TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA …docu.tpt.edu.ee/Aastaaruanne2012.pdf · 1 TALLINNA...
Transcript of TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA …docu.tpt.edu.ee/Aastaaruanne2012.pdf · 1 TALLINNA...
1
TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE
1.1.2012- 31.12.2012
Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Polütehnikum
Registreerimiskood: 70003974
Aadress: Pärnu mnt 57, Tallinn 10135
Telefon: +372 61036 01
Faks: +372 61036 40
E-post: [email protected]
Interneti kodulehekülg: www.tptlive.ee
Majandusaasta periood: 01.jaanuar – 31.detsember
Tegevjuht: Kalle Sammal
Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja
hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse
kohta.
Dokument koosneb 36 leheküljest.
2
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................... 3
ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................................................................... 3 INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................................. 3 ÜLEVAADE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIST............................................................................................ 4 ÕPILASTE ARV JA VASTUVÕTT ............................................................................................................... 5 KUTSEALA VALDKONNAD (ÕPPEKAVARÜHMAD) ................................................................................... 8 KOOSSEIS JA JUHTIMINE ...................................................................................................................... 11 OLULISEMAD ARENDUSTEGEVUSE PROJEKTID ..................................................................................... 13 HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMILE, SISEAUDITI KORRALDUS ........................................................ 17 HINNANG 2012.A. TEGEVUSELE JA EELARVELE ................................................................................... 18 2012.A. KORRALDATUD RIIGIHANKED ................................................................................................. 18 JUHTKONNALE ARVESTATUD TASUD JA OLULISED SOODUSTUSED ....................................................... 19 2012.A. EELARVE ALUS NING JA TÄIENDAVALT ARENDUSKULUDEST SAADUD VAHENDITE KASUTAMINE
............................................................................................................................................................ 19
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..................................................................................... 21
TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON .................................................................................... 21
BILANSS ............................................................................................................................................... 22
TULEMIARUANNE ............................................................................................................................ 22
RAHAVOOGUDE ARUANNE ........................................................................................................... 23
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................................. 24
RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE ........................................................................................ 24
LISAD .................................................................................................................................................... 25
LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD
ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED ......................................................................... 25 LISA 2. TEHINGUD AVALIKU SEKTORI JA SIDUSÜKSUSTEGA ................................................................ 28 LISA 3. MAKSUD ................................................................................................................................. 30 LISA 4. NÕUDED JA KOHUSTUSED........................................................................................................ 30 LISA 5. KINNISVARAINVESTEERINGUD ................................................................................................ 31 LISA 6. MATERIAALNE PÕHIVARA ....................................................................................................... 31 LISA 7. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK ................................................................................................ 32 LISA 8. SAADUD JA ANTUD TOETUSED ................................................................................................ 32 LISA 9. MAJANDAMISKULUD .............................................................................................................. 33 LISA 10. TÖÖJÕUKULUD ...................................................................................................................... 34 LISA 11. PÕHIVARA AMORTISATSIOON ................................................................................................ 34 LISA 12. SIIRDED ................................................................................................................................. 35 LISA 13. SELGITUSED EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA ............................................................... 35
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......................................................................... 36
3
TEGEVUSARUANNE
Üldiseloomustus
Tallinna Polütehnikum sai alguse 1915. aastal, olles seega üks vanimaid keskastme juhte ja
spetsialiste ettevalmistav kutseõppeasutus Eestis. Väljaõpe on toimunud ligi 70 erialal ja
õppesuunal, lõpetanute üldarv 2012.a. 31. detsembriks on 14401, neist päevases õppevormis
11024, õhtuses 1640, sessioonõppes (vana nimega kaugõppes) 1777 ja töökohapõhises
õppevormis 14 õpilast. Kiitusega diplomi või lõputunnistuse on pälvinud üle 600 lõpetaja.
Vaadeldaval, 2012. aruandeaastal tugines Tallinna Polütehnikum oma tegevuses:
Tallinna Polütehnikumi arengukavale 2011-2014 ja tegevuskavale 2011-2014
(kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Kalle
Küttise poolt 15.11.2011.a.);
Tallinna Polütehnikumi põhimäärusele (kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5.
juuli 2004.a. määrusega nr. 40 (jõustumise aeg 01.09.2004);
Eesti Kutseharidussüsteemi arengukavale 2009-2013.
Tallinna Polütehnikumi arengukava aastateks 2011-2014 koos alusdokumendiga "Eesti
kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 " oli Tallinna Polütehnikumi arenguid suunavad
põhidokumendid, mis määrasid nii 2012.a. aruandeaastal kui ka määravad kogu edasise
perioodi kooli strateegilise arengu ja tegevussuunad. "Eesti kutseharidussüsteemi arengukava
2009-2013 " andis koolidele, sealhulgas Tallinna Polütehnikumile väga hea võimaluse viia
kooli konkreetsed eesmärgid ja meetmed heasse kooskõlla ja vastavusse kutseharidussüsteemi
kui terviku vastavate eesmärkide, meetmete ja tegevustega järgneval arenguperioodil.
Infrastruktuur
Tallinna Polütehnikum kasutab 2012.a. seisuga järgmisi hooneid ja rajatisi:
Kinnistul Pärnu mnt. 57 / Liivalaia tn. 2 asuvad Tallinna Polütehnikumi õppehooned. Tallinna
Polütehnikumi peahoone (õppehoone A) on ehitatud arhitekt Alar Kotli projekti kohaselt
Tallinna Polütehnikumile aastail 1939-1941. Aastal 1964 valmis peahoonele juurdeehitus.
Tänaseks on peahoone läbinud kapitaalse renoveerimise läbi 2011. aastal lõpule viidud EL
meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames projekti „Pärnu mnt. 57
/ Liivalaia 2 hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045, kogumahuga 39 751 000
kr) ning projekti „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood
2.5.0200.09-0050, kogumahuga 20 000 000 kr) projektitegevuste. Nende projektide
tulemusena on käesolevaks ajaks täielikult renoveeritud Tallinna Polütehnikumi peahoone
ning sisustatud täiesti uue sisustusega kõik praktilise väljaõppe ruumid ning laboratooriumid.
2006.a. võeti õppetööks kasutusele ka 1957. aastal valminud, Liivalaia 2 asuv endine
Tallinna Polütehnikumi ühiselamuhoone (õppehoone B), mis on hetkeks samuti täielikult
renoveeritud. Nimetatud hoone keldrikorrusel asub nüüdseks elektromontaažitöökoda koos
kutseeksamikeskustega (Elektrik I-III; Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I-II; Automaatik I-III),
meditsiinipunkt (õendusabikabinet) ning 2.-4. korrusel õppe- ja tööruumid. 1. korrusel on
2009.a. valminud uued raamatukoguruumid (lugemissaal, fondiruumid ja internetipunkt).
Perioodil 2006-2008 renoveeriti täielikult ka selles hoones asuvad koolisöökla ja võimla-
spordisaal.
Kokkuvõtlikult kasutab Tallinna Polütehnikum järgmist infrastruktuuri:
Tallinna Polütehnikumi õppehoone A (peahoone koos juurdeehitusega), Pärnu mnt. 57:
o Ehitusaasta: 1939-1941,
juurdeehitus 1964
o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust
o Suletud netopind: 4863 m2
Õppeklasse: 21
Laboratooriume: 9
4
Arvutiklasse: 1
Õpetajate tööruume: 12
Töökodasid: 3
Administratsiooni ruume: 8
Aula, puhkeruum, õpetajate tuba, nõupidamiste ruum.
Tallinna Polütehnikumi õppehoone B, Liivalaia tn. 2:
o Ehitusaasta: 1957
o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust
o Suletud netopind: 4050 m2
Õppeklasse: 10
Laboratooriume: 3
Arvutiklasse: 6
Õpetajate tööruume: 10
Töökoda-kutseeksamikeskus: 1
Administratsiooni ruume: 1
Söökla koos köögi- ja laokompleksiga 1
Võimla, riietus- ja pesemisruumid (3), jõusaal (2), meditsiinipunkt,
raamatukogu, lugemissaal, internetipunkt, muuseum.
Garaaž, Pärnu mnt. 57 (hoovis):
o Ehitusaasta: 1971
o Konstruktsioon: kivihoone
o Kasulik pind: 47 m2
Staadion, Pärnu mnt. 57 (kinnistu territooriumil)
o Ehitusaasta: 1951
o Konstruktsioon: kummiasfaltkattega väljak
Alates 2011/2012 õppeaastast Tallinna Polütehnikumi kasutada ja hallata ka üks korrus
Sõpruse pst 182 asuvast Tallinna Tööstushariduskeskuse vastrenoveeritud õpilaskodust
(kokku 69 kohta), lisaks sellele elavad üksikud õpilased veel ka Tallinna Teeninduskooli
õpilaskodus.
Ülevaade Tallinna Polütehnikumist
Tulenevalt Tallinna Polütehnikumi põhimäärusest:
Tallinna Polütehnikum (edaspidi: kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav
riigi kutseõppeasutus.
Kool asub Tallinnas. Kooli postiaadress on Pärnu mnt 57, 10135 Tallinn.
Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel. Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
Tallinna Polütehnikumi tegevuse eesmärgid ja ülesanded on kirjeldatud Tallinna
Polütehnikumi põhimääruses, mis on kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5. juuli 2004.a.
määrusega nr. 40, jõustunud 01.09.2004.a.
Vastavalt põhimäärusele on kooli tegevuse eesmärkideks:
kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine loodus- ja täppisteaduste, tehnika,
tootmise ja ehituse, humanitaaria ja kunstide ning teeninduse õppevaldkondades;
täiskasvanute tööalase koolituse võimaldamine;
kutsealase eelkoolituse võimaldamine, sealhulgas põhihariduseta noortele;
huvialahariduse võimaldamine.
Kooli ülesanded on:
õpilastele eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste
omandamise võimaldamine;
siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine teiste õppeasutustega kutsealase
koolituse tõhustamiseks;
ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega, kutseliitudega, et viia
koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega ning nendega
koostöölepingute sõlmimine;
5
õppemetoodilise töö korraldamine, sh õppekavade koostamine ja arendamine;
ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine,
kirjastamine, väljaandmine ning levitamine;
koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne)
sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;
õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest;
pedagoogidele ja teistele töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise
võimaldamine;
kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena;
personalile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine;
õpilaste isiklikku ja erialast arengut soodustavate tingimuste ja õhkkonna
kujundamine;
õpilaste ja personali kultuuri- ja sporditegevuse ning erialase huvitegevuse ja
tehnikaspordi toetamine;
õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutsealadel;
oma tegevuse tutvustamine üldsusele.
