Tallinn

Mereäärsed lood

Euroopakultuuripealinn

Tallinn ootab sind!Tallinn on Eesti pealinn ja aastal 2011 koos Soome linna Turuga ka kogu Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuuri-sündmus.Teie käes on esimene valik – umbes neljandik – kultuuripealinn Tallinna 2011. aasta programmist. Siit leiate uusi algatusi ja hiljuti sündinud nähtusi, milleta on Eesti kultuurielu võimatu ette kujutada ning mida tahame tõsta rahvusva-helise tähelepanu keskmesse.Merelinn Tallinn asub ajalooliselt ainulaadsel ristteel. See on kul-tuuride kohtumispaik ida ja lääne, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel, see linn räägib põnevaid lugusid. Siin on UNESCO maailmapärandisse kuuluv vanalinn. Siin on suurejoo-nelised laulupeod, mis räägivad Eesti rahva aastasadade pikkusest kiindumusest muusikasse ja tah-test olla vaba. Siin käiakse üleilmse statistika järgi kõige rohkem teatris ja loetakse kõige rohkem raamatuid. Kultuur on Tallinnas tihedalt läbi põimunud kaasaja ja kiire arenguga – siin on Skype’i häll ning traadita internet on Tallinnas sama iseenesest mõistetav nagu õhk, mida hingame. Ja kohe käe-ulatuses on vaimustav loodus. Tal-linn on läbi aegade säilitanud oma näo – ühtaegu salliva ja isepäise.

Ometi tuleb Tallinnal tänini ühe paradoksiga heidelda. Tallinn on merelinn, ent pole siiani lõpli-kult merele avatud. Tallinlane elaks justkui seljaga mere poole. Sellel on põhjuseid – lähiajalugu on ligipääsu Tallinna kesklinna ümbritsevatele ilusatele randadele nii poliitilistel kui ka majanduslikel põhjustel raskeks teinud. Olgu põhjuseks mis tahes, kultuuripea-linn tahab vaadata tulevikku ja selle paradoksi lahendada: paran-dada linnakeskkonda ning linna ja mere taas kokku viia. Et Tallinn räägiks läbi kultuuripealinna prog-rammi täiel häälel mereäärseid lugusid ja jääks neid rääkima ka pärast 2011. aastat.Paljud kultuuripealinna sündmused toimuvad mere ääres, aga kultuuri-pealinn ei tõlgenda oma peateemat ainult sõna-sõnalt. Mereteema oma täies poeesias kandub ühel või teisel moel läbi terve prog-rammi; kõikjale, kus sündmused ka ei toimuks. Euroopa kultuuripealinn Tallinn räägib lugusid mere ääres, avab end merele ja kaugustele, mis on merede taga. 2011 Euroopa pari-mad lood räägitakse Tallinnas.

Jaanus Mutli, juhatuse liigeMikko Fritze, juhatuse liigeJaanus Rohumaa, programmiosa-konna juhataja

TallinnEesti Vabariigi pealinn

Pindala: 159,2 km²

Koordinaadid: 59°26’ põhjalaiust, 24°45’ idapikkust

Keskmine temperatuur: –4 C (veebruaris) kuni +16,7 C (juulis)

Rahvaarv (seisuga 01.09.2009): 405 562 (Eesti üldine rahvaarv: 1 340 415)

Rahvuslik koosseis: eestlased 52,3%, venelased 38,5%, ukrainlased 3,9%, muud 5,3%

Uusaastaööl avatakse Tallinnas suurejoonelise vaatemänguga mere ääres ja pidustustega linnaosades uus Euroopa kultuuripealinn.

Avamine

Roheline turundusMeie soov ja püüd on, et Euroopa kultuuripealinna saadaks võima-likult suur kultuuriline, samas võimalikult väike ökoloogiline jala-jälg. Kultuurgi saab tervena püsida vaid terves looduses. Püüame leida võimalikult looduslähedasi vahendeid kõige vajaliku tootmi-seks ja elluviimiseks. Kasutame looduslikke värve, kohalikke ja taaskasutatud materjale. Eelistame kohalikke disainereid ja kohalikku tööjõudu. Seda kõike selleks, et meie toodetu leiaks pikaajalist kasutamist ega suurendaks niigi suurt tarbetute meenete kuhja, mida maailm meietagi täis on. Igal meenel olgu saamislugu ja põhjus ja eelkõige – leidlik lahendus.Me hoiame neist põhimõtetest kinni ja järgime neid ka oma igapäevases tegevuses: sortee-rime prügi, säästame paberit ja eelistame jalgrattaid, ühistrans-porti või kiireid jalgu. Nii oleme võtnud enda ülesandeks levitada head eeskuju: et Tallinn oleks ka Euroopa rohelise kultuuri pealinn.

VabatahtlikudIdeaalne kultuuripealinna vaba-tahtlik on abivalmis, heataht-lik ja julge. Ja lisaks muidugi kohusetundlik ja paindlik. Ta teeb oma tööd südamega ja tahab panustada kogu asja üldisesse kordaminekusse. Kui vaadata sellise pilguga meie paljusid vabatahtlikke, siis võime rõõmuga öelda, et oleme sihile üsna lähedal. Just tänu neile saab teoks kõik vajalik ja kaasakiskuv. Vabatahtlikud – neid tuleb aina juurde ja neid oodatakse alati – on kultuuripealinn Tallinna loomulik osa, sest Euroopa kultuuripealinn kasvab kõigi selle elanike ühisest tegemisrõõmust. Ja rõõm – see ongi peamine.

Noore publiku programmKuidas kasvatada noort publikut? Kuidas toetada ja arendada põlvkonda, kes hakkavad kultuuri looma tulevikus? Sellega tegeleb kultuuripealinna noore publiku programm, mille eesmärk on anda koolilastele võimalus osaleda kultuuripealinnaga seotud sünd-mustel. Nad käivad etendustel, kontsertidel, kohtuvad loojatega, osalevad aruteludel ning kirjuta-vad esseid ja täidavad küsimus-tikke. Me loome püsivad suhted Eesti koolidega ja erinevate noor-teühendustega. Õppeprogramm, mis nende suhete arenedes tekib, ei keskendu vaid 2011. aastale – noorte kultuurisündmustesse kaasamine jätkub ka tulevikus.

Maslenitsapärimuskultuur / rahvapiduKoht: Tallinna lauluväljak ja linnaosadKaugus merest: 500 mKorraldaja: MTÜ Minu Liin

Nargen Festivalklassikaline muusika / kaasaegne klassikaline muusika / rahvamuusikaKoht: Naissaar, Noblessneri laevatehase valukoda ja teised mereäärsed paigadKaugus merest: kuni 200 mKorraldaja: SA Lootsi Koda

www.nargenfestival.ee

Aeg: 28. veebruar – 6. märts 2011

Aeg: juuni – september 2011

Eestlasel on palju traditsioonilisi vastlakombeid. Kuid oma tavad on vastlate tähistamiseks ka teistel Eestis elavatel rah-vastel. Milliseid sööke süüakse vene kombe kohaselt vastlate ajal? Milliseid mänge mängitakse ja tantse tantsitakse? Mis on hiiglaslike pliinide küpsetamise saladus? Miks pannakse heina täis topitud hernehirmutised pidustuste lõpuks põlema? Maslenitsa on parim viis vene vastlakommetega põhjalikult tutvust teha. Suurejooneline rahvapidu kõigile.

