ARVO

TANTSHA MARUSSE

ARVO MAGI

TANTS HAMARUSSE

Lugu kolmes iaos

EESTIKIF JAN IKE

KOOPERATIIV

Printed in Srueden

Copyright by Eesti Kirianilze Kooperatiit AB

Fack 1, Lund 3' Sueden

Lund 1 9 6 4, Skd n slu Ceu tral tr yc ker ie t

Esimene jagu

TANTS

Kas paksud v6i pikad,kas rumalad, rikkad -karm saatus nad tababja kargama rabab.

Kas pordud v6i papid,kel palved on napid,kas kerjused, vargadv6i koolmeistrid targad -

nad trambivad turulja jooksevad traavi,nad viihkrevad murulja veerevad kraavi.

Ei himusta viina,ei kala, ei liha.Nad isuvad piina,mis lunastaks viha.

Metzi kroonikast.

I.

Taevas on vihmadega puhtaks pestud h66gub soojasroosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagudlehvivad r66msas tuules. Kuldnokaparved siblivad miiiiritaga aedades, kirikuhakid kliratsevad jultunult katustel.Issanda 6nnistav kdsi on linna kohal, jutlustavad papid.

Tema K6rgeausus, linna li2iniisand peapiiskop Martin

- rahva hulgas Paks-Mardiks kutsutud - suvatseblinna l2ibireisil kiilastada ning linna mi.itiride vahel 6iipuhata. Tollest aust on papid kehkvel ja linnaisad tusa-sed. Suured isandad ei too, vaid viivad. ..

Linna vdrav on tile liiiidud tuliuute raudribadega,rippsillal liiigivad v2irsked plangud. Tornikatuse augudon tdidetud roosade telliskividega. Linna kaevu iimberpalmitakse lehtedest pdrga. Kiriku eest turult piihitaksekokku rdmps, hobuses6nnik ja kerjused.

Raekoja aknast ripub kaks pikka siidliFpu: linnamust-kollane - mustale tikitud kaks ristamisi h6bev5tit

- ning peapiiskopi lillakaspunane lipp kuldse ristiga jakarikaga. Tuulepuhang voldib lipukangad vahel kokku,nagu valitseks nende omanike vahel sula s5prus javastastikune lugupidamine.

Linnavahid ho6ruvad ldikima oma kiivrid ja rinnakait-sed, emandad, meistrid ja lapsed uhkeldavad peor6ivas-tes. Sellide ptiksip6lved ja -tagumikud on paigatud

6pipoiste juuksed loigatud. Kerjused,- vigased ja libudsaavad k6va kiisu hoida end kaugemal linna vdravatest,

peapiiskopi 6ilsat ja korraarmastajat meelt'^ Linn on tnl',til tdis praetud liha, vdrskelt villitud veini,

vdlismaise l6hna5li, koirohu ja maarjaheina l6hnu' Pime

santki - vdrava k6rvalt kaugemale hbmarasse kangialu-

sesse kihutatud - vesistab suud ja teritab ninas66r-

rneid.Ilmad piisivad ilusad. Vesi suviste lakkamatute sa-

dude j2irel t6usnud j6es alaneb. Vaekoja limane sein

kerkib vee alt toll-tollilt pdikesepaistele. Rohekad ja

vahutavad keerised taltuvad halliks, tasaseks vooluks'

Kaldakivid kerkivad pZiev-piievalt ja tund-tunnilt' Upu-tuseoht on miiiidas. NZi

l6iganud oma vihmadepead, jahvatanud teradon tdnavu vesine ja mm6lder

Paik PeaPrsKoPPllinna. Kogu linna

rahvas astab k6rtsi-

mantlitel.Kodanikud valguvad Lddnevdrava poole, kogunevad

Kaevuturule.Lahtine rahvas voolab liibi vdrava v?ilja, liigub miiiida

8

liivast rada tulijaile vastu. Hurtsikute taga piiluvadtahmased l6ustad, ukerdavad ndrudes kiiiirakad ninglombakad, kihistavad kirevates hilpudes naised Magda-leena majast. Linnavahid tammuvad rajal ringi ja tongi-vad piigivartega teed vabaks.

Pi.irjermeister ja kaks raehdrrat ratsutavad vSravastveilja. Mustas riides ja mustal hobusel istuv raeteenerkannab sametist padjal kuldset linnav6tit, teine teenerkarikat veiniga. Hdrrased on kahvatud ja tosised, nagukihutaksid nad Viimse Kohtu ette.

