1

Tartumaa Arendusseltsi tegevusaruanne 2012

Tartu 2013

2

Sisukord

1. TASi liikmeskond, üldkoosoleku, juhatuse ja büroo tegevus aastal 2012.............3  2. Tartumaa Arendusseltsi projektid 2012 .................................................................3  

Koostöö edendamine 2012.............................................................................................4  Tartumaa Noortefond.................................................................................................4  Lõuna-Eesti koostöö ..................................................................................................5  Koostöö Ida-Groningeni piirkonnaga Hollandis........................................................6  Koostööprojekt „Leader Inspired Network Community - LINC“ .............................6  3.   Projektide menetlemine ja heakskiitmine ...........................................................7  4. TASi edasine tegevus 2013..................................................................................13  

3

1. TASi liikmeskond, üldkoosoleku, juhatuse ja büroo tegevus aastal 2012 Seisuga 31.12.2012 oli TASil 112 liiget – 17 omavalitsust, 41 erasektori ja 54 kolmanda sektori esindajat. Aastal 2012 on vastu võetud 5 uut liiget ja välja arvatud 1 liige. Tartumaa Arendusseltsi liikmeskond, juhatus ja revisjonikomisjon seisuga mai 2013 on toodud lisas 1. Üldkoosolekuid toimus aastal 2012 kaks korda: mais ja oktoobris. Aastal 2012 toimus 11 juhatuse koosolekut ja 6 hindamiskomisjoni koosolekut. Igakuiselt kuni juuni lõpp 2012 toimusid LINC konverentsi ettevalmistavad koosolekud ja Peipsiäärsete tegevusgruppide Peipsimaa arendamise teemalised koosolekud. Alates juuli 2012 alustati projekti “Elu kahe maailma piiril” ettevalmistamist. TASi büroo asub Tartus, Vaksali 17A. TASil on 2 täiskohaga töötajat – tegevjuht ja projektijuht ning 2 osalise koormusega töötajat - 0.8 koormusega meetmespetsialist ja 0.5 koormusega meetmespetsialist. Raamatupidamine on teenusena firmalt Eesti Finantsteenuste Agentuur OÜ. Vastutusvaldkonnad on töötajate vahel jagatud järgmiselt:

Tegevjuht: töö organisatsiooni strateegiliste valikutega; uuringute koostamise ja piirkonnale suunatud arendustegevuse juhtimine; tegevusplaani ja eelarve koostamine ning elluviimise jälgimine; erinevate huvigruppide kaasamine ja teavitustegevuste korraldamine; TASi riigisisese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine.

Projektijuht: koostööprojektide kirjutamine ja juhtimine LEADER programmi raames; LEADER-väliste projektide ja koostööprojektide kirjutamine ja juhtimine; projektidega seonduva dokumentatsiooni korrashoid ja arhiveerimine; projektidega seotud aruandlus ja teavitamine; koolituspäevade, seminaride ja ümarlaudade organiseerimine.

Meetmespetsialistid: projektitaotluste menetlemine ja seire korraldamine, taotlejate teavitamine ja

nõustamine; hindamiskomisjoni töö korraldamine; koolituste, ürituste, seminaride, õppereiside, töökoosolekute korraldamine; kommunikatsioon TASi liikmetega, liikmete andmebaasi haldamine; TASi büroo dokumendihaldus.

2. Tartumaa Arendusseltsi projektid 2012 2012. aastal on TAS ellu viinud projekte, mis on toetust saanud LEADER-meetmest:

„Liikuvad ettevõtlusnõustajad Tartumaal“ – projekti eesmärk on aidata kaasa ettevõtluse tugiteenuste laiendamisele ja tugevdamisele, et toetada piirkonna kohalikke ressursse väärindavaid ettevõtteid ning soodustada uute toodete ja teenuste arendust (sh uute ressursside kasutusele võtmist). 2012. a

4

toimus peamiselt ettevõtjate nõustamine kolme ettevõtluskonsultandi poolt ning 1-päevane õppereis Luunja, Mäksa, Meeksi ja Võnnu valda.

