Tervise Extra, oktoober 2012

tervise extrateemaleht 8. oktoober 2012

Järgmine

tervise extra

erinumber ilmub MÄRTSIS

2013

8. oktoober 2012tervise extra2

Anneli Rätsep, perearst

Haigestumine on küll kõrgem sügistalvisel perioodil, kuid ilma viirusteta siiski hai-

gust ei teki. Kõige sagedasem on haigestumine eelkooliealis-te laste seas, kes põevad aastas keskmiselt viis korda, ent ei ole harukordne, kui laps põeb aas-tas 10-12 haigusepisoodi. Täis-kasvanud haigestuvad keskmi-selt 2-3 korda aastas.

Registreeritud ülemiste hin-gamisteede ägedate haigusjuh-tude arv Eestis on ligi 200 000 aastas. Haigestumist soodustab suitsetamine või laste puhul ka kokkupuude tubakasuitsuga ning lastekollektiivis viibimine.

Ülemiste hingamisteede vii-rusinfektsioon on iseparanev haigus. Nohu ja kurguvalu taanduvad enamasti nädalaga. Köha taandub kolmveerandil juhtudest kahe nädalaga, kuid võib kesta ka kauem.

Kuna külmetushaigust põh-justavad viirused, siis antibioo-tikumravi ei mõjuta haiguse kulgu. Samuti ei vähenda mul-tivitamiinid ja toidulisandid haigestumise riski. Seega jääb üle vaid oodata haiguse möö-dumist ning üritada leevenda-da sümptomeid.

soolalahus aitabNohu korral on oluline lee-

vendada ninahingamistakis-tust ning vähendada sekreedi-eritust. Imikutel ja väikelastel, kes ei oska nuusata, võib nina tühjendamisel olla abi ninaas-piraatorist. Nina puhastami-seks sobivad ka soola- või me-resoola lahused. Ninna pihus-tatavad limaskesta turset alan-davad ravimid sobivad nii täis-kasvanutele kui ka üle kahe-aastastele lastele. Seevastu tab-letina manustatav pseudoefed-riin sobib vaid vanematele las-tele ja täiskasvanutele.

Ninna pihustatavaid ravi-meid võib kasutada vaid 3-4 päeva, seevastu tabletiravi nä-dala vältel. Arsti poole peaks pöörduma siis, kui nohu ei taandu kahe nädala jooksul.

Köha leevendamiseks peaks nii lapsele kui ka täiskasvanule pakkuma juua. Kurguärrituse leevendamiseks peaks jook ole-ma soe või jahe, kuid mitte kuum. Selleks, et neelu sattu-nud ninasekreet ei tekitaks kö-ha, on oluline nina puhastada. Vahel leevendab nii nohu kui ka köha, kui voodis peaalune kõr-gemaks tõsta. Võib kasutada leebeid rahvameditsiini vahen-

deid: mett, sibulasiirupit, rind-kere määrimist hanerasvaga.

Kindlasti ei tasuks kasuta-da vahendeid, mis võivad teki-tada valu, ebamugavust või põ-letuse ohtu, nagu kuuma auru hingamine, sinepiplaastrid vms. Käsimüügiravimitest on köha puhul vähe kasu. Suitse-tamine või tubakasuitsuses ruumis viibimine soodustab kö-haärrituse püsimist.

Arsti juurde peaks minema siis, kui alla üheaastasel lapsel on tekkinud äge köha, laps hin-gab raskelt või häälekalt või kui köha ei möödu kolme nädala jooksul.

aspiriin ei sobiPalavik ei ole üldiselt oht-

lik, kui see pole üle 40 kraadi. Samas ei ole ka kehatempera-tuuri väärtust, mille korral ei tohiks palavikku alandada. Pa-lavikuravimit võib võtta siis, kui on vaja leevendada üldist halba enesetunnet, kurgu-, pea- või kõrvavalu. Samuti võib pärast palaviku alandamist ha-kata laps paremini sööma või jooma.

Palaviku alandamiseks sobib paratsetamool või ibuprofeen, aspiriin lastele ei sobi. Palaviku tõustes tekib tavaliselt vappe-külm – sellises olukorras tuleks panna soojalt riidesse ja vajadu-sel katta tekiga. Kui palaviku ajal on palav, käed ja jalad on soojad, siis peaks riietuma kergemalt – nii, et oleks mugav. Hea on pak-kuda piisavalt juua.

Kuidas vältida haigestu-mist? Parim viis haiguse enne-tamiseks on võimalikult palju viibida värskes õhus, tuulutada tube ning pesta hoolikalt käsi. Viiruste levik toimub peamiselt käte vahendusel ja väga lähe-dase kontakti kaudu. Juba lap-si peaks õpetama köhides ja ae-vastades katma suu pabertas-kurätikuga või küünarvarrega.

Gripp on ainuke ülemiste hingamisteede viirusinfekt-sioon, mida on võimalik enneta-da vaktsineerimisega. Eriti olu-line on vaktsineerida eakaid ja krooniliste haigustega isikuid. Gripp kulgeb oluliselt raske-malt, kui teiste viiruste põhjus-tatud infektsioon ning sageda-

mini tekivad tüsistused. Haigus algab tavaliselt tugeva pea-, lii-gese- ja lihasvaluga, millele li-sanduvad köha ja nohu.

Üldjuhul on gripi korral pa-lavik 39–41 kraadi piires ning üldseisund suhteliselt halb. Haiguse esimese paari päeva jooksul on võimalik kasutada ravimit, mis võib haiguse kul-gu kergendada. Ravimi saab määrata arst. Seetõttu peaks gripi kahtluse korral konsultee-rima pereõe või perearstiga.

Köha pole taKistusAlati tekitab küsimusi, mil-

lal võib minna kollektiivi. Pala-vikuga ja halva enesetundega ei tohiks last saata lasteaeda või kooli ega minna tööle. Kui aga haigus hakkab taanduma ja enesetunne on hea, siis ei ole kestvam köha ega nohu takis-tuseks kollektiivi naasmisel.

Ema või isa saavad oma last haiguse ajal pidevalt jälgida, meditsiinitöötajatel on selleks vaid paarkümmend minutit

ning seejuures ei viibi laps tal-le tuttavas keskkonnas. Kui lap-sel palavikku ei ole, ta sööb-joob tavapäraselt ning mängib ja tegutseb aktiivselt, siis tuleb ta ka kollektiivis toime.

Laste eraldamine kollektii-vist ei aita viirusinfektsioonide levikut vältida, sest isik on nak-kav juba päevi enne haigus-sümptomite avaldumist, teisalt pärast mõnepäevast haiguse kes-tust ei ole isik enam teistele nak-kav, kuigi nohu ja köha võivad püsida kauem.

Seetõttu on näiteks Skandi-naavia maades tavaline, et no-hu ja köhaga, kuid hea üldsei-sundiga lapsed käivad lastekol-lektiivis ning viibivad õues. Lap-sevanemad saavad käia tööl ega pea muretsema lastehoiu pä-rast. Pereõed ja perearstid või-vad vajadusel lapse seisundit hinnata ning aidata emal-isal otsuseid teha, kuid meditsiini-töötajate kohus ei ole kirjutada arvukaid tõendeid ei kooli ega lasteaeda.

Külmetushaigus ei teki külmetamisestHaigust, mis algab üldise halva enesetunde, kurguvalu, köha, nohu ja sageli palavikuga, nimetatakse ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooniks või sageli ka külmetushaiguseks. Tegelikult pole vallandajaks mitte külmetamine, vaid sarnaseid sümptomeid põhjustab üle kahesaja erineva viiruse tüübi.

Palaviku tõustes tekib tavaliselt vappekülm – sellises olukorras tu-leks panna soojalt rii-desse ja katta tekiga.

teemalehe toimetaja: eger [email protected]

Projektijuht: Marge [email protected] | tel 666 2317

Küljendus: anna budanovaMakett: andrus rebane

väljaandja: as postimeesMaakri 23a, tallinn | tel 666 2202

arsti Poole PeaKs PöörduMa, Kui

• alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik;• laps on väga loid ega mängi päeva jooksul üldse;• laps on kogu aeg viril, nutune ja teda ei õnnestu rahustada;• laps hingab raskelt või häälekalt;• laps keeldub joogist;• palavik on kestnud rohkem kui kolm ööpäeva;• esineb püsiv ebatavaline naha värvuse muutus (sinakus) ja lööve.

Kui haige terviseseisund teeb muret, siis helistage pereõele või perearstile. Õhtul, öösel või nädalavahetusel saate nõu küsida telefonil 1220.

Käsimüügiravimitest on köha puhul üldiselt vähe abi. Köha leevendamiseks peaks nii lapsele kui ka täiskasvanule pak-kuma juua, mis ei tohiks olla liiga kuum.

FOT

O: S

CA

NP

IX

8. oktoober 2012 tervise extra 3

Ravimtaimedega talvele ja viirustele vastuegeR [email protected]

Viiruste ja külmetuse korral soovitab tai-metark ja ravimtaime-aia perenaine Katrin

Luke ennast isetehtud salviga kokku määrida ning kindlasti üks soe taimetee juua. Tee võiks teha kas iisopist, salveist, kibuvitsast, kassinaerist või miks mitte ka pärnaõiest. «Kõigist neist võib ka segu teha ja siis juua,» möönis Lu-ke. Kui inimene on külmetanud, tuleks naise sõnul minna sooja vanni, duši alla või sauna, ja kui neid võimalusi pole, siis kasvõi süüa kuuma suppi. «Peaasi, et supis oleks palju ürte sees. Kindlasti tuleb ennast ka mille-gagi määrida ning siis soojas ja rahus olla. Kui on gripiviirus, siis on väga hea puhastav anger-vaksa- või pärnaõietee.»

Juba suvel tasuks varuda igasuguseid taimi, millest teha elujõuteed ning mis tugevdavad organismi. «Tugev organism ei jäägi tegelikult haigeks, kui õi-gesti süüa ja juua,» sõnas Luke.

Ravimtaimeaia köhatees on jahvatatud männipungi, iisopit ja aed-liivateed – kõik need tai-med on pisikuid hävitava toime-ga, sisaldavad rohkesti eeterlik-ku õli ning on seetõttu hinga-misteid puhastava toimega, sel-gitas retseptide autor.

Kassinaeri õied sisaldavad limaaineid ja aitavad väljutada röga ning teevad kurgu pehme-maks. Neid on kasutatud ka kül-metuse tees, sest tihti on külme-

tuse üheks tunnuseks just valus kurk. «Iisop on ka soojendava toimega, palavikku alandav, hi-gistama ajav ning toob hääle ta-gasi. See on meie enda pere lem-miktee külmetuse korral,» sõ-nas naine.

Kibuvitsamarjad sisaldavad karoteene, mis muudavad li-maskestad tugevamaks. Lisaks teele tasub toorestest kibuvitsa-marjadest teha siirupit. Tai-metark lisab sellise siirupi sisse veel nelki, mis on kurgumand-lipõletiku korral hea, või ka ing-verit, mis on soojendav ja vere-ringet parandav. Siirupit võiks teha ka kadakamarjadest.

