tartu university vastuvotuvoldik
-
Upload
tartu-uelikool-university-of-tartu -
Category
Documents
-
view
257 -
download
7
description
Transcript of tartu university vastuvotuvoldik
BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE
PÄEVANE ÕPE
www.ut.ee/sisseastumine
VASTUVÕTT 2010
HEA SISSEASTUJA!
Tartu Ülikool on korraga nii rahvusülikool kui ka rahvusvaheline üli-
kool. Meie üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada kõigis oma õppe-
ja teadusvaldkondades rahvusvaheliselt tunnustatud tase. Samal ajal
kanname vastutust Eesti haritlaskonna järjekestvuse ning eesti keele
ja rahvusliku kultuurivara säilimise eest.
Ülikooli tugevuse määrab tema maine, mis põhineb kvaliteedil. Täna-
päevased õppemeetodid, professionaalsed õppejõud, koostöö teiste
kõrgkoolide ja ettevõtetega nii Eestis kui ka välismaal ning õpikeskkon-
na pidev arendamine – need on peamised märksõnad, millele Tartu
Ülikool õppetöö kvaliteedi kindlustamisel tugineb.
Tartu Ülikool oma erialade paljususega lubab üliõpilastel saada mitme-
külgset haridust. Käesolev teatmik annab Sulle põhjaliku ülevaate õppe-
kavadest ning vastuvõtutingimustest. Samavõrd oluline, kui on tutvuda
ülikooli sisseastumisnõuetega, on analüüsida oma tulevikuväljavaateid.
Ülikooli õppima asudes pead arvestama, et õige erialavalik on edukate
õpingute alustala, seepärast tutvu hoolega õppekavade eesmärkide ja
sisuga ning ülikooli teaduskondade ja kolledžite eripäraga.
Tartu Ülikool vajab ja ootab võimekaid, motiveeritud ja teadlikult
eriala valinud üliõpilasi, kes osaleksid aktiivselt ülikooli kui organisat-
siooni arendamises ning räägiksid kaasa ühiskonna arengu tähtsates
küsimustes.
Kohtumiseni ülikoolis!
Birute Klaas
Tartu Ülikooli õppeprorektor
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
TEAdlIk VAlIk
Enne kui otsustad, millise õppekava järgi Tartu Üli-
koolis õppida, mõtle rahulikult, mis just Sinule kõige
paremini sobib. Et Su valik oleks teadlikum, tasub vaeva
näha ja mõelda järgmistele sammudele. Kirjuta oma mõt-
ted välja, saad selgema pildi endast ja oma soovidest!
Analüüsi ennast, 9 millised on Sinu huvialad ja soovid,
võimed ja oskused, tugevused ja nõrkused. Iseenda
tundmine aitab paremini määratleda, milliseks võib
kujuneda Sinu edasine elu, sh tööelu, ning aitab seada
eesmärke, mille poole liikuma hakata.
Uuri 9 täpsemalt Tartu Ülikoolis õpetatavate eri-
alade sisu. Informatsiooni õppekavade kohta leiad
ülikooli sisseastumise kodulehelt:
www.ut.ee/sisseastumine.
Leia infot Sind huvitavate ametite ja kutsealade 9
kohta, mis õpitava erialaga seostuvad. Uuri ameti- ja
kutsealakirjeldusi: www.rajaleidja.ee. Räägi inimeste-
ga, kes Sulle huvipakkuvas valdkonnas töötavad! Uuri,
millised on Sind huvitava ameti või kutseala plussid ja
miinused ning millised teadmised ja oskused on selles
ametis vajalikud.
Uuri tööturu võimalusi, nõudeid ja tingimusi. 9
Keskendu valdkondadele, kus võiksid hiljem tööle asu-
da. Kasulikud lingid:
www.rajaleidja.ee, www.tootukassa.ee.
Seosta kogutud info iseendaga ja vali selle põhjal 9
teadlikult, millist eriala Tartu Ülikoolis õppi-
da.
Eriala valides teed tähtsa otsuse, mis mõjutab kogu elu:
Sinu suhteid, rahulolu iseenda ja maailmaga ning kogu
elustiili. Teadlik valik annab eesmärgi: sihi, mille poole
liikuda, toetab Sinu unistuste ja soovide täitumist ning
aitab paremini siseneda tööturule.
ÕpIngUd ülIkoolIS
Tartu Ülikoolis on võimalik kõrgharidus omandada kolmel astmel. Esimene aste on bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpe, teine aste on magistriõpe ning kõrgeim aste on doktoriõpe.
Bakalaureuseõppes süvendatakse üldhariduslikku baasi, omandatak-se eriala alusteadmised ja oskused valitud erialal töötamiseks ning edasiõppimiseks. 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetaja peab olema võimeline tööturul hakkama saama lihtsamate erialaste tööülesannete täitmisega, kuid kindlasti ei ole ta veel oma eriala spetsialist. Kuigi paljud bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad erialasel tööl, on nii kõrgkoolid kui tööandjad enamasti veendunud, et kvaliteetse spetsialistihariduse omandamiseks 3-aastasest bakalaureuseõppest ei piisa.
Otse kõrgkoolist kohe erialasele tööle siirdumiseks vajalike praktiliste oskuste ning vilumuste omandamiseks annab võimaluse rakendus-kõrgharidusõpe. Nii on rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatel ka ilma magistriõppes jätkamata võimalus leida tööd spetsialistina. Samas on neil ka õigus jätkata õpinguid magistriõppes.
2-aastane magistriõpe ongi ennekõike nn spetsialistikoolituse aeg, mil toimub erialane spetsialiseerumine, sügavamate teadmiste ja keeruka-mate oskuste omandamine ning spetsialistina tööleasumiseks vajalike võtmeoskuste täiendamine. Seega peaks ülikooli sisseastuja ennekõike arvestama õpingutega, mis vältavad vähemalt 3+2 aastat.
Magistriõpe annab ka võimaluse oma erialavaliku täpsustamiseks või soovi korral muutmiseks. Nimelt ei eeldata magistriõppesse sisseas-tujatelt sama õppekava bakalaureuseõppes lõpetamist. Nii on võimalik jätkata nt pärast majandusteaduse bakalaureuseõpet hoopis ajakirjandu-se magistrantuuris. Eeltingimuseks magistriõppesse astumisel on vaid teatud hulk eeldusaineid, mis peavad olema eelmises kõrgharidusastmes sooritatud. Reeglina jääb eeldusainete maht 36–60 EAP piiresse, mis on sooritatav ühe õppeaastaga.
Tartu Ülikooli klassiõpetajakoolitus ja arstiteaduskonna õpe toimuvad integreeritud õppekavade alusel. See tähendab, et eraldi bakalaureuse-õppe lõpetamise faasi ei ole ning 5- ja 6-aastased õpingud lõpevadki kohe magistrikraadi omandamisega.
4-aastane doktoriõpe ei ole mõeldud mitte ainult ülikooli akadeemilise järelkasvu, vaid ka avaliku ja erasektori tipp-spetsialistide koolitamiseks. Iseseisva uurimistöö kaudu on doktoriõppes võimalik omandada teadmised ja oskused, mis võimaldavad täita juhtimisülesandeid väga erinevates valdkondades.
Millist neist võimalustest valida – kas piirdudagi ainult kõrghariduse esimese astmega, läbida kõik astmed järjest või teha vahepeal õppimisse paus – see on iga inimese või-mete, võimaluste ja eesmärkide küsimus. Igal juhul kehtib aga põhimõte, et õppida ei ole kunagi liiga hilja.
USUTEADUSKOND 8
usuteadus
ÕIGUSTEADUSKOND 10
õigusteadus (õppetööga Tartus)
õigusteadus (õppetööga Tallinnas)
ARSTITEADUSKOND 12
arstiteadus
hambaarstiteadus
proviisor
FILOSOOFIATEADUSKOND 14
ajalugu
eesti ja soome-ugri keeleteadus
eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muukeelsetele)
filosoofia
inglise keel ja kirjandus
kirjandus ja kultuuriteadused
maalikunst
romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)
saksa keel ja kirjandus
semiootika ja kultuuriteooria
skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keel ja kirjandus)
vene ja slaavi filoloogia
KEHAKULTUURITEADUSKOND 18
füsioteraapia
kehaline kasvatus ja sport
LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND 20
arvutitehnika
bioloogia
füüsika
geenitehnoloogia
geograafia
geoloogia
keemia
keskkonnatehnoloogia
materjaliteadus
ökoloogia ning elustiku kaitse
MAJANDUSTEADUSKOND 24
majandusteadus
ettevõttemajandus (inglise keeles)
Õppekavad
MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND 26
informaatika
infotehnoloogia
matemaatika
matemaatiline statistika
SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND 28
ajakirjandus ja suhtekorraldus
eripedagoogika
haridusteadus (humanitaarained)
haridusteadus (loodusteaduslikud ained)
haridusteadus (reaalained)
klassiõpetaja
koolieelse lasteasutuse õpetaja
psühholoogia
riigiteadused
sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika
NARVA KOLLEDŽ 34
humanitaarained mitmekeelses koolis
koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene
õppekeele baasil)
klassiõpetaja vene õppekeelega koolis
noorsootöö
PÄRNU KOLLEDŽ 38
ettevõtlus ja projektijuhtimine
sotsiaaltöö korraldus
turismi- ja hotelliettevõtlus
TÜRI KOLLEDŽ 42
keskkonnakorraldus ja planeerimine
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA 44
huvijuht-loovtegevuse õpetaja
info- ja dokumendihaldus
jazzmuusika
kultuurikorraldus
pärimusmuusika
koolimuusika
raamatukogundus ja infokeskkonnad
rahvuslik tekstiil
tantsukunst
teatrikunsti visuaaltehnoloogia
Usuteaduskond
Usk on midagi sellist, mis on olemas iga inimese elus. Paljud eestlased
usuvad haridusse, teadusesse, kultuuri. Kirikus käivad vähesed.
Suured usundid ja usulised veendumused mõjutavad miljardite
inimeste elu meie planeedil. Mis on usk, mida tähendab uskuda, milline
on usundite ajalugu ja tänapäev – seda õpitakse usuteaduskonnas.
Religiooni tähtsus maailmas suureneb, üheks näiteks on islami
mõjuvõimu kasv. Eesti ja Euroopa Liit vajavad spetsialiste, kes mõis-
tavad religiooni sügavuti. Euroopas on huvitavaks uurimisteemaks
inimeste muutuv religioossus. Religioonist pärit võtteid kasutatakse
ka reklaamis, turunduses ja koolituses.
keda oodatakse õppima?Üliõpilastel vahet ei tehta – usutunnistust ei küsita, see võib ka
täiesti puududa. Usk on igaühe isiklik asi ja tolerantsus usuteaduse
õppimise oluline eeldus.