Naissaar ehk Nargen on saar mõne meremiili kaugusel Tallin-nast. Seal ei ela suurt kedagi. Üle maailma tuntud koorijuhi ja dirigendi Tõnu Kaljuste juhtimisel on utoopiline teoks saanud – saare Lõunakülas on Euroopa üks eksootilisemaid kontserdi-maju, Omari küün. Kaljuste loodud Nargen Festival, mis algas Naissaarelt ja on üle Eesti laienedes arenenud meie muusika-kultuuri peasündmuseks, on saamas oma ala olulisimaks kogu Läänemere piirkonnas. Festivali põhimõte on, et kõikidesse etenduspaikadesse saaks meritsi. Ja saab ka. Näiteks endise Noblessneri laevatehase valukotta. 2011. aastal ootab ees veekarneval ja palju maailmatasemel muusikat.

Festivalid

Birgitta Festivalklassikaline muusika /ooper / lavastatud oratoorium / ballett / suursündmusKoht: Pirita kloosterKaugus merest: 700 mKorraldaja: Tallinna Filharmoonia

www.birgitta.eeAeg: august 2011

Üle poole aastatuhande seisab Tallinna lahe kaldal Pirita klooster – põhjamaa gootika pärl. Pärast 16. sajandi sõdu ja tulekahjusid on kloostrist alles jäänud imposantsed varemed. 2005. aastal sündisid need uuele elule. Nüüd toimub mere ääres ajaloolises õhustikus Põhjamaade üks omanäolisemaid muusikasündmusi – Birgitta Festival. Festivali põhiidee on koondada uut ja hinnalist kogu maailma muusikateatrist: balleti- ja ooperilavastusi, lavastatud oratooriume ja muid suurvorme.

Tallinn asub küll mere ääres, aga tallinlane elaks justkui seljaga mere poole. Paradoks. Küllap on põhjuseks seegi, et nõukogude okupatsiooni ajal oli mereäär kinnine tsoon, kuhu naljalt ei pääsenud. Kultuuripealinna ja Tallinna Merepäevade soov on seda paradoksi lahendada ja tallinlase pilk taas mere poole suunata. Teadvustada, et oleme merelinn ja uurida, kuidas meri meie identi-teeti mõjutab.

2011. aastal astutakse suur samm edasi. Lisaks muudele sündmus-tele avaneb jalutajaile rannapro-menaadiga mereäär ning nutika arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid renoveeritud arhitektuuri-ime kuulsusega Lennusadama angaaris avatakse Eesti Meremuuseumi uus suurejooneline ekspositsioon. linnaruum / rahvapidu

Koht: Tallinna mereäärKaugus merest: 0 – 300 mKorraldaja: SA Tallinn 2011, Tallinna linnavalitsus, Tallinna Sadam, Eesti Meremuuseum, Eesti Ajalooliste Laevade Seltswww.tallinnamerepaevad.ee

Aeg: 15.–17. juuli 2011

Tallinna Merepäevad

Tallinn on merele ühtaegu lähe-dal ja kaugel – justkui käeula-tuses, ent mitte igapäevaselt tajutav, kui just päevast päeva ei pea piki Pirita teed kulgema. Vanalinn oma ajaloolises väärikuses ei oma merega kokkupuudet ning sadamad pole orgaaniliselt linnaruumiga ühte seotud, sest vahepeal on ala, mis pole oma olemuses ligitõmbav.

Olles ikkagi merelinna staatuses, oleks lähiaastate missioon kahe kokkukuuluva elemendi, mere ja maa kokkusidumine – mitte tormakalt traageldades, vaid kvaliteetse rätsepatööna.Urmas Dresen

Festivalid

Mere- muuseum

Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni tervitus

Augusti TantsuFestival 2011kaasaegne tants Koht: Tallinna teatrisaalid ja linnaruumKorraldaja: Kanuti Gildi SAAL

Stalker Festivalkaasaegne kunst / linnaruumKoht: Tallinna sadamaala, KultuurikatelKaugus merest: 200 mKorraldajad: kuraatorid Andres Lõo, Franz Pomassl ja Anna Ceeh

Disainiöö disain / linnaruumKoht: TallinnKorraldaja: MTÜ Eesti Disainerite Liit

Tehke ruumi!linnaruum / kogukond / rahvapiduKoht: Uus Maailm (Tehnika ja Kesk-Ameerika tänavate ning Pärnu maantee vaheline ala)Kaugus merest: 2000 mKorraldaja: Uue Maailma Selts MTÜ

www.saal.ee

www.kultuurikatel.eu

www.disainioo.ee www.edl.ee

www.uusmaailm.ee

Aeg: augusti lõpp 2011

Aeg: septembri algus 2011

Aeg: septembri lõpp 2011

Aeg: 2011

Juba kaheteistkümnendat korda toimub 2011. aastal Tallinnas Põhja-Euroopa üks olulisemaid kaasaegse tantsu sügisfestivale. Seda kuraatorfestivali iseloomustab žanri-line avatus: aastate jooksul on siin üles astunud nii Th omas Hauert, Jo Strømgren, Xavier Le Roy kui ka Pjotr Mamonov. 2011. aasta festivalikski on eestvedajatel varuks julgeid ja leidlikke ideid – siis viivad nad etendused laiali Tallinna linnaosadesse ja keskenduvad lavastustele linnaruumis. Kokku saavad Eesti kaasaegse tantsu parimad esindajad ja rahvusvaheliselt nimekad kaasaegsed tantsukunstnikud.

Seitsmekümnendate lõpus fi lmis Andrei Tarkovski Tallinnas oma maailmaklassikasse kuuluva kultusfi lmi “Stalker”. 2011. aastal elustab Stalker Festival endistes võttepaikades fi lmist tuttava Tsooni, ideaalide ruumi, kus tõotavad täituda nüüdisaegsete stalkerite sügavaimad ulmad. Pealkirja “Lõpp-peatus” all otsivad heli-, visuaal- ja fi lmikunstnikud vormi 21. sajandi inimese püüdlustele ja hirmudele nii seo-ses Tarkovski fi lmiga kui ka väljaspool seda. Stalker Festivali sissejuhatav genius loci’t pühitsev sündmus toimub juba 2010. aasta 3. detsembril.

Aastaid Eesti uue disaini showcase’ina toiminud ja 2011. aastal Euroopa innovatsioonifestivali raames aset leidev Disainiöö keskendub oma õpitubades, seminarides, näitustel ja linnaruumis universaaldisainile, mida rahvusvaheliselt tähistatakse mõistega design for all. Kuidas kujundada ja planeerida linnaruum selliseks, et see oleks ühtmoodi mugav kõiksugu ootuste ja vajadustega inimestele – olgu need ratturid, lapsevankritega emad või erivajadustega inimesed? Disainiöö tipneb galaga, kus autasustatakse Euroopa disaini-teadlikumaid ettevõtteid.

Kuidas jääda keset ülikiirelt arenevat linna endiselt hubaseks ja mõnusaks valgustunud boheemluse pesaks? Uue Maailma asum on linnaelanike ettevõtlikkuse musternäide Tallinnas ja meenutab oma püüdlustes mõnd linnaosa Kopenhaagenis või Berliinis. Aga puitarhitektuur ja asumine Ida-Euroopas teeb Uue Maailma asumi eriliseks. 2011 aastaks tekivad linnaossa teadetetahvlid ning sünnivad kohaspetsiifi lised kunstiprojektid ja mängulised püsiinstallatsioonid. Jalutada tänavail nende sügisese tänavafestivali ajal või põigata sisse seltsimajja – see on lihtsalt kogemus omaette.

