Terve eluviisi ja jaumltkusuutlikkuse seminar

Triinu JesminDTI andmeanaluumluumlsi lektor totildesimaumlngude

nooremteadur ja peast ldquooumlkordquo

Kaumlsi puumlsti kes teab et maailm peab radikaalselt muutuma et inimkond

kestma jaumlaumlks

Aga nuumluumld kaumlsi kotildergele uumllesKes on valmis oma elu radikaalselt

muutma

Mina esitan teile probleeme Natuke ka lahendusiVotildeib juhtuda et peale seda seminari valdab teid masendus lootusetuse tunne ning jotildeuetus ehk kliimadepressioon

Teadke et see on normaalne tunne Me peamegi tajuma olukorda et saaksime hakata seda parandama

Kui te olete selle kotildeik laumlbi seedinud siis te saate hakata tegema paremaid valikuid ning pakkuma lahendusi

Peamine on teadmine et IGAUumlKS MEIST SAAB MIDAGI AumlRA TEHA

Terve ja jaumltkusuutlik eluviisPlaneet Maa on 46 miljardit aastat vana Kui me surume selle hoomamatu ajaulatuse inimese jaoks paremini motildeistetavasse skaalasse saame Maa vanust naumlitlikustada kui uumlhe 46-aastase inimese elu Sellisel juhul saame jaumlrgmise loo Me ei tea just palju selle inimese esimese seitsme eluaasta kohta Kuni 42 eluaastani on meil temast teada vaid uumlksikud faktid aga siis ta puhkes totildeeliselt pulbitsevalt ellu Umbes aasta tagasi kui ta sai 45 aasta vanuseks ilmusid ta pinnale dinosaurused Imetajad saabusid alles kaheksa kuu eest Eelmise naumldala kolmapaumleval arenes vaumllja inimeselaadne ahvlane Moumloumldunud naumldalavahetusel toimus viimane jaumlaumlaeg Kaasaegsed inimesed on toimetanud ta peal viimased neli tundi sellest viimase tunni tegelenud potildellu- majandusega Minuti eest viisid inimesed laumlbi toumloumlstusrevolutsiooni Selle 60 sekundi jooksul on inimkond suutnud muuta paradiisi pruumlgimaumleks Ta on paljunenud kiiresti nagu katk ja potildehjus- tanud tuhandete liikide vaumlljasuremise Ta on krabanud omale planeedi energiavarud ja seisab nuumluumld nagu jotildehker meteoriidina totildeusnud imik silmapilgu kaugusel sotildejast mis lotildepetab kotildeik sotildejad ja haumlvitab lotildeplikult selle paumlikesesuumlsteemi elu oaasi (Greenpeace)

Maa uumlleulatuse paumlev (Earth overshoot day)

22 augustiks olime aumlra kulutanud need ressursid mida maa suudab uumlhe aasta jooksul taastoota (moumloumldunud aastal 29 Juuli tnx Covid-19 )

Kes teab millal see paumlev moumloumldus Eesti jaoks

Suhtuge kriitiliselt informatsiooni ja selle allikasse Sealhulgas minusseKuigi enamik jutt kaumlib kliimamuutustest mis potildehjustavad globaalselt kotildeige tuntavamaid tagajaumlrgi nt kliimaraumlnnet siis inimkonna kestma jaumlaumlmise probleem on palju laiem ja potildeimitud

Soode kuivendamine metsade lageraie intensiivistuv potildellumajandus sotsiaalne ebavotilderdsus antibiootikumide resistentsus monokultuuride kultiveerimine liigirikkuse haumlvimine magevee halb seisukord mikroplast igasugune reostus uumlletootmine ja -tarbimine (sh toidu raiskamine)

Jaumlrgnevalt kotildeigest veidike laumlhemalt ja visuaalsemalt

Vahelduseks uumlks video

Kaumlsi puumlsti kes teab et maailm peab radikaalselt muutuma et inimkond

kestma jaumlaumlks

Aga nuumluumld kaumlsi kotildergele uumllesKes on valmis oma elu radikaalselt

muutma

Mina esitan teile probleeme Natuke ka lahendusiVotildeib juhtuda et peale seda seminari valdab teid masendus lootusetuse tunne ning jotildeuetus ehk kliimadepressioon

Teadke et see on normaalne tunne Me peamegi tajuma olukorda et saaksime hakata seda parandama

Kui te olete selle kotildeik laumlbi seedinud siis te saate hakata tegema paremaid valikuid ning pakkuma lahendusi

Peamine on teadmine et IGAUumlKS MEIST SAAB MIDAGI AumlRA TEHA

Terve ja jaumltkusuutlik eluviisPlaneet Maa on 46 miljardit aastat vana Kui me surume selle hoomamatu ajaulatuse inimese jaoks paremini motildeistetavasse skaalasse saame Maa vanust naumlitlikustada kui uumlhe 46-aastase inimese elu Sellisel juhul saame jaumlrgmise loo Me ei tea just palju selle inimese esimese seitsme eluaasta kohta Kuni 42 eluaastani on meil temast teada vaid uumlksikud faktid aga siis ta puhkes totildeeliselt pulbitsevalt ellu Umbes aasta tagasi kui ta sai 45 aasta vanuseks ilmusid ta pinnale dinosaurused Imetajad saabusid alles kaheksa kuu eest Eelmise naumldala kolmapaumleval arenes vaumllja inimeselaadne ahvlane Moumloumldunud naumldalavahetusel toimus viimane jaumlaumlaeg Kaasaegsed inimesed on toimetanud ta peal viimased neli tundi sellest viimase tunni tegelenud potildellu- majandusega Minuti eest viisid inimesed laumlbi toumloumlstusrevolutsiooni Selle 60 sekundi jooksul on inimkond suutnud muuta paradiisi pruumlgimaumleks Ta on paljunenud kiiresti nagu katk ja potildehjus- tanud tuhandete liikide vaumlljasuremise Ta on krabanud omale planeedi energiavarud ja seisab nuumluumld nagu jotildehker meteoriidina totildeusnud imik silmapilgu kaugusel sotildejast mis lotildepetab kotildeik sotildejad ja haumlvitab lotildeplikult selle paumlikesesuumlsteemi elu oaasi (Greenpeace)

Maa uumlleulatuse paumlev (Earth overshoot day)

22 augustiks olime aumlra kulutanud need ressursid mida maa suudab uumlhe aasta jooksul taastoota (moumloumldunud aastal 29 Juuli tnx Covid-19 )

Kes teab millal see paumlev moumloumldus Eesti jaoks

Suhtuge kriitiliselt informatsiooni ja selle allikasse Sealhulgas minusseKuigi enamik jutt kaumlib kliimamuutustest mis potildehjustavad globaalselt kotildeige tuntavamaid tagajaumlrgi nt kliimaraumlnnet siis inimkonna kestma jaumlaumlmise probleem on palju laiem ja potildeimitud

Soode kuivendamine metsade lageraie intensiivistuv potildellumajandus sotsiaalne ebavotilderdsus antibiootikumide resistentsus monokultuuride kultiveerimine liigirikkuse haumlvimine magevee halb seisukord mikroplast igasugune reostus uumlletootmine ja -tarbimine (sh toidu raiskamine)

Jaumlrgnevalt kotildeigest veidike laumlhemalt ja visuaalsemalt

Vahelduseks uumlks video

Aga nuumluumld kaumlsi kotildergele uumllesKes on valmis oma elu radikaalselt

muutma

Mina esitan teile probleeme Natuke ka lahendusiVotildeib juhtuda et peale seda seminari valdab teid masendus lootusetuse tunne ning jotildeuetus ehk kliimadepressioon

Teadke et see on normaalne tunne Me peamegi tajuma olukorda et saaksime hakata seda parandama

Kui te olete selle kotildeik laumlbi seedinud siis te saate hakata tegema paremaid valikuid ning pakkuma lahendusi

Peamine on teadmine et IGAUumlKS MEIST SAAB MIDAGI AumlRA TEHA

Terve ja jaumltkusuutlik eluviisPlaneet Maa on 46 miljardit aastat vana Kui me surume selle hoomamatu ajaulatuse inimese jaoks paremini motildeistetavasse skaalasse saame Maa vanust naumlitlikustada kui uumlhe 46-aastase inimese elu Sellisel juhul saame jaumlrgmise loo Me ei tea just palju selle inimese esimese seitsme eluaasta kohta Kuni 42 eluaastani on meil temast teada vaid uumlksikud faktid aga siis ta puhkes totildeeliselt pulbitsevalt ellu Umbes aasta tagasi kui ta sai 45 aasta vanuseks ilmusid ta pinnale dinosaurused Imetajad saabusid alles kaheksa kuu eest Eelmise naumldala kolmapaumleval arenes vaumllja inimeselaadne ahvlane Moumloumldunud naumldalavahetusel toimus viimane jaumlaumlaeg Kaasaegsed inimesed on toimetanud ta peal viimased neli tundi sellest viimase tunni tegelenud potildellu- majandusega Minuti eest viisid inimesed laumlbi toumloumlstusrevolutsiooni Selle 60 sekundi jooksul on inimkond suutnud muuta paradiisi pruumlgimaumleks Ta on paljunenud kiiresti nagu katk ja potildehjus- tanud tuhandete liikide vaumlljasuremise Ta on krabanud omale planeedi energiavarud ja seisab nuumluumld nagu jotildehker meteoriidina totildeusnud imik silmapilgu kaugusel sotildejast mis lotildepetab kotildeik sotildejad ja haumlvitab lotildeplikult selle paumlikesesuumlsteemi elu oaasi (Greenpeace)