Bakalaureuseõppekava:usuteadus 9
Usuteaduse bakalaureuseõpe annab laiapõhjalise humanitaarteadusli-
ku hariduse. Teaduskonnas on esindatud kõik teoloogia klassikalised
distsipliinid, aga ka usundilugu, religioonipsühholoogia ja religiooni-
sotsioloogia. Juba bakalaureuseõppes on võimalik keskenduda Lähis-
Ida usundiloole, õppides põhjalikumalt tundma iidse Mesopotaamia
usundeid, islamit ja judaismi. Erilise populaarsuse on kogu ülikoolis
pälvinud loengukursused, milles käsitletakse muistset Peruu inkade
ja Mehhiko asteekide religiooni ning teaduse ja religiooni vahekorda
tänapäeva maailmas.
Need, kellele päevane õppevorm ei sobi, saavad teadmisi oman-
dada avatud ülikooli bakalaureuseõppes usuteaduse erialal ja magist-
riõppes religiooniantropoloogia erialal.
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata religiooniantropoloogia
ja usuteaduse (võimalik spetsialiseerida religioonipedagoogikale)
magistriõppekavadel.
8
Kontakt: www.us.ut.ee, [email protected]
Ülikooli 18-310, Tartu 50090, tel 737 5300
Võimalikud tulevased töökohadUsuteaduskonna lõpetajad töötavad sarnaselt teiste hu-
manitaaralade esindajatega ametites, kus on vajalikud
põhjalikud kultuuriteadmised. Paljud lõpetajad on valinud
eriala, kus tuleb kasuks meie teaduskonnas omandatud
esinemis- ja eneseväljendusoskus. Nii võib meie vilistlasi
kohata teletööl, raadioeetris, avalike suhete sfääris ja po-
liitikaareenil. Kuna usuteaduskonnas on võimalus õppida
mitmeid võõrkeeli (näiteks kreeka, heebrea, ladina, araa-
bia ja sumeri), siis töötavad paljud usuteadlased tõlkide,
tõlkijate ja keeletoimetajatena. Koolides jätkub tööd re-
ligiooniloo õpetajatele. Traditsiooniliselt valivad mitmed
lõpetajad vaimuliku kutse, töötades nii kogudustes kui ka
kaplanitena vanglates, politseis ja Eesti Kaitseväes, kus on
juba õpingute kõrvalt võimalus omandada ohvitseriauaste.
Meie kõige andekamad lõpetajad on seotud teaduslike
uurimisprojektidega nii Eestis kui ka välismaal, jätkates
õpinguid Euroopa ja Ameerika mainekates ülikoolides.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
usuteadus
kirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)
vabalt valitud riigieksam, v.a kirjand ja võõrkeel
(osakaal 33,333%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 77,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Õigusteaduskond
Õigusteaduskond on tegutsenud ja juriste koolitanud Tartu Ülikoo-
li loomisest alates 1632. aastast. Praegu paikneb õigusteaduskond
Tartus ja Tallinnas ning pakub teadusel põhinevat kõrgetasemelist
ja laiapõhjalist õigusharidust, mis avab karjäärivõimalused nii Eestis,
Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas. Siin töötavad oma eriala
rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistid. Õigusteaduskonna
õppetöö toimub rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavade alusel
kõigis akadeemilise õigushariduse astmetes (bakalaureuse-, magistri-
ja doktoriõppes) nii päevases kui ka avatud ülikooli õppes.
keda oodatakse õppima?Õigusteadust õppima asujatelt eeldatakse laia silmaringi, loogilist
mõtlemist, analüüsivõimet, võõrkeelte oskust ja järjekindlust.
Tule ja omanda kõrgtasemel juuraharidus
rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusülikoolis!
Bakalaureuseõppekavad:õigusteadus (õppetööga Tartus) 9
õigusteadus (õppetööga Tallinnas) 9
Kolmeaastase bakalaureuseõppe läbinu saab sotsiaalteaduse ba-
kalaureuse kraadi, mis võimaldab töötada õigusalaseid alusteadmisi
nõudvatel ametikohtadel, kus ei nõuta iseseisvate juriidiliste otsus-
tuste tegemist (riigiteenistujate abiteenistuskohtadel näiteks noorem-
ametnikena, aga ka erasektoris). Magistriastme eesmärk on anda
terviklik akadeemiline õigusharidus, alusteadmised, et jätkata õpinguid
doktoriõppes, ja kutseoskused, et töötada juristi kõrgkvalifikatsiooni
eeldavatel ametikohtadel (kohtunik, prokurör, notar, advokaat).
Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas pööratakse suurt tähelepanu
Euroopa Liidu õiguse probleemidele, mis tagab lõpetajatele arvesta-
tava taseme, et tulla toime Euroopa Liidu õigusruumis. Õigusteadus-
konna lõpetajaid on ametis Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste
Kohtus ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides.
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata õigusteaduse magistri-
õppekaval.
Kontakt: www.oi.ut.eeNäituse 20, Tartu 50409, tel 737 5390
Kaarli pst 3, Tallinn 10119, tel 627 1888
10
Õigusteaduskond Kontakt: www.oi.ut.eeNäituse 20, Tartu 50409, tel 737 5390
Kaarli pst 3, Tallinn 10119, tel 627 1888
Võimalikud tulevased töökohadAvalikus ja erasektoris, kohtutes, riigi- ja kohalikes omava-
litsustes, prokuratuuris, advokaadibüroodes, notariaadis,
politseiametis, fi rmades, pankades ja mujal.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
õigusteadus (õppetööga Tartus)
õigusteadus (õppetööga Tallinnas)
kirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)
ajalugu – riigieksam (osakaal 33,333%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 92,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0w
ww
.ut.
ee/s
isse
astu
min
e
Arstiteaduskond
Tartu Ülikooli arstiteaduskond koolitab Eestis ainsana arste, ham-
baarste ja proviisoreid. Arstiteaduskonna lõpetamise järel saadakse
lisaks haridusele ka vastav elukutse.
keda oodatakse õppima?Arstiteaduskonda astujalt eeldatakse peale sügava huvi valdkonna
vastu ka head suhtlemisoskust, pingetaluvust ja töötahet.
Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad:arstiteadus 9
hambaarstiteadus 9
proviisor 9
Hambaarsti- ja proviisoriõpingud kestavad viis aastat, arstiteaduse
õpingud kuus aastat. Kõik õppekava läbinud saavad magistritasemele
vastava hariduse. Õpe toimub kursusesüsteemis.
Edasiõppimise võimalusedKui arst tahab saada spetsialistiks – sisehaiguste arstiks, kirurgiks,
günekoloogiks, neurokirurgiks, traumatoloogiks jne – tuleb tal läbida
veel 3–5 aastat kestev praktiline õpe residentuuris Eesti parimates
haiglates. Hambaarstid ja proviisorid saavad tööle asuda kohe pärast
põhiõppe lõpetamist.
Neid üliõpilasi, kes tunnevad suuremat huvi teaduse vastu, ootab
teaduskond doktorantuuri, et teha tulevikus tööd meditsiiniteaduse
edendamise ning õpetamise vallas.
Võimalikud tulevased töökohad Töö leidmisega arstiteaduskonna lõpetajatel probleeme ei ole. Tra-
ditsiooniline töökoht pärast õpingute lõpetamist on Eesti meditsiini-
süsteemis: haiglad, perearstipraksised, hambaravikabinetid, apteegid,
teaduslaborid, ravimifirmad, aga ka näiteks sotsiaalministeerium jm.
Vajadus arstide järele suureneb pidevalt. Arstiteaduskonnast saadava
hariduse konkurentsivõimet näitab ka see, et paljud lõpetanud on
leidnud töö välismaal.
Valdav osa eesti arstkonnast ja proviisoritest on oma erialakoo-
lituse ja teaduskraadi saanud just Tartu Ülikoolist.
Kontakt: www.med.ut.ee, [email protected] 19, Tartu 50411, tel 737 5326
12
Arstiteaduskond Kontakt: www.med.ut.ee, [email protected] 19, Tartu 50411, tel 737 5326
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
arstiteadus
hambaarstiteadus
proviisor
kirjand – riigieksam (osakaal 20%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)
bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida kaks, kummagi osakaal 30%)
Vastuvõtt toimub PAREMUSJÄRJESTUSE alusel.
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Filosoofiateaduskond
Tartu Ülikooli ühes vanimas ja suurimas teaduskonnas, filosoofia-teaduskonnas, on parimad võimalused, et omandada haridus huma-nitaaraladel.
Bakalaureuseõppekavad:ajalugu 9eesti ja soome-ugri keeleteadus 9eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muu- 9
keelsetele)filosoofia 9inglise keel ja kirjandus 9kirjandus ja kultuuriteadused 9maalikunst 9romanistika (prantsuse keel ja kirjandus) 9saksa keel ja kirjandus 9semiootika ja kultuuriteooria 9skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keel ja kirjandus) 9vene ja slaavi filoloogia 9
Ajaloos võib spetsialiseeruda Eesti ajaloole, üldajaloole, uusima aja ajaloole, kunstiajaloole, arheoloogiale või arhiivindusele. Eesti ja soome-ugri keeleteaduses õpetatakse eesti keelt, arvutusling-vistikat, üldkeeleteadust ja foneetikat, eesti keelt ja kultuuri, soome keelt ja kultuuri, ungari keelt ja kultuuri, teisi soome-ugri keeli. Filosoofia erialal on võimalik spetsialiseeruda filosoofia ajaloole ning praktilisele, teoreetilisele või teadusfilosoofiale. Germaani, romaani ja slaavi filoloogia erialadest saab 2010. aastal asuda õppima inglise, saksa (saksa ja eesti keele baasil), prantsuse (prantsuse ja eesti keele baasil), norra (eesti keele baasil) ja vene keelt (võimalik spetsialiseeruda vene keelele, vene kirjandusele ja slaavi filoloogiale). Kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal keskendutakse eesti ja maailmakirjandusele, eesti ja võrdlevale rahvaluulele, etnoloogia-le ning teatriteadusele. Maalikunsti osakonnas õpetatakse peale maalimise ja kompositsiooni veel joonistamist, plastilist anatoomiat, arvutigraafikat, graafikat, skulptuuri ja fotograafiat.
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-pekavadel:ajalugu, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, anglistika, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis,
Kontakt: www.fl.ut.ee, [email protected] 3-225, Tartu 51003, tel 737 5341
14
Filosoofi ateaduskond
eesti ja soome-ugri keeleteadus, etnoloogia ja folkloris-tika, fi losoofi a, germanistika, kirjandus- ja teatriteadus, klassikaline fi loloogia, kunstiõpetuse õpetaja, maalikunst, romanistika, semiootika ja kultuuriteooria, semiootika (inglise keeles), skandinaavia keeled ja kultuurid, slavistika, tõlkeõpetus.
