Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Õenduse õppetool

Jekaterina Konovalova

OPERATSIOONIOSAKONDADES TÖÖTAVATE ÕDEDE TÖÖST TULENEVATE

TERVISERISKIDE ENNETAMINE

Lõputöö

Tallinn 2013

2

Olen koostanud käesoleva lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste

autorite töödest, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

Lõputöö autori allkiri: ............................................................

Kuupäev “........ “ .............................................. 2013 a.

Lubatud kaitsmisele.

Juhendaja: Irma Nool, RN, MA

/nimi ja akadeemiline kraad/

.......................................................................

/allkiri/

Kuupäev “........ “ .............................................. 2013 a

3

KOKKUVÕTE

Jekaterina Konovalova (2013). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, õenduse õppetool.

Operatsiooniosakondades töötavate õdede tööst tulenevate terviseriskide ennetamine.

Lõputöö 35 leheküljel, 70 kirjandusallikat. Lõputöö eesmärk on kirjeldada

operatsiooniosakondades töötavate õdede tööst tulenevate terviseriskide ennetamist.

Lõputöö on kirjanduse ülevaade, mis on kvalitatiivne uurimistöö meetod. Kirjanduse

otsingul kasutati elektroonilisi andmebaase EBSCOhost: Academic Search Premier,

MEDLINE, Health Source: Nursing/Academic Edition. Lisaks on kasutatud ka

Sotsiaalministeeriumi riigiportaali, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu ja Tartu

ülikooli magistritööd. Teadusartiklite leidmiseks toetuti tõenduspõhise artikli tunnustele.

Uurimistöö koostamisel töötati läbi 95 kirjandusallikat, millest leidis kasutust 70.

Lõputööst võib järeldada, et operatsiooniõed ja anesteesiaõed oma tööulesannete täitmise

ajal riskivad saada endale ühte või teist kutsehaigust. Suur probleem

operatsiooniosakondades töötavate õdede seas on juhuslikud traumad saastunud

töövahenditega, mille tulemusena võib nakatuda erinevatesse nakkushaigustesse.

Operatsiooniosakondades töötavatel õdedel esinevad ka psühholoogilised probleemid nagu

tööstress, mis on paljudel juhtudel tingitud arusaamatustest kolleegidega ja vähestest

võimalustest puhkepausideks. Ebamugav õhutemperatuur, õhuniiskus, ere valgustus ja

kõrge müra tase segavad operatsiooniosakondades töötavate õdede tööprotsessi. Erinevate

keemiliste ainetega kokkupuutumise tulemusena võivad tekkida allergilised reaktsioonid

ning naha- ja hingamisteede ärritus. Operatsiooniosakondades töötavatel õedel esinevad

luu-lihaskonna haigused, eriti seljavalud.

Paljud tööõnnetused ja terviseriskid on ennetatavad. Et operatsiooni osakondades töötavad

õed saaksid ennetada või vähendada tööst tulenevaid terviseriske, tööandja peaks

regulaarselt läbi viima koolitusi töökohtadel esinevatest ohuteguritest, nende toimest

tervisele ja nende ennetamise võimalusest. Infektsioonhaiguste vältimiseks on väga oluline

töötajate regulaarne vaktsineerimine ja kaitsevahendite kasutamine.

Operatsiooniosakondades töötavad õed peavad olema teadlikud töökoha ergonoomikast

ning harjutama kehaasendi korrigeerimist tööpäeva jooksul.

Lõputöös kasutatavad võtmesõnad on operatsiooniosakond, õde, terviserisk, ennetamine.

4

SUMMARY

Jekaterina Konovalova (2013). Healt College of Tallinn, nurse faculty. Prevention of a

health risks in work of nurses in operational departments. The thesis has 35 page and 70

literature sources were used. The aim of the thesis is to describe the prevention of health

risks, which may occur at work of nurses in the operational departments.

The thesis is a literature review, which is a qualitative research method. There were used

electronic databases such as EBSCOhost Academic Search Premier, MEDLINE, Health

Source: Nursing / Academic Edition.Lisaks during literature searches and also were used

the website of Ministry of Social Affairs, Tallinn Health College library and master's thesis

of Tartu university. Finding was based on evidence-based research articles. The research

was developed through the preparation of 95 literature sources, 70 of which were needed.

Based on the research paper can be concluded that the surgical nurse and anesthesia nurse

risk of contracting a particular disease performing their job duties. The big problem among

nurses working in operating departments is an incidental trauma caused by contaminated

tools, which can become infected by a various infectious diseases in the future. Nurses

working in the operational departments may have also psychological problems such as

work stress, which in many cases lead to misunderstandings with colleagues and rarely

breaks. Uncomfortable air temperature, air humidity, bright lighting and a high level of

noise interfere into a work of nurses in operational departments. Resulting from exposure

to various chemicals, nurses working in the operational departments may develop allergic

reactions and skin and respiratory tract irritations. Musculoskeletal disorders, particularly

back pain occurs with nurses working in operational departments. Many accidents and

health risks are preventable. To foresee or reduce health risks at work place of nurses

working in operational departments, the employer should carry out a regular training

sessions about hazards occurring in the workplace, their effects on health and the

possibility of prevention. The prevention of inflectional diseases is very important in

regular vaccination of working staff and usage of protection equipment. Nurses of

operational departments must be informed about ergonomics of the workplace and train the

correct position of a body during the day.

Key words used in the thesis – the surgery department, a nurse, a health risk, prevention.

5

SISUKORD

KOKKUVÕTE

SUMMARY

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 6

1. UURIMISTÖÖ METOODIKA ................................................................................. 8

2. OPERATSIOONIOSAKONDADES TÖÖTAVATE ÕDEDE PEAMISED

TERVISERISKID ............................................................................................................10

2.1 Bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid ...................................10

2.2 Psühholoogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid ............................. 11

2.3 Füüsikaliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid ....................................13

2.4 Keemilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskid ..........................................15

2.5 Füsioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid ................................18

3. OPERATSIOONIOSAKONDADES TÖÖTAVATE ÕDEDE TÖÖST TULENEVATE

TERVISERISKIDE ENNETAMINE ................................................................................21

3.1 Bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine ..............21

3.2 Psühholoogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine .........22

3.3 Füüsikaliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine ................23

3.4 Keemiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine ..................24

3.5 Füsioloogistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide ennetamine .................25

4. ARUTELU ...............................................................................................................27

JÄRELDUSED ................................................................................................................31

KASUTATUD KIRJANDUS ...........................................................................................32

6

SISSEJUHATUS

Lõputöö teema on operatsiooniosakondades töötavate õdede tööst tulenevate terviseriskide

ennetamine. Töö autoril tekkis huvi antud teema vastu, kuna olles praktikal

operatsiooniosakonnas, tuli autoril mitu korda näha, kuidas seal töötavad õed oma tervist

ohtu seadsid, puutudes kokku erinevate tööst tulenevate terviseriskidega, samuti esinesid

operatsiooni– ja anesteesiaõdedel tervisekaebused, mis olid seotud kahjuliku töökeskonna

ohutegurite mõjuga nende tervisele.

Tervishoiutöötajad unustavad tihti, et nende endi elukutses on ohutegureid, mis võivad

nende tervist kahjustada, patsienti abistades ja ravides. Iga tervishoiutöötaja võib puutuda

oma töös kokku bioloogiliste, keemiliste, füüsikaliste, psühholoogiliste ja ergonoomiliste

ohuteguritega, mis võivad soodustada kutsehaiguste väljakujunemist (Hunt 2001: 8).

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi jaotatakse töökeskkonna ohutegurid

füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsioloogilisteks ja psühholoogilisteks

(Töötervishoiu ja tööohutuse…1999: §6-9)

Kahjuks avastatakse Eestis kutsehaigusi jätkuvalt liiga hilja. On oluline pöörata õigeagselt

tähelepanu oma tervisele, et vältida võimalikke tervisehäireid ja kutsehaigusi. Kuna

kutsehaigused avastatakse tihtipeale ainult siis, kui töötajal tekib juba püsiv töövõime

kaotus, tööandjate ja töötajate seas on arvamus, et kutsehaigused on ravimatud (Kahn jt

2003: 1). Iga töötaja peab teadma, milliste ohuteguritega ta oma töökohal võib kokku

puutuda, millised tervisehäireid võivad ilmneda ja kuidas neid vältida (Loogna 2007: 263).

Tööõnnetuse ja kutsehaiguste ärahoidmiseks on väga tähtis koostöö tööandja ja töötaja

vahel. Tööandja peab läbi viima töötaja jaoks koolitusi töökohtadel esinevatest

ohuteguritest, aga töötaja peab olema sellest huvitatud (Alli 2002: 39).

Uurimistöö probleem seisneb selles, et operatsiooniosakondades on väga palju

ohutegureid, milledest operatsiooniosakondades töötavad õed ise ei pruugi teadlikud olla.

Operatsiooni- ja anesteesiaõed kannatavad paljude terviseprobleemide all, mida nad

seostavad otseselt oma töökeskkonnaga (Nool 2006: 6, 44). Operatsiooniosakondade

töökeskonnas on väga palju riske, mis võivad mõjutada halvasti tervist. Väga vähe

pööratakse tähelepanu tööohutuse taseme suurendamisele, spetsiaalsele tööohutuse

väljaõppe organiseerimisele (kuidas kaitsta omaenda ning töökaaslaste elu ja tervist)

7

tervishoiutöötajate seas (Ramsay 2005: 3). Operatsiooniosakond on tunnistatud üheks

kõige ohtlikumatest töökohtadest tervishoius (Swallow 2006: 6).

1996. aastal Maailma Töötervishoiu ja Tööohutuse Keskus (Centrer of Disease Control

and Prevention) andis välja dokumendi, kus kirjeldatakse standardseid ohutusmeetmeid

tervishoiutöötajate jaoks. Vaatamata ohutusmeetmete lihtsusele ja täpsusele, täitsid õed

neid ohutusmeetmeid väga madalal tasemel (Efstathiou jt 2011: 1).

Lõputöö eesmärgiks on kirjeldada operatsiooniosakondades töötavate õdede tööst

tulenevate terviseriskide ennetamist.

Lõputöö ülesanneteks on:

Kirjeldada operatsiooniosakondades töötavate õdede tööst tulenevaid terviseriske.

Kirjeldada operatsiooniosakondades töötavate õdede tööst tulenevate terviseriskide

ennetamist.

Töös kasutatakse järgmisi põhimõisteid:

Anesteesiaõde (nurse anaesthetists)- registreeritud õde, kes hoolitseb patsiendi eest, kui ta

saabub operatsioonituppa, operatsiooni ajal ning seni kuni patsient jõuab ärkamispalatisse.

Anesteesiaõde aitab anestesioloogi patsiendile anesteesia läbiviimisel ning vastutab

anesteesiaaparatuuri korrasoleku eest (Timmons jt 2004: 647). Anesteesiaõe töökeskkond

on piiratud, töö toimub peamiselt operatsioonitoas (Averlind jt 2012: 74).

Operatsiooniõde (operating nurse)- registreeritud, professionaalne õde, kes aitab kirurgi

ja kirurgiameeskonna liikmeid nende tööülesannete täitmisel. Operatsiooniõde vastutab

kirurgilise inventari olemasolu eest operatsiooni ajal. Samuti operatsiooniõde tegeleb

patsiendi ettevalmistamisega operatsiooniks ja jälgib töökorraldust operatsioonitoas

(International Hazard...2007).