Maa uumlleulatuse paumlev (Earth overshoot day)

22 augustiks olime aumlra kulutanud need ressursid mida maa suudab uumlhe aasta jooksul taastoota (moumloumldunud aastal 29 Juuli tnx Covid-19 )

Kes teab millal see paumlev moumloumldus Eesti jaoks

Suhtuge kriitiliselt informatsiooni ja selle allikasse Sealhulgas minusseKuigi enamik jutt kaumlib kliimamuutustest mis potildehjustavad globaalselt kotildeige tuntavamaid tagajaumlrgi nt kliimaraumlnnet siis inimkonna kestma jaumlaumlmise probleem on palju laiem ja potildeimitud

Soode kuivendamine metsade lageraie intensiivistuv potildellumajandus sotsiaalne ebavotilderdsus antibiootikumide resistentsus monokultuuride kultiveerimine liigirikkuse haumlvimine magevee halb seisukord mikroplast igasugune reostus uumlletootmine ja -tarbimine (sh toidu raiskamine)

Jaumlrgnevalt kotildeigest veidike laumlhemalt ja visuaalsemalt

Vahelduseks uumlks video

Mina esitan teile probleeme Natuke ka lahendusiVotildeib juhtuda et peale seda seminari valdab teid masendus lootusetuse tunne ning jotildeuetus ehk kliimadepressioon

Teadke et see on normaalne tunne Me peamegi tajuma olukorda et saaksime hakata seda parandama

Kui te olete selle kotildeik laumlbi seedinud siis te saate hakata tegema paremaid valikuid ning pakkuma lahendusi

Peamine on teadmine et IGAUumlKS MEIST SAAB MIDAGI AumlRA TEHA

Terve ja jaumltkusuutlik eluviisPlaneet Maa on 46 miljardit aastat vana Kui me surume selle hoomamatu ajaulatuse inimese jaoks paremini motildeistetavasse skaalasse saame Maa vanust naumlitlikustada kui uumlhe 46-aastase inimese elu Sellisel juhul saame jaumlrgmise loo Me ei tea just palju selle inimese esimese seitsme eluaasta kohta Kuni 42 eluaastani on meil temast teada vaid uumlksikud faktid aga siis ta puhkes totildeeliselt pulbitsevalt ellu Umbes aasta tagasi kui ta sai 45 aasta vanuseks ilmusid ta pinnale dinosaurused Imetajad saabusid alles kaheksa kuu eest Eelmise naumldala kolmapaumleval arenes vaumllja inimeselaadne ahvlane Moumloumldunud naumldalavahetusel toimus viimane jaumlaumlaeg Kaasaegsed inimesed on toimetanud ta peal viimased neli tundi sellest viimase tunni tegelenud potildellu- majandusega Minuti eest viisid inimesed laumlbi toumloumlstusrevolutsiooni Selle 60 sekundi jooksul on inimkond suutnud muuta paradiisi pruumlgimaumleks Ta on paljunenud kiiresti nagu katk ja potildehjus- tanud tuhandete liikide vaumlljasuremise Ta on krabanud omale planeedi energiavarud ja seisab nuumluumld nagu jotildehker meteoriidina totildeusnud imik silmapilgu kaugusel sotildejast mis lotildepetab kotildeik sotildejad ja haumlvitab lotildeplikult selle paumlikesesuumlsteemi elu oaasi (Greenpeace)

Maa uumlleulatuse paumlev (Earth overshoot day)

22 augustiks olime aumlra kulutanud need ressursid mida maa suudab uumlhe aasta jooksul taastoota (moumloumldunud aastal 29 Juuli tnx Covid-19 )

Kes teab millal see paumlev moumloumldus Eesti jaoks

Suhtuge kriitiliselt informatsiooni ja selle allikasse Sealhulgas minusseKuigi enamik jutt kaumlib kliimamuutustest mis potildehjustavad globaalselt kotildeige tuntavamaid tagajaumlrgi nt kliimaraumlnnet siis inimkonna kestma jaumlaumlmise probleem on palju laiem ja potildeimitud

Soode kuivendamine metsade lageraie intensiivistuv potildellumajandus sotsiaalne ebavotilderdsus antibiootikumide resistentsus monokultuuride kultiveerimine liigirikkuse haumlvimine magevee halb seisukord mikroplast igasugune reostus uumlletootmine ja -tarbimine (sh toidu raiskamine)

Jaumlrgnevalt kotildeigest veidike laumlhemalt ja visuaalsemalt

Vahelduseks uumlks video

Terve ja jaumltkusuutlik eluviisPlaneet Maa on 46 miljardit aastat vana Kui me surume selle hoomamatu ajaulatuse inimese jaoks paremini motildeistetavasse skaalasse saame Maa vanust naumlitlikustada kui uumlhe 46-aastase inimese elu Sellisel juhul saame jaumlrgmise loo Me ei tea just palju selle inimese esimese seitsme eluaasta kohta Kuni 42 eluaastani on meil temast teada vaid uumlksikud faktid aga siis ta puhkes totildeeliselt pulbitsevalt ellu Umbes aasta tagasi kui ta sai 45 aasta vanuseks ilmusid ta pinnale dinosaurused Imetajad saabusid alles kaheksa kuu eest Eelmise naumldala kolmapaumleval arenes vaumllja inimeselaadne ahvlane Moumloumldunud naumldalavahetusel toimus viimane jaumlaumlaeg Kaasaegsed inimesed on toimetanud ta peal viimased neli tundi sellest viimase tunni tegelenud potildellu- majandusega Minuti eest viisid inimesed laumlbi toumloumlstusrevolutsiooni Selle 60 sekundi jooksul on inimkond suutnud muuta paradiisi pruumlgimaumleks Ta on paljunenud kiiresti nagu katk ja potildehjus- tanud tuhandete liikide vaumlljasuremise Ta on krabanud omale planeedi energiavarud ja seisab nuumluumld nagu jotildehker meteoriidina totildeusnud imik silmapilgu kaugusel sotildejast mis lotildepetab kotildeik sotildejad ja haumlvitab lotildeplikult selle paumlikesesuumlsteemi elu oaasi (Greenpeace)

Maa uumlleulatuse paumlev (Earth overshoot day)

22 augustiks olime aumlra kulutanud need ressursid mida maa suudab uumlhe aasta jooksul taastoota (moumloumldunud aastal 29 Juuli tnx Covid-19 )

Kes teab millal see paumlev moumloumldus Eesti jaoks

Suhtuge kriitiliselt informatsiooni ja selle allikasse Sealhulgas minusseKuigi enamik jutt kaumlib kliimamuutustest mis potildehjustavad globaalselt kotildeige tuntavamaid tagajaumlrgi nt kliimaraumlnnet siis inimkonna kestma jaumlaumlmise probleem on palju laiem ja potildeimitud

Soode kuivendamine metsade lageraie intensiivistuv potildellumajandus sotsiaalne ebavotilderdsus antibiootikumide resistentsus monokultuuride kultiveerimine liigirikkuse haumlvimine magevee halb seisukord mikroplast igasugune reostus uumlletootmine ja -tarbimine (sh toidu raiskamine)

Jaumlrgnevalt kotildeigest veidike laumlhemalt ja visuaalsemalt

Vahelduseks uumlks video

Maa uumlleulatuse paumlev (Earth overshoot day)

22 augustiks olime aumlra kulutanud need ressursid mida maa suudab uumlhe aasta jooksul taastoota (moumloumldunud aastal 29 Juuli tnx Covid-19 )

Kes teab millal see paumlev moumloumldus Eesti jaoks

Suhtuge kriitiliselt informatsiooni ja selle allikasse Sealhulgas minusseKuigi enamik jutt kaumlib kliimamuutustest mis potildehjustavad globaalselt kotildeige tuntavamaid tagajaumlrgi nt kliimaraumlnnet siis inimkonna kestma jaumlaumlmise probleem on palju laiem ja potildeimitud

Soode kuivendamine metsade lageraie intensiivistuv potildellumajandus sotsiaalne ebavotilderdsus antibiootikumide resistentsus monokultuuride kultiveerimine liigirikkuse haumlvimine magevee halb seisukord mikroplast igasugune reostus uumlletootmine ja -tarbimine (sh toidu raiskamine)

Jaumlrgnevalt kotildeigest veidike laumlhemalt ja visuaalsemalt

Vahelduseks uumlks video

Suhtuge kriitiliselt informatsiooni ja selle allikasse Sealhulgas minusseKuigi enamik jutt kaumlib kliimamuutustest mis potildehjustavad globaalselt kotildeige tuntavamaid tagajaumlrgi nt kliimaraumlnnet siis inimkonna kestma jaumlaumlmise probleem on palju laiem ja potildeimitud