Festivalid

Noorte tsirkusefestivalnoored / uus tsirkus / tähtsündmus / rahvapiduKoht: KadriorgKaugus merest: 700 mKorraldaja: SA Tallinn 2011, Tsirkusestuudio Folie MTÜ

Aeg: juuli 2011

Tsirkus on vana ja väärikas kunst, mis on endaga alati noori kaasa tõmmanud. Uue tsirkuse esteetilise värskuse ja kaasaegse tunnetuse aluseks on suuresti just nemad. Noorte tsirkusehariduse arendamiseks toimubki noorte tsirkusefesti-val, mis toob Tallinna 6–8 Euroopa olulisemat noorte tsirkuse-truppi (Albert&Friends Londonist, WOK Leuven Belgiast, Zirkus Elleboog Hollandist jt). Koos noorte Eesti tsirkusetegijatega näidatakse Tallinnas oma parimaid etteasteid. Nii saavad tal-linlased tänu enam kui 350 artistile põhjaliku ja ereda ülevaate Euroopa tsirkusekunsti uusimatest suundadest. Et teadmised vahetuks, toimuvad siin Euroopa tippude juhtimisel meiegi tsirkusekunsti rikastavad töötoad.

kaasaegne elektronmuusika / kaasaegne kunst / õpitoadKoht: Tallinna kesklinnKaugus merest: kuni 1500 mKorraldaja: MTÜ Plektrum Festivalwww.plektrum.ee

Aeg: septembri lõpp 2011

Plektrum Festival

Plektrum uurib ja mõtestab inimese, kaasaegse tehnoloogia, hariduse, ja kultuuri kokkupuutepunkte. Kontsertide ja pidude, VJ-de ja DJ-de, perfomance’ite, õpitubade ja loengutega. Varem on keskendutud virtuaalse ja tehiselu teemadele. Nüüd astub festival sammu edasi. 2011. aastal küsib festival: „Mis on elu?”. Lihtne, aga see kõige tähtsam küsimus. Milline on elu 21. sajandil? Põhiteemaks kujuneb bioeetika ja selle käsitlemine kunstis. Kas kõike, mida saab, ka tohib? Kas teaduses on ruumi eetikale? Kas avastamisrõõm põhjendab ja õigustab kõik?

Festivalid

Maraton on vastupidavate inimeste ala ja omamoodi suur lugu pingutuse ilust. Maratoni-jooksjad on erilised inimesed ja kuna nende spordiala pole kergete killast, ühendab neid üleilmne sõprusvõrgustik. Kohtutakse erinevatel võistlus-tel, vahetatakse mälestusi ja kogemusi.Tallinnas on varemgi toimunud suuri jooksusündmusi, aga 2011. aastast saavutatakse täispika maratoniga uus tase. Tallinna maraton tahab saada rahvusvaheliselt tuntud linna-maratoniks Berliini, Londoni ja New Yorgi kõrval.

Tallinn on suurlinnade kõrval küll pisike, kuid kümnetest riikidest saabuvat ligi 15 000 osalejat ootab Baltimaade suurimal jooksuüritusel ees ainulaadne rada, mis möödub keskaegsest vanalinnast, läbib mitut parki ning kulgeb mööda kaunist mereäärt. Kultuuripea-linna toetusel sündinud Tallinna Maraton on õige valik nii profes-sionaalidele kui ka harrasta-jatele, sest maratoni kõrvale jagub lühemaidki distantse ning oma jooksurada on ka kõige väiksematele.

rahvasport / linnaruum / suursündmusKoht: TallinnKaugus merest: 10–3000 mKorraldaja: MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubiwww.jooks.ee

Aeg: 11. september 2011

Tallinna maraton

Sport

Simpel Sessionnoored / ekstreemsport / suursündmusKoht: Saku suurhall, Tallinna kinosaalidKaugus merest: 500 mKorraldaja: MTÜ Elamussport

www.tallinn2011.org

www.session.ee

Aeg: 21.–24. juuli 2011

Aeg: 20.–23. jaanuar 2011

Professionaalsete võistluste ajaloo algusest alates on olnud selge – sport ühendab. Kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused on üks kõigi aegade suuremaid rahvus-vahelisi võistlusi, mis Eestis kunagi toimunud. Kui mitte kõige suurem. Sajad Euroopa noored tippsportlased, küm-ned stardid, spordikommentaatorid, spordihuvilised Eestist ja tervest Euroopast. Just Tallinn võib saada linnaks, kus sünnib nii mõnigi tulevane rekord, maailmanimi, legend.

Simpel Session on nimi, mida ekstreemspordimaailmas teavad kõik. Juba kümme aastat toimub Eestis Euroopa suurim ekstreemspordisündmus, mida interneti vahendusel jälgivad sajad tuhanded kui mitte miljonid huvilised. Tallinna koguneb üle 180 rulameistri ja BMX-võluri ning tuhanded noored, kes nende trikkidele kaasa elavad. Lisaks toimub 2011. aastal Simpel Sessionil esmakordselt Ida-Euroopas rahvusvaheline rattafi lmide festival.

Sport

Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikusnoored / suursündmusKoht: Kadrioru staadionKaugus merest: 1000 mKorraldaja: MTÜ Eesti Kergejõustikuliit

koorimuusika / rahvatants / suursündmusKoht: Tallinna lauluväljakKaugus merest: 500 mKorraldaja: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Aeg: 1.–3. juuli 2011

Lauluväljakul kohtuvad 35 000 noort. Nende laulud ja tantsud ja pillilood jutustavad lugusid sellest maast ja rahvast siin põhjamaal. Üheskoos laulmine ja tantsimine on eestlastel veres ja tuhandete aastate vanuste regilauludena on see traditsioon meid saatnud kaua-kaua. Laulu- ja tantsu-pidu on Eesti rahvuskultuurile tunnuslik nähtus, – ilma selleta ei kujutaks Eestit ettegi. Peole annab väe rahvas ise: koos laulma ja tantsima tullakse tuhandete kaupa vabatahtlikult ja omast rõõmust. Olulistel aegadel on kooslaulmine olnud eestlastele toeks ja vabadustungi väljenduseks. Oli seda nii rah-vuse kujunemisel 19. sajandil kui ka 1980ndate lõpus, mil end vabaks laulsime.