„Innovative Village“ - on rahvusvaheline koostööprojekt (partneriteks Soome ja Põhja-Iirimaa), mille eesmärgiks on aidata maapiirkonnas kaasa kogukonna vajadustel põhinevate teenuste arengule, leides selleks uudseid lahendusi ja kaasates kohalikke elanikke. Rahvusvahelisel tasandil toimub olemasolevate heade praktikate kogumine ja jagamine ning mitmed konverentsid külade omavaheliseks suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks. 2012. a oktoobris käis projekti meeskond ja kogukondade koolitusprogrammis osalevate kogukondade esindajad Põhja-Iirimaal projekti avaseminaril ja õppereisil.

Kohalikul tasandil toimus projekti raames kogukondade koolitusprogramm, mille jooksul aidati osalevatel küladel/kogukondadel arendada välja teenus, mis põhineb kogukonna vajadustel või kasutab olemasolevat ressurssi ning aitab kaasa kogukonna arengule. Koolitusprogrammis osales 6 kogukonda, millest mitmed said TASi taotlusvoorust ka toetust oma teenuse käivitamiseks.

“Elu kahe maailma piiril” – Lõuna-Eesti maakondi haarav koostööprojekt, mille eesmärgiks on tugevdada Tartumaa ja Lõuna-Eesti piirkonna identiteeti, tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid ning tutvustada Tartumaad ja Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile. 2012. a lõpus algasid projekti ettevalmistavad tegevused, sh avastamist väärt paikade ideekonkursi väljakuulutamine ja läbiviimine.

“Kohalik ressurss energeetikas ja ehituses” – Tartumaa Arendusseltsi ja Võrtsjärve Ühenduse koostööprojekt, mille eesmärgiks on uurida looduslike materjalide (põhk, pilliroog jm) kasutamist energeetilisel ja ehituslikul eesmärgil, võttes aluseks Tartumaa Arendusseltsi ja Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnad. 2012 a lõpus algasid projekti ettevalmistavad tegevused ja läbirääkimised koostööpartneritega.

Lisaks Leader meetmele esitati üks rahvusvaheline projekt ka Grundtvigi elukestva õppe programmi. Tegemist on seitsme riigi koostööprojekti “Innovative Rural Developers”, mille raames planeerib Tartumaa Arendusselts viia kohalikul tasandil läbi kogukondade koolitusprogrammi koos Eesti Maaülikooliga, mille eesmärgiks on kogukonnateenuste arendamine ja disainimine. Saadud teadmisi ja kogemusi jagatakse ka rahvusvahelisel tasandil.

Koostöö  edendamine  2012  

Tartumaa Noortefond Projektid statistikas 15.märts Esitati 9 projekti, rahastati 5 projekti (NF024, NF025, NF026, NF027, NF028). Summa kokku 2900,9 EUR.

5

15.mai Esitati 6 projekti, rahastati 4 projekti (NF029, NF030, NF031, NF032). Summa kokku 1943,54 EUR. 15. september Esitati 7 projekti, rahastati 6 projekti, summas 2939 EUR Kokku esitati 22 projekti. Hindamiskomisjon on arutlenud 16 projekti üle. Rahastatud on 15 projekti, summas 7783,44 EUR.

Peipsimaa projektid ja tegevus 2012-2013 Tartumaa Arendusselts on alates 2010. aasta jaanuarist osalenud Peipsimaa piirkonna ümarlaudade tegevuses koos teiste LEADER tegevusgruppidega (Peipsi-Alutaguse Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Piiriveere Liider, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu). Aastal 2012 käivitati ja viidi ellu mitmed projektid Peipsi piirkonna tutvustamiseks ja arendamiseks:

• Tervisespordi edendamine Peipsimaal ja kogemuste vahendamine Lõuna-Karjala regioonis

• Ühtse veebi Visitpeipsi.com loomine • Avasta Peipsimaa! • ÜleEesti Peipsi • Tegevustoetus: Peipsimaa kogukondade kaasamine ja koostöö • Peipsimaa tooted Lõunakeskuse Taluturule • Peipsimaa turundus-strateeegia 2020 koostamine • Muu Ühisturundus ja tegevus 2012/2013

Projektide maht oli ühtekokku summas 160 160 eurot. Projektide kohta saab lähemat infot www.visitpeipsi.com

Lõuna-Eesti koostöö

Tartumaa Arendusselts koos teiste Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppidega (Valgamaa Partnerluskogu, Põlvamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider) ning piirkonna väiketootjatega moodustas juulis 2010 Lõuna-Eesti väiketootjate võrgustiku.

MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti eesmärgiks on kaasa aidata Lõuna-Eesti väiketootjate võrgustiku arendamisele, soodustada ühist turustamist ja leida uusi turustuskanaleid.

6

MTÜ on avanud väiketootjatele turustuskanali Tartus Lõunakeskuse Taluturul, kus tootjal on võimalik tulla turule ja saada kohe tagasisidet klientidelt oma toodete kohta. MTÜ annab võimaluse uutel tootjatel ja uutel toodetel võimalikult lihtsalt turule tulla.

2012.a suvel toimus pilootprojekt koostöös Lõunakeskuse, Tartumaa Turismi, Lõuna-Eesti Turismiga - Lõuna-Eesti maalesõidud, tutvumaks kohalike tootjate, talude, vaatamisväärsuste ja toiduga. Toimus neli sõitu: Põlvamaale, Setomaale, Võrumaale ja Tartumaale. Taluturg laienes Pärnu Keskusesse.

Koostöö Ida-Groningeni piirkonnaga Hollandis Tartumaa Arendusseltsi koostöö Hollandi tegevusgrupiga Ida Groningeni piirkonnast sai alguse aastal 2009. Kevadel 2010 külastas Tartumaa Arendusseltsi delegatsioon Ida-Groningeni piirkonda. Seejärel külastasid Ida-Groningeni LEADER tegevusgrupi töötajad koos piirkonna ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse esindajatega Tartumaad. Toimunud on mitmeid ettevõtjate külastamisi Eestis ja Hollandis ja osaletud ühiselt maamessil ja toidumessil Groningeni piirkonnas. 2012 alustati ühise koostööprojekti ettevalmistamist. Tegemist on kuue maakonna koostööprojektiga, mille on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. TAS on juhtpartner, lisaks on kaasatud Lõuna-Eesti Turism ja maakondlikud turismiarendajad, EAS, ajakiri National Geographic Eesti, Tartu, Valga, Viljandi ja Mustvee linn ning tegevusgrupp Hollandist Ida-Groningenist. Projekti eesmärk on piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning kohaliku identiteedi tugevdamine. Kollaste akende piirkondi hakkab tutvustama kohaturunduskampaania „Elu kahe maailma piiril“, mis kutsub nii eestimaalasi kui ka külalisi mujalt tutvuma Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse ja uuendusmeelsete ettevõtetega. Avastamist väärt paikade väljavalimiseks toimus möödunud talvel ideevoor, milles osalesid kogukonnad, vallavalitsused ja ettevõtjad üle kogu Lõuna-Eesti. Ühtekokku esitati 110 võimalikku asukohta. Laiapõhjaline üldkomisjon (piirkondlikud arendusorganisatsioonid, Eesti Maaturism, PRIA, EAS, SA Lõuna-Eesti Turism ja ajakiri National Geographic Eesti) valis välja 21 paika, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi. Kui Lõuna-Eestis saab läbi kollase akna kiigates tunnetada elamist kahe maailma piiril, siis Hollandis on hea võimalus läbi samasuguse erksavärvilise akna teha tutvust sealsete UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate objektidega. Projekti tutvustav video http://www.youtube.com/watch?v=CYBJPuopyhY&feature=player_embedded

Koostööprojekt „Leader Inspired Network Community - LINC“ LINC on Austria, Saksamaa, Eesti ja Soome kohalike tegevusgruppide ja riiklike maaeluvõrgustiku üksuste algatus. LINC´i põhiliseks eesmärgiks on innovaatiliselt edendada võrgustumist ja maaelu arendamise kogemuste vahetamist Euroopa LEADER-piirkondade vahel.