Soode kuivendamine metsade lageraie intensiivistuv potildellumajandus sotsiaalne ebavotilderdsus antibiootikumide resistentsus monokultuuride kultiveerimine liigirikkuse haumlvimine magevee halb seisukord mikroplast igasugune reostus uumlletootmine ja -tarbimine (sh toidu raiskamine)

Jaumlrgnevalt kotildeigest veidike laumlhemalt ja visuaalsemalt

Vahelduseks uumlks video

Vahelduseks uumlks video

Kuidas me saame kindlad olla et probleem on meie oma

Asi on totildesine

httpsnovaatorerree99931011-000-teadlase-uhispoordumine-kliimakriis-on-kaes-ja-suveneb-kiiresti

Inimtegevus on motildejutanud Maa kliimat viimastel kuumlmnenditel piisavalt palju et aeg on kuulutada vaumllja tervet planeeti haarav haumldaolukord leiavad uumlhispoumloumlrdumises enam kui 11 000 teadlast Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb avaliku kirja autorite sotildenul astuda viivitamatult samme kuue valdkonna uumlmberkorraldamiseks

httpsnovaatorerree99931011-000-teadlase-uhispoordumine-kliimakriis-on-kaes-ja-suveneb-kiiresti

90 totildeenaumlosusega tabab meid keskkonnakollaps

In conclusion our model shows that a catastrophic collapse in human population due to resource consumption is the most likely scenario of the dynamical evolution based on current parameters Adopting a combined deterministic and stochastic model we conclude from a statistical point of view that the probability that our civilisation survives itself is less than 10 in the most optimistic scenario

httpswwwnaturecomarticless41598-020-63657-6

httpswwwiflsciencecomenvironmentcountries-likely-survive-climate-changefbclid=IwAR21S6opp7RWF57Uws9qS9BYXZu_PK8dC1nOq7_3Sw69tBK40Quuuf9jFGo

Aga Groumloumlnimaa oli ju eelmisel kaardil roheline

httpswwwiflsciencecomenvironmentgreenlands-ice-sheet-has-passed-its-point-of-no-returnfbclid=IwAR2kHWZEvyUFutL-aNMoWtTB2qtrtldzvygKW4VxTRInFu-cbliW8vBNL40

Me ei suuda ilmselt peatada Antarktika sulamist isegi siis kui suudaksime taumlita Pariisi kliima eesmaumlrgid

httpswwwiflsciencecomenvironmentmelting-of-antarctic-ice-possibly-irreversible-even-if-we-meet-paris-climate-goalsfbclid=IwAR1kJs1S6G-Vrg4Ms4qO1pjItnmtXJ9OLgk3Jxr-FBW1TNbgYGKu65qBFjc

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

Asi on totildesine

httpsnovaatorerree99931011-000-teadlase-uhispoordumine-kliimakriis-on-kaes-ja-suveneb-kiiresti

Inimtegevus on motildejutanud Maa kliimat viimastel kuumlmnenditel piisavalt palju et aeg on kuulutada vaumllja tervet planeeti haarav haumldaolukord leiavad uumlhispoumloumlrdumises enam kui 11 000 teadlast Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb avaliku kirja autorite sotildenul astuda viivitamatult samme kuue valdkonna uumlmberkorraldamiseks

httpsnovaatorerree99931011-000-teadlase-uhispoordumine-kliimakriis-on-kaes-ja-suveneb-kiiresti

90 totildeenaumlosusega tabab meid keskkonnakollaps

In conclusion our model shows that a catastrophic collapse in human population due to resource consumption is the most likely scenario of the dynamical evolution based on current parameters Adopting a combined deterministic and stochastic model we conclude from a statistical point of view that the probability that our civilisation survives itself is less than 10 in the most optimistic scenario

httpswwwnaturecomarticless41598-020-63657-6

httpswwwiflsciencecomenvironmentcountries-likely-survive-climate-changefbclid=IwAR21S6opp7RWF57Uws9qS9BYXZu_PK8dC1nOq7_3Sw69tBK40Quuuf9jFGo

Aga Groumloumlnimaa oli ju eelmisel kaardil roheline

httpswwwiflsciencecomenvironmentgreenlands-ice-sheet-has-passed-its-point-of-no-returnfbclid=IwAR2kHWZEvyUFutL-aNMoWtTB2qtrtldzvygKW4VxTRInFu-cbliW8vBNL40

Me ei suuda ilmselt peatada Antarktika sulamist isegi siis kui suudaksime taumlita Pariisi kliima eesmaumlrgid

httpswwwiflsciencecomenvironmentmelting-of-antarctic-ice-possibly-irreversible-even-if-we-meet-paris-climate-goalsfbclid=IwAR1kJs1S6G-Vrg4Ms4qO1pjItnmtXJ9OLgk3Jxr-FBW1TNbgYGKu65qBFjc

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

httpsnovaatorerree99931011-000-teadlase-uhispoordumine-kliimakriis-on-kaes-ja-suveneb-kiiresti

90 totildeenaumlosusega tabab meid keskkonnakollaps

In conclusion our model shows that a catastrophic collapse in human population due to resource consumption is the most likely scenario of the dynamical evolution based on current parameters Adopting a combined deterministic and stochastic model we conclude from a statistical point of view that the probability that our civilisation survives itself is less than 10 in the most optimistic scenario

httpswwwnaturecomarticless41598-020-63657-6

httpswwwiflsciencecomenvironmentcountries-likely-survive-climate-changefbclid=IwAR21S6opp7RWF57Uws9qS9BYXZu_PK8dC1nOq7_3Sw69tBK40Quuuf9jFGo

Aga Groumloumlnimaa oli ju eelmisel kaardil roheline

httpswwwiflsciencecomenvironmentgreenlands-ice-sheet-has-passed-its-point-of-no-returnfbclid=IwAR2kHWZEvyUFutL-aNMoWtTB2qtrtldzvygKW4VxTRInFu-cbliW8vBNL40

Me ei suuda ilmselt peatada Antarktika sulamist isegi siis kui suudaksime taumlita Pariisi kliima eesmaumlrgid

httpswwwiflsciencecomenvironmentmelting-of-antarctic-ice-possibly-irreversible-even-if-we-meet-paris-climate-goalsfbclid=IwAR1kJs1S6G-Vrg4Ms4qO1pjItnmtXJ9OLgk3Jxr-FBW1TNbgYGKu65qBFjc

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

90 totildeenaumlosusega tabab meid keskkonnakollaps

In conclusion our model shows that a catastrophic collapse in human population due to resource consumption is the most likely scenario of the dynamical evolution based on current parameters Adopting a combined deterministic and stochastic model we conclude from a statistical point of view that the probability that our civilisation survives itself is less than 10 in the most optimistic scenario

httpswwwnaturecomarticless41598-020-63657-6

httpswwwiflsciencecomenvironmentcountries-likely-survive-climate-changefbclid=IwAR21S6opp7RWF57Uws9qS9BYXZu_PK8dC1nOq7_3Sw69tBK40Quuuf9jFGo

Aga Groumloumlnimaa oli ju eelmisel kaardil roheline

httpswwwiflsciencecomenvironmentgreenlands-ice-sheet-has-passed-its-point-of-no-returnfbclid=IwAR2kHWZEvyUFutL-aNMoWtTB2qtrtldzvygKW4VxTRInFu-cbliW8vBNL40

Me ei suuda ilmselt peatada Antarktika sulamist isegi siis kui suudaksime taumlita Pariisi kliima eesmaumlrgid

httpswwwiflsciencecomenvironmentmelting-of-antarctic-ice-possibly-irreversible-even-if-we-meet-paris-climate-goalsfbclid=IwAR1kJs1S6G-Vrg4Ms4qO1pjItnmtXJ9OLgk3Jxr-FBW1TNbgYGKu65qBFjc

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

httpswwwiflsciencecomenvironmentcountries-likely-survive-climate-changefbclid=IwAR21S6opp7RWF57Uws9qS9BYXZu_PK8dC1nOq7_3Sw69tBK40Quuuf9jFGo

Aga Groumloumlnimaa oli ju eelmisel kaardil roheline

httpswwwiflsciencecomenvironmentgreenlands-ice-sheet-has-passed-its-point-of-no-returnfbclid=IwAR2kHWZEvyUFutL-aNMoWtTB2qtrtldzvygKW4VxTRInFu-cbliW8vBNL40

Me ei suuda ilmselt peatada Antarktika sulamist isegi siis kui suudaksime taumlita Pariisi kliima eesmaumlrgid

httpswwwiflsciencecomenvironmentmelting-of-antarctic-ice-possibly-irreversible-even-if-we-meet-paris-climate-goalsfbclid=IwAR1kJs1S6G-Vrg4Ms4qO1pjItnmtXJ9OLgk3Jxr-FBW1TNbgYGKu65qBFjc

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

Aga Groumloumlnimaa oli ju eelmisel kaardil roheline

httpswwwiflsciencecomenvironmentgreenlands-ice-sheet-has-passed-its-point-of-no-returnfbclid=IwAR2kHWZEvyUFutL-aNMoWtTB2qtrtldzvygKW4VxTRInFu-cbliW8vBNL40