Tallinna Polütehnikumi tegevuse peaeesmärk aruandeaastal oli töö- ja õpikeskkonna jätkuv
kaasajastamine ja arendamine ning pidev õppekavade arendustöö keskastme tehnikahariduse
vallas nii kooli kui ka riiklikul tasandil, lisaks ka sisekontrolli- ja enesehindamissüsteemi
edasine jätkuv arendamine ja rakendamine koolis.
Õpilaste arv ja vastuvõtt
Tallinna Polütehnikumis õpetatavad kutseala valdkonnad lähtuvad ühelt poolt tööturu
nõudlusest tehnilise kutseharidusega töötajate järele ning teiselt poolt Tallinna Polütehnikumi
võimalustest koolitada vastavaid spetsialiste. Kõikides kutseala valdkondades toimuv
õppetegevus ning õppekavad on koostatud koostöös vastavate kutse- ja erialaliitudega.
Aruandeaastal lõpetasid viimased nö „vanadel“ 4-aastase õppeajaga õppekavadel õppivad
õpilased, edasi jätkub täies mahus õpe juba alates 2009.a. kehtima hakanud riiklike
õppekavade alusel koostatud kooliõppekavade järgi. Koostöös kutse- ja erialaliitudega jätkub
kõikide erialade lõpu- ja kutseeksamite ühildamise protsess, esimene sedalaadne ühildatud
lõpueksam tehti elektriku õppekaval 2009. aastal vastuvõetutele (lõpetasid 2011.a. juunis).
Alates 2012.a. veebruarist lisandus lõpu- ja kutsseksami ühendeksam Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja erialale ning osaeksamina Arvutite ja arvutivõrkude erialale. Alates 2013.a.
jaanuarist on analoogiline ühendeksam ka Automaatiku erialal. Kõikides kutseala
valdkondades (va elektroonikaseadmete koostaja, millisel erialal hetkel puudub kutseandja,
samas on selle eriala esimesed lõpetajad alles veebruar 2014.a.), milles jätkub õpilaste
vastuvõtt, saavad õpilased kooli lõpetades sooritada kutseeksami.
Tallinna Polütehnikumis õppivate õpilaste arvud iga aasta 1. oktoobri seisuga nähtuvad
allpooltoodud tabelis:
Aasta Õpilaste arvu
prognoos,
päevaõpe
Õpilaste arvu
prognoos,
sessioonõpe
Tegelik õpilaste
arv, päevaõpe
Tegelik õpilaste
arv, sessioonõpe
Kokku
2001 920 150 854 159 1013
2002 940 170 832 201 1033
2003 950 195 787 213 1000
2004 980 195 1322 205 1527
2005 1010 195 1179 211 1390
2006 1000 150 980 138 1118
2007 950 150 932 138 1070
2008 900 180 865 188 1053
2009 900 180 914 293 1207
2010 840 320 898 333 1231
2011 900 340 895* 385* 1280*
6
2012 890 380 869** 342** 1211**
*EHIS-e (Eesti Hariduse Infosüsteemi) andmed seisuga 15.10.2011, ** EHIS-e andmed
seisuga 15.10.2012
Möödunud perioodi arengukavaga hõlmatud perioodi õpilaste arvu prognoos on toodud
riikliku koolitustellimusena (RKT) vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 24.01.2012.a.
käskkirjale nr.32 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2012-2014"
(muudetud Haridus- ja Teadusministeeriumi 11.01.2013.a. käskkirjaga nr. 32 "Riikliku
koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2013-2015") alljärgnevalt:
Õppekavarühm 2010.a.
(16.01.
2008
kk 21)
2010.a.
(14.01.
2010
kk 21)
2011.a
(06.01
2011
kk 11)
2012.a.
(24.01.
2012
kk 32)
2013.a.
(11.01.
2013
kk 32)
2014.a.
(11.01.
2013
kk 32)
2015.a.
(11.01.
2013
kk 32)
kooli-
poolne
prognoos
2016.a.
Elektrotehnika
ja energeetika
285 286 271 200 176 211 218 220
Elektroonika ja
automaatika
291 316 275 281 336 376 386 390
Arvutiteadused
(Arvutikasutus)
277 360 500 470 425 444 460 470
Audiovisuaalne
ja muu meedia
82 95 120 173 233 270 300 310
Transpordi-
teenused
0 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU
935 1057 1166 1124 1170 1301 1364 1390
Tabelist nähtub, et tegelik õpilaste arv 2012.a. isegi ületas RKT-ga prognoositut. Vastavalt
koostatud monitooringule ning prognoosidele on Haridus- ja Teadusministeerium käesolevaks
ajaks koostanud uue RKT prognoosi, võttes arvesse toimunud ja prognoositavaid arenguid
kutseõppes ning tööturusituatsioonis. Prognoos on käesolevaks ajaks kokku võetud Haridus-
ja Teadusministeeriumi 11.01.2013.a. käskkirjas nr. 32 "Riikliku koolitustellimuse
kinnitamine kutseõppes aastateks 2013-2015", vt. eelpool.
Selgitusi ülaltoodud tabelitele:
2010. ja 2011. aastal Tallinna Polütehnikumis toimunud õpilaste arvu arvestatav kasv oli
tingitud nii sisseastujate arvu kasvust, muutunud majandussituatsioonist, uute erialade ja
õppetasemete rakendumisest (põhikoolijärgne trükieriala; arvutite ja arvutivõrkude eriala
vastuvõtt vene põhikoolide lõpetajatele koos üleminekuga eestikeelsele õppele 3.
kursusest; vastuvõtu alustamine keskkoolijärgses õppes täiesti uutele erialadele
"nõrkvoolusüsteemide paigaldaja" ja "tarkvara ja andmebaaside haldus") ning ka
toimunud edusammudest väljalangevuse vähendamisel.
2012. aasta mõnetine langustrend on „järelkaja“ õppekavade nimetuste muutustest
(peaasjalikult „Elektrik“ ja „Automaatik“. 2009 alates sisseastujate vähene arv nendele
erialadel tõi kaasa ka mõnetise õpilaste langustrendi ja osutus märkimisväärselt
väiksemaks prognoositust. 2012.a. veebruari alustas Elektroonikaseadmete koostaja eriala
kutseõppes keskhariduse baasil, mille avamine toimud koostöös Eesti
elektroonikatööstuse ettevõtetetega ning mis annab sisendi Elektroonika ja automaatika
õppekavarühmale. Samuti 2012.a. veebruarist ja 2012.a. septembrist alustasid õppetööd
Multimeedium (veebispetsialist) õpperühmad, seda nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.
Multimeedium (veebispetsialist) on Audiovisuaalse ja muu meedia õppekavarühma
kuuluv eriala, millest tingitult on eelmainitud õppekavarühm kasvutrendis.
Oleme seisukohal, et kinnitatud RKT kohane õpilaste arv ligikaudu 1200-1300 on
Tallinna Polütehnikumi jaoks jätkuvalt optimaalne ja jõukohane, arvestades seejuures
väga paindliku õppekorraldusega sessioonõppes osalejate osakaalu mõningast kasvu.
Samuti seoses 3,5 ja 2,5 aastase nominaalse õppeajaga õppekavarühmade õppeperioodi
planeering annab võimaluse suurendada talvist vastuvõttu nii päevases kui ka
7
sessioonõppes. Nimetatud õpilaste arvule lisanduvad pakutavatest
täienduskoolituskursustest osavõtjad.
Ülaltoodust nähtub, et Tallinna Polütehnikumis õppis 15.10.2012.a. seisuga kokku 1211
õpilast (EHIS-e andmed seisuga 15.10.2012). Õpe toimus neljas õppekavarühmas, seda nii
kutsekeskharidusõppes põhikooli baasil kui ka kutseõppes keskhariduse baasil. Täiendavalt ja
kutseõppe paindlikkuse nõudest lähtuvalt oli kutseõpet keskhariduse baasil kahes
õppekavarühmas võimalik läbida ka sessioonõppe vormis (sarnane vanale, nn. "kaugõppele"),
mis on eriti sobiv vorm töö kõrvalt eriala omandada soovivatele õppuritele.
Lisaks pakkus Tallinna Polütehnikum aruandeaastal ka laialdast valikut täiendõpet
mitmesugustel täiendkoolituskursustel, vastavalt tööturu hetkevajadustele nii täiskasvanute
tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse alusel kui ka avaturul, seda nii üksikosalejatele
kui ka ettevõtete poolt tellitavatele sihtotstarbelistele õppegruppidele, lähtudes majanduse
arengusuundadest ja reageerides paindlikult ja operatiivselt tööturu vajadustele.
Lühiülevaade eelneval perioodil toimunud täiendõppekursustest on esitatud alljärgnevas
koondtabelis:
Õppijaid Maksumus Finantseerijad
Aasta
maht,
tundi
alus-
tas
lõpe-
tas
maksumus
kokku
sh. oma-
tulusse sh. RKT
töö-
andja RKT muu
2006 32 21 21 39 550 kr 39 550 kr 25
2007 353 87 87 241 350 kr 241 350 kr 57 30
2008 346 146 143 479 520 kr 191 520 kr 288 000 kr 77 45 24
2009 1238 290 266 1 465 200 kr 266 340 kr 1 198 860 kr 51 219 20
2010 1282 230 217
1 182 162 kr
301 800 kr
880 362 kr
8
176
46
2011 1505 307 281
72 502,08 eur
22 183,08 eur
50 319 eur
42
227
38
2012 1177 323 308
74 771,00 eur
25772,00 eur
48 999 eur
108
195
20
2012. aastast on vähenenud küll täiskasvanukoolituse kogutundide maht, kuid laienenud on
kursuste valik, lisandunud on lühemaajalisi kursuseid. Samuti on stabiilselt kasvanud
kursustel osalejate arv. Tähelepanuväärne on viimase kolme aasta ettevõtete poolt tellitud
kursuste mahu pidev ja järjekindel kasv.