Eestlane ütleb: laulu- ja tantsupidu.See on ilus sõna.Sama loomulik kui kõne.See tähendab laulupüha, laulu ja tantsu pidupäeva,kuhu külla sõidetakse linnast ja maalt.See on ühe väga vana rahva,ühe üsna suure suguvõsa kokkutulekSee on üks suur, suur südamepüha,seda on oodatud, selleks on ehitud –see on üks ühtehoidmisehetküks suur lusti- ja lootuselaevmis kannab üle ka karidest- Doris Kareva

Eesti noorte laulu- ja tantsupidu

Muusika / Ooper

www.laulupidu.ee

Erkki-Sven Tüüri uudisteoskaasaegne klassikaline muusika / koorimuusika / maailmaesiettekanneKoht: Estonia kontserdisaalKaugus merest: 1000 mKorraldaja: Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Nyyd Festivalkaasaegne klassikaline muusikaKoht: Tallinna kontserdisaalidKorraldaja: Eesti Kontsert

Parsifalklassikaline muusika / ooperKoht: Noblessneri laevatehase valukodaKaugus merest: 17 m Korraldaja: Rahvusooper Estonia

Puhastuskaasaegne ooper / maailmaesiettekanneKoht: Rahvusooper Estonia Kaugus merest: 1000 mKorraldaja: Rahvusooper Estonia

Tallinn Music Week kaasaegne poppmuusika / showcase Koht: Tallinn Kaugus merest: 1000 m Korraldaja: OÜ Musiccase

www.epcc.ee

www.concert.ee

www.opera.ee

www.opera.ee www.reinvere.fi

www.tallinnmusicweek.ee www.myspace.com/tallinnmusicweek

Aeg: 10. märts 2011

Aeg: 20.–30. oktoober 2011

Aeg: 25.–28. august 2011

Aeg: 3., 4., 5., 18., 19. ja 20. veebruar 2011

Aeg: märtsi lõpp 2011

Erkki-Sven Tüür on üks rahvusvaheliselt tuntumaid kaas-aegseid Eesti heliloojaid ja plaadifi rma ECM esinimi. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on maailmas hinnatuim Eesti muusikakollektiiv. 2011. aastal kirjutab Tüür pühendusega Tallinnale Euroopa kultuuripealinnaks saamise puhul uue teose kammerkoorile ja kammerorkestrile. Esiettekanne Daniel Reussi dirigeerimisel ja Riga Sinfonietta osalusel jõuab Eesti Rahvusringhäälingu raadioprogrammi “Muu-sikaline Tallinn” raames üle terve Euroopa. Seejärel esitab kammerkoor teost koos erinevate kammerorkestritega mitmel pool Euroopas.

Milline on sümfoonilise muusika tulevik maailmas? On see surnud žanr või on kuuldused surmast tugevalt liialdatud? Sellele tänapäeva heliloomingu ühele olulisemale küsimu-sele vastab 2011. aastal Nyyd Festival, Eesti uue muusika maailma uhkus. Kokku tulevad erandlikud isiksused – maa-ilma tippdirigendid, kes on ühtlasi tippheliloojad. Näiteks James MacMillan BBC sümfooniaorkestriga. Pealkirja all “Tulevikusümfooniad” kannavad nad Tallinnas maailma esiorkestreid juhatades ette enda sümfoonilise muusika väljendusvahendeid uuendanud ja uuendavaid teoseid.

1882. aastal esietendunud „Parsifal“ on Richard Wagneri viimane ooper ja üks keerukamaid teoseid ooperimuusika ajaloos. See on tõsine väljakutse ükskõik millisele maailma ooperiteatrile ja kultuurpealinna-aastal võtab Rahvusooper Estonia selle vastu, tuues ooperi lavale otse mere ääres asu-vas postindustriaalses Noblessneri laevatehase valukojas. Keskaegset mütoloogiat ja kaasaegset muusikat ühendava teose kallal asub Eestis tööle praeguse Euroopa ooperila-vastajate üks säravamaid noori tähti Nicola Raab. Dirigeerib Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer.

1992. aastal äsja iseseisvuse taastanud Eestis kohtuvad ran-naküla taluõuel ootamatult kaks naist – noor ja vana. Nende lugudes põimuvad sarnased saatused, valusad mälestused noorpõlve traagilisest armastusest ning valikutest, mis otsustavad lähedaste elu üle. Kuidas muudab vägivald ja selle kogemine totalitarismiajal inimest ja ühte väikest rahvast? Rasked ajad on küll möödas, aga eestlaste mälestused neist painavad endiselt ja ootavad puhastust. Eesti päritolu soome kultuskirjaniku Sofi Oksaneni romaani „Puhastus“ on 5 miljoni elanikuga Soomes ostnud üle 100 000 inimese, kirjaniku menu on rahvusvaheline ja teda on tõlgitud juba 26 keelde. Tulemata pole jäänud suured preemiadki. Koostöös Berliinis elava eesti helilooja Jüri Reinverega sünnib romaani põhjal ooper.

Eesti popmuusikamaastik on väike aga pulbitsev. Tallinn Music Week toob kõik olulised tegijad Tallinna kokku ja kutsub kohale muusikaprodutsendid ja mänedžerid tervest maailmast, et teadmised siinsest muusikaelust ei jääks vaid meie endi teada. Paljudele Eesti bändidele võib see olla start suurde muusikamaailma. Paari tiheda päeva ja öö jooksul, linna parimates live-klubides, teatrites ja baarides toimu-val showcase-festivalil saavad kohalikud muusikafännid ja rahvusvahelised professionaalid põhjaliku ülevaate Eesti poppmuusika hetkeseisust.

Muusika /Ooper

AfroReggae eesmärk on ühtaegu lihtne ja ülikeeruline – aidata ris-kinoortel leida tee turvalisemasse maailma ja anda neile julgust muutuda; leida tee ellu, kus pole võimu vägivallal ja kuritegevusel. Brasiilia faveladest alguse saanud programm on oma saavutuste poolest tuntud kogu maailmas. Omapärane aga on vahend, mida AfroReggae selleks kõigeks kasu-tab – muusika. AfroReggae bändil on harurüh-mad kõikjal Brasiilias. Ise nimeta-vad nad end “rahusõdalasteks”. Trummirühmade kontserdid on ülipopulaarsed ja legendaarsedki: koos AfroReggae noortega on laval musitseerinud näiteks Bra-siilia muusika esinimed Gilberto

Gil ja Caetano Veloso. Hiljuti lindistasid nad Yoko Onoga oma versiooni John Lennoni maailma-kuulsast loost “Imagine”.Ka Tallinnas keskendub AfroRe-ggae riskinoortele. 2010. ja 2011. aastal õpetavad kohalikud ja Brasiiliast pärit treenerid regu-laarsetes õpitubades, kuidas val-mistada trumme ja kuidas teha iseenda, päris oma trummimuu-sikat. Trummimängu vilumust ja enesekindlust rääkida muusika kaudu laval oma lugu näitavad trummirühmad juba 2010. aastal, olles üllatusesinejaks nii mõnelgi olulisel Tallinna kultuurisünd-musel. Kõik tipneb 2011. aastal Brasiilia AfroReggae suurnimede kontserdiga Tallinnas.

noored / kaasaegne maailma-muusika / suursündmusKoht: Tallinna linnaosadKaugus merest: kuni 3000 mKorraldajad: People’s Palace Project (London), Tallinna Laste Turvakeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus jt noorsootööga tegelevad organisatsioonidwww.afroreggae.org

Aeg: 2010–2011

Muusika /Ooper

AfroReggae

Kadunud keelte kalmistupärimuskultuur / kaasaegne kunstKoht: Tallinna linnaruumKorraldaja: SA Tallinn 2011

Lugude jutustamine päästab maailmapärimuskultuurKoht: TallinnKorraldaja: SA Tallinn 2011

www.tallinn2011.eeAeg: suvi 2011

Aeg: 21. märts –30. november 2011

Tänapäevases maailmas hääbub keeli rohkem ja kiiremini kui kunagi varem. Räägitakse, et iga keelega käib kaasas oma meel, omamoodi viis mõelda. Kui kaob keel, kaob ka meel. Jäljetult. See käib mitmete soome-ugri keelte kohta. Aga mitte ainult, keeli kaob kõigil mandritel. Sestap luuakse Tallinnas 2011. aastal midagi ainulaadset – mälestusmärk keeltele, mis kunagi olid. Mis kunagi olid, mida enam pole ja mille võrra maailm on vaesem paik. Milline kalmistu välja näeb – kas tegu on audioinstallatsiooni, sõnade krematoo-riumi või millegi muuga – selgitab välja konkurss.