Me ei suuda ilmselt peatada Antarktika sulamist isegi siis kui suudaksime taumlita Pariisi kliima eesmaumlrgid

httpswwwiflsciencecomenvironmentmelting-of-antarctic-ice-possibly-irreversible-even-if-we-meet-paris-climate-goalsfbclid=IwAR1kJs1S6G-Vrg4Ms4qO1pjItnmtXJ9OLgk3Jxr-FBW1TNbgYGKu65qBFjc

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

Me ei suuda ilmselt peatada Antarktika sulamist isegi siis kui suudaksime taumlita Pariisi kliima eesmaumlrgid

httpswwwiflsciencecomenvironmentmelting-of-antarctic-ice-possibly-irreversible-even-if-we-meet-paris-climate-goalsfbclid=IwAR1kJs1S6G-Vrg4Ms4qO1pjItnmtXJ9OLgk3Jxr-FBW1TNbgYGKu65qBFjc

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

Potildehjas pole sugugi parem

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

httpswwwscience20comrobert_walkerfirst_day_for_notifications_to_withdraw_from_paris_agreement_only_us_is_doing_so_how_the_agreement_is_still_strongutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

Kes siis

Maailma rikkaim 1 toodavad kaks korda nii palju CO2 emissioone kui vaesem 50 kokku

httpsiredditzqn6iudymvo51jpghttpswwwtheguardiancomenvironment2020sep21worlds-richest-1-cause-double-co2-emissions-of-poorest-50-says-oxfamfbclid=IwAR1xc0lP_-MW-LL5QBhpeIGkPYj_H7qsZo5n2F5xB1qZRLfnoi13FU_1j4E

Ebavotilderdsus

httpsguerrillaworldpressfileswordpresscom201407we_are_in_the_midst_of_a_sixth_mass_extinction_by_armonah-d5fc0pt-pngjpg

httpwwwsciencefridaycomwp-contentuploads201310Marsh-extinct-CMYKjpg

The 76 billion humans on Earth equated to just 001 of all the worldrsquos inhabitants however the species maintains a significant impact on other life forms

Since civilization was established the human race has caused the loss of 83 of all wild animals and 50 of all plants

The study also revealed that 70 of all birds on Earth are farmed poultry leaving a mere 30 percent to be wild

Imetajatest (2018 seisuga)

httpswwwpnasorgcontent115256506

No aga hea on ju kui pole tuumluumltuid putukaid

The World Wildlife Fund (WWF) Living Planet Report 2020 avaldatud 100920 totildedeb kurba totildesiasja meie elurikkusest keskmiselt 68 langus loomade populatsioonis 46 aasta jooksul (1970-2016)

Raportis totildedetakse et katastroofiline langus on potildehjustatud keskkonna haumlvitamisest nagu metsade lageraie intensiivne potildellumajandus ning illegaalne kaubitsemine metsloomadega (mis potildehjustab muuhulgas ka viiruste ootamatut levikut nagu Covid-19)

httpswwwfacebookcomMTreesLAphotosa6399046061618691684072538411732httpseceuropaeujrcenscience-updatewwf-living-planet-report-2020-reveals-68-drop-wildlife-populations

httpsguerrillaworldpressfileswordpresscom201407we_are_in_the_midst_of_a_sixth_mass_extinction_by_armonah-d5fc0pt-pngjpg

httpwwwsciencefridaycomwp-contentuploads201310Marsh-extinct-CMYKjpg

The 76 billion humans on Earth equated to just 001 of all the worldrsquos inhabitants however the species maintains a significant impact on other life forms

Since civilization was established the human race has caused the loss of 83 of all wild animals and 50 of all plants

The study also revealed that 70 of all birds on Earth are farmed poultry leaving a mere 30 percent to be wild

Imetajatest (2018 seisuga)

httpswwwpnasorgcontent115256506

No aga hea on ju kui pole tuumluumltuid putukaid

The World Wildlife Fund (WWF) Living Planet Report 2020 avaldatud 100920 totildedeb kurba totildesiasja meie elurikkusest keskmiselt 68 langus loomade populatsioonis 46 aasta jooksul (1970-2016)

Raportis totildedetakse et katastroofiline langus on potildehjustatud keskkonna haumlvitamisest nagu metsade lageraie intensiivne potildellumajandus ning illegaalne kaubitsemine metsloomadega (mis potildehjustab muuhulgas ka viiruste ootamatut levikut nagu Covid-19)

httpswwwfacebookcomMTreesLAphotosa6399046061618691684072538411732httpseceuropaeujrcenscience-updatewwf-living-planet-report-2020-reveals-68-drop-wildlife-populations

httpwwwsciencefridaycomwp-contentuploads201310Marsh-extinct-CMYKjpg

The 76 billion humans on Earth equated to just 001 of all the worldrsquos inhabitants however the species maintains a significant impact on other life forms

Since civilization was established the human race has caused the loss of 83 of all wild animals and 50 of all plants

The study also revealed that 70 of all birds on Earth are farmed poultry leaving a mere 30 percent to be wild

Imetajatest (2018 seisuga)

httpswwwpnasorgcontent115256506

No aga hea on ju kui pole tuumluumltuid putukaid

The World Wildlife Fund (WWF) Living Planet Report 2020 avaldatud 100920 totildedeb kurba totildesiasja meie elurikkusest keskmiselt 68 langus loomade populatsioonis 46 aasta jooksul (1970-2016)

Raportis totildedetakse et katastroofiline langus on potildehjustatud keskkonna haumlvitamisest nagu metsade lageraie intensiivne potildellumajandus ning illegaalne kaubitsemine metsloomadega (mis potildehjustab muuhulgas ka viiruste ootamatut levikut nagu Covid-19)

httpswwwfacebookcomMTreesLAphotosa6399046061618691684072538411732httpseceuropaeujrcenscience-updatewwf-living-planet-report-2020-reveals-68-drop-wildlife-populations

The 76 billion humans on Earth equated to just 001 of all the worldrsquos inhabitants however the species maintains a significant impact on other life forms

Since civilization was established the human race has caused the loss of 83 of all wild animals and 50 of all plants

The study also revealed that 70 of all birds on Earth are farmed poultry leaving a mere 30 percent to be wild

Imetajatest (2018 seisuga)

httpswwwpnasorgcontent115256506

No aga hea on ju kui pole tuumluumltuid putukaid

The World Wildlife Fund (WWF) Living Planet Report 2020 avaldatud 100920 totildedeb kurba totildesiasja meie elurikkusest keskmiselt 68 langus loomade populatsioonis 46 aasta jooksul (1970-2016)

Raportis totildedetakse et katastroofiline langus on potildehjustatud keskkonna haumlvitamisest nagu metsade lageraie intensiivne potildellumajandus ning illegaalne kaubitsemine metsloomadega (mis potildehjustab muuhulgas ka viiruste ootamatut levikut nagu Covid-19)

httpswwwfacebookcomMTreesLAphotosa6399046061618691684072538411732httpseceuropaeujrcenscience-updatewwf-living-planet-report-2020-reveals-68-drop-wildlife-populations

No aga hea on ju kui pole tuumluumltuid putukaid

The World Wildlife Fund (WWF) Living Planet Report 2020 avaldatud 100920 totildedeb kurba totildesiasja meie elurikkusest keskmiselt 68 langus loomade populatsioonis 46 aasta jooksul (1970-2016)

Raportis totildedetakse et katastroofiline langus on potildehjustatud keskkonna haumlvitamisest nagu metsade lageraie intensiivne potildellumajandus ning illegaalne kaubitsemine metsloomadega (mis potildehjustab muuhulgas ka viiruste ootamatut levikut nagu Covid-19)

httpswwwfacebookcomMTreesLAphotosa6399046061618691684072538411732httpseceuropaeujrcenscience-updatewwf-living-planet-report-2020-reveals-68-drop-wildlife-populations

httpsskytruthorg201504the-other-gulf-oil-disaster

Suurim naftareostus millest sa ilmselt kuulnudki pole lekib endiselt peale 14 aastat

httpswwweco-businesscommediauploadsebmediafileuploadsscreen_shot_2018-10-09_at_113806_ampng

Suurimad plastireostuse tekitajad

httpthumbnailsvisuallynetdna-cdncom10-corporations-control-almost-everything-you-buy_5278076859784_w1500jpg

httpscdnaquasanacomimageswordpress201902microPlasticsInfoGraphic2-mingif

Uus ja tundmatu vaenlane

Aastased mikroplasti emissioonid

ndash kosmeetika tooted 9-29 taastas

ndash plastitoumloumlstus 3-56 taastas

ndash vaumlrvid 2-7 taastas

ndash rehvipuru (kulumine) 4200-6600 taastas

ndash tekstiilid (pesus eralduvad osakesed) 200-1000 taastas

ndash tee maumlrgistus 110-690 taastas

To mark New York Fashion Week Dana Thomas new book Fashionopolis notes that between 2000 and 2014 the annual number of garments produced doubled to 100 billion 14 new garments per person per year for every person on the planet on average being worn only 7 seven times before being thrown out

If its sold at all and 20 billion clothing items go unsold Thomas says and that the fashion industry accounts for at least 10 percent of global carbon emissions and 20 percent of all industrial water pollution

