Suurbritannia rahvad

Peatükk 8 (lk 47)

Asustuse teke

- Asustus tekkis peale jää sulamist

- III a tuh saabusid Euroopa mandriosalt Indoeuroopa rahvaste esivanemad

- Elatusaladeks oli loomakasvatus ja algeline põlluharimine

- Kohalikust rahvast kujunesid hõimud - tuntuim neist piktid

Keldid

• Suurim sisseränne alates 10. saj eKr – keldid, eriti intensiivne 6. saj eKr

• Algkoduks peetakse Prantsusmaad (seal nimetati gallialasteks), Šveitsi, Saksamaad

• Rooma ajaloost meenutuseks – keldid ründasid ka näiteks Roomat

• Keltide ekspansiooni alla oli haaratud suur osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast

Keldid

• Briti saarele saabusid keldid germaanlaste surve läbi

• Ümberasumine toimus Kirde-Prantsusmaa ja tänapäeva Belgia kaudu (belgid)

• Sisseränne kestis sajandeid

• Gallialaste (Prantsuse keldid) hulgas oli juhtiv osa katuvellaunidel (nende kuningas ühendas lühikeseks ajaks mitu hõimu, peale kuninga surma aga riiklik alge lagunes)

Keldid

• Majanduselu edenes

peamiselt tänu rauatootmisele

Nende valmistatud relvad, tööriistad, ehted olid hinnatud kaup.

Tänu heale rauakäsitsemisoskusele edenes kiirelt põlluharimine (nt kündmine, viljalõikamine – sirbi asemele vikat)

Rooma vallutus

• 43 a maabusid Rooma väed Britannias

• Keltide poolt osutati tugevat vastupanu, lõpuks jäeti alla

• Rooma võimu kaitseks lasti ehitada kindlustega kaitsevall (Šotimaa mõttega)– Hadrianuse, Antoniuse vall

• Šotimaa vallutamiseks jõudu ei jätkunudki

Anglosaksid

• 5. saj kespaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse

• Anglid, saksid, jüüdid, friisid• Hakati nimetama anglosaksideks• Keltide vastupanu kestis pikalt, kuid 7.saj

alguseks olid nad hävitatud või orjastatud, osa kelte rändas tagasi mandri-Euroopasse

• Iseseisvus säilitati Šoti aladel, Wales’is, Iirimaal; kujunesid välja keldi keeled: iiri, gaeli (šoti), kõmri (uelsi) viimane Wales’is

Anglosaksid• Britannias rajati varafeodaalseid

kuningriike

• 9.saj sai mõjukaimaks neist Wessex

• 829a ühendas Wessexi kuningas

Egbert kogu anglisakside maa

Inglise kuningriigiks

• 6.saj lõpus algas anglosakside ristiusustamine, lõpetati 7.saj II poolel

• Ühiskonnakoraalduses domineeris pikalt vaba külakogukond, kasutati keldi orjasid

Võitlus viikingitega

• Alates 8. saj lõpust taanlaste rüüsteretked• See oli ka üks põhjustest, miks kaitse-

eesmärkidel anglosaksi kuningriigid ühendati

• Suurim võitlus kuningas Alfredi ajal (9. saj) – takistas taanlaste sissetungi kogu Inglismaa vallutamiseks, kuid pidi loovutama kaguosa– Hakkas kehtima Taani õigus ja edelas Alfredi õigus

• Kuningas Edgar suutis maa tagasi võita (10.saj), sinnaasunud normannid sulandusid inglastega

Võitlus viikingitega

• Taanlaste rünnetega üheaegselt ründasid Norra viikingid Šotimaad; mõjutati kohalikku kultuuri

• Taanlaste rünnakud (nüüd juba Taani kuningad) jätkusid 10.saj lõpul: – 1016 vallutati kogu Inglismaa– Taani kuningas Knud valitses nii Taanit, Norrat,

Inglismaad

• Peale Knudi surma kolme maa ühendus lagunes

• Inglismaa troonine sai Edward Usutunnistaja

Normandlaste vallutused

• Peale Edwardi surma pretendeeris kuningaks valitud Haroldi asemele Normandia hertsog Guillaume [gijo:m] (algselt skandinaavlased)

• 1066 (14. okt) lahing Hastings’i lähistel, anglosaksid said hävitavalt lüüa

• Gillaume võttis William I (Vallutaja) nime

• Tõeline maade allutamine kestis veel aastaid, maid konfiskeeriti, jagati prantuse kõrgaadlile

• Etnilised ja keelelised erinevused kadusid alles 12.saj lõpuks, prantslased sulandusid inglise rahva hulka, mõjutades siiski oluliselt nende kultuuri ja keelt.