Rahvas kahel pool k6oritab vahtida, kiheleb ja sagib.

- Nie, v5ti viiakse piiskopile pihku. Muudkui v6talinn omaks.

- Vdrava oleksid pidanud laiemaks tegema. M6tle,kui K6rgeausus jii6b piirapidi piitade vahele.

- Kust nad sihukese hobuse on otsinud, kes Paks-Marti jaksab tirida, nii et selg ei kooldu?

- Madalmaa laia seljaga tdkk, teab sepasell.

- Ruun, 6iendab keegi. - Kes Paks-Marti tdkuselga. . . Ruun ruunaga, mees mdfaga.

- Molud lukku, v6i saate piigiteral kiiratab turtsa-kas linnavaht naerjaile.

- Oota pisut, kiill tuleb priskemaid vatsu piigiterajaoks, htiiitakse tagapool - Proovi siis, kas tera v5tabrasvast ldbi.

Peapiiskop saatjaskonnaga ratsutab sammu mii<idarada liihemale. Ees kantakse piiskopi lippu, lillakaspu-nast kangast. Kaks soomusriiiis s6jameest tantsisklevateltiikkudel tunnistavad isanda s6jalisest j6ust. Salvitudkirikuvtirsti kdsi ei hoia iiksnes risti ja karjasekeppi,vaid ka mo6ka ja piiki. Piiskop ise ratsutab laia seljagakorvil ruunal. Tiise kogu k6igub sadulas kahele poole,lopsakad p6sed rappuvad igal sammul, hallid silmadvahivad teraselt ringi. Laup korge ja kividest slravapiiskopimtitsi all on avar ja lai.

- P6rnitseb tigedalt! sosistatakse.

- Taguots vist sadulas istumisest valusaks jdiinud.

- Tolal Tal on nelja hobuse kandetool, selles reisib.Hobuse selga ronis siinsamas kiinka taga, et toredamvtilja n2iha. Ka jumalameeste ja kirikuviirstide kered onedevust tZiis.

Prelaadid, toompraostid ja mitut seltsi muud vaimuli-kud isandad triigivad hobustel piiskopi selja taga. Ristidviilguvad litrid helisevad. Siis ratsutab lihtsas riidesametimehi ja kirjutajaid. Koormahobused tirivad mat-kavarustist. Lipkond s6jamehi l5petab rodu. Punetavateja tigedate ntigudega sellid heidavad kahele poole iilbeidpilke.

- Keda Paks-Mart pelgab, et niipalju piike reisilkaasas? imetlevad ammuli sui jSllitajad.

- Mida suurem saks, seda rohkem piike. Kas sa ei

tea? Pelgab vahest v5sariiijvleid.Piirjermeister on kiilalisele vastu j5udnud. Pisike,

halli habemetutiga linnapea ronib hobuse seljast mahaja haarab piiskopi ratsu pditsetest. Raeteener kiiiinitabk6rgele isandale padjal lebava v6tme.

Peapiiskop v5tab v6tme vastu, torkab sSna lausumatavijij vahele. Koolutab s5rmed karika jala iimber, t6stabhuultele. Joob ainult lonksu ja annab karika tagasi.

ullatunud raeteener teeb kohmaka liigutuse, karikasShvardab kdest pudeneda. Veini ldigib piiskopi ruunarammusale kiiljele ja pritsib pi.irjermeistri pitskatistele.Piiskop kannustab ruuna, riihib piirjermeistrist miiiida.Linnapea j6uab vaevu oma ratsu selga karata. Ratsutabhiidiselt kiilalise k6rvale, j?i5b pool sammu tahapoole.Piiskopi saatkond piihib raeteenrite hobused teelt k6r-vale, rahvahulga sisse siplema.

- Kas said kakkul imestab rahvas. - Viin ei passi-

nud piiskopile.

- Aga v5tme torkas viiii vahele.

IO

- Puhas kuld. Kes selle 6ra viskabl

- Aga viina - jumala anni'- loksutas maha.Kirikuviirst heidab pilgu paremale. Tuul keerutab

Must-Andrese ja N2ipu-Saamu k6hetuid keresid. Uksikvares teeb v6llamiie kohal naudisklevaid tiire.

- Pean ma raibete vahelt linna s6itma? urahtabpiiskopi stigav h6dl. - Esimene pilt linnast on sulid javargad.

- Kohus m6istab kohu! pomiseb linnapea vastuseks.Vasaku kdega viipab ta linnapealikule, kulm murelikultkortsus.