Terviserisk (health risk) – paljud faktorid, mis on seotud töökkeskonnaga ja töö

iseloomuga, toimivad koosmõjus töötajate isikuomadustega ja kultuurilise taustaga,

mõjutavad nende töötulemusi, rahulolu tööga ja tervist. (Durmusoglu jt 2007: 209).

Ennetamine (prevention) – ebasoovitava protsessi tekkimise vältimiseks või selle arengu

pidurdamiseks tehtav töö (Richard jt 2010: 454).

8

1. UURIMISTÖÖ METOODIKA

Käesolev töö on kirjanduse ülevaade, mis on kvalitatiivne uurimistöö liik. Kvalitatiivne

uurimisviis võimaldab kasutada varem avaldatud teavet, keskendub uurimisprobleemi

seisukohalt olulisele kirjandusele ja analüüsib uuritava teemaga seonduvaid keskseid

seisukohti (Hirsjärvi jt 2005: 111-112).

Kirjandusallikatena kasutati uurimistöö koostamisel teemakohast inglise- ja eestikeelset

teaduskirjandust ja teaduslikke artikleid. Infootsing teostati EBSCOhost andmebaasis:

Academic Search Premier, MEDLINE, Health Source: Nursing/Academic Edition, samuti

kasutati Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Raamatukogu, Sotsiaalministeeriumi elektroonilist

riigiportaali ja Tartu Ülikooli magistritööd.

Kirjanduse leidmiseks kasutatakse inglisekeelseid otsingusõnu: töötervishoiuõendus

(occupational nursing), tööriskid ja operatsiooniõde/anesteesiaõde (work hazards and

operating nurse/ nurse anesthetist), terviseriskid ja operatsiooniosakond (health hazards in

operating unit), kutseriskid ja operatsioonituba (occupational hazards and operating

theatre room), ohutus ja operatsioonituba (safety and operating room),

nõelatorgevigastused ja operatsiooniõde (needlestick injury and operating nurse), tööstress

ja operatsiooniõde/anesteesiaõde (workstress and operating nurse/nurse anesthesist),

keemikalised ohutegurid ja operatsioonituba (chemical hazards and operating room), müra

ja operatsiooni/ anesteesiaõe tervis (noise and operating/anaesthesia nurse health),

mikrobioloogilised ohutegurid ja õendus (microbiological hazards and nursing),

kirurgiline suits ja anesteesiagaasid ja operatsioonituba (surgical smoke and anaesthetic

gases and operating room), lateksallergia ja operatsiooniõed/ anesteesiaõed (latex allergy

and operating nurses/ nurse anaesthesists).

Uuritava materjali valiku kriteeriumid:

eesti ja inglise keel;

eelistatult õendusalased artiklid;

kirjandusallikad, mis käsitlesid operatsiooniosakonnas töötavate õdede terviseriske ja

nende ennetamist;

9

välistati kirjandusallikad, mis keskendusid ainult operatsiooniosakonnas töötavate

kirurgide ja anestesioloogide terviseriskidele.

Kõiki uurimistöös kasutatav kirjandus on ilmunud 2000-2012 aastal, v.a 1 artikkel oli

ilmunud 1997. aastal ja sisaldas kasulikku informatsiooni, seetõttu ta võeti kasutusele.

Esialgseks valikuks koguti 95 kirjandusallikat. Tööks sobivateks osutus 70, millest

inglisekeelsed 60 ja eestikeelsed 10. Teadusartikleid kasutati 61, millest õendusteaduslikke

artitikleid 18. Uurimistöös kasutatud kirjandusallikatele on viidatud ning need on

tähestikulises järjekorras välja toodud kasutatud kirjanduses.

Uurimistöö koostamine koosnes erinevatest etappidest. Alguses sõnastati uurimist vajav

probleem ja eesmärk. Järgnes teemakohase kirjanduse otsimine, vajaliku informatsiooni

leidmine, sobiva materjali analüüsimine, võõrkeelse materjali tõlkimine ja refereerimine

ning kogu töö kirjutamine. Uurimistöö vormistamisel kasutati Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendit. Autor on uurimistöö

koostanud iseseisvalt.

10

2. OPERATSIOONIOSAKONDADES TÖÖTAVATE ÕDEDE PEAMISED

TERVISERISKID

2.1 Bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid

Paljudele tervishoiuasutustele on kõige suuremaks probleemiks see, et

operatsiooniosakondades teravate esemetega enesetorgete arv personali seas on väga suur

ja ei vähene pika aja jooksul. Kõige halvem on veel see, et operatsiooniosakonna personal

täidab ohutuseeskirjade põhimõtteid väga madalal tasemel (Perry jt 2005a: 28).

Rahvusvaheline Tervishoiutöötajate Ohutuse Keskuse ja registreeritud operatsiooniõdede

viieteistkuulise uuringu käigus selgus, et rohkem kui 75% torkevigastustest olid

põhjustatud viit tüüpi seadmetega. Vigastusi toimus õmblusnõelte, skalpellide,

elektrokauterisatsiooniseadmetega (Jagger jt 2000:77). Teravate esemetega tekitatud

vigastustega nagu skalpell ja süstlanõel võivad tervishoiutöötajate verre sattuda erinevad

mikroorganismid ja viirused nagu B-, C-hepatiidi viirus (HBV ja HCV), HIV-viirus ja

mõned teised. Mõned nendest viirustest võivad olla eluohtlikud või põhjustada

tervishoiutöötaja elustiili muutust (Swallow 2006: 6).

Torke- lõike vigastused on üheks peamiseks patogeensete mikroorganismide ülekandumise

viisiks tervishoiutöötajate seas. Tänu Poolas läbiviidud uuringutele selgus, et aastatel

2003–2004 registreeriti kahesaja kolmekümne kahel õel sadakolmkümmend nõelatorke

vigastuse juhtu tööl. Vigastused said õed, kes töötasid kirurgia- ja operatsioonitoas,

erakorralise meditsiini ja dialüüsiosakonnas. 73,8% juhtudest olid instrumendid saastunud

nakkusliku materjaliga. Steriilsete ja puhaste nõeltega oli vähem vigastusi. Enamikel

juhtudel oli õde ise süüdi, et vigastas ennast, eemaldades nõela süstla küljest (36%),

harvem kasutatud nõelte ära viskamisel spetsiaalsesse anumisse (20%). Selgus see, et

enamikel juhtudel (84%) kandsid õed õnnetuse toimumise ajal kaitsekindaid (Bilski 2005:

252). Türgis läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et 89,4% tervishoiutöötajatest said

vähemalt ühe korra oma töökarjääri jooksul torke-lõikevigastuse. Uuringu käigus selgus

ka, et enamik vigastustest oli toimunud operatsiooniosakondades, 16,7% küsitletud

operatsiooniosakondades töötavatest õdedest olid kunagi saanud torke-lõikevigastuse

(Ortabag jt 2009: 209, 211).

11

Ameerika riskide ennetamise teabevõrku kogutud andmete järgi analüüsiti tuhat seitsesada

kolmkümmend üks torkevigastust viiekümne seitsmes haiglas ajavahemikul 1993-2001 a.

Selgus, et 29% operatsioonitoa õdede vigastused tekkisid ühe protseduuri erinevate

etappide vahel, ülejäänud 29% vigastustest tekkis peale seadme kasutamist, aga enne

seadme likvideerimist, õmblusnõeltest põhjustatud vigastused moodustasid 34%,

skalpellist põhjustatud vigastused vaid 19%. Selgus ka see, et topeltkinnaste kandmine ei

kaitse torkevigastuste eest, 28% õdedest kandsid vigastuste saamise korral kahte paari

kindaid ja 64% ühte paari kindaid (Perry jt 2005b: 70).

2.2 Psühholoogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid

Operatsioonituba on väga dünaamiline, huvitav, tehniline ja intensiivne töökoht.

Operatsiooniosakonna õel peavad olema teadmised kirurgilistest protseduuridest,

õendusprotsessist ja väga head organisatoorsed oskused. Nad töötavad sageli sellistes

töötingimustes, mis nõuavad suurt keskendumist. Operatsiooniosakonna töö on vaimselt,

emotsionaalselt ja füüsiliselt pingutav ning toob lisakoormust, mis võib sageli olla õdedele

ületamatu (Higgins jt 2010: 322).

Mitmete allikate põhjal on psühholoogilistele ohuteguritele pööratud vähe tähelepanu

võrreldes näiteks keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohuteguritega. On teada, et

tööstress põhjustab õdedel samuti tõsiseid haigusi. (Luik 2008:11) Stressist rääkida tuleb

eristada positiivset ja negatiivset stressi, tööstress on tavaliselt negatiivne nähtus, mis võ ib

põhjustada füsioloogilisi muutusi organismis. Organismi kaitsemehhanismide kurnatusest

võivad tekkida füüsilised ja/või vaimsed haigused (Fenin jt 2012: 10).

Tööstressi mõju õdedele on kirjeldatud erinevates kirjandusallikates neljakümne aasta

jooksul. Õdede keskkonda iseloomustavad suletud keskkond, aja ebapiisavus, müra, kiire

üleminek intensiivsest tööst rutiinsele tööle ja emotsionaalne pinge. Õed on harjunud

hakkama saama selliste teguritega, aga kui lisanduvad teised stressitegurid nagu

probleemid kodus, arusaamatused kolleegidega ja halb meeskonnatöö, siis õel võib tekkida

krooniline stress (Kane 2009: 28).

Tänu Põhja-Eesti Regionaalhaigla operatsiooniosakonnas läbiviidud uuringule selgus, et

operatsiooniosakonnas töötavad õed ei arva, et nende töökoormus on suur. Samuti arvavad

nad, et tööülesannete täitmiseks on piisavalt aega, kuid samas puhkepausideks on

12

võimalusi vähe. Enamus õdedest arvavad, et nende töö nõuab liigutuste täpsust ja pidevat

keskendumist. Stressi tekitavalt mõjub kindlasti ka teiste järel ootamine, üle 50%

vastanutest väitsid, et see aeglustab nende tööd. Pooled õdedest vastasid, et neil on harva

piisavalt aega oma pere jaoks ning 74,9% vastasid, et nad ei jõua tegeleda oma hobidega

mitte kunagi või jõuavad harva. Enamus (60,9%) operatsiooniosakondades töötavatest

õdedest peavad oma tööd alati või sageli stressirohkeks (Luik 2009: 12-13). Tänu USA-s

läbiviidud uuringule selgus, et 50% anesteesiaõdedest peavad oma töökohta stressiallikaks

(Chipas jt 2011: 125). Anesteesiaõdedel on tööstress enamasti seotud patsiendi surmaga

või komplikatsioonidega. USA-s läbiviidud uuringus selgus, et 95% anesteesiaõdedest olid

kogenud patsiendi surma. Kõige stressirohkemaks on ootamatud surmad. 95%

anesteesiaõdedest ütlesid ka, et nägid kuidas patsient sureb ootamatult. Üks anesteesiaõde

ütles: “Ma olen näinud ainult kahte surma operatsioonilaual ja nad olid laastavad minu

jaoks. Kõige hullem, kui kaotad noore, süütu lapse“. Veel rohkem suurendab stressimäära

see, et patsiendi surma peetakse tihti anesteesiast tingitud surmaks (Roberts-Perry 2005:

353).