Ameerikas süüakse külme-tushaiguse korral tihtipeale kana-suppi, mille saladus peitub Luke sõnul just selles, et supis on kasu-tatud palju ürte, paprikat ja tšillit. Eesti inimestele soovitas tai-metark tervendavat suppi tehes kasutada meil kasvavaid ürte na-gu tšilli, küüslauk ja tüümian, millest viimane aitab näiteks suu-repäraselt ka köha korral.

Sageli kasutatakse külme-tushaiguse leevendamiseks si-bulat, küüslauku, ingverit, mett ja sidrunit, mille kohta tai-

metark ütles, et ega need halba ei tee. Nii sibulas kui küüslau-gus on väävliühendeid, mis hä-vitavad mikroobe. Küüslauku ja sibulat tasuks kindlasti kasuta-da ka toidus ja salatites.

Ingver parandab vereringet ja soojendab. Sidrun peaks aga olema mahedalt kasvatatud, sest siis saab seda kasutada koos koorega, nentis Luke. «Muidu suurt mõtet pole – koo-

res on eeterlikud õlid, aga üldi-se välismaiste asjade vaimustu-se kõrvale pakuks mee sisse hoopis eestimaist ebaküdooniat ja jõhvikat. Neis on ka palju C-vitamiini. Lisaks on jõhvikad palavikku alandava ja puhasta-va toimega.»

Hea C-vitamiini allikas on veel must sõstar, mis on antiok-südantide poolest üks rikka-maid taimi. Mari ise sobib suu-repäraselt toiduks, taimelehed

aga teeks. «Sinep ja mädarõigas on head looduslikud antibiooti-kumid. On aga kurb, et nendest piisavalt ei räägita.»

Lisaks eespool mainitutele tõi Luke välja veel kaks organis-mi turgutavat taime – immuun-süsteemi tugevdava ja baktereid hävitava toimega purpur-siilkü-bara, millest saab teha nii tink-tuuri kui teed, ning suure C-vi-tamiini ja karoteeni sisaldusega energiapommi astelpaju. «See ei

sobi aga kõigile, näiteks mao ülihappesuse korral. Sama on ingveri ja laukudega, aga eks igaüks leiab oma.»

Köhatee

• iisop• kassinaeris,• pune,• aed-liivatee,• männipungad,• kibuvitsamarjad.

KülMetuse tee

• iisop• pune,• vaarikaürt,• päevakübar,• õunakoored,• pihlakamarjad,• kibuvitsamarjad.

GriPisuPP

• Voki või prae veisehakkliha (võib ka muu liha olla). • Tükelda seller, porgand, sibul, küüslauk, paprika ja tükike tšillipipart.

Hauta liha viis minutit, lisa vesi ja keeda. • Maitsesta ürdisoola, pune, iisopi ja liivateega. Serveeri rohelise

peterselliga. Supp on soojendav, mürkaineid väljutav, mineraalainete varu taastav ning sobib hästi külmetushaiguste ja gripi korral.

Allikas: Katrin Luke, Karepa ravimtaimeaia perenaine

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke soovitab kõik-võimalikke taimi varuda juba suvel, et neist siis organismi tu-gevdav elujõutee kokku segada.

FOT

O: R

AIG

O P

AJu

LA

iisop on soojenda-va toimega, palavik-ku alandav ja higis-tama ajav. see on meie pere lemmik-tee külmetuse korral.

loe lisa:

Täpsemat infot ravimtaimede, erinevate retseptide ja koolituste kohta saab Karepa ravimtaimeaia veebilehelt ravimtaimeaed.ee.


Külma ilmaga ei pea õues jooksmisest loobuma

HARRy lembeRg, Tartu Ülikooli akadeemilise spor-diklubi juhatuse liige ja treener

samuti peetakse paljud maanteejooksuvõistlused samades tingimustes. Küll aga ei pea külm ilm

ning lühikesed sügis- ja talvepäe-vad tähendama, et lemmiktege-vusest tuleks loobuda, teha tree-ninguid kergejõustikuhallis ja jooksulindil või tegeleda hoopis mõne tubasema tegevusega.

Et treenimine külmas ja tuu-les ei teeks kahju, tuleb treenin-gutel ja võistlustel arvestada tea-tud reegleid. Oluline on õige riie-tumine, mis sõltub treeningu ise-loomust ja koormusest. Riietus ei tohi olla liiga paks ega õhuke. Mõ-lemal juhul tekib külmetusoht: esimesel juhul võimaliku jahtu-mise tõttu pärast liigset higista-mist, teisel juhul keha jätkuva jahtumise tõttu.

Külmaga treenides on oluline jälgida, et sõrmed, varbad ja kõr-vad oleksid soojas. Kõige sobivam on kasutada sellist riietust, mis võimaldaks riietusesemete lisa-mist või eemaldamist vajaduse järgi. Lisaks eeldab jooksmine rõivastelt kergust ja elastsust.

Mitu riietuseset kaitseb keha paremini külma eest ja hoiab soo-jana. Riietusesemete valikul tu-leb arvestada nende soojusläbi-

laskvust. Riidekihtide vahele jääv õhukiht kaitseb külma eest. Liig-ne soojus ja higi peab haihtuma kehapinnalt õhku, mitte jääma riidekiududesse pidama.

Riiete niiskumise korral kao-tavad nad võime soojust isoleeri-da. Just niiskus on see, mis soo-dustab ja kiirendab mahajahtu-mist ning on kahjulik tervisele. Eriti just külma ja tuulise ilmaga haihtub õhku rohkem soojust, kui organism suudab toota ja selle tu-lemusel võib tekkida ebameeldiv külmatunne, mis võib viia hüpo-termia tekkimiseni.

Hüpotermia on küllaltki tava-line nähtus algajate maratoni-jooksjate puhul, kes jooksevad distantsi teise poole tunduvalt aeglasemalt kui esimese, samas ei suuda nende organism säilita-da distantsi teisel poolel normaal-set kehatemperatuuri. Hüpoter-mia esimesed sümptomid on kül-mavärinad, lõdisemine, uimasus ja liigutuste koordineerimatus.

Kergest hüpotermiast jagu saamiseks piisab passiivsest üles-soojendamisest enda kehasooju-se abil. Selleks tuleb minna sooja ja panna selga kuivad riided.

Riietus on välitreeninguteks optimaalne, kui treeningu algul tunnete kerget jahedust, mis pä-rast 10–15-minutilist liikumist kaob. Kui aga tunnete, et on liiga soe, võtke üks riidekiht vähemaks.

Arvestades meie kliimat tuleb jooksusõpradel treenida küllaltki pikka aega külma ja tuulise ilmaga.

soovitused treeninGuteKs

riietuMisel KülMa ilMaGa

1. Ihu vastas olevas riidekihis tuleks vältida puuvillasest materjalist niiskust imavaid riideid.

2. Alusriietuseks sobivad niiskust läbilaskvad tehismaterjalid. Sellisel juhul imendub niiskus ihult riidekihtide vahele ja haihtub kiht-kihilt õhku. Klassikaliseks alusriietuseks on kvaliteetne pikk spordipesu, mis valmistatakse mitmesugustest tehismaterjalidest (polüpropüleen, polüester, kapilen, thermax jne), mille kohta on spordirõivastel ka vastav märge.

3. Ülerõivad peaksid olema õhku läbilaskvast, kergest, aga samas vett ja tuult pidavast materjalist ning kergesti avatavad, et vajadusel üleliigne soojus paremini välja pääseks. Kõik avad, nagu kaelus, varrukad ja alumine osa, peavad olema organismi soojakadude vähendamiseks tihedalt suletavad. Hea pealisrõivas püsib kerge ka märjaks saades. See, kui tõhusat kaitset külma, niiskuse ja tuule vastu tahetakse, on individuaalne.

4. Olulised on müts ja kindad. Tuleb meeles pidada, et kaotame oma kehasoojusest pea, käte ja jalgade kaudu päris palju. Seetõttu peab müts andma sooja, kuid laskma ka peal hingata. Higist märg pea ei ole tervisele hea. Mõne külmakraadiga piisab sõrmikutest, aga kui temperatuur langeb tugevasti alla nulli, on vaja kahekordseid sõrmikuid. Kuumatunde tekkimisel saab sõrmikud vajadusel käest ära võtta ja siis jälle tagasi panna. Kui ilm on tõesti väga külm ja tuisune, on soovitav kasutada spetsiaalseid näomaske, mis katavad ära kõrvad, nina ja suu. Sellistel maskidel on hingamiseks ninapilu ja niiskuseprobleeme ei teki. Kindlasti ei sobi selline mask intensiivseks treeninguks, pigem ikka rahulikuks liikumiseks.

5. Jalga soovitatakse panna polüpropüleenist sokid, mille peale võib tõmmata veel õhukesed villased sokid. Villa soojapidamisvõime ei halvene ka niiskuse sidumisel. Heal jooksusokil ei ole hõõrumist tekitavaid õmblusi. Tähtis on, et Achilleuse kõõlused oleksid kaetud ja soojas.

6. Kuna paljud treeningud toimuvad õhtusel ajal, tuleb kindlasti kanda helkurit. Tavaliselt on jooksurõivastel juba helkurpaelad küljes, kuid nendest ei piisa. Pimedas treenimisel võiks lisaks kasutada helkurvesti.

7. Talvel väljas joostes vali hoolega teid ja kohta, kus treenida. Konarlik ja libe tee ei sobi jooksmiseks. Hangi endale talveks ja külmal ajal treenimiseks sobilikud jalanõud. Tähtis on, et need poleks liiga väikesed ning võimaldaksid panna jalga paksemad sokid. Paljudel jooksukingadel kaob külmaga elastsus, mistõttu väheneb nende amortiseerimisvõime. Meie talvetingimustes sobivad jooksukingad, mille amortisatsiooniomadused põhinevad talla vahekihtides asetsevatel hõljukitel ja mille tallas on sügav muster. Viimane aitab hästi libeda pinnase puhul. Ka jaheda ilmaga treenides tuleb tarvitada vedelikku. Me ei tunneta hästi külmas higistamist, kuid aktiivse õhuvahetuse tõttu on treeningul soovitav juua, et vältida vedelikupuudusest tekkivat alajahtumist.

8. Kui häid talviseid treeninguriideid pole käepärast, võiks kasutada soojakreemi. Sellega peaks sisse määrima eelkõige jalalihased, käed, selja ja rinna. Kindlasti ei tohi panna palju kreemi, sest siis võivad määritavad piirkonnad liiga kuumaks minna. Kasutatavad soojasalvid ei tohiks sisaldada vett.