Noorim linnasulastest ajab rivist v?ilja, kihutab van-dudes llibi pealtvaatajate, tormab hobusel ktinkast iiles.Kaks dgedat m66galiiijki - Must-Andres ja Ndpu-Saamu kukuvad v6llast alla nagu kiipsed pirnid.

- Ei passinud k5rgele isandale, arutab rahvas. - Eikannatanud v5llavilja nZiha.

- Piirjermeister tahtis ometi oma usinust niiidata.

- Lastakse viimati ametist lahti?

- Raad valib, raad laseb lahti.

- Aga piiskop kinnitab.

- Tusane ja tige teine. Kas meie linna 16hn ei passi?

- Ta pole veel linna j6udnudki. Seal ootavad pare-mad haisud. Vaene l5hnab viingel! rikas magusalt. Onvahe - kas sijd,d peent linnupraadi v6i tohletanudnaerist.

- Rasvane mees, vahest on k6ht hapu, arutataksepeapiiskopi pahameele p6hjust. - V6i on sandisti ma-ganud. Kui sinul sant olia, peksad naist v6i utjad lapsi.Suur saks nuhtleb kogu linna.

- V6i linnapead. Nie, tutthabemel pea norus,pelgab suure saksa torisemist.

Peapiiskop j5uab linna vSravasse. Kirikukellad hak-kavad l<jiima: Suur Toomas k5miseb madalalt ja v6im-

II

salt, Maria heliseb laulvalt, Melkisedek tilistab nagutantsukuljuseid.

Hobuste kabjad kobisevad vdravasillal. Peapiiskopt6stab silmad vdrava kohale raiutud Piiha Antoniusekujule ja liitib risti ette. Saatjad teevad samuti, lihtrah-vaski painutab pead ja vehkleb kdega rinna kohal.

- Ei jii?inudki pdrapidi vdravasse kinni.

- Miits ainult riivas iilemist piita.

- Mehel on pikkust ja laiust.

- Ja v6imul Kisub vaese mehe viimsed veeringudkiimniseks. Papikari nagu hakid kallal, kui kross taskuskoliseb. K6ik veereb Paks-Mardi kukrusse. Et ta p6rgusp5leksl

- Suured saksad t6stetakse taevasse. P6rgus p6ledsinal kiihvab vanaeit, hatt iile terava nina t6mmatud.

- Oled sa taevas v6i p5rgus k?iinud? kiisib endinekurjustaja, kolletanud n6oga nahkur. - Kui sihukesenahka saaks parkida!

2.

Turg kaevu iimber kihiseb rahvast. Sooblikasukateskaupmehed ja tiisedad emandad, kbsitijiimeistrid jaeblakad neitsid vaatavad tulijale ootavalt vastu. Aknaistlehvivad linna vimplid, kaevu iimber on vdrsket liivariputatud. See rahvas oskab vaikides toredust vahtida.Keegi ei h6ika imestusest ega poeta pilkes6nu. Ainultm6ni laps iiritab aralt sosistades pZirida:

- Ema, kas see on paavst?Korts peapiiskopi k6rgel laubal siiveneb, kirikuviirsti

kiilrnad ja hallid silmad puurivad kodanike hooplevalt

T2

kauneid maju, m66davad tee iiZires seisjate iseteadlikkendgusid ja uhkeid r6ivaid. Pea noogutab iileoleva armu-likkusega, kisi touseb aeg-ajalt laisalt 6nnistavaks liigu-tuseks.

Kaevu juures hargneb tZinav kaheks. Parempoolneharu viib j6e poole, Idavdravast jdlle vZilja. Vasak kee-rab k5rgemale ja suundub Suurele turule. Vdljakuteises servas kerkib kahe teravaks ihutud torniga kirik.

Piiskop peatab hobuse. Teenrid aitavad Shkiva kiri-kuviirsti sadulast maha. Jumalakojale tuleb ldhenedaalandlikus meeles ja jalgsi. Votku kodanikud kiriku-vtirstilt 6ppustl

Korrapdraselt koosk6laline kellahelin muutub ekkisegaseks ja kummaliseks kolinaks. Kellahii2iled ldhevadrumalalt sassi. Suur Toomas k6miseb ja vabiseb nagukrampides. Maria kiljatab heledalt ja kartlikult, Melki-sedeki kilin muutub hiidaldavaks halinaks. Viimaksvaikivad kellad, linna iile kerkib pahaendeline vaikus.Paar last puhkeb hddaldades nutma. Kodanikud siruta-vad kaelu kiriku poole.