Kevadine pööripäev on rahvusvaheline lugude jutustamise päev. 30. novembril aga on Eestis juba aastaid tähistatud meie oma lugude jutustamise päeva. Tallinnas kogunevad lugude jutustajad Eestist ja mujalt maailmast, et kanda edasi lugude jutustamise traditsiooni, mis on inimesi saat-nud aastatuhandeid, ja sellega seotud oskusi. 2011. aastal on jutustatavaid lugusid ühendavaks teemaks meri. Nende kahe kuupäeva vahele jääv aeg kevadest sügiseni on täis erinevad kohtumisi jutuvestjatega ja nende juhitud töötube.

Keel / Kirjandus

Kirjandus liigub kirja kaudu. Ühed kirjutavad, teised loevad. Aga mitte ainult. Kirjanikud on ka päriselt olemas ja nendega saab kohtuda, neid kuulata ja nendega vestelda. Eesti suuri-mal kirjandussündmusel ja eesti kirjanduse showcase’il Tallinna kirjandusfestivalil on kohal nii Eesti tunnustatud kui ka noored ja paljutõotavad. Ei puudu ka ilmakuulsad külalised. Nendega saab kohtuda Harju tänava kirjandustelgis, Vabaduse väljakul või Niguliste muuseu-mis. Lastehommikud kirjani-kega, raamatuesitlused, poetry slam’id, vestlusringid.

Kokku saavad inimesed, kes kirjanduseta ei saa ja need, kes veel kuidagi saavad. Aga kauaks nemadki, sest kirjandus on nakkav.„Meie soov on tuua üheks ajahetkeks Tallinnasse kokku harukordne arv kirjutavaid inimesi, kes mitte ainult ei taha kirjutada täiuslikke lauseid, vaid kel on see ka õnnestunud. Ning kui uskuda üht fi losoofi , kelle meelest keele piirid määravad kindlaks ka maailma piirid, siis on meie sooviks, et need täiuslikud laused muudaksid mitmekesisemaks ja avaramaks võimalikult paljude inimeste maailma.“Jan Kaus

suursündmusKoht: Tallinna vanalinnKaugus merest: 0–1500 mKorraldaja: Eesti Kirjanike Liitwww.headread.ee

Aeg: mai 2011

Keel / Kirjandus

Tallinna kirjandus-festival HeadRead

Eksperimenta! on koolinoortele sama, mis professionaalsete kunstnike maailmas Veneet-sia biennaal. Kuidas panna kohtuma kaasaegne kunst ja kaasaja noored? Mil moel viia kaasaegne kunst koolide õppekavva? Kuidas õpetada loovust tänapäeval? Rahvus-vahelise triennaali eesmärk on saavutada üleeuroopaliselt noorte kunstihariduses püsiv muutus. 2011. aastal toimub see kõik Tallinnas. On tunnusta-tud rahvusvahelised kuraatorid. On kunstiõpetajate juhendatud noored kunstikud ja nende tööd 12 riigist, mis läbivad põhjaliku eelvaliku. Ja on hulgaliselt noort talenti.

noored / kaasaegne kunst / suursündmusKoht: Tallinna lauluväljak ja Maarjamäe lossKaugus merest: 500 mKorraldaja: MTÜ Sally Stuudiowww.eksperimenta.net

Aeg: 26. aprill – 14. juuni 2011

Eksperimenta!

Kunst

Riia

Par

daug

ava

Muu

sika

- ja

Kuns

tiko

oli õ

pila

ste

töö

“Mes

ilast

e rü

nnak

”. F

oto

auto

r: Ja

ne R

emm

Sally Stuudio, “Tulekunst”, 2006. Foto: Ilmi-Laur-Paist

Triin

Loo

saar

, “Va

stas

seis

”, 2

009.

Fo

to: T

anel

Ran

nala

Ars Ornata Europeanaehtekunst / näitusKoht: Noblessneri sadamaala, Tallinna kunstihoone jt.Kaugus merest: 50–1500 mKorraldaja: MTÜ Ars Ornata 2011

Kasulike teadmiste ja ebateaduse must turginstallatsioon / suursündmus / õpitubaKoht: Kultuurikatel, Turu (Soome), Peterburi (Venemaa)Kaugus merest: 200 mKorraldaja: Mobile Akademie, SA Tallinn 2011, SA Turku 2011

Yann Arthus-Bertrandi aerofotode näitusfoto / näitus / linnaruumKoht: Tallinna linnaruumKorraldaja: SA Tallinn 2011

Ümbersõituurimus / dokumentalistika / näitus / fi lm / kaasaegne kunstKoht: Tallinn, Peterburi, TuruKorraldajad: Atelier LIMO, SA Tallinn 2011, SA Turku 2011

www.linnalabor.ee

www.arsornata.ee

www.atelier-limo.euwww.mobileacademy-berlin.de

Aeg: oktoober – november 2011

Aeg: 2011, erinevad perioodid

Aeg: juuni 2011

www.yannarthusbertrand.orgAeg: 2011

Aeg: 2011

Ars Ornata Europeana on Euroopa kaasaegset ehtekunsti koondav sündmus, mis toimub igal korral erinevas Euroopa linnas. Viimati Zürichis, Lissabonis ja Manchesteris. 2011. aastal Tallinnas toimuva Ars Ornata Europeana teema on UltraMarine. 2011. aastal toimub vähemalt 5 näitust: kuree-ritud teemanäitus UltraMarine, Eesti-Portugali kaasaegse ehtekunsti näitus Kunstihoones, 7 Euroopa ehtekunstikooli üliõpilastööde näitus. Lisaks esineb väljapanekuga Eesti ehtekunstnike rühmitus ÕhuLoss ja näeb ülevaadet Eesti kaasaegsest sepisest. Teemanäitus eksponeeritakse vabas õhus selleks spetsiaalselt loodud arhitektoonis Noblessneri kvartalis mere ääres.

Kujutlege, et vestlete oma lemmikteemal isiklikult mõne rahvusvahelise tippeksperdiga ja et jutuks on miski, mis on põletavalt oluline kogu ühiskonnale. Juba aastaid toimub erinevates linnades must turg, kus 6 tunni jooksul vahetu-vad teadmised otse inimeselt inimesele. Kokku saavad kuni 120 rahvusvahelist asjatundjat ja tuhatkond külastajat, kellest igaüks võib astuda nendega poole tunni jooksul otse-dialoogi. Viimastel aastatel on Must Turg toimunud Jaff as, Liverpoolis, Viinis, Grazis ja Istanbulis. Igas linnas valitakse vestluseks just sealne oluline teema. Kui aga ei taha ise dialoogi pidada, võib osaleda publikuna ja jälgida vestlusi kõrvaklappide ja sünkroontõlgi abil.

Linnalabor ühendab akadeemilise ja kunstilise taustaga inimesi, keda huvitab linnaruum ja selle muutused. 2011. aastal aitavad nad eksitavale ja tuimale jalakäijate tunnelile Gonsiori ja Laikmaa tänavate ristmiku all uuele ja värvi-kama elule. Konkursi korras annavad erinevad kunstnikud, disainerid või arhitektid muidu kõledale ruumile uue vormi ja hingamise, et linnaruum muutuks inimlikumaks ja elava-maks.