9. Külma ilmaga tuleb jälgida ka tuule tugevust. On arvestatud, kui palju muudab tuul ilma külmemaks. Treeningute planeerimisel peab arvestama, et tuulise ilmaga on soojakadu tavalisest suurem. planeeri jooksutreening nii, et alguses jooksed vastutuult ja treeningu teises pooles pärituult. 10. Külma ilmaga ei pea treeninguplaani alati täitma sajaprotsendiliselt. Tuleb olla paindlik ja teha tingimustest olenevalt plaanis muudatusi.

Külma ilmaga saab väljas joosta veel päris pikalt, kui valida õiged riided.

UUS PAKETT!

Hind

inimene200ÅUR/

(laih - Seto keeles kerge, kohev)Ainult perioodil 30.09 - 30.12.2012

• 5 päeval majutus, üks koht 2-kohalises toas(lisatasu ühekohalise toa eest 9.50 € 1 päev ja sviidi eest 32 € 1 päev)• 5 hommikusööki• 4 õhtusööki• iga päev 2 lõõgastavat protseduuri: pärlivann loodusliku mineraalveega ja 25 min käsimassaaþi• veepargi ja saunade ning jõusaali piiramatu kasutus lahtioleku aegadel

Saabumine Setomaale pühapäeval alates kella 19-stLahkumise päeval palume toad vabastada kell 15.00

Info ja broneerimine tel +372 799 3901 või [email protected]

Seto laih (E-R)

tuule ja õhuteMPeratuuri KoosMõju

10 ºC 5 ºC 0 ºC –5 ºC –10 ºC –15 ºC –20 ºC –25 ºC

0 m/s 10 5 0 –5 –10 –15 –20 –25

2 m/s 9 4 –1 –6 –11 –16 –21 –26

4 m/s 5 –1 –7 –13 –18 –24 –30* –37

6 m/s 3 –4 –10 –17 –24 –30* –37 –43*

8 m/s 1 –6 –13 –20 –27 –34* –41 –48*

*Katmata nahk on külmumisohus

Allikas: «Jooksuga tippvormi» Ari Paunonen ja Seppo Antila

2X F

OT

O: S

CA

NP

IX


Elektriravi aitab taastumisel valust üle saada

egeR ninn [email protected]

taastusarst on passiivse-te taastusravivõtetega tegelenud juba aasta-kümneid, mistõttu tun-

neb ta protseduure sügavuti ning oskab nende tõhususele ka adek-vaatse hinnangu anda. «Need meetodid, mida me kasutame, on väga auväärse ajalooga. Eelmise ühiskonnakorra ajal kasutati palju passiivseid taastusravi võt-teid, millest üks osa ongi elektri-ravi. See oli täiesti tavaline, et inimene sai mitmeid eri liiki elektriravi protseduure».

Siiski on Audova sõnul kõige olulisem see, mida inimene ise teeb ehk teisisõnu aktiivne osale-mine taastusravi käigus. See tä-hendab liikumisravi ja ravivõim-lemist. «Valdavalt on passiivsete ravivõtete kasutamise eesmärk kergendada liikumisravi läbivii-mist, vähendada valu ja muuta kudesid elastsemaks. Samal ajal on ka protseduurid, millega saa-me teatud piirkondades vereva-rustust parandada. Ja kui vereva-rustus on parem, on ka haigus kergemini taandatav,» kirjeldas ta elektriravi toimemehhanismi.

KoMbineeritud Meetodid

Kui taastusravist üldisemalt rääkida, pole ei kroonilistel ega ka ägedatel juhtudel valdavalt ühte võtet, mis inimese terveks teeks. Et tulemus oleks tõhusam, peab taastusravis kombineerima mitut meetodit – lisaks ravivõim-lemisele, elektriravile, vesiravile, massaažile ka näiteks parafiini- ja nõelravi, manuaalteraapiat ning psühholoogilist nõustamist.

«Võtmetegelaseks taastusra-vis on ikkagi patsient – tema suhtumine ravisse ja see, kuidas me suudame haigele selgeks te-ha, kui tähtis roll on temal endal selles protsessis. Meie suuname ta teeotsale ja edasi on juba tema valik,» möönis taastusarst.

«Kui meil on näiteks nimme-valuga patsient, suunan ta liiku-misravisse ja panen talle juurde ka elektriravi, siis on juba minu ülesanne püüda patsiendile sel-geks teha, et elektriravi on vaid abistav meetod, mis vaigistab va-lu,» lisas ta. Elukvaliteedi paran-damiseks peab inimene ise vae-va nägema, sest niisama toolil is-tudes terveks ei saa.

«Elektriravi efekt on tegeli-kult küllaltki hea. Põlata seda protseduuri pole küll mingit põh-just,» nentis tohter.

põhjus Määrab raviElektriravi puhul kasutatak-

se erinevaid meetodeid, igal vii-sil on kindlad näidustused ja vastunäidustused ning konk-reetse ravi määrabki taastusarst. «Kui hakkame valu ravima, siis taastusarst peab kindlasti tead-ma valu põhjust. Olenevalt pat-siendi üldisest füüsilisest kondit-

sioonist, kaebustest ja kõigest muust valime meetodi. Elektrira-vi aitab luua paranemiseks või-malikult soodsad tingimused.»

Elektriravi on üldine termin, hõlmates erinevate füüsikaliste tegurite kasutamist, mille saami-seks tuleb n-ö stepsel seina pis-ta. «Me kasutame ultraheli, mis on tegelikult mehaaniline ener-gia. Kasutame magnetvälja toi-met, mis on tõhus traumajärgse-te seisundite, liigesevaevuste pu-hul ja veel paljudel muudel juh-tudel. Lisaks on kasutusel laser-ravi ning valgusravi eri liigid, kõik oma konkreetsete mõjude-ga,» selgitas Audova.

Tema hinnangul on täiesti teenimatult lükatud kõrvale kõrgsagedusvoolu kasutamine. Tohter meenutas, et praegu kesk-ealised või ka vanemad inimesed mäletavad tõenäoliselt päris häs-ti kunagi laialdaselt kasutatud ultralühilaineravi.

«Kui oli põskkoopapõletik, kurk haige või köha, pandi kla-pid haige koha juurde ja tekkis soojatunne. ultralühilaine toime ei ole sugugi vähemaks jäänud, et me seda ei kasuta – see toime on täiesti olemas ja too on igati auväärne meetod,» sõnas ta ning lisas, et praegu liialdatakse pal-judel juhtudel medikamentide-ga, kuigi sellised mured saaks la-hendada ka lihtsate looduslike ja füüsikaliste vahenditega.

Millal elektriravi kasutada, otsustab taastusarst. Kuna see on tasulinte teenus, tuleb arstil arvestada ka patsiendi rahaliste võimalustega.

vähKi ei põhjustaNagu paljude teiste ravivõte-

te puhul, on ka elektriravis vas-tunäidustused, mil seda kasuta-da ei saa. Näiteks südame- vm elektrilist stimulaatorit kasuta-vale patsiendile see variant ei so-bi. «Oskuslikult tuleb ravi korral-dada juhul, kui patsiendil on lii-geseproteesid või kui tal on kus-kil metallist nõelad-naelad. Kindlasti peame olema ettevaat-likud südameprobleemide ja rüt-mihäiretega patsientidega ning kui on teada, siis kasvajahaigus-te korral,» loetles taastusarst ras-kendavaid asjaolusid.

Väite kohta, et elektriravi võib põhjustada vähki, ütles Audova, et seda teemat on palju uuritud. Ameerika teadlased on näida-nud, et ainsana praegu kasutusel olevatest meetoditest on muta-geenne toime ultraviolettkiirgu-sel, mida kasutatakse näiteks so-laariumites. Teiste tegurite puhul sellist toimet leitud pole.

Elektriravi on üks taastusravi passiivne vorm, mida kasutatakse traumade ja vigastuse korral liikumisravi kõrval, et leevendada valu ja soodustada funktsiooni taastumist, selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Audova.

Protseduurid

elektriravi hõlmabmitmeid erinevaid vooluliike:• alalisvoolul töötab galvaaniline

aparaat, millega saab teha protseduure erinevate ravimitega, mis toimivad valuvaigistavalt, turset alandavalt ja spasme lõõgastavalt. Protseduur võib kesta 15–30 minutit.

• sinusoidaal-moduleeritud voolude abil saab leevendada valu ja stimuleerida lihaste tööd.

• interferentsvoolul on väiksem ärritav toime, seepärast on sobiv kasutada ägedas faasis, näiteks õlaliigese periartriidi korral.

• Diadünaamilisel voolul on kiire valuvaigistav toime, kus ravi tulemus peab olema tunda 3–5 ravikorra järel.

• impulssvoolude aparaadil on mitmed erinevad voolud: ▫ Träberti vool – valuvaigistava ja verevarustust parandava toimega. ▫ Stohhastiline vool – valuvaigistava toimega, eriti hea õlaliigese periartriidi ja epigondüliitide korral. ▫ TENS-vool – krooniliste närvi- ja lihasvalude korral neile patsientidele, kellel on tundlikkusehäireid. ▫ selle aparaadiga saab teostada veel simultaanravi ultraheliga.

• Ultralühilaine tekitab soojuse kõikides kudedes, tänu millele väheneb põletik ning alanevad turse ja valu.

• Darsonvalisatsioon on kõrge sageduse ja väikese voolutugevusega vool, kus inimese naha ja elektroodi vahel tekib sädelahendus, mis parandab kudede ainevahetust ja verevarustust ning vähendab valu.

Allikas: Tartu Ülikooli kliinikum

Elektriravi on taastusravis vaid toetav meetod, mis vähendab valu ja muudab liikumise lihtsamaks.

elukvaliteedi paran-damiseks peab inime-ne ise vaeva nägema, sest niisama toolil is-tudes terveks ei saa.

FOT

O: S

CA

NP

IX


Pime aeg tuleb ise rõõmsaks mõelda

egeR ninn [email protected]

Kliinilise psühholoogi Inge Asi sõnul on aga halbade emotsiooni-dega hakkama saami-

sel peamine muuta oma suhtu-mist.

«Kui ma mõtlen, et pime-dus, pori, vihm ja külm on pa-had ja et minu kehas ongi kõik

niimoodi, siis ma hakkangi en-nast nii tundma. Mina rõhun kõige rohkem mõtlemisele. Nei-le sõnadele, mida ma endaga rääkides kasutan. Miks ma ei võiks hoopis mõelda, et nüüd mul ongi rohkem aega magada, tolm ei paista välja, suured tööd on ära lõpetatud ja ma lihtsalt põõnangi kauem,» sõ-nas ta.

Rääkides talvemasendusest

möönis psühholoog, et tema se-letab seda patsiendile tavaliselt hästi lihtsalt – see on meie ke-hakeemia, mis lihtsalt toimib niimoodi ning tegelikult on kõik inimese tunded üks keha-keemia.

Oluline on sellise sügistal-vise masenduse puhul positiiv-se – või nagu Inge Asi seda ni-metab – kasuliku meele hoid-mine. See tähendab, et kui sel-le vastu väga ei saa, kuidas ini-mese psüühika ja organism on üles ehitatud, siis kindlasti on võimalik olukorda enda jaoks kuidagi kasulikuks mõelda.