Näiteid 2012.a. toimunud populaarsematest täiendkoolituskursustest on toodud
alljärgnevalt (erialaosakondade lõikes):
IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond:
o Sidevanemallohvitseride baaskursus, 160 tundi (KV Staabi- ja sidepataljoni
tellimisel)
o Raadiotehnika kursus, 48 tundi (Ericsson Eesti AS tellimisel, 4 gruppi)
o Elektroonika alused, 16 tundi (Stoneridge Electronics AS tellimisel)
o Standardi IPC-A-610 koolitus (sh vene keeles), 30 tundi
o Standardi IPC-A-620 koolitus, 40 tundi
o Standardi IPC 7711/7721 koolitus, 55 tundi
o Standardi JSTD-001E koolitus, 54 tundi
o Standardi IPC/WHMA-A-610A CIT koolitus (sh vene keeles), 43 tundi
o Windows 7 tööjaamade paigaldus ja seadistamine, 40 tundi
o Haldustegevuste automatiseerimine PowerShell abil, 24 tundi
o Arvutivõrkude baasteenuste haldamine Windows Serveri abil, 40 tundi
Energeetika ja automaatika erialaosakond:
o Elektrik II kutseeksamiks ettevalmistus (sh vene keeles), 80 tundi
Meedia erialaosakond
8
o Trükiste ülesehitus ja kujundusfailide trükiks ettevalmistus (prepress), 32
tundi
o Fototöötlus ja kujundusfailide trükiks ettevalmistus II (prepress), 28 tundi
Täiendavalt täiskasvanukoolitusele osutasid kooli õpetajad õpetajateenust ka teistele
õppeasutustele
Väike-Maarja Õppekeskus. Moodulid: Mikroprotsessorid ja kontrollerid,
Mikroprotsessortehnika, Automaatjuhtimine, Mikroprotsessortehnika ja tööstuslikud
kontrollerid, Automaatika. Kokku 180 tundi
Kuressaare Ametikool. Moodulid: Trükitehnoloogiad ja press, Trükikõlbuliku
kujundusfaili ja pdf loomine, pdf-i kontrollimine. Kokku 32 tundi
Tallinna Ülikool (Digitaalne fotograafia, kokku 24 tundi)
Tartu Kutsehariduskeskus (Standardi IPC A-610 koolitus, kokku 30 tundi).
Rahalises mahus laekus aruandeperioodil õpetajateenuse osutamisest teistele õppeasutustele
kooli omatulusse 9323 eurot.
Kutseala valdkonnad (õppekavarühmad)
2009. aastal kinnitas Haridus- ja Teadusminister (HTM) oma määrustega kõikide Tallinna
Polütehnikumis õpetatavate õppekavarühmade erialade uued, riiklikud õppekavad. Tallinna
Polütehnikumis õpetatavaid erialasid puudutavad järgmised määrused (õppekavarühmad,
erialad):
22.01.2009, HTM määrus nr. 1 "Elektroonika ja automaatika erialade riiklik
õppekava", mis määrab kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku
kutseõppe sisu:
o automaatik;
o nõrkvoolusüsteemide paigaldaja;
o telekommunikatsiooni seadmete spetsialist;
29.01.2010, HTM määrus nr. 4 "Elektrotehnika ja energeetika erialade riiklik
õppekava" määrab kindlaks elektriku eriala kohustusliku kutseõppe sisu;
22.01.2009, HTM määrus nr. 6 "Fotograafia riiklik õppekava" (fotograafia eriala);
22.01.2009, HTM määrus nr. 8 "Trükitehnoloogia riiklik õppekava" (trükitehnoloogia
eriala);
22.01.2009, HTM määrus nr. 9 "Multimeediumi riiklik õppekava" (multimeedium
(veebispetsialist) eriala);
06.02.2009, HTM määrus nr. 26 "Arvutierialade riiklik õppekava", mis määrab
kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu:
o arvutid ja arvutivõrgud;
o tarkvara arendus;
o tarkvara ja andmebaaside haldus;
Peale ülalnimetatud riiklike õppekavade kinnitamist toimub vastuvõtt kutseõppeasutustesse,
sealhulgas ka Tallinna Polütehnikumi, eranditult riiklike õppekavade alusel koostatud,
kutseliitudega ning SA Innove kui Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK)
õigusjärglasega kooskõlastatud ning Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade
alusel. Kooskõlas ülaltooduga on ka Tallinna Polütehnikum koostanud riiklikele õppekavade
põhjal koostatud kooliõppekavad, millised on leidnud kutseliitude ning SA Innove (endise
REKK-i) heakskiidu ning registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavalt alltoodud
tabelile. Vastuvõtt alates 2012/2013 õppeaastast toimub järgmistele erialadele:
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase
Õppe-
vorm
Reg.
kuup.
EHIS-es
Elektrotehnika ja
energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 120
kutsekesk-
haridusõpe
kooli-
põhine 09.06.2010
80 kutseõpe kooli- 09.06.2010
9
Elektrotehnika ja
energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.)
keskhariduse
baasil
põhine
Elektroonika ja
automaatika
Automaatik
(eesti ja vene k.) 140
kutsekesk-
haridusõpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Elektroonika ja
automaatika
Telekommunikatsiooni
seadmete spetsialist
(eesti k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Elektroonika ja
automaatika
Elektroonikaseadmete
koostaja
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 15.02.2012
Elektroonika ja
automaatika
Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja (eesti k.) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine 02.09.2009
Elektroonika ja
automaatika
Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja (eesti k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 10.08.2009
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 100
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 10.08.2009
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Tarkvara ja
andmebaaside haldus
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 04.01.2010
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k.) 120
kutsekesk-
haridusõpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k.) 80
kutseõpe-
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 10.08.2009
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Fotograaf
(eesti k.) 80
kutseõpe-
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 16.06.2010
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Multimeedium
(veebispetsialist) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 07.02.2012
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Multimeedium
(veebispetsialist) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine 07.02.2012
Tabelist nähtub, et kõik kooli õppekavad on registreeritud hiljemalt 2009.a. Koostöös
tööandjate esindajatega vaadatakse üks kord õppeaastas kooliõppekavad üle ning vajadusel
korrigeeritakse ja täiendatakse, seda eelkõige valikainete osas.
2012. aastal oli uute koolituskohtade planeerimisel aluseks võetud Haridus- ja
Teadusministeeriumi 24.01.2012.a. käskkiri nr. 32 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine
kutseõppes aastateks 2012-2014". Nimetatud käskkirja alusel kinnitati Tallinna
Polütehnikumile 2012.a. riiklikult finantseeritavad koolituskohad alljärgnevalt:
Õppekavarühm
Elektrotehnika ja energeetika 200
Elektroonika ja automaatika 281
Arvutiteadused (-kasutus) 470
Audiovisuaalne ja muu meedia 173
KOKKU 1124
10
Riikliku koolitustellimuse kontrollarvudest lähtuvalt planeeris kool uue vastuvõtu 2012/13.
õppeaastaks ning laekunud avalduste ja vastu võetud õpilaste koondarvud õppekavarühmade
ja õppekavade lõikes selguvad alljärgnevast tabelist:
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase
Õppe-
vorm
Laekunud
avaldusi
(õppekeel)
Vastu-
võetuid
Elektrotehnika
ja energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
17 (ek)
15 (vk)
22 (ek)
28 (vk)
Elektrotehnika
ja energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
19 (ek)
29 (vk)
13 (ek)
18 (vk)
Elektroonika ja
automaatika
Automaatik
(eesti ja vene k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
12 (ek)
35 (vk)
24 (ek)
34 (vk)
Elektroonika ja
automaatika
Telekommunikatsiooni
seadmete spetsialist
(eesti k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
15 31
Elektroonika ja
automaatika
Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja (eesti k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
12
15
Elektroonika ja
automaatika
Elektroonikaseadmete
koostaja
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
9 (ek)
47 (vk)
0 (ek)
33 (vk)
Elektroonika ja
automaatika
Elektroonikaseadmete
koostaja
(eesti k.) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
4 0
(ei
avatud)
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe 115
115 (ek)
91 (vk)
61 (ek)
35 (vk)
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 100
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
84 (ek)
86 (vk)
33 (ek)
35 (vk)
Audiovisuaalne
ja muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
14 29
Audiovisuaalne
ja muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
30 29
Audiovisuaalne
ja muu meedia
Multimeedium
(veebispetsialist) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
71 32
Audiovisuaalne
ja muu meedia
Multimeedium
(veebispetsialist) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
98 33
Audiovisuaalne
ja muu meedia Fotograafia 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
168 30
11
Koosseis ja juhtimine
Vastavalt põhimäärusele on Tallinna Polütehnikum Haridus- ja Teadusministeeriumi
hallatav riigi kutseõppeasutus. Kooli juhtimissüsteemi kõrgeim organ on kooli nõukogu.
Nõukogu on kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste
otsustamiseks Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud vähemalt seitsmeliikmeline
kogu. Koolil on ka õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste
lahendamine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja struktuuriüksuste juhid.
Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on kooli struktuuriüksusteks õppeosakond,
täiskasvanukoolituse osakond, infotehnoloogia- ja tehnikaosakond, majandusosakond,
raamatukogu ja kantselei. Õppeosakonna koosseisu kuuluvad infotehnoloogia ja
telekommunikatsiooni erialaosakond, energeetika ja automaatika erialaosakond, meedia
erialaosakond, infokeskus ja praktikakeskus. Struktuuriüksuste põhiülesanded on täpsemalt
kirjeldatud kooli põhimääruses.
Kooli juhtimisstruktuuri skeem on toodud kooli Arengukavas aastateks 2011-2014 joonisel
1. Struktuuriüksuste töötajate täpsemad tööülesanded ja vastastikune alluvusvahekord on
määratletud ametijuhendites.
Ametikohtade arv struktuuriüksuste lõikes seisuga 31.12.2012 on alljärgnev:
juhtkond, kantselei: 6
õppeosakond ja täiskasvanukoolituse osakond: 103,5 (sh 84 õpetajat)
infotehnoloogia- ja tehnikaosakond: 7
majandusosakond: 11
raamatukogu: 2,5
Kokku: 130
Struktuuriüksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhid, välja arvatud õppeosakond.
Õppeosakonda juhib direktori asetäitja õppealal (õppealadirektor). Juhtkonna koosseisu
kuuluvad:
1. direktor
2. direktori asetäitjad
3. erialaosakondade juhatajad
4. täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
5. majandusosakonna juhataja
6. infotehnoloogiajuht.
Struktuuriüksustele pandud ülesanded on täpsemalt kirjeldatud Tallinna Polütehnikumi
põhimääruses. Juhtimisstruktuur on üles ehitatud põhimõttel, et oleks võimalik täita kõiki
koolile pandud ülesandeid. Juhtimisskeem toimib kokkuvõtlikult alljärgnevatel alustel ja
seostel:
1. Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. Direktor on
aruandekohustuslik oma tööandja, kooli nõukogu ja hea tava kohaselt ka kooli kollektiivi ees.
