SUVI - EJSSUVI ‑ pojad kasvavad ja õpivad KUS ELAVAD? Taimestikurikastel veekogudel ja nende...
1
SUVI ‑ pojad kasvavad ja õpivad KUS ELAVAD? Taimestikurikastel veekogudel ja nende kallastel. KUS ELAVAD? Metsas, niidul, põllul. KUS ELAVAD? Vanades männikutes ja nende läheduses. KUS ELAVAD? Metsas. KUS ELAVAD? Veekogu kaldapiirkonnas, kuhilpesas või pesaurus. KUS ELAVAD? Elavad seal, kus on hiiri. Näiteks põlluservades, veekogude kaldaaladel, kiviaedades. KES KOOS ELAVAD? Emad poegadega, isased linnud eraldi. KES KOOS ELAVAD? Emad koos talledega, sokud eraldi. KES KOOS ELAVAD? Emad tibudega, kuked eraldi. KES KOOS ELAVAD? Emad väikeste poegadega, isased eraldi. KES KOOS ELAVAD? Koprapere ‑ ema ja isa elavad koos kahel viimasel aastal sündinud poegadega. KES KOOS ELAVAD? Emad poegadega, isased loomad eraldi. TOIT Veetaimed, teod ja teised veeselgrootud. TOIT Mahlased rohttaimed nagu ristik, angervaks. TOIT Täiskasvanud söövad noori haava‑, mustika‑, kanarbiku‑, pohla‑, jõhvikalehti. Taimetoidu seedimiseks peavad nad kivikesi neelama. Tibud söövad 2 esimest nädalat mustikataimedelt vaksiklaste vastseid ja teisi putukaid. 7 nädala vanuselt söövad noored nagu täiskasvanud linnud ainult taimi. TOIT Mahlased rohttaimed, näiteks naadid ja teised putked; sipelgad ja nende munad ning nukud; teiste putukate vastsed. TOIT Vee‑ ja kaldataimed, näiteks angervaks, naat ja teised putked; põdrakanep. TOIT Peamiselt hiired, ka putukad. AKTIIVNE AEG Päevane valge aeg. AKTIIVNE AEG Hommiku‑ ja õhtuhämaruses ning päeval. AKTIIVNE AEG Päevane valge aeg. AKTIIVNE AEG Peamiselt hommiku‑ ja õhtuhämaruses ning öösel. AKTIIVNE AEG Hommiku‑ ja õhtuhämaruses ning öösel. AKTIIVNE AEG Ööpäevaringselt. MUU TÄHTIS Mai teisel poolel, kohe peale munast koorumist minnakse veekogule toitu otsima. Pojad ujuvad ema järel. Nad püüavad endale veest ja õhust putukaid. Ohu korral varjutakse koos emaga taimede vahele. MUU TÄHTIS Ema jätab sündinud pojad sageli kõrge rohu sisse üksi, kus käib neid imetamas. Esimesel elukuul on talled täpilise karvastikuga, et jääda rohus märkamatuks. Sokud on sarvedelt naha maha hõõrunud. Juulis–augustis on metskitsedel jooksuaeg. Sel ajal sokud teevad jooksuringe ja peavad teiste sokkudega turniire. MUU TÄHTIS Juuni esimeses pooles kooruvad munadest pojad, kelle eest hoolitseb ainult ema. Pesa jäetakse kohe maha ja minnakse toitu otsima. Pojad toituvad ise. MUU TÄHTIS Pojad otsivad ema eeskujul ise toitu ja mängivad palju. Ema võib poegade kaitseks rünnata. Isakarud võivad poegi innaajal murda. Teisel eluaastal lähevad pojad eraldi elama. MUU TÄHTIS Pojad mängivad palju, söövad ja kasvavad. Pere märgistab oma eluala kopranõrega. Uruavad on vee all, sest nii on turvaline. MUU TÄHTIS Kuni 2‑kuistele poegadele toob ema lisatoiduks hiiri ja putukaid. Seejärel püüab igaüks ise saaki. Pojad asuvad eraldi elama 3 kuu vanuselt. SINIKAEL‑PART KARU METSKITS METSIS KOBRAS NIRK Koostajad: Maarika Männil, Peeter Hussar Kunstnik-kujundaja: Eike Ülesoo 2019
Transcript of SUVI - EJSSUVI ‑ pojad kasvavad ja õpivad KUS ELAVAD? Taimestikurikastel veekogudel ja nende...