- Mis see on? Kes seda tegi? Jumal hoidkul Pi.ihaAntoniuse 6nnistus...

Peapiiskopile vastu sammunud prelaat kahvatub lub-jakarvaliseks ja viitab kdega. Kaks preestrit heidavadkdes olevad ktiiinlad lZihemale naabrile ja t6ttavad jook-sujalu ki.inkast iiles. Pikad mantlid peksavad p6lvi,mdssivad jalgu.

Torni trepid on keerukad kitsad ja jdrsud. Roniminev5tab hingeldama, polved n6tkuma, sajandite tohnpaneb preestrid liikastama. Tuikudes t6usevad mehedlopuks kellakambrisse.

Vana Gregor, kaheksakiimnene valgepiiine hiiglane,lebab kellanci6rides, silmad murdunud ja vasaku kdes6rmed k6vasti i.imber Suure Tooma kanepikdie.

- Rabandusl

r3

- Just tdna'l

- T6stame ta. . . Ja siis kiiresti kella liiiimalGregori niiiiridest lahtimdssimine tekitab kellades

v5igast kolinat. Vilumata mehed saavad alles tiiki ajapdrast Suure Tooma k6misema ja Maria r56msalt heli-sema. Melkisedekit ei julge kumbki puudutada. Siin onvaja s6rmeosavust ja teravat k5rva.

S5num Gregori surmast j6uab kiiresti kiriku ette.

- Tahtis tingimata K6rgeaususele helistada, selgitabprelaat. - Gregor on kuuskiirnmend aastat kella lijii-nud, pdevagi vahele jStmata.

- Oleksite pidanud teise mehe kaasa andma, urisebk6rge isand laubalt higi kuivatades. - Kirik ei tohilinna ees hdbisse jiiiida.

- Gregor ei sallinud teisi, kui ta tdiitas, vabandabprelaat.

- Kas linna ja kirikut valitsevad raugad v6i iilemaltpoolt seatud ametimehed? ndhvab piiskop. - Kui pre-laat kellamehestki jagu ei saa. . .

Kodanikud on iirevil. Erutus lainetab miiiida rah-vahulka laiali nagu lainer6ngad vette visatud kivist.

- Paha ennel Peapiiskop pole linnas teretulnud.

- Vihastab ja k2irbib linna 6igusi.

- Laseb miiiiri maha kiskudq kardab keegi pahapel-gaja. - Vallikraavi kinni ajada. Kisub viiravad uppi.

- Tal lipkond s5jamehi kaasas. Meil pole midagivastu panna.

- L?iZiniisandale ei tohi ju vastu hakata.

- Laseb viimati v66rad kaupmehed tollita linna?

- Piiha Antonius hoidku selle eest!Korts piiskopi laubal siiveneb veelgi. Higipiisad vari-

sevad tumedatest kulmukarvadest prisketele p5skedele.Aga vaimuliku isanda samm on mehelik ja j?irsk.Peapiiskop peagu komistab rahva hulgast viilja lipsanud

r4

tiidrukukesele. Tostab lapse ,iiles, naeratab, 6nnistabviietikest ja ulatab ligitriiginud kartlikule emale tagasi.

- V5ta oma laps. Niisuguste siidames pole veelvalskust ega k6rkust. Alandage end et teid iilendatakslIssanda kaalud on ranged ja oiglased. Tulise leegigakurk neelab k5ik, kes vaimulikku valitsust ei tun-nusta . . .

Kiriku uksed on piirani valla. Vagaduse viirtsikatl6hna ja ki.iiinlavaha h6ngu hoovab vdlja. Peapiiskopliiijb risti ette ja astub piihakotta.

Pi'ikesevalgus murdub lebi aknapiltide tuhandekssiniseks, purpurseks, violetseks ja kollaseks killuks.Sambad seisavad rasketes ridades, kujud toetuvad ndrt-sinult kapiteelidele. Ulal v6lvide all mdnglevad puna-sinised inglikesed ja keerubid, heidavad kukerpalli,lehvitavad teevad ringmdnge. Altar on avatud. Kuld-purpurne Maria Kuulutamine sdrab keskmisest kapistvastu, kahel pool puusse nikerdatud Juudasuudlus jaTaevaminek.