Direktori otsealluvuses on:
asetäitja õppealal (õppealadirektor)
asetäitja arendus- ja haldusalal (arendus- ja haldusdirektor)
kantseleijuht – direktori abi
pearaamatupidaja
infotehnoloogiajuht
2. Õppealadirektori ametikoha põhieesmärk on õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkuse ning
sisekontrollisüsteemi toimimise tagamine. Õppealadirektorile alluvad erialaosakondade
juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, raamatukogu juhataja, infokeskuse juht,
praktikakeskuse juht, huvijuht, sotsiaalpedagoog, õppeosakonna projektijuhid.
2.1. Erialaosakondade juhtide ametikohtade põhieesmärk on erialaosakonna töö
tulemuslik ja süsteemne juhtimine, sisekontrollisüsteemi toimimine ning kvaliteetne
õppe- ja kasvatustegevus erialaosakonnas. Erialaosakondade juhtidele alluvad
erialaosakonna õppekavade aineid ja mooduleid õpetavad õpetajad ja kutseõpetajad
ning erialaosakonna projektijuhid, laborandid ja tehnilised töötajad.
12
2.2. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on õppetöö
planeerimine ja igapäevase töö korraldamine ning kontroll täiskasvanukoolituses,
töökohapõhises õppevormis ja täienduskursustel osalejate hulgas.
2.3. Raamatukogu juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli varustamise tagamine
õppetööks vajaliku õppe- ja erialakirjandusega ning õpilaste iseseisva töö toetamise
korraldamine.
3. Arendus- ja haldusdirektori ametikoha põhieesmärk on arendus- ja haldustegevuse
korraldamine ja juhtimine, projektitöö koordineerimine, kooli õppe- ja töökeskkonna
vastavuse tagamine tervisekaitse ja ohutusnõuetele, töötervishoiu ja tööohutuse alase töö
korraldamine. Tema otsealluvuses on majandusosakonna juhataja ning projektijuhid.
3.1. Majandusosakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli infrastruktuuri
häireteta toimimise tagamine. Majandusosakonna juhatajale allub kooli teenindav
majanduspersonal.
4. Kantseleijuhi – direktori abi ametikoha põhieesmärk kooli asjaajamise, personali- ja
õpilaste arvestuse pidamise ning arhiivitöö korraldamine.
5. Pearaamatupidaja ametikoha põhieesmärk on asutuse raamatupidamise teostamine ning
Tallinna Polütehnikumi raamatupidamise sise-eeskirjadest, kehtivast seadusandlusest ja
raamatupidamise heast tavast tulenevate ülesannete täitmine
6. Infotehnoloogiajuhi ametikoha põhieesmärk on kooli infotehnoloogilise infrastruktuuri
arengu kavandamine ja elluviimine ning infotehnoloogiavahendite ja lahenduste igapäevase
toimimise tagamine.
Kokkuvõtlikult on ametikohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste lõikes toodud
alljärgnevas tabelis (ametikohtade arv ja koosseisunimestik on kinnitatud direktori
28.06.2011.a. käskkirjaga nr. 29-j):
Ametikoha nimetus struktuuriüksus ametikohti
1. Direktor juhtkond 1
2. Direktori asetäitja õppealal juhtkond 1
3. Direktori asetäitja arendus- ja haldusalal juhtkond 1
4. Pearaamatupidaja juhtkond 1
5. Infotehnoloogiajuht juhtkond 1
6. Kantseleijuht-direktori abi kantselei 1
7. IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja õppeosakond 1
8. Energeetika ja automaatika erialaosakonna juhataja õppeosakond 1
9. Meedia erialaosakonna juhataja õppeosakond 1
10. Infokeskuse juhataja-infojuht õppeosakond 1
11. Praktikakeskuse juhataja-praktikajuht õppeosakond 1
12. Õppekoordinaator-korraldusjuht õppeosakond 1
13. Sotsiaalpedagoog õppeosakond 1
14. Huvijuht õppeosakond 1
15. Sessioonõppe sekretär õppeosakond 0,8
16. Sessioonõppe tehniline töötaja õppeosakond 0,7
17. Assistent-vastuvõtuspetsialist õppeosakond 1
18. Projektijuhid õppeosakond 1,5
19. Haridustehnoloog õppeosakond 0,5
20. Õpetajad ja kutseõpetajad õppeosakond 84
21. Laborandid õppeosakond 6
22. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja täiskasvanukoolituse 1
osakond
23. Raamatukogu juhataja raamatukogu 1
24. Raamatukoguhoidja raamatukogu 1,5
25. Majandusosakonna juhataja majandusosakond 1
26. Remonditöölised majandusosakond 1,5
27. Riietehoidjad majandusosakond 2
28. Majahoidjad majandusosakond 2
13
29. Õpilaskodu kasvataja-majutusjuht majandusosakond 1
30. Õpilaskodu valvetöötajad majandusosakond 3,5
31. IT ja tehnikaosakonna juhataja IT ja tehnikaosakond 1
32. Tehniliste vahendite peaspetsialist IT ja tehnikaosakond 1
33. Tehnikahooldusinsener IT ja tehnikaosakond 1
34. Süsteemiadministraator IT ja tehnikaosakond 1
35. Arvutitehnik IT ja tehnikaosakond 1
36. Remonditööline-laborant IT ja tehnikaosakond 1
37. Projektijuht IT ja tehnikaosakond 1
Ametikohti kokku: 130
Tallinna Polütehnikumi raamatupidamine on korraldatud koosseisulise pearaamatupidaja abil.
Tallinna Polütehnikum on raamatupidamiskohuslase Haridus- ja Teadusministeeriumi
hallatava riigiasutusena raamatupidamiskohuslase üksus.
Tööandja ja töötajate vahelised käitumisreeglid töösuhetes ning vastastikused kohustused
on kindlaks määratud Tallinna Polütehnikumi Töösisekorra eeskirjadega, kinnitatud direktori
03.01.2005.a. käskkirjaga nr. 1-j. Töösisekorra eeskirjad on läbi vaadanud ja kooskõlastanud
Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni inspektor-jurist Ann Tiitson (Tööinspektsiooni
kooskõlastus nr. 8.01-20/22645, 30.12.2004.a.).
Olulisemad arendustegevuse projektid
Aruandeaasta olulisemad arendustegevuse projektid on kirjeldatud allpool:
A) Euroopa Liiduga seotud projektid
Osalemine programmi „Elukestev õpe“ meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine
ning kvaliteedi kindlustamine“ programmis „E-õppe arendamine kutsehariduses“
VANKeR, mille üldeesmärk on E-õppematerjalide ja õpetajakoolituse edasiarendamise
ning toetava võrgustiku toimimise tulemusena VANKeR programmis on õppijate
mobiilsus ja õppeprotsessi kvaliteet kutseõppes tõusnud. Programm lõpeb 2013.
Programmi raames on koostatud kokku 21 e-kursust ja 19 õpiobjekti, neist 2012 aastal
valmis 9 e-kursust ja 1 õpiobjekt.
Programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ raames on suures osas
koostatud ja kinnitatud või kinnitamisel uued riiklikud õppekavad. Nimetatud programmi
raames:
oleme VÕTA võrgustiku juhtkool.
programmi tegevuse „Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi loomine
ja rakendamine” kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimisel osalevad
hindamisekspertidena õppealadirektor H. Pärk, IT-juht H. Tähis, IT ja
telekommunikatsiooni erialakosakonna juhataja A. Ojalill.
Programmi tegevuse „Riiklike õppekavade uuendamine“ raames osalemine
arvutierialade riikliku õppekava uuendamise töörühmas – H. Tähis, A. Ojalill.
Sama programmi raames Trükitehnoloogia riikliku õppekava uuendamise
töörühmas osalemine – M. Levin, I. Kaselaid ja P. Russov.
SA Kutsekoda poolt koordineeritava programmi „Kutsete süsteemi arendamine",
mis on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" ja
sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine" alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe" meetme „Kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamine"
rakendamiseks raames osalemine kutsestandardite väljatöötamise töörühmades
või töörühmade juures olevate ekspertidena:
o IT-süsteemide nooremspetsialist (EKR tase 3); IT-süsteemide spetsialist
(EKR tase 4) – K. Sammal; H. Tähis
14
o Noorem tarkavaraarendaja (EKR tase 3); Tarkavaraarendaja (EKR tase 4)
– A. Ojalill; H. Tähis
o Telekommunikatsiooni nooremspetsialist (EKR tase 4);
Telekommunikatsiooni spetsialist (EKR tase 5) – A. Ojalill; H. Tähis
o IT juht (EKR tase 7) – H. Tähis
o Elektroonikaseadmete tehnik (EKR tase 4) – A. Ojalill
o Elektroonikaseadmete koostaja (EKR tase 2, tase 3) – A. Ojalill
o Ofsettrükkal (EKR tase 4, tase 5) – M. Levin, I. Kaselaid, P. Russow
o Trükiettevalmistaja (EKR tase 4, tase 5) - M. Levin, I. Kaselaid, P.
Russow
B) Koostöö teiste institutsioonide ja koolidega
Koostööleping Tallinna Tehnikakõrgkooliga on sõlmitud juba 2002.a., selle eesmärk on
õppekvaliteedi parendamine õpperuumide-laborite ühiskasutusega, õppejõudude
koopereerumine, ühise enesetäiendamise võimaluste kasutamine, tehnikumi lõpetanute
õpingute jätkamine rakenduskõrghariduse omandamiseks vastastikku kokkulepitud
vastuvõtutingimustel ning eeskätt võimaluse andmine energeetika ja automaatika erialade
lõpetajate erialaõpingute osaliseks arvestamiseks rakenduskõrgharidusõppes (projekti
„VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine“ tulemuste rakendamise raames).
Koostöölepingu raames koostati 2012 aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli Elektritehnika
eriala, millel algas õppetöö 2012 sügisest. Tallinna Polütehnikumi energeetika ja
automaatika erialade lõpetajaid asus nimetatud erialal rakenduskõrgharidusõppe esimesse
lendu õppima 7. Alates 2012 sügisest toimub ka koolidevaheline õppebaaside ristkasutus.
Koostöö paljude teiste Eesti kutseõppeasutustega sh. Tallinna Tööstushariduskeskusega,
Tallinna Teeninduskooliga, Tallinna Ehituskooliga jt.
Koostöö Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Meie õpilastel on läbi õppekavade võrdluse
võimalus (vabade kohtade olemasolul) jätkata õpinguid II kursusel.