In the US meat production is 4 percent of greenhouse gas emissions and we dont produce all that many clothes here compared to Asia so meat might be more emissions but at least its doing something important like feeding people

Enjoy Fashion Week That Industry Is Worse For The Environment Than Eating Meat

httpswwwscience20comcontentenjoy_fashion_week_that_industry_is_worse_for_the_environment_than_eating_meatutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

httpswwweco-businesscommediauploadsebmediafileuploadsscreen_shot_2018-10-09_at_113806_ampng

Suurimad plastireostuse tekitajad

httpthumbnailsvisuallynetdna-cdncom10-corporations-control-almost-everything-you-buy_5278076859784_w1500jpg

httpscdnaquasanacomimageswordpress201902microPlasticsInfoGraphic2-mingif

Uus ja tundmatu vaenlane

Aastased mikroplasti emissioonid

ndash kosmeetika tooted 9-29 taastas

ndash plastitoumloumlstus 3-56 taastas

ndash vaumlrvid 2-7 taastas

ndash rehvipuru (kulumine) 4200-6600 taastas

ndash tekstiilid (pesus eralduvad osakesed) 200-1000 taastas

ndash tee maumlrgistus 110-690 taastas

To mark New York Fashion Week Dana Thomas new book Fashionopolis notes that between 2000 and 2014 the annual number of garments produced doubled to 100 billion 14 new garments per person per year for every person on the planet on average being worn only 7 seven times before being thrown out

If its sold at all and 20 billion clothing items go unsold Thomas says and that the fashion industry accounts for at least 10 percent of global carbon emissions and 20 percent of all industrial water pollution

In the US meat production is 4 percent of greenhouse gas emissions and we dont produce all that many clothes here compared to Asia so meat might be more emissions but at least its doing something important like feeding people

Enjoy Fashion Week That Industry Is Worse For The Environment Than Eating Meat

httpswwwscience20comcontentenjoy_fashion_week_that_industry_is_worse_for_the_environment_than_eating_meatutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

httpthumbnailsvisuallynetdna-cdncom10-corporations-control-almost-everything-you-buy_5278076859784_w1500jpg

httpscdnaquasanacomimageswordpress201902microPlasticsInfoGraphic2-mingif

Uus ja tundmatu vaenlane

Aastased mikroplasti emissioonid

ndash kosmeetika tooted 9-29 taastas

ndash plastitoumloumlstus 3-56 taastas

ndash vaumlrvid 2-7 taastas

ndash rehvipuru (kulumine) 4200-6600 taastas

ndash tekstiilid (pesus eralduvad osakesed) 200-1000 taastas

ndash tee maumlrgistus 110-690 taastas

To mark New York Fashion Week Dana Thomas new book Fashionopolis notes that between 2000 and 2014 the annual number of garments produced doubled to 100 billion 14 new garments per person per year for every person on the planet on average being worn only 7 seven times before being thrown out

If its sold at all and 20 billion clothing items go unsold Thomas says and that the fashion industry accounts for at least 10 percent of global carbon emissions and 20 percent of all industrial water pollution

In the US meat production is 4 percent of greenhouse gas emissions and we dont produce all that many clothes here compared to Asia so meat might be more emissions but at least its doing something important like feeding people

Enjoy Fashion Week That Industry Is Worse For The Environment Than Eating Meat

httpswwwscience20comcontentenjoy_fashion_week_that_industry_is_worse_for_the_environment_than_eating_meatutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

httpscdnaquasanacomimageswordpress201902microPlasticsInfoGraphic2-mingif

Uus ja tundmatu vaenlane

Aastased mikroplasti emissioonid

ndash kosmeetika tooted 9-29 taastas

ndash plastitoumloumlstus 3-56 taastas

ndash vaumlrvid 2-7 taastas

ndash rehvipuru (kulumine) 4200-6600 taastas

ndash tekstiilid (pesus eralduvad osakesed) 200-1000 taastas

ndash tee maumlrgistus 110-690 taastas

To mark New York Fashion Week Dana Thomas new book Fashionopolis notes that between 2000 and 2014 the annual number of garments produced doubled to 100 billion 14 new garments per person per year for every person on the planet on average being worn only 7 seven times before being thrown out

If its sold at all and 20 billion clothing items go unsold Thomas says and that the fashion industry accounts for at least 10 percent of global carbon emissions and 20 percent of all industrial water pollution

In the US meat production is 4 percent of greenhouse gas emissions and we dont produce all that many clothes here compared to Asia so meat might be more emissions but at least its doing something important like feeding people

Enjoy Fashion Week That Industry Is Worse For The Environment Than Eating Meat

httpswwwscience20comcontentenjoy_fashion_week_that_industry_is_worse_for_the_environment_than_eating_meatutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

To mark New York Fashion Week Dana Thomas new book Fashionopolis notes that between 2000 and 2014 the annual number of garments produced doubled to 100 billion 14 new garments per person per year for every person on the planet on average being worn only 7 seven times before being thrown out

If its sold at all and 20 billion clothing items go unsold Thomas says and that the fashion industry accounts for at least 10 percent of global carbon emissions and 20 percent of all industrial water pollution

In the US meat production is 4 percent of greenhouse gas emissions and we dont produce all that many clothes here compared to Asia so meat might be more emissions but at least its doing something important like feeding people

Enjoy Fashion Week That Industry Is Worse For The Environment Than Eating Meat

httpswwwscience20comcontentenjoy_fashion_week_that_industry_is_worse_for_the_environment_than_eating_meatutm_source=dlvritamputm_medium=facebook

httpstammstateetulemusvaldkonnadkeskkondindikaatorid56

Ainult 3 maailma veest on magevesi millest ⅔ on kaumlttesaamatu

Puhta joogivee ja sanitaartingimuste puudusel sureb maailmas igal aastal 34 miljonit inimest

Vett pole piisavalt uumlle 1 miljardil inimesel

Korralikke sanitaartingimusi pole ligi 26 miljardil inimesel

45 miljardit inimest elab lt50 km raadiuses problemaatilisest

veeressurssist (hakkab otsa lotildeppema saastunud)

Uumlle poole maailma elanikkonnast kannatab 2030 aastaks totildesise

veepuuduse kaumles

2050 aastaks on globaalne vajadus vee jaumlrele praegusega votilderreldes

55 suurem

Mis kaasneb bdquorikkisldquo veeringega (J Terasmaa)

Meie kopsud potildelevad Last year Brazil lost about 125450 hectares of biodiverse forest land In the Amazon rainforest fires increased by an unprecedented 83 compared to 2018 In 2020 wersquore on the same tragic track

httpsgreenworldwarriorscom20200417ecuador-sells-a-third-of-its-amazon-rainforest-to-chinese-oil-companiesfbclid=IwAR3utXPiPGQFdTz6vgIXxWRgrDZHA6u0oc1jfs0AfU0r3cDiR8RVrUcyarI

Ainult 3 maailma veest on magevesi millest ⅔ on kaumlttesaamatu

Puhta joogivee ja sanitaartingimuste puudusel sureb maailmas igal aastal 34 miljonit inimest

Vett pole piisavalt uumlle 1 miljardil inimesel

Korralikke sanitaartingimusi pole ligi 26 miljardil inimesel

45 miljardit inimest elab lt50 km raadiuses problemaatilisest

veeressurssist (hakkab otsa lotildeppema saastunud)

Uumlle poole maailma elanikkonnast kannatab 2030 aastaks totildesise

veepuuduse kaumles

2050 aastaks on globaalne vajadus vee jaumlrele praegusega votilderreldes

55 suurem

Mis kaasneb bdquorikkisldquo veeringega (J Terasmaa)

Meie kopsud potildelevad Last year Brazil lost about 125450 hectares of biodiverse forest land In the Amazon rainforest fires increased by an unprecedented 83 compared to 2018 In 2020 wersquore on the same tragic track

httpsgreenworldwarriorscom20200417ecuador-sells-a-third-of-its-amazon-rainforest-to-chinese-oil-companiesfbclid=IwAR3utXPiPGQFdTz6vgIXxWRgrDZHA6u0oc1jfs0AfU0r3cDiR8RVrUcyarI

Meie kopsud potildelevad Last year Brazil lost about 125450 hectares of biodiverse forest land In the Amazon rainforest fires increased by an unprecedented 83 compared to 2018 In 2020 wersquore on the same tragic track

httpsgreenworldwarriorscom20200417ecuador-sells-a-third-of-its-amazon-rainforest-to-chinese-oil-companiesfbclid=IwAR3utXPiPGQFdTz6vgIXxWRgrDZHA6u0oc1jfs0AfU0r3cDiR8RVrUcyarI

httpse360yaleedufeatureswhy-green-pledges-will-not-create-the-natural-forests-we-needfbclid=IwAR3W-NS-EM4lzhY3Cxn-pLCGCxfI2OvR1oDNcF-zQ6soDCIZwZybIi2xB38

https3c1703fe8dsiteinternapcdnnetnewmangfxnewshires2017banningoilpajpg

Amazonase ja Rumeenia metsnike motildervast

Forest ranger Liviu Pop was responding to a tip-off about illegal logging when he was shot dead with a hunting rifle this week