Peapiiskop aeglustab sammu, viivitleb ja vaatabnaudisklevalt ringi. Libistab s6rmedega iile sammaste jatoolide nikerduste, katsub pihuga altariv6ret. Silmitsebjahedat jalgadealust, kus kulunud tahvlid tunnistavadammu k6dunenud aadlikest ja Suure Gildi kaupmees-test. Ladinakeelsed manitsevad ja trii<lstivad vdrsid ring-levad iimber unustatud nimede.

Poistekoor k6rvalliiiivis alustab laulu. Siiiitud, hele-dusest ja elevusest vdrisevad lastehdiiled palmuvad,

r5

p6imuvad, vabastavad end, t6usevad spiraalidena v6l-vide all uitlevate keerubite keskele, paiskuvad kajanataas alla t6siste ja tumedate sammaste vahele: Issandaau ja viigi kestab k6ik ajad l6bi. Inimene on pormuivakeoma iiiirikesel maailmamatkal. Vaimulikud m6istavads5nu, teised ainult aimavad.

Suur isand naeratab. Hallid silmad poevad kulmudetaha, muutuvad pehmeks ja unistavaks. Kurd kaoblaubalt, lopsakatesse pSskedesse tekivad muhedadlohud.

- Tubli! Torel Heal Ilu kaudu ldheneb inimene Iga-vesele. Ilu ja alandlikkuse abil ronib 6ndsusele ligemale.

Ristl<iiivis, l5unapoolse ukse juures, on sein maalijatekiies pooleli. Pilt kujutab kiriku ette suunduvat prot-sessiooni. Pikas reas marsivad aukandjad ja selle maa-ilma vdgevad, uhkelt ja iihtlasi alandlikult. Purpuriskeiser ja keisrinna, piiskopid ja viirstid, hertsogid jakrahvid, kaupmehed ja meistrid, talupojad ja lopuksviimased viletsad: kerjused, jalutud ja pimedad. Teistesabas varas, silmus kaelas, ja viimsena hebitult paljasta-tud rindadega libu. Pilt on valmis joonistatud, aga suu-remalt osalt veel vdrvita. Siin-seal h66gub juba punast

1a oranLi, sddeleb kulda ja h6bekarda.Maali ees seisavad kolm meest vdrviplekilistes mantli-

tes: kandilise kerega, laia ndoga ning h6reda valgehabemega lombakas meister Martin ning kaks selli -i.iks pisike nirgin5oga ja rahutute silmadega, teine pikk,?igeda pilguga siigaval kulmude all.

Peapiiskop silmitseb pilti pikalt ja p6hjalikult, noogu-tab tunnustavalt, katsub s5rmeotsaga ettevaatlikult vrir-vitud pindu. Muigab sulile ja libule.

- Ilma minu loata maalitud, ruttab prelaat, luisendoga ja valjude silmadega vaimulik mees, agaralt sele-tama. - Koike seda kiriku seinale . . .

- Maalijal pole luba vaja, kinnitab peapiiskop. -r6

Maalija maalib nagu ndeb. See on elu. Keiser on olemasja kiusab kirikut. Meie ei saa teda olematuks teha,kuigi me teda ei salli. Sulid ja libud elavad, kuigi kirikja raad neid taga kiusavad. K5ik piidil on hea nii nagusee on. Mina eelistan mahlast praktikat kuivale teoloo-giale. Ilma eluta pole 6petust.

- Ta riidgib keisrist koos varaste ja libudega, pomi-sevad kodanikud.

- Keiser on ta enda liidniisand.

- Me peaksime olema niisama t6rksad oma liiiini-isandale kui piiskop enda omale.

- Tasa, vennadl hoiatab k6hetu rdtsep. - Sammas-tel on k6rvad, v6lvidel silmad. Me oleme praegupiiskopi piirispinnal. Preestrid luuravadl

Prelaat pomiseb vastumeelselt 3a t5rkuvalt piiskopis5nadele. Vaimuliku silmad on endisest valjemad, ndgukahvatu, nahk iile lauba pingul. Vaim valitseb kohetutkeha, suunurgad tSmblevad lausumata j?idnud s5nadest.

Piiskop asetab maalijaile rahasid pihule - meistrilesuurema, sellidele vdiksemaid. Kolistab jumalakojashobeda! naerab rdmedalt meister Martini mdrkustele.Iluarmastajad m6istavad teineteist poolest s6nast.

- Karikas viina teeb silma teravamaks ja kiie kind-lamaks. Maali, mida nded, siis oled 6igel teel.