Koostööleping Kaitseväe staabi- ja sidepataljoniga algas juba aastast 2001, mille
eesmärgiks on kooli poolt side-allohvitseridele kooli poolt täiendkoolituse korraldamine
ja kooli teise kursuse õpilastele igal kevadel väeosa poolt kuni viiepäevase
riigikaitselaagri korraldamine. Lisaks on 2012 aastal toimud juba seitsmes
sidevanemallohvitseride sidealane baaskoolitus.
Lisaks on Tallinna Polütehnikumil on sõlmitud koostöölepingud paljude Eesti
suurettevõtetega. Koostöölepingute eesmärgiks on võimalus kasutada neid ettevõtteid
praktikabaasidena, erialaõpetajatele stažeerimise võimaldamine, info saamine ja koostöö
õppekavade arendamiseks jm. Eesti Energia AS-i ja ABB AS-iga on koostöölepingus
punktid asutuste stipendiumide määramiseks meie õpilastele – tulevastele
perspektiivsetele firma töötajatele. 2012 aastal sai Elektriku eriala õpilane ABB AS
stipendiumi (stipendiumiprogramm toimub juba alates 2008. aastast ).
Osalemine koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega ning Haridus- ja
Teadusministeeriumiga projektis Eesti e-Kutsekool, mille eesmärgiks on
liikmesõppeasutuste e-õppealase koostöö algatamine, arendamine ja soodustamine.
Osalemine SA Innove koordineeritavas projektis “Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse
arengule II”, mille eesmärgiks on Gruusia partnerkooli õppekava ja sisehindamissüsteemi
arendus. Projekti kestvusperiood on aastatel 2011-2013.
Liikmelisuse kaudu erinevates eriala- ja kutseliitudes (eeskätt Eesti Elektritööde
Ettevõtjate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti
Trükitööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit) ning koostöös Kutsekojaga ning
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega osaleme väga mitmete kutsestandardite ja
riiklike õppekavade väljatöötamisel. Koostöös kutseliitudega ja kutset omistavate
organitega on eesmärk lähitulevikus ühildada kooli kõikide erialade lõpueksamid vastava
valdkonna kutseeksamitega.
Tallinna Polütehnikum on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude liige:
- Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
15
- Eesti Trükitööstuse Liit
- Eesti Kvaliteediühing
- Rahvusvaheline trükitehnoloogia teaduslik-tehnoloogiline uurimisorganisatsioon
„FOGRA“
- Konsortsium Eesti e-Kutsekool
- MSDN AA
- Microsoft IT Akadeemia
- Eesti Raadioamatööride Ühing
- Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Mitmed kooli töötajad on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude tegevliikmed:
- Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
- Eesti Süsteemiinseneride Selts
- Jakob Moritz Hermanni Selts
- Eesti Raadioamatööride Ühing
- Fleksofoorum
Jätkus 2010 aastal rahastuse saanud järgmised rahvusvahelised koostööprojektid:
- “In-service Training Company - a Multinational Virtual Services Company - A
Path to Develop New Professional Skills“ 2010 – 2012. Osalevad koolid
järgmistest riikidest: Eesti, Portugal, Hispaania, Läti, Türgi, Poola ja Itaalia
(rahastus programm Comenius) - lõppes 2012 juuni;
Jätkusid 2011 aastal rahastuse saanud järgmised rahvusvahelised koostööprojektid:
- “ Innovatiivne praktika fotograafia ja trükieriala õpilastele Hollandis“ (partner
Hollandi, rahastus Leonardo) - toimus 01.03.2012 – 20.05.2012;
- Quality Enhancement of Electrician Vocational Education, through cross-national
Exchange of students Arstad videregaende skole/Tallinna Polütehnikum, rahastus
NordPlus programm, toimus kevadel 2012. Projekt sai uue rahastuse 2013
aastale.
- Leonard oda Vinci – Norra IT õpilaste 6-nädalane praktika Eestis (alates 2008,
2-3 õpilast aastas, kokku ca 30-40 õpilast).
Algas Leonardo da Vinci raames projekt DBTech VET Teachers, mille eesmärk on
kohandada varasemate projektide käigus loodud SQL transaktsioonide õppematerjalid
kutsekoolide õpetajate koolitamiseks ning valmistada ette õppematerjal, mida kutsekooli
õpetajad saavad kasutada õppetöö läbiviimisel. Tallinna Polütehnikum osaleb projektis
partnerina. Projekt kestab 2012 – 2014.
Muu:
A. Ojalill on ka SA Innove poolt koordineeritava Elektroonika ja automaatika valdkonna
nõukogu liige.
H. Pärk on SA Innove poolt koordineeritava VÕTA võrgustiku juhtrühma esimees
H. Pärk on SA Archimese poolt koordineeritava ECVET Eesti projekti kaasatud kui
ECVET Eesti ekspert
C) Kutsevõistlused ja –eksamid
Kooli aastapäeval 9. novembril 2012.a. toimusid koolisisesed kutsemeistrivõistlused,
mille eesmärk oli selgitada välja Noor Meister 2013 osalejad. Võistlused toimusid
järgmistel erialadel: IT, elektroonika, multimeedium, trükiste ettevalmistaja, elektrik.
2012 aastal kutsemeistrivõistlust Noor Meister ei toimunud (toimub 2013 aasta märtsis).
Tallinna Polütehnikum korraldas 2012.a. novembris ka üleriigilise trükiste
ettevalmistajate kutsevõistluse „Trükis 2013“. Võistlusel osalesid lisaks Tallinna
Polütehnikumi õpilastele ka Éesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli,
Kuressaare Ametikooli, Narva Kutseõppekeskuse ja Tartu Kutsehariduskeskuse õpilased.
2012.aastal toimusid kõikidel Tallinna Polütehnikumi erialadel kutseeksamid.
Kutseeksamitel osales kokku 259 õpilast, koondülevaade on toodud alljärgnevas tabelis:
16
eriala kutse
õppijate arv vastaval erialal ja kursusel kokku
eksamil osalejad kokku
sh eksami sooritajate
arv
sh ei sooritanud
ei ilmunud eksamile
märkus
Elektrik Elektrik I 47 47 42 5 2 5 õpilast sooritasid proovitöö, 4 õpilast sooritasid järeleksami
Elektriseadmed ja süsteemid
Elektrik I
26
25 16 9 0 7 õpilast sooritasid proovitöö, 2 õpilast sooritasid järeleksami
Elektriseadmed ja süsteemid
Elektrik II 1 1 0 0
Tööstus- ja soojus- automaatika süsteemid
Automaatik I 32 32 19 13 0
8 õpilast sooritasid proovitöö, 1 õpilane sooritas järeleksam
Tarkvara ja andmebaaside haldus
IT-süsteemide nooremspetsialist
16
10 4 6 0
IT-süsteemide spetsialist
1 1 0 0
Arvutid ja arvutivõrgud
IT-süsteemide nooremspetsialist
24 24 20 4 0
Arvutid ja arvutivõrgud
IT-süsteemide nooremspetsialist
47
45 41 4 0 10 õpilast sooritasid järeleksami
IT-süsteemide spetsialist
2 2 0 0
Telekommuni- katsiooniseadmed
Nõrkvoolu-süsteemi paigaldaja I
11 10 3 7 2 7 õpilast sooritasid proovitöö
Nõrkvoolu- süsteemide paigaldaja
Nõrkvoolu-süsteemi paigaldaja I
7 7 7 0 0
Trükitehnoloogia
Trükkal I 13 13 12 1 0
Trükiste ettevalmistaja I
18 18 18 0 0
Fotograafia
Fotograaf I
26
24 15 9 0
Fotograaf II 2 2 0 0
KOKKU: 267 259 201 58 4
17
Hinnang sisekontrollisüsteemile, siseauditi korraldus
Tallinna Polütehnikumi sisekontrollisüsteem on õppeaastapõhine ja tugineb igaks õppeaastaks
koostatud ja direktori poolt kinnitatud sisekontrolli kavale. 2012. a. olid kooli
sisekontrollialase tegevuse aluseks järgmised dokumendid:
Tallinna Polütehnikumi 2011/12.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt
22.09.2011.a., kehtivusaeg 01.09.2011-31.08.2012.a.
Tallinna Polütehnikumi 2012/13.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt
23.09.2012.a., kehtivusaeg 01.09.2012-31.08.2013.a.
Sisekontrolli eest vastutavad isikud olid aruandeperioodil määratud direktori 02.09.2011a.
käskkirjaga nr. 42-j alljärgnevalt:
sisekontrolli eest vastutav isik üld- ja töökeskkonnaalastes küsimustes: arendus- ja
haldusdirektor Ain Saaret;
sisekontrolli eest vastutav isik õppetööga seotud küsimustes: õppealadirektor Helen
Pärk
Sisekontrolli kavad on koostatud, lähtudes spetsiifilistest töölõikudest ning konkreetsetest
vastutajatest, alljärgnevate lõikude kaupa:
1. Sisekontrollikava koostamine ja vastutajate määramine
2. Töö õpilastega
3. Töö dokumentatsiooniga
4. Töö õpetajatega
5. Praktikakorraldus
6. Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus.
Eelnevalt monitooriti Tallinna Polütehnikumi sisekontrolli- ja -hindamissüsteemi projekti
Koolikatsuja 2006+ raames. Töö toimus kahes etapis, mil Tallinna Polütehnikum koostas nii
2007. kui ka 2008.a. sisehindamise aruande, mille kohta esitas oma tagasisideraporti ka
sõltumatu nõunik. 2007.a. septembris-novembris teostatud sisehindamise aruande
tagasisideraporti koostas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste
sisehindamise nõustamise osakonna koosseisuväline nõunik Tanel Linnus), 30.11.2007; ning
2008.a. augustis-novembris teostatud sisehindamise aruande tagasisideraporti koostas
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste sisehindamise nõustamise
osakonna koosseisuväline nõunik Valvo Paat; Järjekordne korraline sisehindamise aruanne
koostati perioodi 2008-2011 kohta. Aruande koostamiprotsessis osales välisnõunikuna samuti
V. Paat. Järgmise sisehindamise aruande koostamine on kavas perioodi 2012-2014 kohta,
aruande valmimine on kavandatud 2015.a. I kvartalisse.