On paradoksaalne, et maailma ohustatumaid ja saastatu-maid paiku iseloomustab sageli mingi väärastunud ilu. Yann Arthus-Bertrand põlvneb sajanditepikkuste traditsioonidega ehtekunstnike suguvõsast. Seepärast polegi ehk nii väga üllatav, et ehkki ta on juba aastakümneid aerofotograafi a maailmanimi, on tema fotonäituste teemaks sageli ilu ja ohu lähedus. Ilu ei pruugi olla alati hukkumise märk, aga oht võib olla lähedal ja seda tuleb teadvustada. 2011. aastal jõuavad tema suurejoonelised fotoseeriad Tallinna linnaruumi.

Arhitektuuri taustaga prantsuse kunstnikke Bruneli ja Pannetier’d huvitab ruum, mälu ja identiteet. Kunagi uurisid nad, kuidas need kolm ristuvad omavahel Schengeni tsooni piiril. Nüüd teevad nad läbi mereäärse maismaareisi Turust Peterburi kaudu Tallinna, koos kõigi väiksemate peatuspunktidega. Nad räägivad mereäärsete inimestega, koguvad muljeid, pilte ja mälestusi. Kuidas saab rännaku jooksul vaadeldavate inimeste muutudes Turust Tallinn? Atelier LIMO toob oma tähelepanekud näituse ja fi lmi kujul vaatajatele näha.

Kunst

Maarja Niinemägi, “Sinine”, 2007

Tunneliprojektlinnaruum / kaasaegne kunst / näitus Koht: Laikmaa ja Gonsiori tänavate ristmikKaugus merest: 1000 mKorraldaja: MTÜ Linnalabor

linnaruum / kaasaegne kunst Koht: Tallinna linnaruumKorraldajad: Margit Argus, Margit Aule, Maarin Ektermann, Ingrid Ruudi, MTÜ KAOS

Aeg: suvi 2011

Kuidas arendada linnas liikujate ruumikogemust? Linnaruumi installatsioonide festivali vältel püstitub Tallinna tosinkond omavahel võrgustiku moodus-tavat arhitektuurset installat-siooni, mis lasevad linna näha teisiti, huvitavamalt. On need lõhnainstallatsioonid või täispu-hutavad skulptuurid, kas nende sisse saab pugeda, nende otsa ronida, neid kuulata või nendega mängida – selle selgitab välja arhitektidele ja kunstnikele suunatud konkurss ja otsetelli-mused.

Festivali korraldamiseks on kokku tulnud kunstiteadlas-test ja arhitektidest koosnev meeskond, kellest igaüks toob kaasa kogemused erineva-test projektidest - gaasitoru Veneetsia arhitektuuribiennaa-lil, Meremuuseum Lennusadama angaarides, Teletorni rekonst-ruktsioon ning kunsti ja kriitika liikumine Artishok. Peale leidlikkuse iseloomustab linnaruumi ilmuvaid teoseid ka tugev kontekstitaju. Eesmärk on, et autorid suhestuks

konkreetse kohaga – olgu see Kalamaja või Lasnamäe. Et teos arvestaks sellega, mis tema asupaigas juba olemas on, ning piirkonna elanike tavade, harjumuste, soovide ja problee-midega. Et kogu projekti juures on oluline protsessuaalsus, saab püstituvate installatsioonide kujunemist ja ehitamist jooks-valt jälgida festivali blogis.

Kunst Linnaruumi installatsioonide festival

Teater NO99 Põhuteaterperformance / kaasaegne kunst / kaasaegne teaterKoht: Skoone bastionKaugus merest: 400 mKorraldaja: Teater NO99

MIM goes sustainableuurimus / kaasaegne teaterKoht: KultuurikatelKaugus merest: 200 mKorraldajad: Taavet Jansen, Maike Lond ja MIMproject

www.no99.ee

www.mimproject.org

Aeg: 1. mai – 30. september 2011

Aeg: mai 2011

Sajandeid on teatreid ehitatud kivist. Hullude ideedega teater NO99 teeb midagi ainukordset ja ehitab teatri oota-matust ja keskkonnasäästlikust materjalist – põhust. Kutsub kaaslinlased appi ja nii sünnib talgute korras maailma suurim põhust ehitis. NO99 on oma tegevuse algusest peale rõhutanud, et teatri juures on peamine ja kõige ilusam see, et ta on, särab ja kaob siis ära, jätmata füüsilist jälge. Ka põhuteater kerkib vaid aastaks ja toob 17 nädalavahetuse jooksul lavale tähelepanuväärsete Euroopa ja Eesti kunst-nike eksperimentaalseid lavastusi.

Kas selline konventsionaalne ja priiskav kultuurikatapult nagu klassikaline teater suudab ja tahab meie ajaga kaasas käia? Teater on eelkõige energia kogum – kahjuks jätkuvalt täis arutut raiskamist ja läbi mõtlemata lahendusi. Taavet Jansen ja MIMproject alustavad võitlust raiskamisdinosau-rusega ja toovad kaheaastase uurimustöö ja vahekatsetuste järel välja lavastuse, kus koos publikuga muundatakse füüsi-list energiat vaimseks, viies sealjuures fossiilsete ressursside kulu miinimumini.

Etenduskunstid

Vene kaasaegse tantsuteatri esinime Aleksandr Pepeljajevit seob Eestiga aastatepikkune koostöö. Omapärane koreo-graafi a, elusa inimese ja kaas-aegse tehnika ühendamine ja ootamatud klassikatõlgendused – see ongi Pepeljajev. Ka oma uue lavastuse jaoks, mis valmib koostöös tuntud Soome balle-titrupiga, on ta valinud teema, milles ei puudu mütoloogilisus. Tallinna lahe randa kerkib torn. Tornis tantsitakse. Püüeldakse kõrgustesse. Nii vaimselt kui füüsiliselt.

Tantsiva torni idee on põhiliselt inspireeritud vertikaalsest liiku-misest, mida võib ette kujutada nii vaimse kui füüsilisena. Tants kunstivormina tegeleb neist mõlema vahendamise ja kombi-neerimisega.Seetõttu võib Tantsivat torni ette kujutada kui spiraali või heeliksit, mis pidevalt muudab oma kuju.Tantsiva torni tuntuimad ees-kujud on:1. Paabeli torn, kuulus oma lam-mutamise ja “keelte segamise” poolest2. DNA molekulaarstruktuur

3. Vladimir Tatlini Kolmanda Internatsionaali monument, mis jäi ehitamata, kuid millele lõputult viidatakse.Aleksandr Pepeljajev

Etenduskunstid

kaasaegne tants / muusika / installatsioonKoht: Tallinn, TuruKaugus merest: 200Korraldaja: Aurinkobaletti (Turu, Soome), tantsuteater Apparatus (Moskva, Venemaa)

Aeg: mai 2011

Aleksander Pepeljajev: Tantsiv torn

PÖFF 15fi lm / festival / suursündmus Koht: Eesti kinosaalidKaugus merest: kuni 200 kmKorraldaja: MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival

www.kultuurikatel.eu

www.poff .ee

Aeg: veebruar 2011

Aeg: november – detsember 2011

Kunagi olid kõik fi lmid tummad. Ehkki hiljem tuli ka heli, jäi tummfi lmidele siiski teatav sarm ja salapära – erineva helitaustaga on ka fi lm ise erinev. 2011. aastal saavad mereäärses Kultuurikatlas kokku põhjaliku eelvaliku läbinud maailmaklassikasse kuuluvad tummfi lmid ning tunnustatud helimeistrid eri stiilidest ja maailmajagudest. Filmid säilitavad oma algse kuju, muutuvad vaid heliread, mille muusikud aasta jooksul välja on töötanud. Oodata on ootamatuid kontraste ja üllatavaid kooskõlasid.