«Ma räägin ratsionaalsest ehk kasulikust mõtlemisest. Tunded aga tulevad sellest, et te olete juba midagi enne mõel-nud – et ma tunnen ennast hal-vasti,» selgitas psühholoog ning lisas, et kui tema tõuseks hommikul üles mõttega, et on nii pime ja et üldse ei viitsi töö-le minna ning et 63-aastasena oleks ta nõukogude ajal juba ammu pensionil olnud, siis ju-ba see loob eelduse halvale enesetundele ja mossis meele-le.

«Aga ma mõtlen hoopis, et «Inge, sa saad hakkama! Oled tubli ja tuled toime! See on ju väga hea, et sul on töö!». Siis ma tunnen ennast kohe hoopis teistmoodi. Tunne tekib alles pärast seda, kui midagi on juba peast läbi lipsanud,» nentis ta.

vaidlusta MõtteidKõige olulisem on Inge sõ-

nul just iseenda mõtlemise suu-namine teisele rajale. Kui ini-mene on loomult ja geneetiliselt rohkem depressiivne, vajab sel-line mõtlemise suunamine har-jutamist.

«No aga ma lihtsalt olen sel-line. Mis siis! See on võimalik, kui ma tahan sellest august väl-ja ronida. See ei ole nii, et siuh-ti, vehid käega ja lähebki üle. Aga kui ma ikka vaikselt katse-tan, proovin ja tasapisi ikka jär-jekindlalt teen, siis see õnnes-

tub,» soovitas Asi olla meele-kindel.

Kognitiivkäitumusliku te-raapia eesmärk ongi psühho-loogi sõnul leida üles need veendumustes ja uskumustes olevad vead, mis meis kõigis on, ja siis järjepidevalt neid vaidlustada, kuni selline veen-dumus või uskumus lõpuks vai-buma hakkab.

«Aga ega need päris lõpli-kult kuhugi ei kao, sest ajus me midagi kustutada ei saa. Küsi-mus on selles, kuidas nende ras-kete tunnetega hakkama saada, mis tulenevad meie mõtlemisest ja sellest, kui mõni probleem te-kitab muret. Me ei saa öelda emale, et ära muretse oma lapse pärast. Ta ikka vaikselt tunneb muret. Aga kuidas ta sellega toi-me tuleb ja kuidas natukene ker-gem muretseda oleks, selles on küsimus,» möönis ta.

Psühholoogi sõnul ei saa stressis ja pinges inimese aju piisavalt hapnikku ja vajalikke õnnehormoone (kehasiseseid endorfiine), mistõttu tuleks proovida rahulikult lõdvestuda ja sügavalt hingata ning keela-ta endale halbade mõtete mõt-lemine selleks ajaks ära. Alles pärast rahunemist tasuks püü-da uurida, mis pingeolukorra käivitas.

Kindlasti tuleks halva mee-leoluga otsida endale mingi muu tegevus, mis viiks mõtted mujale. «Peaks tegema ikka mi-dagi sellist, mis haarab ka mõt-teid kaasa ning paelub. Kasvõi hakata ristsõnu lahendama,» soovitas psühholoog ning lisas,

et kindlasti tuleks käia väljas loodust nautimas.

Ja ärge unustage inimestele naeratada, sest niimoodi tuleb positiivne emotsioon bumeran-gina tagasi. Loomulikult tuleb kasuks ka kerge ja meelepära-ne füüsiline tegevus.

«Tegelikult mulle ei meeldi, kui räägitakse sügisest ja tal-vest kui süngest ja pimedast ajast. See on ju lihtsalt meie kliimavöötmes nii tavapärane, et suvele järgneb sügis, siis talv ja taas kevad ja suvi. Elus käib ju kõik niimoodi – on tõusud ja mõõnad. Varsti hakatakse rää-kima jõulustressist, siis suve-puhkuse stressist, koolimineku stressist jne. Kõik on kinni meie suhtumises sellesse ja sõnades, mida kasutame endaga ja teis-tega rääkimisel,» möönis klii-niline psühholoog.

positiivne MõtleMineAga võib-olla tuleb hoopis

super aeg – võidan loteriiga, kohtun oma tulevasega, saan ametikõrgendust, perre sünnib laps või lapselaps tuleb kaugelt maalt tagasi. Muidugi on ka see ennustamine, aga sellise en-nustamise korral tunneb inime-ne end hoopis paremini ja rõõmsamalt, näeb asju teisiti ning keha tunneb ja töötab ka teistmoodi, tõi Inge Asi välja võimalusi, kuidas ellu veidi po-sitiivsust süstida.

«Mul on meeles ühe polaar-joone taga elava Norra psühho-terapeudi sõnad, kes imestas meie inimeste kõrge stressival-miduse ja masenduse üle: «Meil on ju kogu aeg pime. Ja kui siis saabub suvi, mis kestab vaevalt neli kuud, loodame ka päikest näha. Kui ta esimesel kuul end ei näita, siis usume, et küll ta teisel või kolmandal ikka pais-tab. Kui ta aga sel suvel üldse välja ei tule, siis oleme kindlad, et järgmisel aastal on ta taevas säramas niikuinii! Ning ei min-git stressamist!»,» tõi psühho-loog lõpetuseks tabava näite.

Talvist stressi tekitavad mitmed füsioloogilised tegurid, mis on seotud vähese valguse ja pimeda ajaga ning mängus on kogu keha keemia.

Üksinda muremõtete mõlgutamise asemel tasub pigem otsida aktiivset tegevust, mis kurvad mõtted eemale peletaks.

FOT

O: A

NT

S L

IIG

uS,

Pä

RN

u P

OST

IME

ES

stressis inimese aju ei saa piisavalt hapnikku, mistõttu tuleks rahulikult lõdvestuda ja sügavalt hingata.

Kuidas ennast dePressiooni Korral aidata

• Ära kannata üksi, vaid otsi abi. Leia inimene, keda võid usaldada ja kellele oma muredest rääkida.

• Hoia ennast tegevuses. Selleks sobib suurepäraselt näiteks jalutuskäik, sportimine, osalemine huviringis või miks mitte ka kodutööde tegemine.

• Planeeri oma päeva vähemalt üks positiivne tegevus, mis teeks tuju paremaks ning pakuks rahulolu.

• Püüa toituda regulaarselt ja mitmekülgselt, isegi siis, kui isu pole. Kaalulangus ja vitamiinipuudus halvendavad tervist veelgi.

• Ka alkohol on kahjulik nii sinu tervisele kui meeleolule. see võib küll lühikeseks ajaks tekitada tunde, et mured kaovad, ent tegelikult muudab alkohol depressiooni veelgi raskemaks.

• Hea une saavutamiseks ole päeval aktiivne, mine õhtuti ühel ja samal ajal magama, püüa enne uinumist tegeleda millegi lõõgastavaga ning väldi päevast magamist ja liigset voodisolekut.

• Õpi ära lõõgastumine hingamis- ja lõõgastumisharjutuste abil.

• Selgita lähedastele, et soovid aeg-ajalt omaette olla. selgita neile oma vajadusi.

• Probleemide korral alusta kõigepealt kergemate probleemide lahendamisest. Suuremad probleemid püüa aga jagada väiksemateks osadeks. Ära püüa lahendada kõiki probleeme korraga.

• Pöördu terapeudi poole. Psühhoteraapia abil on võimalik lihtsamini tekitada muutusi oma tunnetes, mõtetes ja käitumises, mis aitavad leevendada või kõrvaldada depressiooni sümptomeid.

Allikas: Tartu Ülikooli kliinikum


Milliseid toidulisandeid võiks süüa sügisel ja talvel, et väsi-musest võitu saada? Kas üldse peaks?

Väsimuse põhjuseks on tihti vitamiinide puudus. Seega võib sügistalvisel perioodil kuuride-na tarvitada multivitamiinide ja mineraalainete segusid.

Kuna B-grupi vitamiinid osa-levad väga paljudes erinevates protsessides (nt süsivesikute, rasvhapete, aminohapete aine-vahetuses, mille tulemuseks on ka organismi sisemise energia te-ke), siis võib tarvitada ka vaid B-vitamiinide kompleksi.

Veel on organismi energiava-jaduse rahuldamise seisukohalt oluline vitamiin Q, mida võib sa-muti väsimuse korral iseseisvalt tarvitada. Tähtis on aga seda mitte liiga kaua järjest teha. Vita-miinikuure tuleks teha enese-tunde järgi.

Kui inimene elab tervislikult (ei tarbi alkoholi, ei suitseta, on kehaliselt aktiivne) ja toitub mit-mekesiselt (sööb liha, kala, ka-na, piimatooteid, puu- ja köögi-vilju), siis üldiselt ei tohiks vita-miinide-mineraalide puudust tekkida. Paraku pole me keegi ideaalsed ja seetõttu võiks aastas 1-2 vitamiinikuuri ette võtta.

Miks läheb öösiti ja hommikuti sääremari krampi (eriti just rin-gutades)? Mis seda põhjustab ja mis selle vastu aitab?

Krampide põhjuseks võib ol-la magneesiumi ja kaltsiumi puudus organismis. Nimelt on just need mineraalid olulised li-haste lõõgastumises ja kokku-tõmbumises.

Kui organism ei saa toiduga piisavalt magneesiumi/kaltsiu-mi või on nende ainete vajadus suurenenud (nt kehalise aktiiv-suse, teatud haiguste, füsioloo-giliste seisundite korral), võivad-ki tekkida krambid, esmajoones just jalakrambid.

Mida te soovitate teha titekõõ-ma puhul? Kuidas või millega oleks seda kõige tõhusam ja ohutum eemaldada?

Titekõõma korral soovitame lapse pea õliga (nt tavalise bee-biõli või oliiviõliga) kokku mää-rida ja õhukese mütsikese pähe panna. umbes poole tunni kuni tunni möödudes, kui kõõm on pehmeks muutunud, tuleks kas beebikammi või -harjaga tasake-si lahti harjata ja siis pea ära pes-ta. Võib ka enne vannitada ja seejärel harjata. Vahel aitab ühe-kordsest protseduurist, mõni-kord on seda vaja korrata mõne päeva pärast.

Apteekides on müügil ka spetsiaalne titekõõmavastane šampoon, mida tuleks enne juus-test väljaloputamist paar minu-tit peas hoida.

Milliseid toidulisandeid või muid apteegis müüdavaid abi-vahendeid te soovitaksite ke-hakaalu alandamisel (plaast-rid, tabletid, teed jm)? Kas need üldse mõjuvad ja kuidas?

Kehakaalu alandamiseks on apteekides tõesti väga palju eri-nevaid vahendeid – rasvade, sü-sivesikute ainevahetuse kiiren-dajaid, nn täiskõhutunde tekita-jaid jne.

Preparaadi valik sõltub aga juba igast inimesest konkreet-selt, näiteks tema igapäevastest söömisharjumustest.