Alates 2011 sügissemestrist osaleb Tallinna Polütehnikum ka kutseõppeasutuste
õppekavarühmade akediteerimisprotsessis programmi "Kutsehariduse sisuline arendamine
2008-2013" tegevuse "Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja
rakendamine" raames. 2012.a aruandeaastal osales Tallinna Polütehnikum arvutiteaduste
(2012.a. kevadel) ning elektrotehnika ja energeetika (2012.a. sügisel) õppekavarühmade
akrediteerimises. Akrediteerimisprotsessi tulemusena otsustas Eesti kõrghariduse
kvaliteediagentuuri (EKKA) Kutsehariduse hindamisnõukogu oma 14.06.2012.a. otsusega
akrediteerida Tallinna Polütehnikumi arvutiteaduste õppekavarühm 6 (kuueks) aastaks
ning 14.12.2012.a. otsusega akrediteerida Tallinna Polütehnikumi elektrotehnika ja
energeetiks õppekavarühm samuti 6 (kuueks) aastaks.
Oleme seisukohal, et selline töökorraldus koos seda toetava välismonitooringuga tagab sise-
kontrollisüsteemi toimimise ning asutuse ette seatud eesmärkideni jõudmise majanduslikult
kõige otstarbekamal moel.
Tallinna Polütehnikumil puudub oma koosseisuline siseaudiitor. Seoses riigieelarve seaduse
muutmisega 2011.a. on kogu aastaaruande auditi läbiviimise kohustus läinud Riigikontrolli
ülesandeks ja seoses sellega ei telli Haridus- ja Teadusministeerium tsentraalselt auditeid ei
telli ning ei kohusta auditeid sisse ostma ka allasutusi. Küll aga on allasutustel olnud võimalus
endil soovi korral ise auditeid tellida. Seda võimalust on Tallinna Polütehnikum ka aktiivselt
kasutanud ning tellinud sõltumatuid auditeid majandusaasta aruannete kontrollimiseks.
Viimati kontrollis Tallinna Polütehnikumi majandusaasta aruandeid audiitorbüroo Silvia Sirel
18
OÜ, millega sõlmitud leping hõlmas nii 2010 kui 2011.a. raamatupidamise aastaaruannete
kontrollimist, tingituna eeskätt asjaolust, et nii 2010. kui ka 2011.a. toimusid suuremahulised
investeeringud ja koolihoone renoveerimistööd EL abiprojektide „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2
hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) ning „Praktilise väljaõppe ruumide
sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050) raames ning soovist saada
veelkordset täiendavat kindlustunnet vastavate tehingute ja tegevuste seaduslikkuse
kinnituseks.
Ülaltoodule tuginedes ei ole Tallinna Polütehnikum 2012. aruandeaastal kavandanud
siseautiti teenuse sisseostmist, kuna 2012. suuri erakorralisi investeeringuid tehtud ei ole. Küll
aga on Haridus- ja Teadusminister 13.02.2013.a. andnud välja käskkirja nr. 78 "Haridus- ja
Teadusministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirja kinnitamine", millega
sätestatakse vastav siseauditeerimise kord alates 2013. aastast ning milline laieneb ka Tallinna
Polütehnikumile kui valitsemisala allasutusele alates nimetatud käskkirja jõustumisest ehk siis
2013. aastast.
Hinnang 2012.a. tegevusele ja eelarvele
Tallinna Polütehnikumi 2012.a. eelarve maht oli tarvilikult piisav kooli tegevuse jätkamiseks
ja arenguks vastavalt õppekavadele, tagas olemasoleva vara heaperemeheliku kasutamise ning
andis võimaluse tehnikumi arengukava täitmiseks 2012. aastal.
2012.a. korraldatud riigihanked
2012. aastal korraldatud riigihanked on loetletud allpool. Summad on toodud eurodes ilma
käibemaksuta.
Jk
nr
Viitenr
Riigi-
hangete
registris
Hanke nimetus Hanke
liik
*1)
Menet
-luse
liik
*2)
Avaldatud CPV kood
Lepingu
summa
eurodes
ilma km
Staadium
31.12.
2012.a.
seisuga
1 132318 Puhastusteenuse
tellimine
T LM 16.03.2012 90911100-7 19 524,00 täitmisel
leping kuni
31.03.2013
2 132323 Mehitatud
valveteenuse
tellimine
T LT 16.03.2012 79713000-5 79 203,00 täitmisel,
leping kuni
31.03.2015
3 132963 Sööklaruumide
rent
T LT 04.04.2012 55524000-9 27 639,00 täitmisel,
leping kuni
19.10.2016
4 131316 Apple
tööjaamade
ostmine
A LM 04.04.2012 30214000-2 17 385,00 teostatud
5 131315 Esitlustehnika
ostmine
A LM 04.04.2012 38652100-1 17 796,00 teostatud
6 138956 Adobe tarkvara
ostmine
A LM 21.11.2012 48322000-1 12 949,00 teostatud
19
7 139312 Digitaaltelevi-
siooni õppesead-
metekomplekti
hange
A LM 05.12.2012 32333000-6 14 099,00 teostatud
*1) Hanke liigi lühendite selgitus: A-asjade ostmine; T-teenused; E-ehitustöö.
*2) Hankemenetluse liigi lühendite selgitus: A- avatud hankemenetlus; LT – lihtsustatud
korras tellitav teenus; LM – lihtmenetlus.
Riigihangete korraldamisel on lähtutud Riigihangete seadusest ning vahendite säästva
kasutamise põhimõtetest. Oleme ka lihtmenetluste korral võimaluse korral võtnud pakkumisi
vähemalt kolmelt pakkujalt ning valdavalt määrates parima pakkumise valiku kriteeriumiks
madalaima hinna, andmata seejuures järele kvaliteedi- ja garantiitingimustele esitatavates
nõuetes. Protseduurireeglid hankeplaani koostamiseks eelarveaastaks ning hangete
korraldamiseks on sätestatud vastavasisulises korralduslikus dokumendis, kinnitatud direktori
12.01.2012.a. käskkirjaga nr. 1-j "Tallinna Polütehnikumi hankekorra kinnitamine".
Juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused
Direktorile makstava töötasu ja pedagoogilise töö eest makstava lisatasu suurus 2012.
aastal oli määratud Haridus- ja Teadusministeeriumiga 07.06.2004.a. sõlmitud töölepingu
punktiga 4.1., viimane muudatus 20.10.2010.a. Aruandeaastal on direktorile makstud
eranditult ainult töötasu ning seadusest tulenevat puhkusekompensatsiooni; mitte mingeid
muid täiendavaid tasusid, sealhulgas lisa- või tulemustasu; täiendavat tasu pedagoogilise töö
eest ega toetusi, direktorile 2012. aastal makstud ei ole.
Tallinna Polütehnikumi teistele töötajatele (välja arvatud direktor), sealhulgas juhtkonnale,
struktuuriüksuste juhtidele, pedagoogidele ning mittepedagoogilistele töötajatele makstava
töötasu ja regulaarsete lisatasude (nt. õpperühma juhatamine, õppesuuna juhtimine) määrad
2012. aastal on sätestatud dokumendis "Tallinna Polütehnikumi pedagoogide ja
mittepedagoogiliste töötajate palgajuhend alates 01.01.2008.a.". Palgajuhend on kinnitatud
Tallinna Polütehnikumi nõukogu otsusega 03. aprillil 2008.a. ning seda hiljem muudetud ei
ole. Vastav rahaline aruandlus kajastub raamatupidamise aastaaruandes. Sealsamas
aastaaruandes on välja toodud ka töötajatele makstud tasu üldsumma ning keskmine töötajate
arv majandusaastal.
Täiendavalt märgime, et Tallinna Polütehnikumi nõukogu kui kooli kõrgema juhtorgani
liikmetele 2012.a. mitte mingisugust tasu makstud ei ole.
2012.a. eelarve alus ning ja täiendavalt arenduskuludest saadud vahendite kasutamine
Tallinna Polütehnikumi 2012.a. eelarve aluseks oli Haridus- ja Teadusministri 27.12.2011.a.
käskkiri nr. 1004 "2012. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad".
Nimetatud käskkirja alusel moodustus Tallinna Polütehnikumi 2012.a. eelarve esialgselt
alljärgnevalt:
1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 334 965 eurot
2. Tegevuskulud (majandamiskulud): 667 483 eurot
3. Õpilaste sõidusoodustused: 25 038 eurot
4. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 138 604 eurot
5. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 32 951 eurot
6. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 108 744 eurot
Lisaks taotles Tallinna Polütehnikum Rahandusministeeriumilt 2011.a. jääkide ülekandmist
2012. eelarveaastasse. Vastav taotlus rahuldati (Rahandusministri 27.01.2012.a. käskkirjaga
nr. 21):
20
1. Tegevuskulude (personalikulude) jääk: 73 881,25 eurot
2. Tegevuskulude (majandamiskulude) jääk: 732,62 eurot
3. Õpilaste sõidusoodustuste eelarve jääk: 762,75 eurot
Lisaks ülaltoodule eraldas Haridus- ja Teadusministeerium oma 21. märtsi 2012.a.
käskkirjaga nr. 142 "Raha eraldamine 2011. aastast ülekantud eelarvesummadest" Tallinna
Polütehnikumile täiendavalt 76 923 eurot õpilaste õppetoetuste (põhitoetuste) maksmiseks.
Tegevuskulude 2012.a. eelarve esialgne jaotus kuluartiklite lõikes on kooskõlastatud
Tallinna Polütehnikumi nõukogu poolt 09.04.2012.a. ja kinnitatud direktori 10.04.2012.a.
käskkirjaga nr. 16-j.
2012.a. jooksul toimunud edasised eelarvemuudatused olid alljärgnevad:
1) 2. novembril 2012.a. allkirjastas Haridus- ja Teadusminister käskkirja nr. 563 "Haridus- ja
Teadusministri 27. detsembri 2011.a. käskkirja nr 1004 "2012. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad" muutmine", millega eraldati Tallinna Polütehnikumile täiendavalt vahendeid
23 407 eurot õpilaste kutseeksamitega seotud kulude katteks ning 16 104 eurot õpilaste
koolitoidu kulude katteks. Sama käskkirjaga muudeti ka vastavalt kooli ettepanekule
tegevuskulude liigitust, vähendades personalikulude osa 76 000 euro mahus ning suurendades
samas summas majandamiskulude osa.
2) 4. detsembril 2012.a. allkirjastas Haridus- ja Teadusminister käskkirja nr. 623 "Haridus- ja
Teadusministri 27. detsembri 2011.a. käskkirja nr 1004 "2012. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad" muutmine", millega eraldati Tallinna Polütehnikumile veelkord täiendavalt
vahendeid 13 764,84 eurot õpilaste kutseeksamitega seotud kulude katteks.