Võimalikud tulevased töökohad Meie vilistlasi on ametis teadlaste, õpetajate, poliitikute, diplomaatide, muuseumi- ja kirjastustöötajate, ajakirjanike, loometöötajate (kirjanike, kunstnike), tõlkide (Euroopa Liidu institutsioonide juures) ja juhtivtöötajatena mitmel alal.
Filosoofi ateaduskonna on lõpetanud suur osa Eesti poliitikutest ja ühiskonnategelastest, teiste seas Mart Laar, Edgar Savisaar, Ain Kaalep, Margit Sutrop, Doris Kareva, Jaan Kaplinski, Mihkel Mutt, Ellen Niit, Paul-Eerik Rummo, Peeter Allik, Silvi Vrait jpt.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad eksamid ja vastuvõtulävendid
ajalugukirjand – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)ajalugu – riigieksam (osakaal 50%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 86,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
eesti ja soome-ugri keeleteaduskirjand (eesti keeles) – riigieksam (osakaal 40%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 40%)vabalt valitud riigieksam, v.a kirjand ja võõrkeel (osakaal 20%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 74,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
eesti ja soome-ugri keeleteadus
(eesti keel ja kultuur muukeelsetele)kirjand – riigieksam (osakaal 25%)
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Kontakt: www.fl .ut.ee, fi [email protected] 3-225, Tartu 51003, tel 737 5341
eesti keel teise keelena* – riigieksam (osakaal 50%)vabalt valitud riigieksam (v.a kirjand ja eesti keel teise keelena) (osakaal 25%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
filosoofiakirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)ajalugu, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 33,333%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
inglise keel ja kirjanduskirjand – riigieksam (osakaal 25%)inglise keel – riigieksam (osakaal 75%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 90,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 80,0
kirjandus ja kultuuriteadusedkirjand – riigieksam (osakaal 50%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)ajalugu, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 25%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 77,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
maalikunstkirjand – riigieksam (osakaal 10%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 10%)sisseastumiseksam (osakaal 80%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)kirjand – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)sisseastumiseksam (osakaal 50%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 82,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
16
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
saksa keel ja kirjanduskirjand – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel* – riigieksam (osakaal 80%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 70,0
semiootika ja kultuuriteooriakirjand – riigieksam (osakaal 50%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 50%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
skandinaavia keeled ja kultuurid
(norra keel ja kirjandus)kirjand – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 75%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 90,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 80,0
vene ja slaavi fi loloogiakirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel (inglise, saksa või prantsuse keel) – riigieksam (osakaal 33,333%)vene keel võõrkeelena*, eesti keel teise keelena* – riigieksamid (valida üks, osakaal 33,333%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 72,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
* riigieksami tulemust on võimalik asendada (täpsem info www.ut.ee/sisseastumine).
Kehakultuuriteaduskond
Elu on liikumises. Kehakultuuriteaduskonnas õpitakse, kuidas aidata
inimestel olla tervem ja edukam. Füsioteraapia erialal tegeletakse
sellega, kuidas kehaliste harjutuste, füüsikalise ravi meetodite ja
massaažiga ennetada ja taastada haigusest või traumast häiritud or-
ganismi talitlus. Kehalise kasvatuse ja spordi erialal õpetatakse
ja õpitakse võimetekohaseid kehalisi harjutusi, et inimestel tekiks
ja säiliks liikumisharjumus lapseeast kõrge vanuseni.
Tartu Ülikool on ainus õppeasutus Eestis, kus liikumis- ja spor-
diteadustel põhinevat kõrgharidust antakse nii bakalaureuse-, ma-
gistri- kui ka doktoriastmel.
keda oodatakse õppima?Kehakultuuriteaduskond on parim valik edasiõppimiseks noortele,
kes soovivad saada nõutud spetsialistiks füsioteraapias või teostada
end treeneri, kehalise kasvatuse õpetaja või spordijuhina.
Bakalaureuseõppekavad:füsioteraapia 9
kehaline kasvatus ja sport 9
Füsioteraapia erialal õpitakse tundma inimese organismi ehitust ja
talitlust. Samuti uuritakse kehalist koormust ja teiste tervise hoidmi-
se, parandamise ja tugevdamise füsioteraapiameetodite kasutamist.
Akadeemiline ja kliiniline õpe on omavahel tihedalt seotud ning õpe-
tamisse on kaasatud ka tegevfüsioterapeute.
Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava käsitleb lisaks organismi
ehitusele ja talitlusele kehalise kasvatuse ja sporditreeningu me-
toodikat.
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-
pekavadel:
füsioteraapia, kehaline kasvatus ja sport.
Võimalikud tulevased töökohad Füsioteraapia eriala lõpetanud leiavad rakendust füsioterapeutidena
raviasutustes, tervisekeskustes, spordiklubides ja mujal. Kehalise
kasvatuse ja spordi spetsialistid saavad tööd treenerite ja spordi-
juhtidena, magistriõpingute järel ka õpetajatena.
Kontakt: www.kk.ut.ee, [email protected] 5-205, Tartu 51014, tel 737 5361
18
Kehakultuuriteaduskond Kontakt: www.kk.ut.ee, [email protected] 5-205, Tartu 51014, tel 737 5361
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Ülikoolist saadud mitmekülgne akadeemiline haridus ja
hea praktiline ettevalmistus on võimaldanud paljudel
lõpetajatel leida tööd ka eri valdkondades eri tasandite
juhtidena. Kehakultuuriteaduskonna lõpetajate hulka kuu-
luvad näiteks Lauri Rannama, Mati Alaver, Aavo Põhjala,
Tarmo Rüütli, Harry Lemberg, Mehis Viru, Inga Neissaar,
Kristjan Kais, Toomas Kandimaa ja Peep Päll.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad eksamid ja vastuvõtulävendid
füsioteraapia
kirjand – riigieksam (osakaal 25%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)
bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida üks, osakaal 50%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 87,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 80,0
kehaline kasvatus ja sport
kirjand – riigieksam (osakaal 20%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)
bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida üks, osakaal 20%)
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond pakub suurimat loodusteaduslike
erialade valikut Eestis. Tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja kõi-
ge paremini saavad seal hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad
uute tehnoloogiatega seonduvat. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
asub loodus- ja täppisteaduste kokkupuutealal, mis kajastub erialade
pikas loetelus. Igapäevane auditoorne õppetöö teaduskonnas on
tihedalt põimunud praktiliste uuringute ja välitöödega.
keda oodatakse õppima?Loodus- ja tehnoloogiateaduskond ootab õppima noori, kellel on huvi
uute teadmiste vastu, kes ei suuda rahulikult kuulata, kui räägitakse
rumalusi ning kellele meeldib katsetada ja nuputada. Täppisteadustele
omaselt peavad nad suutma loogiliselt mõelda ja fakte ise kontrollida.
Eeldame ka loodusearmastust ja huvi inimese ning looduse suhete
tundmaõppimise vastu. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond pakub
võimalust tulevikuühiskonnas edukalt toime tulla.
Bakalaureuseõppekavad:arvutitehnika 9
bioloogia 9
füüsika 9
geenitehnoloogia 9
geograafia 9
geoloogia 9
keemia 9
keskkonnatehnoloogia 9
materjaliteadus 9
ökoloogia ning elustiku kaitse 9
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-
pekavadel:
arvutitehnika, bioloogia, biomeditsiin, füüsika, geenitehnoloogia,
geograafia, geoloogia, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, keemia,
keskkonnatehnoloogia, kultuuriväärtuste säilitamine, materjaliteadus,
rakenduslik mõõteteadus (inglise keeles), ökoloogia ning elustiku
kaitse.
Kontakt: www.lote.ut.ee, [email protected] 46–208, Tartu 51014, tel 737 5820
20
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Võimalikud tulevased töökohad Arvutiinsenerid leiavad tööd kõrgtehnoloogiat arenda-
vates, kasutavates või vahendavates ettevõtetes, näiteks
arvuti- ja telekommunikatsioonifi rmades, samuti prog-
rammeerimisega tegelevates ettevõtetes.
Biolooge vajavad teadusasutused, looduskaitsealad,
ökoloogilised ekspertrühmad, keskkonnakaitsega seotud
asutused ja meditsiinilaborid. Füüsikud leiavad endale
töökoha Eesti ja välismaa ülikoolides, teadusinstituutides
ja innovaatilistes fi rmades. Väga suur on näiteks vajadus
mõõtmis- või meditsiinitehnoloogia spetsialistide järe-
le. Geenitehnoloogid leiavad tööd nii teadus-, me-
ditsiini-, biotehnoloogia- ja veterinaarialaborites kui ka
tootmisettevõtetes. Geograafi d töötavad kartograafi a
alal riiklikes ja erafi rmades, hüdroloogia, meteoroloogia,
klimatoloogia ning keskkonnakaitse vallas, planeerijate ja
geoinfosüsteemide spetsialistidena omavalitsustes ja turis-
miettevõtetes. Geolooge vajatakse peale teadusasutuste
riigi- ja omavalitsusasutustes ning geoloogiliste raken-
dustöödega tegelevates ettevõtetes. Keemia õppekava
lõpetajad asuvad tihti tööle Eesti ja välismaa ülikoolides
ja teadusasutustes, mitmesugustes laboratooriumites,
innovaatilistes ettevõtetes. Keskkonnatehnolooge
vajatakse keskkonnaprobleemidega tegelevatesse uuri-
misasutustesse, projekteerimisfi rmadesse või tööstus-
ettevõtete ja omavalitsuste keskkonnaosakondadesse.
Materjaliteaduse lõpetanute töökohtadeks on fi rmad,
mis toodavad, kasutavad või vahendavad kõrgtehnoloogilisi
materjale, samuti ka materjaliuuringute ning vastava eks-
pertiisiga tegelevad laborid ettevõtetes, teadusasutustes
ja riigiametites. Ökoloogia ning elustiku kaitse eriala
lõpetajad leiavad rakendust teaduslikes uurimisasutustes
ja looduskaitsesüsteemis.
Vajadus meie lõpetajate järele on suurenenud kooli-
des, kus suur hulk füüsika-, keemia- ja bioloogia- ja
geograafi aõpetajate kohti on täitmata.