Paljud on dieedipreparaati-dest kehakaalu langetamisel abi saanud, aga nagu juba mainitud, siis mõjuvad eri preparaadid ini-mestele erinevalt. Üks on aga kindel – ükski tablett, tee või mikstuur ei aita ebatervisliku eluviisi ja järjepideva füüsilise koormuseta kaalu alandada.

Milliseid ravimeid soovitate imikule köha ja nohu korral, mis leevendaks lapse vaevusi?

Esmavalik beebide nohu kor-ral on kindlasti füsioloogilise la-husega (nn mereveega) nina lo-putamine ja seejärel sekreedi ee-maldamine ninapumba abil (et-tevaatlikult, et mitte limaskesta vigastada). Alla kaheaastastele lastele keemilisi aineid sisalda-vaid ninatilkasid ja süsteemseid preparaate ei manustata.

Soovitame lapse lähedale panna eeterlike õlidega (euka-lüpti-, männi-, nulu-, teepuuõli) niisutatud vatitupsu või lahtilõi-gatud küüslauguküüned. Eral-duvad eeterlikud õlid aitavad ni-na avada ja lapse enesetunnet parandada.

Pikemaajalise nohu korral soovitame pöörduda perearsti poole.

Köha korral on esimene ravi-võte auru tegemine inhalaatori-tega. Hingamisteedesse sattuv aur aitab limaskesti niisutada, turset vähendada ja sekreeti ve-deldada. Samuti aitab sekreeti vedeldada vedeliku tarbimine, seetõttu tuleb lapsele palju juua anda.

Köhimise ajal võiks lapse püs-ti tõsta või isegi natuke ettepoole kummardada, sest niiviisi on tal kergem sekreeti välja köhida.

Samuti soovitame lapse jala-taldasid määrida hanerasva või tärpentinisalviga (palaviku kor-ral ei tohiks viimast kasutada).

Alla üheaastastele lastele üld-juhul rögalahtisteid ei manusta-ta, sest nii väikesed lapsed ei os-ka tekkinud sekreeti välja köhida. Kui anda, siis vaid luuderohu baasil valmistatud siirupeid ning kindlasti jälgida, et laps saaks tekkinud röga väljaköhimisega hakkama, vajadusel aidata kaasa kehaasendi muutmisega.

Köha pärssivaid aineid alla

kaheaastastel ilma arsti soovitu-seta kasutada ei lubata.

Mida teha, kui jalad kipuvad kõvasti päeva jooksul higista-ma? Isegi kui pesen neid nii hommikul kui ka õhtul.

Tugeval higistamisel võib ol-la mitmeid põhjuseid. Näiteks st-ress, klimakteerium, ülekaal või psühhosomaatilised seisundid. Higistavate jalgade korral soovi-tame neid pesta kindlasti jaheda veega. Lisaks soovitame kasuta-da spetsiaalseid kreeme/anti-perspirante, mida määritakse puhastele jalgadele ööseks, kuid mille mõju ei kao hommikuse pe-semisega. Kasutada saab veel antibakteriaalseid aineid sisal-davaid jaladeodorantpuudreid, mis imavad higi, hävitavad bak-tereid ja hoiavad ära halva lõhna tekke.

Kas rasedatele mõeldud vita-miinid on vajalikud ja miks? Mis siis juhtub, kui neid rase-duse ajal mitte süüa?

Rasedatele mõeldud vitamii-nid on välja töötatud arvestades rasedate füsioloogilist omapära. Nendes on teatud ainete kogust muudetud võrreldes mitterase-datele mõeldud vitamiinikomp-leksiga (näteks foolhape ja raud), sest katta tuleb nii ema kui ka lapse vitamiinivajadused.

Tasakaalustatud toitumise korral peaks toidust kõik vajali-kud vitamiinid ja mineraalained küll kätte saama, aga tihti tekib ikkagi nende ainete vaegus. Sel-le üheks põhjuseks võib olla näi-teks tihe oksendamine raseduse alguses. Eriti tähtis on raseduse ajal tarbida vajalikus koguses foolhapet, mis aitab vähendada loote arenguhäirete tekkimise riske.

Mida teha juhul, kui põlved naksuvad ja nii-öelda ragise-vad sporti (näiteks kükke) te-

hes? Millest see tuleb ja mis selle vastu võiks aidata?

Kui sportimisel kipuvad põl-ved «ragisema» võib olla põhju-seks kõhre kulumine ja liigeseve-deliku vähesus. Viimasel juhul võiks kasutada hüaluroonhapet sisaldavaid preparaate, mis toi-davad liigeseid ja parandavad lii-gesevedeliku kvaliteeti. Kõhrkoe kaitseks oleks hea juurde võtta glükoosamiini ja kondroitiini si-saldavaid preparaate.

Kas apteegis on müügil mingid vahendid, millega kõrva tekki-vast vaigukorgist ise ohutult lahti saada (olen käinud ka kõr-vaarsti juures korduvalt kõrvu puhastamas)?

Kõige sagedamini tekib vai-kummistus lastel ja vanematel inimestel. Lastel tekib kõrvavai-ku suhteliselt rohkem, kuid reeg-lina on see pehme konsistentsiga ja väljub kuulmekäigust iseene-sest. Vanematel inimestel on kõr-vavaik tavaliselt kõvema konsis-tentsiga. Kui kõrvavaik sulgeb vä-liskuulmekäigu täielikult, tekib kuulmise langus. Lisaks võib um-mistunud kuulmekäigus tekkida sügelus- või survetunne. Mõni-kord võib kaasneda ka kõrvako-hin, pearinglus, mis on tingitud sisekõrva ärritusest.

Apteekides on kõrvavaigu eemaldamiseks erinevaid va-hendeid – näiteks oliivõli sisal-dav pihusti kõrvavaigu pehmen-damiseks ja loomulikuks eemal-damiseks. Samuti on hea va-hend vedelat parafiini ja pipar-mündiõli sisaldav kõrvavaiku lahustav aerosool. Kindlasti ei tohiks kasutada vatitikku, sest vatitikuga kõrvu puhastades lü-katakse kõrvavaik kuulmekäi-ku sügavale sisse. Tihedalt kuul-mekäiku surutud vaigukorki võib olla hiljem keerulisem väl-ja võtta, halvemal juhul võib vatt jääda kõrva või vatitikk kahjustada kuulmekile.

Apteeker vastabMiks jalad higistavad, millist rohtu anda imikule, miks sääremari krampi läheb ning muudele Postimehe lugejaküsimustele vastab Tõnismäe apteegi proviisor-juhataja Triinu Entsik-Grünberg.


egeR [email protected]

Mida kujutab endast II tüüpi diabeet?

Selle haiguse puhul ei suu-da organism hoida vere glükoo-sitaset normi piires. Terve orga-nism hoiab väga täpselt vere glükoositaset, ent diabeedi pu-hul on see kõrgem. II tüüpi di-abeedi korral on alguses insulii-ni organismis piisavalt. See on tunduvalt sagedasem haigus kui I tüüpi diabeet.

Kuivõrd mõjutab haiguse avaldumist pärilikkus või elu-stiil?

Pärilikkusel on haiguse tek-kel oluline roll, nagu ka liigsel kehakaalul. Kindlasti ei ole aga siin võrdusmärki kehakaalu ja diabeedi vahel. On ülekaalulisi inimesi, kellel on ideaalne glü-koositase. Organismis peab ole-ma mingi süsteem nõrgem, mis reguleerib glükoosi ainevahe-tust. Küll on aga kindel see, et ülekaal suurendab haiguse tek-ke riski.

Kui peres on kellelgi diabeet, siis kui suur on võimalus, et ka mõnel teisel pereliikmel hai-gus välja lööb?

Võimalus on suurem, aga see ei pruugi avalduda. Suure tõenäosusega on selle haiguse taga veel mitu haiguse tüüpi. Kui vanem on olnud haige ja ta on ülekaaluline, siis on täiesti reaalne, et normaalset kaalu säilitades ei teki suhkruhaigust kunagi.

Kas lisaks ülekaalulisusele ja pärilikkusele on veel mingeid tegureid, mis võivad suurenda-da suhkruhaiguse tekke ohtu?

Eriti ei ole. Kindlasti on hai-guse ärahoidmiseks kasulik füüsiline aktiivsus. Mida vähem aktiivne inimene on, seda ker-gemini suhkru ainevahetus kor-rast ära läheb.

Kuidas inimene aru saab, et tal on tekkinud suhkruhaigus?

Tegelikult inimene ei taju enesetunde muutust, kui vere suhkrusisaldus on normist kõr-gem, aga mitte veel liiga kõrge. Selles mõttes on tegemist väga ohtliku haigusega, et inimene tunneb ennast pikka aega väga hästi. See vähendab osal ini-mestel ka natuke motivatsiooni haigusega tegeleda. Kui enese-tunne on korras, siis tundub, et ka haigus pole väga tõsine. Al-les siis, kui glükoositase läheb väga kõrgeks, tekib janutunne ning juuakse rohkem. Ja kui ini-mene joob rohkem, siis ka urii-ni hulk suureneb. Seal vahepeal on periood, kus inimesed tun-nevad ennast päris hästi, aga vere suhkrusisaldus on kõrgem ning kui see pikalt kestab, kah-justab see organismi.

Kui inimese enesetunne on al-guses hea, siis kuidas haigust üldse varakult tuvastada?

Kui inimesel on ikkagi pere-konnas olnud suhkurtõbe ja tal on kaaluprobleemid, tasub aeg-ajalt tühja kõhuga vere suhkru-sisaldust mõõta. Teine aspekt on see, et suhkruhaigus sageneb vananedes – mida vanem on

inimene, seda suurem on risk, et see avaldub.

Mida inimene suhkruhaiguse puhul ise teha saab?

Siin on kaks võimalust: esi-teks jõukohane treening ja tei-seks dieet. Kaalulangetamise-ga midagi keerulist ei ole. Suu-res plaanis on vaja toituda ter-vislikult ja piirata summaarset toidu kalorite hulka, mida ini-mene päevas tarbib. Ideaalis võiks see viia ülekaalulise suhkruhaige kehakaalu märga-tava alanemiseni. Tegelikult

see inimestel enamasti ei õn-nestu.

Kas selline dieet eeldab suhk-rut sisaldavate söökide me-nüüst välja jätmist? See käibki tervisliku toitumise juurde. On olemas erinevaid arusaamu, aga minu hinnan-gul ei pea suhkrust täielikult loobuma. Mõistlikus koguses võib seda tarvitada.

Kui keeruline on inimestel oma elustiili muuta ja haigusega hakkama saada?

See on tõsine signaal ja vä-ga paljud üritavad oma eluviisi muuta. Aga inimesed on erine-vad ja välja tuleb mitut moodi – mõnel väga hästi ja mõnel pi-sut halvemini. Põhiline vaev on korralikult ravimeid võtta. Hai-gus küll koormab elu, aga see ei ole midagi hirmsat. Kõik on saavutatav, kui suhtuda haigu-sesse tõsiselt ja korralikult ra-vida.