7

Iga-aastasel Euroopa LEADER konverentsil on tegevusgruppide arendusalase kogemuse vahetus kombineeritud spordivõistluste ja kulinaariaüritustega. 2012. aastal toimus LINC konverents Eestis Tartumaal. Ürituse peakorraldaja oli Tartumaa Arendusselts ning koostööpartneriteks Võrumaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Põlvamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider ja Maamajanduse Infokeskus. Konverents toimus 12. - 14. juunil ning teemaks on „Kaasamine ja vabatahtlik töö“. LINC konverentsil osales üle 200 aktiivse maaelu arendaja 15 Euroopa riigist ja delegaadid Brüsselist Euroopa Komisjonist. Lähemalt vaata video http://www.mstudio.ee/server/LINC/Linc_long_h264_480pYT.mp4 Trükised ja avalikkuse teavitamine Elanikkonna teavitamiseks LEADER meetme ja TASi tegevuste kohta on ilmunud artiklid vallalehtedes, Tartu Postimehes, Peipsirannikus ja teiste tegevusgruppide väljaannetes. Vallalehtedele saadetakse informatsiooni TASi tegemiste kohta jooksvalt. Lisaks valla- ja maakonnalehtedele teavitab TAS oma liikmeid ja koostööpartnereid infokirja kaudu. Infokiri saadetakse e-maili listile kõigile TASi liikmetele, koostööpartneritele, valla- ja maakonnalehtede toimetajatele. Samuti on infokiri leitav TASi kodulehelt. Kiired teated edastatakse e-kirja teel. Loodud on erinevad e-kirja listid: liikmete list; koostööpartnerite list; vallalehtede toimetajate list. Oluliseks infokandjaks on TASi kodulehekülg, mille kaudu levitatakse infot kõigi TASi tegevuste kohta. Suuremate ja oluliste ürituste, tegevuste kohta saadab TAS välja pressiteateid. Informatsiooni vahetamiseks ja koostöö arendamiseks korraldab TAS ümarlaudu ja koosolekuid liikmete ja koostööpartneritega.

3. Projektide menetlemine ja heakskiitmine TAS projektitaotlusi võetakse vastu ja menetletakse läbi TASi elektroonilise infosüsteemi. Infosüsteem on terviklik ja hõlmab projektide menetlemist ning hindamist. 2012. aastaks oli planeeritud andmesüsteemi täiendamine seire ja arhiivi moodulitega, kuid tulenevalt juhatuse otsusest ei hakatud andmesüsteemi uuendusi enam selle programmperioodi lõpus tellima, vaid otsustati seda teha juba uuel perioodil.

8

3.1. TASile 2012.a. projektitaotluste eelarve, esitatud ja rahastatud projektitaotlused TASi strateegiliste meetmete ning voorude lõikes. Projektitaotluste eelarve ja jaotatud raha 2012 aasta kokkuvõte 11.01.2013

Eelarve 2012

Jääk 2011

KOKKU 2012 eelarve

Jaotatud raha 2012 Jääk 2013

KOKKU 2012 825 419,00 18 986,00 844 405,00 841 772,95 2 632,05 ETTEVÕTLUS 462 234,64 17201,23 479 435,87 478 362,81 1 073,06 KOGUKONNAD 264 134,08 1784,77 265 918,85 264 360,43 1 558,42 NOORED 99 050,28 0 99 050,28 99 049,71 0,57

KOKKU 825 419,00 18 986,00 844 405,00 841 772,95 2 632,05 2012.aastal toimus kolm hindamist, projektitaotluste esitamise tähtajad olid 31.01.2012, 17.04.2012 ning 25.09.2012. Kokku laekus 267 taotlust summas 3 569 234 EUR, millest rahastati 79 projekti summas 841 773 EUR. Seega, said esitatud projektidest rahastuse 29,58% ning rahaliselt ca 24%. Võrdluseks 2010. aastal said rahastuse 42,8% ja 2011.a 49,35% esitatud taotlustest. 2012. aasta taotluste eelarve oli 32% võrra väiksem, kuid võrreldes 2011 aastaga kasvas taotluste arv 17,6%. 2011.a esitati TASile kokku 220 taotlust kogusummas 2 520 435 EUR, millest rahastati 122 projektitaotlust kogusummas 1 243 975 EUR.

Joonis 1. Esitatud projektitaotluste arv voorude lõikes

9

Joonis 2. Esitatud ja rahastatud taotlused meetmete lõikes 3.2. Ülevaade taotlejatest ning esitatud ja rahastatud projektidest taotlejate lõikes. Taotlejate hulgas oli enim mittetulundussektorisse kuuluvaid organisatsioone. Kõige aktiivsemad taotluste esitajad on kolmandast sektorist, kes esitasid 68% kõigist taotlustest (2011.a. 64%, 2010. a 69,6%). Ettevõtjatelt pärines kokku 24% ( 2011.a 22%, 2010. a 22,2%) ning kohalikelt omavalitsusüksustelt 6%, (2011.a. 10%, 2010. a 8,2%) esitatud taotlustest.