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Kontakt: www.lote.ut.ee, [email protected] 46–208, Tartu 51014, tel 737 5820
Meie teaduskonna vilistlasi võib leida teisteltki ühiskonnaelu välja-
paistvatelt kohtadelt, tuntumad neist on Andrus Ansip, Jaak Aaviksoo,
Andres Tarand, Marko Pomerants, Hardo Aasmäe, Jürgen Ligi, Tõnu
Õnnepalu, Priit Pärn, Rein Maran, Liia Hänni, Riivo Sinijärv, Juhan
Kolk ja Urmas Past.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
bioloogia
geenitehnoloogia
kirjand – riigieksam (osakaal 15%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 15%)
bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida kaks, kummagi osakaal 35%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 79,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
geograafia
ökoloogia ning elustiku kaitse
kirjand – riigieksam (osakaal 15%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 15%)
bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida kaks, kummagi osakaal 35%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 77,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
geoloogia
keskkonnatehnoloogia
kirjand – riigieksam (osakaal 15%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 15%)
bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida kaks, kummagi osakaal 35%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
arvutitehnika
füüsika
keemia
materjaliteadus
kirjand – riigieksam (osakaal 25%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)
bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida üks, osakaal 50%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
Loodus- ja tehnoloogiateaduskonda võetakse vastuvõ-
tutingimusi arvestamata vastu gümnaasiumi üleriigiliste
loodus- ja täppisteaduslike aineolümpiaadide (bioloogia,
geograafi a, keemia, füüsika, matemaatika, informaatika)
lõppvoorust osa võtnud üliõpilaskandidaadid ning güm-
naasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskan-
didaadid (v.a geenitehnoloogia õppekavale).
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Majandusteaduskond
Majanduseluga puutub igaüks kokku päevast päeva. Kõik me oleme tarbijad, enamik meist töövõtjad ning paljud meist majandusprotses-side korraldajad ettevõtte või rahvamajanduse tasandil. Viimasena mainitud rollide edukaks täitmiseks loob eelduse süstemaatiline majandusharidus, mida Tartu Ülikool majandusteaduskonnas paku-takse bakalaureuse- magistri- ja doktoriõppes. Bakalaureuseõppes omandatakse alusteadmised majanduse toimimise seaduspäradest ja nende rakendusvõimalustest tegelikes majandusprotsessides. Tähtsal kohal on analüüsi- ja kommunikatsioonioskuste arendamine. Baka-laureuseõppe lõpetanud on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi kasutama edasistes õpingutes ning praktilises tegutsemises majanduse eri sektorites.
keda oodatakse õppima?Tahaksime, et tudengikandidaadid teadvustaksid endale – nad tulevad õppima ülikooli ja just Tartu Ülikooli. Ja nii nagu kõikides teistes tea-duskondades, tähendab see ka majandusteaduskonnas teaduspõhist haridust, kus pole kohta mõttelaiskusele ega kitsale praktitsismile. Ülikoolihariduse teeb väärtuslikuks just tugev teoreetiline baas, mis annab põhja komplekssele ja süsteemsele mõttelaadile.
Bakalaureuseõppekava:majandusteadus 9ettevõttemajandus (inglise keeles) 9
Majandusteaduse õppekavas on integreeritud majandusteaduses traditsiooniliselt eristatavad ettevõttemajanduse ja rahvamajanduse õppesuunad. Valides sobiva mooduli, on õppijatel võimalik saada asjatundjaks soovitud valdkonnas. Ettevõttemajanduse õppekavas on põhirõhk suunatud ettevõttes toimuvate protsesside mõistmiseks ja nende suunamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas töötavad õppejõud on eelkõige tugevad teoreetikud. Samas ei ole me kaotanud sidet ma-janduspraktikaga, mis eelkõige väljendub õppejõudude osalemises mitmete ettevõtete ja asutuste nõukogudes. Meil õpetavad nii Eesti riikliku teaduspreemia laureaadid, noored energilised teadurid kui ka kogenud praktikud. Majandusteaduskonnal on ainsa teaduskon-nana Tartu Ülikoolis oma vilistlasühing Hermes, mis seob lõpetanuid tänaste üliõpilastega.
Kontakt: www.mtk.ut.ee, [email protected] mnt 4-A315, Tartu 51009, tel 737 6310
24
Majandusteaduskond Kontakt: www.mtk.ut.ee, [email protected] mnt 4-A315, Tartu 51009, tel 737 6310
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata majandustea-duse magistriõppekaval.
Võimalikud tulevased töökohad Õppimine majandusteaduskonnas peaks andma inimesele eelkõige majandusliku mõttelaadi ja oskuse majanduslikult mõeldes toimida. Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas pakutav haridus on Eesti tööjõuturul hinnas, sest selle kvaliteedis ollakse kindlad. Majandusteaduskonna lõpe-taja ei pea ilmtingimata hakkama tööle palgatöötajana: omandatud teadmised võimaldavad võtta riske ja alustada oma ettevõttega, olles ise endale tööandjaks. Paljud meie teaduskonna tudengid on seda edukalt tõestanud.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
majandusteaduskirjand – riigieksam (osakaal 30%)füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 40%)ajalugu, geograafi a, võõrkeel, ühiskonnaõpetus – riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 82,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
ettevõttemajandus (inglise keeles)matemaatika – riigieksam (osakaal 75%)motivatsioonikiri (osakaal 25%)riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0Nõutud on inglise keele oskus (täpsem info www.ut.ee/sisseastumine).
matemaatika – riigieksam (osakaal 75%)motivatsioonikiri (osakaal 25%)riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0Nõutud on inglise keele oskus (täpsem info www.ut.ee/sisseastumine).
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Matemaatika-informaatikateaduskond
Matemaatika-informaatikateaduskonnas saab väga hea hariduse kolmel
täppisteaduslikul erialal: matemaatikas, matemaatilises statistikas ja
arvutiteaduses.
keda oodatakse õppima?Matemaatika-informaatikateaduskonda oodatakse õppima kõiki, kes
ei karda matemaatikat ja kel on huvi arvutite vastu.
Bakalaureuseõppekavad:informaatika 9
infotehnoloogia 9
Nii informaatika kui ka infotehnoloogia annavad põhiteadmised
arvutite riist- ja tarkvarast ning infotöötluse tänapäevastest meeto-
ditest. Sealjuures on infotehnoloogia rakenduslikuma suunitlusega,
valmistades lõpetaja ette praktiliseks tööks IKT-valdkonnas. Informaa-
tika on aga teoreetilisem, võimaldades magistriõppes spetsialiseeruda
ka teoreetilisemat põhja nõudvatele erialadele, nagu krüptograafia,
programmeerimiskeeled, bioinformaatika jm. Matemaatika baka-
laureuseõpe on esimene etapp akadeemilise matemaatilise hariduse
omandamisel, enamasti jätkab selle lõpetaja õpinguid magistritasemel
matemaatika või matemaatikaõpetaja erialal. Matemaatilise sta-
tistika erialal õpitakse matemaatika rakendamist juhuslike nähtuste
juures.
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-
pekavadel:
finants- ja kindlustusmatemaatika (2. aasta inglise keeles), informaati-
ka, informaatikaõpetaja, infotehnoloogia, matemaatika, matemaatika-
õpetaja, matemaatiline statistika, tarkvaratehnika (inglise keeles).
Võimalikud tulevased töökohadTeaduskonna lõpetanud on tööturul väga hinnatud spetsialistid. Peale
õpetajaameti leiavad lõpetajad rakendust õppejõududena kõrgkooli-
des, spetsialistidena teadus- ja riigiasutustes, ettevõtetes, analüüti-
kutena pankades, kindlustusseltsides ning Statistikaametis.
Kontakt: www.math.ut.ee, [email protected] 2-210, Tartu 50409, tel 737 5860
matemaatika 9
matemaatiline statistika 9
26
Matemaatika-informaatikateaduskond Kontakt: www.math.ut.ee, [email protected] 2-210, Tartu 50409, tel 737 5860
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
informaatika
infotehnoloogia
matemaatika*
kirjand – riigieksam (osakaal 25%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)
matemaatika – riigieksam (osakaal 50%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
* Vastuvõtutingimusi arvestamata võetakse vastu
gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üli-
õpilaskandidaadid.
matemaatiline statistika
kirjand – riigieksam (osakaal 25%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)
matemaatika – riigieksam (osakaal 50%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 76,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
Matemaatika-informaatikateaduskonda võetakse vastu-
võtutingimusi arvestamata vastu gümnaasiumi üleriigiliste
loodus- ja täppisteaduslike aineolümpiaadide (bioloogia,
geograafi a, keemia, füüsika, matemaatika, informaatika)
lõppvoorust osa võtnud üliõpilaskandidaadid.
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond on moodustatud endiste
sotsiaalteaduskonna ja haridusteaduskonna ühendamisel. Uus teadus-
kond pakub suurimat sotsiaalteaduslike erialade valikut Eestis. See on
teaduskond, mis on avatud maailmale ja juhindub rahvusvahelistest
standarditest.
„Sotsiaalteadlased tõlgivad maailma,“ ütleb Marju Lauristin, „hüppest
innovaatilisse keskkonda ei tule enne midagi välja, kui saadakse aru, et
väärtuse loojaks pole masin, vaid inimene oma teadmiste, sotsiaalse ja
kultuurilise kapitaliga.“
Õpetajakutse on üks nendest ametitest, millel on suur osa ühiskonda
puudutavate teadmiste vahendamisel, muutuste elluviimisel homses
maailmas. Õpetajaks õppides toetab Sinu püüdlusi üliõpilasühendus
Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK, vt nohk.wordpress.com).
keda oodatakse õppima?Ootame kõiki, kes tunnevad laiemat huvi ühiskondlike probleemide vastu
ning tahavad ühiskonna arengus ja otsustusprotsessides kaasa rääkida.
Oodatud on inimesed, kes soovivad maailma muuta ja sotsiaalkriitilistel
teemadel sõna võtta.
Bakalaureuseõppekavad:ajakirjandus ja suhtekorraldus 9
eripedagoogika 9
haridusteadus (humanitaarained) 9
haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 9
haridusteadus (reaalained) 9
koolieelse lasteasutuse õpetaja 9
psühholoogia 9
riigiteadused 9
sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 9
Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava:klassiõpetaja 9
Kontakt: www.so.ut.ee, [email protected],www.ht.ut.ee, [email protected]
Tiigi 78-116/117, Tartu 50410, tel 737 5957Salme 1a, Tartu 50103, tel 737 6440
28
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kontakt: www.so.ut.ee, [email protected],www.ht.ut.ee, [email protected]
Tiigi 78-116/117, Tartu 50410, tel 737 5957Salme 1a, Tartu 50103, tel 737 6440
Ajakirjanduse ja suhtekorralduse õppekava annab
laiapõhjalise sotsiaalteadusliku ja kommunikatsioonialase
hariduse. Keskendutakse kas ajakirjandusele või suhtekor-
raldusele. Psühholoogia õppekava pakub mitmekülgseid
teadmisi tänapäevase psühholoogiateaduse teooria ja mee-
todite, psühholoogia eriharude ja kasutusvaldkondade kohta.