Kas haigust on võimalik täieli-kult välja ravida?

Seda haigust saab välja ravi-

da juhul, kui see ei ole väga kau-gele arenenud. Tavaliselt on sel-leks vaja ikkagi drastilist keha-kaalu langust. Nii on see võima-lik.

Milliseid muid probleeme võib pikalt põetud suhkru-haigus hilisemas eas põhjus-tada?

Kui haigus kestab pikalt, kahjustab see palju erinevaid organeid. Klassikaliselt esine-vad need neljas vormis: süda-mehaigused, silma-, neerukah-justus ja vaevused jalgadega – närvide tundlikkus kaob ära ning kauaaegse haiguse korral võib tekkida vajadus amputeeri-da kas varbaid või jäsemeid. Ta-valiselt tekitavad probleeme haavandid jalgadel.

Sellesse haigusesse on tege-likult sisse programmeeritud, et see läheb ajapikku raskemaks, kuigi inimene teeb kõik õigesti ja ravib ennast. Enamasti teame juba haiguse algusjärgus, et mi-da aeg edasi, seda tugevamaid ravimeid on vaja veresuhkru korrashoidmiseks. Enamik peab hakkama lõpuks ka insuliini süstima. See haigus lihtsalt lõ-peb niimoodi.

Kui suur on võimalus, et hai-gus ei lähe raskemaks ja ini-mene paraneb?

Inimeste haigused on erine-vad ja igaühel kulgeb see eri moodi. On üks grupp patsiente, umbes 10-20 protsenti, kes saa-vad jääda kauaks tablettravile. See haigus on väga varieeruva pildi ja kuluga.

Suhkruhaigus hiilib ligi vargsiSagedamini esinev suhkrutõbi ehk II tüüpi diabeet on raske haigus, mille avaldumisest ei pruugi alguses hea enesetunde tõttu arugi saada, ent mis oma olemuselt ja kulult võib olla väga keeruline ning kurnav, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloog Vallo Volke.

Kui inimesel on perekonnas olnud suhkurtõbe ja tal on kaaluprobleemid, tasub aegajalt lasta mõõta oma vere glükoosi taset.

FOT

O: S

CA

NP

IX

loe lisa:

www.diabetes.ee

www.kliinik.ee/diabeet

www.toitumine.ee/diabeet

www.diabeet.ee

www.lastediabeet.ee

www.diabetes.org


KAti pAAl, Randvere perearst

Tuulerõuged on varizella zosteri nimelise viiruse põhjustatud, üle maail-ma laialt levinud ja ise-

loomuliku lööbega kulgev nak-kushaigus. Eestis haigestub ter-viseameti andmeil tuulerõuge-tesse igal aastal 6000–8000 ini-mest, haigust esineb rohkem talvel ning kevadel ja valdavalt nakatuvad lapsed.

Haigus levib eelkõige samas ruumis viibides piisknakkuse teel ja kokkupuutel villide eriti-sega, kuid võib levida ka kauge-male, näiteks kõrvalruumi või koridori, sellest ka haiguse len-nukas nimi.

Esemetel haigustekitajad kaua nakkusohtlikuna ei säili ja nende kaudu tuulerõuged ül-diselt ei levi. Nakkuse peitepe-riood võib kesta seitsmest kuni 21 päevani ning haige on teiste-le nakkav juba 1-2 päeva enne iseloomuliku lööbe teket. Hai-gus jääb nakkavaks seni, kuni kõik lööbeelemendid on kattu-nud koorikuga, tavaliselt toi-mub see 5-10 päeva jooksul.

Tuulerõuged võivad alata kerge palavikutõusu ja lapse enesetunde halvenemisega, kuid sageli on haiguse esime-seks tunnuseks nahale tekkivad mõnemillimeetrise läbimõõdu-ga sõlmekesed. Päeva-paari jooksul arenevad sõlmedest väi-kesed villikesed, mis omakorda kattuvad mõne päeva jooksul koorikutega.

Häirivalt sügelevat löövet te-kib pidevalt juurde üle kogu ke-ha – näole, juustega kaetud peanahale, kaelale, kerele, jä-semetele, ka suhu, ninna, silma

ja suguelundite limaskestadele. Löövet ei ole kunagi talla all ega peopesades.

Iseloomulik on, et kehal on näha erinevas staadiumis löö-beelemente – sõlmekesi, ville ja koorikuid. Lööbeelementide arv võib olla väga erinev – mõnest kuni mitmesajani. Haigus pole enam nakkav, kui kõik lööbee-lemendid on koorikutega kae-tud, see juhtub tavaliselt näda-laga. Koorikud kukuvad ise ära paari nädala jooksul, mõne suurema kooriku kohale võib jääda ka arm.

Haiguse läbipõdemine an-nab üldjuhul eluaegse immuun-suse. Üksikutel juhtudel on või-malik siiski korduv nakatumine tuulerõugetesse, seda enamas-ti juhul, kui haigust põeti üli-kergelt, mõne üksiku lööbeele-mendiga.

Tuulerõugetele puuduv spet-siifiline ravi ning võimalik on vaid haige enesetunnet paran-dada ja kaebuseid leevendada. Kergetel juhtudel ei olegi vaja lapsele ravimeid anda, sest te-gemist on isemööduva haiguse-ga. Kuna haigus on ülinakkav, tuleks laps jätta koju ja tagada talle rahulik, säästev režiim. Va-jadusel võib lapsele anda pala-vikku langetavat ravimit parat-setamooli või ibuprofeeni.

sügelevad punnidKuna lööve on piinavalt sü-

gelev, tuleks lapse küüned lühi-

keseks lõigata, et ta ei saaks löö-beelemente katki kratsida. Sü-gelust aitavad leevendada suu-kaudsed antihistamiinsed ravi-mid, samuti lööbeelementide töötlemine kuivatava ja/või an-tiseptilise vahendiga, mis aitab vältida ka sekundaarse nahapõ-letiku teket. Maailmas kasuta-takse lööbe töötlemiseks mit-meid vahendeid alates talgist ja tsinkoksiidist, lõpetades bril-jantrohelise, saialilletinktuuri ja teepuuõliga. Saadaval on ka spetsiaalselt tuulerõugelööbe leevenduseks mõeldud aaloed sisaldav vaht, millel on sügelust leevendav ja jahutav toime.

Pole tõestatud, et üks va-hend oleks oluliselt efektiivsem kui teine, kuigi üldiselt eelista-takse tänapäeval riideid mitte määrivaid vahendeid, mille pealekandmine on mugav. Tea-da on, et lööbele ei tohi määri-da hormoonsalve, sest siis suu-reneb sekundaarse nahapõleti-ku tekke risk.

Limaskestadele võib määri-da tuimastavaid ja põletikku leevendavaid vahendeid. Last võib ja tuleb haiguse ajalgi pes-ta, kuid üldvanni oleks soovitav teha siis, kui villid on kooriku-tega kaetud.

sagedasiM tüsistus – MädapõletiK

Täiskasvanud põevad hai-gust oluliselt raskemalt kui väi-kesed lapsed ning neil on suu-rem tõenäosus tüsistuste tek-keks. Samuti on tuulerõuged ohtlikud immuunpuudulikele patsientidele, vähihaigetele, keemia- või hormoonravi saava-tele patsientidele, samuti loote-le ja vastsündinule, kelle ema on värskelt nakatunud.

Tuulerõugete kõige sageda-sem tüsistus on lööbeelementi-de piirkonda lisanduv sekun-daarne naha mädapõletik, mil-le tekitajaks on stafülokoki või streptokoki nimeline bakter.

Nahapõletiku raviks piisab enamasti antibiootikumi sisal-dava salvi määrimisest nakatu-nud piirkondadele. Harvem võib tuulerõugete tüsistusena tekkida kopsupõletik või entse-faliit ehk ajupõletik, mis on ju-ba haiglaravi nõudvad tõsised seisundid. Suure tüsistuse riski korral on näidustatud suukaud-ne ennetav viirusevastane ravi atsükloviiri või valatsükloviiri-ga, mille määrab arst.

Viiruse põdemise järgselt jääb varizella zosteri viirus när-vilõpmetesse alles ning võib hi-lisemas elus, harilikult vane-mas eas aktiveerudes põhjusta-da valulikku villilist löövet piki närvikulgu, mida ravitakse sa-muti suukaudsete viirusevas-taste ravimitega.

Kuigi tuulerõugeid peetakse üldiselt kergeks nakkushaigu-seks, siis pole ometi ette teada, kuidas haigus konkreetsel ju-hul kulgeb. Kui mõni laps põeb tuulerõugeid vaid üksiku villi-

kesega ja tema üldseisund on hea, siis teine võib olla üleni lööbega kaetud ja kõrges pala-vikus, samuti ei osata alati ette aimata võimalike tüsistuste te-ket. Nii ei soovita arstid «tuule-rõugepidusid» ehk laste meele-ga tuulerõugetesse nakatamist ning iga selline juhtum jääb üksnes lapsevanema südame-tunnistusele.

ohutu rõugevaKtsiin

Tuulerõugete vastu on ole-mas vaktsiin, mis ei kuulu Ees-tis riiklikusse immuniseerimis-kavva ning valik, kas last tuu-lerõugete vastu vaktsineerida või mitte, jääb praegu vanema-tele, kuna vaktsineerimise ku-lud peab kandma patsient. Vaktsineerida ei saa rasedaid ega alla aastaseid lapsi. Vakt-siin on maailmas laialt kasutu-sel ning ohutu, kõige sagedami-ni esineb lokaalseid kõrvaltoi-meid (süstekoha punetus ja tur-se).

Vaktsineerimist võiks kind-lasti kaaluda, kui laps ei ole murdeikka jõudes veel tuule-rõugeid põdenud või kui tege-mist on lapsega, kelle puhul on oht, et haigus kulgeb raskelt. Samuti on soovitav vaktsinee-rida haigust mittepõdenud nai-si, kes planeerivad rasestuda ning meditsiinitöötajaid, kes pole haigust põdenud. On lei-tud ka, et kui vaktsineerida tuulerõugeid mittepõdenud isi-kuid esimesel võimalusel, aga hiljemalt 3-5 päeva jooksul pea-le kokkupuudet haigega, saab tuulerõugeid ära hoida või vä-hemalt leevendada haiguse kulgu.

Kuigi vaktsineerimine ei an-na tuulerõugete vastu sajaprot-sendilist kaitset, on teada, et vaktsineeritud põevad haigust kergemini – neil tekib vähem lööbeelemente, üldseisund ei häiru ning neil ei teki ohtlikke tüsistusi.

Lennuka nimega lastehaigus – tuulerõuged

Kuigi briljantroheline määrib nahka ja riideid, on sellel ka üks eelis – erinevalt mittemääriva-test vahenditest jätab too selge märgi, millist punni juba on tupsutatud ja millist mitte.

FOT

O: K

AL

EV

VA

PP

ER

Haigus pole enam nakkav, kui kõik lööbeelemendid on koorikutega kaetud.

