Swedbanki majandusprognoos...Venemaa majanduse kogutoodang langes 2013. aasta teises kvartalis....

August 27, 2013 Palun tutvuge olulise informatsiooniga viimasel leheküljel lehekülg 1

Macro Research - Swedbanki majandusprognoos

Macro Research – 27. august 2013

Swedbanki majandusprognoosVana maailma majandus elavneb taas

Euroopa majandus on põhjast läbi käinud ning USA majandus on valmis kiiremaks kasvuks. Peamised riskid on seotud arenevate turgudega.

Rootsi majandusele mõjuvad kosutavalt kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemine ning valimistega seotud kulutused. Sellegipoolest on Rootsis mitmeid tasakaalustamatusi ja struktuurseid probleeme.

Balti riikide majandused peaksid järgneval kahel aastal stabiilselt kasvama. Läti liitub euroalaga 2014. aastal ning Leedu eesmärk on euro kasutuselevõtt 2015. aastal



Sisukord Kokkuvõte........................................................................................................ 3

Maailmamajandus............................................................................................ 4

Eesti: paremad väljavaated pärast ajutist aeglustumist..................................... 8



KokkuvõteMaailmamajanduse kasvu kiirus ja -mootorid on muutumas. Majanduse ennakindikaatorid, nagu ostujuhtide ja kindlustunde indeksid, viitavad sellele, et 2013. aasta esimeses pooles toimunud globaalne majanduskasvu aeglustumine on lühiajaline. Samal ajal on majandusarengu raskuskese liikumas USA-le ja Euroopale lähemale. Tõstame seetõttu arenenud riikide ja langetame arenevate riikide kasvuväljavaateid. Maailma majanduskasvu prognoos seejuures eriti ei muutu ei 2013. ega 2014. aastaks. Ootame sarnaste trendide jätkumist ka 2015. aastal, mil maailmamajanduse järk-järguline taastumine jätkub.

Hoolimata paranenud kasvu väljavaadetest, ohustavad maailmamajandust endiselt mitmed riskid. Hoogne, osaliselt varipanganduses aset leidnud, laenamine tõstis hiliskevadel Hiinas märgatavalt pankadevahelisi intresse. Hiina madalam majanduskasv mõjutaks eelkõige teisi arenguriike, mille tagajärjel aeglustuks majanduskasv Hiinas aga veelgi rohkem, mille negatiivne mõju kanduks juba üle maailma. Teisteks maailmamajandust ohustavateks peamisteks riskideks on poliitilised pinged Euroopas ja toorainete, eriti nafta, pakkumist mõjutavad geopoliitilised kriisid.

Swedbanki koduturgude majandusväljavaated on stabiilsed, kuigi teatud valdkonnad panevad muretsema. Ootame majanduskasvu kiirenemist Rootsis, seda toetavad ekspansiivne eelarvepoliitika ja kaubanduspartnerite majandusväljavaadete paranemine. Samal ajal aga jätkub kinnisvarahindade ja majapidamiste võlakoormuse tõus. Makromajanduslike meetmete edasilükkumine koos väikeste ehitusmahtudega suurendavad kinnisvaraturuga seotud riske. Rootsi ja Norra kinnisvaraturgude analüüs näitab, et Norra eluasemeturul on hinnakorrektuuri risk üsna kõrge ja ajas kasvav, samal ajal kui Rootsi kinnisvaraturul on riskid lühikeses perspektiivis piiratud.

Kuigi majanduse kasvukiirus Balti riikides mõningal määral varieerub, jätkub kõigis kolmes riigis järgmisel kahel aastal kiire ja laiapõhjaline majanduskasv. Läti võtab 2014. aastal kasutusele euro ja praeguse hinnatrendi jätkudes liitub Leedu euroalaga 2015. aastal (see on meie põhistsenaarium). Tööpuuduse määrad langevad järsult ning palga- ja hinnasurved suure tõenäosusega tugevnevad nii Eestis kui prognoosiperioodi lõpupoole ka Lätis ja Leedus.

Majandusnäitajad, 2011 - 20152011 2012 2013pr 2014pr 2015pr

SKP reaalkasv, %

Rootsi 3,7 1,1 1,6 3,2 2,8

Eesti 8,3 3,2 1,9 3,9 4,2

Läti 5,5 5,6 4,3 4,7 4,3

Leedu 5,9 3,7 4,0 4,0 4,5

Töötuse määr, %

Rootsi 7,8 8,0 8,1 8,0 7,5

Eesti 12,5 10,2 8,9 8,4 8,3

Läti 16,2 15,0 11,6 10,5 9,5

Leedu 15,3 13,2 11,5 9,5 8,5

THI aastane kasv, %

Rootsi 3,0 0,9 0,2 1,8 2,8

Eesti 5,0 3,9 3,3 2,8 2,9

Läti 4,4 2,3 0,4 3,0 2,7

Leedu 4,1 3,1 1,5 2,5 3,0

Jooksevkonto, % SKP-st

Rootsi 7,3 7,0 6,6 6,4 5,6

Eesti 1,8 -1,8 -1,8 -2,1 -1,4

Läti -2,2 -1,7 -0,9 -2,6 -3,2

Leedu -3,7 -0,5 -0,8 -2,0 -3,0

Allikad: Rahv uslik statistika ja Swedbank

Rootsis tugev nõudlus, kuigi kinnisvaraturg on haavatav

Tööstusriikides kiirem kasv

Balti riikides jõuline kasv, euro kasutuselevõtt ka Lätis ja Leedus

Peamised riskid seotud arenguriikidega



MaailmamajandusMaailmamajanduse kasv nihkub rohkem arenenud majanduste suunas ja meie prognoosi kohaselt on majanduskasvu aeglustumine saavutanud oma põhja. Majandusprognoosi alandamine puudutab peamiselt arenevaid riike, kus negatiivsed riskid on suurenenud. Turud liiguvad üles ja intressimäärad on kerkinud. Keskpankade baasintressimäärad jäävad aga madalaks ning neid tõstetakse alles prognoosiperioodi lõpus.

Hoolimata maailmamajanduse probleemidest on näha positiivseid märke, mis viitavad sellele, et arenenud riigid hakkavad majanduslangusest välja tulema. Kindlustunne suureneb, majanduse ennakindikaatorid, nagu ostujuhtide indeks (PMI), on kasvanud ja nõudlus taastumas. Lisaks on eelarvepoliitika muutumas lõdvemaks, samas kui rahapoliitika jääb kogu järgmise aasta jooksul kasvu toetavaks. Vaja on ellu viia struktuurireforme tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Teisalt on arenevate riikide majandusväljavaated ebakindlamad. Tasakaalustamatus suurendab riske ja pärsib majanduste kasvutempot. Seepärast kergitame oma värskes majandusprognoosis arenenud riikide kasvuprognoose ja alandame arenevate riikide oma.