Suur isand keerab rninekule, saatkond nihkub jilrele.Poisikesed lSpetavad laulu, ainult viisi kaja uitab veelvolvide all, nagu pr.rudutaks keegi Maria-nimelist kella.Viirukil6hn seguneb vaimulike isandate riiiide koirohu-h6nguga. Piiskopiriiii litrid tilisevad tas4 nagu peetakskuski hdmaruses salajast sabatit.

- Kirik on kaunis ja saab veel ilusamaks, kinnitabpeapiiskop. - Andke meistrite klied vabaks. Nendes6rmi ja silma juhitakse mujalt. Nagtr minu kdtt tostabja langetab keegi Teine. Lapsed laulsid histi. Viigenende opetajale ja juhile raha.

z -

NraSt r7

Vaimulikud hingavad kergendatult, prelaadigi laupsileneb. Piiskop on kirikukunstiga rahul. K6rge isandaleebus levib alamate vaimulike siidametesse ja ndgudele,karastavalt ja rahustavalt.

Peapiiskop t6stab sdrava pitseris6rmusega pehme kde.Vaimulikud tarduvad kohtadele. Kodanikudki tri.igivadsammaste vahelt ligemale. Mis on piiskopil veel ijelda?

- Uks viimane s6na enne kui me Jumala kojast vdl-jumel Hoiatus ja manitsus koigile kuulda ja meelespidada. Maal liiguvad ringi jumalavallatud salgad. Peti-sed ja Sssitajad, kes inimesi meelitavad kuradi saadetudkavalusega tantsima, hiippama, Jumalat, Piiha Neitsitja piihakuid teotama. M6ned kisuvad endid paljaks,teised teevad hdbitut hooratriiid, kolmandad teotavadreliikviaid ja piihakujusid. Mina iitlen teile: K5ik niisu-gused tantsijad, mdngijad, ringijooksjad, nende toitjad,katjad ja ii6varju andjad on kirikuvande all. Neid eitohi linna miiiiride vahele sisse lasta. Nende tantsu eitohi pealt vaadata, neid ei tohi aidata. Piits ja piik onnende osa. Nad on kiriku ees ja minu viirstkonnas lind-priidl

Volvid k6misevad vastu kirikuviirsti kdskivale k5nele.Vaimulikud ja kodanikud iimisevad s6nakuulelikult.Jutud tantsijaist on ringi uidanud, veidrad, uskumatud,salaja jutustatud, ohinal ahmitud. Tantsijaid endid polelinna ligidal ndhtud. Peale iihe talupoisi, kes kdrvaskaevu juures. Aga sel olid jumal teab mis krambid.

Vaimulike n6usolekut noogutav, 6nnistuss6nu lugevring kistakse Skki katki. Liihike, peratu lai, ahvik6tega,mustas vammuses mees murrab endale tee preestritestja kirjutajatest ldbi, vajub piiskopi ette p6lvili.

- V6ta mind kuulda, K6rgeaususl Piiha Neitsi nimel!K6rge isandl

Peapiiskop tammub, kortsutab hZiiritult laupa, aga

r8

t6stab siiski khe. Armulikkus on, rahvalik voorus, odavja kerge harrastada.

- Rdiigi, mu poeg. Ma kuulan.

- Ma olen sepp v6rava taga, hingeldab mees. - Kol-rnandat aastat lesk. Anna on lesk teist aastat. Meil onm6lemal lapsi. Tahame paari minna, aga preestrid eiluba.

- Miks?

- Anna isa oli minu ema mees. Olid lesed m6lemad.Aga meie pole veresugulased.

Peapiiskop kortsutab kulmu, vaatab ringi, pomisebmidagi ladina keeles. Vaimulikud isandad pomisevadvastu ja noogutavad n6ustuvalt.

- Kanooniiise 6iguse jiirgi ei saa sind selle naisegalaulatada, vastab piiskop sepale. - Pi.iha kiriku keeld.Midagi ei saa teha. Preestritel on 6igus.

- Meie elame koos, K6rgeausus. Nagunii elame,nurub sepp.

- See on pattJ p6rutab kirikuvtirst. - Rd,nk pattlKolige lahku ja pihtige oma patud! See on kiriku kiisk.

- Meil on koos laps. Poolteiseaastane . . .

- Laps on patu vili, hiiiiab piiskop ja ta hii?il kargabkimedaks. - Lapsed ise on patust vabad, iitleb ta rahuli-kumalt ja asetab kded risti vatsale. - Peale piirispatu,mis meid koiki koormab. Selle vastu peame v6itlemaelul5puni - ja piirast seda. Kuula, mis ma kiisin: Nainevotab oma lapsed ja kolib dra. Preestrid vaadaku, etnii siinnib.