Tuulerõuged on väga kergelt nakkavad – kui peres või lasteaiarühmas nakatub keegi tuulerõugetesse, siis haigestuvad 90-protsendilise tõenäosusega ka teised.



«esialgu tundub, et patsientide tead-likkus sellest, millised on oht-

likud harjumused ja kuidas neid vältida, on suhteliselt väike. Kõi-ge olulisem on, et patsiendid saaksid aru, milles probleem seisneb ja mida selle ärahoidmi-seks teha,» nentis Kliinik32 ham-baarst Martin Martma.

Kulumine on väga lai mõiste, mille puhul eristatakse suures plaanis kolme vormi – hammas hamba vastu kulutamine ehk krigistamine, happelise kesk-konna tekitatud kulumine ning mehaanilise instrumendiga ku-lutamine.

Kõige levinum neist on Mart-ma sõnul ehk krigistamine, aga noorte seas on sagenenud ka suhkrute ja happeliste jookide põhjustatud hambavaaba kah-justused. Mehaaniline kulutami-ne tähendab aga, et hambaid kahjustatakse mõne suuvälise esemega – näiteks pesemisel ka-sutatakse liiga tugevat harja või teralist hambapastat.

«Inimestel on naljakaid har-jumusi palju. Näiteks tükk aega piipu teinud patsiendil on sinna kohta, kus ta piipu hoiab, tekki-nud auk, kuhu on mugav piipu asetada,» kirjeldas tohter ning li-sas, et samuti võib hambaid kah-justada pidev pastaka närimine.

Happelise kahjustuse põh-justajad on Martma sõnul eelkõi-ge energiajoogid ja kõikvõimali-kud karastusjoogid. «Selliste patsientide puhul on hästi ise-loomulik, et nende üldine igeme-te tervis on hea ja hambaauke on suhteliselt vähe, sest happeline keskkond ei lase aukudel eriti tekkida. Aga raskematel juhtudel on ravi suhteliselt kompleksne ja võtab päris kaua aega, sest meil on vaja kogu hambumus taasta-da.»

Ekstreemsete juhtumite pu-hul võib ravi kesta aastaid. Tuues näitena ühe noore IT-töötaja pea olematuks kulunud hambad, üt-les Martma, et päevast päeva pi-devalt koolat ja energiajooki juues ei võta hammaste täielik hävimine sugugi kaua aega. «Kui hammaste kõvem osa on pealt ära kulunud, siis see hästi peh-me sisemine osa kaob tunduvalt kiiremini.»

Kallis raviLisaks pikale ja keerulisele

ravile läheb hambumuse taasta-mine ka äärmiselt kulukaks – kogu suu taastamine võib maks-ta lausa 12 000 eurot või veelgi enam, kui suust on ka mitmed hambad puudu.

«See on kindlasti kallis, mis-tõttu peaksid inimesed teadma, mida vältida ja mida teisiti teha. Muidugi võime kokakoolat juua, aga põhiline on, et happeline keskkond oleks suus võimalikult vähe aega,» sõnas tohter ning soovitas pärast koolajoomist suud lihtsalt kraaniveega loputa-da. Samuti aitab ksülitooliga nät-su närimine.

Samas hoiatas hambaarst, et

kohe pärast happelise joogi joo-mist ei tohiks hambaid pesta, sest hambavaap on veel pehme. Sellisel juhul võib tekkida hap-pelise ja mehaanilise kulumise kombineeritud kahjustus.

Happesöövituse esimene tundemärk on hammaste muu-tumine tundlikuks. Liigne tund-likkus tekib siis, kui hape on jõudnud läbi söövitada hamba tugevama osa ehk hambavaaba ja jõuab seesmise pehmema koe ehk dentiini juurde, mis on äär-miselt tundlik.

Happesöövitust võivad põh-justada ka haigused nagu bulii-mia ja anoreksia, mille korral ini-mene oksendab, või ka refluks-haigus, mille puhul maohapped tulevad inimesele öösiti suhu. Sellisel juhul peaks hambaarsti sõnul kõigepealt välja juurima haiguse ja alles siis saab hakata hambaid taastama. «Kui põhjust välja ei ravi, võib taastatud töö hakata lihtsalt lagunema.»

KrigistataKse ööselHammaste krigistamine on

enamasti seotud tööstressi ja pingeolukorraga. Inimesed kri-gistavad hambaid pigem öösiti, mil puudub kontroll oma tegevu-se üle. Martma sõnul on see kõi-ge levinum hammaste kulumise vorm just keskealiste seas.

Tihtipeale ei pruugi inimesel oma öisest harjumusest aimugi olla ja kui sellest teatakse, siis vaid tänu partneri tähelepaneku-tele. Öisest krigistamisest annab märku näiteks see, kui hommi-kul ärgates on mälumislihastes suur pinge või pea valutab, kuna öösel on lihased kõvasti vatti saanud.

«Öise krigistamise puhul on oluline see võimalikult varases staadiumis avastada, kui kulu-mine ei ole veel väga kaugele jõudnud. Krigistamisele on ise-loomulikud hästi siledad hamba-pinnad,» selgitas hambaarst.

Krigistamist pole üldiselt või-malik välja ravida, ent hammas-te kaitsmiseks saab tohtril lasta teha spetsiaalsed läbipaistvast plastmaterjalist hambakatted ehk kaped, mis tuleb magama minnes suhu torgata.

Mingil määral kuluvad Mart-ma sõnul hambad aja jooksul nagunii, aga sealjuures ongi oluline aru saada, millal on see toimunud kiiremini kui peaks. «Samas, paljud inimesed elavad elu lõpuni niimoodi, et kuluta-vad hambaid järjest vähemaks ning harjuvad sellega. Aga sel-lisel juhul võivad hakata tekki-ma probleemid ka lõualiigestes – kui hambumus väga kokku vajub, ei asu liigese pähik enam õiges asendis. Ja kui see on va-les asendis, tekivad valud,» rää-kis tohter.

Ta soovitas hammastel regu-laarselt silma peal hoida ning mitte lasta olukorral jõuda sin-nani, kui ravi oleks keeruline ja kallis. «Vaevalt, et keegi tahaks oma hammastesse nii palju in-vesteerida. Palju lihtsam on se-da vältida. Kui regulaarselt ars-ti juures käia, siis arst peaks sel-le probleemi juba varakult ära nägema ja soovitama mingisu-gust lahendust, et asi ei läheks nii kaugele.»

Mehaaniline KulutaMine

Mehaanilise kulutamise vä-hendamiseks ja liigtugeva harja-mise vältimiseks soovitas Mart-ma kasutada pehmet hambahar-ja. Ja mis veelgi parem – pesta elektrilise hambaharjaga, sest uuematel harjadel on peal sen-sor, mis liiga kõva surumise kor-ral annab märku või jääb soo-tuks seisma.

«Kui peseme hambaid ma-nuaalselt, siis teeme suurema amplituudiga liigutusi ja meil puudub survele igasugune kont-roll. Muidugi soovitatakse peh-met hambaharja, ent kui piisa-valt tugevalt nühkida, siis tekib see kahjustus ikkagi. Elektriline hambahari teeb väiksemaid lii-gutusi ja see on ka hammaste kulumise mõttes parem,» möö-nis ta.

Tohter rõhutas, et ükskõik millise kulumisega on tegu, peaks patsient seda probleemi enesele teadvustama ning püüd-ma sellest lahti saada, sest vas-tasel juhul ei ole mõtet hambaid ravima hakatagi. «Me küll ehita-me kõik ilusti üles, aga kui har-jumus jätkub, siis tegelikult an-nab uus konstruktsioon mingi aja pärast alla ja laguneb.»


«muidugi on patsiente, kes on vä-ga hoolsad

ja saavad tavalise hambaharja-ga kõik ilusti sama puhtaks. Aga üldiselt, kui patsient ei saa hammaste puhastamisega häs-ti hakkama ja me soovitame tal-le elektrilist hambaharja, siis pärast selle kasutuselevõtmist on näha väga suur vahe,» selgi-tas tohter.

Elektriline hambahari teeb Martma sõnul sekundis umbes

300 liigutust, mis ei ole võrreldav käsitsi harjamisega. «Käsitsi me lihtsalt ei jõua niimoodi hambaid puhastada ning seda on näha just igemeservade juurest, kuhu katt koguneb ja mille puhul on elekt-riline hambahari eriti tõhus.»

Samuti tekib elektrilist harja kasutades vähem igemeproblee-me. Tavalise harjaga kiputakse mõnikord liialt tugevalt harjama ning ige hakkab selle tagajärjel taanduma. Elektrilise hamba-harjaga sellist probleemi ena-masti ei teki. uuematel harjadel on peal andur, mis annab liigtu-geva harjamise korral sellest märku.

Elektrilist hambaharja võik-sid kasutada ka lapsed. Soovi-tatav on kuni kuueaastaste las-te hambad alati üle pesta, sest ise nad sellega tõenäoliselt nii hoolikalt hakkama ei saa. Kui aga õpetada lapsele, kuidas elektrilise harjaga õigesti pu-hastada, on harjamine talle lihtsam – laps peaks kõik ham-bapinnad ilusti harjaga üle käi-ma ning liigutused teeb hari te-ma eest ära.

«Ma ise olen tähele pannud, et laste puhul on elektrilise ham-baharjaga pesemine huvitavam. See põriseb, teeb kõdi ja natuke nagu motiveerib hammaste pese-mist,» ütles Martma.

Lastele on mõeldud spetsiaal-sed elektriharjad, mille otsik on väiksem, kuna täiskasvanute omaga on kõigi pindadeni raskem jõuda. «Kui tehnikat õigesti val-dad, siis on elektrilise harjaga kindlasti lihtsam ning see on efektiivsem,» lisas tohter.

Halvad harjumused ja happelised joogid võivad hambad lihtsalt ära kulutada

Elektriline hari puhastab hambaid tõhusamalt

Happelise kahjustuse põhjustajad on eelkõige energiajoogid ja kõikvõimalikud karastusjoogid.

Öise krigistamise tagajärjel võivad hambad täiesti ära kuluda.

Sellisel hambakahjustusel on arstide keeles olemas ka spetsiaalne nimetus lemon sucker mis tekib juhul, kui inimene lutsib igalpäevaselt oma esihammaste vahel sidrunit.

Inimestel on hambaid kahjustavaid halbu harjumusi palju ning erinevaid. Tohtrid näevad üha rohkem liialt kulunud hambaid ka noorte suus.

Kui Kliinik 32 hambaarst Martin Martma näeb, et patsiendil on probleeme hambakatu kogunemisega, soovitab ta tavalise hambaharja asemel kasutada pigem elektrilist harja – vahe on märgatav.


Halvad harjumused ja happelised joogid võivad hambad lihtsalt ära kulutada

Kõigi hammaste täielik taastamine maksab küllaltki kopsaka summa.

3XFO

TO

: KL

IIN

IK32

Öise krigistamise tagajärjel võivad hambad täiesti ära kuluda.