Maailmamajanduse riskid on meie viimase, aprillis valminud prognoosiga võrreldes vähenenud, mistõttu tõstsime oma põhistsenaariumi tõenäosust 65%lt 70%ni. Meie hinnangul on riskid ka rohkem tasakaalus ehk et nii parema kui halvema tulemuse tõenäosus on 15%. Positiivne stsenaarium on peamiselt seotud oodatust suurema sisenõudlusega arenenud riikides. Negatiivseteks riskideks on Hiina majanduskasvu oodatust kiirem aeglustumine, poliitiliste pingete taastekkimine Euroopas või toormehindade kerkimine geopoliitilistel põhjustel. Praegu prognoosime toormehindade vähenemist seoses nende kasvutsükli langusfaasiga. Meie naftahinna prognoos on keskmiselt 108 USD barreli kohta 2013. aastal, 104,5 USD barreli kohta 2014. aastal ja 99

2011 2012 2015pr

USA 1,8 2,8 1,8 (1,8) 2,9 (2,6) 3,0

Euroala 1,5 -0,5 -0,5 (-0,6) 1,2 (1,0) 1,8

Saksamaa 3,1 0,9 0,4 (0,6) 1,9 (1,9) 2,0

Prantsusmaa 2,0 0,0 -0,1 (-0,8) 0,9 (0,5) 2,0

Itaalia 0,5 -2,4 -1,9 (-1,5) 0,6 (0,5) 1,5

Hispaania 0,4 -1,4 -1,4 (-1,8) 0,7 (0,5) 1,8

Soome 2,7 -0,8 -0,6 (0,7) 1,0 (1,8) 1,8

UK 1,2 0,1 1,2 (0,8) 2,0 (1,8) 2,7

Norra 2,6 3,3 1,8 (2,1) 2,0 (2,3) 2,0

Taani 1,1 -0,4 0,3 (1,0) 1,6 (1,5) 1,9

Jaapan -0,5 1,9 1,7 (1,3) 1,2 (1,6) 1,0

Hiina 9,2 7,8 7,4 (8,3) 7,3 (8,0) 7,1

India 6,2 5,0 6,0 (6,4) 6,5 (6,8) 6,7

Brasiilia 2,7 0,9 2,7 (3,5) 3,9 (4,0) 4,1

Venemaa 4,3 3,7 1,3 (3,3) 3,2 (4,0) 3,0

Maailm (PPP) 2/ 3,9 3,1 2,9 (3,1) 3,6 (3,7) 3,8

Maailm (US$) 2,9 2,6 2,3 (2,4) 3,0 (3,0) 3,4

1/ Aprilli prognoos on sulgudes; Riigid mis moodustav ad 70% maailma majandusest

2/ Kasutatud World Bank 2011 kaalusid Allikad: rahv uslik statistika ja Swedbank

2013pr 2014pr

Maailma majanduskasv 1/ , %

Peamised riskid arenguriikides

Interest and exchange rate assumptions, %

2013 2013 2014 2014 2015 2015 22 Aug 31 Dec 30 Jun 31 Dec 30 Jun 31 Dec

Policy rates Federal Reserve, USA 0.25 0.25 0.25 0.25 0.75 1.25 European Central Bank 0.50 0.50 0.50 0.50 0.75 0.75 Bank of England 0.50 0.50 0.50 0.50 0.75 1.00 Bank of Japan 0.10 0.10 0.10 0.10 0.10 0.10

Exchange rates EUR/USD 1.34 1.27 1.23 1.25 1.30 1.35 USD/CNY 6.1 6.1 6.1 6.1 6.0 5.8 USD/JPY 99 103 105 107 108 110 EUR/GBP 0.86 0.85 0.83 0.83 0.80 0.80

Sources: Reuters Ecowin and Swedbank.

Arenenud riikide majandusprognoosid optimistlikumad

Baasintressimäärad ja valuutakursid 2013 2013 2014 2014 2015 201523.08 31.12 30.06 31.12 30.06 31.12

BaasintressimääradFöderaalreserv 0,25 0,25 0,25 0,25 0,75 1,25Euroopa Keskpank 0,50 0,50 0,50 0,50 0,75 0,75Inglise Pank 0,50 0,50 0,50 0,50 0,75 1,00Jaapani Pank 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10

Valuutakursid EUR/USD 1,34 1,27 1,23 1,25 1,30 1,35 USD/CNY 6,1 6,1 6,1 6,1 6,0 5,8 USD/JPY 99 103 105 107 108 110 EUR/GBP 0,86 0,85 0,83 0,83 0,80 0,80

Allikas: Reuters EcoWin ja Swedbank



USD barreli kohta 2015. aastal. Madalad ja langevad toormehinnad hoiavad inflatsiooni järgmisel aastal madalal, isegi kui baasefekti mõju järk-järgult kaob.

Majandusnäitajate paranemine on suve jooksul pikaajalisi intressimäärasid tõstnud. Lühiajalised intressimäärad on aga endiselt madalad, sest keskpangad on nö. ooterež iimil, mistõttu intressikõverad on järsemad eelkõige USAs. Viimasel ajal on seda suundumust märgata aga ka Euroopa riikides. Kui Föderaalreserv hakkab sügisel rahapoliitilisi stiimuleidvähendama, siis lühiajaliste võlakirjade intressimäärad tõusevad paraleelselt pikaajaliste intressimääradega ning intressikõver muutub järsemaks, kuni föderaalreserv hakkab kergitama baasintressimäärasid 2015. aasta esimeses pooles. Ka euroala järkjärguline taastumine hakkab pikaajalisi intressimäärasid tõstma. Euroopa taastumine toimub aga USAst hiljem, madalad baasintressimäärad hoiavad tagasi Euroopa lühiajaliste võlakirjade intressimäärade tõusu ning intressikõver muutub veelgi järsemaks.

Euroala: mõõdukas taastumine

Euroala majandus hakkas teises kvartalis pärast kuut järjestikust kvartalit väldanud langust taas kasvama. See on pikim langusperiood, mida ühegi jõuka riigi puhul täheldatud. Lähikvartaliteks ja –aastateks ootame mõõdukat kasvu ja oleme oma kasvuprognoose pisut kergitanud. Aprillikuises majandusprognoosis ootasime euroala majanduse järkjärgulist stabiliseerumist, ent viimase nelja kuuga on majanduses toimunud küllaltki järsk pööre paremuse suunas.

Meie suhteliselt positiivne Euroala prognoos tugineb neljale majanduslikule ja ühele riskantsele poliitilisele eeldusele. Esiteks on kodumajapidamiste ja ettevõtete nõudluse (tarbimine ja investeeringud) vähenemine üldjoontes möödas. Ettevõtete ja kodumajapidamiste rahaline seis on oluliselt paranenud. Teiseks on suurem osa eelarvete konsolideerimisest juba tehtud. Kolmandaks on euroala taastanud osa oma konkurentsivõimest ja jooksevkonto ülejääk on rekordiliselt suur, 2,5% SKPst. Import on mõistagi nõrk, ent eksport on üsna hästi vastu pidanud. Neljandaks, rahapoliitika jääb pikemaks ajaks ekspansiivseks.

Riskantne poliitiline eeldus seisneb selles, et nii Põhja- kui ka Lõuna-Euroopa valijaskond ja poliitilised süsteemid tahavad ning suudavad jätkata olemasolevat kohanemispoliitikat ja pikaajalisi reforme. Riskid muutuvad aga palju väiksemaks, kui majandus kasvab ja seejärel ka tööpuuduse määr stabiliseerub.