Pidev kontakt kolleegidega tööpäeva jooksul võib põhjustada riidlemist ja väärkohtlemist

töökaaslaste poolt. Psühholoogiline väärkohtlemine hõlmab alavääristamist, sõimu,

ignoreerimist ja üleolekut, aga füüsiline väärkohtlemine hõlmab näiteks instrumentide

viskamist ja esemetega löömist. Kui operatsiooniosakonda tuleb tööle uus operatsiooniõde,

siis ta tunneb suurt pinget, uus töökeskkond tundub talle võõras ja stressirohke.

Operatsiooniõed kogu oma töökarjääri jooksul tunnevad väärkohtlemist, aga kõige rohkem

oma töökarjääri alguses, kui nendel veel puudub kogemus. Uued õed tahavad õppida ja

saada uusi teadmisi, et tunda ennast kompetentse ja enesekindlana, aga kirurgid tihti

alavääristavad uusi õdesid, ei soovi nendele midagi seletada, seetõttu puudub kontakt

kirurgi ja õe vahel. Üks operatsiooniõde ütles kirurgi kohta: “Miks ei saa ette sirutatud käe

asemel lihtsalt öelda mida sa tahad? (Higgins jt 2010: 322-323)”. Inglismaal läbiviidud

uuringu tulemuste järgi selgus, et 69%-l operatsiooniõdedel tekivad konfliktid ja

arusaamatused kirurgidega (Choe jt 2007: 614).

Pikad töötunnid, pingelised suhted kolleegidega, suur vastutus patsiendi eest põhjustavad

tööstressi anesteesiaõdedel. Tööstress on üks põhjustest tugevatoimeliste

anesteesiapreparaatide kuritarvitamisel anesteesiaõdedel. Opioidide kuritarvitamine on

juba ammu tõestatud suuremaks probleemiks anesteesiaõdede seas. Suurt rolli mängib

13

avatud juurdepääs tugevatoimeliste opioidide juurde. Uuringud näitavad, et 10%

anesteesiaõdedest kuritarvitavad anesteesiapreparaate (Wright jt 2012: 120-123).

2.3 Füüsikaliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid

Füüsikalised ohutegurid jaotatakse 3 suuremasse rühma: mehhaanilised võnked

(müra,vibratsioon), elektromagneetilised lained (ioniseeritud ja mitteioniseeritud kiirgus),

mikrokliima (õhutemperatuur, niiskus, õhu liikumiskiirus) (Hunt 2001: 8).

Viimase 30 aasta jooksul, tänu kiirele teaduse ja tehnoloogia arengule on meditsiin saanud

palju uusi instrumente ja seadmeid, mis võimaldavad parandada kirurgiliste protseduuride

kvaliteeti. Kahjuks on need kasulikud seadmed seotud müraga, mis tuleneb nende

kasutamisest. Seega müra kahjulik toime on väga oluline õdede terviseprobleemide

põhjustaja operatsioonitoas (Kuzmich jt 2001: 12). Pikka aega kestev müra mõjub

negatiivselt inimese tervisele, põhjustades kuulmislangust, unehäireid, südametegevuse

häireid, psühhiaatrilisi sümptomeid ja loote arengu häireid (Babisch 2005: 14).

Ameerikas (1995) läbiviidud uuringus selgus, et müra tase operatsiooniblokis on

keskmiselt 77,32 Db (Mendel jt 2008: 688). Müra normtase operatsioonisaalides on 30 Db

(Müra normtasemed elu- ... 2002: §7). Anesteesiaõde peab olema operatsiooni ajal alati

valvas ja jälgima patsiendi seisundi muutusi, selleks peab tal olema keskendumisvõime ja

tähelepanelikkus. Müra, mis tuleneb operatsiooni ajal töötavast aparatuurist nagu

monitoride helisignaalid, kirurgiline aparatuur, koagulatsiooniaparaat, aspiraator,

ventilatsioon, instrumendid ortopeediliste protseduuride jaoks ja mõned teised, võivad

põhjustada õe kontsenteerumise langemist (Kuzmich jt 2001: 12). Operatsiooniosakonnas

on väga palju müra tekitavaid allikaid (peaaegu kõik aparaadid), mis suurema mürataseme

puhul võivad raskendada tervishoiutöötajate süvenemist tööülesannetesse, häirida

suhtlemist ja mõjutada kuulmist ning seega võivad tekkida tööalased eksimused

(Nool 2006: 45).

Ortopeedilistes operatsioonisaalides töötavatele operatsiooni- ja anesteesiaõdedele on

ohuks müra kahjulik toime. Ortopeedilised instrumendid tekitavad müra sellisel tasemel,

mis võib olla potentsiaalselt ohtlik operatsioonitoa personalile. 50% ortopeedilistes

operatsioonisaalides pikka aega töötaval personalil on registreeritud varasemat

kuulmiskaotust (Love 2003: 836).

14

Eesti haiglates operatsiooniosakondades läbiviidud uuringus (2006) selgus, et müra esines

töökeskkonnas iga päev 71,4% töötajate hinnangul, mõni kord nädalas 16,1% töötajal,

mõni kord kuus 2,7%-l, kord kuus või harvem 1,8%-l ning müra ei esinenud 6,3% töötaja

arvates (Nool 2006: 30).

Sagedasem kasutusel olev mitteioniseeritud kiirgusliikidest meditsiinis on laserkiirgus.

Seda kasutatakse mikrokirurgias kudede koaguleerimiseks, lõikamiseks ja verejooksude

sulgemiseks (CO2-laser); endoskoopias mao-ja söögitoruveritsuse peatamiseks ja kusepõie

tuumorite raviks (YAG-laser). Laserkiirguse toime organismile seisneb kudedes kiires

energia mõjus, mis muutub soojuseks. Seetõttu tuleb olla väga tähelepanelik ning

ettevaatlik, sest silma või nahale suunatud laserkiir põhjustab termilist kahjustust. Silma

sattumisel tekib läätse- ja sarvkestapõletik, raskematel juhtudel nägemise kaotus.

Nahakahjustused väljenduvad pigmentasioonihäiretena ning põletustena (Hunt 2001: 9).

Laserkirurgia ja elektrokirurgilised seadmed tekitavad nähtava, mürgise suitsu, mis

sisaldab mitmeid kemikaale, sealhulgas hingamisteede ärritajaid ja inimestele tuntud

kantserogeene. Kirurgiline suits võib suureneda kroonilise kopsuhaiguste tekkimise riski

operatsiooniosakondades töötaval personalil, ning põhjustada astmat ja pneumooniat

(Gates jt 2007: 140, 146).

Vastavalt Tööohutuse ja Töötervishoiu Keskuse andmetele (OSHA), igal aastal umbes

viissada tuhat töötajat, sh kirurgid, operatsiooniõed, anesteesiaõed ja anestesioloogid,

puutuvad kokku kirurgilise suitsuga saastunud õhuga, mille tulemuseks

operatsiooniosakonna töötajatel võib tekkida palju erinevaid haigusi ja terviseprobleeme

nagu kroonilised põletikulised hingamisteede haigused (krooniline bronhhiit, emfüseem,

astma), hüpoksia/pearinglus, silmade ärritus, iiveldus/oksendamine, peavalu, väsimus,

südame-veresoonkonna haigused, kurgu ja ninalimaskesta ärritus, leukoos, nahavähk ja

isegi võib saada HIV-ja B-hepatiidi viirusnakkust (Pierce jt 2011: 447).

Mikrobioloogiline õhukvaliteet operatsioonitoas on väga tähtis parameeter infektsioonide

leviku ennetamiseks. Vesi, õhk ja erinevad pinnad võivad olla reservuaarideks erinevate

mikroorganismide paljunemiseks, nt Legionella spp või Pseudomonas aerugenosa, mdas

leiti erinevates tervishoiuasutustes veeproovides, gripiviirust leiti operatsioonitoa õhus ja

seente eoseid operatsioonitoa pindadel. Eelnimetatud mikroorganismid on nakkusohtlikud

ja võivad põhjustada tõsisemaid haigusi (Napoli jt 2012: 1-2).

15

Oluline on õhutemperatuuri ja õhuniiskuse kontroll operatsioonitoas. Õhutemperatuur

peab olema mugav töötamiseks, kuna liiga külm või liiga soe temperatuur segab

tööprotsessi (Murphy 2006: 18). Eestis operatsiooniosakondades läbiviidud uuringu

andmetel operatsiooniõdedel võrreldes anesteesiõdedega esines rohkem higistamist, kuid

see erinevus ei olnud liiga suur (Nool 2006: 42).

Operatsiooniosakondades töötavate õdede silmade väsimine ja peavalud on põhjustatud

eredast valgustusest ja läikivatest kirurgilistest instrumentidest. Tavaliselt on

operatsioonituba hästi valgustatud, kirurgilised lambid keskenduvad kirurgilisele

piirkonnale. Nahk, kirurgilised antiseptilised preparaadid, verised kirurgilised instrumendid

ja materjalid võivad tekitada eredat valgust, mis kutsub esile silmade väsimust. Läikivad ja

poleeritud kirurgilised instrumendid põhjustavad töötajatel silmade valusid (Esser jt 2007:

1312). Halb valgustus võib kutsuda esile silmade väsimust, punetust ja selliseid üldiseid

sümptome nagu unisust, ärritust, peavalusid ning suurenenud tõenäosust sattuda

autoavariisse. Halb valgustus võib põhjustada tööviljakuse langust (Tziaferi jt 2011: 261).

Töökohtadel, kus on oluline täpsus ja tähelepanelikkus, näiteks operatsiooniosakondades,

on soovitatav valgustuse intensiivsus (Euroopa standardide järgi) 2000 luksi. Paljudes

haigla osakondades, nagu operatsioonisakond, puudub loomulik valgustus (Tziaferi 2011:

262, 263).

Eestis erinevates haiglates operatsiooniosakondades läbiviidud uuringus selgus, et kõige

häirivamaks operatsiooniosakonna personali jaoks olid liiga ere valgus ja ebapiisav

kohtvalgustus. Liiga ere valgus esines pidevalt 19,6% töötajatel, pool tööajast 5,4% ja vähe

esines 9,8% ning ebapiisav kohtvalgustus esines vastavalt 11,6%, 12,5% ja 17% töötajatest

(Nool 2006: 31-32).

2.4 Keemilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskid

Inhalatsioonianesteetikumidena kasutatakse praegu operatsioonitoas halotaani,

metaksüfluraani, enfluraani, isofluraani, dikromoetaani, dikloroetaani jm. Anesteesia-

gaasid toimivad peamiselt töötajate reproduktiivtervisele (mutageenne, tsütogeenne,

teratogeenne toime). Sagedamini on esinenud spontaanseid aborte, enneaegseid sünnitusi,

loote alakaalulisust, vastsündinu luustikuanomaaliaid, kesknärvi- ja

kardiovaskulaarsüsteemi anomaaliaid (Hunt 2001: 9). Tervishoiutöötajatel, kes puutuvad

16

kokku anesteesiagaasidega võivad esineda reproduktiivsed, neuroloogilised,

hematolooogilised, immunoloogilised häired, maksa ja neerude haigused, ning

anesteesiagaasid avaldavad töötajatele ka kantserogeenset toimet ja võivad põhjustada

lümfoomi, leukeemiat, leiomüosarkoomi, maksa pahaloomulisi kasvajaid jm. Võivad

esineda peavalud ja väsimus (Akbar-Malekirad jt 2005: 597, Hunt 2001: 9).