Suvel on põhjamaades valged ööd. Aga talvel? Talv on pikk ja pime. Valguse toob meile kinoprojektori kiir. 15 aasta eest sündinud Pimedate Ööde fi lmifestival on aastatega saanud Kirde-Euroopa suurimaks ja olulisimaks fi lmifestivaliks. Ja on ka põhjust – PÖFF ühendab oma programmiga Ida ja Läänt, Euroopat Aasiaga, erinevaid fi lmikoolkondi ja žanre, paljusid Eesti linnu, ligi 75 maa kinokunsti, 60 000 vaatajat ja üle 500 fi lmi. Põhjamaa pimedas öös. Kultuuripealinna aastal, 15 aastat pärast festivali algust on põhjust lasta tähtpäeva puhul kanda end kinolinal kaugemale merede taha kui ei iial varem.

Film

Tummfi lmid tõstavad häälttummfi lm / kaasaegne muusika / maailmamuusikaKoht: KultuurikatelKaugus merest: 200 mKorraldaja: SA Tallinn 2011

Pärast kino sündi Euroopas on vana maailmajagu olnud üks kinokunsti keskusi. Ühel novembriõhtul 1988. aastal kogunes mitu nimekat Euroopa kinokunstnikku Berliinis, asutades Euroopa Filmiakadeemia. Pärast seda mälestusväärset sündmust, mil anti esimest korda kätte Euroopa fi lmiauhinnad, on auhinnatsere-moonia toimunud igal aastal. Seda korraldatakse Euroopa eri linnades ja igal teisel aastal taas Berliinis. 2010. aastal toimub see glamuurne sündmus Tallinnas. Gala paljude külaliste hulgas on auhinnasaajad ja -kandidaadid, režissöörid, näitlejad ja produtsendid, EFA liikmed ja kriitikud – kõiki neid seob vaimustus Euroopa fi lmikunstist. 23. Euroopa fi lmiauhindade tsere-moonia ulatab ka sõbrakäe Tallinna Pimedate Ööde fi lmifestivalile ning on Euroopa kultuuripealinna avaürituseks Tallinnas.Väljavõte Euroopa Filmiakadeemia läkitusest:Meie Euroopa Filmiakadeemiast tahaksime pakkuda ennast 2011. aasta kultuuripealinna ühendkoori liikmeteks!/.../

Uskuge või mitte – mõtteis me juba harjutame oma lembelaulu pikkadele ja pimedatele Eesti detsembriöödele. /.../2010. aasta detsembris toome oma 800 kandvat häält Euroopa kinomaail-mast Tallinna, et ühineda teie kooriga. Meie laulud kõnelevad maagilistest paikadest omanäolistel Euroopa maastikel, inimsaatustest, mis võivad olla meist kaugel, aga mis kinolina vahendusel tunduvad ühtäkki niivõrd lähedal. /.../Seega oleme laupäeva, 4. detsembri õhtul tunnistajaks uue mitmekeelse segakoori – tõelise Euroopa ja Eesti koori tekkele.

suursündmus / galaKoht: Solarise keskus, Nokia kontserdimaja Kaugus merest: 1000 meetritKorraldaja: Euroopa Filmi-akadeemia, MTÜ EFA 2010www.europeanfi lmacademy.orgwww.europeanfi lmawards.eu

Aeg: 4. detsember 2010

Film

Euroopa fi lmi-auhindade gala

Tallinna turismiinfokeskus vanalinnasNiguliste 2 / Kullassepa 4, 10146 TallinnTallinna turismiinfokeskus Viru Keskuses Tallinna turismiinfokeskus Viru Keskuses asub kesklinnas.Avatud iga päev kella 9–21.

HELISTAMINEVälismaalt helistades valige rah-vusvaheline suunakood, Eesti riigi-kood 372 ja seejärel telefoninum-ber. Eesti piires saab kohalikke ja rahvusvahelisi kõnesid teha avalikes kaarditaksofonides. 50 ja 100 krooni maksvaid telefoni-kaarte müüakse ajalehekioskites ja postkontorites. Eestis toimib GSM ja 3G mobiiltelefonisüsteem, palun kontrollige ühilduvust oma operaatorilt.

INTERNETAvalikke internetipunkte leidub kõikjal Eestis. Need asuvad koha-likes raamatukogudes ja post-kontorites. Kogu riigis on sadu traadita interneti ehk WiFi-alasid, mida saab tasuta kasutada. Paljud neist on üsna ootamatu-tes kohtades, näiteks randades, vanalinna väljakutel, staadionidel ja kontserdisaalides.

POSTKONTORIDTallinna peapostkontor asub kesk-linnas aadressil Narva mnt 1 ning on avatud esmaspäevast reedeni kella 8–20 ja laupäeviti kella 9–17. Telefon +372 617 7033, info@post.ee, www.post.ee. Toompea post-kontor asub vanalinnas aadressil Lossi plats 4 ja on avatud esmas-päevast reedeni kella 8–17.

RIIGIPÜHAD 2011. AASTAL1. jaanuar uusaasta24. veebruar iseseisvuspäev22. aprill suur reede24. aprill esimene ülestõusmispüha1. mai kevadpüha23. juuni võidupüha24. juuni jaanipäev20. august taasise- seisvumispäev24. detsember jõululaupäev25. detsember esimene jõulupüha26. detsember teine jõulupüha

SAABUMINE LENNUKIGATallinna kesklinnast vaid 4 km kaugusel asub kaasaegne ja mugav Lennart Meri nimeline Tallinna lennujaam, mille lai tee-nustevalik vastab igati klientide nõudmistele.Väljuvate lendude saalis olev infopunkt avatakse vastavalt lennuplaanile kaks tundi enne esimest lendu ja suletakse pärast viimase lennu saabumist.Buss nr 2 sõidab lennujaamast kesklinna ja sadamasse iga 30 minuti tagant kella seitsmest hommikul kuni südaööni. Pileteid (25 krooni) saab osta bussijuhilt. Lennujaama bussipeatus asub terminalihoone ees. Kesklinna bussipeatus asub Laikmaa täna-val, Sokos Hotel Viruga ühendatud Viru Keskuse ja hotelli Tallink vahel.Taksopeatus asub kohe saabuvate lendude saali juures.