- K5rgeaususl hiiiiab naine, kes vaimulike s55ripugenud, sepa k6rvale p6lvili langenud. - HalastalMeie oleme inimesed, meie ei taha patu sees elada.

Kurd piiskopi laial laubal siiveneb. Kirikuviirst kijha-tab kurjakuulutavalt.

- Kanooniline 6igus on eksimatu, i.itleb ta kdrsitult.

- Kanooniline 6igus on Jumala kirjapandud tahe, saa-

r9

nud kirjas6naks Piiha Isa kaudu. Mina olen kirikuteener ja tdidan kiriku seadusi. Ma pole k6ikv6imas.Kiriku seadus kiiib iile minu ja halastuse.

- Halastal kordab mustajuukseline, k6rge ja uhkekasvuga naine. Ta peaheitmises on varjatud trotsi jak6rkust.

- Halastus on patt, kui see Jumala seadusi rikub,vastab peapiiskop rangelt. - T6uske ja mingel Teie ei saakiriku aluseid koigutada. Ka mina ei saa seda teha.Kirik on igavene, surelik inimene oma lihaliste himu-dega. . .

Vaimulike s66r on tige ja vaenulik peapiiskopi meele-rahu rikkuja vastu. Kodanikud sagivad uudishimulikultligemale. K6rge kohtumees tiilitseb sepaga, upitab kiriku5igust k6rgemale. See pole hea mdrk!

- Siis k6iguvad kiriku alused isel hiiiiab sepp tige-dalt, t6useb ja t6mbab naise kiittpidi iiles. - Me iitlemeendid kirikust lahti. Tule, Annai

Naine heidab pea kuklasse. Paar tungib vaimulikestja rahvast l5bi, liigub kiriku ukse poole. Prelaat annabkirikuteenritele mdrku, aga peapiiskop t6stab keelavaltkde.

- Mingu rahusl lausub ta polglikult. - Ulbus javastuhakkamine kirikule karistab end ise. Las elavadilma kirikuta, hoiatavaks niiiteks. Aga kui nad ka teisidssitama hakkavad, siis tabagu neid ilmalik mo6k javaimulik tuli.

Tusane peapiiskop pii6rdub altari poole ja l6iib ristiette. Vaimulikud isandad kummarduvad ja painutavadpdid. Et peapiiskop kirikust lahkuliiiija minema las-kis. . . Kurjast seemnest kasvab lfi.mmatav umbrohi.Aga peapiiskop ei tahtnud vist jumalakojas oma ilmalik-ku v6imu kasutada.

Kiriku uksel seistes 6nnistab peapiiskop turule ko-gunenud rahvast. K6rb ruun on kiriku trepi ette toodud.

20

Peapiiskop pdiiseb astmetelt kergesti hobuse selga. Kiri-kuviirst ratsutab raekoja poole, kuigi sinna on vaidsada sammu. Peapiiskopist on saanud l66niisand, kestuleb oma valdust iile vaatama. Ta ajab hobuse peaguraekoja trepist i.iles, astub maha ja sammub raekojauksest sisse, parem kdsi toretsevalt viiii vahel. Piirjer-meister tipib ta kannul, kehkvel ja iirevalt.

- Ma olen ndljane, iitleb kirikuviirst trepikojas jatombab prae l6hna s66rmetesse. - Tuleb rooga v6tta.Linna asju v6ime pArast arutada.

- Laud on kaetud K6rgeauzus'l kummardab linna-pea. Vaimulikud isandad peapiiskopi taga neelatavad.

4.

Peosiiiik raesaalis on rikkalik ja liirmakas.Peapiiskop pika laua keskel, piirjermeistri ja prelaadi

vahel, on jutukas ja l6bus, liigagi lobus kirikuviirstikohta. Sii6b kahe ees! pillub puhtaks ndritud linnuluudiile laua. Joob nelja eest, neelab k6rged h6bekarikadainsa s66muga tilgatuks ja n6uab uut veini. K6nelebkuue eest. Vestab l5busaid lugusid sSdadest ja jahil-kdikudest. Puhub jutte neitsite ja emandate valevooru-sest nagu polekski ta Piiha Kiriku k6rge teener, vaidilmlik viirst v5i naisteniiljane hertsog. Rlidgib ohtraltnalju, milles kitsi, ahne ja lihtsameelne kaupmeesnaeruks tehakse, kus linnaisandate k6si sandisti kiib,kus emandate seelikud ja vii6d rebenevad.