1960-te aastate alguses avastati, et anesteesiagaas avaldab ohtlikke kõrvalmõjusid

tervishoiutöötajatele, eriti aga anesteesiaõdedele, kes puutusid oma töös tihedalt kokku

anesteesiagaasiga. Peamiseks anesteesiagaaside organismi sattumise viisiks on patsiendi

väljahingatud anesteesiagaaside sissehingamine ja anesteesiagaasidega saastanud õhu

sissehingamine seoses lekkiva gaasi toitesüsteemiga (Lopez 2005: 173). Tänu Korea

haiglas operatsiooniosakonnas läbiviidud uuringule (2009) selgus, et anesteesiaõed on

kõige rohkem allutatud anesteesiagaaside mõjule (Baek jt 2009: 120).

Dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi (N2O) kasutatakse operatsiooni ajal anesteetikumina, et

kontrollida patsiendi valu. Dilämmastikoksiidil on omadus pärssida kesknärvisüsteemi

tegevust, mõjutada aju verevarustust, koljusisest rõhku ja hapniku tarbimist. On teada, et

B-12 vitamiini, B-9 vitamiini ehk foolhappe defitsiit organismis ja veres aminohappe

hemotsüsteiini kogunemine on seotud pideva dilämmastikoksiidi kasutamisega.

Hemotsüsteiini rohke sisaldus veres on riskifaktoriks veresoonkonna haiguste tekkimiseks,

aga foolhape defitsiit võib põhjustada rasedal naisel loote raskekujulisi väärarenguid

(Baek 2009: 118).

Suured fentanüüli ja propofooli kogused, mida kasutatakse spontaanse hingamise

pärsimiseks, kunstliku hingamise ajal ja valuvaigistitena võivad põhjustada operatsioonitoa

õhu saastumist. Seega on võimalik fentanüüli ja propofooli passiivne mõju operatsioonitoa

personalile, eriti kardiokirurgiliste operatsioonide ajal. Operatsiooni ajal fentanüüli

manustatakse intravenoosselt, kuigi passiivne mõju võib toimuda juhuslikult või tahtlikult

läbi sattumise keskkonda (õde laseb õhku välja süstlast, mis on täidetud fentanüüliga).

Selleks, et kontrollida fentanüüli ja propofooli sisaldust operatsioonitoa õhus, USA-s,

Floridas töötati välja spetsiaalne seade, mis on tundlik ülalnimetatud ainetele. Selle

aparaadi abil võeti operatsioonitoa õhuproovid ja avastati, et operatsioonitoas, kus kasutati

propofooli, leiti propofool ka õhus, samuti leiti fentanüüli operatsioonitoa õhus, kus seda

kasutati, kuigi fentanüüli manustati kardiokirurgiliste operatsioonide ajal intravenoosselt.

Anesteetikumite õhku sattumise allikaks oli patsiendi väljahingatud õhk. Seetõttu

17

anesteetikume ja analgeetikume, mida manustatakse operatsiooni ajal intravenoosselt, võib

leida operatsioonitoa õhus ja nende pidev sissehingamine võib põhjustada muutusi

ajutegevuses nendel inimestel, kes nendega kokku puutuvad. Uuringu käigus selgus ka see,

et kõige suuremad fentanüüli ja propofooli kontsentratsioonid õhus on ümber patsiendi

pea, kus tavaliselt seisavad anestesioloogid ja anesteesiaõed (Gold jt 2004: 796-797).

Anesteesiagaasid võivad põhjustada oküdatiivset stressi, mis võib kutsuda esile

reproduktiivtervise häireid. Krooniline oksüdatiivne stress võib põhjustada pöördumatuid

tagajärgi, nagu fibroosi, nekroosi, atroofiat, veresoonte ja DNA-molekuli kahjustust

(Akbar-Malekirad jt 2005: 597).

Latekskinnaste kasutamine tervishoiutöötajate poolt on tõusnud viimastel aastatel. Lateks

sisaldab valku ehk peptiide, mis põhjustavad ülitundlikkusreaktsioone (Palosuo jt 2007:

781). Valgud ja keemilised ained, mida kasutatakse latekskinnaste valmistamisel, võivad

põhjustada nahaallergiaid, ülitundlikkust, paikset ärritust, anafülaktilist šokki ja harvadel

juhtudel surma. (Chummun 2002: 161).

Lateks on üks 60-st elemendist, millest koosnevad kummikindad, ja mis võib tekitada

organismis kiireid IgE-reaktsioone (1-30 minuti jooksul). IgE-molekulide hulga tõus veres

võib põhjustada haigusi nagu riniit, astma, konjuktiviit ja urtikaaria (Chummun 2002: 162).

Iraanis, Shirazi haiglas läbividud uuringu andmetel 17,9% operatsiooniosakonna töötajatel

esines positiivseid nahateste lateksile. 2% neist olid nahakahjustused ja generaliseerinud

nahasügelus. Uuringu tulemused näitasid ka, et 20,5% lateksi ülitundlikkusega

operatsiooniosakonna töötajatest esines atoopia. (Nabavizadeh jt 2009: 219-220). Tänu

Rootsis läbiviidud uuringule selgus, et lateksallergia levimus erinevates osakondades

töötava personali seas on 0,8%-3%, võrreldes operatsiooniosakonna töötajatega, kus

lateksallergia oli registreeritud 17%-l töötajatest (Konrad jt 1997: 629). Paljudel

tervishoiutöötajatel, kellel registreeriti allergia lateksile, olid samuti

ülitundlikkusreaktsioonid paljudele puu- ja köögiviljadele, nagu avokaado, banaan, kiivi,

papaia, tomat ja paprika, mida mõnikord nimetatakse „ lateks-puuviljasündroom “ (latex-

fruitsyndrome) (Buss jt 2008: 13). On teada juhtum, kus kolmekümne üheksa aastasel

operatsiooniõel ilmnesid lateksallergia tunnused rinokonjunktiviidina ja astma hoogudena.

Töö ajal õde kandis latekskindaid. Samuti tema anamneesis esines teravilja, kaseõie ja

pähkli allergia (Monduzzi jt 2005: 3). Eestis läbiviidud uuringus selgus, et lateksallergiat

18

esines võrdselt anesteesiaõdedel (4,7%) ja operatsiooniõdedel (4,7%) (Nool 2006: 40).

Paljudes tervishoiuasutustes kasutatavatest keemilistest ainetest on järgmised riskitegurid

nagu: antibiootikumid, lokaalanesteetikumid, desinfektsioonivahendid, ortopeedias

kasutusel olev akrüülne luutsement ja nikkel (Hunt 2001: 10). Ameerikas (Tehaas) viidi

läbi uuring, mille käigus selgus, et töötajatel, kes tegelevad kirurgiliste intsrumentide

puhastamisega ja desinfitseerimisega on 2 korda suurem risk haigestuda astmasse

(Delclos jt 2007: 669).

Luutsement, mida kasutatakse ortopeediliste operatsioonide puhul, sisaldab

metüülmetakrülaati (MMA), mis on tuntud nahaülitundlikkust ja ärritust tekitav aine.

MMA võib põhjustada rasket naha ja hingamisteede ärritust. On teada juhtumid, kus on 25-

aastasel anesteesiaõel ja 30- aastasel operatsiooniõel, kokku puutudes luutsemendi auruga

oma kahe esimese ortopeedilise operatsiooni ajal, tekkisid ühesugused sümptomid:

peavalu, pearinglus, südamekloppimine, valu rinnus, iiveldus ja näo-kaela-ja käte erüteem

ja nende elulised näitajad olid normi piiridest väljas. Kõik need sümptomid taandusid

kolmekümne minuti jooksul, kui õed läksid operatsioonitoast välja (Borak jt 2011: 231,

258).

Kätedermatiit on üks kõige sagedamini esinenevatest dermatoloogilistest haigustest

tervishoiutöötajate seas. Kätedermatiit on tingitud peamiselt sagedasest ärritavate ja/või

allergiliste ainetega kokkupuutumisest tööajal. Tegurid, mis suurendavad riski haigestuda

kontaktdermatiiti on sage kätepesemine ja desinfitseerimine, ravimainetega kokkupuude ja

kummikinnaste kandmine. Kätedermatiit, mis on kontaktdermatiit, on väga levinud haigus

tervishoiutöötajate seas kogu maailmas. Haiguse kulg sõltub nahabarjääri efektiivsusest

(naha pH ja naha liipidne kiht). Naha lipiidse taseme vähendamine või häiritud lipiidide

tasakaal epidermises võivad soodustada kahjulike ainete sissetungimist nahka. On olemas

andmeid, mille järgi operatsiooniosakondades töötavatel õdedel registreeriti nahabarjääri

muutusi (Szepietowski jt 2005: 45-46)

2.5 Füsioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskid

Ergonoomika mõiste tuleneb kreekakeelest, sõnadest „ergon“, mis tähendab töö ja

„nomos“, mis tähendab teadus. Ergonoomika eesmärgiks on töövahendite, töökeskkonna

ja tööprotsessi parandamine (Avinash 2010: 31).

19

Luu-lihaskonna haigused on üheks peamiseks tööõnnetuse ja invaliidsuse põhjuseks

arengumaades. Tervishoiutöötajate seas kujutavad luu-lihaskonna haigused endast tähtsat

kutsehaiguste probleemi ja on üheks töötaja haigestumise põhjuseks. Kuigi enamik

uuringuid on keskendunud üldiselt õenduspersonali füsioloogiliste probleemide

väljaselgitamisele, on vähe teada kitsama töörühma füsioloogiliste probleemide kohta,

nagu operatsiooniõed. Operatsiooniõed on allutatud erinevate füsioloogiliste riskifaktorite

mõjule, mis võivad esile kutsuda luu-lihaskonna haigusi (Choobineh 2010: 74).

Tööasendid võivad sageli olla ebamugavad seoses ruumipuudusega või

liikumispiirangutega, mis on tingitud erilistest asjaoludest. Ebamugavaid tööasendeid

leidub kõige rohkem dialüüsi-, operatsiooni- ja intensiivraviosakondades (Hinmikaiye jt

2012: 24). Raskete asjade tõstmine ja kandmine (kirurgiline varustus), patsientite tõstmine

voodist operatsioonilauale ja tagasi, pikka aega kestvad operatsioonid, mille ajal

operatsiooniõde peab seisma mõnikord ebamugavas asendis, kummardades, võivad

põhjustada luu-lihaskonna haigusi, eriti seljavalusid (Aljeesh jt 2011: 42-43). Patsiendi

tõstmisel operatsioonilaualt ratasraamile on õel sageli vaja võtta ebamugavaid asendeid,

mis võib olla seljavalude põhjuseks (Paas 2007: 39). Eestis läbiviidud uuringust selgus, et

operatsiooniõdedel esines oluliselt rohkem sundasendeid võrreldes anesteesiaõdedega

(Nool 2006: 37). Palestiinas, Gazas läbiviidud uuringust selgus, et pikkade operatsioonide

ajal seismine on peamiseks seljavalude põhjuseks operatsiooniõdede seas (67,1%),

patsiendite tõstmisest ja liigutustest põhjustatud seljavalud esinesid 62,1%-l

operatsiooniõdedest, sundasenditest - 57,7% ja ebamugavate jalatsite kandmisest 23,1%

operatsiooniõdedest (Aljeesh jt 2011: 48). Eestis, erinevates operatsiooniosakondades

läbiviidud uurimuse põhjal selgus, et raskusi peavad tõstma eelkõige operatsiooniõed ning

patsiendi tõstmisega ja liikumisega tegelevad rohkem anesteesiaõed. Võrreldes

operatsiooni- ja anesteesiaõdede igapäevaste abivahendite kasutamist raskuste tõstmisel

selgus, et operatsiooniõed kasutavad neid sagedamini (Nool 2006: 37, 48).