USA: kasv taastub, aga turud volatiilsed

Majandusnäitajate paranemine suvel viitab majanduskasvu taastumisele USAs. Esimese ja teise kvartali oodatust madalamat majanduskasvu mõjutasid eelarvepoliitika konsolideerimine ja ebasoodne ilm. Majandust toetab lähiaastatel eelkõige eratarbimine. Tõusvad kinnisvarahinnad ja börsiindeksid on tugevdanud majapidamiste bilansse ja hõive kasv soodustab sissetulekute suurenemist.

Paremad tööturu näitajad on kaasa toonud rahapoliitiliste stiimulite järk-järgulise vähendamise spekulatsioonid. Ootame võlakirjade ostmise mahtude kärpimist sügise hakul, samas kui baasintressimäära tõusu prognoosime 2015. aasta esimeseks pooleks. Rahapoliitika normaliseerumine võib kaasa tuua turgude volatiilsuse. Föderaalreservi varade ostmise programmi lõpp võib kaasa tuua massilise võlakirjade müügi, mis võib omakorda järsult kergitada pikaajalisi intressimäärasid.

Arenevad turud: riskid Aasias suurenevad

2008.-2009. aastast maailmamajanduse kasvumootoriteks olnud arenevad turud seisavad silmitsi järjest suuremate väljakutsetega, mis on eelkõige tabanud suuri riike nagu India ja Brasiilia. Usaldus nende kahe suure jooksevkonto puudujäägiga riigi vastu on vähenenud, tuues kaasa koduvaluutade järsu odavnemise.

Hiina majanduse põhistsenaariumis ootame majanduskasvu kerget aeglustumist ninginvesteeringute ja laenude asemel tarbimise panuse suurenemist. Majanduse struktuurimuudatused võivad aga kaasa tuua ebastabiilsuse erinevatel turgudel. Hiina majanduse stabiilse arengu jaoks peab valitsus tagama pangandusturu toimimise ja piisaval hulgal uusi töökohti.

Venemaa: lülitudes aeglasemale käigule

Värskemad Vene majandusuudised on pettumuse valmistanud. Madalamad toormehinnad on halvendanud riigi eelarvetasakaalu ja vähendanud jooksevkonto ülejääki. Tööstustoodang ja investeeringud tootmisvõimsuse suurendamisse on vähenenud. Venemaa majanduse kogutoodang langes 2013. aasta teises kvartalis.

Venemaa majandus peaks aasta teises pooles aga taas kasvama. Hulk ühekordseid tegureid, nagu hea teraviljasaak ja järgmisel aastal toimuvad taliolümpiamängud, aitavad

Järsemad intressikõverad ja tugevam USA dollar

Majanduskasv teises kvartalis lõpuks ometi positiivne

Eelarvekärped pärsivad kasvu; rahapoliitika karmistub

Kasvuprognooside langetamine arengumaades

Nõrk taastumine, mida pärsib reformide tegemata jätmine



sellele kaasa. Majanduskasvu taastumine ei tule aga kiire. Valitsuse toetuspakett, mille eesmärk on suurendada taristukulutusi ning parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamistingimusi, on väike ja võtab aega. Tööturul ei ole vaba ruumi ja tarbimist ei saa jätkusuutlikult suurendada. Nafta ja teiste toorainete hindade väljavaated on kehvad. Veelgi tähtsam on see, et praeguste hädade põhjuseks on struktuursed probleemid (nt korruptsioon, tootlikkus), kus Venemaal pole kiireid edusamme loota.

Soome: kõik lootused ekspordil

Ülemaailmne finantskriis, millele järgnes euroala läbi aegade aeglaseim kasv, on toonud esile struktuursed probleemid Soome majanduses. Traditsioonilised sektorid, nagu elektroonika- ja paberitööstus, kiratsevad nõrga välisnõudluse, vähenenud konkurentsivõime ja suurema konkurentsi tõttu Aasiast.

Nii tööhõive kui ka reaalpalga langus on 2013. aastal pärssinud eratarbimist. Lisaks tõsteti 2013. aasta alguses 1 protsendipunkti võrra käibemaksu ja vaadeldaval perioodil seisab ees veel mitme kaudse maksu tõstmine. Eratarbimise taastumine peaks 2015. aastal kiirenema, sest kodumajapidamiste kasutatavat tulu suurendavad kiirem nominaalpalga kasv, aeglustuv inflatsioon ja tööhõive mõningane suurenemine. Hoolimata madalatest intressimääradest jätkub investeeringute vähenemine 2013. aastal. Ettevõtete investeeringuid pärsivad tellimuste vähesus ja tootmisvõimsuste madal rakendatuse tase. Soome kaubanduspartnerite nõudluse järkjärguline suurenemine ja ettevõtete tulumaksu langetamine 4,5 protsendipunkti võrra 2014. aastal suurendavad erasektori investeeringuidjärgmistel aastatel.

Soome on ainus euroala liikmesriik, mille riigireiting on kõigi kolme suurima reitinguagentuuri hinnangul AAA stabiilse väljavaatega. Seepärast on valitsus seadnud eesmärgiks säilitadarange eelarvepoliitika ulatusliku fiskaalstimulatsiooni asemel.

Rootsi: majanduskasvu toetavad soodsad arengud kodu- ja välismaal

Rootsi majanduskasv oli 2013. aasta esimese kuue kuu jooksul tugev, aga kasvu vedasid mitmeti tõlgendatavad näitajad. Varude kasv võib olla seotud oodatust nõrgema müügiga. Majapidamiste tarbimise kasvu taga oli osaliselt külm ilm.

Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunne on kevadel ja suvel kasvanud, ka maailmamajanduse kasvu väljavaated on paranenud. Ootame seetõttu kasvu kiirenemist 2013. aasta teisel poolel. Tõstsime ka 2014. aasta majanduskasvu prognoosi. Prognoosiga seotud peamisteks riskideks on kinnisvaraturg, majapidamiste kõrge laenukoormus, aga ka oodatust ebasoodsamad arengud välisturgudel.

Majanduskasvu taga on eelkõige sisenõudlus, mis suureneb tänu hõive kasvule ja ekspansiivsele eelarve- ja rahapoliitikale. Eelarvepoliitika eesmärgiks on tõsta madalamate maksude kaudu majapidamiste ostuvõimet. Valitsus jätkab ka koolidesse, infrastruktuuri, elamumajandusse investeerimist ja tööturumeetmetesse panustamist. Need meetmedsuurendavad majanduskasvu nii lühikeses kui pikas perspektiivis.

Pikaajalised turuintressid kerkivad enne keskpanga baasintressimäära tõusu 2014. a. kevadel. Ootame, et keskpank tõstab intressimäära 2014. ja 2015. aasta jooksul 150 baaspunkti võrra. Tänu majapidamiste kõrgele võlakoormusele ja tundlikkusele intressimäärade suhtes, pärsib intressimäärade tõus kinnisvaraturu arengut ja tarbimist juba intressimäärade tõstmise algfaasis. Sama juhtus ka rahapoliitika karmistamise tagajärjel 2011. aastal.

