilsus, unehäired, öine higistamine, südamekloppimised, ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu häired-
Lihaste-liigeste ülekoormuse vältimiseks
• Randmeliigesest soovitav liikumine kuni 30 kraadi horisontaaltelje ümber (üles-alla liigutused randmest) ja kuni 15 kraadi sagitaaltelje ümber (külgedele liigutused randmest)
• Proovida oma tööd korraldada nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites – töötasapind ja töötool, töölaud vastavad töötaja keha kasvule jt kehamõõtudele, töötaja tööspetsiifikale.
• Kasutada arvutiga töötamisel tooli käetugesid või ka randmetuge klaviatuuri ning hiire all;
• Kasutada tooli seljatuge pidevalt • Mitte keerata pidevalt oma kehatüve, vaid pöörata keha koos
tooli seljatoega. • Mitte istuda üks jalg üle teise • Kujundades töökoha nii, et oleks võimalik vabalt muuta
tööasendit• Istuda töölaua taga otse, mitte kallutada end küljele
30.05.2012
15
Lihaste-liigeste ülekoormuse vältimine
• Võimalusel korraldada töö nii, et saaks vaheldumisi istuda ja seista, liikuda – näiteks asetada printer-koopiamasin ruumi kaugemasse nurka või siis päris koridori.
• Regulaarsete puhkepauside tegemine – arvutiga töötajal iga 45 – 50 minuti järel teha puhkepausi5 -7 minutit;
• Lihaslõõgastamiseks võimlemise tegemine – mitte häbeneda võimelda töökohal - võimlemine teeb ainult head!!!
• Silmadevõimlemise tegemine – soovitavalt kinnisilmi liigutada silmalihaseid; silmade masseerimine õrnalt
• puhkepausidel ei või lugeda ajalehte või dokumentatsiooni –silmadele uuesti lähipinge
• Füüsilise aktiivsuse tõstmine peale tööaega: ujumine, saalivõimlemine, jooksmine, aeroobika. Ei sobi – rattaga sõitmine – sundasend jälle seljale; lameselgsete töötajate puhul hüppavad spordialad. Kindlasti sellise spordiala puhul vajalik eelnev seljavõimlemine.
Terviseprobleemide vältimine
• Toitumine olgu regulaarne, vältida ületunde, osata puhata, tõsta füüsilist aktiivsust peale tööaega!
• Veenilaiendite puhul erinevate ravimeetodite kasutamine, pauside tegemine, jalalihaste harjutuste tegemine
• Maosooletrakti vaevuste korral – toidu- kui ka töö-ja puhkerežiimi reguleerimine, ületundide vältimine, liigse kohvi tarvitamise vältimine
Terviseprobleemide vältimine
• Kõrgvererõhu tõbi – vajadusel kaalu langetamine, füüsilise aktiivsuse tõstmine, puhke ja töörežiimi ülevaatamine ja puhkeaja planeerimine, samuti korralik uni
• Kõrgvererõhu tõve puhul vajadusel medikamentoosne ravi – tõsiste tüsistuste vältimine. Kui siiski vanuses juba 25-35 on vererõhu väärtused üle normi ja vererõhu alanemist ei ole võimalik saavutada dieediga või mõõduka sportimisega. Kolesterooliväärtuste kontrollimine vajalik.
Töötamine sundasendis
• Sundasenditeks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima tööpäevast vähemalt 50 % ühes asendis (seisev, istuv) või peab teostama töid füsioloogiliselt ebaloomulikes (ebamugavas) asendites ja lihaste pideva pinge all
• Sundasend tekib vale töötasapinna tõttu; kui arvutitöökoha jalgadel pole ruumi laua all; arvutitöölaua mõõtmed ei vasta vajadusele (töölaud kitsas), töötaja ei kasutata tooli seljatuge; töötatakse keha pöördes; kuvar valel kõrgusel; klaviatuur ja hiir erineval töötasapinnal jne.
Töötamine sundasendis
• Silmade sundasend
- silmade akommotatsioonilihaste ülepinge seoses pidevalt lähedale vaatamisega
- reflektoorne silmapilgutuslihaste (silmalaugudes) töö vähenemine, pilgutussagedus väheneb
Kokkuvõte
puhkerežiim
Liikumis-
treeningkeskkond
kehaasendidd
Tervise
kontroll