Riigiteaduse õpingutes spetsialiseerutakse avaliku halduse,
võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete erialale. Sotsio-
loogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava annab
nii üldteadmisi ühiskonnast kui ka oskusi koguda ja analüüsida
sotsiaalteaduslikke andmeid ning seostada saadud tulemusi
tegeliku eluga. Keskendutakse sotsioloogia või sotsiaaltöö
ja sotsiaalpoliitika suunale.
Eripedagoogika õppekava on mitmekülgne õppekava,
milles on tasakaalus meditsiin, pedagoogika, psühholoogia
ja fi loloogia. Üliõpilane saab tervikpildi lapse kasvamisest ja
kõrvalekalletest tema arengus, oskused töötada eri vanuses
ja mitmesuguste probleemidega inimestega. Magistriõpin-
gute käigus saadakse ettevalmistus tööks kas õpiraskuste
pedagoogi või logopeedina. Haridusteaduste õppeka-
vad annavad väga hea ainealase ettevalmistuse, ka esmased
teadmised pedagoogikast ja psühholoogiast ning võimaluse
proovida õpetajaametit tutvumispraktika raames juba ba-
kalaureuseõppes.
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Need, kes lõpetavad magistriõppes põhikooli mitme aine õpetaja eriala,
saavad töötada põhikooli astmes vastavalt oma valikule kas humani-
taar- (ajalugu ja kodanikuõpetus, eesti keel ja kirjandus, inglise keel,
prantsuse keel, saksa keel, vene keel võõrkeelena ja kirjandus, inimese-
õpetus), loodus- (bioloogia, füüsika, geograafia, keemia) või reaalainete
(informaatika, matemaatika, füüsika) õpetajana. Samuti on võimalik
omandada teadmised ning oskused, et töötada sotsiaalpedagoogina.
Koolieelse lasteasutuse õpetajad saavad teadmised ja oskused, et
töötada õpetajana lasteaedades, lasteakodudes ja teistes lasteasutus-
tes. Õpitakse nii üldteoreetilisi kui ka praktilisi aineid, mis on vajalikud
laste arendamisel, lastevanematega suhtlemisel ja teiste spetsialistidega
koos töötamisel. Klassiõpetajad saavad mitmekülgsed üldhariduslikud
teadmised ja praktilised oskused, et õpetada peaaegu kõiki õppeaineid
1.–6. klassini. Lisaeriala anab süvendatud teadmised kas ühe võõrkeele
või kunsti- ja käsitööõpetuse õpetamiseks. Eesti viipekeele tõlgi eriala
annab eesti viipekeele ja tõlketeoreetilised oskused, mis võimaldavad
töötada olme- või õpingutõlgina. Viipekeele tõlk on spetsialist, kelle töö
põhieesmärk on kahe keele ja kahe kultuuri vahendamine, kusjuures
üheks töökeeleks on viipekeel (2010. õa vastuvõttu ei toimu).
Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõppe-
kavadel:
ajakirjandus, Balti õpingud (inglise keeles), eripedagoogika, kasvatus-
teadused, kommunikatsioonijuhtimine, põhikooli mitme aine õpetaja,
psühholoogia, rahvusvahelised suhted, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sot-
siaalpoliitika, võrdlev poliitika.
Võimalikud tulevased töökohadAjakirjanduse ja suhtekorralduse eriala lõpetanud töötavad reporteri,
pressiesindaja, suhtekorraldaja, meedianõunikuna jms. Lõpetanute hulgas
on poliitikuid, kirjanikke, ettevõtjaid, riigiametnikke ja teadlasi. Psüh-
holoogia eriala lõpetanud leiavad töökoha eelkõige valdkondades, kus
on tegemist inimsuhete korraldamise, inimeste valiku ja nõustamisega.
Riigiteaduste vilistlased töötavad nii avalikus, era- kui ka kolmandas
sektoris. Sotsioloogia või sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala lõpetanute
töökohad on uuringufirmades, riigiametites, omavalitsustes ja kolmandas
sektoris ning ametiks näiteks analüütik, teadlane, uuringufirma juht,
ärijuht, riigikogu liige, suursaadik või linnapea.
30
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Pärast bakalaureuseõpinguid on kohe võimalik tööle asuda
koolieelse lasteasutuse õpetajana. Magistriõpingute läbimi-
ne annab õiguse töötada üldhariduskooli õpetaja ning sot-
siaalpedagoogina. Magistrikraadiga eripedagoog leiab tööd
erivajadustega laste või täiskasvanute õpetaja, kasvataja või
nõustajana. Logopeed töötab kõigis vanuses klientidega nii
haridus-, sotsiaal- kui ka meditsiiniasutustes.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad eksamid ja vastuvõtulävendid
ajakirjandus ja suhtekorraldus
kirjand – riigieksam (osakaal 15%)
võõrkeel, matemaatika, ühiskonnaõpetus – riigieksamid
(valida üks, osakaal 15%)
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 30%)
akadeemiline test* – sisseastumiseksam (osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
*Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada SAT-
testi tulemusega.
eripedagoogika
kirjand – riigieksam (osakaal 60%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
haridusteadus (humanitaarained)
kirjand – riigieksam (osakaal 60%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 82,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
haridusteadus (loodusteaduslikud ained)
kirjand – riigieksam (osakaal 20%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)
bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida üks, osakaal 60%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
haridusteadus (reaalained)
kirjand – riigieksam (osakaal 20%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)
bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid
(valida üks, osakaal 60%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
klassiõpetaja
koolieelse lasteasutuse õpetaja
kirjand – riigieksam (osakaal 30%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)
kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam (osakaal 50%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
32
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
riigiteadused
kirjand – riigieksam (osakaal 20%)
ühiskonnaõpetus – riigieksam (osakaal 20%)
võõrkeel, matemaatika – riigieksamid (valida üks,
osakaal 20%)
akadeemiline test* – sisseastumiseksam (osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
*Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada SAT-
testi tulemusega.
sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika
kirjand – riigieksam (osakaal 15%)
võõrkeel, matemaatika, ühiskonnaõpetus – riigieksamid
(valida üks, osakaal 15%)
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 30%)
akadeemiline test* – sisseastumiseksam (osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
*Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada SAT-
testi tulemusega.
Narva kolledž
Tartu Ülikooli Narva Kolledž on kümne tegevusaastaga kasvanud Ida-
Virumaa sotsiaal- ja humanitaarhariduse keskuseks. Narva kolledži
kompetentsus peitub akadeemilises mitmekeelses õpetajakoolituses.
Lisaks pakub kolledž rakenduskõrgharidust tulevastele noorsootööta-
jatele. Kolledžis õppivad üliõpilased saavad teaduspõhise akadeemilise
hariduse ning laiapõhjalise ja interdistsiplinaarse teadmistepagasi.
Praegu omandab kolledžis akadeemilist või rakenduslikku kõrghari-
dust ligi 700 üliõpilast.
keda oodatakse õppima? Ootame uudishimulikke ja aktiivseid noori, kes tahaksid saada aka-
deemilise kõrghariduse, kellel on huvi õpetajakoolituse vastu ja kes
tahaks süvitsi õppida keeli või on huvitatud noorsootööst. Tartu
Ülikooli Narva Kolledžil on üliõpilasvahetuste programmide alusel
sõlmitud lepingud Austria, Bulgaaria, Poola, Saksamaa, Soome ja
Inglismaa ülikoolidega. Samuti on Narva kolledžil pikaajalised side-
med Venemaa ülikoolidega: A. I. Herzeni nimelise Venemaa Riikliku
Pedagoogilise Ülikooli ja Pihkva Riikliku Pedagoogilise Instituudiga.
Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teevad õppetööd kvalifitseeritud
õppejõud, sh välisõppejõud Saksamaalt, Soomest, Venemaalt ja Tartu
Ülikooli teistest teaduskondadest.
Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppekeskkonna kujundamisel on
arvesse võetud kolledži üliõpilaste soove. Kolledžil on kaks kor-
ralikku arvutiklassi, suurim ja mugavaim raamatukogu väljaspool
Tallinna ja Tartut, videokonverentsikeskus, kohvik, ühiselamu ning
väga aktiivne üliõpilaselu.
2009. aastal algab Narva kolledži uue, põneva arhitektuuriga
õppehoone ehitus. Seega 2011. aastal algab õppetöö juba uues hoo-
nes!
Bakalaureuseõppekavad:humanitaarained mitmekeelses koolis 9
koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil) 9
Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava:klassiõpetaja vene õppekeelega koolis 9
Rakenduskõrghariduse õppekava:noorsootöö 9
Kontakt: www.narva.ut.ee, [email protected] 14, Narva 20304, tel 356 0608
34
Narva kolledž Kontakt: www.narva.ut.ee, [email protected] 14, Narva 20304, tel 356 0608
Õpetajakoolituse õppekavadel saab kolledžis omandada
ka magistrikraadi.
Humanitaarained mitmekeelses koolis on õppekava,
mille raames valmistatakse ette spetsialiste, kes valdavad
vähemalt kolme keelt (eesti, inglise, vene) ning kellel on
võimalus õppida ka teisi võõrkeeli. Õppeaja kestel oman-
datakse teadmisi põhierialal (eesti või inglise keel) ning
teisel erialal (eesti keel teise keelena (1.–9. klass); inglise
keel (1.–9. klass), ajalugu ja ühiskonnaõpetus (5.–9. klass),
vene keel võõrkeelena (1.–9. klass), loodusõpetus ja ini-
meseõpetus eesti keele baasil (4.–6. klass), inimeseõpetus
(4.–12. klass), keelekümblus (1.–4.klass), sotsiaalpeda-
goog). Õppekava lõpetanul on võimalus jätkata õpinguid
kolledži magistriõppes põhiaineks valitud erialal või teistel
sarnastel erialadel ning omandada õpetajakutse.w
ww
.ut.
ee/s
isse
astu
min
e
Koolieelse lasteasutuse õpetaja on ainus õppekava Eestis, mis
valmistab ette koolieelse lasteasutuse õpetajat tööks nii vene kui ka
mitmekeelses lasteaias. Bakalaureuseõpingute lõpetamise järel võivad
vilistlased töötada koolieelses lasteasutuses põhi- või lisaerialal (eesti
keele kui teise keele või inglise keele kui võõrkeele õpetaja alusast-
mes, lapsevanemate nõustaja kasvatusküsimustes, keelekümblusõpe-
taja koolieelses lasteasutuses). Kolledži magistriõppes valmistatakse
ette mitmekülgsete teadmiste- ja oskustega koolieelse lasteasutuse
õpetajaid, kes on võimelised koolieelset lasteasutust juhtima.
Klassiõpetaja on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeri-
tud õppekava, mis võimaldab saada magistrikraadi 5 aasta jooksul,
Õppekava valmistab ette õpetajaid, kes võivad töötada koolides
klassiõpetaja erialal (õpetada enamikke aineid 1.–6. klassile) ja li-
saerialal (keelekümblusõpetaja, sotsiaalpedagoog, eesti või inglise
keele õpetaja I ja II kooliastmes).