Läti: pärituules veealustest karidest hoolimata

Ootame kiire majanduskasvu jätkumist Lätis. Ekspordi nõrkus on lühiajaline ja ei mõjuta negatiivselt tööturgu ega eratarbimist. Tarbimist toetab pensionite tõstmine ja laenamise hoogustumine.

Jätame oma 2013. aasta majanduskasvu prognoosi samaks kui meie viimases, aprillikuises prognosis, 4,3%. Majanduskasvu mootoriks on sel aastal eratarbimine. 2014-2015 aasta majanduskasvu on allapoole kärbitud tänu nõrgemale ekspordinõudlusele eelkõige Venemaal ja Eestis. Investeeringute kasvu nõrgenemine tänu uuele EL eelarveperioodile toob kaasa majanduskasvu aeglustumise 2015. aastal.

Läti liitub euroalaga 2014. aastal. Euro kasutuselevõtt toob kaasa riigireitingute paranemise ja kindlustunde kasvu Läti majanduse suhtes, teatud määral ka uusi välisinvesteeringuid.

Majanduspoliitika ei soosi reforme, pärssides Läti pikaajalist kasvupotentsiaali ja suurendades palga- ja hinnasurveid prognoosiperioodi lõpus. Tööjõumakse tuleks langetada, aga üldist maksumäära tuleks riigi kohustuste täitmiseks tõsta, näiteks

Struktuursed probleemid pärsivad majanduse kasvu

Majanduskasv kiireneb 2013. aasta teisel poolel

Tarbimine suureneb, aga riskid kinnisvaraturul

Euro kasutuselevõtt 2014. aastal



kinnisvaramaksu kehtestamise abil, mis erinevatest maksuliikidest turge võimalikult vähe moonutab.

Leedu: teel euroga liitumise poole

Majanduskasv jätkus Leedus selle aasta esimesel poolel kiires tempos. Jätame oma 2013. ja 2014. aasta majanduskasvu prognoosi 4 protsendile. 2015. aastal ootame kasvu kiirenemist 4,5%ni.

Kvartaalsed kasvunumbrid viitavad majanduskasvu aeglustumisele selle aasta teises kvartalis peamiselt tänu madalamale töötleva tööstuse ja ekspordi kasvule. Samal ajal majapidamiste tarbimise kasv taastus. Ootame sarnaste trendide jätkumist aasta teisel poolel, mil ekspordi kasv aeglustub veelgi, samal ajal kui sisenõudluse kasv tugevneb. Investeeringute kasvu kiirenemist toetavad suurenenud tootmisvõimsuste rakendatus, madalad intressimäärad, soodsad laenutingimused ja optimistlikumad ootused tuleviku suhtes.

Majanduskasv on jätkusuutlik ja tasakaalustatud – kaubandusbilanss on ülejäägis, palgad kasvavad kooskõlas tootlikkusega ja valitsussektori eelarvedefitsiit langeb 0,7%ni 2015. aastal.

Viimastel kuudel toimunud inflatsiooni aeglustumine tänu madalamatele toorme ja toidu hindadele lubab ennustada euro kasutuselevõttu 2015. aastal. Hoolimata inflatsiooni aeglustumisest ja valitsussektori eelarvedefitsiidi vähenemisest, on euro kasutuselevõtt siiski seotud teatud riskidega. Peamine risk on poliitiline. Valitsuskoalitsiooni üks erakondadest soovib euro kasutuselevõtuks korraldada referendumit ja avalik arvamuse toetus Euroopa Liidu ühisele valuutale ei ole eriti kõrge.

Majanduskasv jätkub kiires tempos

Ekspordi panuse vähenemise kompenseerib sisenõudluse tugevnemine



Eesti: paremad väljavaated pärast ajutist aeglustumist

2012. aastal suurenes SKP 3,2% tänu investeeringute ja eratarbimise kasvule. Investeeringute kasvu toetasid peamiselt hoonetesse ja taristusse tehtud valitsussektori investeeringud, mida rahastati olulises osas ELi vahenditest ja CO2 kvootide müügitulust. Eratarbimise kasvu soodustasid aasta lõpus paranenud tarbijate kindlustunne, inflatsiooni aeglustumine ja kodumajapidamiste kasutatava tulu suurenemine. Sisenõudluse kiire kasvu tõttu ületasid lõpptarbimiseks mõeldud kaupade import ja kapitalikaupadesse tehtud investeeringud ekspordi kasvu. Seepärast oli netoekspordi panus SKP kasvu negatiivne.

Selle aasta esimesel poolel on meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse taastumine edasi lükkunud. Võrreldes kevadise prognoosiga alandasime märkimisväärselt Venemaa ja Soome majanduskasvu ootusi.

Lisaks välisfinantseerise taandumisele käesoleval ja järgmisel aastal, vähenevad prognoosiperioodil ka valitsussektori investeeringud. Investeeringute kasvu aeglustumine algas juba eelmise aasta lõpus ja jätkus selle aasta alguses. Kogumajanduse investeeringute maht sõltub 2014. ja 2015. aastal peamiselt ettevõtete investeeringutest.

Eeskätt prognoositust nõrgema sisenõudluse, eriti aga investeeringute vähenemise tõttu alandasime Eesti SKP 2013. aasta kasvuprognoosi 1,9%ni (võrreldes 3,3%ga aprilli prognoosis). Aasta esimeses pooles aeglustus SKP aastane reaalkasv 1,2%ni, ent nominaalkasv jäi üldjoontes samaks, mis eelmise aasta lõpus. Ootame majanduskasvu paranemist käesoleva aasta teisel poolel ning koos tugevama välisnõudlusega peaks SKP kasv kiirenema järgmisel aastal 3,9%ni ja 2015. aastal 4,2%ni. Kui 2013. aastal panustab SKP kasvu kõige enam eratarbimine, siis 2014. ja 2015. aastal suurenevad selle kõrval ka investeeringud. Eratarbimise ja investeeringute tasakaalustatum panus tagab majanduskasvu parema jätkusuutlikkuse.

SKP kasv jääb 2013. aastal potentsiaalsele kasvule alla, ent ületab seda 2014. ja 2015. aastal, suurendades sellega kodumaist hinnasurvet. Lisaks on tööpuudus prognoosiperioodil pisut väiksem kui tasakaaluline ehk palgakasvu mittekiirendav tööpuuduse määr, mistõttu palkade kasv ja alusinflatsioon kiirenevad. 2014. aastal inflatsioon aeglustub, sest elektri hinnatõusu mõju kaob ja toiduainete hindade kasv aeglustub.