Iraanis, Shirazi haiglas operatsiooniosakonnas läbiviidud uuringust selgus, et kõige rohkem

oli operatsiooniõdedel koormatud alaselg (60,6%), pahkluud/jalad (59,0%), põlved

(58,1%) ja ülaselg (54,6%). Seoses luu- lihaskonna probleemidega pidi arsti külastama

38,5% operatsiooniõdedest, 25,1% pidid võtma töövabastust ja 18,8%-l oli vaja kasutada

füsioteraapia teenuseid. 57% operatsiooniõdedest arvas, et luu-lihaskonna probleemide

tõttu peavad nad tulevikus vahetama oma tööd. Uuringu käigus jagati kõik küsitletud

20

kahte rühma: esimeses rühmas olid alla 45-aastased ning teises rühmas üle 45-aastased

operatsiooniõed. Uuringu tulemused näitasid, et valupiirkonnad ei erine erinevate

vanuserühma küsitletute seas, v.a valud käe/randme piirkonnas, mis esinesid enamasti

noorematel operatsiooniõdedel. Kuna tööasendid ja operatsiooni kestused on erinevad,

sõltuvalt operatsiooniliigist, uuritavad operatsiooniõed jagati kolme rühma. Esimene rühm

- ortopeedilistel ja neurokirurgilistel operatsioonidel osalevad õed, teine rühm -

kardiokirurgilistel operatsioonidel osalevad õed ja kolmas rühm - muudel operatsioonidel

osalevad õed. Statistiline andmete analüüs näitas seost erinevates piirkondades valude

tekkimise ja operatsiooniliigi vahel. Selgus, et põlvevalud esinesid esimeses ja teises

rühmas, vastavalt 64,9% ja 69,7%, aga kolmandas rühmas 51,7%. Teistes

kehapiirkondades ei leitud suurt vahet valu sümptoomide vahel (Choobineh jt 2010: 76-

77).

21

3. OPERATSIOONIOSAKONDADES TÖÖTAVATE ÕDEDE TÖÖST

TULENEVATE TERVISERISKIDE ENNETAMINE

3.1 Bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine

Torkevigastused moodustavad ühe kolmandiku kõigist tööga seotud vigastustest haiglates.

Enamikul juhtudel torkevigastused on ennetatavad, kui järgida lihtsamaid

ettevaatusmeetmeid, nagu näiteks nõelte kinni panemine korkidega või nõelte ära

viskamine kohe peale kasutamist spetsiaalsesse konteinerisse (Ortabag jt 2009: 208).

Kõige efektiivsem viis ära hoida vere kaudu levivate patogeensete mikroorganismide eest,

on hoiduda nõelatorgetest. Esmane nõelatorgete preventsioon saavutatakse tänu kasutatud

nõelte kohesele likvideerimisele, kasutades selleks spetsiaalseid konteinereid teravate-

torkavate esemete jaoks. Samuti enesetorgete arvu on võimalik vähendada kasutades

turvalisi nõelaseadmeid, kus kasutatud nõela saab kohe peale kasutamist kinni panna

spetsiaalsete abivahendite abil (Wilburn jt 2004: 451). Veel üheks heaks viisiks ära hoida

torkevigastusi on rakendada “Hands free” tehnikat operatsiooni ajal, see tähendab, et

operatsiooniõde annab kirurgile vajalikke instrumente instrumentide lauaga, mitte käest

kätte. ”Hands free” tehnika põhimõte seisneb selles, et ühel ajal kirurgilist instrumenti ei

puutu kaks inimest. Kanadas läbiviidud uuringu käigus selgus, et torkevigastuste arv

kirurgide ja operatsiooniõdede seas vähenes 60%-ni sellistel operatsioonidel, kus kasutati

“hands free” tehnikat. Samuti uuringu tulemused näitasid “Hands free” tehnika õppefilmi

efektiivsust. Peale õppefilmi demonstreerimist operatsioonitoa personalile “Hands free”

tehnika kasutamine suurenes 75 %-ni ja oli samal tasemel veel viie kuu jooksul (Stringer jt

2009: 170,176). Operatsiooniosakonna õed saavad sagedamini kui kirurgid torkevigastusi,

kuigi arstid ise valivad milliseid instrumente kasutada. Õed peavad pakkuma arstidele

kasutada ohutumaid instrumente ja seadmeid kui nad on olemas (Perry jt 2005b: 70).

Haiglates peab igas osakonnas olema käitumisejuhend nakkusohtliku materjaliga

kokkupuutejuhtumite kohta, samuti tuleb torke-lõike vigastusest kohe teavitada

töötervishoiu arsti ja juhtum kirjalikult fikseerida (Ortabag jt 2009: 211).

B-hepatiidi viirusnakkus on väga tõsine haigus, mida saab ennetada vaktsineerides ennast

ning pidades kinni universaalsetest ettevaatusmeetmetest. Töötajate vaktsineerimine B-

hepatiidi vastu peab olema kohustuslikuks tingimuseks operatsiooniosakonda tööle

22

saamisel. Spetsiaalsed koolitused, mille eesmärgiks on suurendada töötaja teadlikkust B-

hepatiidi vastasest vaktsiinist, võiksid ergutada operatsiooniosakonna töötajaid ennast

vaktsineerima (Kasieme jt 2011: 4). 1987. aastal Rahvusvaheline Töötervishoiu ja

Tööohutuse Instituut Ameerikas soovitas tervishoiutöötajatele teha B-hepatiidi

vaktsineerimist, millele järgnes kiire vaktsineerimiste arvu kasv B-hepatiidi vastu. Enne

vaktsiini ilmumist (1983.a.) sai B-hepatiidi kutsenakkusena seitseteist tuhat

tervishoiutöötajat, peale vaktsiini ilmumist (1995.a.) registreeriti vaid nelisada juhtumit

(Jagger jt 2008: 63).

Operatsioonitoas on väga oluline hügieeninõuete järgimine, kuna halb kätehügieen on üks

infektsiooni leviku peamistest põhjustest (Chau jt 2011: 1320). Infektsioonide leviku

ennetamiseks on väga tähtis käte pesemine seebiga ja käte desinfitseerimine antiseptikuga,

et pidurdada bakterite paljunemist kätel. Kõik kriimustused ja nahakahjustused peavad

olema kaetud veekindla plaastriga, sest erinevad marrastused võivad olla väratiks

mikrooranismide sisenemiseks (Gould 2012: 50, 54).

Operatsiooniõed peavad lisaks kinnastele ja maskile kandma silmade kaitsevahendit. Kuna

veri või patsiendi kehavedelikud võivad pritsida operatsiooni ajal õele silma, peab silmade

kaitsevahendite kandmine olema sama rutiinne nagu kirurgilise maski ja kinnaste

kandmine (Jagger jt 2000: 77).

3.2 Psühholoogiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine

Selleks, et vähendada operatsiooniosakonnas töötavate õdede võimalikke psühholoogilisi

riskifaktoreid, tuleb välja töötada asjakohased ennetus– ja tervise edendamise programmid,

teavitada osakonna töötajaid psühholoogilistest ohuteguritest, leida õdedele võimalusi

puhkepausideks pikkade operatsioonide kestel, pakkuda õdedele rohkem tunnustust tehtud

töö eest ja toetada tervisesporti ning pakkuda võimalusi tervislikult vaba aja veetmiseks

(Luik 2009: 13). Sellised organisatsioonilised korraldused nagu tööpäeva pikkuse

lühendamine, stressist vabastamise koolitused, lõõgastumisvõimalused õdedele,

regulaarsed kohtumised kolleegidega ja sotsiaalkeskkonna parandamine, aitavad

vähendada tööstressi (Ilhan jt 2008: 105). Erinevate võtete abil, nagu näiteks

psühhosotsiaalne toetus, lõõgastumine, enesetäiendamine, saab parandada igapäevast

toimetulekut tööstressiga. Sellest tulenevalt võib öelda, et tööstressi tekkimise põhjused ja

23

toimetulek nendega sõltub indiviidist ning keskkonnast (Fenin jt 2012: 10).

Läbi vestluste ja arutluste tööprotsessis tekinud probleemidest võib vähendada konfliktide

tekimist kolleegide vahel. 70% Ameerikas, Põhja– Karoliinas registreeritud

anesteesiaõdedest arvavad, et töökonfliktidest põhjustatud tööstressi ennetamiseks on

parem läbi rääkida kolleegide vahel tekinud probleeme ja arusaamatusi ja leida

kompromiss (Roberts-Perry 2005: 355).

3.3 Füüsikaliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine

Tööohutuse ja Töötervishoiu Keskuse (OSH) juhised soovitavad töötajatele, kes puutuvad

oma igapäevases töös kokku kõrge müra tasemega, regulaarselt teha audiomeetrilist testi ja

kanda kuulmiskaitsevahendeid. Kahjuks operatsioonitoa õed on näidanud vastumeelsust

selle vastu, kuna kuulmiskaitsevahendite kandmine on takistuseks meeskonnaliikmetega

suhtlemisel operatsiooni ajal ning vähendab võimet kuulda vajalike aparatuuride signaale

(Love 2003: 838).

Töötades laserkiirgusega tuleb eelnevalt läbida koolitused ja järgida ohutusnõudeid, et

ohutult ning professionaalselt saaks töötada kahjustamata enda ja ümbritsevate inimeste

tervist. Ohutusnõuded ütlevad, et laserkiirt ei tohi vaadata, aparatuuril peab olema

kaitsekilp, tuleb kanda küljeklappidega kaitseprille, mõõta ruumides kiirgust ja töötajaid

tehniliselt instrueerida (Hunt 2001: 9).

Kirurgilise suitsu evakueerimine on väga tähtis terviseriskide ennetamisel seoses tema

kahjuliku toimega organismile. Kirurgilise suitsu evakueerimiseks kasutatakse erinevaid

evakueerimissüsteeme, filtreid ja tavalist aspiraatorit (Ball 2001: 128). Selleks, et

vähendada operatsioonitoa õhu saastumist kirurgilise suitsuga on vajalik minimaalselt

viisteist õhuvahetust tunnis ja kõikides operatsiooniosakondades peab olema positiivne

õhurõhk. Üldventilatsioonist operatsioonitoas ei piisa efektiivseks kirurgiliste suitsu

evakueerimiseks. Lokaalventilatsiooni süsteemide paigaldamist operatsiooniosakondadesse

soovitavad paljud organisatsioonid: Operatsiooniõdede ühing, Ameerika lasermeditsiini ja

laserkirurgia ühing ja mõned teised, et parandada operatsioonitoa keskkonna kvaliteeti.