Sellisel hambakahjustusel on arstide keeles olemas ka spetsiaalne nimetus lemon sucker mis tekib juhul, kui inimene lutsib igalpäevaselt oma esihammaste vahel sidrunit.


Aastaid kestev krooniline valu põhjustab depressiooni

Sageli avaldub põletikuline liigesehaigus küllaltki noores eas


tartu Ülikooli kliinikumi reumatoloog Mare Ten-der kohtub päevast päe-va patsientidega, kes

põevad rasket ja eluaegset hai-gust, mille kurnavaimaks sümp-tomiks on pidev valu.

«Depressiooni ja halba meele-olu on meie põletikuliste liigese-haigete hulgas väga palju ning se-da tingib eelkõige krooniline va-lu. Ükskõik, millisest kroonilisest valust me ka ei räägiks,» selgitas tohter.

Just krooniline ja aastaid kes-tev valu on see, mis kurnab ini-mese psüühikat, mitte niivõrd haiguse äge faas. Tavaliselt kipub põletikuline liigesehaigus olema ägedam just esimesel 10-15 aastal ning kui inimene saab õiget ravi, siis valulikumad perioodid rauge-vad.

«Need väga ägeda haigusega inimesed on oma psüühika poo-lest isegi tervemad või vastupida-vamad kui need, kes on põdenud 20 või 30 aastat. Nad on sellest haigusest lihtsalt niivõrd väsi-nud. Depressiooni võib esineda igas vanuses, aga eakamatel ja väga kaua haigust põdenutel näe-me seda rohkem,» nentis Tender.

Mida teadlikum on patsient oma haiguse olemusest ja ravivõi-malustest, seda vähem ta kardab ning seda paremini ta suudab ka emotsionaalses mõttes hakkama saada. Tenderi sõnul peaks pat-sient kindlasti arstidega nõu pida-ma – see tõstab haigusteadlik-kust ja parandab ravisoostumust. Tohtri sõnul võib aastatepikkune medikamentide tarvitamine muu-ta ravi vastumeelseks, ent sellis-te põletikuliste liigesehaiguste korral on baasravi äärmiselt olu-line ja see ei tohiks katkeda.

Masenduse korral on kindlas-ti abi toimivast tugivõrgustikust, oluline on hoida ja väärtustada suhteid lähedastega. «Inimene ei tohiks jääda nurka nukrutsema. Tuleks teha tööd, mis pole üle jõu käiv, hoiaks sotsiaalselt pildil ja annaks võimaluse teistega suhel-da, tunda end väärtustatuna ning rahaliselt hakkama saada,» kirjel-das ta aspekte, mis aitavad kehva enesetundega hakkama saada.

Raskematel juhtudel, kui dep-ressioon saab võitu või kui valu on väga tugev, võiks Tenderi soo-vitusel ka psühhiaatri poole pöör-duda. «On olemas ju psühhiaat-rid, kes tegelevadki kehaliste hai-guste põhjustatud depressiooni-dega ning oskavad haiget nõusta-da ja vajadusel antidepressante määrata.»

Tema hinnangul kasutatakse Eestis kroonilise valu raviks võib-olla liialt vähe antidepressante, kuna neid häbenetakse ja pelja-takse. «Osa antidepressante ongi sellised, mis ei ole niivõrd meele-olu parandamiseks, kuivõrd mõeldud just kroonilise valu ravi ühe osana,» lisas tohter. Kui inimene on tõesti masendu-ses ja tegelikult vajaks ravimit, siis üks õigesti valitud antidepres-sant teeb rohkem ära, kui kõik tei-sed valuravimid, selgitas Tender. Raviskeemid on paindlikud ja kindlasti ei tohiks ühe juurde top-pama jääda, kui inimene tunneb, et sellest pole piisavalt abi.


«tegevreumatoloo-gi igapäevatöös põevad põletiku-lisi liigesehaigu-

si valdavalt nooremad või kesk-ealised inimesed, mitte vane-mad. Eestis on neid haigusi pal-ju,» rääkis Tartu Ülikooli kliini-kumi reumatoloog Mare Tender.

Haigestumise sagedus ei sõl-tu niivõrd kliimast, traumadest, koormusest või töötegemisest, millega neid väga sageli seosta-takse, vaid pigem inimese enda geneetilisest soodumusest ja pe-rekondlikest pärilikkuse teguri-test.

Reumatoloog tõi välja viis peamist põletikulist liigesehai-gust, mis Eesti inimesi kimbuta-vad: reumatoidartriit, spondüliit, reaktiivne artriit, podagra ning juveniilne idiopaatiline artriit.

«Üks tõsisemaid ja ka sageda-semaid neist on reumatoidartriit, mida põevad üldjuhul noored keskeas naised ning mis haarab ja kahjustab väga paljusid liige-seid. Eelkõige väikeseid nagu sõr-med ja varbad, aga ka keskmise suurusega ning mõnikord ka suu-ri liigeseid,» kirjeldas tohter.

Enamikust põletikulistest haigustest ei parane inimene täielikult enam kunagi, tänapäe-vase meditsiini abil on võimalik seda haigust vaid pidurdada. Haigus kulgeb tasapisi progres-seeruvas suunas ning võib liige-seid lõpuks niivõrd moondada, et patsient invaliidistub.

Teine suur grupp põletikulisi

liigesehaigusi on spondüliidid, mida põevad eelkõige noored me-hed. Spondüliiti põevad ka nai-sed, ent harvemini. Haigus elab enamasti seljas, selgrooliigestes ja sellega seonduvates suurtes lii-gestes nagu õlad, puusad ja vaag-napiirkond.

«Mõnikord hilinebki nende (noorte meeste – toim) arsti juur-de tulek seetõttu, et seljavalusid võetakse kui radikuliiti ning ar-vatakse, et see läheb üle või et ol-lakse töö juures endale lihtsalt lii-ga teinud. Aga selle taga võib te-gelikult olla hoopis tõsine algav reumaatiline haigus,» nentis reu-matoloog.

Kolmas grupp põletikulisi lii-gesehaigusi on seotud infektsioo-nidega – näiteks bakterite, viirus-te ja muude nakkushaiguste foo-nil tekkiv reaktiivne artriit. Pea-miselt põhjustavad sellist artriiti just bakterid. Haigus ilmneb ini-mestel, kellel on selleks ka genee-tiline soodumus.

raviMata põletiKÜheks soodustavaks asja-

oluks on Tenderi sõnul see, kui mõne muu põletiku kolle jäetak-se välja ravimata: «Igasugused kurgumandlite, kuseteede põle-tikud, suguinfektsioonid, kop-suklamüüdia – sellised infekt-sioonid, mis võivad kulgeda kül-lalt varjatult ning millega pat-sient ei tormagi arsti juurde, ent mis võivad muutuda krooniliseks ja lõpuks põhjustada liigesepõle-tikke.»

Üks sage põletikuline reu-maatiline haigus on podagra, mis ei ole küll immuunsüsteemihäi-

re, nagu seda on teised artriidid, aga on siiski äge liigesepõletik, mis esineb rohkem kesk- või va-nemas eas meestel.

«See on pigem tüsedusele kal-duvate, vähe jalgsi liikuvate ja lii-ga palju söövate meeste prob-leem, kes kipuvad olema sageli ülekaalulised, tarvitavad alkoho-li ja suitsetavad,» kirjeldas tohter riskifaktoreid. Podagra käib sage-li koos südame-veresoonkonna haigustega, kolesterooli ja vererõ-hu tõusu ning suhkruhaigusega.

Lastel esinev juveniilne idio-paatiline artriit võib välja lüüa ju-ba üsna varases eas ning selle kulg on väga erinev. Raskemal ju-hul võib laps invaliidistuda ning vajada suuremate liigeste endo-proteesimist ja rasket bioloogilist ravi juba noorukieas. Aga võima-likud on ka sellised vormid, mil-le puhul haiguse kulg vanemana peatub ja selle aktiivsus raugeb.

Liigesepõletike ravimist alus-tatakse tavaliste konventsionaal-sete baasravimitega, mis mõjuta-

vad immuunsüsteemi ja pidurda-vad haigust. «Valuvaigistid või põletikuvastased medikamendid ei ravi, vaid mõjutavad ainult sümptomeid ja parandavad ini-mese enesetunnet. Ravi on ikka-gi see, mille määrab eriarst ja need on rohud, mis mõjutavad immuunsüsteemi,» selgitas reu-matoloog.

bioloogiline raviKui äraproovitud kombinat-

sioonid või preparaadid ei ole andnud piisavat tulemust või ini-mene ei talu seda ravi, on olemas ka bioloogiline ravi. Tender rõhu-tas, et bioloogiline ravi pole mõel-dud sugugi kõigile, kelle liigesed valutavad, vaid ikkagi raskelt hai-getele patsientidele.

«Sel on väga ranged kritee-riumid, keda saab bioloogilisse ravisse kaasata ja kes täidab need kriteeriumid,» selgitas arst, et otsus kellelegi bioloogiline ra-vi määrata ei sõltu sellest, kui palju ravi jaoks raha on.

Baasravi kõrvale võib kasu-tada ka põletiku- ja valuvasta-seid ravimeid, ent nende puhul kehtib tohtri sõnul põhimõte: mida vähem, seda parem. «Aga siinjuures on olulised kaks asja – et see valitud ravim oleks efektiivne, sest pole mõtet süüa arstirohtu, mis on lihtsalt kodus olemas, kuigi ei toimi. Ja teine asi on ohutus.

Inimesed kipuvad kartma meie baasravimeid, kuna nen-de infolehed on väga jubedad, aga nad unustavad ära või ei teagi, et tegelikult võib tavaline valuvaigisti olla veelgi ohtli-kum.»

Baasravimi korrektsel kasu-tamisel ning pideval jälgimisel võib selle oht kogu organismile olla Tenderi sõnul isegi väik-sem, võrreldes sellega, kui võt-ta iga päeva diklofenakki või ibuprofeeni, mida inimesed on harjunud pidama suhteliselt ohututeks ravimiteks ja mida süüakse liiga palju.

Spordifilosoof Lauri Pihkala väidab, et me ei lakka liikumast seetõttu, et vananeme, vaid vananeme seetõttu, et lakkame liikumast.

Põletikulisi liigesehaigusi on mitmeid erinevaid, osa põevad rohkem mehed, teisi jällegi naised. Põhimõtteliselt võivad need avalduda igas vanuses inimestel, ent sagedamini algab põletikuline liigesehaigus küllaltki noores eas.

Au

TO

R: P

RII

T SI

MSO

N

Selline lahas aitab reumatoidartriiti põdeval inimesel liigest fikseerida ja toetada, et haige koht vähem valu tekitaks.

8. oktoober 2012 13tervise extra / reKLaam

8. oktoober 201214 tervise extra / reKLaam

8. oktoober 2012 15tervise extra / reKLaam

8. oktoober 201216 tervise extra / reKLaam

Tervise Extra, oktoober 2012

Documents

Transcript of Tervise Extra, oktoober 2012