Joonis 3. Esitatud projektitaotluste arv ja% juriidiliste isikute lõikes

10

Järgneva võrdluse põhjal (joonis 4) võib öelda, et kõige edukamateks taotlejateks osutusid 2012. aastal ettevõtjad. 39,7% OÜde poolt esitatud taotlustest said rahastatud. Järgnesid KOVid (37,5%) ja kolmanda sektori esindajad (25,7%). Samas oli konkurents kolmanda sektori taotluste osas kõige tihedam, esitati kokku 183 vs ettevõtluses 63 taotlust.

Joonis 4. Esitatud ja rahastatud projektide arv taotlejate lõikes

Joonis 5. Esitatud ja rahastatud toetussummade võrdlus taotlejate lõikes

11

3.3. Taotlemine Tartumaa valdade lõikes 2012 rahastati 73 taotlust summas 827 175 EUR, võrdluseks 2011 aastal rahastati kokku 122 projektitaotlust summas 1 243 974 EUR. Kuigi jagatud raha oli vähem, on taotlemise aktiivsus keskmiselt kasvanud 17,5%. Esitatud taoluste arv 2011 ja2012

Esitatud taoluste arv 2011 2012 Muutus %

Alatskivi vald 16 11 -31,3 Haaslava vald 3 13 333,3 Kallaste linn 12 9 -25,0 Kambja vald 12 10 -16,7 Konguta vald 6 14 133,3 Laeva vald 3 0 -100,0 Luunja vald 16 12 -25,0 Meeksi vald 5 6 20,0 Mäksa vald 8 13 62,5 Nõo vald 27 18 -33,3 Peipsiääre piirkond 3 5 66,7 Puhja vald 13 14 7,7 Tartu vald 42 50 19,0 Tähtvere vald 4 7 75,0 Vara vald 3 6 100,0 Võnnu vald 10 10 0,0 Ülenurme vald 8 25 212,5 TASi piirkond 26 32 23,1 KOKKU 217 255 17,5

12

Joonis 6. Esitatud ja rahastatud taotlused Tartumaa valdade lõikes

Joonis 7. Rahastatud taotlused valdade lõikes

13

Ülaltoodud joonistelt on näha, et kõige rohkem on projekte esitanud Tartu vald (50 tk) ja rahastuse saamisel asub ta kolmandal kohal. Kõige enam on raha saanud Ülenurme vald 130 305 EUR, esitatud taotlusi 25, rahastatud 9. Seega, on esitatud suuremahulisi projekte. Kambja vallast on esitatud 10 taotlust, millest 6 on rahastatud summas 95 782 EUR, samuti on tegemist suuremahuliste projektidega. Kokkuvõttes võib öelda, et 2012.a. taotlejate teadlikkus kasvas, kuna esitatud taotluste arv oli suurem kui varem ning seetõttu ka konkurents, eriti kogukondade meetmes oli väga tihe. Seega on selge, et kolmanda sektori organisatsioonid vajavad välist toetust kõige enam ning tuleb leida meetodid nende tegevuste jätkusuutlikuks muutmisel.

4. TASi edasine tegevus 2013 Aastal 2013 on planeeritd üks projektitaotluste hindamine. Seoses programmperioodi lõppemisega toimub täiendav taotlusvoor jääkide selgumisel. 2013 alustab TAS strateegia uuendamist. TASi arendus- ja koolitustegevused ning teavitus on jagatud sihtgruppide kaupa – noored, ettevõtjad, kogukonnad. TASi liikmetele, juhatusele ning tegevmeeskonnale toimuvad õppereisid, kaasamistegevused, koosolekud, koolitused. Sel aastal alustame suuremahulise koostööprojektiga “Elu kahe maailma piiril”. Koostöötegevuste osas jätkub osalemine LINC koostöövõrgustikus, Peipsimaa ja Lõuna-Eesti koostöö arendamine, Tartumaa Noortefondi toetamine.