Noorsootöö on rakenduskõrghariduse õppekava, mis valmistab
ette noorsootöötajaid ning annab üldised teadmised ja praktilised
kogemused noorsootöö, sotsiaalpegagoogika ja kohaliku omava-
litsuse korralduse valdkonnast, samuti spetsialiseerimise erinoor-
sootööle.
Edasiõppimise võimalusedKolledžis on võimalik jätkata õpinguid järgmistel magistriõppeka-
vadel:
humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis, koolieelse lasteasu-
tuse õpetaja (vene õppekeele baasil)
Võimalikud tulevased töökohad Enamik lõpetajaid töötab õpitud erialal haridusasutustes. Rakendust
on leitud ka projektijuhtide, tõlkide ning erinevate valla- või linna-
valitsuse ametnikena ning riigiametites. Paljud kolledži lõpetajad on
asunud tööle eraettevõtetesse või kolmandasse sektorisse.
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad eksamid ja vastuvõtulävendid
humanitaarained mitmekeelses koolis
sisseastumiseksam – osakaal 70%
kirjand (eesti keeles), eesti keel teise keelena*, võõrkeel –
36
riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
* võimalik asendada eesti keele tasemeeksami
tulemusega (vähemalt C1 tase).
koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene
õppekeele baasil)
klassiõpetaja vene õppekeelega koolis
kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam
(osakaal 70%)
kirjand (eesti keeles), eesti keel teise keelena* –
riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
* võimalik asendada eesti keele tasemeeksami
tulemusega (vähemalt C1 tase).
noorsootöö
kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam
(osakaal 70%)
lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 30%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
Narva kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvesta-
mata vastu üliõpilaskandidaat, kes:
(1) on tulnud 12. klassi õpilasena üleriigilise olümpaadi
(eesti keel võõrkeelena, emakeel (eesti keel emakeele-
na) või inglise keel) piirkonnavooru (Ida-Virumaa) kolme
parima hulka;
(2) on tulnud 12. klassi õpilasena TÜ Narva Kolledži
olümpiaadi (eesti keel võõrkeelena või inglise keel) kol-
me parima hulka;
(3) on lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga.
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Pärnu kolledž
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžil täitus 2009. aastal kolmeteistkümnes
tegevusaasta. Tegemist on Tartu Ülikooli vanima kolledžiga. Prae-
gu õpib Pärnu kolledžis koos avatud ülikooli õppe üliõpilastega ligi
1000 üliõpilast. Tudengielu on Pärnu kolledžis aktiivne ja rikastab
ülikooliaega paljude omanäoliste, sh ka juba traditsiooniks kujunenud
üritustega nagu rebastepidu, jõulukarneval, tudengite talvepäevad
jne. Kolledžis tegutsevad spordiringid, tudengiteater, rahvatantsu-
ring, ülemaailmne üliõpilasorganisatsioon AIESEC ning loomulikult
ka üliõpilasesindus, mis on üliõpilaste huve ja õigusi esindav organ.
Üliõpilastel on vajaduse korral võimalik saada ühiselamukoht.
keda oodatakse õppima? Teretulnud on erksa vaimuga aktiivsed noored, kes tahavad oma üli-
kooliaastate jooksul tõeliselt õppida ja professionaalselt areneda.
Pärnu kolledžis on väga hea õpikeskkond: kogemustega õppejõud,
tänapäevane õppehoone, tasemel raamatukogu ja vajaduse korral
ühiselamukoht. Peale selle mõnus tudengielu oma traditsiooniliste
üritustega. Pärnu kolledžil on ka aktiivne vilistlaskogu, kes on oma
jõu ja nõuga tudengitele abiks.
Rakenduskõrghariduse õppekavad: ettevõtlus ja projektijuhtimine 9
sotsiaaltöö korraldus 9
turismi- ja hotelliettevõtlus 9
Kõikidel rakenduskõrghariduse õppekavadel saab õppida nii päevases
kui ka avatud ülikooli õppes. Majandusteaduse bakalaureuse- ning
turismigeograafia ja ärijuhtimise magistrikraadi saab omandada avatud
ülikooli õppes, heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise magist-
rikraadi päevases õppes.
Ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala on ainulaadne Eestis,
selle eesmärk on koolitada tulevasi ettevõtjaid, projektijuhte ja kesk-
astme juhte. Eriala on sobiv neile, kel on huvi ettevõtluses töötamise
vastu, kes soovivad saada ise ettevõtjaks, töötada projektijuhina
või keskastme spetsialistina ettevõtte erinevates funktsionaalsetes
valdkondades (turundus, müük, raamatupidamine, rahandus, perso-
nalijuhtimine, tootmine), on iseloomuomadustelt loovad ja valmis
võtma vastutust ka teiste inimeste ning kogu ühiskonna ees.
Sotsiaaltöö korralduse õppes koolitatakse sotsiaaltöötajaid
Kontakt: www.pc.ut.ee, [email protected] 35, Pärnu 80010, tel 445 0537
38
Pärnu kolledž Kontakt: www.pc.ut.ee, [email protected] 35, Pärnu 80010, tel 445 0537
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
ning sotsiaaltöö korraldajaid. Üliõpilane omandab tervikli-
ku sotsiaaltööalase rakenduskõrghariduse ja alusteadmised
õpingute jätkamiseks magistriõppes ning kutseoskused
töötamiseks spetsialistina. Eriala on sobiv neile, kellel
on soov töötada inimestega, soov õppida ja areneda ning
sobivad isikuomadused nagu hea suhtlemisoskus, avatus
ja tolerantsus.
Turismi- ja hotelliettevõtlus on olnud populaarne
eriala juba aastaid. Rahvusvaheliselt tunnustatud õppe-
kava põhjal on võimalik omandada konkurentsivõimeline
erialane ettevalmistus, et töötada nii era-, avalikus kui ka
mittetulundussektoris spetsialisti, ettevõtja või juhina.
Õppekava võimaldab üliõpilastel valida ühe kolmest eri-
alasuunast ning keskenduda valdkonnapõhiste teadmiste
ja oskuste omandamisele: majutusettevõtte juhtimine ja
turundus, turismisihtkoha juhtimine ja turundus ning spaa-
de juhtimine ja turundus.
Edasiõppimise võimalusedKolledžis on õpinguid võimalik jätkata heaolu- ja spaateenuste disaini
ja juhtimise magistriõppekaval (inglise keeles).
Võimalikud tulevased töökohad Enamik kolledži lõpetajaid asub tööle omandatud erialal nii avalikus,
äri- kui ka mittetulundussektoris. Üliõpilastel aitab tööd leida prak-
tika, mida korraldatakse kolledži partnerettevõtetes nii kodu- kui
välismaal. Vilistlasuuringud näitavad, et pooled lõpetanutest asuvad
tööle asutusse, kus nad on õpingute jooksul olnud praktikal. Näiteid
võimalikest töökohtadest:
ettevõtlus ja projektijuhtimine
turundus-, finants-, personali- ja müügispetsialist•
projektijuht•
paljud lõpetajad on loonud ise oma ettevõtte •
sotsiaaltöö korraldus
lastekaitsespetsialist•
noorsootöötaja•
sotsiaaltöötaja, sotsiaalpedagoog•
huvijuht•
turismi- ja hotelliettevõtlus
reisikorraldaja•
majutusjuht•
turismispetsialist era- või riigisektoris•
spaahotelli juht•
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi
(õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes).
40
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
ettevõtlus ja projektijuhtimine
turismi- ja hotelliettevõtlus
kirjand – riigieksam (osakaal 30%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 30%)
vabalt valitud riigieksam (v.a kirjand ja võõrkeel)
(osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
sotsiaaltöö korraldus
kirjand – riigieksam (osakaal 30%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 30%)
vabalt valitud riigieksam (v.a kirjand ja võõrkeel)
(osakaal 40%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
Pärnu kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvestamata
vastu üliõpilaskandidaat, kes on tulnud:
(1) 12. klassi õpilasena üleriigilise olümpiaadi (majandus,
emakeel, inglise keel, saksa keel, keemia, matemaatika,
füüsika, bioloogia, geograafi a või ajalugu) piirkonnavooru
(Pärnu linn või Pärnu maakond) võitjaks;
(2) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 2009/2010. õa parima
õppuri konkursi võitjaks.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud üliõpilaskandi-
daadi punktisummale lisatakse kolm punkti.
Türi kolledž
Asudes õppima Tartu Ülikooli Türi Kolledžisse, valib üliõpilane ra-
huliku ja turvalise õpikeskkonna Kesk-Eesti aedlinnas ning võimaluse
saada õpetust parimatelt keskkonnateadlastelt ja praktikutelt. Õppe-
töö toimub hubases ja renoveeritud hoones ning iga üliõpilane saab
vajadusel koha interneti-ühendusega varustatud ühiselamutoas.
keda oodatakse õppima?Eelkõige neid, kes mõeldes ka järeltulevatele põlvedele soovivad anda
keskkonna hoidmisse ja säästvasse kasutamisse oma panuse.
Rakenduskõrghariduse õppekava:keskkonnakorraldus ja planeerimine 9
Türi kolledžis õpetatakse eriala, mille õppekava on kiitnud heaks nii
ülikooli õppejõud kui ka praktikud. Tulevased keskkonnaspetsialis-
tid omandavad põhjalikke teadmisi keskkonna planeerimise, sise- ja
väliskeskkonna, nüüdisaegsete keskkonnatehnoloogiate, keskkon-
nakaitse, keskkonnaõiguse, seadusandluse, projektide koostamise,
juhtimispsühholoogia, ettevõtte keskkonnajuhtimise jpm kohta. Üli-
õpilaste kasutuses on kaasaegsed keskkonnafüüsika- ja keemialaborid,
arvutiklass, raamatukogu.
Tartu Ülikooli Türi kolledži lõpetajad saavad Tartu Ülikooli dip-
lomi, mis võimaldab jätkata õpinguid magistriõppes.
Võimalikud tulevased töökohadTüri kolledži lõpetanud leiavad tööd omavalitsustes keskkonnaametni-
ke või planeerijatena, ettevõtte keskkonnaspetsialistide või juhtidena,
samuti euroametnikena keskkonnakorralduse valdkonnas.
Kontakt: www.tc.ut.ee, [email protected] mnt 13b, Türi 72213, tel 384 9163
42
Türi kolledž Kontakt: www.tc.ut.ee, [email protected] mnt 13b, Türi 72213, tel 384 9163
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid
keskkonnakorraldus ja planeerimine
lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 100%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
Türi kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvestama-
ta vastu üliõpilaskandidaat, kes on tulnud gümnaasiumi-
klasside õpilasena üleriigilise olümpiaadi (matemaatika,
geograafi a, füüsika, keemia, bioloogia, informaatika) piir-
konnavooru (Järva maakond) võitjaks.