2014. ja 2015. aastaks prognoositud majanduskasvu kiirenemist võib ohustada meie kaubanduspartnerite oodatust aeglasemalt taastuv nõudlus. Aprilliga võrreldes on see risk siiski vähenenud. Oht kasvu kiirenemisele võib tuleneda ka tööturult. Erasektor kannatab

Peamised majandusnäitajad, 2011-2015 1/

2011 2012 2015prSKP kasv (püsihindades), % 8,3 3,2 1,9 (3,3) 3,9 (4,2) 4,2

Kodumajapidamiste tarbimine 3,6 4,4 3,2 (3,5) 3,6 (3,9) 3,8Valitsussektori tarbimine 1,4 4,0 0,6 (1,3) 1,0 (1,5) 1,0Kapitali kogumahutus põhivarasse 25,9 20,9 -0,6 (4,8) 6,2 (6,3) 5,8Kaupade ja teenuste eksport 23,4 5,6 5,5 (4,7) 5,7 (6,2) 7,3Kaupade ja teenuste import 25,0 9,1 5,3 (6,1) 5,9 (6,2) 7,1

THI kasv, % 5,0 3,9 3,3 (3,3) 2,8 (2,9) 2,9Töötuse määr, % 12,5 10,2 8,9 (9,5) 8,4 (8,9) 8,3Brutopalga reaalkasv, % 0,4 1,9 2,1 (3,0) 3,4 (3,6) 3,5SKP*, miljard eurot 16,0 17,0 18,0 (18,1) 19,2 (19,4) 20,6Kaupade ja teenuste eksport*, aastane kasv, % 28,3 7,7 6,1 (7,2) 6,5 (9,7) 7,6Kaupade ja teenuste import*, aastane kasv, % 34,1 11,9 5,6 (7,7) 6,6 (9,5) 7,2Kaupade ja teenuste saldo, % SKP-st 3,9 0,5 0,9 (1,7) 0,9 (1,8) 1,2Jooksevkonto, % SKP-st 1,8 -1,8 -1,8 (-2,5) -2,1 (-2,7) -1,4Jooksev- ja kapitalikonto, % SKP-st 6,0 1,7 1,7 (6,1) 1,2 (6,2) 1,7Otseinvesteeringud Eestisse, % SKP-st 1,5 6,9 4,7 (6,1) 4,7 (6,2) 4,4Välisvõlg, % SKP-st 95,6 97,8 94,2 (95,0) 90,1 (91,3) 85,5Valitsussektori eelarve, % SKP-st 3/ 1,2 -0,3 -0,5 (-0,5) -0,1 (-0,1) 0,1Valitsussektori võlatase, % SKP-st 6,2 10,1 10,2 (10,2) 9,7 (9,9) 9,2

1/ Aprilli prognoos on sulgudes

2/ Tööjõu-uuringu andmed

3/ Vastav alt Maastrichti kriteeriumile Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank, Sw edbank* jooksv ates hindades

2013pr 2014pr

Alandasime SKP 2013. aasta kasvuprognoosi 1,9%ni

SKP kasv ületab 2014 ja 2015 potentsiaalset kasvu, seega suureneb hinnasurve



tööjõupuuduse all. Ehkki töötute arv üha väheneb, on endiselt probleemiks struktuurne tööpuudus. Kvalifitseeritud tööjõu puudus võib suureneda, kui nõudlus kasvab ja erasektor peab hakkama tootmismahte suurendama. See toob suure tõenäosusega kaasapalgasurve. Kui palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini, võivad tööjõu ühikukulud suureneda ja konkurentsivõime väheneb.

Jooksevkonto puudujääk jääb väikeseks

Jooksevkonto puudujääk püsib prognoosiperioodil 1-2% piires SKPst. Kaubandusbilanss halveneb 2014. aastal, sest impordi kasv ületab ekspordi kasvu. Teenuste bilansi ülejäägi mõningane vähenemine tuleneb karmimast konkurentsist transpordisektoris. Tulude bilansi puudujääk jääb suhteliselt suureks, sest Eestis tegutsevate välisettevõtete kasumlikkus püsib tugev. Ülekannete bilansi ülejääk väheneb prognoosiperioodil, sest ELi uue eelarveperioodi toetuste rakendamine võtab aega.

Välisnõudluse kasv aeglustub 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga peamiselt Venemaa ja Läti majanduskasvu aeglustumise tõttu. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusaktiivsus peaks suurenema käesoleva aasta lõpus ja see peaks soodustama Eesti eksporti 2014. ja 2015. aastal. 2014. aastal on ekspordi kasvutempo võrreldes välisnõudlusekasvuga tagasihoidlikum, sest 2013. aasta ekspordinäitajaid suurendas ühekordne tehing parvlaevadega. Kaupade ja teenuste impordi kasv aeglustub 2013. aastal seoses sisenõudluse ja ekspordi kasvutempode aeglustumisega. Impordi kasv kiireneb seejärel taas 2014. ja 2015. aastal vahetarbimis-, kapitali- ja tarbekaupade impordinõudluse suurenemise tõttu.

Investeeringute kasvu panustavad eelkõige ettevõtted

Investeeringute kiire kasv toetas Eesti majandust ligikaudu kaks aastat (2011-1012). 2012. aastal andsid suurima panuse koguinvesteeringute kasvu kinnisvara- ja energeetikasektori investeeringud. Samal ajal vähenesid töötleva tööstuse investeeringud. Investeeringute kasvu järsk pidurdumine algas 2012. aasta viimasel kvartalil ja jätkus käesoleva aasta esimesel kvartalil. Investeeringud vähenesid kõikides sektorites, väljaarvatud kasumitaotluseta institutsioonides (nende mõju on majandusele väga väike). ELimaksed ja CO2 kvootide müügitulu, mis toetasid valitsemissektori poolt hoonetesse ja taristusse tehtud investeeringute kiiret kasvu eelmisel aastal, vähenevad vaatlusalusel perioodil oluliselt. Peale selle kahanevad valitsussektori investeeringud märkimisväärselt alates 2014. aastast seoses üleminekuga ELi uuele eelarveperioodile 2014–2020. Kuna uute programmide realiseerimine eeldab põhjalikke ettevalmistusi, siis ei mõjuta need suure tõenäosusega investeeringuid veel 2014. aastal ja nende mõju on 2015. aastal tagasihoidlik.

Prognoosime 2013. aastaks investeeringute ajutist 0,6%st langust, ent järgmisel kahel aastal peaksid investeeringute mahud taas suurenema vastavalt 6,2% ja 5,8%. Valitsemissektori investeeringute vähenemise tõttu tugineb koguinvesteeringute kasv 2014-2015 peamiselt ettevõtete investeeringutel. See eeldab aga ettevõtete kindlustunde paranemist ja nõudluse kasvu. Ehkki tööstuse tootmisvõimsuste rakendatuse tase on sel aastal suurenenud, on see ikka veel madal. Ehk teisisõnu on tööstussektori ettevõtetel teatud määral kasutamata tootmisvõimsusi suurema nõudluse rahuldamiseks. Eesti tööstussektori investeeringud tootmisvõimsuse kasvatamisse peaksid suurenema välisnõudluse kasvades käesoleva aasta lõpus.

Mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste võlakoormus on vähenenud. Eriti on vähenud kodumajapidamiste võlakoormus, mille laenujääk on järk-järgult vähenenud 59%lt SKPst 2010. aasta alguses 43%ni käesoleva aasta esimeses kvartalis. See on jätnud rohkem rahalisi vahendeid tarbimiseks ja investeeringuteks.