Indigenous Guajajara leader Paulo Paulino Guajajara was shot dead in an ambush by loggers in the Amazon He was one of the ldquoGuardians of the Forestrdquo a group of Guajajara indigenous people that risks their lives fighting illegal logging in the Arariboacuteia indigenous reserve He posed for this picture on Jan 31 2019 Image by Karla MendesMongabay

httpsmongabay-imagess3amazonawscom130307aminjonjpg

Metsade raie potildehjustab muuhulgasLiikide kaduMuldade erosooniVeekvaliteedi halvenemistUumlleujutuste teketMaalihkeidBiomassi kadu potildehjustab toitainete kadu

httpswwwtaskutarkeemwp-contentuploadssites2201412Soil-Degradationgif

Muldade vaesumine

970 miljonit tonni mulda degradeerub uumlhes aastas

httpsuploadwikimediaorgwikipediacommonsthumb774Antibiootikumide_ringlusjpg220px-Antibiootikumide_ringlusjpg

Liha kasvatamise intensiivsus

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

https3c1703fe8dsiteinternapcdnnetnewmangfxnewshires2017banningoilpajpg

Amazonase ja Rumeenia metsnike motildervast

Forest ranger Liviu Pop was responding to a tip-off about illegal logging when he was shot dead with a hunting rifle this week

Indigenous Guajajara leader Paulo Paulino Guajajara was shot dead in an ambush by loggers in the Amazon He was one of the ldquoGuardians of the Forestrdquo a group of Guajajara indigenous people that risks their lives fighting illegal logging in the Arariboacuteia indigenous reserve He posed for this picture on Jan 31 2019 Image by Karla MendesMongabay

httpsmongabay-imagess3amazonawscom130307aminjonjpg

Metsade raie potildehjustab muuhulgasLiikide kaduMuldade erosooniVeekvaliteedi halvenemistUumlleujutuste teketMaalihkeidBiomassi kadu potildehjustab toitainete kadu

httpswwwtaskutarkeemwp-contentuploadssites2201412Soil-Degradationgif

Muldade vaesumine

970 miljonit tonni mulda degradeerub uumlhes aastas

httpsuploadwikimediaorgwikipediacommonsthumb774Antibiootikumide_ringlusjpg220px-Antibiootikumide_ringlusjpg

Liha kasvatamise intensiivsus

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

Amazonase ja Rumeenia metsnike motildervast

Forest ranger Liviu Pop was responding to a tip-off about illegal logging when he was shot dead with a hunting rifle this week

Indigenous Guajajara leader Paulo Paulino Guajajara was shot dead in an ambush by loggers in the Amazon He was one of the ldquoGuardians of the Forestrdquo a group of Guajajara indigenous people that risks their lives fighting illegal logging in the Arariboacuteia indigenous reserve He posed for this picture on Jan 31 2019 Image by Karla MendesMongabay

httpsmongabay-imagess3amazonawscom130307aminjonjpg

Metsade raie potildehjustab muuhulgasLiikide kaduMuldade erosooniVeekvaliteedi halvenemistUumlleujutuste teketMaalihkeidBiomassi kadu potildehjustab toitainete kadu

httpswwwtaskutarkeemwp-contentuploadssites2201412Soil-Degradationgif

Muldade vaesumine

970 miljonit tonni mulda degradeerub uumlhes aastas

httpsuploadwikimediaorgwikipediacommonsthumb774Antibiootikumide_ringlusjpg220px-Antibiootikumide_ringlusjpg

Liha kasvatamise intensiivsus

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

httpsmongabay-imagess3amazonawscom130307aminjonjpg

Metsade raie potildehjustab muuhulgasLiikide kaduMuldade erosooniVeekvaliteedi halvenemistUumlleujutuste teketMaalihkeidBiomassi kadu potildehjustab toitainete kadu

httpswwwtaskutarkeemwp-contentuploadssites2201412Soil-Degradationgif

Muldade vaesumine

970 miljonit tonni mulda degradeerub uumlhes aastas

httpsuploadwikimediaorgwikipediacommonsthumb774Antibiootikumide_ringlusjpg220px-Antibiootikumide_ringlusjpg

Liha kasvatamise intensiivsus

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

httpswwwtaskutarkeemwp-contentuploadssites2201412Soil-Degradationgif

Muldade vaesumine

970 miljonit tonni mulda degradeerub uumlhes aastas

httpsuploadwikimediaorgwikipediacommonsthumb774Antibiootikumide_ringlusjpg220px-Antibiootikumide_ringlusjpg

Liha kasvatamise intensiivsus

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

httpsuploadwikimediaorgwikipediacommonsthumb774Antibiootikumide_ringlusjpg220px-Antibiootikumide_ringlusjpg

Liha kasvatamise intensiivsus

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

Liha kasvatamise intensiivsus

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

Toidu tarneahela pikkus - mida pikem ahel seda suurem jalajaumllg ja oht saasteks

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

httpswwwriigikontrolleeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168557GetPage1557Year-1ItemId1065amid557languageet-EEDefaultaspx

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

Me ei saavutanud uumlhtegi eesmaumlrki mis oli votildeetud 2020ks2010 kohtusid 196 riigi esindajad Jaapanis ja leppisid kokku 20 eesmaumlrgis et kaitsta elurikkust Maal aastaks 2020

Nuumluumld proovitakse uuesti (ning vist Eesti kaalub ikkagi liitumist)

They are

1 Protecting forests and other undisturbed ecosystems2 Making agriculture sustainable3 Making the food system sustainable by among other things shifting from meat and fish to

plant-based foods and reducing waste4 Protecting oceans and fish populations5 Making cities and infrastructure greener and more sustainable6 Protecting freshwater ecosystems and drinking water7 Acting on climate change by preserving natural carbon sinks and phasing out fossil-fuel use8 Managing ecosystems to improve human and nonhuman health

httpswwwecowatchcomnature-destruction-biodiversity-loss-un-2647682550htmlrebelltitem=1rebelltitem1

Aga kellelgi pole ju raha et selle kotildeigega votildeidelda

Votildeimalikest lahendusest mida SINA saad teha

Karta ei ole midagi kui me teeme maailma paremaks

httpswwwecosiaorg mitte Google

Votildeimalikest lahendusest mida SINA saad teha

Karta ei ole midagi kui me teeme maailma paremaks

httpswwwecosiaorg mitte Google

Karta ei ole midagi kui me teeme maailma paremaks

httpswwwecosiaorg mitte Google

httpswwwecosiaorg mitte Google

httpsimageslidesharecdncomkoturism-17051016245795sissejuhatus-koturismi-47-638jpgcb=1494433636

httpbspteeceewp-contentuploads201711SDGspng

1Energiatotildehusus Taastuvad energiaallikatest Lotildepetada ammutamiseks riiklike toetuste maksmine Uumlleminekul peaksid toetama rikkamad riigid vaesemaid

2Kiiresti tuleb piirata otildehkupaisatavate luumlhiealiste saasteainete nagu metaani tahma ja huumldrofluorosuumlsinike kogust

3Otsustavaid samme tuleks votildetta Maa looduslike oumlkosuumlsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning uute metsade rajamiseks Maumlrgalad mangroovimetsad rohumaad metsad ja teised oumlkosuumlsteemid seovad otildehust CO2

4Inimkond tervikuna peaks vaumlhendama loomsete toodete tarbimist ja soumloumlma rohkem taimset toitu Uumlhtlasi tuleks vaumlhendada drastiliselt toidu raiskamist Muuta tuleks praegu laialt kasutatavaid maaharimis votildetteid vaumlltides mulla uumlmberpoumloumlramist

5Tuleb loobuda SKT kasvule orienteeritud majandusmudelist Keskenduma peaks potildehivajaduste rahuldamisele ja ebavotilderdsuse vaumlhendamisele

6Tuleb aeglustada maailma rahvaarvu kasvu Kotildeige totildehusamad meetmed on selle jaoks soolise ebavotilderdsuse vaumlhendamine ja eeskaumltt noortele naistele hariduse andmine saab teha seda sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil

Teadlased soovitavad

ELF

Keskkonnaagentuur soovitab1 Tarbi targalt

2 Tarbi turvaliselt

3 Maumlrka maumlrgistust

4 Osta toodet mitte pakendit

5 Kalkuleeri koguseid

6 Kasuta korduvalt

7 Sorteeri jaumlaumltmeid

8 Kaumli jala

9 Naumlita eeskuju

10 Anna tagasisidet

11 Tunnustahttpswwwkeskkonnaagentuureeetuudised11-soovitust-kuidas-sina-saad-teha-keskkonnateadlikumaid-valikuidfbclid=IwAR0hMTBvVeznk0ESpBtI9ruCer5G6UtNF0QSIehJnGSMdrK4y_Rctbt2A7c

Tunne rohepesuKas oumlkojute votildei oumlkoloogilisest puuvillast kott on ikka parem

Paberkott ja paberpakend

Aga bambusest tops

Tarbi vaumlhem Aumlra osta asju Kingi elamusi Kui on vaumlltimatu siis osta taaskasutusest Kui ei saa siis osta kvaliteetset kohalikku kaumlsitoumloumld ja kontrollitud paumlritoluga tooteid