SAABUMINE LAEVAGAParvlaevadReisiterminalid (A, B, D) asuvad keskaegsest vanalinnast lühikese jalutuskäigu kaugusel.Tallinna–Helsingi mereliin on üks maailma tihedama liiklusega rahvusvahelise reisijateveo liine. Parvlaevad ületavad Soome lahe Tallinna ja Helsingi vahel mitu korda päevas, sõiduks kulub kaks kuni neli tundi. Hiliskevadest hilissügi-seni sõidavad sel liinil ka kiirlaevad, nende sõiduaeg on 1,5 tundi.Tallinna ja Stockholmi vahel sõitvad parvlaevad väljuvad igal õhtul, sõit kestab umbes 15 tundi.Buss nr 2 sõidab sadama A-ter-minalist kesklinna ja lennujaama umbes iga 30 minuti tagant kella seitsmest hommikul kuni südaööni. Bussist ostetud pilet maksab 25 krooni. Ka taksopeatus asub kohe terminalihoone juures.JahidTallinn võtab rõõmuga vastu ka jahtidega saabuvaid küla-lisi. Pirita jahisadam (59°28,2’ põhjalaiust, 24°49,2’ idapikkust, VHF 16, sügavus 2,8 m) asub vaid 5 km kaugusel kesklinnast. Lahe teisel kaldal ootab saabujaid aga Peetri ehk Noblessneri sadam (Green light 59°27,343 põhjalaiust, 24°22,115 idapikkust, Red Light 59°27,309 põhjalaiust, 24°44,216 idapikkust).

SAABUMINE BUSSIGARahvusvahelised bussiliinid (Euroli-nes, Ecolines, Hansabuss) ühen-davad Tallinna paljude Euroopa linnadega. Rahvusvahelised ja riigisisesed liinibussid saabuvad Tallinna autobussijaama ja ka väljuvad sealt. Bussijaamast saab linna sõita trammidega nr 2 ja 4 või bussidega nr 17 ja 17A.

Kasulik teave SAABUMINE RONGIGA

Raudteejaam asub vanalinna ja sadama lähedal.Tallinna-Moskva rong väljub iga päev.Raudteejaamast saab linna sõita trammidega nr 1 ja 2, vanalinn asub kümneminutilise jalutus-käigu kaugusel.

ÜHISTRANSPORTBussid, trollid ja trammid sõidavad korrapäraselt kella 6–23.Enne ühistranspordi kasutamist veenduge, et teil on olemas kehtiv sõidupilet, või ostke pilet juhilt kohe pärast sõidukisse sisene-mist. Tallinna ühissõidukites keh-tivad ka tunnipiletid ja kahe tunni piletid ning ühe ja kahe päeva piletid. Neid pileteid saab osta ainult ajalehekioskitest, mitte sõidukijuhtidelt.

TAKSODTaksopeatused asuvad suuremate ristmike lähedal ja suuremate hotellide ees. Taksopeatuses võib valida ükskõik millise vaba takso. Taksoteenuste hinnakirja kehtes-tab taksofi rma – see tähendab, et hinnad ei ole kõikide taksode puhul ühesugused. Sõidualustus-tasu on umbes 35–70 krooni, 1 km hind on umbes 8–15 krooni. Hindu, mis ületavad nimetatud määrasid oluliselt, loetakse liiga kõrgeteks. Veenduge, et taksojuhil on olemas töötõend. Arusaama-tuste vältimiseks tehke oma sõidu ligikaudne hind kindlaks juba enne sõidu alustamist. Veenduge, et taksomeeter on sisse lülitatud. Küsige taksojuhilt kviitungit, mis trükitakse välja taksomeetri prin-teriga. Kui taksomeeter või printer on rikkis, ei tohiks juht töötada ja teil on õigus keelduda sõidu eest tasumisest.

VelotaksoVelotakso ehk jalgrattatakso on lõbus ja keskkonda säästev võimalus Tallinna kesklinnas liikumiseks. Velotaksod sõidavad märtsist oktoobrini. Hinnad kesk-linnas: 35 krooni täiskasvanu, 15 krooni laps.

MAJUTUSSertifi tseeritud majutus on Tallinnas kõrge kvaliteediga, sest sertifi tseerimisstandardid on siin Euroopa keskmisest rangemad.

Eelnev broneerimine otse majutus-ettevõttelt või reisibüroo kaudu on vajalik aprillist septembrini, kuid samas on see soovitatav ka muul ajal. Tallinna turismiinfokeskused majutust ei broneeri.

Enamik hotelle aktsepteerib tuntumaid krediitkaarte. Hinnad on kehtestatud toa, mitte inimese kohta, ning üldjuhul sisaldab hind hommikusööki ja makse.

TALLINN CARD – ÜKS PILET KÕIGE JAOKS!Tallinna linnapilet (Tallinn Card) on mitmekesiste kasutusvõimalus-tega pilet, mis annab juurdepääsu parimale, mida linnal on pakkuda. Linnapiletit saab kasutada ligi sajas kohas. Selle abil saate Tallin-naga hõlpsalt omal käel tutvuda, sest valite ise vaatamisväärsused, mis teid kõige enam huvitavad. See on parim viis muuta viibimine Tallinnas isikupäraseks, säästli-kuks ja meeldejäävaks.Linnapilet võimaldab:

tasuta sissepääsu umbes 40 • Tallinna muuseumi ja vaatamis-väärsusega tutvumiseks;tasuta jalgsi-, bussi- ja jalgratta-• ekskursioone, mida viiakse läbi mitmes keeles;tasuta linnatransporti;• allahindlust veepargis, spaas ja • kardikeskuses;

tasuta keegli- ja piljardimängu • ning sissepääsu Tallinna ühte populaarsemasse ööklubisse;allahindlust restoranides ja • poodides.

Linnapileti ostmisel antakse teile sajaleheküljeline brošüür inglise, soome, saksa ja rootsi keeles või inglise, eesti, vene ja prantsuse keeles. Selles kirjeldatakse kõiki paiku, mida linnapiletiga saab külastada, nende lahtiolekuaegu ja asukohta linna kaardil ning vajaduse korral ka seda, kuidas nendeni ühistranspordi abil jõuda. Müügil on 6, 24, 48 ja 72 tundi kehtivad linnapiletid.Kasulikud lingid:www.tallinncard.ee

IMPRINTVäljaandja: SA Tallinn 2011Sisutoimetaja: Andri MaimetsKontseptsioon ja disain: Th e Division ASTõlge: Luisa TõlkebürooTrükk: AS Folger

KONTAKT:Sihtasutus Tallinn 2011Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 910148 TallinnTelefon: + 372 653 2494Faks: +372 642 7001communication@tallinn2011.ee

Info turistile:Telefon: +372 645 7777;turismiinfo@tallinnlv.eewww.tourism.tallinn.eewww.visitestonia.com

Kultu

urip

ealin

n Ta

llinn

201

1 on

:

ww

w.ta

llinn

2011

.eu/

ee

kultuurset hingetõmmetminutit kultuurisündmusitallinlastturisti lisaksosalejat noorte laulu-ja tantsupeolmobiiltelefonist meisterdatud pingid kesklinnaspõhupakist koosnev teatrimajaaastal Eurovisiooni korraldajalinnaastal olümpiamängude korraldajalinnaasta eest jõudis Tallinn maailmakaardilevabatahtlikku kultuurisündmustelkilomeetrit sõsarkultuuripealinnast Turustruutkilomeetril laiuv linnmeetriga oli Oleviste kirik keskaja kõrgeim ehitis Euroopasmereäärset luguvähemusrahvuste ühendustprotsenti pangaülekannetest tehakse elektrooniliseltprotsenti tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliseltmereäärset kultuurikilomeetriton kultuuripealinnade järjekorranumberparkimaailma linnaga on Tallinnal püsisuhtedtorni linnamüürilrahvusvahelist suursündmustsadamateriilmelise linnaosa ärkamisaegtrammiliinikaevuga pidi Tallinn keskajal hakkama saamajärvega linnmuinsuskaitsealune baar linna südames

7358 400525 600404 500200 000100 000

13 0009 000 2001 1980

857500177159159150111

989146433826211514

84321