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2010 2011 2012 2013pr 2014pr 2015pr

Panused SKP kasvu, pp

varud

netoeksport

investeeringud

valitsus

kodumajapidamised

SKP kasv, %

Allikad: Statistikaamet, Swedbank

Valitsussektori investeeringud kahanevad järgmisel paaril aastal

Mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste võlakoormus on vähenenud



2012. aastal rahastati olulist osa ettevõtete investeeringutest omavahenditest. Möödunud aasta lõpus mittefinantsettevõtete kasumite kasv aeglustus ja kasumi osa käibes vähenes. Sellest hoolimata ettevõtete ja kodumajapidamiste laenukasv kiirenes. Laenuportfell on kasvanud alates eelmise aasta septembrist. Pärast kolm ja pool aastat kestnud langust hakkas kodumajapidamiste eluasemelaenujääk tänavu aprillis taas suurenema. Pakkumise poolel toetavad laenuandmist Eesti pangandussektori tugev kapitaliseeritus, madalad intressimäärad ning hoiustejäägi kasv. Nõudluse poolel on kodumajapidamiste laenuvõtmist toetanud tarbijate kindlustunde paranemine.

Ehkki EURIBORi intressimäärad tasapisi tõusevad, jääb laenukeskkond vaadeldaval perioodil soodsaks. Madalate intressimäärade ja kodumajapidamiste suurema kindlustunde tõttu suurenevad investeeringud eluruumidesse. Lisaks peaksid 2014. ja 2015. aastal märkimisväärselt kasvama kaubanduspindade laiendamisse tehtavad investeeringud, sest Tallinnas on vabade kaubanduspindade defitsiit.

Endiselt valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus

Tööhõive kasv aeglustus 2012. aastal. Me prognoosime hõive kasvu aeglustumise jätkumist vaadeldaval perioodil struktuursetel põhjustel ning Eesti tööealise elanikkonna vähenemise tõttu alates 2015. aastast. Lisaks suurenes 2012. aastal järsult rändesaldo5500 inimeseni (u 0,8% Eesti tööjõust).

Eesti tööjõu-uuringu kohaselt töötas selle aasta esimesel poolaastal välismaal keskmiselt ligikaudu 23 000 Eesti residenti ehk 3,3% tööjõust (tegelik arv võib olla veelgi suurem). Kaks kolmandikku neist töötas Soomes ja üle poole ehitussektoris. Me prognoosime, et välismaal töötavate Eesti elanike arv prognoosiperioodi jooksul oluliselt ei suurene.

Samal ajal on nii tööhõive kui ka tööjõus osalemise määr (vanuses 15–74 a) kerkinud sellel aastal vastavalt 62% ja 68%ni. Kuna 15–74 aastaste inimeste arv väheneb, suureneb tööhõive määr vaadeldaval perioodil. Samuti tõuseb vanuselise struktuuri muutuse tõttu tööjõus osalemise määr.

2012. aastal langes tööpuudus tasakaalulise tööpuuduse määrani (10,2%ni). Vaadeldaval perioodil jääb tööpuuduse määr veidi alla tasakaalulise tööpuuduse määra, kasvatades seega palgasurvet. Ootame tööpuuduse vähenemist 8,9%ni 2013., 8,4%ni 2014. ja 8,3%ni 2015. aastal. Ehkki tööpuudus on suhteliselt suur, on ettevõtetel raskusi sobiva tööjõu leidmisega. Swedbanki 2013. aasta kevadel tehtud uuringu kohaselt pärssis kvalifitseeritud tööjõu puudus 42% tööstusettevõtte arengut.

Eelmisel aastal ületas palgatõus tööjõu tootlikkust ja suurendas sellega tööjõu ühikukulu. Kuna tööjõukulud suurenesid tootlikkusest kiiremini, jätkus tööjõu ühikukulude kasvu kiirenemine ka 2013. aasta esimeses kvartalis. Kui tööjõukulude kasv ületab pikema perioodi vältel tootlikkuse kasvu, võib see vähendada ettevõtete kasumimarginaale ja avaldada survet hindade tõusuks. Suurem tööjõu ühikukulu vähendab Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõimet välisturgudel, avaldades negatiivset mõju ekspordile. Kunatöötlevas tööstuses on aga tööjõukulud juba alates 2012. aasta teisest kvartalist vähenenud ja tootlikkuse kasv kiirenenud, on tööjõu ühikukulu seal järk-järgult vähenenud. Tööjõu ühikukulu edasine vähendamine ja kulupõhise konkurentsivõime paranemine sõltub sellest, kas ettevõtted suudavad vältida tootlikkuse tõusust kiiremat tööjõukulude kasvu. Prognoosime, et tööjõukulusid ei tõsteta pikema perioodi vältel kasumite arvelt. Kuna tööhõive kasv aeglustub, peab tööjõu tootlikkuse panus majanduskasvu suurenema.

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2010 2011 2012 2013pr 2014pr 2015pr

töötuse määr

hõive, aastane kasv

brutopalga aastane nominaalkasv

Tööturu näitajad


Ootame tööpuuduse vähenemist 8,3%ni 2015. aastal



2013. aastal pidurdub meie hinnangutel nominaalpalga kasv 5,5%ni (võrrelduna 5,9%ga 2012. aastal) ning koos välisnõudluse ja majandusaktiivsuse suurenemisega kiireneb palgakasv 6,3%ni 2014. aastal ja 6,8%ni 2015. aastal. Koos inflatsiooni aeglustumisega kiireneb ka reaalpalga kasv.

Eratarbimise kasv kiireneb taas 2014. aastal

Tööpuuduse vähenemine, palgatõus ja tarbijate kindlustunde paranemine tagasid eratarbimise mõõduka kasvu 2012. a. Majanduskasvu järsk aeglustumine 2013. aasta esimeses kvartalis tõi kaasa ka eratarbimise kasvu aeglustumise.

Käesoleval aastal prognoosime kodumajapidamiste kasutatava tulu väiksemat kasvu ning eratarbimise reaalkasv peaks aeglustuma 3,2%ni. Tööhõive kasvu aeglustumise kõrval kerkivad aga nii nominaal- kui ka reaalpalk, mis suurendavad tarbimiseks kasutatavat kogutulu. Tulumaksumäära alandamine ühe protsendipunkti võrra 2015. aastal annab kodumajapidamistele tarbimiseks lisaruumi. Eratarbimine peaks kasvama 2014. aastal 3,6% ja 2015. aastal 3,8%.

Inflatsiooni aeglustumine 2014. aastal

2013. aastal kasvavad tarbijahinnad 3,3%. Kasvu panustavad olulisel määral elektri ja toiduainete hindade tõus. Elektrituru avanemine jaanuaris tõstis elektri hinda aasta esimesel seitsmel kuul keskmiselt 29%. Ehkki maailmaturu toiduainete hinnad on languses, on Eesti toiduainete hinnad kasvanud suhteliselt kiiresti nõudluse jäikuse ja Eesti turu struktuuri tõttu.Alkoholi ja tubaka hindu tõstavad aktsiisimäärade tõus vastavalt 5% ja 6%. Tervishoiukulude panus tarbijahindade kasvu on tänavu kasvanud arstide koduvisiidi ja ambulatoorse visiiditasu suurendamise tõttu. Teisalt peaksid transpordihinnad 2013. a. langema, sest kütusehinnad on vähenenud ja Tallina ühistransport on nüüdsest linlaste jaoks tasuta. Sideteenuste hinnad langevad samuti, sest konkurents teenuse pakkujate vahel on tihe.