Tarbi hooajalist kohalikku ja mahetoitu (nt TLU OTT) Kui ei saa siis eelista laumlhimaid Kui tahad liha soumlouml kana kui ei saa kana siis siga kui ei saa siga siis kodumaist rohumaaveist Kasvata ise kasvotildei rohelist aknalaual votildei rotildedul Linnaaiad Aumlra raiska

Vaumlldi uumlhekordseid tooteid - kanna kaasas oma termost sporki ja poekotti Kasuta metallist raseerijat ning pese ennast seebiga

Kaumli jala ka trepist votildei sotildeida rattaga kasuta sotildeidujagamist votildei osta elektriauto ning paku ise sotildeidujagamisteenust Vaumlldi lendamist

Sorteeri ja komposteeri

Aumlra niida ega riisu Istuta looduslike koosluste otildeitsvaid taimi puid Puumlstita putukahotell

Mida SINA teha saad kohe praegu

httpbspteeceewp-contentuploads201711SDGspng

1Energiatotildehusus Taastuvad energiaallikatest Lotildepetada ammutamiseks riiklike toetuste maksmine Uumlleminekul peaksid toetama rikkamad riigid vaesemaid

2Kiiresti tuleb piirata otildehkupaisatavate luumlhiealiste saasteainete nagu metaani tahma ja huumldrofluorosuumlsinike kogust

3Otsustavaid samme tuleks votildetta Maa looduslike oumlkosuumlsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning uute metsade rajamiseks Maumlrgalad mangroovimetsad rohumaad metsad ja teised oumlkosuumlsteemid seovad otildehust CO2

4Inimkond tervikuna peaks vaumlhendama loomsete toodete tarbimist ja soumloumlma rohkem taimset toitu Uumlhtlasi tuleks vaumlhendada drastiliselt toidu raiskamist Muuta tuleks praegu laialt kasutatavaid maaharimis votildetteid vaumlltides mulla uumlmberpoumloumlramist

5Tuleb loobuda SKT kasvule orienteeritud majandusmudelist Keskenduma peaks potildehivajaduste rahuldamisele ja ebavotilderdsuse vaumlhendamisele

6Tuleb aeglustada maailma rahvaarvu kasvu Kotildeige totildehusamad meetmed on selle jaoks soolise ebavotilderdsuse vaumlhendamine ja eeskaumltt noortele naistele hariduse andmine saab teha seda sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil

Teadlased soovitavad

ELF

Keskkonnaagentuur soovitab1 Tarbi targalt

2 Tarbi turvaliselt

3 Maumlrka maumlrgistust

4 Osta toodet mitte pakendit

5 Kalkuleeri koguseid

6 Kasuta korduvalt

7 Sorteeri jaumlaumltmeid

8 Kaumli jala

9 Naumlita eeskuju

10 Anna tagasisidet

11 Tunnustahttpswwwkeskkonnaagentuureeetuudised11-soovitust-kuidas-sina-saad-teha-keskkonnateadlikumaid-valikuidfbclid=IwAR0hMTBvVeznk0ESpBtI9ruCer5G6UtNF0QSIehJnGSMdrK4y_Rctbt2A7c

Tunne rohepesuKas oumlkojute votildei oumlkoloogilisest puuvillast kott on ikka parem

Paberkott ja paberpakend

Aga bambusest tops

Tarbi vaumlhem Aumlra osta asju Kingi elamusi Kui on vaumlltimatu siis osta taaskasutusest Kui ei saa siis osta kvaliteetset kohalikku kaumlsitoumloumld ja kontrollitud paumlritoluga tooteid

Tarbi hooajalist kohalikku ja mahetoitu (nt TLU OTT) Kui ei saa siis eelista laumlhimaid Kui tahad liha soumlouml kana kui ei saa kana siis siga kui ei saa siga siis kodumaist rohumaaveist Kasvata ise kasvotildei rohelist aknalaual votildei rotildedul Linnaaiad Aumlra raiska

Vaumlldi uumlhekordseid tooteid - kanna kaasas oma termost sporki ja poekotti Kasuta metallist raseerijat ning pese ennast seebiga

Kaumli jala ka trepist votildei sotildeida rattaga kasuta sotildeidujagamist votildei osta elektriauto ning paku ise sotildeidujagamisteenust Vaumlldi lendamist

Sorteeri ja komposteeri

Aumlra niida ega riisu Istuta looduslike koosluste otildeitsvaid taimi puid Puumlstita putukahotell

Mida SINA teha saad kohe praegu

1Energiatotildehusus Taastuvad energiaallikatest Lotildepetada ammutamiseks riiklike toetuste maksmine Uumlleminekul peaksid toetama rikkamad riigid vaesemaid

2Kiiresti tuleb piirata otildehkupaisatavate luumlhiealiste saasteainete nagu metaani tahma ja huumldrofluorosuumlsinike kogust

3Otsustavaid samme tuleks votildetta Maa looduslike oumlkosuumlsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning uute metsade rajamiseks Maumlrgalad mangroovimetsad rohumaad metsad ja teised oumlkosuumlsteemid seovad otildehust CO2

4Inimkond tervikuna peaks vaumlhendama loomsete toodete tarbimist ja soumloumlma rohkem taimset toitu Uumlhtlasi tuleks vaumlhendada drastiliselt toidu raiskamist Muuta tuleks praegu laialt kasutatavaid maaharimis votildetteid vaumlltides mulla uumlmberpoumloumlramist

5Tuleb loobuda SKT kasvule orienteeritud majandusmudelist Keskenduma peaks potildehivajaduste rahuldamisele ja ebavotilderdsuse vaumlhendamisele

6Tuleb aeglustada maailma rahvaarvu kasvu Kotildeige totildehusamad meetmed on selle jaoks soolise ebavotilderdsuse vaumlhendamine ja eeskaumltt noortele naistele hariduse andmine saab teha seda sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil

Teadlased soovitavad

ELF

Keskkonnaagentuur soovitab1 Tarbi targalt

2 Tarbi turvaliselt

3 Maumlrka maumlrgistust

4 Osta toodet mitte pakendit

5 Kalkuleeri koguseid

6 Kasuta korduvalt

7 Sorteeri jaumlaumltmeid

8 Kaumli jala

9 Naumlita eeskuju

10 Anna tagasisidet

11 Tunnustahttpswwwkeskkonnaagentuureeetuudised11-soovitust-kuidas-sina-saad-teha-keskkonnateadlikumaid-valikuidfbclid=IwAR0hMTBvVeznk0ESpBtI9ruCer5G6UtNF0QSIehJnGSMdrK4y_Rctbt2A7c

Tunne rohepesuKas oumlkojute votildei oumlkoloogilisest puuvillast kott on ikka parem

Paberkott ja paberpakend

Aga bambusest tops

Tarbi vaumlhem Aumlra osta asju Kingi elamusi Kui on vaumlltimatu siis osta taaskasutusest Kui ei saa siis osta kvaliteetset kohalikku kaumlsitoumloumld ja kontrollitud paumlritoluga tooteid

Tarbi hooajalist kohalikku ja mahetoitu (nt TLU OTT) Kui ei saa siis eelista laumlhimaid Kui tahad liha soumlouml kana kui ei saa kana siis siga kui ei saa siga siis kodumaist rohumaaveist Kasvata ise kasvotildei rohelist aknalaual votildei rotildedul Linnaaiad Aumlra raiska

Vaumlldi uumlhekordseid tooteid - kanna kaasas oma termost sporki ja poekotti Kasuta metallist raseerijat ning pese ennast seebiga

Kaumli jala ka trepist votildei sotildeida rattaga kasuta sotildeidujagamist votildei osta elektriauto ning paku ise sotildeidujagamisteenust Vaumlldi lendamist

Sorteeri ja komposteeri

Aumlra niida ega riisu Istuta looduslike koosluste otildeitsvaid taimi puid Puumlstita putukahotell

Mida SINA teha saad kohe praegu

ELF

Keskkonnaagentuur soovitab1 Tarbi targalt

2 Tarbi turvaliselt

3 Maumlrka maumlrgistust

4 Osta toodet mitte pakendit

5 Kalkuleeri koguseid

6 Kasuta korduvalt

7 Sorteeri jaumlaumltmeid

8 Kaumli jala

9 Naumlita eeskuju

10 Anna tagasisidet

11 Tunnustahttpswwwkeskkonnaagentuureeetuudised11-soovitust-kuidas-sina-saad-teha-keskkonnateadlikumaid-valikuidfbclid=IwAR0hMTBvVeznk0ESpBtI9ruCer5G6UtNF0QSIehJnGSMdrK4y_Rctbt2A7c

Tunne rohepesuKas oumlkojute votildei oumlkoloogilisest puuvillast kott on ikka parem

Paberkott ja paberpakend

Aga bambusest tops

Tarbi vaumlhem Aumlra osta asju Kingi elamusi Kui on vaumlltimatu siis osta taaskasutusest Kui ei saa siis osta kvaliteetset kohalikku kaumlsitoumloumld ja kontrollitud paumlritoluga tooteid