-
SUVI ‑pojad kasvavadja õpivad
KUS ELAVAD?Taimestikurikastel
veekogudel janende kallastel.
KUS ELAVAD?Metsas, niidul,
põllul.KUS ELAVAD?Vanades
männikutes janende läheduses.
KUS ELAVAD?Metsas.
KUS ELAVAD?Veekogu kaldapiirkonnas, kuhilpesas või pesaurus.
KUS ELAVAD?Elavad seal, kus on hiiri. Näiteks põlluservades, veekogude kaldaaladel,
kiviaedades.
KES KOOS ELAVAD?Emad poegadega,
isased linnud eraldi.
KES KOOS ELAVAD?Emad koos talledega,
sokud eraldi.KES KOOS ELAVAD?
Emad tibudega,kuked eraldi.
KES KOOS ELAVAD?Emad väikeste poegadega,
isased eraldi.
KES KOOS ELAVAD?Koprapere ‑ ema ja isa
elavad koos kahel viimasel aastal sündinud
poegadega.
KES KOOS ELAVAD?Emad poegadega,
isased loomaderaldi.
TOITVeetaimed, teod ja teised
veeselgrootud.
TOITMahlased
rohttaimed naguristik, angervaks.
TOITTäiskasvanud söövad noori
haava‑, mustika‑, kanarbiku‑,pohla‑, jõhvikalehti. Taimetoidu
seedimiseks peavad nad kivikesi neelama.Tibud söövad 2 esimest nädalat
mustikataimedelt vaksiklaste vastseid jateisi putukaid. 7 nädala vanuselt söövad
noored nagu täiskasvanudlinnud ainult taimi.
TOITMahlased rohttaimed,
näiteks naadid ja teised putked; sipelgad ja nende munad ning nukud; teiste
putukate vastsed.
TOITVee‑ ja kaldataimed,näiteks angervaks,
naat ja teised putked;põdrakanep.
TOITPeamiselt hiired,
ka putukad.
AKTIIVNE AEGPäevane valge aeg.
AKTIIVNE AEGHommiku‑ ja
õhtuhämaruses ning päeval.AKTIIVNE AEG
Päevanevalge aeg.
AKTIIVNE AEGPeamiselt hommiku‑
ja õhtuhämarusesning öösel.
AKTIIVNE AEGHommiku‑ ja
õhtuhämaruses ning öösel.
AKTIIVNE AEGÖöpäevaringselt.
MUU TÄHTISMai teisel poolel, kohe pealemunast koorumist minnakse
veekogule toitu otsima. Pojad ujuvad ema järel. Nad püüavad endale
veest ja õhust putukaid. Ohu korralvarjutakse koos emaga
taimede vahele.
MUU TÄHTISEma jätab sündinud pojad sageli kõrge rohu sisse üksi, kus käib neid imetamas. Esimesel
elukuul on talled täpilise karvastikuga, et jääda rohus märkamatuks. Sokud on sarvedelt naha
maha hõõrunud. Juulis–augustis onmetskitsedel jooksuaeg. Sel ajal sokud
teevad jooksuringe ja peavadteiste sokkudega turniire.
MUU TÄHTISJuuni esimeses pooles
kooruvad munadest pojad, kelle eest hoolitseb ainult ema. Pesa jäetakse
kohe maha ja minnaksetoitu otsima. Pojad
toituvad ise.
MUU TÄHTISPojad otsivad ema eeskujul ise
toitu ja mängivad palju. Ema võib poegade kaitseks rünnata.
Isakarud võivad poegi innaajal murda. Teisel eluaastal lähevad
pojad eraldi elama.
MUU TÄHTISPojad mängivad palju,
söövad ja kasvavad. Peremärgistab oma eluala
kopranõrega. Uruavad onvee all, sest nii on
turvaline.
MUU TÄHTISKuni 2‑kuistele poegadele toob ema lisatoiduks hiiri
ja putukaid. Seejärel püüab igaüks ise saaki. Pojadasuvad eraldi elama
3 kuu vanuselt.
SINIKAEL‑PARTKARU
METSKITS
METSIS
KOBRAS
NIRK
Koostajad: Maarika Männil, Peeter HussarKunstnik-kujundaja: Eike Ülesoo
2019