2014. aastal inflatsioon aeglustub, sest elektri hinnatõusu mõju kaob ja toiduainetehinnakasv aeglustub. Naftahinna languse USA dollarites kompenseerib osaliselt euro nõrgenemine dollari suhtes, mistõttu naftahind eurodes langeb 2013. aastaga võrreldesmarginaalselt. Enamiku teenuste hind aga tõuseb, sest tugevnev sisenõudlus kergitab alusinflatsiooni. Reguleeritud hindu suurendab alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine vastavalt 5% ja 6%, mis kiirendab hinnakasvu 0,3 protsendipunkti võrra.

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

2010 2011 2012 2013

Tootlikkus ja kulu töötlevas tööstuses, aastane kasv, %

Tööjõu ühikukulu

Tootlikkus

Tööjõukulu töötaja kohta (pp)

Allikas: Statistikaamet

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013pr 2014pr 2015pr

Panused THI kasvu, pp

Muu

Transport

Eluase

Alkohol, tubakas

Toit

THI, aastane kasv, %


Nominaalpalga kasv kiireneb 6,8%ni 2015. aastal

Elektrituru avanemine jaanuaris tõstis elektri hinda 7 kuuga keskmiselt 29%



2015. aastal tarbijahindade kasv mõnevõrra kiireneb, sest majandus kasvab potentsiaalist kiiremini ning tööjõukulude kasvust tulenev surve hindadele suureneb. Samas langeb maailmaturu naftahind, sest pakkumine ületab nõudlust, ning see vähendab Eesti transporditeenuste hindu.

Valitsemissektori eelarvetasakaal paraneb

Eesti valitsemissektor peaks lõpetama 2013. aasta väikese puudujäägiga, –0,5% SKPst,kvoodikaubandusse tehtud investeeringute ja töötuskindlustusmaksete 1,2 protsendipunktilise vähendamise tagajärjel. 2014. aastal peaks valitsuse eelarve puudujääk vähenema 0,1 protsendini SKPst. 2015. aastal peaks aga valistussektor saavutama väikese ülejäägi. 2014. ja 2015. aastat mõjutavad lisainvesteeringud, mis on seotud heitmekvootide kaubandusega, ent ka valitsuse pensionide hüvitamise skeemi ja tulumaksumäära alandamisega ühe protsendipunkti võrra 2015. aastal. Seoses valitsemissektori võlafinantseerimise vajaduse ja muude rahastamistehingutega, suurendatakse vaadeldaval perioodil reserve.

Sel aastal suurendavad valitsemissektori võlga Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile (EFSF) antud tagatised, mistõttu valitsemissektori võlg kerkib üle 10%ni SKPst. EFSFi osakaal suureneb 2014. aastal veelgi, ent muude kirjete vähenemine aitab 2015. aastal langetada valitsemissektori võlakoormust taas alla 10% SKPst.



Kontaktid

Strategy & Macro ResearchRootsi peaökonomisti kohusetäitja

Anna Felländer

Tel: +46 8 700 99 64

e-mail: [email protected]

Norra peaökonomist

Harald Magnus Andreassen

Tel: +47 2323 8260

e-mail:

[email protected]

Eesti peaökonomist

Tõnu Mertsina

Tel: +372 888 7589


Läti peaökonomist

Mārtiņš Kazāks

Tel: +371 67 445 859

e-mail: Mārtiņš.Kazā[email protected]

Leedu peaökonomist

Nerijus Mačiulis

Tel: +370 5 258 2237


Rootsi

Knut Hallberg

Tel: +46 8 700 93 17


Jörgen Kennemar Tel: +46 8 700 98 04e-mail: [email protected]

Åke Gustafsson Tel: +46 8 700 91 45e-mail: [email protected]

Magnus Alvesson Tel: +46 8 5859 33 41e-mail: [email protected]

Anna BremanTel: +46 70 314 95 87e-mail: [email protected]

Cathrine DaninTel: +46 8 5859 34 92e-mail: [email protected]

FX

Anders Eklöf

Tel: +46 8 700 9138


FX Emerging markets

Hans Gustafson

Tel: +46 8 700 91 47


FI

Jerk Matero


NorraDan Erik GloverTel: +47 2323 8261e-mail: [email protected]

Eesti

Liis Elmik

Tel: +372 888 7206


Teele Reivik

Tel: +372 888 7925


Läti

Lija Strašuna

Tel: +371 67 445 875


Kristilla Skrūzkalne

Tel: +37167445844


Leedu

Vaiva Šečkutė

Tel: +370 5 258 2156


Laura Galdikienė

Tel: +370 5 258 2275




Oluline informatsioonMillel meie analüüs põhineb

Swedbank Research on Large Corporates & Institutionsi ärivaldkonna üksus, mille analüüsid põhinevad mitmesugustel aspektidel ja andmekäsitlustel.

Näiteks hinnatakse sisuliselt tsüklilist ja strukturaalset majandust, praeguseid või oodatavaid turul valitsevaid emotsioone, oodatavaid või tegelikke muutusi krediidireitingus ning ettevõttesiseseid või -väliseid asjaolusid, mis mõjutavad valitud valuutatehingute ja fikseeritud tulumääraga instrumentide hinda.

Olenevalt investeerimissoovituse liigist võib vaadeldav ajavahemik olla lühike või kuni 12 kuud.

Soovituse struktuur

Valuutatehingute ja fikseeritud tulumääraga instrumentidega seotud soovitused antakse nii rahaturu kui ka tuletisinstrumentide kohta.

Soovitused võivad olla väljendatud absoluutnäitajates, milleks on näiteks hea hind, tootlus või volatiilsuse tase. Samuti võivad need olla väljendatud suhtelistes näitajates, nagu pikad vs. lühikesed positsioonid.

Rahaturuga seotud soovitustes on märgitud sisenemistase, soovituste uuendustes on toodud ka kasum ja sageli, ent mitte tingimata väljumistasemed. Tuletisinstrumentidega seotud soovitustes on toodud soovituslik sisenemistasu, realiseerimistase ja lõpptähtaeg.

Valuutatehingutes kasutame optsioonide puhul üksnes valuutakursside liikumise suunale ja volatiilsusele panustamist selliselt, kus maksimaalne võimalik kahjum on piiratud.

Analüütiku kinnitus

Raporti sisu eest vastutav(ad) analüütik(ud) kinnitab/kinnitavad, et siin viidatud võimalike huvide konfliktide olemasolust hoolimata kajastavad käesolevas raportis väljendatud seisukohad täpselt meie isiklikke seisukohti kajastatud väärtpaberite kohta. Samuti kinnitab/kinnitavad analüütik(ud), et nad ei ole saanud, ei saa praegu ega ka tulevikus mingit otsest ega kaudset hüvitist raportis sisalduvate seisukohtade väljendamise või konkreetse soovituse andmise eest.