Tarbi hooajalist kohalikku ja mahetoitu (nt TLU OTT) Kui ei saa siis eelista laumlhimaid Kui tahad liha soumlouml kana kui ei saa kana siis siga kui ei saa siga siis kodumaist rohumaaveist Kasvata ise kasvotildei rohelist aknalaual votildei rotildedul Linnaaiad Aumlra raiska

Vaumlldi uumlhekordseid tooteid - kanna kaasas oma termost sporki ja poekotti Kasuta metallist raseerijat ning pese ennast seebiga

Kaumli jala ka trepist votildei sotildeida rattaga kasuta sotildeidujagamist votildei osta elektriauto ning paku ise sotildeidujagamisteenust Vaumlldi lendamist

Sorteeri ja komposteeri

Aumlra niida ega riisu Istuta looduslike koosluste otildeitsvaid taimi puid Puumlstita putukahotell

Mida SINA teha saad kohe praegu

Keskkonnaagentuur soovitab1 Tarbi targalt

2 Tarbi turvaliselt

3 Maumlrka maumlrgistust

4 Osta toodet mitte pakendit

5 Kalkuleeri koguseid

6 Kasuta korduvalt

7 Sorteeri jaumlaumltmeid

8 Kaumli jala

9 Naumlita eeskuju

10 Anna tagasisidet

11 Tunnustahttpswwwkeskkonnaagentuureeetuudised11-soovitust-kuidas-sina-saad-teha-keskkonnateadlikumaid-valikuidfbclid=IwAR0hMTBvVeznk0ESpBtI9ruCer5G6UtNF0QSIehJnGSMdrK4y_Rctbt2A7c

Tunne rohepesuKas oumlkojute votildei oumlkoloogilisest puuvillast kott on ikka parem

Paberkott ja paberpakend

Aga bambusest tops

Tarbi vaumlhem Aumlra osta asju Kingi elamusi Kui on vaumlltimatu siis osta taaskasutusest Kui ei saa siis osta kvaliteetset kohalikku kaumlsitoumloumld ja kontrollitud paumlritoluga tooteid

Tarbi hooajalist kohalikku ja mahetoitu (nt TLU OTT) Kui ei saa siis eelista laumlhimaid Kui tahad liha soumlouml kana kui ei saa kana siis siga kui ei saa siga siis kodumaist rohumaaveist Kasvata ise kasvotildei rohelist aknalaual votildei rotildedul Linnaaiad Aumlra raiska

Vaumlldi uumlhekordseid tooteid - kanna kaasas oma termost sporki ja poekotti Kasuta metallist raseerijat ning pese ennast seebiga

Kaumli jala ka trepist votildei sotildeida rattaga kasuta sotildeidujagamist votildei osta elektriauto ning paku ise sotildeidujagamisteenust Vaumlldi lendamist

Sorteeri ja komposteeri

Aumlra niida ega riisu Istuta looduslike koosluste otildeitsvaid taimi puid Puumlstita putukahotell

Mida SINA teha saad kohe praegu

Tunne rohepesuKas oumlkojute votildei oumlkoloogilisest puuvillast kott on ikka parem

Paberkott ja paberpakend

Aga bambusest tops

Tarbi vaumlhem Aumlra osta asju Kingi elamusi Kui on vaumlltimatu siis osta taaskasutusest Kui ei saa siis osta kvaliteetset kohalikku kaumlsitoumloumld ja kontrollitud paumlritoluga tooteid

Tarbi hooajalist kohalikku ja mahetoitu (nt TLU OTT) Kui ei saa siis eelista laumlhimaid Kui tahad liha soumlouml kana kui ei saa kana siis siga kui ei saa siga siis kodumaist rohumaaveist Kasvata ise kasvotildei rohelist aknalaual votildei rotildedul Linnaaiad Aumlra raiska

Vaumlldi uumlhekordseid tooteid - kanna kaasas oma termost sporki ja poekotti Kasuta metallist raseerijat ning pese ennast seebiga

Kaumli jala ka trepist votildei sotildeida rattaga kasuta sotildeidujagamist votildei osta elektriauto ning paku ise sotildeidujagamisteenust Vaumlldi lendamist

Sorteeri ja komposteeri

Aumlra niida ega riisu Istuta looduslike koosluste otildeitsvaid taimi puid Puumlstita putukahotell

Mida SINA teha saad kohe praegu

Tarbi vaumlhem Aumlra osta asju Kingi elamusi Kui on vaumlltimatu siis osta taaskasutusest Kui ei saa siis osta kvaliteetset kohalikku kaumlsitoumloumld ja kontrollitud paumlritoluga tooteid

Tarbi hooajalist kohalikku ja mahetoitu (nt TLU OTT) Kui ei saa siis eelista laumlhimaid Kui tahad liha soumlouml kana kui ei saa kana siis siga kui ei saa siga siis kodumaist rohumaaveist Kasvata ise kasvotildei rohelist aknalaual votildei rotildedul Linnaaiad Aumlra raiska

Vaumlldi uumlhekordseid tooteid - kanna kaasas oma termost sporki ja poekotti Kasuta metallist raseerijat ning pese ennast seebiga

Kaumli jala ka trepist votildei sotildeida rattaga kasuta sotildeidujagamist votildei osta elektriauto ning paku ise sotildeidujagamisteenust Vaumlldi lendamist

Sorteeri ja komposteeri

Aumlra niida ega riisu Istuta looduslike koosluste otildeitsvaid taimi puid Puumlstita putukahotell

Mida SINA teha saad kohe praegu

httpswwwfacebookcomMTreesLAphotosa6399046061618691344874498998206type=3amptheater

Revolt against wasteful politics

Change the system not the climate

Ehk votildeta sotildena Avalda meelt

Haumlaumlleta (jalgade ja rahakotiga)

Kui ei julge toeta neid kes seda teevad kirjuta alla petitsioonidele tee annetusi ja panusta oma aega vabatahtlikuna

Eesti oma Zero waste liikumised - nt nullkuluee Elamise kergus Rohepakendee zerowasteee Pakendivaba poodlemine FBs

Toidujagamine - Eesti oma ldquoFood not bombsrdquo liikumine Foodsharing grupid FBs ldquodumpsterdivingudrdquo

Kodumaised tootjad - SISU votildei HugBag toiduvotildergud Kokose koduskosmeetika Mosaiik tegevuskeskuse tooted Reet Ausi upcycle

Roofit - paumlikesekatusepaneelid Naps Solar

Eestimaa Looduse Fond - taastavad soid puisniite teevad talgusid nt nahkhiirte ja konnade paumlaumlstmiseks istutavad laialehist metsa

Humana Realiseerimiskeskused Sotildebralt sotildebrale ja tasuta asjade grupid FBs

ldquoBuy me oncerdquo sarnased blogid

Kasulikke nimesid puhtalt isiklikust kogemusest

It is not my trash but it is my planet

VAumlLJAKUTSE

Igauumlks korjab 15m jooksul suitsukonisid oma kodutaumlnavas ning saadab sellest pildi mulle (kui votildeimalik loe kokku ka) jesmintluee

Kasuta kindaid votildeta vana leiva-saia kott votildei purk ning haara sotildebradki punti

Eesti oma Zero waste liikumised - nt nullkuluee Elamise kergus Rohepakendee zerowasteee Pakendivaba poodlemine FBs

Toidujagamine - Eesti oma ldquoFood not bombsrdquo liikumine Foodsharing grupid FBs ldquodumpsterdivingudrdquo

Kodumaised tootjad - SISU votildei HugBag toiduvotildergud Kokose koduskosmeetika Mosaiik tegevuskeskuse tooted Reet Ausi upcycle

Roofit - paumlikesekatusepaneelid Naps Solar

Eestimaa Looduse Fond - taastavad soid puisniite teevad talgusid nt nahkhiirte ja konnade paumlaumlstmiseks istutavad laialehist metsa

Humana Realiseerimiskeskused Sotildebralt sotildebrale ja tasuta asjade grupid FBs

ldquoBuy me oncerdquo sarnased blogid

Kasulikke nimesid puhtalt isiklikust kogemusest

It is not my trash but it is my planet

VAumlLJAKUTSE

Igauumlks korjab 15m jooksul suitsukonisid oma kodutaumlnavas ning saadab sellest pildi mulle (kui votildeimalik loe kokku ka) jesmintluee

Kasuta kindaid votildeta vana leiva-saia kott votildei purk ning haara sotildebradki punti

It is not my trash but it is my planet

VAumlLJAKUTSE

Igauumlks korjab 15m jooksul suitsukonisid oma kodutaumlnavas ning saadab sellest pildi mulle (kui votildeimalik loe kokku ka) jesmintluee

Kasuta kindaid votildeta vana leiva-saia kott votildei purk ning haara sotildebradki punti

Hoia ennastLaumlbipotildelemine on loodus- ja loomakaitsjate seas vaumlga kiire tulema sest olukorrad millega nad kokku puutuvad on psuumluumlhiliselt raske taluda Lisaks on motildened neist pidevalt turmtule all --gt

Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Peaasiee teevad vaumlga head toumloumld

httpswwwfacebookcomgretathunbergswedenphotosa733630957004727965680743799746type=3amptheate