Kõik 2012. aastal toimunud eelarvemuudatused on täiendavalt arvesse võetud ka Haridus-
ja Teadusministri 18.12.2012.a. käskkirjas nr. 658 "2012. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad", mis kinnitati uue terviktekstina ning seal kajastusid kõik 2012. aastal tehtud
eelarvete muudatused. Kokkuvõttes moodustus nimetatud käskkirja alusel Tallinna
Polütehnikumi 2012.aasta eelarve aasta lõpuks koondina alljärgnevalt:
1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 258 965 eurot
2. Tegevuskulud (majandamiskulud): 743 483 eurot
3. Õpilaste sõidusoodustused: 25 038 eurot
4. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 138 604 eurot
5. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 32 951 eurot
6. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 124 848 eurot
7. Kutseeksamite kompensatsioon: 37 171,84 eurot
8. Tegevuskulud (personalikulud) 2011.a. jääk: 73 881,25 eurot
9. Tegevuskulud (majandamiskulud) 2011.a. jääk: 732,62 eurot
10. Õpilaste sõidusoodustuste 2011.a. jääk: 762,75 eurot
Eelrve täitmine artiklite lõikes 2012.a. lõpuks kajastub detailselt 2012.a. raamatupidamise
aastaaruandes. Eelarvega Tallinna Polütehnikumile eelarveartiklite lõikes eraldatud ning
samuti täiendavalt eraldatud summad on kasutatud vastavuses nende sihtotstarbele. Muid,
sealhulgas siin nimetamata täiendavaid vahendeid arenduskuludeks ja investeeringuteks,
Tallinna Polütehnikumile 2012.a. eraldatud ei ole.
21
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON
Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 1 kuni 36 toodud 2012. aasta raamatupidamise
aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea
raamatupidamistavaga;
2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Nimi Allkiri Kuupäev
Kalle Sammal /allkirjastatud digitaalselt/
22
BILANSS Lisa 31.12.2011 31.12.2012
Varad 5 671 670 5 269 270
Käibevara
Raha ja pangakontod 26 909 59 322
Muud nõuded ja ettemaksed 2, 3,
4, 8 114 097 20 617
Põhivara
Kinnisvarainvesteeringud 5 12 897 0
Materiaalne põhivara 6 5 517 767 5 189 331
Kohustused ja netovara 5 671 670 5 269 270
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 2, 4 36 103 29 269
Võlad töötajatele 10 56 209 80 599
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 2, 3,
4, 8 96 999 106 830
Kohustused kokku 189 311 216 698
Netovara
Akumuleeritud tulem 5 482 359 5 052 572
TULEMIARUANNE Lisa 2011 2012
Tegevustulud 2 275 848 159 703
Saadud toetused 8 2 227 054 72 833
Kaupade ja teenuste müük 7 48 794 86 691
Muud tegevustulud 7
179
Tegevuskulud -4 066 885 -2 991 689
Antud toetused 8 -329 371 -338 021
Tööjõukulud 10 -1 451 889 -1 471 298
Majandamiskulud 9 -666 440 -646 695
Muud tegevuskulud 9 -1 384 547 -159 771
Põhivara amortisatsioon ja
ümberhindlus
11
-234 638 -375 904
Tegevustulem -1 791 037 -2 831 986
Aruandeperioodi tulem -1 791 037 -2 831 986
Siirded 1 791 037 2 831 986
23
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Lisa 2011 2012
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem -1 791 037 -2 831 986
Korrigeerimised:
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 12 234 638 375 904
Käibemaksukulu põhivara soetuseks
940
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 -2 133 411 3 707
Korrigeeritud tegevustulem -3 689 810 -2 451 435
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 135 859 93 479
Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -64 740 27 387
Kokku rahavood põhitegevusest -3 618 691 -2 330 569
Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara
soetamisel
6
-1 244 199 -48 202
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara
soetuseks
8
2 133 411 -3 707
Kokku rahavood investeerimisest 889 212 -51 909
Rahavood finantseerimisest
Rahalised siirded 12 2 756 368 2 414 891
Kokku rahavood finantseerimisest 2 756 368 2 414 891
Puhas rahavoog 26 889 32 413
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 20 26 909
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 26 909 59 322
Raha ja selle ekvivalentide muutus 26 889 32 413
24
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE
eur
Klassi-
fikaatori kood Nimetus
2012
esialgne
eelarve
2012 lõplik
eelarve
2012 tegelik
eelarve
täitmine
Tegelik
täitmine
miinus
lõplik
eelarve
Üle
viidud
2013
aastasse
Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses* x x 21 x x
Tulude laekumine x x x x x
30 Maksud ja
sotsiaalkindlustusmaksed 0
32 Kaupade ja teenuste
müük
97 035 69 672 -27 362
35 Saadud toetused 123 890 79 717 -44 173
38 Muud tulud
Tulude laekumine kokku 0 220 925 149 389 -71 536 0
Sh mitterahalised tulud 0
Kulude tasumine x x x x x
15
Materiaalsete ja
immateriaalsete varade
soetamine ja
renoveerimine
0
4 Eraldised -399 127 -399 127 -341 757 57 370 21 075
5 -2 119 376 -2 119 376 -2 079 288 40 088 39 872
50 Tööjõukulud 0
55 Majandamiskulud 0
6 Muud kulud -60 -60
Kulude tasumine kokku -2 518 502 -2 518 503 -2 421 105 97 398 60 947
Sh mitterahalised kulud 0
Finantseerimistehingud x x x x x
10.1 Finantsvarade
suurenemine 0
10.2 Finantsvarade
vähenemine 0
20.5 Kohustuste suurenemine 0
20.6 Kohustuste vähenemine 0
Finantseerimistehingud kokku 0
Riigikassast saadud siirded* 700000 x x 2 480 670 x
Riigikassale üle antud siirded* 710001 x x -65 779 x
Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus* x x 2 x
Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 13.
25
LISAD
Lisa 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD
ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja
riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud
arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse
standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on
kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja
antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes.
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või
kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha ja raha ekvivalendid
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha.
Muud nõuded
Maksu- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid
kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt
laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid
eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad
nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui
juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja
kantud.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad, hooned ja rajatised ning
muu nende juurde kuuluv põhivara), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise
eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on
maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
soetusmaksumusega alates 2000euri. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille
soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni
väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.
Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a
põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse
nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna.
Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse
põhivara maksumusele.
Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset
26
meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Hooned ja rajatised 2-3%
Masinad ja seadmed 20%
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 35%
Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%
Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
soetusmaksumusega alates 2000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad
allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja
amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Tarkvara 25%
Renditud varad
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval
ametlikult kehtinud Euroopa Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad
ja –kohustused ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase
väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult
kehtinud Euroopa Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid
on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.
Tulude arvestus
Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud
üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste
müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.
Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja
lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja
vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise
kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle
arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist
(tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade
sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal
sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Siirded ja netovara
Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab
riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid
27
rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste
riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid
üleandmisi.
Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse
tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Niisugused tulud ja kulud,
mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade
muutusena.
(Rahandusministeerium) Lisaks viivad teised riigiraamatupidamiskohustuslased tulemiaruande siirde
kaudu igal aastal nullini ning kajastavad varade ja kohustuste vahet siirdena rahandusministeeriumile.
Niisugused tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused)
kajastatakse otse netovarade siirdena Rahandusministeeriumile. Selle tulemusena võtab
Rahandusministeerium kõikide teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste tulud ja kulud siirde kaudu
oma bilanssi ja kajastab ühtlasi kogu riigi netovara oma bilansis. Riigi netovaradest teistele
riigiraamatupidamiskohustuslastele kuuluvat osa väljendab bilansis varade poolel kajastatud teiste
riigiraamatupidamiskohustuslaste netovara kirje.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud,
mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil
või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid
mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise
aastaaruande lisades.
Riigieelarve täitmise aruanne
Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel
printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda
raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused
järgmised (iga riigiraamatupidamiskohustuslane selgitab tema puhul kehtivaid erinevusi):
a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta;
b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste
maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena;
c) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist
saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi
liikumisi ei kajastata;
d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu
struktuurifondidest saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest
rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata;
g) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena
(tekkepõhises aruandluses siiretena).