Väljaandja, avaldamine ja saajad

Swedbank Researchi koostatud raporti on välja andnud Swedbank AB (publ) („Swedbank”) Large Corporates & Institutionsi ärivaldkond. Swedbanki järele valvab Rootsi finantsjärelevalveasutus (Finansinspektionen).

Mitte ühelgi juhul ei muudeta raportit enne avaldamist.

Soomes avaldab raporti Swedbanki Helsingi filiaal, mille järele valvab Soome finantsjärelevalveasutus (Finanssivalvonta).

Norras avaldab raporti Swedbanki Oslo filiaal, mille järele valvab Norra finantsjärelevalveasutus (Finanstilsynet).

Eestis avaldab raporti Swedbank AS, mille järele valvab Eesti finantsjärelevalveasutus (Finantsinspektsioon).

Leedus avaldab raporti Swedbank AB, mille järele valvab Leedu Vabariigi Keskpank (Lietuvos bankas).

Lätis avaldab raporti Swedbank AS, mille järele valvab finants- ja kapitaliturgude komisjon (Finanšu un kapitāla tirgus komisija).

USAs avaldab raporti Swedbank First Securities LLC (Swedbank First), mis võtab enda peale vastutuse selle sisu eest. Raport avaldatakse üksnes institutsioonilistele investoritele. Kõik Ameerika Ühendriikide institutsioonilised investorid, kes on saanud raporti ja soovivad teha mõne tehingu raportis nimetatud ükskõik millise väärtpaberiga, peaksid seda tegema üksnes Swedbank Firsti kaudu. Swedbank First on Ameerika Ühendriikide maakler-vahendaja, mis on registreeritud väärtpaberijärelevalve komisjonis ja on Ameerika suurima sõltumatu väärtpaberite regulaatori FINRA liige. Swedbank First kuulub Swedbanki gruppi.

Olulise Ameerika Ühendriike puudutava teabe leiate aadressilt http://www.swedbankfs.com/disclaimer/index.htm.

Ühendkuningriigis on see teatis mõeldud ja suunatud üksnes asjaomastele isikutele. Pöördumise alusel ei tohi tegutseda ja sellele ei tohi tugineda isikud, kes ei ole asjaomased. Igasugune investeering või investeerimistegevus, mida selles dokumendis käsitletakse, on kättesaadav üksnes asjaomastele isikutele ja seda lubatakse teha vaid asjaomastel isikutel. Asjaomaste isikute all peame silmas järgmisi isikuid:

kellel on erialane kogemus seoses investeeringutega, millele kohaldatakse Ühendkuningriigi finantstoodete reklaami määruse artikli 19 lõiget 5;

kellele kohaldatakse Ühendkuningriigi finantstoodete reklaami määruse artikli 49 lõike 2 punkte a kuni d (varakad äriühingud, juriidilise isikuna registreerimata liidud jne);

kellele võib muul viisil õiguspäraselt edastada kutset või mõjutusvahendit osalemiseks investeerimistegevuses (Ühendkuningriigi 2000. aasta finantsteenuste ja -turgude seaduse paragrahvi 21 mõistes) või kutsuda esile selle edastamist seoses ükskõik milliste väärtpaberite väljaandmise või müügiga.

Vastutuse piirang

Kogu analüüsiraportis olev teave, sealhulgas faktiandmed, on saadud ja pandud kokku heas usus, kasutades usaldusväärseks peetavaid allikaid. Swedbank ei kinnita ega taga siiski otseselt ega kaudselt sisu terviklikkust ja täpsust, sellele ei tuleks toetuda kui autoriteetsele allikale ning see ei tohiks asendada Teie enda mõistlikku, sõltumatut hinnangut.

Pidage meeles, et kapitaliturgudele investeerimine, nagu kirjeldatakse siinses dokumendis, on seotud majanduslike riskidega, ning avaldused edasiste hinnangute kohta on seotud ebakindlusega. Nende riskide eest vastutate Teie üksinda ja otsuse tegemiseks soovitame Teil täiendada olemasolevat teavet sellise materjaliga, mida peetakse vajalikuks, sealhulgas, kuid mitte ainult, teadmistega kõnealuste finantsinstrumentide kohta ja finantsinstrumentidega kauplemise nõuetega.

Raportis sisalduvad arvamused on üksnes analüütikute praegused arvamused, mis võivad muutuda. Kui analüütiku arvamus muutub või ettevõtte kajastamise eest hakkab vastutama uus analüütik, kelle arvamus on teistsugune, püüame avaldada sellekohase muudatuse (kuid ei kohustu seda tegema), arvestades eeskirjadest, kohalduvatest seadustest, Swedbanki sisekordadest või muudest asjaoludest tulenevaid piiranguid.

Kui Swedbanki analüüsis kasutatud soovituste struktuur on Teie jaoks ebaselge, palun tutvuge jaotisega „Soovituste struktuur”.

Selle raporti eesmärk ei ole Swedbanki jaoks soovitada teha ühtegi toimingut ega õhutada sellele. Kui Te ei ole meie klient, ei ole Teil õigus seda analüüsiraportit kasutada. Raport ei ole müügipakkumine ega üleskutse osta väärtpabereid ja seda ei tohiks sellisena ka tõlgendada.

Kohaldatavas õiguses lubatud ulatuses ei võta Swedbank endale mingit vastutust siinse raporti kasutamisest tuleneva otsese, kaudse ega tuleneva kahju eest.

Huvide konfliktid

Swedbanki Large Corporations & Institutionsi ärivaldkonnas kasutatakse ettevõttesiseseid juhiseid, mille eesmärk on tagada analüüse tegevate analüütikute ausus ja sõltumatus.

Näited

Analüüsiraportid on sõltumatud ja põhinevad üksnes avalikult kättesaadaval teabel.

Analüütikutel ei ole üldjuhul lubatud omada osalust või positsiooni (pikka või lühikest, otseselt või tuletisinstrumentide kaudu) sellistes finantsinstrumentides, mida nad oma investeerimisanalüüsis soovitavad.

Swedbank Researchi üksuse personali tasude hulka võivad kuuluda vabalt määratavad preemiad, mis põhinevad äriühingu kogutuludel, sealhulgas investeerimispanganduse tuludel. Siiski ei või need töötajad saada tasu konkreetsete investeerimispanganduse valdkonna tehingute alusel.

Kavandatud uuendused

Investeerimissoovitust uuendatakse tavaliselt kaks korda kuus.

Taasesitamine ja avaldamine

Siinset materjali ei tohi taasesitada ilma Swedbank Researchi loata. Raportit ei tohi avaldada füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kes on sellise riigi kodanikud või kelle elu- või asukoht on riigis, kus avaldamine ei ole lubatud kehtivate õigusaktide või muude otsuste järgi.

Väljaandja: Swedbank, Large Corporates & Institutionsi ärivaldkonna üksus Swedbank Research, Stockholm

Aadress

Swedbank LC&I, Swedbank AB (publ), SE-105 34 Stockholm.

Külastusaadress: Regeringsgatan 13, Stockholm

Swedbanki majandusprognoos...Venemaa majanduse kogutoodang langes 2013. aasta teises kvartalis....

Documents

Transcript of Swedbanki majandusprognoos...Venemaa majanduse kogutoodang langes 2013. aasta teises kvartalis....