2006 a. teostati tavalise kirurgilise maski ja lasermaski, mis katab kogu näoosa,

efektiivsuse hindamine. Selgus, et lasermask kaitseb veidi efektiivsemalt kirurgilise suitsu

eest, kui tavaline kirurgiline mask, kuna ta võib filtreerida kuni 0,1 mikromeetrise

24

läbimõõduga aineosakesi, kuigi viiruseosakesed võivad olla palju väiksemad kui 0,1

mikromeetrise läbimõõduga (Pierce jt 2011: 462-463).

Operatsioonitoas on väga tähtis ruumi mikrokliima. Operatsioonitoas peab olema mugav

õhutemperatuur, õhuniiskus, sobiv õhuliikumise kiirus. Mugav töötemperatuur

operatsioonitoas on 18-25 C, suhteline õhuniiskus on 30-50% ja õhuliikumise kiirus on

0,1-0,2 m/s. Selleks, et tagada mugav mikrokliima operatsioonitoas on vaja suuri kulutusi

nii spetsiaalse aparatuuri paigaldamiseks kui ka edaspidi aparatuuri tehnohoolduseks.

Seetõttu puudub paljudes haiglates vastav aparatuur, kuigi õhuventilatsiooni süsteem

operatsioonitoas on hädavajalik, et tagada õhupuhtus (Scherrer 2003: 293)

Operatsioonitoas töötavate õdede silmade väsimise vähendamiseks ei tohi erinevus

operatsioonitoa üldvalgustuse ja kohaliku kirurgilise piirkonna valgustuse intensiivsuse

vahel olla liiga suur, eelistatavalt 1:3. Trepikojad, koridorid ja muud ruumid peavad olema

piisavalt valgustatud, et sisenedes operatsioonituppa töötajate silmad ei peaks hea

valgustusega harjuma. Loomuliku valgustuse olemasolu on eelistatav operatsioonisaalides.

Aknad võiksid olla operatsioonisaalides kõrgel, et anda visuaalselt rahuldustunnet

(Harsoor jt 2007: 198).

3.4 Keemiliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide ennetamine

Paljudel juhtudel anesteesiagaasid vabanevad operatsioonisaali narkoosiaparaatide lekkel,

seetõttu on kutsekahjustuse vältimisel oluline aparatuuri tehniline korrasolek (Hunt 2001:

9). Anesteesiagaaside, sealhulgas dilämmastikoksiidi sisalduse regulaarne kontroll

operatsioonitoa õhus peab olema kohustuslik kõikide haiglate jaoks. Iga

operatsiooniosakond peab olema varustatud ventilatsiooni- ja õhupuhastussüsteemiga,

kuna efektiivne õhupuhastamine võib vähendada anesteesiagaasidega seotud kutseriske

kuni 94%-ni. Samuti peab olema teostatud regulaarne anesteesiamasinate,

anesteesiaaparaatide šlangisüsteemi ja ventilatsiooni korrasoleku kontroll. Nagu näitab

Iraani haiglates läbiviidud uuring, mille eesmärgiks oli mõõta dilämmastikoksiidi taset

operatsioonisaalides, on väga tähtis anesteesiamasina korrasoleku kontroll, kuna kõrgemad

dilämmastikoksiidi keskmised kontsentatsioonid olid operatsioonisaalides, kus toimus

anesteesiagaaside leke narkoosiaparaatidest (Maroufi jt 2011: 77-78).

On kehtestatud anesteesiagaaside piirväärtused operatsiooniruumi õhus (enfluraan 10 ppm;

25

80 mg/m3; trikloroetüleen 10 ppm; 50mg/m3; dikloroetaan 1ppm; 4mg/m3). Õige

operatsioonisaalide ventilatsioon on väga tähtis õhupuhastamisel anesteesiagaasidest. Riski

vähendamiseks tuleb kanda maski. Bioloogiliseks seireks tuleks aeg-ajalt kontrollida

anesteesiagaaside sisaldust töötajate uriinis (Hunt 2001: 10).

Sellised lihtsad ohutusmeetmed, nagu töötajate konsulteerimine selleks, et nad ei puutuks

nina, silmi ja suud, kannaksid kindaid ja peseksid korralikult oma käsi peale kinnaste

eemaldamist, võivad vähendada allergilise reaktsiooni tekkimist. Tervishoiutöötajad

peavad tõstma oma teadmisi lateksi ohtudest ja kasutama alternatiivseid, hüpoallergilisi

kummikindaid, näiteks vinüül- või nitriilkindaid. Latekskinnaste tootjad peavad kindlaks

määrama iga valgu ja keemiliste ainete taseme kinnastes ja läbi viima uusi uuringuid, et

toota rohkem hüpoallergeenseid kindaid. Infektsioonikontrolliõde peaks aeg-ajalt välja

selgitama lateksallergia tekkimise juhtumid operatsiooniosakondades töötavatel õdedel ja

pakkuma neile kasutada alternatiivseid kaitsekindaid (Chummun 2002: 161,164-165).

Kasutades latekskindaid, tuleb eelistada puudrivabu kindaid, kuna nad sisaldavad vähem

proteiini, mis põhjustab allergilist reaktsiooni, kui puuderdatud latekskindad (La Montagne

jt 2006: 360).

Desinfektsioonivahendite kasutamisel tuleb võimalusel eelistada vähemallergiseerivaid.

Instrumente ja materjale, mille sterilisatsiooniks on kasutatud toksilisi kemikaale, tuleb

enne kasutamist jätta tuulduma spetsiaalsetesse tuulutuskambritesse (Hunt 2001: 10).

Ortopeedilised operatsioonisaalid peaavad olema varustatud vaakum- või negatiivse

rõhuga õhupuhastitega, et saaks tervisele ohutult valmistada luutsementi. Terviseriskide

ennetamiseks tuleb tähelepanu pöörata ka ventilatsiooni parandamisele

operatsioonisaalides (Borak jt 2011: 260-261).

3.5 Füsioloogistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide ennetamine

Seljavalud on väga levinud operatsiooniosakondades töötavate õdede seas nii arengu- kui

ka arenenud maades. Nigeerias läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et valud

nimmepiirkonnas operatsiooni osakondades töötavate õdede seas on väga sagedad (78%).

Seljavalude ennetamiseks võiksid operatsiooniosakondades töötavad õed teha regulaarseid

füüsilisi treeninguid, et tugevdada seljalihaseid. Kõrge seljavalude esinemissagedus on

tingitud teguritest, mis on täielikult ennetatavad. Tööandja peab korraldama õdede jaoks

26

täiendkoolitusi ergonoomiliste riskitegurite väljaselgitamiseks ning varustama töökoha

spetsiaalsete sedmetega nagu elektrooniliselt reguleeritavad voodid, liftid ja seljavööd, mis

aitaksid vähendada operatsiooniosakondades töötavatel õdedel koormust seljalihastele ja

ennetada seljavalusid (Himmikaiye jt 2012: 26-27).

Koolitustel on vaja rääkida tervisespordist, puhkepauside vajalikkusest, et anda

organismile võimalust puhata ja säilitada töövõimet, õpetada kasutada puhkepausidel

lihtsaid lihaste lõõgastavaid harjutusi ning harjutada kehaasendi korrigeerimist

ülekoormustraumade riski vähendamiseks (Paas 2007: 42). Operatsioonitoa tehnika

modifitseerimine, näiteks mehhaaniliste abivahendite kasutamine patsiendi tõstmiseks ja

liigutamiseks võiks vähendada tööasendeid, mis põhjustavad valu (Koneczny 2009: 163).

27

4. ARUTELU

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada operatsiooniosakondades töötavate õdede

tööst tulenevate terviseriskide ennetamist. Lõputöö on kirjutatud lähtuvalt autori isiklikust

huvist teema vastu. Käesolevast tööst selgus, et operatsiooni- ja anesteesiaõed kannatavad

mitmete tervisekaebuste all, mis on seotud otseselt nende töökeskkonnaga. Olles praktikal

operatsiooniosakonnas, tuli autoril mitu korda näha, kuidas seal töötavad õed oma tervist

ohtu seadsid, puutudes kokku erinevate tööst tulenevate terviseriskidega, samuti esinesid

nendel õdedel erinevad tervisekaebused, mis olid põhjustatud töökeskonna ohuteguritest.

Kuna enamik terviseriske on põhimõtteliselt ärahoitavad, on väga oluline, et

operatsiooniosakondades töötavad õed oskaksid neid terviseriske vältida või miinimumini

viia ja kriitiliselt hinnata tööga seotud terviseohtu.

Töö käigus selgus, et kindlasti tuleks veel Eesti operatsiooniosakondades töötavate õdede

seas teha töökeskkonnast tulenevaid ning terviseriskide ennetamisvõimalusi

väljaselgitavaid uuringuid. Antud uurimistöös on esitatud mitmeid praktilisi nõudandeid,

mida operatsiooniosakondades töötavad õed ja nende tööandjad võiksid kasutusele võtta

erinevate tööst tulenevate terviseriskide ennetamiseks.

Tööõnnetuse ja kutsehaiguste ärahoidmiseks on väga tähtis koostöö tööandja ja töötaja

vahel. Tööandja peab läbi viima töötaja jaoks asjakohaseid tööohutuse väljaõppeid, aga

töötaja peab olema sellest huvitatud (Alli 2002: 39). Iga töötaja peab teadma, milliste

ohuteguritega ta oma töökohal võib kokku puutuda, millised tervisehäireid võivad ilmneda

ja kuidas neid vältida (Loogna 2007: 263). Eestis, operatsiooniosakonnas läbiviidud uuring

näitas, et operatsiooniõed ei ole kursis sellega, kuivõrd nende tervis on tööprotsessis

ohustatud ja kas tööprotsessis esineb õnnetusohtu (Luik 2008: 12).

Käesoleva töö tulemusena selgub, et operatsioonitoas enesetorgete arv teravate esemetega

on väga suur (Perry jt 2005: 28) ja, et operatsiooniosakonnas töötavad õed olid vähemalt

kord oma töökarjääri jooksul saanud torke-lõikevigastuse (Ortabag jt 2009: 211). Tööst

järeldub, et operatsioonitoas on väga oluline hügieeninõuete järgimine, kuna halb

kätehügieen on üks infektsiooni leviku peamistest põhjustest (Chau jt 2011: 1320). Eestis

läbiviidud uuringu andmetel, operatsiooniõed on kõige hoolikamad käte pesemise ja

desinfektsiooni sooritamisel (Nool 2006: 44).