28
Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
2.A. Nõuded ja kohustused
Lühiajalised
nõuded
Lühiajalised
kohustused
Seisuga 31.12.2011
Riigiraamatupidamiskohustuslased
sh Maksu- ja Tolliamet 88879 89410
Tallinna Tööstushariduskeskus 1718
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
sh Eesti Energia AS 6209
Tallinna Vesi AS 1547
Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad
sh SA Archimedes 4031
Avaliku sektori üksused kokku 88879 102915
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 88879 102915
Seisuga 31.12.2012
Riigiraamatupidamiskohustuslased
sh Maksu- ja Tolliamet 4236 85997
Tallinna Tööstushariduskeskus 2224
Haridus- ja Teadusministeerium
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
sh Eesti Energia AS 5390
Eesti Post AS
Tallinna Vesi AS 682
Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 11913
sh SA Archimedes
Avaliku sektori üksused kokku 4236 106207
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 4236 106207
2.B. Tulud ja kulud
2 011 2 012
Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevuskulud
Riigiraamatupidamiskohustuslased 60 659 24 755 64 213 19 282
sh Haridus-ja Teadusministeerium 50 319 48 945
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
9
Põllumajandusministeerium 55
Kaitsejõudude Peastaap 9 802 5 880 13
Tallinna Tehnikaülikool 2 055 65
Eesti Rahvusraamatukogu 11
Eesti Meremuuseum 71
Eesti Vabaõhumuuseum 102
Eesti Ajaloomuuseum 32 66
Kuressaare Ametikool 1 378 64
29
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 34
Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskool
42
Haapsalu Kutsehariduskeskus 667
Pärnumaa Kutsehariduskeskus 45
Tallinna Tööstushariduskeskus 6 061 16 843
Eesti Noorsootöö Keskus 959
Tallinna Teeninduskool 429
Nõmme Spordikeskus 213
Tartu Ülikool 443 934
Tartu LV rahandusosakond 23 2 235 58
Tallinna Kopli Ametikool 538
Tartu Üliõpilasküla Hostel OÜ 121
Eesti Kunstiakadeemia 99
Tallinna Linnamuuseum 13
Tallinna Ülikool 14 032 640 330
Väike-Maarja Vallavalitsus 5 070
MunitsipaalasutusTallinna Spordihall 75
Jõelähtme Vallavalitsus 141
Muud avalik-õiguslikud juriidilised
isikud
0 37 331 0 36 660
sh Eesti Energia AS 29 190 32 781
Vinni Spordikeskus AS 31
Tallinna Vesi AS 7 712 3 575
Tallinnfilm AS 26 35
Eesti Post AS 372 269
Sihtasutused, mittetulundusühingud,
tütarettevõtjad
2 178 974 568 36 178 3 398
sh Eesti Infotehnoloogia SA 26 790 145 7 884 1 867
SA Vene Teater 1 330
Innove SA 2 136 620 160 8 883 35
SA Tallinna Tehnika- ja
Teaduskeskus
99
SA Ajakeskus Wittenstein 67
SA Teaduskeskus AHHAA 118
SA Archimedes 15 564 19 411
SA Kultuurileht 144
Avaliku sektori üksused kokku 2 239 633 62 654 100 391 59 340
30
Lisa 3. Maksud
Makstud
ettemaksed
Lühiajalised
kohustused
Seisuga 31.12.2011
Maksud
sotsiaalmaks 52 793 53 100
tulumaks 28 963 29 157
töötuskindlustusmaks 5 350 5 380
erisoodustuse
tulumaks
408 1 365
kogumispension 1 365 408
Maksud kokku 88 879 89 410
Seisuga 31.12.2012
Maksud
sotsiaalmaks 2 499 50 520
tulumaks 1 356 27 726
töötuskindlustusmaks 254 5 415
kogumispension 127 2 030
erisoodustuse
tulumaks
0 307
Maksud kokku 4 236 85 997
Lisa 4. Nõuded ja kohustused
31.12.2011 31.12.2012
Lühiajaline
osa
Lühiajaline
osa
Nõuded ja makstud ettemaksed
Nõuded ostjate vastu 3 082 14 929
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 3) 88 879 4 236
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 22 135 1 452
Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 114 097 20 617
Kohustused ja saadud ettemaksed
Võlad hankijatele 36 103 29 269
Võlad töötajatele 56 209 80 599
Maksukohustused (vt lisa 3) 89 410 85 997
Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 8b) 1 361 3 623
Muud kohustused 1 020 1 950
Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 8) 4 753 14 804
Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide
tulud
455 455
Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 189 311 216 698
31
Lisa 5. Kinnisvarainvesteeringud
2 011 2 012
Bilansiline väärtus perioodi alguses
Soetusmaksumus 17 576 17 576
Akumuleeritud kulum -4 327 -4 678
Jääkväärtus 13 248 12 898
Perioodi liikumised
Amortisatsioon ja allahindlused -351 -17 576
Perioodi liikumised kokku -351 -17 576
Bilansiline väärtus perioodi lõpus
Soetusmaksumus 17 576 0
Akumuleeritud kulum -4 678 0
Jääkväärtus 12 898 0
Sh kasutusrendile antud
kinnisvarainvesteeringud
17 576 0
2 011 2 012
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 1 137 758
Selgitus: Kinnisvarainvesteeringuna oli kooli bilansis kajastatud korter Pikri tn 2, mis olI välja renditud
kooli töötajale. Antud objektiga kommunaalkulusid ei toimunud, koolile laekus ainult riigivara rent.
2012.aastal anti vara üle Riigi Kinnisvara AS-le.
Lisa 6. Materiaalne põhivara
Maa Hooned
ja
rajatised
Masinad
ja
seadmed
Muu
põhivara
Lõpetamata
tööd ja
ettemaksed
Kokku
Bilansiline väärtus perioodi
alguses
Soetusmaksumus 470019 5303789 775375 162342 101742 6 813 268
Akumuleeritud kulum -893469 -330355 -71677 0 -1 295 500
Jääkväärtus 470019 4410320 445020 90666 101742 5 517 767
Aruandeperioodi liikumised
Soetused ja parendused 0 0 2490 0 47155 49 645
Amortisatsioon ja allahindlused -20151 -211420 -116787 -27340 0 -375 699
Ümberklassifitseerimine
põhivara klasside vahel
0
111719 60631 -30559 -141791
0
Liikumised kokku -20151 -99701 -53666 -57899 -94636 -326 053
Bilansiline väärtus perioodi
lõpus
Soetusmaksumus 449868 5415508 697124 90225 4723 6 657 448
Akumuleeritud kulum 0 -1104889 -305769 -57459 0 -1 468 117
Jääkväärtus 449868 4310619 391355 32766 4723 5 189 331
32
Lisa 7. Kaupade ja teenuste müük
2 011 2 012
Tulud kutseõppeasutuse toodetest ja teenustest 26 964 59 347
Muu 0 4 605
Renditulud 6 640 8 488
Kommunaalmaksed 15 191 14 250
Kokku 48 794 86 691
Lisa 8. Saadud ja antud toetused
8.A Saadud toetused
Jääk perioodi alguses Arvestatud
tulu
Jääk perioodi lõpus
Nõuded Saadud
ettemaksed
Nõuded Saadud
ettemaksed
2011
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Õppehoone renoveerimine (SA
Innove)
2 133 411
Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker
projekt)
26 785
Archimedes SA (Comenius projekt) 12 646 15 564 4 031
Täiskasvanute koolituse projekt
(HTM) 849
50 319
Saadud toetused kokku 13 495 0 2 226 079 0 4 031
2012
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker
projekt)
7 884
Archimedes SA (Comenius projekt) 4 031 19 411 11 913
Täiskasvanute koolituse projekt
(HTM)
48 945
Saadud toetused kokku 0 4 031 76 240 0 11 913
8.B. Antud toetused
Jääk perioodi alguses Arvestatud
kulu
Jääk perioodi lõpus
Tasutud
ettemaksed
Kohustused Tasutud
ettemaksed
Kohustused
2011
Sotsiaaltoetused
Põhi õppetoetused 183 122
Lisa õppetoetused 9 534
Stipendiumid 644
Õpilaste
sõidusoodustused
1 577 31 905 1 361
Õpilaste koolilõuna
toetus
98 255
Sotsiaaltoetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361
33
Antud toetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361
2012
Sotsiaaltoetused
Põhi õppetoetused 158 484 882
Lisa õppetoetused 34 014 240
Õpilaste
sõidusoodustused
1 361 25 556 2 411
Õpilaste koolilõuna
toetus
106 122
90
Sotsiaaltoetused kokku 0 1 361 324 176
Antud toetused kokku 0 1 361 324 176 0 3 623
Selgitus: Antud sotsiaaltoetuste all on kool kajastanud õpilaste õppetoetusi, soodustusi sõidupiletite
kompenseerimisel ja õpilaste koolilõuna toetust.
Lisa 9. Majandamiskulud
2 011 2 012
Administreerimiskulud 37 986 34 852
Lähetuskulud 25 225 37 906
Koolituskulud 29 828 8 882
Hoone ja ruumide majandamiskulud 226 130 215 986
Sõidukite majandamiskulud 16 176 11 695
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud 137 404 175 030
Inventari majandamiskulud 53 827 77 502
Töömasinate- ja seadmete kulud 2 483 115
Toiduained ja toitlustusteenused 916 442
Meditsiinikulud ja hügieenikulud 228 2 666
Teavikute ja kunstiesemete kulud 3 948 0
Õppevahendite ja koolituse kulud 94 074 30 240
Reklaamikulud 15 019 11 214
Eri- ja vormiriietus 130
Mitmesugused majanduskulud 23 199 37 651
Kokku 666 440 644 312
2 011 2 012
käibemaksu kulu 1 375 249 146 692
maamaksu kulu 7 050 11 750
muud kulud 2 187 853
Kokku 1 384 486 159 295
34
Lisa 10. Tööjõukulud
2 011 2 012
Töötajate töötasud 982 193 1 012 009
Valitavad isikud 25 644 23 400
Ajutiste lepinguliste
töötajate töötasud
66 646 52 584
Töötasukulud kokku 1 074 483 1 087 992
Erisoodustused 4 719 4 622
Sotsiaalkindlustusmaks 356 309 361 509
Töötuskindlustusmaks 14 512 2 055
Tulumaks erisoodustustelt 1 866 15 119
Tööjõukulud kokku 377 406 383 306
Keskmine töötajate arv 2 011 2 012
Töötajad 97 91
Valitavad isikud 1 1
Kokku 98 92
Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud
Asutus/asutuste grupp Ametikohad 2 011 2 012
Töötasud (sh
puhkusetasu)
Lisatasu Töötasud (sh
puhkusetasu)
Lisatasu
Tallinna Polütehnikum direktor 23 543 2 102 23 400 0
Kokku 23 543 2 102 23 400 0
Lisa 11. Põhivara amortisatsioon
2 011 2 012
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa
5) 351 205
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) 233 787 375 699
Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 7) 499 0
Kokku 234 637 375 904
35
Lisa 12. Siirded
2 011 2 012
Rahalised siirded
Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks -2 649 826 -2 480 670
Riigikassale üle antud laekumised 410 554 65 779
Üksuste vahelised siirded -517 096 -930 790
Rahalised siirded kokku -2 756 368 -3 345 681
Mitterahalised siirded teiste
riigiraamatupidamiskohustuslastega
Üle antud teistele
riigiraamatupidamiskohustuslastele 48 300
Mitterahalised siirded kokku 48 300
Siirded tulemi elimineerimiseks* 965 331 465 395
Siirded kokku -1 791 037 -2 831 986
Lisa 13. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta
Tulud Kulud
Esialgne eelarve (sh tulud , investeeringud ) 0 -2 518 502
Üle toodud eelmisest aastast 0 -75 377
Muudatused lisaeelarve(te) alusel 0 0
Muud eelarvete muudatused (min kk, VV
korraldus, seaduse muutmine a. lõpus)
0 0
Eelarves kavandatud toetused (valitsemisala
koond)
0 399 127
Tegelikult laekunud toetused 79 717 -123 890
Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv
tulu
0 0
Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 69 672 -69 672
Eelarves kavandatud arvestuslikud kulud
(hasartmängumaksu laekumised)
0 0
Tegelikud arvestuslikud kulud (hasartmängumaksu
laekumised)
0 0
Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist 0 0
E-riigikassa välised vahendid 0 0
Kokku lõplik eelarve 149 389 -2 388 314
36
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Tallinna Polütehnikumi 31.12.2012 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest,
raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja
tehingute seaduslikkuse kohta.
Tallinna Polütehnikumi tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Tallinna Polütehnikumi juht Kalle Sammal on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud.
Majandusaasta aruanne on läbi vaadatud ja heaks kiidetud Tallinna Polütehnikumi nõukogu poolt 19.
märtsil 2013. aastal (alus: Nõukogu 19.03.2013.a. koosoleku protokoll nr. 1).
Kalle Sammal …………………………….. (nimi, kuupäev)
/allkirjastatud digitaalselt/