Kodanikud naeravad k6rge isandaga kaasa, piiiiavadstjcimises ja joomises sammu pidada. Aga nende j6ud eipiisa isegi madalamate kirikuisandate vastu, kes piiskopi

2T

lauas hea kooli saanud nii peekrite tiihjendamises kuisuupruukimises. Nagu isand ees, nii teenrid tagantjdrele,urisevad kodanikud iiksteisele k6rva.

Eriti laua alumises otsas pistavad meistrid ja kaup-mehed piid kokku:

- Vaata toda - nagu hbrgl Vaata, kuidas ta 6gibja neelabi Issandale piihitsetud mees!

- Nagu hdrg - t6epoolest. Nagu hdrg ehetepoes.Kuulake ta juttel

- Ulbe nagu saatan isel

- Millega ta uhkustab? Suure vatsaga ja kiiputiiies6jameestega.

- Suur vats tuleb paastu rikkumisest. S5jamehedoleks ta pidanud viisakusest vdrava taha jdtma.

- Visakus on vaeste ja n6rkade voorus. Viigev rd,ha-tab su viisakusele.

Joodud viinaga kasvab liirm. S6nad muutuvad ok-kalisemaks, k6ne kerkib kurjemaks. Kodanikud ja vai-mulikud ei sobi s6brameeles kokku. Kaupmehed jameistrid unustavad hetkeks gildide omavahelised tiilidja tsunftide vahelised sekeldused. Oiid-pleva muretsevja krosse korjav piirjel p6rnitseb tigedalt v56ra laualtrooga isuvag visalt kiirnnist kiskuvat kirikuhakki. Eritilinnale v66raid, peapiiskopi arve- ja n6umehi, kiriku-viirsti td'issii6nud sabarakke.

Keset k6ige hoogsamat peol5rmi t5useb peapiiskopja tdnab linnaisasid hea vastuv6tu eest:

- Kiidan teie lahkust, isandadl Olen siiiigiga ja joo-giga rahul. Istme alla asetasite pehme padja, teie juttoli magus kuulda. Niiiid lZihen auvdSrse prelaadi poolepuhkama. Palun piirjermeistrit minuga kaasa tulla. Muloli linna asjades paar s6na riidkida.

Linnaisad satuvad segadusse ja vahetavad pilke.

- Meil on pi.irjermeistri majas tuba K6rgeaususelevarutud, kinnitab raehdrra Joab, turjakas viljakaupmees.

22

- Siidpadjad ja idamaised h6ngud, pehmed ja paksudvaibad. . .

Piiskop loikab raehdrra jutu hoolimatult pooleks.

- Mina iidbin prelaadi pool. Piirjermeister tulebminuga kaasa ja joob karika veini unerohuks. Siis v5imeiihtlasi linna asjadest vestelda.

Piirjermeister silitab murelikult halli habemetutti.Linna asjadest juttu ajada poolpurjus peapiiskopiga,voodi serval. . . See ei t6ota head.

- Kui raehdrrad tuleksid meile seltsiks? Mitu meestteab linna asju paremini.

- Miks? p5rutab peapiiskop ega summuta vdgevatrdhatust. - Kas piirjermeistril pole rae usaldust? Pidukdib edasi. Vaimulikud vennad peale linna prelaadi jdd-vad ju siia. Olge tervitatud, mu hdrradl

Peapiiskop surub uue r6hatuse tagasi ja teeb lauakohale ristimdrgi. Protsessioon marsib raesaalist vilja:punaseks t6mbunud ndoga lii?iniisanda kannul kahvatuprelaat, terasest silmad sileda lauba all. Kolmandanatatsutab linnapea, habemetutt vdrisevas pihus, naguotsiks ta hallidelt karvadelt n5u ja abi.

Lauas istujad kohendavad endid vabamaks. Viiitds6lmitakse lahti, vammuseh6lmad lehvivad. Laua alumi-ses otsas puhkevad munki ja nunni ttigavad jutud. Kuskiiimisetakse poolel h5dlel hulkuvatelt skolaaridelt kuul-dud ja rahvakeelde t6lgitud vdrssi:

Vaimulike rasvund orduainult sulaselge pordu.Piiha Neitsi kuju valvurk5rtsis 6lletoobi palvur.

Lihtsamate kdsitiiiimeistrite kambast kostab k6vus5nu.

23