28

Tööst selgus, et paljud operatsiooniosakonna õed pevad oma tööd stressirohkeks (Luik

2008: 12). USA-s läbiviidud uuringust selgus et, 50% anesteesiaõdedest peavad oma

töökohta stressiallikaks (Chipas jt 2011: 125). Tööalased suhted on operatsiooniõdedele

tähtsad, kuna kollegidevahelised halvad suhted põhjustavad rahuolematust tööga ning

segavad tööprotsessi (Luik 2008: 12). Inglismaal läbiviidud uuringu tulemuste järgi selgus,

et 69%-l operatsiooniõdedel tekivad konfliktid ja arusaamatused kirurgidega (Coe jt 2007:

614). Autori enda kogemuste põhjal, mis toimus olles praktikal operatsiooniosakonnas, kui

operatsiooniõe ja kirurgi vahel tekkis konflikt, siis kannatada sai nii patsient, kellel

operatsiooniaeg oli edasi lükatud, kui ka õde, kellel oli päeva jooksul paha tuju ja halvad

mõtted juhtunust, mis segasid teda tema töös, kuna ta ei saanud täielikult süveneda

tööprotsessi.

Eestis läbiviidud uuringust tuli välja, et 64,9% operatsiooniosakonna õdedest ei ole kursis

abinõudega, mida rakendatakse stressi vältimiseks (Luik 2008: 12). Pingelised suhted

kolleegidega, stressirohked olukorrad tööl võivad olla põhjusteks opiodide

kuritarvitamiseks anesteesiaõdedel. Paljud anesteesiaõed tarvitavad opiode, et toime tulla

tööstressiga (Wright jt 2012: 123).

Tööst võib järeldada, et operatsiooniosakondades töötavate õdede jaoks kõrge müra tase

operatsioonisaalides on väga suur probleem, mis mõjutab halvasti nende tervist. Praktikas

on näha, et kaasaegsed operatsiooniosakonnad on hästi varustatud erinevatega kirurgiliste

seadmetega ja tehnikaga, mille kasutamisel tekib palju helisid (Kuzmich jt 2001: 12).

Pidev kokkupuude müraga võib põhjustada operatsiooniosakonnas töötavatel õdedel

kuulmislangust, selle ennetamiseks soovitatakse kanda kuulmiskaitsevahendeid, aga

kahjuks operatsioonitoa õed ja kirurgid on selle vastu, kuna kuulmiskaitsevahendite

kandmine takistab suhtlemist operatsiooni ajal meeskonnaliikmete vahel (Love 2003: 838).

Nagu kirjandusest selgus, on hea ventilatsioonisüsteemi paigaldamine operatsioonituppa

hädavajalik, kuna ta aitab tagada töötamiseks komfortseid mikrokliima parameetreid ja

õhupuhtust (Scherrer 2003: 293), puhastab operatsioonitoa õhku kirurgilisest suitsust

(Pierce jt 2011: 462), anesteesiagaasidest ( Hunt jt 2001: 10) ja ortopeedilise luutsemendi

aurust (Borak jt 2011: 260). Selgus ka, et paljudes operatsiooniosakondades puudub vastav

aparatuur õhu ventileerimiseks, kuna ta on liiga kallis ja tema hoolduseks on vaja ka suuri

kulutusi (Scherrer 2003: 293).

29

Käesolevast tööst võib järelada, et operatsiooniosakonna töötajatel võrreledes teiste

osakondade töötajatega esineb palju rohkem lateksallegiat (Nabavizadeh 2009: 219-220;

Konrad 1997: 629). Samas võib järeldada, et lateksallergiat esineb võrdselt anesteesia– ja

operatsiooniõdedel (Nool 2006: 40). Anesteesia– ja operatsiooniõed puutuvad kokku

luutsemendi auruga, mille tulemusena tekivad pevalud, pearinglus, iiveldus ja teised

terviseprobleemid (Borak jt 2011: 258).

Antud töö põhjal võib öelda, et operatsiooniõed tõstavad tööaja jooksul palju raskusi, kuigi

patsiendi tõstmisega tegelevad rohkem anesteesiaõed (Nool 2006: 48). Patsiendi tõstmisel

operatsioonilaualt ratasraamile õel tithipeale on vaja võtta ebamugavaid asendeid, mis võib

olla seljavalude põhjuseks (Paas 2007: 39). Olles praktikal operatsiooniosakonnas autor

märkas, et paljud operatsiooni- ja anesteesiaõed kurdavad seljavalude üle, kuna pidev

seismine pikkade operatsioonide ajal väsitab jalgu ja selga, kuigi anesteesiaõel oli alati

võimalus istuda operatsiooni ajal.

Autor usub, et kõik töös välja toodud nõuanded terviseriskide ennetamiseks on reaalselt

teostatavad. Lõike- ja torkevigastustest on võimalik hoiduda, kasutades turvalisi

nõelaseadmeid, kus kasutatud nõela saab kohe peale kasutamist kinni panna spetsiaalsete

abivahendite abil, rakendada ohutumaid töömeetmeid, näiteks kasutades „Hands free“

tehnikat, mis tähendab, et ühel ajal instrumenti ei puutu kaks inimest, vaid instrumente

antakse kirurgilisel kandikul (Perry jt 2005: 70). B-hepatiidi vastu immuniseerimine aitab

vältida B-hepatiidi viirusnakkust ( Kesieme jt 2011: 4). Nakkushaigusi saaks ka ennetada,

kasutades enesekaitsevahendeid, nagu mask, kindad, kaitseprillid (Wilburn jt 2004: 453).

Regulaarsed puhkepausid tööajal, tunnustus tehtud töö eest, võimalused vabaaja

veetmiseks vähendavad psühholoogiliste probleemide väljakujunemise võimalust

operatsiooniosakondades töötavatel õdedel (Luik 2009: 13). Lateksallergia ennetamiseks

operatsiooniosakondades töötavad õed saaksid kasutada latekskinnaste asemel

alternatiivseid kummikindaid, nagu viniil- või nitriilkindaid (Chummun 2002: 164). Et

vähendada seljavalusid võiks teha regulaarseid treeninguid seljalihaste tugevdamiseks

(Himikaiye 2012: 27).

30

Ettepanekud:

Käesoleva lõputöö tulemused on kasutatavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

üliõpilastele, operatsiooniosakondades töötavale õdedele ning nende tööandjale

teadmiste täiendamiseks, käesoleva lõputöö tulemused võiksid olla erinevates

operatsiooniosakondades, et õdedel oleks alati võimalus meelde tuletada milliste

ohtudega nende töö on seotud ja kuidas neid vältida.

Viia läbi magistritööna kvantitatiivne uuring Eestis operatsiooniosakondades töötavate

õdede seas, mis puudutaks õdede teadlikkust nende tööst tulenevatest terviseriskidest,

nende ennetamisest ja ohutust töökeskkonnast.

31

JÄRELDUSED

Käesoleva lõputöö autor teeb läbitöötatud kirjandusallikate põhjal järgmised järeldused:

1. Operatsiooniosakondades töötavate õdede töö on seotud mitmete terviseriskidega.

Juhuslikud traumad saastunud töövahenditega võivad olla erinevate kutsehaiguste

põhjusteks, nagu B- ja C-hepatiit, HIV-viirus ja mõned teised. Operatsiooniosakonndades

töötavatel õdedel esinevad ka psühholoogilised probleemid nagu tööstress, mis on paljudel

juhtudel tingitud arusaamatustest kolleegidega, halvast meeskonnatööst ja vähestest

võimalustest puhkepausideks. Füüsikalistest ohuteguritest esineb operatsiooniosakondades

töötavatel õdedel sageli müra, kirurgiline suits, laserkiirgus, liigere valgus ja ebamugav

õhutemperatuur operatsioonitoas. Keemilistest ohuteguritest kõige suuremaks probleemiks

on anesteesiagaaside kahjulik toime operatsiooniosakondades töötavate õdede tervisele.

Lateksallergia võib põhjustada operatsiooniõdedel astmat ja rinokonjunktiviiti.

Operatsiooniosakondades töötavad õed on allutatud erinevate füsioloogiliste riskifaktorite

mõjule, mis võivad kutsuda esile luu-lihaskonna haigusi.

2. Ennetamaks või vähendamaks tööst tulenevaid terviseriske, tööandja peaks regulaarselt

läbi viima koolitusi töökohtadel esinevatest ohuteguritest, nende toimest tervisele ja nende

ennetamise võimalusest. Infektsioonhaiguste vältimiseks on väga oluline töötajate

regulaarne vaktsineerimine ja kaitsevahendite kasutamine, operatsiooniosakondades peab

olema käitumise juhend nakkusohtlikku materjaliga kokkupuutumise kohta.

Psühholoogiliste ohutegurite ennetamiseks võiks leida õdedele võimalusi puhkepausideks

pikkade operatsioonide kestel. Füüsikaliste ohutegurite poolt põhjustatud terviseriskide

ennetamiseks on oluline enesekaitsevahendite kasutamine. Temperatuur, õhuniiskus ja

valgustuse kvaliteet operatsioonisaalides peavad olema töötamiseks sobivad, et

operatsiooniosakondades töötavad õed saaksid tunda ennast mugavalt ja täita oma

tööülesandeid kõrgemal tasemel. Keemilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide

ennetamiseks on vajalik õigete ja sobilike enesekaitsevahendite kasutamine ning

anesteesiagaaside sisalduse regulaarne mõõtmine operatsioonitubade õhus.

Operatsiooniosakondades töötavad õed peavad olema teadlikud töökoha ergonoomikast

ning harjutama kehaasendi korrigeerimist tööpäeva jooksul.

32

KASUTATUD KIRJANDUS

Alli, B.O. (2002). Töötervishoiu ja tööohutuse aluspõhimõtted. Tallinn: EV

Sotsiaalministeerium.

Akbar-Malekirad, A., Ranjbar, A., Rahzani, K., Kadakhodaee, M., Rezaie, A.,

Taghavi, B., Abdollahi, M. (2005). Oxydative stress in operating room personnel:

occupational exposure to anesthetic gases. Human & Experimental Toxicology, 24, 597-

601.

Aljeesh,Y., Al-Nawajha, S. (2011). Determinants of Low Back Pain among Operating

Room Nurses in Gaza Governmental Hospitals. Journal of Al Azhar University-Gaza

(Natural Sciences), 13, 41-54.

Avinash, N.S., Kulkarni, G.V., Pradnya, A.S. (2010). Ergonomics in laparoscopic

surgery. Journal of Minimal Access Surgery, 6(2), 31-36.

Averlind, G., Bihari, S. (2012). Health-Promoting Collaboration in Anesthesia Nursing: A

Qualitative Study of Nurse Anesthetists in Norway. AANA Journal, 80(4), 74-80.

Babisch, W. (2005). Noise and health. Environmental Health Perspectives, 113(1), 14-15.

Baek, J.M., Uhm, S.B., Singh, K.P. Assessing Operating Room Nurses Occupational

Exposure to Nitrous Oxide 18th World IMACS / MODSIM Congress, Cairns, Australia 13-

17 July 2009, 117-121.

http://www.mssanz.org.au/modsim09/A2/baek.pdf (23.11.12).

Ball, K. (2001). The hazardas of surgical smoke, AANA Journal Course.Update for Nurse

Anesthetists. AANA Journal. 69(2), 125-132.

Bilski, B. (2005). Needlestick injuries in nurses - the poznan study. International Journal

of Occupational and Enviromental Health, 18(3), 251-254.

Borak, J., Fields, C., Anrews, L.S., Pembenton, M.A. (2011). Methyl methacrylate and

respiratory sensitization: A Critical review. Critical Reviews in Toxicology, 41(3), 230–268.

