Terve Eesti – kui

terved me siis ikkagi

oleme?

Triinu Purru

Paikkonna ja töökohtade valdkonna juht

Tervise Arengu Instituut

Mis on tervis?

Tervis on täieliku füüsilise,

sotsiaalse ja vaimse heaolu

seisund

Päästeameti väljakutsete sisu muutub

Allikas: Päästeamet

OODATAV ELUIGA JA SELLE KVALITEET

Keskmine oodatav eluiga on

kõrgem kui kunagi varem

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

Oodatav eluiga maakondades2015/2016

Tervena elada jäänud aastad

oodatavast elueast, 2004–2016

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

Tervena elatud aastad maakondades2015/2016

SURMAD

Vigastused Eestis 2016

158 000 inimest ehk 12% Eesti

elanikest

Iga päev 436 inimest, sh

98 last

868 hukkunut, sh 14

last

Esmakordne puue määrati 1031

inimesele

Kukkumisi oli 43%

Ligi 50 % vigastustest saadi

kodus

Allikas: Eesti Haigekassa

ELUSTIIL

Mehed

Naised

Tekkel & Veideman 2017 ja TAI tervise statistika ja terviseuuringute andmebaas

Ülekaal ja rasvumine

Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 1996-

2016, TAI

Ülekaalulised ja rasvunud lapsed2015/2016

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2-5

6-9

10-1

3

14-1

7

18-2

4

25-2

9

30-3

4

35-3

9

40-4

4

45-4

9

50-5

4

55-5

9

60-6

4

65-6

9

70-7

4

mehed

naised

Liikumine

pro

tsent

vanus aastates

lapsed 60 min päevas

täiskasvanud 150 min nädalas

Allikas: Rahvastiku toitumise uuring 2014, TAI

Allikas: Rahvastiku toitumise uuring 2014, TAI

Sõltuvusained

Alkoholi tarbimine

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, Surma põhjuste register, TAI ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Surmad alkoholist tingitud haigustesse100 000 elaniku kohta

2011 vs 2015 on vähenenud

noorte alkoholi tarvitamine

vähemalt korra elu jooksul 95% → 87% (Euroopa keskmine 87%)

viimase aasta jooksul 85% → 71% (Euroopa keskmine 79%)

viimase kuu jooksul 59% -> 38% (Euroopa keskmine 57%)

Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja

illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis, TAI

Suitsetajate osakaal

õpilaste hulgas väheneb

1519

2718

18

11

4045

54

45 45

33

6973

77 75 73

60

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

1995 1999 2003 2007 2011 2015

%

Suitsetanud vähemaltkorra elus

Suitsetanud 6 ja enamkorda elus

Suitsetanud iga päevviimase 30 päeva jooksul

Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja

illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis, TAI

Vähemalt korra elu jooksul

mõnda narkootikumi tarvitanute koolinoorte

osakaal kasvab

715

2430 32

38

713

23 26 24 26

0

20

40

60

80

100

1995 1999 2003 2007 2011 2015

mõnda narkootilist ainet

kanepit

Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja

illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis, TAI

16-18 aastased nooredKutsekoolis

õppivad

Üldhariduskoolis

õppivad

TUBAKAS

Elu jooksul proovinud sigarette 82% 70%

Tarvitanud sigarette igapäevaselt 44% 24%

ALKOHOL

Elu jooksul tarvitanud alkoholi 91% 91%

Vähemalt ühel korral ennast purju joonud 78% 71%

NARKOOTIKUMID

Eelnenud 4 nädala jooksul narkootikume

tarvitanud

22% 15%

... sh kanepit 21% 13%

... muid narkootikume 6% 3%

Allikas: HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas 2015,

TAI

KUIDAS KUJUNEB MEIE TERVISEKÄITUMINE ?

Ümbritsev

keskkond

Kehalise aktiivsuse näide

Jalgrattaga tööl käimine

Takistused“Sõidutee on liiga ebamugav”

“Mul ei ole kuhugi ratast (turvaliselt) parkida”

Kavatsus“Ma hakkan tööl jalgrattaga

käima”

Hoiak“Ma usun, et jalgrattaga tööl käimine on

mulle kasulik”

Emotsionaalne reaktsioon“Nii äge!” / “Nii tüütu!”

Subjektiivne norm“Kas mu töökaaslased/sõbrad arvavad, et

olen imelik?”

Kirjeldav norm“Kolleeg Tarmo käib ju ka jalgrattaga tööl”

Tajutud kontroll“Ma võin ju tahta rattaga tööl käia, aga

see pole minu teha”

Enesetõhusus“Ma tean, et ma saan sellega hakkama”

Oskused“Ma ei jaksa rattaga nii pikalt sõita”

“Ma ei suuda end iga hommik motiveerida ratta selga istuma”

MIS MEIE TERVIST MÕJUTAB?

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID

ehk tervisemõjurid on

• Isiklik tervisekäitumine (30%)

• Tervishoiuteenused (20%)

• Sotsiaal-majanduslikud tegurid (40%)

• Keskkonnategurid (10%)

mis määravad üksikisikute või rahvastiku

terviseseisundi

Allikas: University of Winsconsin Public Health Institute 2010

Tervisekäitumise kujunemisel on keskne

roll

sotsiaal-majanduslikel tervisemõjuritel

Haridus

Sissetulek

Töökoht

Sotsiaalne sugu

Rahvus

KÕHUTUNNE?

SILMAMUNAMETOD?

Alkoholi tarvitamineKas sagedamini tarvitavad eestlased või mitte-eestlased?

Allikas: Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring.2016, Tervisestatsitika ja terviseuuringute andmebaas

42

31

17

8

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

Eestlane Mitte-eestlane Eestlane Mitte-eestlane

Mehed Naised

Mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate %

Rahvus

49

45 44

1713 14

4440

36

1612

14

0

10

20

30

40

50

60

Kõrgharidus Keskharidus Põhiharidusvõi madalam

Kõrgharidus Keskharidus Põhiharidusvõi madalam

Mehed Naised

Mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate % haridustaseme lõikes

2006 2016

Allikas: Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring.2016, Tervisestatsitika ja terviseuuringute andmebaas

Alkoholi tarvitamineKas sagedamini tarvitavad kõrgema või madalama haridusega

inimesed?

Haridus

44%

30%

15% 16%

28%

21%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Mehed Naised KokkuAllikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016, TAI

Igapäevane suitsetamineKas igapäeva suitsetajaid on rohkem meeste või naiste

hulgas?

Sugu

Aitäh!

www.terviseinfo.ee