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Viljandi kultuuriakadeemia
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub rakenduskõrgkoolina
elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrvale.
Kultuuriakadeemia sisuks on omakultuurilise enesetunnetuseni jõud-
mine üha muutuvas ja uuenevas ajas. Usume, et ahnelt üleilmastuvas
maailmas on see kultuurilise ellujäämise võti. Õppejõudude seas
annavad tooni oma ala tuntud tegijad. Kalju Komissarov, Ain Agan,
Taavo Remmel, Raido Mägi, Ilmar Vaaro, Mai Põldaas, Malle Ermel
ja Veiko Berendsen on inimesed, kes asjahuviliste seas tutvustamist
ei vaja.
keda oodatakse õppima?Ootame kõiki, kes tunnevad huvi rahvuslike traditsioonide vastu ja
valutavad südant omakulutuuri edasise arengu ja säilimise pärast.
Oodatud on ka uudishimulikud ja teadmishimulised noored, keda
huvitab eripalgelise informatsiooniga tegelemine.
Kultuuriakadeemiaga on väga tihedalt seotud üks linna populaa-
rsemaid sündmusi, Viljandi pärimusmuusika festival, mida korraldab
meie vilistlane Ando Kiviberg. Ansamblites Untsakad, ja Vägilased
on enamikus tegevad kultuuriakadeemia vilistlased. Tantsukunsti alal
on avalikkusele tuntud Jüri Nael, Päär Pärenson ja Renate Valme
ning tuntumad teatrikunsti eriala lõpetajad on Juhan Ulfsak, Meelis
Rämmeld, Tanel Ingi, Ireen Kernik, Taavi Tõnisson.
Raamatukogunduse ja dokumendihalduse erialade tuntumad lõ-
petajad on Triinu Seppam, Jaanus Kõuts, Katrin Niklus, Ere Raag,
Signe Jantson, Lea Baumann, Marju Mikkel, Gina Kilumets.
Kontakt: www.kultuur.edu.ee, [email protected] 1, Viljandi 71004, tel 435 5232
44
Viljandi kultuuriakadeemia
Bakalaureuseõppekava:koolimuusika 9
Rakenduskõrghariduse õppekavad:huvijuht-loovtegevuse õpetaja 9
info- ja dokumendihaldus 9
jazzmuusika 9
kultuurikorraldus 9
pärimusmuusika 9
raamatukogundus ja infokeskkonnad 9
rahvuslik tekstiil 9
tantsukunst 9
teatrikunsti visuaaltehnoloogia 9
Viljandi kultuuriakadeemias õpetatavad erialad on val-
davalt loomingulised. Suure tähtsusega on humanitaarse
üldhariduse jätkumine, samuti omandatava erialaga seon-
duva tänapäevase kõrgtehnoloogia tundmaõppimine, mida
võimaldab viimastel aastatel hoolega uuendatud tehniline
baas.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetajad
saavad Tartu Ülikooli diplomi, mis võimaldab jätkata õpin-
guid magistriõppes.
Edasiõppimise võimalusedAkadeemias on õpinguid võimalik jätkata muusikaõpetaja
magistriõppekaval.
Võimalikud tulevased töökohad Sama suur, kui on pakutavate õppekavade valik kultuu-
riakadeemias, on eneseteostusvõimalused tulevikus: käsi-
töömeistrist kultuurijuhini, rahvamuusikust pop-staarini,
näitlejast-tantsijast produtsendi-mänedžerini, dokumen-
dihaldurist raamatukogu- ja infospetsialistini.
ww
w.u
t.ee
/sis
seas
tum
ine
Kontakt: www.kultuur.edu.ee, [email protected] 1, Viljandi 71004, tel 435 5232
Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad eksamid ja vastuvõtulävendid
huvijuht-loovtegevuse õpetaja
kirjand – riigieksam (osakaal 20%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 10%)
kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam
(osakaal 70%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
info- ja dokumendihaldus
kirjand – riigieksam (osakaal 15%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 15%)
sisseastumisintervjuu – sisseastumiseksam (osakaal 70%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
koolimuusika
jazzmuusika
pärimusmuusika
kirjand, võõrkeel – riigieksamid (valida üks, osakaal 20%)
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 80%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
kultuurikorraldus
kirjand – riigieksam (osakaal 20%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 10%)
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 70%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0
raamatukogundus ja infokeskkonnad
kirjand – riigieksam (osakaal 15%)
võõrkeel – riigieksam (osakaal 15%)
sisseastumisintervjuu – sisseastumiseksam (osakaal 70%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
46
rahvuslik tekstiil
lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 20%)
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 80%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0
tantsukunst
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 80%)
lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 20%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 70,0
teatrikunsti visuaaltehnoloogia
võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)
erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 80%)
riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0
riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0w
ww
.ut.
ee/s
isse
astu
min
e
VASTUVÕTT BAkAlAUREUSE- JA RAkEndUSkÕRg-HARIdUSÕppE pÄEVASESSE ÕppESSEtoimub riigieksamite, sisseastumiseksamite ja lõputunnistuse
keskmise hinde alusel
lävendipõhiselt, 9
paremusjärjestuse alusel või 9
eritingimustel. 9
Lävend on iga õppekava riigieelarvelisele ja riigieelarvevälisele õp-
pekohale vastuvõtmise tagav minimaalne punktisumma. Ülikooli võe-
takse vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on õigeaegselt esitanud
vajalikud dokumendid ja kelle punktisumma on võrdne kehtestatud
lävendiga või ületab seda.
Üliõpilaskandidaat saab oma punktisumma kiiresti ja lihtsalt teada,
kasutades lävendikalkulaatorit (www.ut.ee/sisseastumine).
Kui lävendipõhise vastuvõtuga õppekavadele jääb vabu riigieelarvelisi õppekohti, täidetakse need riigieelarvevälise õppekoha lävendi ületanud
üliõpilaskandidaatidega paremusjärjestuse alusel.
Paremusjärjestuse alusel toimub vastuvõtt vaid arstiteaduskon-
nas. Paremusjärjestus kujuneb vastava õppekava vastuvõtutingimuste
täitmisel saadud punktide alusel.
Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskandi-
daatidele lisatakse vastuvõtu punktisumma arvutamisel kolm punkti.
Eritingimustel võetakse vastavalt üliõpilaskandidaadi soovile riigi-
eelarvelisele või riigieelarvevälisele õppekohale vastuvõtueeskirjas
sätestatud korras vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on
sooritanud sisseastumiseksamite perioodil akadeemilise testi tule- 9
musele 80 punkti või rohkem,
tulnud üleriigilisel aineolümpiaadil abiturientide arvestuses viie 9
parema hulka,
võtnud osa rahvusvahelisest aineolümpiaadist; 9
saavutanud auhinnalisi kohti keskkooli väitlusmeistrivõistlustel või 9
konkursil „Eesti parim õpilasfirma“.
Õpetajakoolituse õppekavadele võetakse üliõpilaskandidaat eritingi-
mustel vastu juhul, kui ta sooritab kutsesobivuskatse.
Vastuvõtu põhimõtted
48
Eritingimustel võetakse riigieelarvevälistele õppekoh-
tadele vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on sooritanud
sisseastumiseksamite perioodil akadeemilise testi tulemusele
70 punkti või rohkem.
Riigieelarvevälisele õppekohale võetakse vastu ja vabas-
tatakse õppekulude hüvitamisest riigieelarvevälise õppekoha
lävendi ületanud
viis 9 üliõpilaskandidaati, kes on saavutanud silmapaist-
vaid sporditulemusi ja kes on valmis esindama Tartu
Ülikooli akadeemilist spordiklubi;
kaks 9 kõige kõrgema punktisumma saanud piiratud
töövõime või puudega üliõpilaskandidaati;
üks Kihnust pärit või Kihnus alaliselt elav 9 üliõpi-
laskandidaat;
üks Setomaalt pärit või Setomaal alaliselt elav 9
üliõpilaskandidaat.
SISSEASTUMISEkSAMIdKuigi enam kui pooltel õppekavadel võetakse vastu ainult
riigieksamite tulemuste või lõputunnistuse keskmise hinde
põhjal, siis mõnel õppekaval õppima asudes tuleb sooritada
ka sisseastumiseksamid.
Sisseastumiseksamitele tuleb registreeruda 1.–25. juu-
nini interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine.
Sisseastumiseksamid toimuvad 29. juunist 8. juulini.
Pärast sisseastumiseksami sooritamist tuleb ettenähtud ajal
esitada avaldus Tartu Ülikooli astumiseks.
Dokumentide esitamine
nÕUTAVAd dokUMEndId
avaldus 9
keskharidust tõendav dokument koos hinnetelehega 9
riigieksamitunnistus(ed) 9
isikutunnistus või pass 9
lisadokumendid vastavalt vastuvõtueeskirjale 9
Mitte-eesti keeles eelmise haridustaseme omandanud üliõpilaskandi-
daat, kes soovib alustada õpinguid eesti keeles, peab tõendama oma
eesti keele oskust. Üliõpilane, kelle keeleoskus ei vasta tasemele C1
või kelle eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on vähem kui
80 punkti, asub eesti keelt süvendatult õppima õppekorralduseeskirjas
kehtestatud tingimustel ja korras.
dokUMEnTIdE VASTUVÕTTTartu Ülikoolis saab esitada avalduse kahe õppekava riigieelarve-
lisele ja riigieelarvevälisele õppekohale.
Avaldusi on võimalik esitadaelektroonselt interneti-aadressil 9 www.sais.ee,
isiklikult ülikooli peahoones tööpäeviti kell 10–16 või 9
kolledžites õpetatavatele õppekavadele kohapeal kolledži lahti- 9
olekuaegadel.
pAnE TÄHElE!Kõik riigieelarvelisele õppekohale vastu võetud üliõpilaskan-
didaadid peavad hiljemalt 26. juuliks oma õppima tulekust ülikoolile
teatama. Seda saab teha interneti-aadressil www.sais.ee või esitades
kirjaliku avalduse õppeosakonda. Juhul kui üliõpilaskandidaat selleks
tähtajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse seda riigieelar-
velisest õppekohast loobumisena.
50
AVAldUSTE ESITAMInE SISSEASTUMISE InFoSüSSTEEMIS (SAIS)
Ülikooli astumise avalduse saab sisseastumise infosüs- 9
teemi (SAIS) kaudu esitada internetis, kasutades iden-
tifi tseerimiseks ID-kaarti või pangaportaali.
SAIS-is on võimalik esitada avaldus juhul, kui keskharidus 9
on omandanud 2004. aastal või hiljem. Varem keskha-
riduse omandanul tuleb dokumendid esitada isiklikult.