Buss, Z.S, Kupek, E., Frode, T.S. (2008). Screening for latex sensitization by

questionnaire: diagnostic performance in health care workers. J Invest Allergol Clin

Immunol, 18, 12-16.

Chau, J.P-C., Thompson, D.R., Twinn, S., Lee, D.TF., Pang, S.WM. (2011). An

evaluation of hospital hand hygiene practice and glove use in Hong Kong. Journal of

Clinical Nursing, 20, 1319–1328.

Choobineh, A., Movahed, M., Tabatabaie, S.H., Kumashiro, M. (2010). Perceived

Demands and Musculoskeletal Disorders in Operating Room Nurses of Shiraz City

Hospitals. Industrial Health, 48, 74–84.

33

Chummun, N.H. (2002). Latex glove disorders: a management strategy for reducing skin

sensitivity. Journal of Nursing Management, 10, 161-166.

Choe, R., Gould, D. (2007). Disagreement and aggression in the operating theatre.

Journal of Advanced Nursing, 61(6), 609–618.

Chipas, A., McKenna, D. (2011). Stress and burnout in nurse anesthesia. AANA Journal,

79(2), 122-128.

Delclos, G.L., Gimeno, D., Arif, A.A., Burau, K.D., Carson, A., Lusk, C., Stock, T.,

Symanski, E., Whitehead, L.W., Zock, J-P., Benavides, F.G., Anto, J.M. (2007).

Occupational risk factors and asthma among health care professionals. American Journal

of Respiratory and Critical Care Medicine, 175, 667-675.

Durmusoglu, E., Aslan, S., Can, E., Bulut, Z. (2007). Health risk assessment of workers

exposure to organic compounds in a tire factory. Human and Ecological Risk Assessment,

13(1), 209-222.

Efstathiou, G., Papastravrou, E., Raftopoulos, V., Merkouris, A. (2011). Factors

influencing nurses compliance with Standars Precautions in orded to avoid occupational

exsposure to microorganisms:A focus group study. BMC Nursing, 10(1), 1-12.

Esser, A.C., James, G.K., Henry, W.R. (2007). Ergonomics in Office-Based Surgery: A

Survey-Guided Observational Study. Dermatol Surg, 33, 1304–1314.

Fenin, M., Jaguson, L. (2012). Tööstress - kas igipõline vaenlane. Eesti õde, 1, 10-11.

Gates, M.A., Feskanich, D., Speizer, F.E., Hankinson, S.E. (2007). Operating room

nursing and lung cancer risk in a cohort of female registered nurses. Scand J Work Environ

Health, 33(2), 140–147.

Gold, M.S., Dennis, D.M., Morey, T.E., Melker, R. (2004). Exposure to Narcotics in the

Operating Room Poses Occupational Hazard for Anesthesiologists. Psyhiatric Annals

34(10), 794-797.

Gould, D. (2012). Skin flora: implications for nursing. Nursing Standard, 26(33), 48-56.

Harssor, S.S., Bhaskar, S.B. (2007). Designing an ideal operating room complex. Indian

Journal of Anaesthesia, 51(3), 193-199.

Higgins, B.L., Macintosh, J. (2010). Operating room nurses perceptions of the effects of

physician-perpetrated abuse. iInternational Nursing Review, 57, 321–327.r_767

Hinmikaiye, C.D., Bamishaiye, E.I. (2012). The Incidence of Low Back Pain among

Theatre Nurses: A Case Study of University of Ilorin and Obafemi Awolowo University

Teaching Hospital. International Journal of Nursing Science, 2(3), 23-28.

Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Hunt, K. (2001). Meditsiinitöötajate terviseriskid. Eesti töötervishoid, 2, 8-10.

34

International Hazard Datasheets on occupation: nurse, operating room. (2007).

International Labor Organization. International Occupational Safety and Health

Information(CIS).

http://www.ilo.org/public/english/protection/safework/cis/products/hdo/htm/nurse_operoo

m.htm (12.11.12).

Ilhan, N.M., Durukan, E., Taner, E., Maral, I., Bumin, M.A. (2008). Burnout and its

correlates among nursing staff: questionnaire survey. Journal of Advanced Nursing, 61(1),

100-106.

Jagger, J., Perry, J., Gomaa, A., Phillips, E.K. (2008). The impact of U.S. policies to

protect healthcare workers from bloodborne pathogens: The critical role of safety-

engineered devices. Journal of Infection and Public Health, 1, 62-71.

Jagger, J., Perry J. (2000). Safety in the OR. Nursing , 30(8), 77.

Kahn, H., Moks, M., Tuulik,V., Pille,V. (2003). Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud

ülajäsemete, kaela ja õlavöötme kutsehaiguste diagnoosimine ja preventsioon. Tallinn.

Kane, P. (2009). Stress causing psychosomatic illness among nurses. Indian Journal of

Occupational and Environmental Medicine, 13(1), 28-32.

Kasieme,E.B., Uwakwe,K., Irekpia,E., Dongo,A., Bwala,K.J., Alegbeleye,B.J. (2011).

Knowledge of Hepatitis B Vaccine among Operating Room Personnel in Nigeria and Their

Vaccination Status, Hepatitis Research and Treatment, 2011, 1-5.

Koneczny, S. (2009). The operating room: Architectural conditions and potential hazards.

Work, 33(2), 145–164.

Konrad, C., Fieber, T., Gerber, H., Schuepher, G., Muellner, G. (1997). The prevalence

of latex sensituvity among anesthesioligy staff. Anesth Analg, 84, 629-633.

Kuzmich, G.A., Phillips, M., Rojas, L. (2001). Noise levels in the operating room.

Uniformed Services University of the Health Sciences.

LaMontagre, A.D., Radi, S., Elder, P.S., Abramson, M.J., Sim, M. (2006). Primary

prevention of latex related sensitisation and occupational asthma: a systematic review.

Occup Environ Med, 63, 359–364.

Loogna, N. (2007). Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Tallinn: Teabekirjanduse

OÜ.

Lopez, V. (2005). Health risks and occupational exposure to volatile anaesthetics: a review

with a systematic approach. Journal of Clinical Nursing, 14, 173–186.

Love, H. (2003). Noise exposure in the orthopedic operating theatre: a significant hazard,

ANZ J Surg, 73, 836–838.

Luik, Õ. (2008). Operatsiooniosakonna õdesid ohustavad psühholoogilised ohutegurid SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla näitel. Eesti Õde, 3(55), 11-14.

35

Maroufi, Sh.S., Gharavi, MJ., Behnam, M., Samadikuchaksaraei, A. (2011). Nitrous

Oxide Levels In Operating and Recovery Rooms of Iranian Hospitals. Iranian J Publ

Health, 40(2), 75-79.

Mendel, L.L., Gardino, J.A., Atcherson, S.R. (2008). Speech understanding using

surgical masks: a problem in health care. J Am Acad Audiol, 19(9), 686-695.

Monduzzi, G., Franco, G. (2005). Practising evidence-based occupational health in

individual workers: how to deal with a latex allergy problem in a health care setting.

Occupational Medicine, 55(1), 3–6.

Murphy, J. (2006). Temperature and humadity control in surgery rooms. ASHRAE

Journal, 48(6), 18-25.

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid. (2002). Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 a. määrus nr 42.

(RTL,38,511.)

https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 (10.10.12).

Nabavizadeh, S.H., Anushiravani, A., Amin, R. (2009). Natural Rubber Latex

Hypersensitivity with Skin Prick Test in Operating Room Personnel. Iran J Allergy Asthma

Immunolm, 8(4), 219- 220.

Napoli, C., Marcotrigiano, V., Montagna, M.T. (2012). Air sampling procedures to

evaluate microbial contamination: a comparison between active and passive methods in

operating theatres. BMC Public Health, 12, 1-6.

Nool, I. (2006). Tööga seotud kutseriskid, töötajate tervisekaebused ja ohutusvõtted

operatsiooniosakondades. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.

Ortabag, T., Güles, A., Yava, A., Bakir, B. (2009). Exploring the frequency of sharps

injuries and affecting factors among health care workers in a university hospital. Anatol J

Clin Investig, 3(4), 208-212.

Paas, E. (2007). Raskuste käsitsi teisaldamise levinumad probleemid. Eesti Töötervishoid,

3, 39-42.

Palosuo, T., Reinikka-Railo, H., Kautiainen, H. (2007). Latex allergy: the sum quantity

of four major allergens shows the allergenic potential of medical gloves. Allergy, 62, 781-

786.

Perry, J., Jagger, J. (2005a). Slash sharps risk for surgical personnel. OR Insider, 36(11),

28-29.

Perry, J., Jagger, J. (2005b). Pass with care in the OR. Nursing, 35(2), 70.

Pierce, J.S, Lasey, S.E, Lippert, J.F., Lopez, R., Franke, J.E. (2011). Laser-Generated

Air Contaminants from Medical Laser Applications: A State-of-the-Science Review of

Exposure Characterization, Health Effects, and Control. Journal of Occupational and

Environmental Hygiene, 8, 447–466.

36

Ramsay, J.D. (2005). A New Look at Nursing Safety: The Development and Use of JHAs

in the Emergency Department. Journal of SH&E Research, 2(2), 2-18.

Richard, L., Gendron, S., Beaudet, N., Boisvert, N., Sauve, M. S., Garceau-Brodeur,

M-H. (2010). Health promotion and disease prevention among nurses working in local

public health organizations in Montreal, Quebec. Public Health Nursing, 27(5), 450-458.

Roberts-Perry, T. (2005). Occupational responsibilities, perceived stressors, coping

strategies, and work relationship. AANA Journal, 73(5), 351-356.

Scherrer, M. (2003). Hygiene and room climate in the operating room. Min Invas Ther

and Allied Technol, 12(6), 293-299.

Stringer,B., Haines, T., Goldsmith, C.H., Blythe, J., Berguer, R., Andersen, J., De

Gara, C.J. (2009). Hands-Free Technique in the Operating Room: Reduction in Body

Fluid Exposure and the Value of a Training Video. Public Health Reports, 124, 169-179.

Szepietowski, J., Salomon, J. (2005). Hand dermatitis: a problem commonly affecting

nurses. Annales Academiae Medicae Bialostocensis, 50(1), 46-48.

Swallow, A,D. (2006). Cutting down on sharps injuries. Nursing Management, 37(11), 6-7.

Timmons, S., Tanner, J. (2004). A disputed occupational boundary: operating theatre

nurses and Operating Department. Sociology of Health & Illness, 26(5), 645–666.

Tziaferi, S.G., Sourtzi, P., Kalokarinou, A., Sgourou, E., Koumoulas, E., Velonakis, E. (2011). Risk Assessment of Physical Hazards in Greek Hospitals Combining Staff's Per-

ception, Experts' Evaluation and Objective Measurements. Saf Health Work, 2, 260-272.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. (1999). RT I, 60, 616. peatükk 2., § 6-9.

https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561 (10.12.12).

Wilburn, S,Q., Eijkemans, G. (2004). Preventing Needlestick Injuries among Healthcare

Workers. Int J Occup Environ Health, 10, 451-456.

Wright, E.L., McGuiness, T., Moneyham, L.D., Schumacher, J.E., Zweling, A.,

Stullenbarger, N.E. (2012). Opioid Abuse Among Nurse Anesthetists and

Anesthesiologists. AANA Journal, 80(2), 120-128.