Isiklikult tuleb avaldus esitada ka siis, kui nõutakse li-
sadokumente (olümpiaadi tunnistus, tõend, sportlikke
tulemusi kajastav CV jne).
Tartu Ülikoolis saab kandideerida kahe õppekava riigi- 9
eelarvelisele ja riigieelarvevälisele õppekohale. SAIS-i
kontekstis tähendab see nelja avalduse esitamist.
Avaldust esitades tuleb pöörata tähelepanu õppeastmele. 9
Enamike õppekavade õppeastmeks on ülikoolis bakalau-
reuseõpe, kuid nt arstiteaduskonnas on bakalaureuse- ja
magistriõppe integreeritud õppekavad ning kolledžites
valdavalt rakenduskõrghariduse õppekavad.
Avaldust esitades tuleb jälgida, et kõik avaldusel olevad 9
andmed oleksid õiged. Juhul kui avaldusel puuduvad and-
med lõpetatud kooli, riigieksami tulemuste ja/või hinnete
kohta, tuleb korrata päringut riiklikest registritest.
SAIS-is avaldust esitades peab kandidaat selle ise kinni- 9
tama. Kõik üliõpilaskandidaatide kinnitatud avaldused
vaatab ülikool läbi ning kui avaldus on korrektne, kinnitab
selle omakorda. Üliõpilaskandidaadi poolt kinnitamata
jäetud avaldusi ülikool läbi ei vaata.
Juhul kui õppekavale kandideerimisel on nõutav sisseas- 9
tumiseksam ja see on sooritatud, tuleb avaldus kinnitada
ka siis, kui sisseastumiseksami tulemus SAIS-is ei kajastu.
Sisseastumiseksami tulemuse sisestab ülikool hiljemalt
järgmise tööpäeva jooksul.
Lisapunktid akadeemilise testi ja olümpiaadist osavõtu eest antakse 9
kandideerijatele samuti pärast seda, kui ülikool on avaldused läbi
vaadanud.
Ülikooli kandideerimise eelduseks on õppekava riigieelarvevälise 9
õppekoha lävendi ületamine ning arstiteaduskonda kandideerimisel
punktisumma vähemalt 55. Avaldused, mis ei vasta neile tingimus-
tele, lükkab ülikool tagasi.
Kui avaldusel olevad andmed on puudulikud või kui üliõpilaskan- 9
didaat ei esita tähtajaks kõiki nõutavaid dokumente, on ülikoolil
õigus tema avaldus tagasi lükata.
Lävendit ületavate üliõpilaskandidaatide avaldused kinnitab ülikool 9
esitamise päevale järgneva tööpäeva jooksul.
Riigieelarvelistele õppekohtadele vastu võetud üliõpilaskandidaadid, 9
kes soovivad ülikooli õppima asuda, peavad oma õppima tuleku
kinnitama 26. juuliks. Kui üliõpilaskandidaat ei kinnita oma õppima
tulekut, võetakse tema asemele pingereas järgmine kandidaat.
Riigieelarvevälistele õppekohtadele vastu võetud üliõpilaskandi- 9
daadid kinnitavad oma õppima asumist esmamakse tasumisega 13.
augustiks.
SAIS-is tuleb nii oma avaldust kui ka saadetud teateid kindlasti re-
gulaarselt jälgida. Kui avaldusel on mõni viga või avaldusega seotud
toimingud jäävad arusaamatuks, tuleb ülikooliga ühendust võtta e-posti
aadressil [email protected].
52
VÄlISMAAlE ÕppIMA
Tartu Ülikooli üliõpilastel on võimalik õppida 1 –2 se-
mestrit välismaal vahetusüliõpilasena.
Üliõpilasvahetus toimub partnerlepingute, rahvusvaheliste
programmide ja organisatsioonide ning valitsuste ja fondide
stipendiumide abil.
Enim bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi kasutab
välisülikoolis õppimiseks või välispraktika soorita-
miseks Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Eras-
mus, mille raames toimub üliõpilasvahetus enam kui 350
väliskõrgkooliga. Programmis osalemine tagab tasuta õppe
partnerkõrgkoolis ning stipendiumi, mis koosneb reisi- ja
elamistoetusest. Toetuse suurus määratakse iga õppeaasta
kohta eraldi, olenevalt sihtriigi elukallidusest võib vajalik
olla omafi nantseering.
Oluline osa üliõpilasvahetusest toimub ka partnerlepingute
raames. Partnerlepingud hõlmavad Euroopa, Aasia, Aus-
traalia ja Põhja-Ameerika ülikoole ning nende kaudu välis-
maale õppima minnes on Tartu Ülikooli üliõpilane õppe-
maksust vabastatud. Stipendiumide puhul tuleb jälgida iga
pakkumist eraldi.
Lisaks on Tartu Ülikool rahvusvahelise üliõpilasvahetuspro-
grammi ISEP liige, mille raames saab vahetusüliõpilasena
õppida Ameerikas (ligikaudu 200 ülikooli) ja mujal maail-
mas (ligikaudu100 ülikooli). Üliõpilastele on väliskõrgkoolis
tagatud tasuta õpe, majutus ja toitlustus.
Igal aastal kasutab järjest enam üliõpilasi võimalust veeta
osa aega oma stuudiumist mõnes välisülikoolis.
Välismaal õppinud üliõpilaste kogemustest on võimalik
lähemalt lugeda www.ut.ee/valismaa.
HEA TEAdA
Ülikoolis toimub õppetöö kolmel kõrgharidusastmel:
bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe 9
magistriõpe 9
doktoriõpe 9
Tartu Ülikoolis on võimalik õppida nii päevases kui ka avatud
ülikooli õppes. Päevase õppe puhul on rõhk auditoorsel õppe-
tööl. Avatud ülikooli õppes õppimine nõuab üliõpilaselt rohkem
iseseisvat tööd.
Üliõpilasi võetakse vastu riigieelarvelistele ja riigieelarvevälis-
tele õppekohtadele. Riigieelarvelisel õppekohal kaetakse õppekulud
riigieelarvest ja õppimine on tasuta. Riigieelarvevälisel õppekohal
õppides tuleb üliõpilasel katta oma koolituskulud ise (enamikul õp-
pekavadel jääb semestri õppeteenustasu 12 000 kuni 17 000 krooni
vahele).
Mitte-eesti keeles eelmise haridustaseme omandanud üliõpilaskandi-
daat, kes soovib alustada õpinguid eesti keeles, peab tõendama oma
eesti keele oskust. Üliõpilane, kelle keeleoskus ei vasta tasemele C1
või kelle eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on vähem kui
80 punkti, asub eesti keelt süvendatult õppima õppekorralduseeskirjas
kehtestatud tingimustel ja korras.
Üliõpilaste majutamisega tegeleb Tartu Üliõpilasküla
(www.tartucampus.eu). Üliõpilaskülas on kaheksa üliõpilaselamut,
mis mahutavad umbes 3300 üliõpilast.
Üliõpilased saavad taotleda õppetoetusi, stipendiume ja võtta õp-
pelaenu. Õppelaenu on võimalik võtta kõigil täiskoormusega, k.a
riigieelarvevälistel õppekohtadel ja avatud ülikooli õppes õppivatel
üliõpilastel.
VASTUVÕTU AJAKAVA
1.–25. juunini sisseastumiseksamitele
registreerumine internetis www.ut.ee/sisseastumine
28. juunist 16. juulini sisseastumisavaldusteesitamine www.sais.ee
29. juunist 8. juulini toimuvad sisseastumiseksamid
12.–16. juulini sisseastumisavalduste esitamine www.sais.ee
12.–16. juulini saab lisaks SAIS-ile esitada sisseastumisavaldusi koos nõutavate dokumentidega ka ülikooli peahoones ja õppeasutustes
õpetatavatele õppekavadele kohapeal.
Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine
Vastu võetud riigieelarvelisele õppekohale
Vastu võetud riigieelarvevälisele õppekohale
12.–26. juulini õppeteenuse osutamise
lepingute sõlmimine (arstiteaduskonnas
20.–26. juulini).
Hiljemalt 26. juuliks tuleb ülikoolile oma õppima
tulekust teatada.NB! Kui üliõpilaskandidaat tähtajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse
seda riigieelarvelisest õppekohast loobumisena.
Hiljemalt 13. augustiks tuleb tasuda õppeteenustasu esmamakse,
millega kinnitatakse õppima asumist.
Vastuvõetud üliõpilaskandidaadid immatrikuleeritaksehiljemalt 19. augustil.
30. augustil toimub ülikooli õppeaasta avaaktus
Õppekavad, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite
tulemuste alusel
Õppekavad, kus toimub vastuvõtt riigieksamite ja
sisseastumiseksamite tulemuste alusel
54
Sisseastumise ajakava
VASTUVÕTU AJAKAVA
1.–25. juunini sisseastumiseksamitele
registreerumine internetis www.ut.ee/sisseastumine
28. juunist 16. juulini sisseastumisavaldusteesitamine www.sais.ee
29. juunist 8. juulini toimuvad sisseastumiseksamid
12.–16. juulini sisseastumisavalduste esitamine www.sais.ee
12.–16. juulini saab lisaks SAIS-ile esitada sisseastumisavaldusi koos nõutavate dokumentidega ka ülikooli peahoones ja õppeasutustes
õpetatavatele õppekavadele kohapeal.
Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine
Vastu võetud riigieelarvelisele õppekohale
Vastu võetud riigieelarvevälisele õppekohale
12.–26. juulini õppeteenuse osutamise
lepingute sõlmimine (arstiteaduskonnas
20.–26. juulini).
Hiljemalt 26. juuliks tuleb ülikoolile oma õppima
tulekust teatada.NB! Kui üliõpilaskandidaat tähtajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse
seda riigieelarvelisest õppekohast loobumisena.
Hiljemalt 13. augustiks tuleb tasuda õppeteenustasu esmamakse,
millega kinnitatakse õppima asumist.
Vastuvõetud üliõpilaskandidaadid immatrikuleeritaksehiljemalt 19. augustil.
30. augustil toimub ülikooli õppeaasta avaaktus
Õppekavad, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite
tulemuste alusel
Õppekavad, kus toimub vastuvõtt riigieksamite ja
sisseastumiseksamite tulemuste alusel
Üliõpilaskandidaatide vastuvõtt Tartu Ülikooli
toimub vastuvõtueeskirja järgi.
Käesolev teatmik ei kajasta kõiki
vastuvõtu lisatingimusi.
Täpsem informatsioon interneti-aadressil
www.ut.ee/sisseastumine
Sisseastujate foorum interneti-aadressil
www.ut.ee/sisseastumine/foorum
Koostanud TÜ õppeosakond
novembris 2009